Parteidevaheliste erimeelsuste tõttu tekkisid rahutused ning tööliserakond sattus üha enam kommunistide mõju alla. Nendes tingimustes tekkis väike rühmitus nimega Võitlusliit, kuhu kuulusid sõjaväelased ja töötud, neid nimetati fašistideks, hiljem muutus see Rahvuslikuks Fašistlikuks Parteiks, mille etteotsa tõusis Benito Mussolini, kes hiljem määrati ka peaministriks. Hiljem kehtestati seal üheparteisüsteem ning fašistliku diktatuuri kinnistamine. Välispoliitika oli väga sõjakas, tänu sellele vallutati palju alasid. Saksamaal oli mõjuvõimas diktaator Euroopas. 1933. aastal tulid võimule natsionaalsotsialistlik partei, eesotsas Adolf Hitleriga. Nad kehtestasid riigis julma hirmuvalitsuse. Välispoliitika peamiseks eesmärgiks oli Versaille's süsteemi tühistamine ning SuurSaksa riigi loomine teiste rahvaste vallutamise arvel. Saksamaa areng oli võrreldes Esimese maailmasõja ajal olnuga palju arenenum
IRAANI ISLAMIREVOLUTSIOON Põhjused: *Iraani Sahh algatas riigi läänelikumaks muutmise, nt: naiste võrdõiguslikus *Maareformi tõttu asus linnadesse elama talupoegi, kes toetasid uuenduste vastast liikumist *Iraani elanikele ei meeldinud läänelikud reformid Kulg: *Algas massirahutustega, mida sahh ei suutnud salapolitsei ja armee abil maha suruda, põgenes USA-sse Tagajärjed: *Iraan kuulutati vabariigiks *Iraanlased pidid loobuma läänelikust elulaadist *Iraani välispoliitika muutus agressiivseks, suurim vaenlane USA Euroopa lõimumine II MS kogemus nii julm, et järgmise vältimiseks pidi Euroopa ühinema 1950-Euroopa Söe-ja Terasühendus 1957- Euroopa majandusühendus EMÜ-ga liitus rohkem riike, tihenes koostöö 1991- Maastrichi lepinguga asutati EL 1993-Ühisturg rajati Lähis-Ida pinged 1940.aastatel 1970. lõpuni Probleemi olemus: *Juudid pöördusid Palestiinasse, kus nad olid elanud vanaajal
Hilisstalinism 1945-1953 Võimsus ja jõuetus - Sotsiaalmajanduslik kaos - Peaeesmärk aatomirelva loomina - Kontrollis suurt territooriumi Euroopas ja Aasias - Suur armee Sisepoliitika - Kõrgemat juhtkonda iseloomustas ebalevus - Rahvakomissaride Nõukogu -> Ministrite Nõukogu - Kommunistliku Partei XIX kongressil 1952 püüdis partei juht Stalin teha parteis selliseid muudatusi, et peale teda ei oleks kellelgi võimalik omandada sarnast positsiooni ja aupaistet. Uus nimetus Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei - Kõige tähtsamaid asju otsustasid Stalin, Hrustsov, Malenkov, Beria, Bulganin Majandus - Peaülesanne taastada purustatud piirkonnad, tööstuse ja põllumajanduse ennesõjaaegne tase ja see ületada - 1946-1947 suur nälg, millega kaasnesid ulatuslikud ränded, kuritegevuse kasv - Samal ajal jätkas Venemaa põllumajandustoodangute eksporti...
raudne eesriie Idariikide kokkupuude länega keelati, ning nad eraldati muust maailmast. külm sõda lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. trumani doktriin 1947. Aastal esitatud seisukoht USA presidendi Harry Trumani poolt, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Ta pidas silmas eri riikide kommunistlike rühmitusi, kes üritasid stalinliku NSV Liidu eestvedamisel relvajõuga võimule pääseda. marshalli plaan - Samal aastal pakkus tolleaegne riigiskretär ehk välisminister George Marshall välja kava, mis nägi ete Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.
Eesti välispoliitika 1920-1940 Mr.SmartFiles 9.klass Ohuallikad Eesti oli strateegiliselt heas kohas Suurim ohuallikas: Venemaa Teine ohuallikas: Saksamaa Eesti sõjavägi oli liiga nõrk Rõhuti diplomaatiale Balti liit 1920. aastate alguses otsustati luua Balti liit Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola Sõjaline, poliitiline ja majanduslik koostöö Poola-Leedu konflikt Soome soov eemalduda ohutsoonist Venemaa vastuseis Eesti-Läti kaitseliidu leping Suhete normaliseerumine Eesti-Saksa majandus- ja kultuurisidemed 1932 MKL NSVL'iga (ebapüsiv) Toetuse otsimine suurvõimudelt 1921. aastal liitus eesti Rahvaste liiduga Eesti lootis Suurbritannia toetusele Kollektiivse julgeolekusüsteemi kujundamine Aktiivsus rahvaste liidus Ohu kasv 1930.ndatel kujunesid jälle ohuallikad: kommunistlik NSVL ja natsionalistlik Saksamaa Ilmnes Rahvasteliidu suutmatus Tekkis sõjaliste-poliitiliste liitude ja b...
süüdistati kommuniste. Pärast seda kehtestati üheparteisüsteem, mis tagas natsidele ülima võimu. Pärast riigipresidendi Hindenburgi surma võttis Hitler ameti üle ja kuulutas riigi diktatuuriks. Ametliku poliitika osaks sai juutide tagakiusamine ja sellega kaasnes ka massiline tapmine. Loodi sõjaväestatud organisatsioon SS, mis sai riigi hirmuvalitsemise tugisambaks. Saksamaa majanduliku tugevnemisega muutus riigi välispoliitika üha sõjakamaks. Seati üles üldine väeteenistuskohustus ning endise vabatahtlikest koosneva sõjaväe asemele loodi võimas armee Wehrmacht. Armee marssis Reini piirkonda ning asus toetama kindral Francot Hispaania kodusõjas. Paraku ei pidanud Inglismaa ja Prantsusmaa seda ohtu veel liiga suureks. Nad lootsid Saksamaa sõjakust järeleandmisega maandada, kuid nagu 1930. aastate lõpu sündmused näitasid ei olnud sellisel lootusel mitte mingit alust.
1949. a mais kuulutati läänetsoonides välja Saksamaa Liitvabariik (SLV) ja võeti vastu põhiseadus. Saksamaa idaosas kuulutati oktoobris 1949.a.välja Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV). Seega oli külma sõja tõttu lõhenenud riik- üks rahvas oli jagatud kahe riigi ja kahe erineva maailmavaate vahel: SLV oli demokraatlik, kapitalistlik, turumajanduslik riik. SDV oli ebademokraatlik, plaani- ja käsumajanduslik sotsialistlik riik. 1947a. esitas USA president H. Truman seisukoha, et riigi välispoliitika mõtteks peaks olema seisukoht aidata vabasid rahvaid nii sise-ja välissurve vastu. Samal aastal pakkus George Marshall välja kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA suure abi sõjas kannatanud riikidele. Nende plaanidega üritati vähendada sealsete kommunistide ja Moskva mõju ning pidurdada kommunismi levikut.
See suund tagas majandusliku kasvu, kuid suurendas riigi tööpuudust, eriti põhjaosas. Selline valitsemisviis levis ka teistesse Lääne-Euroopa riikidesse. Välispoliitikuna ei uskunud Thatcher Euroopa Ühenduse tulevikku ja hoidis häid suhteid USAga. 1982. aastal viis ta Suurbritannia sõtta Argentiinaga Falklandi saarte pärast, mis lõppes üsna ruttu. Ta pidas vajalikuks toetada ka pommitamisi Liibüas, mille korraldas USA. Tema karmi majanduspoliitika ja vankumatu välispoliitika tõttu on ta pälvinud hüüdnime ,,raudne leedi". Pärast peaministri kohast loobumist sai Margaret Thatcher eluaegse parunessi tiitli ning kuulub siiani parlamendi ülemkotta. Ta leidis palju järgijaid üle kogu maailma, kuid eriti palju Ida-Euroopa riikides, kus pärast Nõukogude Liidu lagunemist asuti toetama uusliberaalset majandusmudelit. Võib julgelt väita, et just tänu Margaret Thatcherile on Suurbritanniast saanud nii võimas riik nagu ta praegu on.
DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Diktatuurid, Venemaa Sissejuhatus diktatuuri olemus, fasism, natsionaalsotsialism, kommunism, sotsialism 1. Venemaa majandusliku arengu eripära 2. 1905. aasta revolutsioon 3. Veebruarirevolutsioon 4. Bolsevikud, Lenini tulek Venemaale 5. Ajutise valitsuse kriisid 6. Oktoobripööre Trotski juhtimisel 7. NL kui uut tüüpi riik 8. 191820 kodusõda ja interventsioon 9. Sõjakommunismi pankrot 10. NEP 11. Nõukogude Venemaa välispoliitika 12. NLi moodustamine 13. Lenini surm, Stalini võimuletulek 14. NEPi lõpetamine 15. Industrialiseerimine, viisaastakud, kollektiviseerimine, näljahäda Diktatuur totalitaarne ühiskond, igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusust pole, on üks ideoloogia ja üks partei. 1. Autoritaarne diktatuur e. autokraatia üksikisiku valitsemine, kellel puuduvad nii seaduslikud kui
· NSV kehtestada kontroll Euroopas, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile, keeldus vägesid Iraanist välja viima, suunas majanduse sõjatööstusele. Oli valmis konfliktiks läänega. · Lääne algul järeleandlik, hiljem soovis astuda vastu kommunismi levikule. Trumani doktriin. · Reageerides NSV Liidu tekitatud sõjaeelsele õhkkonnale, kuulutas USA president Harry Truman 1947.a Trumani doktriini. · Trumani doktriin seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise, kui ka välissurve vastu (selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid) Marshalli plaan. · USA riigisektretär George Marshall kuulutas 1947.a-l välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele, loodeti kaasa aidata Euroopa ajanduse ülesehitamisele ja nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. · Aastail 1948-1952 andis USA abi 17-le Euroopa riigile.
5). Thatcherism ja reaganism olid mõlemad positiivsed, sest suurbritannia ja usa olid mõlemad 19070 lõpul majanduskriisis. Suurbritannias sai peaministriks thatcher, kes kuulutas välja kokkuhoiupoliitika, kärpis toetusi ja alandas makes. Tänu sellele hakkas majandus kiiremini kasvama ja vähenes tööpuudus. Usas hakkas Reagan samuti makes kärpima. Tööpuudus langes ja sissetulekud suurenesid. 6) I ja II maailma suhete soojenemine Lane riikide välispoliitika oli jõudnud ummikusse: ei oldud suudetud takistada kommunismi levikut, majanduslikult oli olukord kehv, samal ajal näis nsvl tugevnevat läänerigid vajasid hingetõmbeaega - algas pingelõdvendus. 7) mida tähendas venestamine ja stagnatsioon baltiriikidele Majanduse taandarengut. Baltiriigid jäid järjest rohkem tootlikuselt maha lääneriikidele. Baltikumi ökoloogiline seisund halvenes. U 50% põllumaj toodangust viidi välja.
Külm sõda. Saksamaa lõhenemine algas, kui Hitleri-vastased koalitsiooniriigid jagasid Saksamaa omavahel neljaks okupatsioonitsooniks. NSV Liidu kontrolli alla sattusid Ida-Saksamaa alad ning Berliini idapoolne osa. Läänetsoonist kujunes välja Saksa Liitvabariik ja idatsoonist Saksa Demokraatlik vabariik. Kuna kommunismi levik tekitas lääneriikides ärevust esitas USA president Harry Truman 1947. aastal seisukoha, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Samal aastal pakkus tolleaegne USA riigisekretär George Marshall välja kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Abi osutamisega Euroopa riikidele lootsid ameeriklased vähendada sealsete kommunistide ja Moskva mõju ning pidurdada kommunismi levikut maailmas. Rahvusvahelisi suhteid 1940. aastate teisel poolel iseloomustas eelkõige üliriikide
Enamik kommunistlike riike ei nimetanud ise ennast kommunistlikeks,vaid sotsialistlikeks. Kõik kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa. Ekspansioonipoliitika. Ko m m unis m ile is e lo o m ulikud tunnus e d : Diktatuur Vabaduse piiramine Käsumajandus Militarism Inimsusevastased kuriteod Elatustaseme langus Agressiivne välispoliitika Sotsiaalsed hüved Kommunistlik ühiskonnakorraldus: Teoreetiline,sotsiaalne ja majanduslik süsteem. Puudub eraomand,sotsiaalsed klassid,riik ja perekond. Varad on ühiskondlikus omandis. Kuulsaks põhimõtteks on : Igaltühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. Kommunismi erinevad voolud:
Ameerika Ühendriigid *** 8. KLASS Riigikord Riigikorraks presidentaalne liitriik Riigi juhiks on President (19.sajamdil Abraham Lincoln) Eraldusid lõuna- ja põhjaosariigid. Sisepoliitika 19.saj keskel sisepoliitiline kriis – orjanduse küsimus Orjapidajate ja abolitsionistide e. orjusevastaste vastasseis 1860.a valiti presidendiks Abraham Lincoln – orjuse kaotamist pooldava Vabariikliku Partei kandidaat Lõunaosariigid eraldusid unioonist ja moodustasid uue riigi Ameerika Osariikide Koföderatsiooni Vastuolud viisid kodusõjani Algul oli edu lõunaosariikide poolel ( sõda käis nende aladel) NEEGERORJAD PUUVILLAISTANDUSES TÖÖTAMAS. Sisepoliitika 1865. a kaotati lõplikult orjus ühendriikides Probleemid: 1) vabad neegerorjad olid kirjaoskamatud, elu- ja töökohata, perekonnanimedeta; 2) hulkumine, vargused röövimised; 3) lõunas ei lepitud orjade vabas...
Marxi, Lenini ja Stalini teoseid. Paljud teadlased represseeriti. suurvene sovinism ja vähemusrahvuste represseerimine (massiküüditamised, rahvusliku intelligentsi hävitamine, vene keele ja slaavi tähestiku sundustamine). ateismi propaganda, mis reaalsuses tähendas vaimulikkonna represseerimist ja usklike tagakiusamist. Kõikide religioonide pühakojad ja kloostrid suleti. (Põhjenduseks Marxi tsitaat "Usk on oopim rahvale!") 1.5. NSVL -i välispoliitika 1920.-1930.aastatel: (Vt.ka õpik lk.100; 149;160-172) · NSVL- i välispoliitikale 1920.aastatel oli iseloomulik kahepalgelisus: Komiterni (Kommunistlik Internatsionaal, organisatsioon, mis ühendas erinevate riikide kommunistlikke parteisid) kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni. 1923- 24 aasta majanduskriisi ajal üritati toetada kommunistlikke riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis. reaalpoliitikas sooviti NSVL- i lülitada rahvusvahelisse suhtlemisse teiste riikidega:
· Põllumajanduse põhiprobleemiks oli maaküsimus- suur osa maavaldustest kuulub mõisnikest suurmaaomanikele, samal ajal valitseb talupoegade hulgas terav maapuudus. Maareform toimub peale 1905.aasta revi-I. Välispoliitika: · 19.sajandi keskpaigast alates Venemaa rahvusvaheline tähtsus langes (Krimmi sõda 1853-1856) ja Venemaa muutus suurriikide hulgas teisejärguliseks riigiks. · 19.sajandi lõpust aktiviseerus Venemaa välispoliitika Kaug-Ida suunal. Kasutades sisesegadusi Hiinas okupeeris Manduuria (Kirde-Hiina) ja Põhja-Mongoolia ning teravnes konkurents Jaapaniga Korea poolsaare pärast. · Vastuolud Jaapaniga Kaug-Idas viisid Vene-Jaapani sõja puhkemiseni (1904-1905); mille kiiresti moderniseerunud Jaapan võitis. Lüüasaamine sõjas tõi Venemaale kaasa territoriaalseid kaotuseid (Sahhalini saare lõunaosa); vähendas Venemaa tähtsust. 1905.a. revolutsioon: Põhjused:
Loodi ka koonduslaagreid, kuhu saadetakse SS i ja Gestapo poolt väljaselgitatud vastased pannaks. Samal aastal peatati Weimari konstitutsiooni toimimine. Hitler saab omale suure võimu. Keelustati parteid, hakatakse juhte taga kiusama. Sisepoliitilised muudatused Hitleri poolt: Riik sekkus majandusse rohkem. Loodi majanduse Peanõukogu, mille alluvusse loodi hulgaliselt väikseid ministeeriume, kelle ülesandeks oli relvastuse tootmine ja agressiivse välispoliitika elluviimine. Riigi sekkumine majandusse tõi kaasa tööstustoodangu kümnekordistumine. Samuti kadus täielikult tööpuudus. Rahvale meeldis. AGRESSORITE BLOKI VÄLJAKUJUNEMINE • 1936 - Berliin-Rooma telje leping (Itaalia ja Saksamaa vahel) Seatakse ühised eesmärgid: 1) Saksamaa tunnustab Etioopia vallutamist. 2) Mõlemad riigid lubavad toetada Hispaania kodusõjas Francot. 3) Jaotatakse Doonaumaad ja Balkanimaad.
maksmise) ja algas uus hüperinflatsiooni laine. Saksa valitsuse vale majanduspoliitika kriisi tingimustes (teostati deflatsioonipoliitikat- inflatsiooni pidurdamiseks korjati ringlusest ära raha; vähenenud raha aga mõjus pärssivalt majanduse arengule) ja laene majanduse jalulesaamiseks ei saadud. 3. Hitleri võimuletulek ja tema kujunemine ainuvalitsejaks. Natsionaalsotsialistide sisepoliitika. Majanduspoliitika. Välispoliitika Riigipäeva valimistel ei saavutanud Hitleri partei 5%-gi häältest. Kriisiaastad Saksamaal lõppesid tragöödiaga: langes Weimari vabariik ning Hitleri Natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei kehtestas totalitaarse diktatuuri. Brünningi valitsus jäi võimule, ilma, et tal oleks olnud Riigipäevas enamust. Loodi nn Harzburgi rinne, kuhu kuulusid Rahvuslik Rahvapartei, Natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei ja ühendus Teraskiiver. 30
Pingelõdvendus. Detente 1. Põhjused · 1970. aastate alguseks oli Lääne välispoliitika jõudnud ummikusse. Sõnades oli kommunismi levikule maailmas küll ägedalt vastu seistud, tegelikult polnud aga suudetud midagi ära teha. Tooge näiteid! · Nõukogude Liit näis tugevamana kui kunagi varem. Tooge näiteid! · Lääneriikides hakkas levima seisukoht, et kommunistliku süsteemi hävitamiseks puudub Läänel jõud ja tuleb õppida sellega koos eksisteerima 2. Sammud
tema soovis mitmeid majanduselu kontrollivadi ja reguleerivaid organeid luua. Ttööpuuduse leevandamiseks hakas finantseerima ulatuslikku ühiskondlikku tööd. Tänu sellele taastus pangandus. Järgmine probleem oli suur töötus. Selle vastu alustas ta üleriiklikke töötalguid. See toetas ülivaeseid peresid ja andis lootust helgemale tulevikule. Järgmine samm oli riiklike laenude andmine olulistele firmadele (raudteed, majandusasutused, avalikud asutused). Isolatsionism (lk. 41) on välispoliitika suund, mille eesmärk on hoiduda läbikäimisest teiste maadega ja sekkumisest rahvusvahelistesse küsimustesse. Isolatsionismile on omane minimaalne diplomaatia rahvusvahelises süsteemis, selle eesmärk on taotleda riigi suuremat julgeolekut. 7. Kommunistlik Venemaa selgita: oktoobripööre - Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre ehk Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Tallinnas ja Petrogradis 5. - 8. novembril (vkj 23.–26. oktoobril) 1917 toimunud revolutsioon, millega
erialal magistrikraadi. 2. Ametikohad 1974–1979 töötas Toomas Hendrik Ilves Columbia Ülikoolis psühholoogiaosakonna assistent-uurijana. 1979–1981 sai temast New Jerseys Avatud Hariduse Keskuse inglise keele õpetaja ja asedirektor. 1981–1982 oli ta Kanadas Vancouveri kirjanduskeskuse direktor. 1984. aastal kolis Ilves Euroopasse, et hakata tööle Saksamaal Münchenis raadios Vaba Euroopa. Esmalt oli ta uurija ja välispoliitika analüütik ning hiljem Eesti toimetuse juhataja. Aastatel 1993–1996 oli Toomas Hendrik Ilves Washingtonis Eesti Vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides. Sel ajal algatas ta koos haridusminister Jaak Aaviksooga Tiigrihüppe programmi, et kõik Eesti koolid saaksid arvutid ja internetiühenduse. 1996–1998 oli Ilves välisminister. Pärast lühikest aega Põhja-Atlandi Instituudi esimehena 1998. aastal pidas ta kuni 2002. aastani taas välisministri ametit. 2002–
India Tuhande Jumala Maa India Vabariik Riigikeel: hindi Pealinn: New Delhi Pindala: 3 287 590 km² Rahvaarv: 1 129 866 000 Jumalad Indra: tormi-, äikese- ja sõjajumal Visnu: maailma looja, hoiab maailma käigus Krisna: kõige austatum jumal, kehastab jumalikku armastust Siva: jumalik hävitaja, võim surma ja hinge vabastamise üle Agni: tulejumal Varuna: veejumal Yama: surma- ja kohtumõistmise jumal India enne II Maailmasõda Olipikka aega Briti koloonia Iseseisvusvõitlust juhtis India Rahvuskongress 1920. a lõpus saavutas võimu Jawaharlal Nehru, kes pooldas India iseseisvumist Rahvuskongressi ja vabadusliikumise juhiks sai Mahatma Gandhi, kes oli rahumeelseim inimene peale Jeesus Kristust Iseseisva India kujunemine 1947. a jagas Briti valitsus India usu põhjal kaheks dominiooniks India: valitsev usk hinduism, 1950. a kuulutati iseseisvaks, head suhted NSVL-ga Pakistan: valitsev usk islam, 1956. a kuulutati iseseisvaks, ...
Konservatism Liberalism Sotsiaaldemokraatia Tugineb eelkõige Parempoolne ideoloodia, Mõõdukas vasakpoolne traditsioonilistele väärtustele. mis lähtub kõigi inimeste ideoloogia. Eesmärk on Ühiskonda hoiavad koos vabadustest ja õigustest, tagada inimestele traditsioonid, rahvuslikud mida kaitseb riik. võrdsed võimalused Juhtidee väärtused ja kristlik moraal, eneseteostuseks mitte mõistuse jõud. sõltumata inimeste sotsiaal-maj. olukorrast Esindab p...
aastal sõlmiti kahe maa vahel sõpruse ja koostöö leping. Paasikivi-Kekkoneni poliitika pahupooled. Finlandiseerumine ehk soomestumine. 5.Soome ja muu maailm Põhjamaadega, eelkõige Rootsiga koostöö tugevdamine. Soome liitus 1956. aastal Põhjamaade Nõukoguga. Soome on aktiivselt osalenud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) töös. 6. Soome 1990. aastail Soome juhtkond ei julgenud esialgu Baltimaade iseseisvustaotlus ametlikult toetada. Muutus Soome välispoliitika: tekkis vajadus kohaneda uute tingimustega. Soome hakkas arendama sidemeid lääneriikidega. 1995. aastal liitus Soome Euroopa Liiduga Küsimused Kes olid Nõukogude Liidu arvates "sõjakurjategijad" soomes? Mis on finlandiseerumine ? Miks hakkas Soome arendama sidemeid lääneriikidega 1980. aastate lõpul? Soome Genert Org & Martin Kiisa
riikide iseseisvus. 5. Mis olid Vabadussõja ja Tartu rahu tähtsus Eesti ajaloos? Eesti võitis vabadussõja • Punaarmee väljatõrjumine Eestist • Eesti riikliku iseseisvuse tunnustamine Tartu rahulepinguga 6. Mis olid II ms põhjused ja mis sündmused viisid sõja puhkemiseni, kuidas Eesti okupeeriti? Versaille’s lepingu tühistamine,Saksamaa.nõukogude liidu ja Jaapani agresiivne välispoliitika ning demokraatlike Lääneriikide lepituspoliitika nurjumine.
ebateadusteks ja nendega tegelemine keelati (nt geneetika, psühholoogia). Kohustusliku elemendina tuli teaduskirjanduses tsiteerida Marxi, Lenini ja Stalini teoseid. Propageeriti ateismi, mis reaalsuses tähendas vaimulikkonna represseerimist ja usklike tagakiusamist. Kõikide religioonide pühakojad ja kloostrid suleti. 2.1.5.NSV Liidu välispoliitika: NSV Liidu välispoliitikale 1920.aastatel oli iseloomulik kahepalgelisus: Komiterni (Kommunistlik Internatsionaal; organisatsioon mis ühendas erinevate riikide kommunistlikke parteisid) kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni (nt 1923-1924 majanduskriisi ajal üritati toetada kommunistlikke riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis).
Venemaa Itaalia Saksamaa 1918 1922 faistid 1923 Hitler üritas üheparteisüsteem esitasid riigile võimu haarata, ei (kommunism) ultimaatumi, kui õnnestunud. 1921 soove ei täideta 1918 toimus kommunistidevastane korraldatakse mäss riigipöre, keiser ülestõus Kroonlinnas Rooma.Tehti. kukutati, vabariik 1924 veeb. suri Lenin 1925 saavutati 1922 Saksamaa ja Ajalised 1928 Esimene 5- võimutäius: Venemaa sõlmisid määratlused aastane plaan. üheparteisüsteem, lepingu Versaille 1932-1933 suur koonduslaagrid süsteemi v...
seda mida ta tahtis. Loodi salapolitsei mis oli väiksem ja koonduslaagrid kus ei olnud päris massilisi tapmisi võrreldes Natsi Saksamaaga või Nõukogude liiduga. Seepärast oli Itaalia diktatuur mõnevõrra mõõdukam. Siseriiklik olukord oli keeruline. Valitsus vahetus tihti, keskvõim oli nõrk, koalitsioonid mis kestsid lühikest aega parteivaheliste erimeelsuste tõttu. Mussolini tahtis muuta Vahemerd Itaalia sisemereks. Sõjaka välispoliitika tulemusel vallutati Abesiinia ja Albaania jt. Peale vallutamist kuulutati Itaalia impeeriumiks kellest sai Hitleri Saksamaa liitlane. Millal ja millepärast hakkas Mussolini tegelema poliitikaga? Millisel viisil oli Itaalia diktatuur mõnevõrra mõõdukam? Kelle liitlaseks sai Itaalia impeerium pärast sõjakat välispoliitikat?
· 1860. kujunes välja feenide liikumine- eesmärgiks Inglismaast vabariik luua · Võeti vastu omavalitsuse seadus · Vabariigi loomine lükati I maailmasõja puhkemisega edasi Briti koloniaalimpeerium · Inglismaa ja tema kolooniad- Briti impeerium · Neil oli palju asumaid, mis tuginesid sõjaväebaaside võrgule · Vallutatud alad olid odavad tooraine allikaks · Briti impeerium- ühtne turu · Kanada ja Austraalia- omavalitsusega alad Välispoliitika · Inglismaa tahtis olla teistest eraldi · Ei olnud huvitatud liiudest teiste riikidega- kutsuti hiilgavaks isolutsiooniks · Saksamaa oli probleemiks- sellest tekkisid ka Saksa- Inglise vastuolud · Saksa- Inglise vastuolud andsid tunda ka I maailmasõjas Tänan kuulamast!
ning majanduslik sõda Lääne demokraatia ning kommunistliku totalitarismi vahel. See tähendab, et kumbki pool ei olnud teisega otseses sõjategevuses, vaid proovis teist igal alal üle trumbata: relvastuses, majanduses, kultuuris, teaduses jne. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Mitme riigi langemine Nõukogude Liidu mõjusfääri ja kommunismi levik tekitas lääneriikides ärevust ning USA tolleaegne president Harry Truman võttis seisukoha, et USA välispoliitika põhimõte on vabade rahvaste toetamine sise- ja välissurve vastu . Seda seisukohta hakati nimetama Trumani doktriiniks. Samal aastal viidi käiku Marshalli plaan, mis kujutas endas sõjas kannatada saanud Euroopa riikide abistamist majanduslikult . Sellega lootis USA saada demokraatiale poolehoidu ning peatada kommunismi levikut . Nii Trumani doktriin kui George Marshalli plaan pidid andma USA-le eelise võitluses Nõukogude liidu ja kommunismi vastu.
Kasvas eksport ja 1921, mil Antandi Ülemnõukogu tunnustas ühekorraga kõiki Balti riike. Eesti väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks. Peamised partnerid saksamaa välispoliitika peamine ülesanne oli riigi julgeoleku kindlustamine. Suur oht ja suurbritannia. Paranes rahva heaolu. ähvardas Eestit idast 1920 a algul mil Moskva tegi panuse siinsetele Välispoliitika: Rahvusvaheline olukord tervanes. Saksa ja vene kujunesid kommunistidele. Julgeolekuriskide maandamiseks kasutati kõiki vahendeid. ohuallikateks. Rahvasteliidu jõuetus. Julgeoleku kriisid kasvasid. 1935 Ühelt poolt üritati normaliseerida suhteid võimalike vastastega. Inglise-Saksa mereväeleleping, millega ingl. oli valmis andma Läänemere Saksamaasuhtes andsi see häid tulemusi, Venemaaga aga ei
Euroopa olisõjas purustatu ja võlgades. USA majandus oli aga õitsele puhkenud. USA suutis oma armee kiiresti demobiliseerida ning kohandada majanduse rahuaja tingimustega. majandus hakkas arenema ja hakati rääkima Ameerika unelmast. Elatustase tõusis hüppeliselt, kodudesse tekkis palju majapidamismasinaid ning tarbeesemeid. Järsult suurenenud tarbimisest sai majandust vedav jõud. USA uut seisundit maailmas peegeldas ka riigi muutunud välispoliitika. Hakati looma liite teiste riikidega lootes peatada kommunismi levikut. Kommunismi pidurdamine sai sise- ja välispoliitika peamiseks eesmärgiks. Sisepoliitikas väljendus see nn makartismina, mis kujutas endas senaator McCarthy algatatud kampaaniat kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest.. McCarthy tegevus kasvas nõiajahiks mille tagajärjel pidid ebameeldivusi taluma tuhanded inimesed. Sõjajärgsetel aastatel olid USAS võimul demokraadid
Lähte Ühisgümnaasium Perestroika Nõukogude Liidus Referaat Kristiina Maremäe Lähte 2009 Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Majandus............................................................................................................................ 4 Välispoliitika........................................................................................................................ 7 Tagajärjed........................................................................................................................... 8 Perestroika mõjud Eestile...................................................................
Mõisted: Makartism - kommunistide ja juutide vastane poliitika. San Francisco rahuleping Usa okupatsioon Jaapani üle lõppes selle lepinguga, kui ameerikalste juhtimisel tehti majanduslikud ja poliitilised ümberkorraldused, mis muutsid Jaapani ühiskonna ülesehitust, riigikorda ning jaapanlaste mõttelaadi. Julgeolekupakt 1951. aastal Usaga tehtud leping, kus Usa tagab jaapanlastele julgeoleku. Hallsteini doktriin 15 aasta jooksul lähtus Lääne-Saksa välispoliitika nn Hallsteini doktriinist, mille järgi Saksa LV on ainus Saksa riik ning Saksa rahva esindaja. Uus idapoliitika 1960. Hakkasid võimule tulnud sotsiaaldemokraadid ajama uud idapoliitikat. Sõlmiti lepinguid poola, Tsehhoslovakkiaga ning NSV liiduga, et suhteid parandada. Saksamaa taasühinemine 3. oktoobrist 1990 tehti leping kus kuulutati välja ühine Saksamaa Liitvabariik, millega olid nõus kõik Teise maailmasõja võitnud riigid. Sellega lammutati Berliini müür.
Eesmärgiks oli asendada klassivitlus klassitöö-ga. Säilis eraomand, aga omanik kandis riigi ees vastutust. 1929.aastal toimusid parlamendivali-mised, kus oli uus saadikukandidaatide esitamise kord. Kandidaate visid esitada ainult organi-satsioonid, nende hulgast valis Fashismi Suurnukogu välja 400 liiget. Need kanti valimisnime-kirjadesse. Valida vis kas poolt vi vastu. Valitus parlamendi igused olid minimaalsed. Välispoliitika Mussolini oli algusest peale kaasnes agressivne välispoliitika ja snakas retoorika. Loodi mütolo-ogia, et itaallased vitsid I MS. 1930ndatel tekkis plaan taastada iidne Rooma Impeerium. Alustati Etioopia vallutamisega (1935-1936). Seda sda pandi pahaks (ebavrdse vastase vastu). Toimus lähenemine Saksamaaga, 1936.aastal slmiti Berliini-Rooma telg. Peamised totalitaarsed ideoloogiad sdade vahel Fashism Termin tuleb itaalia keelsest snast "fasces", mis tähendab vitsakimpu, mille sees on kirves. Liikumisele pani aluse 1921.aastal Mussolini
Mussoliini populaarsus. 13. Iseloomusta fasistide ideoloogiat ehk õpetust, majanduspoliitikat, sisepoliitikat ja välispoliitikat. Faism oma rahvuse ülisatmine, rahvas olulisem kui üksik inimene. Majandus oli kehv, eesmärk oli suurendada sõjalist võimsust. Ettevõteid kontrollis riik. Töötajate tööandjad kuulusid korporatsiooni. Parlamendil polnud võimu, sisepoliitika leebem kui Venes/Saksas. Salapolitseid (OVRA), Vastaste arreteerimine. Välispoliitika oli sõjakas vallutada uusi alasid 14. Millal, mil viisil ja mis põhjustel said natsionaalsotsialistid ehk natsid võimule Saksamaal? 1933 jaanuar, Hitler nim. Seaduslikult kantsleriks peaminister president. Natside populaarsus, rahulolematus Versailles rahulepinguga, solvumine 1ms tulemuste pärast, kehv majanduslik seis 15. Iseloomusta natside ideoloogiat ehk õpetust, majanduspoliitikat, sisepoliitikat ja välispoliitikat. Natsism rahvuse ülistamine
· Korporatsioonide ülesanne on tülide lahendamine · Valitsus kontrollis haridust · Inimeste tegevust jälgis salapolitsei · Kõik inimesed pidid teenima riiki Itaalias oli fasism palju mõõdukam, kui Natsi-Saksamaal või Nõukogude Liidus. Ei toimunud nii suurearvulisi inimeste vahistamisi, vangilaagritesse saatmisi ja mõrvamisi, polnud tüli kirikuga. Mussolini soovis muuta Vahemerd Itaalia sisemereks, nagu see oli olnud Rooma keisririigi ajal. Sõjaka välispoliitika tulemusena vallutati Abessiina, Albaania ja mõned teised alad ning peale seda kuulutati Itaalia riik impeeriumiks. Itaaliast sai Hitleri Saksamaa liitlane. Teise maailmasõja lõpul Mussolini võim kukutati ning ta hukati. Kommunistlik Venemaa 1917. aastal moodustati esimene nõukogude valitsus ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan. Uue riikluse tegelikuks võimukeskmeks kujunes siiski oktoobripöörde korraldanud kommunistlik partei. 1918. Aastal saatsid bolsevikud laiali Asutava Kogu
Eesmärgiks oli asendada klassivitlus klassitööga. Säilis eraomand, aga omanik kandis riigi ees vastutust. 1929.aastal toimusid parlamendivali-mised, kus oli uus saadikukandidaatide esitamise kord. Kandidaate visid esitada ainult organi-satsioonid, nende hulgast valis Fashismi Suurnukogu välja 400 liiget. Need kanti valimisnime-kirjadesse. Valida vis kas poolt vi vastu. Valitus parlamendi igused olid minimaalsed. Välispoliitika Mussolini oli algusest peale kaasnes agressivne välispoliitika ja snakas retoorika. Loodi mütolo-ogia, et itaallased vitsid I MS. 1930ndatel tekkis plaan taastada iidne Rooma Impeerium. Alustati Etioopia vallutamisega (1935-1936). Seda sda pandi pahaks (ebavrdse vastase vastu). Toimus lähenemine Saksamaaga, 1936.aastal slmiti Berliini-Rooma telg. Fasism Termin tuleb itaalia keelsest snast "fasces", mis tähendab vitsakimpu, mille sees on kirves. Liikumisele pani aluse 1921.aastal Mussolini. Tunnused: 1)riigikesksus - indiviidide grupid
riikidega, mis oli esmalt suunatud ühisele kaitsepoliitikale ja majandus- ning kaubanduskoostööle, kuid hiljem poliitilisele, kultuurilisele ning mitteriiklike organisatsioonide koostööle. Kõige esimeseks Eesti Vabariigi välispoliitiliseks saavutuseks võib vast lugeda 1921. aastal liitumist esimese rahvusvahelise organisatsiooniga Rahvasteliiduga. Tänapäevase Eesti välispoliitikal on viis peaeesmärki ning nende alla kuuluvad ka alameesmärgid. Eesti välispoliitika peaeesmärgid on: julgeoleku kindlustatud ja jagamatud, rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja ennetatavus; Eesti majanduse toimimise eelduste tagamine, liberaalsed majandussuhted ja majandusruum; Eesti isikute kaitse välismaal ja välissuhetes; Eesti mõjukus ja hea maine ning demokraatiat, inimõigusi, õigusriigi põhimõtteid, majandusvabadusi ja arengut edendav väärtuste ruum. Nendest võib järeldada, et Eesti soovib laiendada on julgeolekuruumi ja arendada partnerlussuhteid
Ajalugu Demokraatlik 19181934 Juhid: koalitsioonivalitsused vahetusid 11 kuu möödudes põhjus, miks rahvas oli ebakindel 1920 võeti vastu põhiseadus. Riigikogu kinnitas valitsuse, mida juhtis riigivanem. (presidendi koht ei eksisteerinud tol ajal) 1920 üritati luua Balti Liit (soome, eesti, läti, leedu, poola) ei õnnestunud 1923 Eesti Läti kaitseliiduleping 1930 majanduskriis. Ettevõtteid tabas pankrott, tööpuudus. 1930 Eesti Vabadussõjalaste Keskliit põhiseaduse puudused + täiustamine 12.03.1934 K.Pätsi ja J. Laidoneri (EV vägede ülemjuhataja) vedamisel riigipööre > suleti organisatsioonid, riigikogu läks laiali, erakonnad lõpetasid tegevuse, vaid Isamaa jäi alles. VAIKIV AJASTU 1937 loodi presidendi ametikoht, 1938 esimene president EV: K. Päts Maareform riigistatud maavaldused anti talupoegadele. Esimesena said vabadussõja osavõtjad Põllumajandus +, tööstus 0 . kultuus har...
17. juunil 1397. aastal toimub Rootsis Kalmari linnas Pommeri Eriku kroonimise tseremoonia. Margrete eestvedamisel kirjutatakse alla kahele dokumendile: kroonimiskirjale ja unioonikirjale. Uniooni sõlmimise põhjused: uniooni sõlmides loodeti pikale rahuajale Euroopas ning Hansa Liidu mõju vähendamisele Läänemere ruumis, sooviti vähendada ülikute võimu ja suurendada kuninga võimu. Uniooni eesmärgid ja tagajärjed Eesmärgid: Tagajärjed: ühine välispoliitika, sisemised vastuolud, kolme riigi ühine mitmed talupoegade tegutsemine sõjaohu korral, ülestõusud, protestid, kindlad reeglid uniooni ühise unioon oli perioodide kaupa. kuninga valimiseks, uniooni liikmete seadused ja traditsioonid võivad olla igal riigil erinevad, uniooni igavene kestmine. Uniooni-aja valitsejad Margrete: Kalmari uniooni looja, valitsemisstiil kindlakäeline, valitsemisaeg oli rahulik,
Välisministeerium on Eesti Eesti riigi ja kodanike huvide kaitsmine Vabariigi valitsusasutus, mille välisriikides; valitsemisalas on: rahvusvahelise arengu- ettepanekute tegemine ja humanitaarabi andmise korraldamine; riigi välispoliitika Eesti tutvustamine ning kavandamiseks; vastavate õigusaktide eelnõude välislepingute ja koostamine. välismajandusega seotud küsimuste lahendamine; Eesti Vabariigi suhtlemise korraldamine välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; sise- ja välisprotokolli korraldamine riiklike tähtpäevade tähistamise ning riiklikult oluliste
Perestroika 1982 suri Leonid Breznev. Juri Andropov Järgmine juht. 1984 Andropov sur i.Järgmine Nõukogude Liidu juht oli Konstantin Chernenko. Chernenko suri 1985. Märts 1985 Nõukogude Liidu viimaseks juhiks sai Mihhail Gorbatsov. Perestroika (ümber ehitamine): Majandusarengu kiirendamine, demokratiseerimine, avalikustamine(Glasnost). Glasnosti iseloomustus: 1. Teabe kätte saamine kõigile. 2. Arvamuste vabadus. 3. Eri arvamuste suhtes muututi sallivamaks. 4. Hakati ajalugu üle vaatama. 5. Gorbatsov hakkas võitlema alkoholismiga. 6. Legaliseeriti eraettevõtlus. 1986 Tsernobõli tuumakatastroof. Perestroike toetajad jagunesid kaheks. Reformide laiendamise pooldajad. 1. Boriss Jeltsin Rahvuslik radikalism. (rahvuslased) 2. Rahvarinded.Perestroika vastased Perestroika aeglustamise pooldajad. 1. Perestroikast loobujad. 1989 Märts Toimusid Rahvasaadikute Kongressi valimised.1 6. November 1988...
millele allus salapolitsei Gestapo. Juhikultuse poolest olid need riigid pigem sarnased. Kõigis kolmes riikides oli üks juht. Itaalias peaminister Benito Mussolini, Saksamaal Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei esimees Adolf Hitler ja NSV liidus partei peasekretär Jossif Stalin. Ideoloogias oli nendes kolmes riigis pigem erinev. Saksamaal ülistati NSDAP´d, Itaalias ülistas rahvas Fasistliku parteid, kuid NSV liidus ülistati Jossif Stalinit. Välispoliitika oli nende riikide puhul sarnane. Nii Itaalias, NSV liidus kui ka Saksamaal oldi sõjakas ja agressiivsed. Saksamaal kiusati taga juute, räägiti, et nad ohustavad Saksamaad. NSV liidus oli Stalini eesmärk vallutada maailm ja Itaalias taheti muuta Vahemerd Itaalia sisemereks, nagu oli see olnud Antiik-Rooma ajal. Mina arvan, et totalitarism nendes maades oli pigem sarnane kui erinev, sest neil oli sarnaseid jooni rohkem.
Perestroika-NSV liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost- avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine fosforiidikampaania-1986. Aasta lõpp taheti rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus MRP-AEG- 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus Eesti Muinsuskaitse Selts- EMS 1987. aasta lõpul loodud esimene demokraatlikel põhimõtetel tuginev massiorganisatsioon Eestimaa laul- 1988 septembri massiüritus lauluväljakul, kus oli kohal 300 tuhat inimest Rahvarinne- 1988 aprill rahva liikumine perestroika toetamiseks ERSP- 1988 aastal esimene poliitiline erakond, Eesti Rahvuslik Sõltumatuse Partei interliikumine- 1988 aasta suvel mille moodustas liikumine eesotsas tehaste töölised (venelased) Suveräänsusdeklaratsioon- 1988. 16. nov millega sätestati eestlaste ülemuslikkus Balti kett- 23.august 1989 inimkett Tallinnast Vilniusesse Eesti, Läti, Leedu rahvad Eesti kongress- Eesti vabariigi kodanike vali...
teemis. Analüüsist, mis tugineb ajaloolisele andmestikule ja lähtub autori nn varatotalitaarse riigi kontseptsiooni skeemist, ilmneb, et Ehnatoni valitse- misviis vastab täielikult või peaaegu täielikult varatotalitaarse riigi tunnus- tele ainult ajaloolis-poliitiliste põhjuste ja ideoloogia faktorite osas, osaliselt administratsiooni ja õiguskorra osas, vaid vähesel määral võib leida varatota- litaarsuse tunnuseid majanduse ja sotsiaalelu vallas. Välispoliitika faktor ei näita Ehnatoni valitsemisviisi puhul varatotalitaarsuse tunnuseid. Üsna suu- re tõenäosusega saab järeldada, et vaarao Amenhotep IV (Ehnaton) oli liiku- mas varatotalitaarse riigivalitsemisviisi poole ja on võimalik, et Ehnatoni eks- periment oli üks varaseimaid teadaolevaid varatotalitaarse riigi loomise kat- seid ajaloos. Märksõnad: Amenhotep IV (Ehnaton), ideoloogia, monoteism, religioon, riigi-
Rahvusvaheline poliitika 12.09 – II loeng - riigid ja välispoliitika....................................................................4 Toimijad............................................................................................................... 4 Riik...................................................................................................................... 4 Suveräänsus – omadus mis võiks riigil olla......................................................4 Välispoliitika.......................................................
üles võitlema kommunismi ohu vastu. Seal kasutas ta esimest korda mõistet ,,raudne eesriie", rääkides Nõukogude Liidu katsetest eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast. NSV Liidu toetusel haarasid kommunistid võimu Jugoslaavias, Albaanias, Poolas, Rumeenias ja Tsehhoslovakkias NSV Liit toetas kommuniste. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise kui ka välissurve vastu, seda hakati nimetama Trumani doktriiniks.
Läänestamine Naistele võrdsed õigused meestega Maareformi läbiviimine Tööstuse arendamine Tervishoiu ja haridussüsteemi kaasajastamine Islamirevolutsioon Iraanis Üldine rahulolematus kasvas vastuhakuks (ajatolla Homeini) Pahlavi loobus võimust, lahkus riigist 1979. al Homeini naases kodumaale; kuulutati välja islamivabariik Totalitaarne diktatuur Poliitiliste vastaste kõrvaldamine Lääneliku keelustamine Agressiivne välispoliitika Islami fundamentalism Iseloomulik: Sügav konservatiivsus Sariaadi range järgimine Sõjakas sallimatus läänemaailma (USA) vastu, vaenlased ka mõõdukamad araabia maad Jihad e. püha sõda Vastureaktsioon läänelikele väärtustele Toodi välja lääne pahed: Narkomaania, alkoholism, vägivald, kuritegevus, vanade väärtuste (religiooni) häving Tänan tähelepanu eest!
hellenismi periood *SPARTA-*valitsemiskord-2kuningat(seotud ka sõjaväega)*lakoonia ja masseenia maakond*spartiaat-sparta kodanik*perioigid-isiklikult vabad aga kodaniku õigused puudusid ja sõjavägi oli kohustuslik.*geruusia-vanemate nõukogu(30 inimest, alates 60a.)*efoor-riigiametnik(neid oli 5)kontrollisid kuningate ja ametnike tööd.*sõjalisel otstarbel loodi peloponnesuse liit(koondas lõuna-kreeka linnriigid,loodi 6 saj. Ekr,siseriiklikult iseseisev välispoliitika ühine).*ATEENA- *atika maakond*valitseja solon 594 ekr*solon- 1.kaotas võlaorjuse.2.jagas kodanikud varanduslikesse gruppidesse.3.kodanike õigused ja kohustused seadis sõltuvusse varanduslikult.4. suurendas vaeste võimalusi riigi asjades osaleda.*Perikles-ateena sai demokraatlikuks *kõige tähtsam oli rahvakoosolek(6000 liiget) ja seal valiti bulee e. Vanematenõukogu(500 liiget)*rahvakoosolek valis ja vandekohtu ja ka riigiametnikud(strateegid-väejuhid)*oli inimlikum valitsemis kord
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
