3. (täiendava tähtaja andmine (§ 116 lg 4)) Ülesütlemine. Materiaalsed eeldused: 1. kehtiv kestvusleping 2. mõjuva põhjuse olemasolu lepingu ülesütlemiseks Formaalsed eeldused: 1. ülesütlemise avaldus 2. etteteatamistähtaeg: vt § 196 2) Võlausaldaja. ? 12. Kuidas suhestuvad omavahel taganemise/ülesütlemise õigus ja tehingu tühistamise õigus (nt eksimuse või pettuse alusel)? Kas need õigused konkureerivad, kumuleeruvad või välistavad üksteist? 13. Millised on hinna alandamise eeldused? Millisel ajahetkel võib hinda alandada? Kuidas toimub hinna alandamine? Millise valemi järgi alandatud hind arvestatakse? Kas võlausaldaja saab hinda alandada, kui ta on kogu maksmisele kuuluva hinna juba võlgnikule tasunud? 1) Materiaalsed eeldused: 1.kehtiv leping 2.võlgnik on kohustust täitnud mittenõuetekohaselt 3.rikutud kohustus on tasuline ja tasu maksmise kohustusega
-- õiguskantsler, riigikontrolör) 8. föderaalriikides -- instituut, mis määrab kindlaks keskvõimu ja osariikide õiguslikud vahekorrad 9. unitaarriikides -- instituut, mis määrab kindlaks kohalike omavalitsuste või autonoomia olemasolu, autonoomsete piirkondade staatuse 10. instituudid, mis reguleerivad sõjaseisukorda või erakorralist seisukorda. Nende instituutide normidele on omapäraks, et nad välistavad sõjaseisukorra või erakorralise seisukorra ajaks põhiseaduse mõningate sätete toimimise ja need sätted asendatakse vastavate erakorraliste sätetega, näiteks võib toimuda sõnavabaduse, liikumisvabaduse jne. piiramine. Ei korraldata valimisi. Parlamendi asemel hakkab teatud tingimustel seadusi vastu võtma parlamendi liikmetest koosnev väikesearvuline seadusandlik delegatsioon (näiteks Rootsis). 11. põhiseaduse muutmine.
õigusaktides; 3) analoogia rakendamist peetakse kohatuks veel eriseaduste normistike lünkade puhul, kui tegemist võib olla ühiskonna intresside (ühiskonna kasu ehk üldise huvi) piiramisega analoogia kohaldamise järelmina; 4) küll aga soovitatakse õiguse analoogiat kohaldada sotsiaalõiguse suhete reguleerimisel. P.2. Kollisioonid ehk vastuolud õiguses Kollisioon tähendab, et ühte ja sama õigussuhet reguleerivad võrdselt kaks õigusnormi, mis samas kumbki välistavad vastastikku teineteist. Kollisiooni puhul on reaalselt võimatu: 1) teha kindlaks normilooja tegelikku tahet; 2) rakendada mõlemat normi; 3) hüljata lahendamine ehk lõpetada menetlus alustatud teo osas. Reaalse kollisiooni tunnused on järgmised: 1) tegemist on ühe ja sama normiadressaadiga; 2) tegemist on ühe ja sama õigussuhtega; 3) mõlemad vastuolus olevad normid on iseenesest täiel määral kohaldatavad.
Saatus ei tiri teda vägisi kaasa, vaid tema ise, jõudnud äratundmisele, milline on tema saatus, läheb sinna, kuhu saatus teda juhib. Selline kooskõla inimese tahtmiste ja tema saatuse vahel annabki stoikute arvates hingerahu ja teeb elu õnnelikuks. Sellise kooskõla saavutamine peaks seega olema iga targa inimese eesmärgiks. Me võime siin tuua selgituseks mõned lihtsad näited. Näiteks kooliskäimine on teatud mõttes paratamatu. Kas paratamatus ja vabadus välistavad teineteist? Võiks vastata, et ei välista, sest on ju õpilasi, kes käivad koolis heameelega, kellele kooliskäimine naudingut pakub. Kohustuslikkus on jäänud siin tahaplaanile ning esile tõuseb soov: ma tahan kooli minna ja ma lähengi (mitte aga: mind sunnitakse, ja ma allun vaesekene!). Praktiliseks elureegliks tuleks endale tõesti võtta: kui mingi tegevus on paratamatu, siis tuleb see tegevus endale meeldivaks teha tuleb see paratamatus omaks võtta (s
sundosa saaja on sellisel juhul pärijaga võrreldes tunduvalt paremas positsioonis. Ta ei pea tegelema Pärandaja vanemad kuuluvad PärS § 14 lg 1 kohaselt teise järjekorra seadusjärgsete pärijate ringi, kellel on õigus pärida, kui esimese järjekorra seadusjärgseid pärijaid ei ole. Seega välistavad pärandi võlausaldajatega, samuti ei pea ta tegelema pärandi valitsemise ülesannetega ega otsima pärandaja alanejad sugulased pärandaja vanemate sundosaõiguse (PärS § 12 lg 2). pärandiesemetele parimat ostjat, selleks et maksta võlgasid või sundosa täitmiseks vajalikku raha saada. Seadusjärgne pärija on ka pärandaja abikaasa
konstrueerida põhimõtte, et on olemas võimalus loobuda õigusemõistmisest. Kui tõlgendamisest ega ka analoogiast abi ei ole, peab õiguse rakendaja tegema otsuse, lähtudes loomuõigusest. Kui ka sellest ei piisa, on kohtunik õigustatud looma õigust, kuid ei tohi seejuures üldtunnustatud õiguse põhimõtetega vastuollu minna. Kollisioon — ühte ja sama õigussuhet reguleerivad võrdselt kaks õigusnormi, mis samas kumbki välistavad vastastikku teineteist. Kollisiooni puhul on reaalselt võimatu: 1) teha kindlaks normilooja tegelikku tahet; 2) rakendada mõlemat normi; 3) hüljata lahendamine ehk lõpetada menetlus alustatud teo osas. Reaalse kollisiooni tunnused on: tegemist on ühe ja sama normiadressaadiga; tegemist on ühe ja sama õigussuhtega. Õiguserikkumine — õigussuhte subjektide selline tegu (tegevus või tegevusetus), mis on
signaale. Algus on ORI sait, lõpp terminatsiooni sait. Võib olla üks molekul või molekuli osa. Replikatsiooni kontroll terminatsiooni saidid on ahelaspetsiifilised (ühe ahela terminatsiooni sait ei põhjusta teise ahela terminatsiooni. liigne sünteesitud DNA hiljem lagundatakse ja saadakse kaks uut replikoni). ORI – koosneb kordusjärjestustest (A-T) rikas OriC – E. coli ORI. E. coli-l on palju erinevaid oriC-sid. Pole omavahel seotud, ei mõjuta üksteist. On sobivad või välistavad teineteist. SV 40 – imetajate viirus Initsiaatori funktsioonid replikatsiooni alustamisel - Aktiveerivad ORI, kui on ära aktiveerinud, siis initsiaator lagundatakse (st kui replikatsioon on alanud). Ta tekitab esimese ahelate lahutamise. Seostub ORI-ga järjestusspetsiifiliselt, harutab lahti ORI-kõrval oleva DNA, tekib replikatsiooni mull (silm). - Initsiaator kutsub kohale teisi valke (helikaase), mis seonduvad lahti tehtud DNA piirkonnaga ja replikatsioon läheb edasi. E
Moraalne dilemma on olukord, kus mängus on inimlikud põhiväärtused ning vastu tuleb võtta mingi otsus. Niisugusteks üldinimlikeks väärtusteks on näiteks armastus, ühtsustunne ja õiglus. Ilu, kiirus, auto, arvuti või elektrihambaharja omamine on seevastu märksa väiksema tähendusega väärtused. Eetiline dilemma tähendab, et inimene ei oska otsekohe õiget otsust langetada. Lisaks sellele võib olla nii, et: · on mitu head tegutsemisalternatiivi, mis välistavad üksteist, 69 · on vaja teha valik, ehkki on olemas vaid halvad tegutsemisalternatiivid, · on olemas üks hea tegutsemisalternatiiv, ent puuduvad ressursid ja vahendid selle teostamiseks. On ka selge, et holokaustiga seonduvate moraalsete dilemmade hulgas ei ole just palju niisuguseid, kus
Paken- diks loetakse ka täitematerjali, mida kasutatakse koos pakendiga veose kaitsmiseks ja veoohutuse tagamiseks. Nii loetakse pakendiks ka õhuga täidetud paberkotid ja erinevad puitkonstruktsioonid Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR konteinerites, mis välistavad veo- ja hulgipakendite liikumise veoühikus veo ajal ning tagavad veose jõudmise sihtkohta pakendeid ja kaupa kahjustamata. Pakendite ja pakkimise kavandamisel tuleks arvestada: • toote omadusi • peale- ja mahalaadimiskohtades kasutatavaid käsitsemisviise ja -tehnoloogiaid
impulss, kui see peaks kokku põrkama footoniga. Kui me soovime elektroni asukohta võimalikult täpselt teada, siis selleks on vaja võimalikult väikest valguse lainet. Kuid selletõttu häiritakse elektroni just rohkem. Näiteks võtame x = ja p = hf / c, kus on valguse lainepikkus ja hf / c on footoni impulss, saame jälle seose: sest Klassikalise teooria järgi peaksid elektronid aatomis kiirgama ja mõne ajavahemiku tagant aatomituuma kukkuma. Kuid sellise protsessi välistavad just kvantmehaanikas tuntud määramatuse seosed. Näiteks elektroni asukoha määramatus väheneb aatomituumale lähenedes, kuid seevastu elektroni impulss suureneb. Selle tulemusena elektron eemaldub aatomituumast, sest elektroni 87 energia suureneb. Elektriliste jõudude tõttu tõmbuvad omavahel aatomituum ja elektron, kuid seevastu määramatuse seosed takistavad seda. Ja sellepärast tekibki aatomituuma vahetus ümbruses
läheneb nullile. Kuid kui E läheneb lõpmatusele, siis aatomi kiirgumisaeg t läheneb nullile. Mää- ramatuse seose tuletus osakese energia ja aja vahel näitab mõlema määramatuse seose omavahelist seost ja ühist päritolu ( tulenevust osakese laineomadustest ). Määramatuse relatsioonid on meie mikromaailmas üsna olulised. Näiteks klassikalise teooria järgi peaksid elektronid aatomis kiirgama ja mõne ajavahemiku tagant aatomituuma kukkuma. Kuid sellise protsessi välistavad just kvantmehaanikas tuntud määramatuse seosed. Näiteks elektroni asukoha määramatus väheneb aatomituumale lähenedes, kuid seevastu elektroni impulss suureneb. Selle tulemusena elektron eemaldub aatomituumast, sest elektroni energia suureneb. Elektriliste jõudude tõttu tõmbuvad omavahel aatomituum ja elektron, kuid seevastu määramatuse seosed takistavad seda. Ja sellepärast tekibki aatomituuma vahetus ümbruses teatud kindla konfiguratsiooniga elektronpilv
läheneb nullile. Kuid kui ΔE läheneb lõpmatusele, siis aatomi kiirgumisaeg Δt läheneb nullile. Mää- ramatuse seose tuletus osakese energia ja aja vahel näitab mõlema määramatuse seose omavahelist seost ja ühist päritolu ( tulenevust osakese laineomadustest ). Määramatuse relatsioonid on meie mikromaailmas üsna olulised. Näiteks klassikalise teooria järgi peaksid elektronid aatomis kiirgama ja mõne ajavahemiku tagant aatomituuma kukkuma. Kuid sellise protsessi välistavad just kvantmehaanikas tuntud määramatuse seosed. Näiteks elektroni asukoha määramatus väheneb aatomituumale lähenedes, kuid seevastu elektroni impulss suureneb. Selle tulemusena elektron eemaldub aatomituumast, sest elektroni energia suureneb. Elektriliste jõudude tõttu tõmbuvad omavahel aatomituum ja elektron, kuid seevastu määramatuse seosed takistavad seda. Ja sellepärast tekibki aatomituuma vahetus ümbruses teatud kindla konfiguratsiooniga elektronpilv
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
