kodanikuühiskonna kujundamine majandusarengu kaudu. Erakond pooldab liberaalset ühiskonnakorraldust, mis rajaneb vabaduse ja humanismi põhimõtetel. Reformierakond seisab vanemahüvitise süsteemi jätkamise ning selle pikendamise ja lastehoiukohtade olemasolu eest. Tähtis on lapsendamise korra lihtsustamine ja perekonnaõpetuse tugevdamine koolides. Eelistatakse kõrge kvalifikatsiooniga töötajate sisserännet ning Eestist lahkunute tagasirännet. Välispoliitika peaeesmärgiks on rahvusliku julgeoleku kindlustamine ja iseseisvuse tagamine. Tähtis on aktiivne osalemine Euroopa Liidus ja ka NATOs. Huvitutakse Euroopa Liidu laienemisest ja uute demokraatiate tekkest. Oluline on hea kahepoolne suhe Ameerika Ühendriikidega ja sõbralikud suhted kõikide naaberiikidega. Üheks välispoliitika prioriteediks peaks nende meelest saama aktiivne välismajandus- ja kaubanduspoliitika.
saata parlament laiali. Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks sai Konstantin Päts. Moodustatud uus Riigikogu oli presidendile ja valitsusele kuulekas. Autoritaarne valitsemiskord tekitas rahulolematust paljudes poliitikutes ja haritlastes. Opositsiooni tähtsamaiks keskuseks kujunes Tartu ning nn. Tartu vaimust sai autoritaarse korra vastase võitluse sümbol. Kuid demokraatiat polnud kaitseseisukorra tingimustes võimalik taastada. VÄLISPOLIITIKA Eesti välispoliitika peamine eesmärk oli kindlustada omariiklus ja julgeolek. Suurimaks ohuallikaks loeti Venemaad, abi aga loodeti ennekõike Rahvasteliidult ja demokraatlikelt suurriikidelt. Kuid mingeid kokkuleppeid Eesti julgeoleku kindlustamiseks ei õnnestunud sõlmida, selleks huvitus välisilm Eestist liialt vähe. 1920. aastate algul püüti omariikluse kindlustamiseks luua Balti liitu, s. o. sõlmida Soome, Eesti,
ja uute territooriumide hõivamiseks Väljaspool avalikkuse GPU hiljem NKVD OVRA GESTAPO kontrolli tegutsevad sala- ja julgeolekuteenistused 4) Võrdle tabelivormis NL ja Saksamaad NL Saksamaa Majandus/põllumajandus Suurtööstuse Sõjatööstuse vabrikud arendamine Välispoliitika Maailmarevolutsiooni Sõjakas välispoliitika. õhutamine st. NL toetas Nõudsid Versaille rahaliselt kui ka süsteemi rahulepingu relvastusega teistes tühistamist. Üldine riikides elavaid/olevaid sõjaväe kohustus, mis kommuniste. lubas neil luua suure armee
Putin ei kandideerinud, sest Venemaa põhiseadus piirab presidendi järjestikust võimulolekut kahe ametiajaga v Alates 7. maist 2012 Venemaa president SISEPOLIITIKA vÜhtne Venemaa on saavutanud parlamendis enamuse, mis võimaldab Putinil Riigiduumat kontrollida vKontroll meedia üle vSuur korruptsioon vProbleemid seoses inimõiguste ja demokraatiaga v v VÄLISPOLIITIKA vPutini välispoliitika on olnud jäigem ja pragmaatilisem kui Jeltsini oma vToetas 2001. aasta Afganistani sõda vPutin püüab suurendada Venemaa mõju maailma maagaasi- ja naftaturule vInvasioon Gruusiasse 2008. aastal vUkraina-Venemaa konflikt vKrimmi annekteerimine v MAJANDUS vPutini valitsemise ajal jätkus Venemaa majanduse areng v Sisemajanduse kogutoodang, tööstus- ja põllumajandustoodang, tarbimislaenud e maht jt majandusnäitajad kasvasid vViidi ellu hulk suuri
Püsis lootus, et 1980. aastaks jõutakse kommunismi. 1959 NLKP 21. kongress määratles, et NSV Liidus on sotsialism lõplikult võitnud. 1962 algas majanduses langus, eriti põllumajanduses. NSV Liidu majanduse areng oli ekstensiivne – see tähendab, et majandusnäitajate kasv saavutati uute töökohtade, uute ettevõtete loomisega, uute maavarade kasutuselevõtuga jne. Edu saavutati kosmosetehnikas: 1957 Sputnik, 12. aprillil 1961 Juri Gagarin lendas ümber maakera. III Välispoliitika (sellest punktist on suur osa räägitud § 24 Külm sõda. Raudne eesriie) Kogu Teise maailmasõja järgne periood NSV Liidus oli külma sõja periood. NSV Liidu suhted kapitalistlike riikidega (eriti USAga) olid väga jahedad. Erandiks oli Soome. Seevastu sidemed sotsialistlike riikidega olid väga tihedad. NSV Liit pööras suurt tähelepanu relvastumisele. Juba 1949 oli tal aatompomm. Stalini ajal olid NSV Liidu suhted Läänega väga teravad. Välispoliitikas ilmnes jäikus, kangekaelsus
Püsis lootus, et 1980. aastaks jõutakse kommunismi. 1959 NLKP 21. kongress määratles, et NSV Liidus on sotsialism lõplikult võitnud. 1962 algas majanduses langus, eriti põllumajanduses. NSV Liidu majanduse areng oli ekstensiivne – see tähendab, et majandusnäitajate kasv saavutati uute töökohtade, uute ettevõtete loomisega, uute maavarade kasutuselevõtuga jne. Edu saavutati kosmosetehnikas: 1957 Sputnik, 12. aprillil 1961 Juri Gagarin lendas ümber maakera. III Välispoliitika (sellest punktist on suur osa räägitud § 24 Külm sõda. Raudne eesriie) Kogu Teise maailmasõja järgne periood NSV Liidus oli külma sõja periood. NSV Liidu suhted kapitalistlike riikidega (eriti USAga) olid väga jahedad. Erandiks oli Soome. Seevastu sidemed sotsialistlike riikidega olid väga tihedad. NSV Liit pööras suurt tähelepanu relvastumisele. Juba 1949 oli tal aatompomm. Stalini ajal olid NSV Liidu suhted Läänega väga teravad. Välispoliitikas ilmnes jäikus, kangekaelsus
1929.a. oli võimul James Ramsay MacDonaldi leiboristlik valitsus, mis ei suutnud vältida tööliste elatustaseme langust kriisiaastatel ning kaotas oma valijate toetuse. Seejärel sõlmis MacDonald liidu konservatiividega ning lõi nn rahvusliku ühtsuse valitsuse, mis koosnes paremapoolsetest leiboristidest ja konservatiividest. Inglismaa sisepoliitika toimus mõningane nihe paremale. 1935.a. tuli võimule Baldwini konservatiivide valitsus. Suurbritannia välispoliitika Inglismaal oli probleem nii India kui ka Iiri iseseisvuslastega. 1921.a. sõlmiti kokkuleppe, mille alusel sai Iirimaa dominiooni staatuse. Sinn Feini koondunud iiri rahvusradikaalid nõudsid aga täielikku sõltumatust ning Inglismaale kuuluva Põhja-Iirimaa liitmist ülejäänud Iirimaaga. Aastal 1922 said Iirimaa 32 krahvkonnast 26 iseseisvuse ning moodustasid Iiri Vabariigi. Allesjäänud osa Ühendkuningriigist nimetatakse alates 1927. aastast Suurbritannia ja Põhja-Iiri
· Iga aasta kogutav maks võimaldas ülal pidada hästitreenitud ja arvukat sõjaväge. · Õitsvad linnad. Rahvastik ja riigikorraldus · Tekkis 395. aastal. · Heterogeenne ühiskond. · Keiser ehk basileus. · Seaduslikul abielul rajanev võimupärimine kinnistus Komnenoste dünastia ajal. · Riiklik hoolekandesüsteem. · Kirik allus keisrile. · Bürokraatia (teenistusastmete tabel). 1 Sise- ja välispoliitika · Keiser Justinianus (527-565). Corpus juris civilis 532 Nika ülestõus Vallutused: · Itaalia · Põhja-Aafrika · Hispaania lõunaosa · Vahemere saared · Välisvaenlaste sissetungid: slaavlased, araablased, türklased (1071) Riikluse erijooned · Tugev tsentraliseeritus. · Feodaalid põhiliselt linnades. · Vabade inimeste suur osakaal. · 7. sajandil asendati provintsid teemadega,
Külm Sõda Trumani doktriin- 1974a USA presidendi H. Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Marshalli plaan- 1947a Marshalli pakutud Euroopa taastamise kava. Berliini blokaad- 1948a NSVL i katse takistada lääneliitlaste juurdepääsu lääne berliini Saksamaa lõhenemine- 1949a mai saksamaa jagunemine kaheks riigiks. Saksamaa liitvabariigiks ja saksa demokraatlikuks vabariigiks. ÜRO- 1945a asutatud Ühendatud rahvaste organisatsioon. Külm soda- lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikale veninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi algas 1946 ja lõppes 1991 (USA ja NSVL-i ja nende liitlaste vastasseis) 09.02.1946. Stalini kõne Moskvas 05.03.1946 Churchilli kõne Fultonis Külma sõja põhjused: -Vastandlikud ideoloogiad -aatomirelva olemasoli nii USA-l , kui NSVL-il -USA tõus peale II-MS juhtivaks riig...
Eesti vabariigi välispoliitika 1920-1940 1)EV tunnustamine Tunnustus jaguned:de facto riigi olemasolu tunnustatakse mitteametlikult temaga igapäevaselt suheldes.de jure juriidilise riigi olemasolu tunnustus. Esimene riik mis tunnustas Ev-d oli nõukogude Venemaa.Tartu rahu leping sõlmiti 02.02.1920.a Jaanuar 1921-Suurbritannia,Prantsusmaa,Itaalia,Belgia,Jaapan tunnustasid Eesti Vabariiki. 1921-EV võeti rahvasteliidu liikmeks. 2)EV eesmärk oli sõlmida sõjalis-poliitiline liit NSVL vastu. Soome Ei tahtnud end siduda Balti riikidega Leedu Ei saanud Poolaga Läbi Vilno(Vilnius) pärast Läti Piiri probleemid Eestiga Poola Väga head suhted EV-ga 3)Orientatsiooni probleemid 1920.aastatel Ev oli orienteeritud Suurbritanniale. Suurbritannia oli EV toetas Suurbritanniat rahvusvahelises poliitikas. 1935.a Inglis-Saksa mereväe kokkulepe - Saksamaa sai õiguse ehitada endale sõjalaevastiku. - EV muutis orie...
Peale I MS suri 7 mlj. Tsiviilisikut, pärast II MS ole see arv 40 mlj. Miks loodi ÜRO? Loodi asendamaks I MS järel loodud Rahvasteliitu. Ühenda õigesti: Marshalli plaan – USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks Külm sõda – Lääne demokraatia ja kommunistliku režiimi pikaaegne vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi Raudne eesriie – NSV liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast Trumani Doktriin – USA välispoliitika põhimõte toetada vabasid rahvaid võitluses kommunismiga Kirjuta põhiandmed Berliini blokaadi kohta: Kestus: 24. juuni 1948 – 12.mai 1949 Osapooled: USA, Suurbritannia, Prantsusmaa – NSV Liidu vastu Põhjused: Ajendiks sai USA, Suurbitannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsoonides läbi viidud rahvareform. Tagajärjed: Põhjustas Saksamaa lõpliku lõhenemise. 1955 võeti Saksamaa LV NATO liikmeks.
riigipea ülesandeid demokraatlikud õigused ja vabadused b) Mitmeparteisüsteem ja koalitsioonivalitsused: erimeelsuste tõttu sagedased valitsuskriisid ühe valitsuse pikkus keskmiselt 11 kuud c) Kommunistlik mässukatse Tallinnas 1. detsembril 1924: vasakpoolsete ideede populaarsus EKP plaan Vene kommunistidega võim haarata ja ühendada Eesti NSVL-ga mässu ebaõnnestumine ja EKP keelustamine 2. Välispoliitika a) Peaeesmärk omariikluse kindlustamine: Suurim oht nõukogude Venemaa b) Balti liidu loomise kava (Soome. Eesti, Läti, Leedu ja Poola) ebaõnnestus: Eesti-Läti kaitsekoostöö leping c) Osalemine Rahvasteliidus (alates 1921) 3. Majanduslik areng a) Tähtsaim haru põllumajandus: maareform mõisamaade riigistamine ja jagamine soovijaile taludeks peamiseks jäi loomakasvatus, mille saadused olid põhiliseks
dominioonid sise- ja välispol täiesti suverääneteks- alus Briti Rahvaste Ühendusele 1929-33(Majanduskriis)- Tervet maailma hõlmanud majandusraskused 1930ndad(Pr välispoliitika)- Pürgis Euroopa mandriosa tähtsaimaks võimuks, tegi koostööd NSV Liiduga 1930ndad(Autoritaarne reziim)- Riigid, mis võtsid omaks autoritaarse riigikorra: 1932- Austria, 1934- Eesti, Läti, Bulgaaria, 1935/6- Kreeka; 1938- Rumeenia 1930ndad(NSVL laienemine)- Välispoliitika agressiivsem, kuid Stalin peitis oma kavatsuse osavalt, esinedes rahutoojana ning ,,agressorite" ohjeldajana 1930ndad(Saksa-Poolda suhted)- Poolal Saksa alasid, see tekitas vimma natsionalistides, siiski 1934 sõlmiti liiduleping, kuid hirm püsis ning Poola otsis abi UK ja Pr poole 1930ndad(Jaapani välispoliitika)- Pidas end Aasia hegemoniks, kelle juhtimisel suudetakse peatada eurooplaste sissetung. 1935 tungis P-Hiinasse, 1936 Kominternivastane pakt
kokkupõrge.Nikolai BobrikovSoome saadetud kindralkuberner, tapeti. Venemaal oli tõsine toidu nappus venejaapani sõda (19041905) Venemaa sai lüüa.Kaotus jaapanile soodustas 1905 revolutsiooni puhkemist . Oli tingitud Venemaa järsust ja agresiivsest välispoliitikast.17okt manifestNikolai II lubas sõna,koosoleku,ühinemisvabadust ja rahvaesindust Riigiduuma valmistel. Manifest anti välja kuna 1905 Okt oli ülevenemaaline suur streik.Nikolai II Venemaa tsaar, kelle agresiivne välispoliitika kaasas VeneJaapani sõja.Pjotr Stalõpin venemaa peaminister, oli alusepanijaks agraarreformile.Eugen Schauman Soome aktivist , tulistas Bobrikovi ja lasi end ise maha sündmuskohal.Vanasoomlasedpüüdsid venemaad rahustada ja meelepärane olla noorsoomlased astusid aga vastu uuele korrale ja olid mässumeelsed.aatemehed võtlesid kadakasaksluse vastu . Tegutsesid Tartus(LIBERAALID) Jaan Tõnisson oli eestvedajaks ajaleht: Postimees majandusmehed:pidasid tähtsaks majanduse arengut
võimsust. Võeti suurtöösturitelt ja pankadelt laenu, kehtestati plaanimajandus neliaastakute kaupa. Rajati sõjatehnika ja varustuse tehaseid, ehitati kiirteid, mis võimaldasid sõjaväge kiiresti liigutada riigi 1 otsast teise. Miljonid inimesed said tööd. Paranes rahva majanduslik olukord, suurenes Hitleri ja ta pooldajate mõjuvõim. Kuid selline majanduskasv sai olla ajutine, seega vajas Hitler tulevikus võidukat sõda. Sõjakas Välispoliitika Majandusliku tugevnemisega muutus välispoliitika aina sõjakamaks. 1935. hakati rääkima avalikult Berliinis Versailles' lepingu tühistamisest. Seati sisse üldine väeteenistuskohustus, endise vabatahtlikest koosneva sõjaväe asemele kirj. Võimas armee Wermacht. Seejärel marssisid Saksa üksused Reini piirkonda ja asusid toetama kindral Francot Hispaania kodusõjas. Samal ajal toimus Saksa-Itaalia ja Saksa-Jaapani lähenemine, mis oli muuhulgas ka oht lääneriikidele. Paraku ei pidanud Inglismaa ja Prantsusmaa ohtu veel liiga suureks
· Konstantin Tsernenko · Mihhail Gorbatsov · 1985 NLKP peasekretär · Noorus, energilisus, karismaatilisus, eneseväljendamisoskus · Perestroika maa ümberkorraldamine · Glasnost avalikustamine · Majanduslik katastroof · Ressursside nappus · Mahajäämus lääneriikides · Suutmatus võidurelvastumisega kaasa joosta · Plahvatus Tsernobõli AEJ-s, aprill 1986 · Demokraatia eest, korruptsiooni vastu · Muudatused KP juhtkonnas · 1989 esimesed mitme kandidaadiga valimised · Välispoliitika E. Sevardnadze · Sisepoliitika A. Jakovlev · Vanameelsete surve J. Ligatsov · Ei kaotatud KP juhtivat osa ühiskonnas · Ei mindud üle turumajandusele · Augustiputs · 19.-21. august 1991 · Foros · Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee siseminister, kaitseminister, KGB juht · 25. dets. NSV Liidu laialisaatmine USA peale II maailmasõda Harry Truman (1945-1953) · Polnud populaarne, demokraat · Fair Deal ehk õiglane kurss reformide jätkamine
aastate lõpul. Sõlmiti lepinguid suhete parandamiseks Poola, Tsehhoslovakkia,NSVL, Ida-Saksamaaga. ida ja lääne süntees Jaapan otsustas majanduse parendamiseks loobuda sõjameestest, jättes alles osad traditsioonid ning õppides arenenud riikidelt (USA ja Lääne-Euroopa) finlandiseerumine e. soomestumine. Soomlased kartsid Nõukogude liitu pahandada ning vaatasid, mida nad ütlesid. Sellist NSVL'i poole vaatamist nimetati finlandiseerumiseks. Ameerika Ühendriikide sise- ja välispoliitika põhijooned 50.-80. Sisepoliitika : Erinevalt teistest riikidest ei toonud 2MM erilisi muutusi. Riigipea oli endiselt president. Seadusandlik võim kuulus Kongressile. 40 lõpul algas vasakpoolsete vastu rünnak, mis mõne aja pärast lõpetati. See oli ohtlik ka riigile. Probleem olid ka mustanahalised. Nende õigusi ahistati ning piirati. Ei lubatud vastu võtta seadusi, mille kohaselt oleks mustad valgetega võrdsed. 60Ndatel võeti vastu seadus, mis aitas neegrite olukorda.
Jossif Stalin 1879-1953 • Sündis Gori linnas kingisepa ja õmblejanna peres ainukese lapsena. • Õppis vaimulikus koolis Goris, Tblisis. • Kool katkes, kui hakkas revolutsionääriks. • Oli abielus kaks korda, kolm last. Stalinism • Totalitaarne • juhikultus võimsa ainuparteisüsteem, propagandaaparaadiga, • äärmuseni • vene šovinism, tsentraliseeritud • agressiivne välispoliitika, riigiaparaat, • klassivõitluse nimel • ühiskonna elu range korda saadetud reglementeerimine, massiterror oponentide • salapolitsei jälgimine, vastu, • kohustuslik bolševismi • olematute ideoloogia, rahvavaenlaste otsimine. Stalin oli töörahva “juht ja õpetaja”. Tema olulisuse suurendamiseks kirjutati ümber kompartei ajalugu, võltsiti fakte ja
viisaastakuplaanid. tootmiseks. Sõjaks Suurtööstuse eelisarengule ettevalmistumine andis allutati kõik teised inimestele tööd, tänu millele majandusvaldkonnad. paranes rahva majanduslik olukord. Välispoliitika Hakkas rahaliselt kui ka Välispoliitika muutus üha sõjaliselt toetama ja õhutama sõjakamaks. Hakati valjult mässuliikumisi teistes rääkima Versailles riikides. Katsed, aga nurjusid. rahulepingu tühistamisest. Saksamaa hakkas sõdima
vanaduspensionid vaesteke alates 70. eluaastast. 2)Vaesed vabastati otsestest maksudest. 3) 1911 khetestati sotsiaalkindlustuse seadus, millega seati sisse abiraha tööpuuduse, haiguse ja invaliidsuse puhul. 4) Parlamneid valitsusaega lühendati seitsmelt viiele aastale. Ning vähendati ülemkoja ülemtähtsus. Sotsiaalsete reformide läbiviimine ning suurte kulutuste tegemine relvastusele tõid kaasa kaudse maksude tõstmise. Inglismaa välispoliitika oli aktiivne: 1)Aastate 1989-1902 toimus Inglismaa Buuri sõda, ille käigus arvati Buuri vabariigid Inglismaa koosseisu. 2)sõlmiti kompromissid koloniaalküsimustes Saksamaa ja Prantsusmaaga. Venemaaga jagatskse Iraan. Saksamaaga jagatakse Türgi ja Mesopotaamia. 3) Pandi alus Briti rahvaste ühendusele. Prantsusmaa 20.sajandi algul tõi Prantsusmaa majandusellu mitmeid muudatusi: 1)Kiiresti arenes metallurgia tööstus, tekkisid uued tüüstusharud (mootorid)
asendusid keskvõimu Ulatuslik relvastumine Opositsiooni suruti määratud juhtidega. alla(salapolitsei OVRA). Rassiline puhtus tsensuur Antisemitism SS, Gestaapo. tsensuur Välispoliitika Kurss Agressiivne Versaille' lepingust maailmarevolutsioonile, loobumine kommunistide toetamine teistes riikides Majanduspoliitika Industraliseerimine Riigi kontrolli all Uued sõjatehased, uued Rasketööstuse kasu Kutsekogud, teed
SOOME ida ja lääne vahel Koostajad: Charlie, EvaMar ia, K ärol, Eliisa Sissejuhatus Raske olukord Iseseisvus, okupatsioonide ärahoid Majanduse taastamine Sõjahüvitis NSV Liidule Idanaabri surve Soome loovutas 1/10 aladest NSV Liidule NL sekkus Soome siseasjadesse Järelvalve Soome üle - liitlaskomisjon NL nõudis Soomelt sõjakurjategijate üle kohtumõistmist Uus president: Juho Kusti Paasikivi Ülesandeks riigi taastamine Põllumajandusmaast tööstusriigiks Majanduslike ja ühiskondlike muutuste aeg Metalli- ja metsatööstuse areng Ühinemine mitmete liitudega 1950.a. - infrastruktuuri rajamine 1960.a. - sotsiaalkindlustuse ja hariduse areng Üldine linnastumine ja industrialiseerumine Talupoeglikule maailmavaatele lisandus tugev linlik maailmavaade Sisepoliitika Palju erinevaid parteisid Kommunistid valituses kuni 1970.aastateni Paasikivi-Kekkose joon Soome üritas säilitada oma iseseisvust Proovis tegutseda ...
Ronald Wilson Reagan Üldine 6. veebruar 1911 5. juuni 2004 USA 40. president California 33. kuberner Näitleja Alustas poliitikukarjääri demokraadina, kuid 1962. astus Vabariiklikusse Parteisse Sisepoliitika 1980ndal aastal võitis valimised 20. jaanuar 1981 asus ametisse Majanduspoliitika maksukoormat vähendati veerandi võrra 1984 valiti suure rahva poolehoiuga uuesti ametisse 1886 tegi täieliku maksusüsteemi paranduse, mis parandas rahva heaolu Reagan'i doktriin Kasutatakse Reagan'i valitsusaja iseloomustamiseks USA toetab avalikult kõiki kommunismivastaseid liikumisi kogu maailmas. USA abistas Afganistani mässulisi Välispoliitika Nõudis "rahu läbi tugevuse" Eesmärgiks NSV Liidu vallutuspüüdluste ohjeldamine Suhete parandamine NSV Liiduga 1987 a külastas Gorbatsov Reaganit USAs, kus kirjutati alla lepingule, mis kutsus hävitama kõiki keskmise tegevusraadiusega maapealse baseerumisega USA ja...
polnud. Lääne- Saksamaa kui ühiskondliku rahu ja partnerlusega riik. 1960.aastate teisel poolel puhkes riigis majanduskriis. Immigrantide sissevool vähem arenenud riikidest. Majandus Mindi üle rangele kokkuhoijupoliitikale. Parlament avaldas valitsusele umbusaldust ja võimule tuli taas Kristlik-Demokraatlik Liit. 1980.aastate lõpus algas taas Saksamaa majanduslik tõus. Välispoliitika 1950.-1960. aastatel rõhk tihedal koostööl USA ja teiste lääneriikidega. Lääne-Saksamaa astus NATO-see. Probleemiks suhted Lääne-Saksamaa ja Saksamaa Demokraatliku Vabariigi vahel. 1960.aasate lõpus hakkasid võimule tulnud sotsiaaldemokraadid ajama nn. uut idapoliitikat. 1989.aastal lammutati Berliini müür. 3.oktoober 1990.aastal taastati Saksamaa Liitvabariik
laiendamisest olid kirjas raamatus ,,Mein Kamf" 6. Sai kommunistliku partei peasekretäriks võimuvõitluse tulemusena, kui oli oma konkurendid kõrvaldanud 7. 1922. aasta oktoobris sai temast peaminister, kes 1925. aastast alates valitses riiki kui diktaator. Kas väide on õige või vale?(Õ) või (V). Kui on vale, siis paranda. 1. Mussolini diktatuuri toetasid esialgu ka paljud demokraadid, teiste seas W. Churchill. 2. Itaalia välispoliitika oli rahumeelne, suuri vallutuslikke eesmärke ei seatud. 3. Mussolini oli paljudele Euroopa diktaatoritele, teiste seas ka Hitlerile, eeskujuks. 4. Adolf Hitler läbikukkunud kunstnik, hea kõnemees, sai 1993. a Saksamaa kantsleriks 5. Gestapo lühend sõnadest Geheime Staatspolizei riiklik salapolitsei
moodsa kunsti viljelemine oli keelatud. Ka haridus ja teadus olid ideologiseeritud ning mõned teadused kuulutati ametlikult ebateadusteks ja nendega tegelemine keelati (nt geneetika, psühholoogia). Kohustusliku elemendina tuli teaduskirjanduses tsiteerida Marxi, Lenini ja Stalini teoseid. Propageeriti ateismi, mis reaalsuses tähendas vaimulikkonna represseerimist ja usklike tagakiusamist. Kõikide religioonide pühakojad ja kloostrid suleti. · NSV Liidu välispoliitika: NSV Liidu välispoliitikale 1920.aastatel oli iseloomulik kahepalgelisus: Komiterni (Kommunistlik Internatsionaal; organisatsioon mis ühendas erinevate riikide kommunistlikke parteisid) kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni (nt 1923-1924 majanduskriisi ajal üritati toetada kommunistlikke riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis). Reaalpoliitikas sooviti lülituda rahvusvahelisse suhtlemisse teiste riikidega:
28.Välispoliitika Rahvusvahelise tunnustuse taotlemine *Lääne suurriikgid käsitasid Balti riike oma Vene- ja Saksa-poliitika kontekstis *1920.aastal tunnustasid Eestis Nõukogude Venemaa, Soome ja Poola *1921.saadi tunnustus Suurbritannialt, Prantsusmaalt, Itaalialt, Jaapanilt ja Belgialt. -Neile järgnesid teised riigid, USA küll aga 1922.a. *1921.aastal võeti Eesti Rahvasteliitu *1939.aastal oli Eestil 10 välissaatkonda ja 15 konsulaati Julgeoleku probleemid *EV välispoliitika põhiprobleemiks oli riigi isesseisvuse, suveräänsuse ja julgeoleku tagamine. *Eesti orienteerus tihedale koostööle Läänega, kelle abiga saavutati iseseisvus ja kelles nähti edaspidigi noore riigi sõltumatuse tagajat *kuigi Inglismaa ja Prantusmaa olid huvitatud Balti riikide püsimisest, andsid nad selgelt teada et mingeid julgeolekutagatisi ei anta *asjata loodeti heanaaberlike suhete sisseseadmist Venemaaga. Rahvasteliit *Eesti välispoliitika oli kaitseiseloomuga
Euroopa majandusse. Tööstuse edendamiseks likvideeriti Venemaa huvides töötanud suurettevõtted. Nende asemele loodi terveid tööstusharusid ning arvestati Eesti toorainega (põlevkivil rajanev kütuse- ja keemiatööstus, Eesti metsavarudel põhinev puidu- ja paberitööstus). Põllumajanduses muutus juhtivaks haruks loomakasvatus. Eesti peamisteks väliskaubanduspartneriteks kujunesid Suurbritannia ja Saksamaa. Välispoliitika Eesti välispoliitika kõige tähtsam ülesanne oli kindlustada omariiklust ja julgeolekut. Pea- mine välisoht Eestile oli Nõukogude Venemaa. Julgeoleku kindlustamisel püüdis Eesti toetuda Rahvasteliidule ja Lääne demokraatlikele suurriikidele. Mingeid tegelikke kokkuleppeid ei sõlmitud ning Eesti probleemid maailmapoliitikasse ei jõudnud. Suuri lootusi pandi Balti liidule (Eesti, Läti, Leedu, Poola sõjalis-poliitiline liit), mille
Majandust kontrolliti mõlemas riigis. Saksamaa majandus teenis selgelt sõja huve ning kehtestatud oli nelja-aasta plaanid. Stalin võttis kursi maailmarevolutsioonile. Käivitati relvastusprogramm. Suurtööstuse eelisarendamisega sai alguse industrialiseerimine. Kehtestati viisaastaku plaane ja alustati sundkollektiviseerimisega. Nii Saksamaa kui Nõukogude Liidu majandus valmistus sõjaks. Saksamaa ja Nõukogude Liidu välispoliitika oli sarnane. Hitler seadis eesmärgiks Saksamaa kiire relvastumise ja vabastamise Versailles' ,,köidikutest". Majandusliku edukuse säilitamiseks oli Hitleril vaja võidukat sõda. See muutis välispoliitika agressiivseks ja jultunuks. Ka Nõukogude Liidu välispoliitika oli agressiivne (sest Stalini arvates oli vägivald ainsaks vahendiks, millega ühiskonda kommunistliku partei võimu all hoida), ent Stalin oskas oma kavatsusi varjata, esinedes rahutoojana
küberkaitseliidu liige. Oma kirjutises tutvustab ta liikumisi e-Eesti poole, mis tähendab ka uut välispoliitilist väljakutset. Põhiküsimusteks osutuvad: Kas Eestist võiks saada küberriik? Kuidas pääseks Eesti Euroopa ühisturule? Artiklis räägitakse Eesti saavutustest kübervaldkonnas ning edasistest arenguvõimalustest, kuidas Euroopa turgu liberaliseerida ning areenile pääseda. Kõigepealt tutvustab autor seisukohti, mis on võetud Eesti välispoliitika suhtes. Eesti on sihitu ning ebakindel ja seadnud eesmärgiks olla igav Põhjala riik, kuid passiivsuse taga on Eestil tekkinud saavutused, mis ulatuvad rahvusvaheliste mõõtmeteni ning aitavad edendada tulevasi suuri eesmärke. Järgmistes lõikudes annab Ilves neist saavutustest ülevaate (Ilves, 2011). Peamiseks eduks toob ta välja Eesti kõrge profiili küberkaitse valdkonnas alates 2007. aastast. Autor selgitab, miks väikeriik valis just selle valdkonna oma huviorbiidi tippu ning arenes
Pingelõdvenduse algus 1970. aastate alguseks oli Lääne välispoliitika jõudnud ummikusse. Sõnades oldi küll kommunismi levikule vastuseistud, aga tegelikult ei oldud midagi tehtud. Lääneriikidel tekkis arusaamine, et nad ei suuda kommunismiga võidelda, vaid tuleb sellega leppida. Majanduslik olukord ei olnud kõige parem. NSVL näis samal ajal aina tugevamalt. Lääs vajas külmas sõjas hingetõmbe aega, see tähendas et vajati parandada suhteid kommunistliku maailmaga.Pandi alus pingelõdvendusele.
Hiina RV iseloomustavad arvukad inimõiguste rikkumised, nagu näiteks viiakse inimesi, kes on riigi vaenlaseks kuulutatud lihtsalt seetõttu, et ütlesid midagi, mis on valitseva korra vastu, lihtsalt kodudest ära ning hiljem ei kuulda neist inimestest midagi. Isegi seda, kas nad on elus või mitte. 9. Iseloomustage Hiina RV välispoliitikat enne 1970ndaid ja alates 1970ndaist aastaist. - Enne 70ndaid ajas Hiina võrdlemisi sõjakat välispoliitikat - ta kuulutas oma välispoliitika aluseks võitluse nii USA kui ka NSV Liidu vastu. Loodi ka tuumapommi. Enne 70ndaid ei otsitud teiste riikidega sõprussidemeid. - Pärast 1970a hakkas Hiina otsima sõprussuhteid - suhted paranesid nii USA kui ka NSV Liiduga. (hiljem Venemaaga ja teiste iseseisvuse saavutanud riikidega), 10. Millal iseseisvusid India ja Pakistan? Kelle võimu all need maad olid? 1947. a. Need riigid olid Suurbritannia võimu all. 11. Millised olid India põhilised sise- ja välispoliitilised probleemid?
USA (1945-1955) NSVL (1945-1955) turumajandus; sõjatootmise II maailmasõda oli NSV Liidu majanduse täielikult ruineerinud; eelisarendati rasketööstust- põhjuseks alanud külm sõda ja vähendamine->tööpuuduse kasv; võidurelvastumine lääneriikidega; riik tegi suuri kulutusi tuumarelva väljatöötamiseks ning armee (8-9 miljonit meest) majanduse ümberkorraldamine rahuaja moderniseerimiseks ning ülalpidamiseks elanike heaolu arvelt; valitses suur korterikriis; kaotajatelt saadi reparatsioonidena mitmesuguseid masinaid ja vabrikute sisseseadeid; valitses defitsiit tarbe- ja toidukaupade osas; kasvasid hinnad; jätkus sõja- ja tingimustele vastavaks; Euroopa poliitvangide kasutamine t...
Eesti sai kõik Vene riigi varandused, mis olid Eesti pinnal. Venemaa ja paljud teised suurriigid tunnustasid. Tartu rahu – olulisus Eesti ajaloos Tartu rahulepingu sõlmimisega 02.02.1920 tunnustas Nõukogude Venemaa esimese riigina Eesti Vabariiki. Rahu sõlmimisega lõppes vabadussõda, mis oli kestnud 402 päeva, nõudnud 3600 sõduri elu ning haavata saanuid 1400. 17.1920. aastate ja 1930. aasta sise ja välispoliitika 1920. sise-ja välispoliitika : ( väispoliitika puudub) 1920 algul suurenes Eesti kommunistide tootjaskond. 1924. 1. sept riigipööre 1930. sise-ja välispoliitika: 1932 – koosneb riigikogu 3 suuremast fraktsioonist : Ühinenud põllumehed, rahvuslik keskerakond ja Eesti sotsialistlik partei Ilmnes rahvasteliidu nõrkus. Septemberis 1934 püüti luua uut Balti liita üksmeele jakoostööleping nn Balti Antont/Antant. Julge oleku riskid kasvasid. 18
2) Taasloodi katoliku piiskopkond. 3) Eesti alal seati sisse jesuiitide residents. 4) Loodi jesuiitide gümnaasium 5) 16 saj. lõpuks elas palju erinevaid rahvusi Eestis b. Rootsi 1) Mõisnikud koondusid Eestima rüütelkonnaks 2) Iga 3 aasta tagant järel kogunes maapäev. 3) Mõisad Rootsi aladel jagunesid riigi mõisadeks. 4) Eesti ala oli jagatud 2-eks kubermanguks. Liivi sõja põhjused 1) Venemaa välispoliitika - allutada Läänemere idarannik 2) Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus 3) Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas Põhjasõja põhjused 1) Soov muuta Läänemeri sisemereks, kaitsta oma valdusi 2) Soov saada tagasi oma kaotatud alad 3) Soov saada ülemvõim Läänemerel Jutt Eestimaa kuberneri Gustav Oxtenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris 1645 aastal pärisorjuse. Vakuraamatusse kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu
Nikita Jossif Stalin Leonid Hrustsov Breznev Valitsusaastad 1953-1964 1922-1953 1964-1985 Vaated repressiivpoliitika Sisepoliitikas oli ta konservatiiv Tegevus, muudatused taunis terroristlike haiguseperiood raketitehnika arendamine meetodite karmust otsustas põhiliste riigi kaitsevõime võimaldas strateegiliste küsimuste üle kindlustamine mõningaid isiklikult inimõigusi võitluses saksa fasistlike...
Prantsusmaa pärast II maailmasõda Charles de Gaulle Sündis 22.11.1890, suri 9.11.1970 Prantsuse riigitegelane ja sõjaväelane 1947 asutas parempoolse Prantsuse Rahva Ühenduse partei 1958. aastal kutsuti ta peaministriks saavutas uue põhiseaduse kehtestamise tagas tugeva presidendi võimu Prantsusmaa president 19591969 Alustas tuumarelva loomist Nicolas Sarkozy Sündis 28.01.1955 Prantsusmaa parempoolne poliitik 20052007 Prantsusmaa siseminister 20072012 Prantsusmaa president Oma palga tõstmine 101 tuhandelt eurolt aastas 240 tuhandele eurole Majanduses uusliberalismi toetaja Sisepoliitika 1946. aastal uus põhiseadus parlamentaarne vabariik IV vabariigi 12 aasta jooksul vahetus Pariisis 22 valitsust 1947 hakkas De Gaulle taas poliitilisest elust osa võtma 1958 vahetus konstitusioon, muutus parteipoliitiline süsteem uus erakond Liit Uue Vabariigi Kaitseks Mitterand võitis 1981. aastal pres...
§ 25 Demokraatlik maailm – Euroopa ja Ameerika Ühendriigid õpik lk. 13-18 Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab tavaliselt valitsus. Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.-1960. aastail lääneriikides heaoluühiskond. Peale Teist maailmasõda toimus järjekordne demokraatia võidukäik; saadi aru, et demokraatiat tuleb kaitsta, et vältida äsja läbielatud sõjakoledusi. Ameerika Ühendriigid Suurbritannia Prantsusmaa Saksa Liitvabariik Majandus Marshalli plaan – toetati Iseseisvunud kolooniatel Riik oli sõjas rängalt kannatada saanud: Euroopa riike. Kiiresti taastati säilib sõltuvus emamaast – raha...
valitsusjuhi- kantsleri); kahekojaline parlament oli suhteliselt nõrga võimuga. · Parlamendi alamkojas (Riigipäevas = Bundestagis) oli esindatud tavaliselt 10-12 parteid, seetõttu olid iseloomulikud koalitsioonivalitsused. · Valitsused on tavaliselt paremtsentristlikud. · Järjest kasvas sotsiaaldemokraatide populaarsus, ent valitsustesse ei lähe (erandiks I maailmasõja aegne seinast-seina valitsus). · Seoses välispoliitika aktiviseerumisega kasvas sovinism- marurahvuslus; suurriiklik patriotism (vastandub väikerahvaste natsionalismile). Sakslaste sovinism väljendus väikerahvaste rõhumise suurendamises, eriti poolakate saksastamise katsetes ning massilises kolonisatsioonis põlistele poola aladele. · Kuni 1890-ndateni oli Saksamaa välispoliitika Euroopa-keskne: tehti katseid liidusuhete sõlmimiseks Venemaaga, vältimaks sõda kahel rindel (Prantsusmaa oli
· Diskussioonivõimalus, üksteise seisukohtade arvestamine ning kompromissivalmidus · Seaduslikult tegutseva opositsiooni olemasolu · Erinevate väärtushinnangute ja seisukohtade aksepteerimine · Ühe partei või ideoloogia domineerimise puudumine · Peamiste inimõiguste tunnustamine · Vabadus avaldada arvamust 5. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriigid: sisepoliitika, majandus ja välispoliitika Suubritannia Sisepol: 1918.a. valimisreformiga suurendati valimisõiguslike isikute arv pea kolmekordseks. Tööliste osatähtsuse suurenemine valijate hulgas tugevdas Töölispartei ehk leiboristide positsioone. 1923.a. valimiste tulemusel moodustasid leiboristid liberaalide toel esimest korda pahempoolse valitsuse. Kõige vaatamata jäi Inglismaa poliitline olukord üldiselt stabiilseks. See aitas Inglismaal edukamalt kui teistes
2)Valimisõiguse laienemine naistele ja vähendati meeste vanusepiiri. Sisepoliitika majandus kultuur Iseloomusta demokraatiat ja diktatuuri järgmiste tunnuste kaudu : Demokraatia: sisepoliitika: kodaniku vabadused ja inimõigused, rahva osalus ühiskonna küsimuste otsustamisel, mitme partei süsteem , võimude lahusus , vabad valimised .Majandus :turumajandus, konkurents .Kultuur: Sõna vabadus , mõtte vabadus ,tsensuuri puudumine, loomingu vabadus. Välispoliitika : Liikumise vabadus , majandus poliitiline kultuuriline koostöö. Ühiskonnaelu: Diktatuur :sisepoliitika :üks partei, võim koondunud ühe isiku kätte , juhikultus ,puudub võimude lahusus, kodanikuvabaduste ja inimõiguste piiramine, üks ideoloogia, hirmu õhkkond. Majandus: plaanimajandus , rasketööstuse/sõjatööstuse eelis areng. Kultuur: riigi ja partei kontroll , juhi ja partei ülistamine , propaganda .Välispoliitika :Suletud riigid , sõjakas .
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Füürer -Saksamaa rahva juht Isolatsionism -USA välispoliitika 30.-ndatel aastatel NEP -uus majandus poliitika Venemaal Guomindang -rahvuslik rahvapartei Hiinas Intrerventsioon -ühe riigi pealetung mingile riigile Neutraliteedi seadus -USA ei tohi müüa relvi sõdivatele riikidele Maailmarevolutsioon -kommunistide unistus võimu haaramisest kogu maailmas Sõjakommunism -Nõukogude Venemaa majandus poliitika kodusõja ajal
Eesti Vabariik 1920-1940 Eesti piir TARTU RAHU 02.02.1920 ( N-Venemaa, Soome, Poola ) · sõjaeelne u. 47000, praegu u. 45000. 1944- 1945 Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast · sõja eel kuulus Hiiumaa Läänemaa koostisesse, praegu omaette maakond · sõja eel Virumaa, nüüd Ida- ja Läänevirumaa * osast Võrumaast Põlva mkn. · Lõuna- Harjumaa Rapla maakond ,* P-Tartumaa Jõgeva mkn.* Valga mkn. Laienenud · 1920-34 võim kahetasandiline 1934-40 võim kolmetasandiline prageu kahetasandiline EV SISEPOLIITIKA 1920-1940 1919- Maaseadus&Põhiseadus. Seadusandlik saja kohal. Riigikogul 3a. TäidesaatevValitsus RIIGIPEA puudus PõHISEADUSE MIINUSED: presidendi puudumine välisriikides ei saanud Eesti riigipea tuntsuks PLUSSID: täielikud demokr. Vabadused (keelat.kommunistide partei) 1. dets. 1924- kommunistide relvastatud riigipööre GrigoriZinovjev 2. 1929- algas majanduskriis. Rahul...
sotsiaalse kandepinna laiendamiseks. Oluliseks sündmuseks Eesti siseelus oli baltisakslaste lahkumine. Seitsme kuuga lahkus umbes 14 000 inimest, baltisakslaste kõrval ka eesti soost kadakaid. Jätkuv sõjategevus Euroopas süvendas Eestis majandusraskusi. Need raskused aktiveerisid pahempoolseid ringkondi, kes asusiid looma kontakte Punaarmee ja Nõukogude saatkonnaga. NSV liit suhtus alguses sellesse eitavalt. Välispoliitika: Pärast lepingu allkirjastamist sattus eesti välispoliitika sõltuvusse Nõukogude liidust. Sõda piiras suhtlusvõimalusi lääneriikidega. Aktiveeris Eesti koostöö Läti ja Leeduga, kes pärast analoogse abistamise lepingule allakirjutamist sattusid samasse olukorda. Tihenesid Eesti suhted NSV Liiduga. Süvenesid ka kahe maa vahelised majandussuhted. Eesti välispoliitilist olukorda komplitseeris novembri lõpus puhkenud Talvesõda Soome ja NSV Liidu vahel. 2
1930. aastate lõpuks oli enamikus Euroopa riikides kehtestatud diktatuur. Venemaal kehtestati diktatuur 1917. aasta sügisel, kui võimu haarasid enamlased ehk kommunistid Vladimir Lenini juhatusel. Pärast Lenini surma sai riigijuhiks Jossif Stalin, kelle valitsemise ajal muutus diktatuur eriti jõhkraks ja julmaks. Itaalias võimutsesid alates 1922. a fasistid eesotsas Benito Mussoliniga. Itaalias oli lubatud vaid üks partei. Riik kontrollis haridust ja ajakirjandust. Välispoliitika peaeesmärgiks kuulutati Vahemere muutmine Itaalia sisemereks, nagu see oli olnud Vana-Rooma ajal. Mõjuvõimsaks diktaatorlikuks suurriigiks oli ka Saksamaa. 1933. a tuli seal võimule natsionaalsotsialistlik partei, mida juhtis Adolf Hitler. Mõne aastaga kehtestasid natsid riigis äärmiselt julma hirmuvalitsuse. Riigi ametlikuks poliitikaks oli rassism. Välispoliitika peamiseks eesmärgiks oli Versailles' rahusüsteemi
Jõuti heaoluühiskonda-inimeste elu oli sotsiaalsete tagatiste ja riikliku abiprogrammide toel kindlustatud.=>võrdsed võimalused kõigil.Rootsi oli edukas.Ujutas Euroopa oma kaupadega üle, muutudes rikkaks ja laiendades oma sotsiaalprogramme. 9.USA-Läänemaailma võimsaim riik.Demobiliseerisid kiirelt oma armee ja taastasid majanduse=>majanduse kiire areng ja elatustaseme tõus.Välispoliitika muutus. USA hakkas looma liite teiste riikidega, lootes peatada kommunismi.<=1950.a.Sise-ja välispoliitika peamine eesmärk.Makartism-senaator Joseph mcCarthy algatatud kampaania kommunistide või nendega seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest.1954a.kommunistide tagakiusamine lõpetati.USA-l võimul demokraadid.Pärast president F.D Roosvelti sai 1945.a. nende liidriks Harry Truman.1952.a. Sai presidendiks D.D.Eisenhower. 10.Prantsusmaa-kasvas välja vastupanuliikumisest, mille eesotsas oli kindral Charles de Gaulle,kes moodustas 1944.a.Ajutise Valitsuse.Tugevad pahempoolse meeleolud.1946
Kahe maailmasõja vahel (1930ndad aastad) 1. Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933. Selle põhjused ja tagajärjed (USA-s ja Euroopas) Põhjuseks: Ületootmine põllumajanduses - vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta enam tööstustoodangut. Tehnilised uuendused põllumajanduses (traktorid, kombainid jne.) vähendasid tööjõuvajadust ja suurendasid laostunud farmerite ja töötute hulka. Aktsiakursside järsk kukkumine New Yorgi börsil (“must neljapäev” ja “must teisipäev” 1929.a. oktoobris). Ameeriklased tõid kriisi puhkedes Euroopast ära oma kapitali, aidates sellega omakorda kaasa kriisi levimisele Euroopasse. Rikkuse ebaühtlane jagunemine, mille tõttu vaesemad inimesed polnud võimelised tarbima. Vähenenud sündivus (arenenud riikides) ja sisserände piiramine USA-s vähendasid tarbimist. Kriisi puhkedes hakkasid riigid tõstma imporditolle (kaitsmaks kodumaist tootjat) süvendades sellega veelgi kriisi (...
Välispoliitikas ajasid ühendriigid maailmasõdade vahel taga eraldatust ja püüdes maailmas toimuvast eemal olla. VÄLISPOLIITIKA Ameerika Ühendriigid 1. President W. Wilson (DP) viis USA maailmapoliitikasse: esimese presidendina lahkus ta USA-st rahvusvahelisele konverentsile Pariisi, kus pakkus välja nn 14.punkti, mille alusel tulnuks sõlmida demokraatlik ja õiglane rahu (seda ei tehtud) algatas Rahvasteliidu 1. Isolatsionistlik välispoliitika 1920´-1930´. USA Senat ei ratifitseerinud Rahvasteliidu põhikirja ja USA viljeles edasi isolatsionismi - hoiduti poliitilistest liitudest, mis oleks sisaldanud sõjalisi kohustusi. Tegelikust isolatsionismist rääkida ei saa, sest: o USA realiseeris oma välispoliitilisi huve Euroopas majanduspoliitika kaudu kontrollides Euroopa rahandussüsteemi (Dawesi plaan) o USA huvid olid suunatud eelkõige Aasia ja Vaikse ookeani regiooni
kontrollis riik, töölised jagati kutsekogudesse, korporatsioone kontrollis fasistlik valitsus. Ametlikult oli korporatsioonide ülesandeks tülide lahendamine, et vältida streike ja suurvallandamisi. Streike ei saanudki olla kuna need polnud lubatud. Keelati mitte-fasistlikud ettevõtted, ajalehtedes võidi kirjutada ainult fasimimeelseid kirjutisi, valitsus kontrollis ka haridust. Inimeste tegevust jälgis salapolitsei. Paljude meelest oli Mussolini suutnud luua hästitoimiva riigi. Välispoliitika: sõjakas 1930ndatel aastatel, eesmärk muuta Vahemeri Itaalia sisemeeks, taheti muututa samasuguseks nagu Vana-Rooma ajal, vallutati Abessiinia, Albaania ja mõned teised alad, Itaalia riik kuulutati impeeriumiks, sai liitlaseks Hitleri Saksamaaga. 8. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Ohvitserkond, ametnikud, suurmaaomanikud ja töösturid olid avalikud demokraatia vastu, nad süüdistasid Weimari vabariiki kõiki Saksamaad tabanud hädades. Kaotatud sõda, võitjate
*Samalaadsed lepingud suruti peale ka Lätile ja Leedule. Soome osutas suurt vastupanu, see põhjustas Talvesõja, kus NSVL kandis suuri kaotusi. Soome säilitas iseseisvuse. Baaside aeg *18.oktoobril algas maavägede sissemarss Eestisse. Punaväelased elasid kinnistel territooriumitel, nende liikumisvõimalused olid piiratud ja suhtlemine eestlastega pea olematu. Kuigi vormiliselt jäi iseseisvus püsima, muutus Eesti NSV Liidu protektoraadiks ning Eesti välispoliitika muutus sõltuvaks idanaabrist. Vähenes suhtlus lääneriikidega, kuid suurenes baltiriikidega, kes olid samas olukorras, suurenes ka NSV Liiduga. Eesti välispoliitika olukorda tegi keerulisemaks Talvesõda. Rahvas oli Soome poolt, kuid Eesti pidi säilitama neutraliteedi. Salaja korraldati korjandusi soomlaste toetuseks ning paljud mehed läksid salaja üle lahe, et aidata kaasa vennasrahva võitlusele. Avaldati ka Soomele luureandmeid Punaarmee kohta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
