3-2-1-89-06. 3-2-1-111-07. 26. Missugustel alustel tekib vastutus lepingu tühisusest tekkinud kahju eest võlaõigusseaduse järgi? § 15: kahju hüvitamise erikoosseis. Kui ühel sõlmitaval lepingupoolel oli kohustus lepingu ettevalmistamiseks,..... Lõikes 3 on sätestatud lõike 2 välistavad asjaolud. Vt! Näide: sõlmitakse leping, mille üheks pooleks on kinnisvarabüroo. Bürool on kohustus leping ette valmistada. Kui leping on vorminõude tõttu tühine, peaks pool hüvitama tekkinud kahju. 27. Missuguste eelduste olemasolul, kelle vastu ja mis ulatuses saab esitada deliktiõiguslikke kahjuhüvitisnõudeid kannatanu kahjukindlustuse andja, kes on hüvitanud kannatanule kahju? Kindlustusvõtja A-l on leping sõlmitud kindlustusandjaga B. Kui on kahju tekitaja C,...
PRO teke organismis on vajalik, kuid nende liig viib biomolekulide kahjustuseni rakukahjustused koekahjustused. Seejuures ühed PRO-d on vajalikud teiste tekkeks: O2· on vajalik Fe3+ redutseerimiseks Fe 2+, see omakorda on vajalik hüdroksiidradikaali tekkeks jne. Raua vabanemisel organismis (traumad, jt kahjustused) on väga oluline osa biomolekulide kahjustumises. Organismil endal on mehhanismid, mis välistavad vaba raua sattumise biovedelikesse. NB! Ettevaatust ka vit C koos rauaga. Oomega-3 rasvhapped vähendavad vähiriski (rinna, jämesoole, eesnäärme, pankrease) neist tekib kergemini peroksiide (ka vähirakkudes) ja peroksiidid hävitavad vähiraku. Ateroskleroosi võib suure hulga PUFA kasutamine isegi kiirendada. Kaitseks aktiivsete hapnikuradikaalide vastu on rakus antioksüdandid: Otsesed antioksüdandid on:...
NORMATIIV- ja MITTE-NORMATIIV AKTI ERINEVUSED Normatiivakt: · Suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele · Sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme Mittenormatiivne õigusakt: · Annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või määratletud subjektide ringile · Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid( N: kohtuotsus, ametisse nimetamine, autasustamine jne.) 2. EV NORMATIIVAKTIDE SÜSTEEM Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks aktiks on seadus. Seadus on normatiivakt, mis on vastuvõetud riigivõimu kõrgeima parlamendi poolt või rahvahääletusel.Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas. Seadused liigitatakse oma juriidilise jõu järgi: a) Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Sellepärast on põhiseaduse muutmine tehtud väga keeruliseks....
Õiguse mõiste ja olemus 1.1 Õiguse tekkimine Ühiskonna arengu käigus tekib organiseeritud ühiskond, mida iseloomustab sotsiaalse võimu esinemine, sotsiaalse juhtimis ja allumissuhete olemasolu. Ilma nende tingimusteta ei ole võimalik inimtegevus ühise tegevuse suunas. See organiseeritud ühiskond ja sotsiaalne võim tekkis ammu enne riigi tekkimist. Ta esines riigieelarves ühiskonnas erinevates vormides. Tänapäeva tingimustes, kus on välja kujunenud riik, on võimu teostamine lahutamatult seotud juba poliitilise tegevusega. Poliitilise tegevuse eesmärgiks on alati riigivõimu omandamine, kasutamine ning säilitamine. Selles poliitilises tegevuses esinevad aga erinevate huvidega inimeste rühmad (poliitilised parteid, ühingud, seltsid, huvigrupid). Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonnas ajaloo vältel läbi teinud olulise arengu. Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon s...
Need ongi seletavad õigusnormid. Osad viitavad tekstis mõnes muus normis sisalduvule õiguslikule tagajärjele või muule õigusnormile, mis asub samas õigustloovas aktis, kus ta isegi on. Või mõnele normile, mis ei asu samas aktis, vaid mõnes muus õigusloovad aktis. On ka kolmas liik. Need on sellised õigusnormid, mis välistavad olukorra, kus õigusnormi seda faktilist koosseisu saab sõnade mõttest lähtuvalt laiendada ka nende eluliste asjaolude suhtes, mille suhtes ta ei tohi kehtida. On aga veel üks võimalus kirjeldada mittetäielikke õigusnorme. Läbi järgmise loogika: Neid võib liigitada ka konstitutsioonilisteks, definitiivseteks, deklaratiivseteks ja kollisioonilisteks. I on põhiseadustest või põhiseaduse tasemega seadustes peituvad normid. Nad on väga...
On toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone. õigusrikkumine ·On juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. ·Õigusrikkumise koosseis: ·1. Käitumise subjekt ·2. Käitumise subjektiivne külg ·3. Käitumise objekt ·4. Käitumise objektiivne külg Teo õigusvastasust välistavad asjaolud ·Hädakaitse ·Hädaseisund ·Kurjategija kinnipidamine ·Kuritegude matkimine ·Kohustuste kollisioon ·Eksimus õigusvastasust välistavad asjaolus ·Kannatanu nõusolek jne Õigusrikkumise liigid ·Kuriteod ·Väärteod ·Tsiviilõigusrikkumised ·Distsiplinaarõigusrikkumised e tööõigusrikkumised Juriidiline vastutus ·On riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning...
PÕHIMÕISTETE ÕPETUS Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI RIIK Riigi tunnused: ¤ territoorium ¤ rahvas ¤ avaliku võimu organisatsioon Riikliku korralduse vormid: Unitaarne - ühtne riik Föderatiivne - liitriik I Riigi piires ühtne võimuorganisatsioon - seadusandlik võim, täidesaatev ja kohtuvõim II Riigi piires ühtne õigussüsteem - siseriiklik positiivne õigus, kohtupraktika, rahvusvahelise õiguse normid ja tavad, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud õiguse printsiibid III Erilised institutsioonid ja riigiametnikud - ametnikud, sõjavägi, maakaitse ning sisekaitse; justiitsorganid ja korrektsiooniasutused IV Riigikassa - maksud, eelarve, riigipank, oma raha Riigi territoorium on maapinna osa, selle alumine osa, selle õhuruum ja akvatoorium. Jurisdiktsiooni ulatust ruumis piiritleb riigipiir- dokumentaalne ja looduses määratl...
ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraa...
Mõni P on S Mõni pillimees on tudeng SoP: Mõni S ei ole P Mõni inimene ei ole tudeng (Ei saa järeldada) Ei saa järeldada, et !!(Mõni tudeng ei ole inimene)!! Et järeldus oleks õige, peab kehtima reegel: tõesest eeldusest peame saama tõese järelduse. Oletame, et otsustus "Mõni S ei ole P" on tõene. Osaeitav otsustus võib olla tõene kolmel juhul. Neist kahe puhul on otsustus "Mõni P ei ole S" tõene: (1) S ja P on välistavad mõisted või (2) S ja P on ristuvad mõisted. Kolmandal juhul, kus P on S suhtes alluv mõiste, oleks eeldus tõene, aga järeldus väär. Sellest tuleneb, et osaeitav otsustus pole üldjuhul ümberpööratav. (Kui on teada, S ja P välistavad või ristuvad mõisted, siis võib ka osaeitava otsustuse puhul teha järelduse ümberpööramise teel, kuid sel juhul seome ennast konkreetse interpretatsiooniga ning järeldus pole alati loogiliselt paratamatu.) S P...
Eesti majanduspoliitika senini kõige programmdokument on olnud a. Koonderakonna ja Reformierakonna omaaegne koalitsioonikokkulepe b. Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu teesid majanduspoliitika koostamiseks c. Rahvusvahelise Valuutafondi esitatud memorandumid 13. Erinevate Eesti valitsuste majandusprogrammid ja koalitsioonikokkulepped a. on olnud täiesti erinevad ja üksteist välistavad b. on moodustanud võrdlemisi ühtse ja järjepideva süsteemi c. on käsitlenud erinevaid valdkondi ja seetõttu võrreldamatud 14. Tulenevalt konkreetsest situatsioonist ja väljakujunenud majanduse struktuurist oli taasiseseisvunud Eesti Vabariik a. mänguruum majanduspoliitika vallas väga väike b. võimalik valida paljude majanduspoliitiliste suundade vahel c. võimalik valida vaid IMF ja Maailmapanga s... vahel 15...
loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile...
Kuna kapitalistlikus ühiskonnas sõltub ettevõtlus tarbija soovidest, stimuleerib see pakkuma paremat toodet odavama hinnaga. Pikemas perspektiivis tagab see ebaefektiivsete ja ühiskonnale vähemkasulike ettevõtete kadumise turult. Kapitalismiga kaasneva vabaduse tõttu peaks toimuma tehingud vaid juhul, kui nendest loodetakse kasu saada, seega välistavad teised turul osalejad (kes samuti tahavad võita) võimaluse saada mõnel põhjendamatult suurt kasumit (ideaalis Pareto - optimaalne tasakaalulahend). Miks siis ikkagi tekivad konfliktid? Üheks põhjuseks on kasu mõiste erinev tõlgendamine. Kas kasu on siiski alati rahaliselt mõõdetav? Kas me suudame ette näha praeguste otsuste pikaajalisi mõjusid? Tegelikkuses ei ole ka kapitalistlik konkurents kunagi täiesti vaba. 8...
TEADUSTÖÖ ALUSED............................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1.4Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu.................................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused...
Süüfilis Tekkepõhjused ja-mehhanismid Tekitajaks on mikroob Treponema pallidum. Süüfilis nakkab inimeselt inimesele otsese (tavaliselt seksuaalse) kontakti teel. Teoreetiliselt võib nakatuda ka verega, kuid doonoriverd kontrollitakse spetsiaalsete testidega, mis välistavad selle võimaluse. Tavaliselt tungib mikroob organismi suguelundite või suu piirkonnas, levib edasi lümfisõlmedesse ja paljuneb, kuni teda on piisavalt palju, et sümptomid avalduks. Süüfilisehaige on kõige nakkavam haiguse alguses; peale 4 aastat pole nakatamine tõenäoliselt enam võimalik. Sümptomid ehk avaldumine Süüfilis jaotub kolme staadiumi: esmane, teisene ja kolmandane. Esmane süüfilis. Peale 3 nädalast peiteperioodi ilmub mikroobi sisenemiskohale sõlmeke, millest tekib...
Teadus ja religioon Teadus ja religioon on paljude meelest kokkusobitamatud, teineteist välistavad vastandid, inimtunnetuse kaks äärmust, millel puudub igasugune ühisosa. Niisuguse üldlevinud diskursuse kohaselt ei tohiks korralikul ratsionaalsel, maailma realistlikult tajuval teaduseinimesel olla midagi pistmist pimeda, irratsionaalse usu ning sellega kaasneva nihestunud maailmanägemusega. Teisalt, õige ja jumalakartlik usklik ei tohiks lasta ennast eksitada ilmalike teadlaste jumalavallatust targutamisest selliste Kuradi...
Demokraatia vastab küsimusele, kes peab valitsema. Sellest tulenevalt on demokraatial kaks põhiprintsiipi: enamuse valitsemine ja poliitiline võrdsus. Liberalism aga ei vasta küsimusele, kes valitseb, vaid kuidas peab valitsema. Tänapäeva Lääneriikides on enamasti demokraatia ühendatud liberalismiga. Liberaalses demokraatias on möödapääsmatu vastuolu vabaduse ja võrdsuse vahel, mis välistavad teineteist. Me oleme kas vabad või võrdsed. Demokraatial on kaks põhivormi: otsene ja kaudne demokraatia. Otseses demokraatias otsustab kodanikkond enamuslikult, kaudses valib ta esindajad, kes teevad jällegi enamusel põhineva otsuse. Seepärast on tegelikult kõige puhtakujulisem demokraatia vaid otsene demokraatia. Enamuse valitsemise printsiibil ei ole mingit teaduslikku ega mõistuslikku alust. Enamus võib heaks kiita ka suurima ülekohtu. Võib ka küsida, miks peaks enamus...
· Sündmuse A vastandsündmuseks nimetame sündmust, mis toimub parajasti siis, kui sündmus A ei toimu. P()=1-P(A). · Sündmuste A ja B summa on sündmus, mis toimub kui toimub vähemalt üks sündmustest A või B. AB · Sündmuste A ja B korrutis on sündmus, mis toimub parajasti siis, kui toimuvad sündmused A ja B. AB · Tõenäosuste liitmise lause: P(AB)=P(A)+P(B)-P(AB). Kui sündmused A ja B on teineteist välistavad , siis P(AB)=P(A)+P(B) N3. (J.Gurski). Urnis on 10 punast, 15 sinist ja 5 valget kuuli. Urnist võetakse 1 kuul, leida tõenäosus, et see kuul on punane või valge. Sündmus A võetakse punane kuul Sündmus B võetakse valge kuul P(A)=10/30 P(B)=5/30 P(A B)= 10/30+5/30=0.5 · Sündmuse A tinglikuks tõenäosuseks tingimusel B nimetame sündmuse A tõenäosust eeldusel, et sündmus B toimub. P(A|B)=P(AB)/P(B) Järeldused: 1. Kui BA, siis P(A|B)=1...
See on igaühe jaoks eluliselt tähtis. Arusaamine eeldab, et käitumine on seletatav. Seletatavus näib aga eeldavat seaduspärasusi. Kuid kas pole nii, et mis on seletatav, seda oleks võinud piisava teadmise puhul ka ette näha? Nii näib tõesti, et vabadus ja determinism välistavad teineteist. Oletame, et kehtib kõikehõlmav determinism ning vabadus on illusioon. Vabaduse illusioon tekib sellest, et me ei tunne piisavalt oma tegude põhjusi. Kui tunneksime, ei arvaks enam, et oleme vabad. Olles sündinud selliste geenidega sellisel ajal, sellises riigis, saanud sellise kasvatuse jne, ei saakski me teistsugused olla. Paul Holbach'i tsiteerides /../ Me kujutame endale ette, et oleme vabad, kui ei näe ühtki takistust oma tegudele...
Ettevõtte eesmärk on konkureerivate eesmärkide ühildamine. Paika panna primaarne sekundaarne seos. Näiteks: kaks eesmärki kvaliteedi parandamine ja turu suurendamine- võivad olla samasuunalised või erisuunalised, konkureerivad. Konkureerivad näiteks ressurssidega. Paneme paika teatud taseme kummagi osas. · teineteist välistavad ehk antinoomsed- kui ühe eesmärgi realiseerimine välistab teise · sõltumatud ehk indiferentsed- kui ühe eesmärgi realiseerimine ei mõjuta teise realiseerimise taset ETTEVÕTTE EESMÄRKIDE SÜSTEEMI ARENG · kasumi maksimeerimine- (turumajanduses) mingil hetkel piisab eesmärgina kasumi maksimeerimine, kuid pikaajaliselt see ei toimi 5...
Enne ladestamist võib asbestijäätmed muuta tavajäätmeteks, rakendades keemilisi, termilisi või füüsikalis-keemilisi töötlemismenetlusi, mille juures kaotab asbest oma kiulise struktuuri või muutub asbesti esialgne keemiline koostis. Kui tekib vajadus asbestijäätmete vaheladustamiseks enne nende lõplikku kõrvaldamist, tuleb seda teha tingimustes, mis välistavad ilmastikuoludest, mehhaanilistest ja muudest mõjuteguritest põhjustatud asbestikiu ja -tolmu eraldumise keskkonda. Asbestijäätmete ladestusala eraldatakse muust prügilaterritooriumist piirdega ja tähistatakse igast küljest siltidega, millel on selgesti loetav tekst «Ettevaatust, asbest» ning hoiatusmärk. · Hoiatusmärgi kõrgus on vähemalt 5cm ja laius 2,5cm. · Hoiatusmärgi ülaosas (40% märgi kõrgusest ) on valge «a» mustal põhjal, alaosas...