ernesto Che Geuavara kuuba revolutsionist, liikumiste algataja 7. teatakse järgmiste mõistete tähendust ja osatakse neid mõisteid kontsekstis kasutada: a. suur hüpe hiina plaan areneda teistest riikidest 2x kiiremini b. berliini müür müür millega tekitati blokaad keset berliini linna (berliini kriisi lahend) c. külm sõda NSVL ja lääne majanduslik ja poliitiline konflikt peale II MS d. hallsteini doktriin saksamaa ametlik välispoliitika e. heaoluühiskond on ühiskond kus on saavutatud enamik kodaniku majanduslik ja sotsiaalne turvalisus mille eest vastutab valitsus f. kultuurirevolutsioon vana ja võõra hävitamine Hiinas g. sulaaeg periood peale Stalini isikukultuse paljastamist h. mitteühinemisliikumine külma sõja ajal erapooletud riigid (head suhted NSVL-ga) i. Breznevi doktriin kui kusagil on NSVL kodanik ohus, siis on NSVL-l õigus
kõiki eluvaldkondi. Ei oldud küll otseses sõjategevuses, kuid üritati oma üleolekut majanduses, poliitikas ja kultuurielus maksma panna. Vastast prooviti edestada uute võimsate relvade tootmises, USA ja NSVL soovisid saavutada Euroopas poliitilist ülekaalu, üritati laiendada oma mõjuvõimu Kolmandas maailmas . Külma sõja alguseks oli berliini blokaad 1948. Trumani doktriin-1947a kuulutas Truman välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu;selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid Marshalli plaan-1947a kuulutas USA riigisekretär välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud euroopa riikidele. Sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ja nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. Berliini blokaad-1948a lõikas NSVL Lääne-Berliini ära välismaailmast, st elektrist, kütusest
USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Kuid miks puhkes külm sõda? Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi). See kava nägi ette Euroopa taastamist ning USA ulatuslikku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Doktriin mõjus NSVL-e aga ärritavalt.
Sotsialismisüsteemi ja Nõukogude Liidu lagunemine. Õpik lk 116-143 1. Nõukogude Liidu nõrgenemise ja lagunemise põhjused: sisemised ja välised põhjused. Sisepoliitilised: tegeliku võimu koondumine armee ja julgeolekuaparaadi kätte, kes kontrollisid üha enam korrumpeeruvat parteiaparaati; nomenklatuuri lõplik väljakujunemine, st. kujunesid välja nomenklatuursed ametikohad, millel oldi kogu elu NSV Liidus võimul Leonid Breznev (1964-1982). Välispoliitika: välispoliitiliselt üritati saavutada pingelõdvendust sõlmides lepingud lääneriikidega; samas sekkuti sõjaliselt teiste riikide siseasjadesse: Tsehhoslovakkia 1968, 1979.a. dets. lõpul tungisid Nõukogude väeüksused Afganistani. Lääneriigid reageerisid NSV Liidu sissetungile Afganistani järsult: boikoteeriti 1980.a. Moskva olümpiamänge. Afganistanis algas sissisõda, mille võitmine käis NSV Liidule üle. Sisepoliitika: tegeliku...
Külma sõja pärast hakkas nõrgenema lääne- ja idepiirkonna majandussidemed. Idapoolsetel aladel kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Saksamaa oli täielikult lõhenenud. Kust said konfliktid alguse ? Usa ja NSVL-i ideoloogilised vaated olid väga erinevad ja seetõttu need kõik konfliktid aset leidsidki. Usa üritas kõigest väest kommunismi levikut Maailmas pidurdada. Usa president Harry truman esitas 1947 aastal Trumani doktsiini , sisaldas seisukohta ,et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissurve vastu. Selle doktsiiniga pidas ta silmas eelkõige kommunistlike jõudude rühmitusi,kes üritasid võimule pääseda. Sellele järgnevalt külmenesid rahvusvahelised suhted veelgi. Külm sõda kestis tervelt üle 40 aasta. Üks olulisemaid sõja tekkeid oli 13. Augustil 1961 aastal ehitatud Berliini müür , mis oli Külma sõja ning ka Saksamaa eraldamise üks tutntumaid ning ka mõjuvamaid põhjuseid
Kristiina Vahi 105493HAJB Säästva arengu printsiipide kajastumine Eesti arengutöö ja humanitaarabi arengukavas Arengukoostöö kui välispoliitika ühe valdkonnaga on Eesti tegelenud alates 1998. aastast. Eesti on kujunenud doonorriigiks, kes teiste demokraatlike riikide kõrval aitab rahvusvahelisel tasandil kaasa maailma üldise stabiilsuse ning heaolu kasvule. Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2006-2010 on valdkondlik strateegia. Arengukava elluviimise tulemusena peaks Eestist saama üldtunnustatud arengutöö põhimõtteid järgiv riik, kelle abi on partnerriikides oodatud ja nende arengule kasulik
Fraktsioonid- erakondade saadikurühmad parlamendis Komisjonid- Alatised- valmisavad ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks Erikomisjonid- moodust. Avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks(uurimiskomisjon) või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks(prob.komisj.) Parlamendirühm- tõhustab kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega. Eesmärk on aidata kaasa EV välispoliitika elluviimisele Delegatsioonid- parlamendiliikmete lähetatud esindused rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalemiseks. Ühendustesse kuulumine Riigikogu kantselei- koosneb ametnikest, kelle peamine ül. On Riigikogule tema põhiseaduslike funkts. Täitmiseks vajalike tingimuste loomine asjaajamise ja dokumendihalduse korraldamise kaudu. Koalitsioon- e. võimuliit, nim. erakondade fraktsioone, mille esindajad on moodustanud valitsuse Opositsioon- e
SÕJAJÄRGNE MAAILM 1.Uus jõudude vahekord maailmas-Saksam. idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule.Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad. Albaania sai taas iseseisvaks. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938.a.piiridesse.Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades juurde Ungari alasid.Iseseisvus Island.NSV Liit võttis Soomelt piire, sh Viiburi linna.Poolast, Tsehhist,jne.aeti välja sakslased.Üliriigiks sai USA.Inglism ja Prantsusm osatähtsus vähenes.II määrav jõud oli NSV Liit, kelle mõju all oli Kesk-ja Ida-Euroopa ja suur osa Aasiast.Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid muust maailmast nn.raudse eesriidega(raudne eesriie oli nõukogude poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjualavõõrmajutuste eest mitmesuguste abinõudega).tõkestades nende läbirääkimist ja suhtlemist lääneriikidega.Külm sõda-Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis. 3.Külma sõja algus-Stalini soov kehtestada kontroll üle Euro...
DIKATATUURIDE TEKKE PÕHJUSED · Muutused ühiskonnas-keskklass kaotas oma poliitilise, ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu. Samas aga tugevnes suurearvuline tööliskond, kes tänu valimisõiguse laienemisele sai võimaluse mõjutada riigi arengut..Nii tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada. · Sõja mõju-inimesed olid harjunud sõja-aastatel karmikäelise riigivõimuga, selline võim osutus sõja tingimustes siiski tõhusaks riigi juhtimise vahendiks · Pettumine Versailles' süsteemis-ärritust tekitassee, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Seepärast leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. · Majanduslikud raskused- 1929.aastal alanud pikaajaline majanduskriis röövis inimestelt usu demokraatiasse, seega uskus rahvas neid poliitilisi jõude kes nõu...
1. Mis olid Liivi sõja põhjused? · Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika soov allutada Läänemere idarannik ja saavutada vaba väljapääs Läänemerele. · Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrgenemine · Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas 3. Ivan IV Julm - (1533-1584) esimene Vene tsaar keda loetakse Vene suurriigi loojaks - üks julmemaid valitsejaid ajaloos. Hertsog Magnus - Taani kuninga vend, kes sai endale võimu Lääne-Eestis. Hiljem andis Ivan lV Julm talle Liivimaa Kuningriigi valitsemise.
niivõrd ulatuslik terror. Sellele aitasid kaasa riigijuhi küllalt head suhted katoliku kirikuga. Sellegipoolest võeti majandus riigi kontrolli alla ning riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud. 20.sajandi alguses tekkinud kolm enim silmapaistnud diktatuuri olid üsna sarnased. Kõigis oli kehtestatud üheparteisüsteem, vangilaagrid, salapolitsei ning tugev propaganda. Lisaks sisepoliitilistele sarnasustele oli ka nende välispoliitika ja eesmärk samasugune - luua naaberalasid okupeerides võimas suurriik. Samuti oli kõikide antud riikide ühiseks jooneks sõjatööstusele suunatud ning riigile allutatud majanduspoliitika. Ideoloogialt sarnanesid kõige rohkem Itaalia ja Saksamaa, kes rõhusid rahva ühtsusele. Nõukogude Liit üritas inimesi ühendada aga klassi põhimõttel. Nendele näidetele toetudes võib väita, et nii Hitleri juhitud Saksamaa, Mussolini Itaalia kui ka Stalini Nõukogude Liit olid tegelikult
ülalpeetavaid on rohkem kui neid kes tööd teevad on pidevalt õhus. Päevaleht räägib, et ülalpeetavate osakaal on kõige suurem Lõuna-ja Ida EestisSotiaalsete riskide alla kuuluvad. Ohuks on ka terrorism ja pommirünnakud. Õnneks on seni eesti otseste terrorisünnakute teelt eemale jäänud, kuid oht on alati. Nagu puudub otsene terrorismi ja pommirünnakute oht, nii ei ole praegu ka otsest ohtu, et Eesti alluks välisele poliitilisele survele, mis oleks suunatud Eesti sise- või välispoliitika muutmisele. Nagu Riigikogu aseesimees Tunne Kelam on öelnud, et kõige tõhusam tagatis, et Eesti suudab niisugust survet vältida ja vajadusel sellele efektiivselt vastu seista, on Eesti edukas poliitiline ja majanduslik areng, integreeritus rahvusvahelisse majandus- ja julgeolekusüsteemi ning ühiskonna konsolideerumine demokraatlike väärtuste alusel. Suurt osa eesti julgeolekus määravad kindlasti EL ja NATO. Eesti jagab
Põhja-Vietnamis NSVL ja Hiina toetusel võimul olevat valitsust, toetades lõunavietnamlasi, kuid pika ning verise sõja järel kukkusid siiski läbi ja see viis kommunistide positsiooni tugevnemiseni kogu Indo-Hiinas. Läänemaailma eesmärgiks oli kommunistliku süsteemi hävitamine ning kommunistlikel maadel seevastu kommunistliku süsteemi kehtestamine kogu maailmas, mistõttu 1960.aastatel omavahel koostööd ei tehtud ning suhted olid pingelised. Selline välispoliitika aga ei andnud mingeid reaalseid tulemusi ega edasiminekuid, mistõttu 70.aastate alguses pandigi alus pingelõdvendusele ehk lääneriigid hakkasid normaliseerima suhteid NSV Liiduga ja teiste sotsialistlike maadega. Kõigepealt paranesid NSV Liidu suhted Euroopa riikidega, seejärel ka Ühendriikidega. Lääneriikide ja idabloki suhete paranemise eesmärgil toimus ka Helsingi protsess, et arutleda erinevaid koostöövõimalusi ja allkirjastada lepinguid nii
kahe vastandliku maailmavaate s.o lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks.vaenutsevad pooled ei olnud küll sõjategevuses kuid üritasid vastats üle trumbata kõikidel elualadel:relvade tootmises, maj.arendamises, mõjuvõimu laiendamises Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika maades. 1947. Aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et riigi välispoliitika juht mõttesk peab olema vabade rahvaste toetamine(trumani doktriin).samal aastal pakkus USA välisminister George Marshall välja kava mis nägi ette euroopa taastamise(Marshalli plaan). Niiet mõlemad pidid andma USA-le eelise võitluses Nõukogude liidu ja kommunismi vastu. Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed mis ühendasid lääne saksamaad berliiniga(berliini blokaad) see ei andnud moskvale tulemust ja mõne aja pärast see lõpetati. 1949 Saksamaa lõhenes, külmsõda sai hoo sisse.
USAs võimule saanud Roosevelt esitas rahvale kava, millega kriisist väljuda, seda nimetatakse uueks kursiks (New Deal). See põhines John M. Keynesi õpetusel. Riik hakkas sekkuma majandusellu, korraldama ühiskondlikke töid, regulerima tööhõivet, andma riiklike tellimusi, andma riigipoolset sotsiaalabi. Erandkorras võisid riigi kulud tulusid ületada. SB, Pr ja USA kahe ms vahelisel ajal Sisepoliitika Majandus Välispoliitika Suurbrirtannia Riik hakkas sekkuma Kaotas majandusliku Tahtsid hoida majandusellu. ülemvõimu maailmas. tasakaalu Euroopas, Valimisõigus anti Söe kaevandamine seepärast olid suhted kõigile meestele 21+ ja vavadel meetoditel oli Saksamaaga üpris naistele 30+, varsti ka kallis ja tulised. Neid nähti
Dubai, Ras Al Khaimah, Umm Al Quwain, Ajman, Sharjah sheikide vahel. Leppe eesmärgiks oli maha suruda piraatlus Pärsia lahe rannikul ja ala saab tuntuks kui Vaherahu Rannik. • 1952 Moodustakse Vaherahu Nõukogu seitsme emiraadi vahel, et suurendada omavahelist koostööd. • 1968 Alamkojas peetud kõnes teatab Briti Peaminister Harold Wilson plaanist Briti vägede täielikust väljatõmbamisest Pärsia lahest 1971.aastaks. See tähendab lahe emiraatide välispoliitika minekut nende endi kätte. Algavad diskussioonid emiraatide föderatsiooni moodustamiseks. Üldandmed • Pealinn: Abu Dhabi • Pindala: 82 880 km² • Riigikeeled: araabia, inglise • Rahvaarv: 4 975 593 (2010) • Maailma kõige multikultuursem riik. • Maailma kõige kiiremini arenev riik. • Sheikh Muhammad bin Rāshid Āl Maktūm • Asustatud 1971.aastal. Majandus • Šariaat • Araabia Ühendemiraatide rahaühik on dirhem. • Nafta
Armeenia veine. Ka Tokaji veine tundvat ta hästi. Kõige rohkem pruugib ta aga Tsiili punaveine, mis olevat suurepärased peojoogid. NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE 1985. aastal alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Seda loodeti saavutada majanduselu ajakohastamise, valitseva reziimi osalise ümberkorraldamise, sõnavabaduse suurendamise ja paindlikuma välispoliitika abil. Moskva välispoliitiline "uut moodi mõtlemine" tõi endaga kaasa külma sõja taandumise ning kommunismi kokkuvarisemise Ida-Euroopas. Siseriiklikult viis perestroika aga ühiskonna sügavasse vastasseisu, mis tipnes tagurlike poliitiliste jõudude võimuhaaramiskatsega 1991. aasta augustis. Riigipöörde läbikukkumine põhjustas omakorda Nõukogude Liidu lagunemise ning andis võimaluse paljudele liiduvabariikidele iseseisvumiseks. PERESTROIKA ALGUS 1985
Arvati, et ta on suutnud luua hästitoimiva ja end isemajandava riigi. 15. Kuidas korraldati fasistlikus Itaalias ümber töötajate ja töövõtjate suhted? Too näiteid. Nii tööandjad, kui töövõtjad pidid koonduma kutsekodadesse. Tööandjad kuulusid sinna oma liitude kaudu, töövõtjad aga fasistlike ametiühingute kaudu. Eesmärgiks oli asendada klasside vahe nende koostööga. 16. Millised olid Itaalia 1930. aastate sõjaka välispoliitika eesmärgid? Plaan taastada iidne Rooma impeerium, muuta Vahemeri Itaalia sisemereks. 17. Mis toimus (vastused toodud): · 1919. a. märts Milanos kokkutulek. ``Fascio di combattimento`` asutamine. · 1921. a. RAHVUSLIK FASISTLIK PARTEI. · 1922. a. 28 okt - ``marss Rooma`` · 1935-1936. a. Etioopia vallutamine o Etioopia vallutamist tunnustab Saksamaa o Mõlemad tunnustavad Francot Hispaanias · 1936. a. 25 oktoober Berliin-Rooma telg
· Riigi tugevdamine. Kohalik võim majandab end suures osas ise · Majandusliku arengu tasakaalustamine. KOV täidab mitmeid ülesandeid · Aitab riiki efektiivsemalt hallata. KOV kujundab ise poliitikat Euroopa liit Kas riikide liit või liitriik? Kas riikide liit või liitriik? · Valitsusvaheline koostöö. Välispoliitika Julgeolekupoliitika Justiits- ja siseasjad · Riigiülene koostöö. Majandus · EL olemas kõik riigile omased valitsemisinstitutsioonid. Euroopa Liidu ajalugu · 1952 Euroopa Söe- ja Teraseühendus. · 1957 Rooma leping. · 1992 Maastrichti leping. Kaheksa laienemist Euroopa Liit praegu Euroopa liit praegu · 27 liikmesriiki. · Elanike arv ligi 501 miljonit. · 23 ametlikku keelt. Euroopa Ülemkogu kohtumine Kõigi ELi liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumine
selle seotud hilisemad sündmused. 1948 a. aga seepärast, et toimus esimene reaalne sündmus ehk siis Berliini blokaad. Enamasti loetaksegi just seda külma sõja alguseks. külma sõja lõpuks loetakse 1989 aastat, kuna sellest ajast alates hakkas lagunema NSVL. Isegi võib olla 1990 a. 3. Trumani doktriin, Marshalli plaan Trumani doktriin- 1947 a. kuulutas selle välja USA president Harry Truman (seega doktriini nimi tema järgi). Selle eesmärgiks oli seada USA välispoliitika vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu (selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid). Marshalli plaan- 1947 a. kuulutas USA riigisekretär George Marshall välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. Marshalli plaani kaudu andsid Ühendriigid 1948-1952 a. 17-le
Seda ei suuda takistada ei islami fundamentalistid ega ultraortodoksed judaistid. Pealegi on mõlemad äärmuslikud suunad ühel meelel Jumal on üks ja ainus. Omapäraseimaks nähtuseks iisraeli kultuuris on kohalik kalender. Kuna ajalooliselt on juudid olnud kauem seotud läänemaailmaga on Iisraeli kalendrites ära märgitud nii kristliku Gregoriuse kui ka judaistliku kalendri aastaarvud ja kuude nimetused. Poliitiline areng ja välispoliitika · Terrorisõda kolmel rindel 8.mail 1945.aastal kirjutas Saksamaa alla tingimusteta kapitulatsiooni aktile. II Maailmasõda oli lõppenud juutidele suurte kaotustega. Kui Suurbritannia valitsus pani Palestiinasse sõitvatele juutidele piirimäära lubasid põranda all tegutsenud organisatsioonid piiri mitte avamisel alustada partisanisõda. Terror aina laienes ning 1946.aastal algas põrandaalune sõda kolmel rindel. 22.juulil 1946 lasksid juudid
Lepingul oli mitu eesmärki. Esialgseks eesmärgiks oli kindlustada oma tagala Austria poolelt ja kaitsta end Preisimaa eest. Jõud oli vaja suunata võitluseks Inglismaaga koloniaalvalduste pärast. Seitsmeaastase sõja ajal (1756-1763) pidi Prantsusmaa kulutama palju jõudu Austria dünastiliste huvide kaitsmiseks, mis nõrgestasid oma riiki. Selle tulemusel kaotas Prantsusmaa Kanada. Kodanlikes ringkondades tekkis vastumeel Austria päritolu kuninganna Marie- Antoinette suhtes. Prantsusmaa välispoliitika teiseks vektoriks oli siis liit Hispaaniaga. Liit oli suunatud Inglismaa koloniaalpoliitika vastu. Rahvale oli liit rohkem vastuvõetav kui Austria toetamine. Kodanlikele äriringkondadele ei olnud Hispaania toetamine vastuvõetav. Tegemist oli jällegi dünastiliste huvidega, millede aluseks oli Perekondlik leping Prantsuse ja Hispaania Bourbon `ide vahel. Prantsuse kuningakoda ei kasutanud lepingut oma maa kaubavahetuse
ennast tõbleva keha külge, et murda lõpuks jõuga tema kael. Nürnbergi timukas meenutab: ,,Ma surusin siis parema käe tema vasaku kõrva taha, kõlas raksatus ja ta oli surnud." Ribbentropi enda arvamused ja mõted: (kokkuvõte) *Ka rahu ajal on sõda. Kes seda ei mõista, ei saa välispoliitikat teha. *Nüüd on meil vaid üks väljapääs: Venemaaga kokku leppida, kui me ei taha, et meid täielikult ümber piiratakse. *Minu rahu muudab igasuguse vanas stiilis välispoliitika üleliigseks. Mind nimetati riigisekretäriks, ent ma palusin füüreril end Londonisse saata. *Nimetamine Reich´i välisministriks tuli mulle täiesti ootamatult. *Kahtlemata oli Saksamaa enne 1933. aastat juudiprobleem. *Kuni 22. aprillini 1945 ei laudunus Hitler sõnagi juutide tapmise kohta. *Hitler kaldus äkkvihale ja ei suutnud ennast valitseda. *Ma kinnitan teile, et me kõik oleme nende tagakiusamiste ja hirmutegude pärast pettunud. See ei ole lihtsalt tüüpiliselt saksalik
räägib Neizvestnõi enda ja riigi esimese mehe vahelistest erimeelsustest. ,,Hrustsov ütles, et ma raiskan rahva raha, sest toodan rämpsu. Mina kinnitasin talle, et ta ei saa kunstist üldse aru. Hrustsov oli teisel arvamusel ja vastas: ,,Ma olin kaevur, ei mõistnud. Oli poliittöötaja, ei mõistnud. Nüüd olen parteijuht ja peaminister ega saa ikka millestki aru. Kelle jaoks te töötate?" 8 Välispoliitika Hrustsovi välispoliitika oli heitlik ja mitmepalgeline. Ta loobus Stalini seisukohast, mille järgi sõjad on möödapääsmatud kuni maailmakommunismi kehtestamiseni ning asendas selle rahuliku kooseksisteerimise propageerimisega. Erinevalt senistest Nõukogude riigijuhtidest reisis ta palju ringi ning võitis südameid oma joviaalse ja avala käitumislaadiga. Tema populaarsust tõstsid NSV Liidu edusammud kosmoses ("Sputnik" 4. oktoobril 1957. a., Juri Gagarin kosmoses 12
*Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus *Rahvasteliidu vahendusel hangiti välislaen, mille abil tehti panga- ja rahareform *1920. aastate teist poolt iseloomustas majanduslik tõus Välispoliitika *Selleks, et uus riik võiks rahvusvahelisel areenil tõusta võrdväärse partnerina vanade kõrvale, peab ta hankima oma iseseisvusele tunnustuse. *Eesti asus seda taotlema jub 1918. aastal, kuid de jure tunnusteni jõuti alles pärast Vabadussõda *Eesti välispoliitika peamine õlesanne oli riigi julgeoleku kindlustamine *Hinnates võimalikke julgeolekuriske, tõstsid Eesti poliitikud esile kahte võimalikku ohuallikat Saksamaad ja Venemaad *Kommunistlik Venemaa oli Eesti iseseisvuse hävitamisest jätkuvalt huvitatud, oodates vaid sobivat võimalust *Täites Moskva ettekirjutusi, üritas EKP 1.detsembril 1924 relvastatud riigipöördekatset *Tallinnas ründas umbes 300 relvastatud võitlussalklast valitsusasutusi, sidekeskusi ja sõjaväeosi, kuna neil
35.Mein Kampf- Oli hitleri raamat, mis sisaldas hitleri õpetusi. 36.Htleri muudatused riigijuhtimises: · Sekkuti eraellu · Julgeoleku ametid · Relvastatud rühmitused · SS · Gestapo 37.Natside poliitika juutide suhtes: · Juute kiusati taga · Piirati juutide poliitilisi ja kodanikuõigusi 38.SS- Kolmanda riigi hirmuvalitsemise tugisambaks natside partei teine sõjaväestatud organisatsioon. 39. Gestapo- Riiklik salapolitsei 40.Hitleri välispoliitika: · Hakati valjult rääkima Versaillesä rahulepingu tühistamist · Seati sisse üldine väeteenistuskohustus · Loodi armee Wehrmacht · Mindi toetama kindral Francoti Hispaania kodusõjas Ajalugu 1.Miks kujunes euroopas demokraatia kriis?(5 põhjust) Demokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult. Seda soodustasid: muutused
elavaile muulastele avaraid võimalusi rahvuskultuuriliste küsimuste lahendamisel. Eesti rahvusvahelist positsiooni aitas tugevdada otsus maksta baltisaksa mõisnikele tasu maareformi käigus võõrandatud valduste eest. Tänu nimetatud sammudele ja majandusraskuste ületamisele stabiliseerus kümnendi lõpus Eesti sisepoliitiline olukord tunduvalt. Mindeid uusi vapustusi ei olnud ette näha. 5 Välispoliitika VÄLISSUHTLEMISE ALGUS Eesti iseseisev välissuhtlemine algas praktiliselt juba enne riikliku iseseisvuse väljakuulutamist. 1918. aasta algul pidasid eesti poliitikud Petrogradis lääne diplomaatidega läbirääkimisi, et selgitada välja Inglismaa, Prantsusmaa ja USA suhtumine Eesti iseseisvumisse. Algul kujunes Eesti diplomaatia "peakorteriks" Stockholm, hiljem suunduti ka mujale Euroopasse.
Ajaloo kordamisküsimused 12. klassile Maailm kahe maailmasõja vahel 1) Miks ei olnud paljud riigid rahul esimese maailmasõja tulemustega? – Kaotajariigid ei olnud rahul, sest Saksamaa ja Austria- Ungari kaotasid oma territooriumi. Saksamaa pidi maksma teistele riikidele reparatsioone. Itaalia ja Jaapan jäid ilma esialgu lubatud kolooniatest. 2) Miks olid äärmusliikumised pärast I MS Euroopas mõjukad? – Majanduskriis, elatustaseme langus, pettumine demokraatias põhjustasid inimese kergest mõjutatavuse. 3) Selgita 1920.aastatel sõlmitud rahvusvaheliste lepingute tähtsust. Dateeri. (Rapallo, Locarno, konverentsil sõlmitud Reini tagatispakt, Briand-Kellogi pakt.) – Rapallo 1922, NSVL ja Saksamaa vahel, Versailles’i vastane leping, koostöö nende vahel. Polügon. Locarno 1925 pandi paika Saksamaa läänepiir, Saksamaa kui võrdõiguslik partner. Briand-Kellogi pakt – autorid ol...
Ameerika Ühendriigid peale II maailmasõda Trumani doktriin 1947a, USA välispoliitika eesm. Vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve vastu (kommunistide võimuhaaramiskatsed). Marshalli plaan 1947 ulatuslik abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele ->Euroopa majanduse ülesehitus ja kommunistliku kihutustöö nõrgestamine. Võidurelvastumine aatomipomm: USA 1945, NSVL 1949, vesinikupomm: USA 1952, NSVL 1953 külma sõja alguses oli NSVL-il ülekaal tavarelvastuse osas, kuid USA-l tuumapomm. 1950-ndatel kontinentidevahelised raketid tuumapeade
Külm sõda 1. a)BKuuba kriis(1952): Castro tuli Kuubal võimule ning see ei meeldinud USAle. USA ei ostnud enam Kuubalt kaupa. Aga siis hakkas seda tegema NSVL ja NSVL tõi oma tuumapommid Kuubale, USA sai tada ning piiras Kuubat kuniks NSVL nõustus oma tuumapommid Kuubalt välja tomma. Osalesid: USA- Kuuba ja NSVL. b) Lähis-Ida kriis(1948-tänapäev): Juutidele anti nende kodumaa Iisrael tagasi. See tõi endaga kaasa sõja, sest palestiinlased, kes elasid juutide kodumaal pidasid seda ala enda omaks ning nad alustasid sõda juutide vastu. Araablased said lüüa ning neile mõeldud Palestiina riik ei sündinud, sest osa territooriumist hõivas Iisrael ning teise osa Jordaania. Osalesid: Juudid(Iisraellased) ja USA- Palestiinlased(Aaraablased) ja NSVL c)Suessi kriis(1956): Egiptlased hõivasid Suessi kanali, mis oli enne olnud Inglaste ja prantslaste valduses. Inglased ja prantslased alustasid sõda Egiptuse vas...
seisuse. Kuid baltsisakslaste kõrgaeg algas siis, kui Peeter I vallutas 1710. aastal Eesti- ja Liivimaa alad. Katariina II ajal kehtesatud asehaldus kord oli aadlike ning omavalitsuste võimu, õiguseid ning tähtsust piiranud. Kuid Peeter I võimule tulekuga kinnitati Balti erikord, mis taastas asehalduskorraga kaotatud aadlike ja omavalitsuste privileegid. Peeter I oli huvitatud baltisaklaste kaasamisest Vene impeeriumi teenistusse erinevatel aladele nagu sõjandus, majandus, välispoliitika ning riigivalitsemine. Kõige enam leidus baltisakslasi militaarteenistuses. Baltisakslaste positsioon hakkas nõrgenema 19 sajandi teisel poolel. Kritiseeriti Balti erikorda ning baltisakslaste sidemeid ühinenud saksamaaga. Esimene maailmasõja ajaks toimus juba baltisakslaste represseerimine (maha surumine või surve avaldamine poliitilistel põhjustel). Parun Eduard Gustav von Toll oli pärit von Tollide aadlisuguvõsast. Von Tollide suguvõsa
(üks sõna) soomepoisid Mis on ÜRO tähtsaim alaliselt tegutsev organ? Julgeolekunõukogu Millises linnas peeti kohtuprotsessi peamiste natsikurjategijate üle? Nürnberg Kuidas nimetati nõukogude aktivistidest koosnevaid üksusi, kes 1941. aasta suvel sõdisid vaba Eesti eest võitlevate metsavendadega? (üks sõna, mitmuses) hävituspataljonid Kuidas nimetati 1942. aastal eestlastest formeeritud Saksa poolel võidelnud väeüksust? (täisnimi) Eesti SS-leegion Kuidas nimetatakse USA välispoliitika põhimõtet peale II maailmasõda, et USA aitab riike, kus valitseb kommunismi võimuletuleku oht? (kaks sõna) Trumani doktriin Millise väljendiga tähistatakse aastatel 1948-1991 kestnud vastasseisu Nõukogude Liidu ja USA vahel? Külm sõda
siseministeeium(politsei, piirivalve, päästetööd ja migratsiooniküsimused). II ja III samba valdkondades on ainult üksikud aktid rahvusülese toimega. 12. Milles seisneb Amsterdami lepingu tähtsus Eurointegratsioonis? Amsterdami leping (jõustus 1999) lõi tingimused 1) ELI ühise julgeoleku ja kaitsepoliitika kujundamiseks 2) Eurokorpuse kui ELI kiirreageerimisüksuse loomiseks 3) Eeldused ELI välispoliitika erivoliniku koha tekitamiseks, kus täna töötab Javier Solana. Amsterdami leping andis volitusi juurde Euroopa Komisjoni presidendile ning tõstis Europarlamendi tähtsust seadusmenetluse protsessis. Amsterdami leping andis suure tõuke ELI kiireks laienemiseks.
kutsekodade ja presidendi poolt) - Valitsus määrati ametisse presidendi poolt "Juhitav demograatia" - Rahvarinne põhiseaduse toetuseks - Oppositsionäärid said 16 kohjta riigivolikokku - 1938 sai Päts presidendiks, peaminister Eenpalu, ülemjuhataja Laidoner Majandusolud: - riigi sekkumine majandusse (ca 25%) - tööstuse kiire areng - peamisteks väliskaubanduslikeks partneriteks Saksamaa ja GBR 5. Välispoliitika - 2. veebruar 1920 Tartu rahuleping - 1921 Eesti Rahvasteliitu - Balti Liit: Algul oli plaanis liit Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poole vahel. Jäi ära, kuna Leedul ja Poolal oli konflikte 1923. Eesti-Läti kaitseliidu leping 1932 mittekallaletungi leping NSVL-ga 1934 NSVL-i initsatiivili Batlimaade koostööleping - Eesti kuulutab end 1938 neutraalseks 6. Kultuurielu - 1925. Kultuurkapitali loomine - Hardidus: Õhtluskoolid kuni 1934, 6 klassiline alkool ja 5 klassiline gümnaasium
kasvavat monopolide võimu. 1901. aastal presidendiks saanud Theodore Roosevelti ajal tugevdati järelvalvet trustide ja raudteede üle ning laiendati riikliku järelvalvet nii mõneski muus valdkonnas. Lisaks sellele astus ta aktiivselt üles ka loodusvarade kaitsmis teemal. Üldjoojntes jätkasid sama poliitikat ka järgmised presidendid. · Muudatused välispoliitikas. 19. sajandi lõpust alates oli Ühendriikide välispoliitika põhiline eesmärk võimu kehtestamine Lääne poolkeral. Hispaania - Ameerika sõja käigus liideti viimased Hispaania koloniaalvaldused Vaiksel ookeanil. See andis võimaluse laiendada kaubandusteid Aasiaga, eelkõige Hiinaga. Ameerika hakkas üha ägedamalt sekkuma muude välisriikide sisepoliitikasse. Sõjalistel eesmärkidel ehitati Atlandi ookenai ja Vaikse ookeani vahele läbi Panama maakitsuse. 1867. aastal osteti Venemaalt hõredasti asustatud Alaska.
tööhõive, tööturu ja töökeskkonna, sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja -hoolekande korraldamine, võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.Valitsemisalas on Ravimiamet, Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet, Tööinspektsioon. Urmas Paet välisminister Valitsemisalas on ettepanekute tegemine riigi välispoliitika kavandamiseks, välislepingute ja välismajandusega seotud küsimuste lahendamine, Eesti seisukohtade kaitsmise tagamine Euroopa Liidu Nõukogu alaliste esindajate komitees ning kohtumenetluses Euroopa Kohtus ja esimese astme kohtus, Eesti Vabariigi suhtlemise korraldamine välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, sise- ja välisprotokolli korraldamine riiklike tähtpäevade
Tema tegevus aga vihastas rassiste ning ta mõrvati. mis on Watergate´i afäär (skandaal), millal see aset leidis, milline USA president oli sellega seotud ning millised olid selle skandaali tagajärjed Sellega oli seotud Richard Nixon, kes olles teist korda valitud riigipeaks, pidi ta 1974. aastal ametikohast loobuma, kuna ilmnes, et parteikaaslased olid asetanud demokraatide peakorterisse Watergate`i hotellis Washingtonis pealtkuulamisaparaadid. iseloomusta USA majanduse ja välispoliitika arengut 1980. aastail, kes oli siis USA president. Presidendiks oli Ronald Reagan. Ta vähendas ettevõtete riikliku reguleerimist, tühistas ettevõtjate piirangud, alandas makse jne. Tänus nendele muutustele väljus USA majanduskriisist. Välispoliitikas otsustati, et tuleb lõplikult loobuda pingelõdvendusest ning tuleb uuesti NSVL sundida USA- ga võidurelvastuda, see pidi NSVL majanduslikult kurnama ja NSVL varises kokku.
suveräänseks ning iseseisvaks riigiks. Uue riigi nimeks sai Ameerika Ühendriigid (USA). Sellest alates on USA olnud ühtne riik ning rahvas on hoidnud ühte. Moodustati 13 asumaa sidumiseks Kontinentaalkongress ja sõja puhuks armee. 1781. aastal moodustasid endiste asumaade asemele tekkinud uued riigid konföderatsiooni- riikide liidu. Selle ainus ühine organ oli Kongress, kus igal osariigil oli 1 hääl. Kongressi võimkonda kuulusid sõja, rahu ja välispoliitika küsimused ning kontroll rahanduse üle. Seega on alates Ameerika Ühendriikide välja kujunemisest alates riigi elu eest hoolitsenud erinevad organid. Pärast Iseseisvussõja lõppu asuti välja töötama uue tiigi konstitutsiooni. Sellega seoses tekkis kaks suunda: ühed pooldasid tugevat keskvõimu ehk föderaalvõimu ning teised arvasid, et demokraatiat ja kodanikuvabadusi saab paremini kaitsta. Samal ajal valmis uus põhiseaduse tekst ning konstitutsioon hakkas kehtima 1789. aastal
AJALUGU 16.sajandi keskel oli Vana-Liivimaa killustatud viieks omavahel sõdivaks väikeriigiks: Saksa Ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare- Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Läänemere piirkonnas tugevnesid järgmised jõud: Moskva suurvürstiriik, Poola-Leedu, Taani, Rootsi. Liivi sõda (1558- 1583). Põhjused:1) Moskva suurvürstiriigi välispoliitika allutada Läänemere idarannik 2) Vana-Liivimaa poliitiline ja sõjaline nõrkus 3) Rootsi püüe oma võimu laiendada ida suunas. Sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, kes tungis 1558 Tartu piiskopkonda ja samuti asuti vallutama narva ordulinnust. 1559 andis alla Liivimaa suurim riik Saksa ordu Liivimaa haru. 1561 sekkus sõjategevusse Rootsi, tugipunktiks Tallinn. Saksa ordu ja Tartu piiskopkond läksid ametlikult Poola võimu alla 1561, Poola kuningas kinnitas Liivimaa aadli privileegid,
Ameerika Ühendriigid: kuidas riiki valitsetakse, millised on peamised parteid, millised probleemid esinesid USA siseelus 1950.-60. aastail, kas ja millise lahenduse need leidsid, iseloomusta senaator McCarthy ja Martin Luther Kingi tegevust ja mõju USA sisepoliitikale, mis on Watergate´i afäär (skandaal), millal see aset leidis, milline USA president oli sellega seotud ning millised olid selle skandaali tagajärjed, iseloomusta USA majanduse ja välispoliitika arengut 1980. aastail, kes oli siis USA president. Riigipeaks oli endiselt president, seadusandlik võim aga kuulus Kongressile, mis koosnes 2 kojast- Esindajate Hojast ja Senatist.Käis kahe suurima partei vabariikliku ja demokraatliku partei võimuvöitlus.Üheks vanemaiks probleemiks oli mustanahaliste olukord. Murrang neegrite olukorras toimus 1960. Aastail, mil töötati välja seadus, mis parandas tunduvalt mustanahaliste elu. McCarthy- oli USA senaator, algatas 1950
27 USK ROOMAS Mõisted: Nuumen - ehk hing. Usuti, et igal taimel, loomal, kivil jne on oma nuumen. Laarid - majade kaitsevaimud. Kehastasid esivanemate hingi. Geenius - maokujuline vaim, kaitses abielu ja edendas soojötkamist. Igal perel oli oma geenius. Pontifeksid - preestrid (ülempreestrid) Flaamen - hoolitses pühamute ja rituaalide eest. Augur - preester, kes lindude käitumise järgi kuulutab jumala tahet Sibülliraamat - ennustusel võis appi võtta. Sibüll oli kreeklasest naisennustaja. Bacchus - roomlased tundsid Dionysost Bacchuse nime all. Isis - kujunes Vahemere piirkonna kõige armastatumaks jumalaks JUMALAD Janus - uste,piiride, lõpu ja alguse Jumal. Sõjajumal. Kahe näoga. Jupiter - taeva, pikse ja tormijumal Juno - abielukaitsja, taevajumal Minerva - tarkuse ja sõjajumalanna Neptuunus - merejumal Vulcanus - tulejumal Mercurius - teekäijate kaitsja Apollo - valgusejumal Venus- ilu, armastuse ja viljakuse jumalanna Diana - jahijum...
Kontrolltöö: Kommunistlikud riigid §22-24A 1. Mõisted: Teine maailm, sotsialismileer, sotsialistlik sõprusühendus, sotsialistliku orientatsiooniga riik, sulaaeg, stagnatsioon, dissidentlus,käsumajandus, metsavendlus. Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Sotsialismileer Moskva kontrolli all olevad riigid. Sotsialistlik sõprusühendus Riigid, kes jäid NSVLle kuulekaks Sotsialistliku orientatsiooniga riik Riigid mis ei kuulunud sõprusühendusse, aga mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. Sulaaeg Hrustsovi valitsusaeg. Stagnatsioon Ühiskonna kõikides valdkondades valitsenud seisak. Dissidentlus Teisitimõtlemine, mille eestvedajad olid eelkõige haritlased, kes astusid välja ühiskonnaelu järkjärgulise karmistamise vastu. Käsumajandus Majandus, mida juhitak...
Linnade teke Euroopas 11.-12.sajandil -Põllumajanduse areng -Käsitöö ja kaubanduse areng Linnade kiirem areng Vahemere ümbruses Vastuolud maaisanda ja linna vahel Linn vabanes maaisanda alt -Vabaks ostes -Sõjalisel teel -Maaisand andis linna vabaks Linnaõigus Linna juhtimisel põhimõtted, seadused Võeti teistelt linnadelt -> sõsarlinn Linn piiritleti müüriga Väljaspool vaestelinnaosa-agul karistus- ja hukkamispaigad Linnad jagunesid: Linnriigid-omaette üksus,sise ja välispoliitika Vabalinnad- Sõltumatu võimuga linn riigis Riigilinnad- Oma linnavõim,kõrgeim kohtuvõim maahärra Maaisandast sõltuv linn, kodanikud ei olnud vabad Raad Linnanõukogu Raehärrad kaupmeeste ühingu gildi liikmete seest! Bürgermeistrid Rae juhtkond Sündik seadusetundja Rae ülesanded: Soodustada kaubandust,käsitööd, linna huvide kaitse Seaduseandja,julgeolek kohtumõistja Vaeste hoolekanne, vaestemaja ülevalpidamine Erialane jagunemine tsunftidesse -Käsitööliste tsunftid
Euroopa Liidus on 500 miljonit inimest ja 28 liikmesriiki. EL loodi 1951. Euroopa ühendus kujutati ringi 1982 EL-ks e toimus Euroopa Liidu sünd. EL toetub 3 sambale: *ühisturg ja rahaliit, *julgeolek ja välispoliitika, *justiits- küsimused, politseitöö, kuritegevuse tõkestamine. EL-i seadusandlik võim: 1)EL Parlament (766 kohta), 2)EL Nõukogu. EL Parlament: *valitakse 5 aastaks, *kõik vähemalt 18-aastased EL kodanikud saavad valida. Eestis on 6 kohta EL Parlamendis. Suure üldkogu istungid 12 korda aastas Strasbuuris ja Brüsselis. Iga parlamendi liige töötab ka mingis komisjonis. Iga kuu palk 12 000 . Kõige popim parlamendis: konservatiivne maailmavaade, sotsiaalne m,
'' 9. Iseloomusta Louis XV valitsemisaega ja tema valitsemisstiili. 10. Kes oli/Mida tegi: Richelieu J. B. Colbert Mazarin - Louis XIII Louis X IV Louis XV 11. Mõisted: hugenott armuedikt päikesekuningas kardinal 1. 5. Andke lühiülevaade Inglise parlamentarismi tekkimisest ja arengust 13.-17. saj. 6. Mis muutis James I ja parlamendi suhted keeruliseks? Esitage igast valdkonnast vähemalt üks probleem. · Majandus · Välispoliitika · Kuninga päritolu · Kuninga iseloom ja valitsusstiil 7. Koostage lühikene kronoloogiline kava koos lühikeste selgitustega, miks ja kuidas kujunes Charles I konflikt Inglise parlamendiga? 8. Kuidas suhtute teie Charles I hukkamisse? Põhjendage! 9. Andke hinnang Oliver Cromwelli tegevusele kodusõja aastail ja Independentliku vabariigi ja diktatuuri ajal. Põhjendage oma hinnangut vähemalt ühe näitega. Cromwelli tegevus kodusõja aastail (1642-1649): Hinnang
Sissejuhatus Vietnam paikneb Indo-Hiina poolsaare idaosas. Rohkem kui poole alast hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt haritavad alad paiknevad Hong Ha ja Mekongi jõe ääres. Ametlik nimi: Vietnami Sotsialistlik Vabariik Rahvaarv:84,2 miljonit Pindala:329 560 km2 Rahaühik: dong Pealinn: Hanoi Riigikeel: vietnami keel Vietnami lipp Vietnami vapp Lähisajaloo kronoloogia 1945 Viet Minh vallutab Saigoni ja Hanoi. Keiser loobub troonist. Sõltumatu vabariigi presidendiks saab Ho Chi Minh. 1946 ümerrelvastunud prantslaste uus sissetung. Esimene Indo-Hiina sõda. 1954 Prantslaste lüüasaamine Dien Bieni all. Vietnam jagatakse kaheks riigiks: Põhja- Vietnami toetab NSV Liit; Lõuna-Vietnami relvastab USA. Ho Chi Minhi ühendustee kaudu varustab põhjaosa lõunaosa kommunistliku opositsiooni salarelvadega. 1960 Lõuna-Vietnamis ühinevad president Ngo Dinh...
Aafrika riikide seas. VÄLISSUHTED Sudaani suhted naaberriikide ja muu maailmaga pole olnud eriti head. 1990. aastatel lõid Uganda, Kenya ja Etioopia USA toetusel liidu, et kontrollida Sudaani valitseva partei tegevust. Samal ajal kui Sudaan toetas Uganda valitsusevastaseid mässulisi, toetas Uganda Sudaani sisse. Sudaan ja Egiptus vaidlevad Hala'ibi kolmnurga kuuluvuse üle. Alates 2003. aastast on Sudaani välispoliitika keskendunud lõunaosa kodusõja lõpetamisele. DĀRFŪRI KONFLIKT Dārfūri konfl ikti on Sudaani lääneosas toimuv konfl ikt araablastest rändkarjakasvatajate ja neegritest põlluharijate vahel. Üks tüli peapõhjus on piirkonnas kasvav veepuudus ning kõrbestumine. Mõlemad konfl ikti osapooled on ühtmoodi islamiusulised ja tumedanahalised. Konfl ikt on põhjustanud piirkonnas näljahäda. Septembris 2004 arvati nälja ja haiguste tõttu surnud
1. MÕISTED SUFRAZETT- Naisõiguslased Inglismaal, kes taotlesid endale valimisõigusi. MAJANDUSLIK LIBERALISM- Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. KUIV SEADUS- 1920 aastal kehtestatud alkoholi keeluseadus, millega looddeti, et alkoholi tarbimine lõpetatakse Ameerikas. AUTORITARISM- Diktatuuri liik, kus riigi võim on koondatud ühe isiku kätte. TOTALITARISM-Diktatuuri liik, riigi võim on koondatud ühe isiku kätte, diktaatoril on kontroll inimeste mõtteavalduste üle. sellega kaasnes pidev hirm ja inimeste küüditamine või surmalaagritesse saatmine. DOMINIOON- Inglismaa autonoomne liikmesriik. ISOLATSIONISM- Ameerika ei sekkunud Euroopa poliitikasse vaid oli omaette. DUCE- Itaalias kutsuti Duceks diktaator Benito Mussolinit FÜÜRER- Saksamaal kutsuti Hitlerit führeriks KOMMUNISM- Mittedemokraatlik riigikord, kus ülistati töölisrahvast. SOTSIAALDEMOKRAATIA- Demokraatlik liikumine,...
Nad on kokku leppinud, et MERCOSUR-i liikmesriigid peavad austama demokraatlikke institutsioone. Sama põhimõtte järgimist kavatsetakse nõuda ka igalt majandusühendusse astuda soovivalt riigilt. Selliselt üritatakse vältida tulevikus diktatuuride sündi mõnes Lõuna- Ameerika riigis. Siit edasi veel teinegi tõsine taotlus. MERCOSUR-i liikmersriikide liidrid on avalikult teatanud, et maailmaareenil ei kavatseta esineda ainult majandusühendusena. Nad tahavad välja kujundada ka ühise välispoliitika ning edaspidi tegutseda ühise poliitilise rühmitusena. See on otsene signaal USA-le. Washington peab edaspidi arvestama, et Lõuna-Ameerika riigid kavatsevad kollektiivselt teostada sellist poliitikat, mis arvestab kontinendi ühiste poliitiliste huvidega. Need on sageli aga kaugel USA huvidest. Nii ongi mõlema Ameerika - Alaskast Tulemaani - integreerimise kavad seatud tõsise küsimärgi alla? Loodetakse, et Santiago tippkohtumine annab sellele vastuse. Kas ikka annab? Miami 1994
Eesti Vabariik (1920-1939) 1.Sisepoliitika 1920-1934 demokraatlik Eesti Eesti valitsemine toimus Asutava Kogu poolt vastuvõetud põhiseaduse alusel. (1920). Seadusandlik võim kuulus ühekojalisele parlamendile Riigikogule. Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus. Riigikogu kinnitas ametisse valitsuse. Valitsust juhtis Riigivanem. (Valitsusjuht ja president). Eesti poliitika kujundamisel osales palju erakondi. Riigikogus oli esindatud 6 suurt parteid. Palju parteisid tingis koalitsioonivalitsuste moodustamise. · Põllumeeste Kogud (P) K.Päts, J.Laidoner · Eesti Rahvaerakond (L) J.Tõnisson, J.Poska, J.Vestholm · Kristlik Rahvaerakond J.Kõpp · Eesti Tööerakond (T) O.Strandmann, A.Piip Keskel (tsentrum) · Asunike Koondis (T) O.Tief!!!! · Eesti Sotsialistik Tööliste Partei (V) A.Rei!!! vasakpoolsed · Pisiparteid- Vene Rahvuslik Lii...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
