SUURRIIKIDE VÄLISPOLIITIKA KONSPEKT Välispoliitika analüüs Mis on välispoliitika: riigi strateegilised suhted teistega (riigid, rahvusvahelised organisatsioonid). Hõlmab suhteid teiste riikidega; kuidas aidata oma kodanikke teistes riikides: kaitsa oma riigi huve. Miks õppida välispoliitikat- et ennustada, leida põhjuseid, plaanida enda otsuseid, mõista otsuste mõju. Kuidas analüüsida: Indiviidi tasemel- fookuses inimese valikud ja otsused. Riigi tasemel- fookuses käitumine. Süsteemi tasemel- fookuses tulemused.
soov teaostada koondub ühe või tagakiusamine, maailmarevolutsioon enama inimese rassilise puhtuse ja oma vaated peale kätte, ettevõtteid saavutamine, suruda, KGB, kontrollis riik, üheparteisüsteem, punasärklased, salapolitsei, sõjakas noorsooliit diktatuur, sõjakas välispoliitika "Hitlerjugend", SS ja välispoliitika Gestapo, diktatuur, sõjakas välispoliitika Erinevused *Punasärklased *Mustsärklased *Pruunsärklased *kollektiviseerimine *rahvus oli *rassilise puhtuse *võim koonudb ühe peamine saavutamine
.......................................................................................................6 Kokkuvõtte..................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8 2 Sissejuhatus Eesti välispoliitika on läbi aegade olnud mõjutatud väga erinevatest teguritest ja kontseptsioonidest. Kuulumisel Venemaa koosseisu olid välispoliitilised vaated selged. Taasiseseisvumisel 1990ndatel aastatel sai aga alguse uus ja vaba Eesti, mis tähendas ka kõikide seniste suhete, poliitikate ja prioriteetide ümbersätestamist. Järgnevas töös on vaatluse all Eesti taasiseseisvumise perioodil kõneall olnud problemaatikad
sajani I poolel ja selle viis lõpule Preisimaa alistades omavahelises sõjas Prantsusmaa, kes üritas takistada Saksamaa ühinemist (Prantsuse-Preisi sõda 1870-1871) · Saksamaa oli liiduriik (koosnes 4 kuningriigist; 6 suurhertsogkonnast; 12 hertsogkonnast ja 3 vabalinnast), milles domineeris Preisimaa. · Järjest kasvas sotsiaaldemokraatide populaarsus, ent valitsustesse ei lähe (erandiks Esimese MS-i aegne seinast-seina valitsus). · Seoses välispoliitika aktiviseerumisega kasvas sovinism- marurahvuslus; suurriiklik patriotism (vastandub väikerahvaste natsionalismile). Sakslaste sovinism väljendus väikerahvaste rõhumise suurendamises, eriti poolakate saksastamise katsetes ning massilises kolonisatsioonis põlistele Poola aladele. Majandus: Kiiresti arenev riik, majanduse kasvutempolt II kohal peale USA-d. Arenesid just uued tööstusharud. Välispoliitika:
· Hallsteini doktriin Jaapan: Sisepoliitika: · Maareform, suurettevõtete liitude tegevuse piiramine, 1946. a. Põhiseadus, parlamentaarne kord (põhiseaduslik monarhia) Majandus: · Paindlik majanduspoliitika, eelisarendati teaduse saavutustel põhinevaid alasid, vähendatakse vee ja õhu saastumist Sõjandus: · Vähe kaitsekulutusi, sest põhiseadus keelab omada suurt sõjaväge, 1951. a. USA-ga julgeolekupakt. Põhjamaad: Rootsi välispoliitika: · Jätkas neutraliteedipoliitikat, ei osalenud sõjategevuses, andis Saksamaale toorainet Majandus: · Oli kujunenud arenenud tööstusriigiks · Arendas tööstust veelgi · Ei pidanud kulutama raha riigi taastamiseks · Heaoluriik · Müüs toodangut välismaale · Ümberkorraldused sisepoliitikas Norra välispoliitika: · Liitus NATO-ga · Ühines Marshalli plaaniga · Tegi koostööd teiste riikidega Majandus: · Taastus kiiresti
AJALUGU MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMA SÕDA Trumani doktriin USA seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Ehk et takistada kommunismi levikut. Marshalli plaan - USA toetab majanduslikult Euroopa lagunenud riike, et Euroopa riikide majandust taastada. Berliini blokaad (1948 1949) Nõukogudeblokaad blokeeris maismaaühenduse Lääne- Berliiniga (õhusild tehti). Raudne eesriie - Ida-riigid üritasid Läänemõju nendes maades piirata e. nad nn eraldati muust maailmast.
totalitaarne riigikorraldus. Võim oli koondatud ühe isiku kätte. Mõlemas riigis oli loodud hirmuõhkkond ja rikuti inimõigusi. Saksamaal tegutses salapolitsei, teisitimõtlejad arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse, massiliselt kiusati taga juute. Ka Nõukogude liidus oli suur vangilaagrite süsteem, mida nimetati GULAGiks. Vangilaagreid oli rajatud kõikjale Nõukogude Liidus. Hirmuvalitsus on üks tüüpilisemaid totalitarismi tunnusjooni. Mõlema riigi välispoliitika oli agressiivne. NSVL puhul tingis taolise välispoliitika Stalini arusaam, mis pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks osaks, milleta oleks onud võimatu ühiskonda kommunistliku partei võimu all hoida. Ühtlasi oli terrorit tarvis, et maailmarevolutsiooni ellu viia ja oma alasid seeläbi suurendada. Seevastu Hitler ajas agressivsete välispoliitikat eelkõige selleks, et seista vastu Versailles` rahulepingu tingimustele
Rootsi ja Taani välispoliitika võrdlus Riho Kirsipuu Sissejuhatus Selle essee teemaks on võrrelda üldiselt Rootsi ja Taani välispoliitikat. Välispoliitika on poliitika riigist väljaspoole ning riigi suhted teiste riikidega, millel on erinevad eesmärgid vastavalt teisele riigile. Üldpilti vaadates on need kaks riiki küllaltki sarnased ning erinevusi leida on keeruline. Siiski leidub erinevusi just välispoliitikas ning seepärast valiski autor need kaks riiki võrdlemiseks. Töö eesmärk on leida põhjuseid, miks antud riigid on välispoliitiliselt kohati väga erinevad.
NSV Liit pärast II maailmasõda. 1945-1953 - J.V. Stalin HILISSTALINISM Majandus: ¤plaanimajandus, käsumajandus ¤maj. raskused ¤sõjatööstuskompleksi eelisarendamine põllumajanduse allakäik ja näljahäda ¤kaardisüsteemi kaotamine ¤rahareformi läbiviimine ¤tarbekaupade defitsiit ¤algatati diskussioon maj. arenguteede üle ¤"abi ja toetus" Ida-Euroopa riikidele Sisepoliitika: ¤võimuvõitluse ägenemine, vana kaardiväe taandumine repressioonide uus laine ¤küüditamised ¤pol. süüasjade korraldamine ¤võimustruktuuri reorganiseerimine ¤äärealade soviteseerimine ¤Nõukogude patriotismi süvendamine ¤tsensuur hariduse ja kultuuri üle ¤eraldatus teistest riikidest (raudne eesriie) ¤rahvusküsimuse teravnemine ¤vene rahva esiletõstmine Välispoliitika: ¤stalinistliku sotsialismimudeli juurutamine Ida-Euroopa maades ¤Saksamaa lõhestamine ¤raudse eesriide kujundamine ¤kujunevate kommunistlike reziimide toetamine Aasias...
Valdkond Hilisstalinism (1945 1953) J.V.Stalin Põhisisu Poliitika Repressioonide uus laine; poliitilised kohtuprotsessid; surmanuhtluse taastamine; võimuaparaadi reorganiseerimine; võimuvõitluse ägenemine; äärealade sovetiseerimine (industrialiseerimine, kollektiviseerimine, venestamine, migratsioon, küüditamine) Majandus Sõjatagajärgede likvideerimine; tööstuskompleksi taastamine; kaardisüsteemi kaotamine; rahareform; Nõukogude tuumaprojekti rahastamine (1949); põllumajanduse mahajäämus ja probleemid toiduainetega varustamisel; Ideoloogiad Ideoloogia otsused kirjanduse, muusika, teatri ja kunsti sisu kohta; kontroll juhtkonna ideoloogilise ,,puhtuse" kohta; propaganda USA ja kogu läänemaailma vastu; suletuse õigustamine ja Nõukogude patriotismi ülistamine Rahvusküsim Venelaste e...
· Võitlus rassilise võrduse eest mustanahalised nõudsid võrdõiguslikkust · Noortemäss (Vietnami sõja tõttu) · Vägikaikavedu töövõtjate-ja andjate vahel Majandus: · Kiire kasvutempo · Madalama sissetulekuga vaeste arvu vähenemine · Naftahindade järsk tõus · Valitsus kulutas liiga heldelt raha sotsiaalprogrammidele, mis vähendas tööstiimulit · Maksude ja sotsiaalsete toetuste suurenemine Välispoliitika: · Lüüasaamine Vietnami sõjas · Loobuti isolatsionistlikust välispoliitikast
likvideerida igasuguse eraettevõtluse ja hakati kehtestama viisaatakuplaane. Saksamaal aga hakati majandust juhtima nelja-aasta plaanide kaudu. Algas ka aktiivne juutide tagakiusamine ja hakati kontrollima inimese eraelu. Itaalias organiseeriti riik kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud. Mina arvan seda, et majanduse riigi kontrolli alla võtmine oli võimalik ainult tänu sellele, et rahvas oli hirmul ning ei julgenud vastu vaieda. Itaalia välispoliitika oli agressiivne ning ammendas riigi niigi napid ressursid lõplikult. Kuna Saksamaal Hitleri aegne rahva elatustase sai olla ajutine, vajas ta kiiresti võidukat sõda, mis muutis Hitleri välispoliitika algusest peale äärmiselt agressiivseks. Venemaal pidas Stalin terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks osaks oli ka Stalini välispoliitika agressiivne, kuigi ta peitis oma kavatsusi. Kõigis kolmes riigis oli välispoliitika
· 1993 - 1994 Eesti Raadio, uudistetoimetus, toimetaja · 1991 - 1992 Eesti Raadio, välisinfo peatoimetus, toimetaja Urmas Paet on olnud välisminister alates 2005. aasta aprillist. Pärast 2005. aastal välisministri ametisse asumist on Paet jätkanud samal ametikohal peaminister Andrus Ansipi juhitavates valitsustes ka 2007. ja 2011. aasta valimiste järgselt. 2. VÄLISMINISTRI TÖÖKOHUSTUSED Eesti välisministeeriumi valitsemisalas on ettepanekute tegemine riigi välispoliitika kavandamiseks, välislepingute ja välismajandusega seotud küsimuste lahendamine, Eesti Vabariigi suhtlemise korraldamine välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, sise- ja välisprotokolli korraldamine riiklike tähtpäevade tähistamise ning riiklikult oluliste välisvisiitide läbiviimise, samuti kõrgete külaliste vastuvõtmise korral, Eesti riigi ja kodanike huvide kaitsmine välisriikides, rahvusvahelise arengu- ja humanitaarabi andmise
Majandus tõusis Kaubandus arenes( toiduained, tööstuskaubad) Dollar sai rahvusvaheliseks valuutaks Ameerika tähtsus NSV kosmoseprogramm pani USA pingutama Majandus USA võttis vastu palju seadusi sotsiaalturvalisuse tagamiseks 1970. aastal algas majanduskriis, toimus pööre parempoolse majanduspoliitika poole Välispoliitika USA nurgakiviks oli Lääne demokraatia tugevdamine ning vastuseis Nõukogude Liidu katsetele levitada kommunismi Kommunismi leviku pidurdamiseks osalesid USA väed Korea sõjas 1954.a jagunes Vietnam kaheks diktaatorlikuks riigiks · PõhjaVietnamiks ja LõunaVietnamiks 1960. aastate algul saatsid ameeriklased LõunaVietnamisse sõjanõunikke Ameerika alustas pommitamist PõhjaVietnamis Välispoliitika PõhjaVietnamile tuli appi NSV Liit
Eesti eriüksused Miks vajalikud? · Ohtlike kurjategijate kinnipidamiseks · Pantvangikriiside lahendamiseks · Tähtsate riigitegelaste turvamiseks · Terrorismivastaseks võitluseks · Riigi sisejulgeoleku tagamiseks · Riigi välispoliitika toetuseks Kelle käsutuses? · Keskkriminaalpolitsei · Kaitsepolitsei · Kaitsevägi Keskkriminaalpolitsei · K-Komando Loodi aastal 1991 · Kandis nime Politseireserv · Loojaks peetakse Lembit Kolki Ülesanded · Piiripunktide kaitsesalgad · Lennukikaaperdus · Juri Ustimenko · "Pronksöö" · Kaitseministeeriumi rünnak K Kaitsepolitsei · Grupi kuni jao suurune üksus
Demokraatia- rahva võim Liberalism- uuendustele vastuvõtlikumad. Kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Riigi mittesekkumist majandusellu. Konservatism- Otsisid tuge mineviku kogemustest. Hakkasid ka pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialistid-Tööliskonna huvide kaitsjad. Pahempoolsed. Riigi kohus toetada abivajajaid. Ühiskond kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Kommunistlik- Töölised on õnneliku homse ehitajad. Pooldasid klassivõitlust. Vaesed võisid kasutada kõiki vahendeid. Fasistlik- hirmuvalitsemine. Oma rahvuse ülistamine. Vaenlased tuli hävitada. Natsionaalsotsialistlik- hirmuvalitsemine. Oma rahvuse ülistamine. Majanduslik liberalism- Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Maffia- Kuritegelikud rühmitused ja rühmituste ühendused. Organiseeritud kuritegevus. Dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel oli oma parlament, ...
C) 1898-1899 peetud sõjas Hispaaniaga vallutati Puerto Rico ja Kuuba (viimane jäi iseseisvaks, aga USA kontrolli all) ning Filipiinid. D) Kasvas USA huvi Vaikse ookeani regiooni vastu, mis teravdab suhteid Jaapaniga. E) Wilson pooldas USA aktiivset sekkumist maailmapoliitikasse aj USA rolli suurendamist maailma asjades kaasa rääkimisel, kuid põhimõteteks "lahtiste uste ja võrdsete võimaluste poliitika" ning "rahvaste vaba enesemääramine". Seega tema välispoliitika rahumeelsem (sekkuti vähem Ladina-Ameerika riikide siseasjadesse; võimaluse korral üritati konflikte vältida; Esimese maailmasõja puhkedes jäi USA neutraalseks kuni1917.aastani). Jaapan (lk.40-41): · 1868.a. alustati Jaapanis riigi moderniseerimist ja isolatsionismist loobumist. · 20.sajandi alguseks oli loodud kaasaegne tööstus ja raudteedevõrk, moodustatud moodne riigiaparaat, sõjavägi ja laevastik.
Nõukogude liidu juhid Stalin(sündinud 1879, suri 1953) · Valitses 1924-1953 Haridutee · Nooruses pidi temast saama preester, aga halva õppeedukuse pärast visati ta sealt välja · lõpetas 1894. aastal Gori kirikukooli · Tiflisi õigeusklik vaimulik seminar Sisepoliitika · GULAG - üle Nõukogude Liidu olevad sunnitöövõrgustikud, karistust kandis üle 5,5 miljoni inimese · Isikukultus (juhikultus) · Repressioonid o tsistka - suurpuhastus, mille käigus kõrvaldati lõplikult võimu juurest vanade revolutsionääride kaader o näidiskohtuprotsessid avalikult oli need suunatud kommunistliku partei ühtsuse tagamisele ja selle kildkondlike huvidega õõnestajate paljastamisele, tegelikult aga esitati neil kõrvuti nii tõepäraseid kui ka võltsitud tõendeid ja manipuleeriti pealtvaatajatega, et mõista hukka ...
sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium; 1922. a. Peaminister; 1925. a. kehtestati üheparteisüsteem, M-le anti seadustega piiramatu võim, poliit. opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagrid; intensiivne riiklik propaganda veenis itaallasi oma riigi vägevuses) 4. USA ja Itaalia välispoliitiline orientatsioon kahe maailmasõja vahel. USA välispoliitika: isolatsionism ehk vabariiklaste poolt väljatöötatud välispoliitika USAs 20-ndatel aastatel, mida iseloomustas USA poliitiliste liitude eitamine Euroopa riikidega, eelkõige selliseid, mis oleksid sisaldanud sõjalisi kohustusi. Maailmapoliitikast USA end siiski ei isoleerinud, vaid realiseeris oma huve majanduspoliitika kaudu. Itaalia välispoliitika: 30-ndail aastail sõjakas; eesmärk Vahemeri Itaalia sisemereks saada; liitlassuhted Saksamaaga (hiljem ka Jaapaniga).
Partisani sõda. Vietnam oli Prantsusmaa koloonia, peale II ms kuulutati välja Vietnami Demokraatlik Vabariik. Prantsusmaale see ei meeldinud. II etapp, 1964-1973, P-V(NSVL) ja L-V(USA). Sõlmiti Pariisi rahuleping. Sõjategevus pidi lõppema ning USA oma väed välja viima. Kodusõda kestis edasi. Vietnamid ühendati. Kehtestati kommunism. 7) Pingelõdvendus (tähendus, olulised lepingud ja nende mõjud, pingelõdvenduse tulemus ja tagajärjed) Lääneriikide välispoliitika oli jõudnud ummikusse: ei oldud suudetud takistada kommunismi levikut, majanduslikult oli olukord kehv, samal ajal näis NSVL tugevnevat. Lääneriigid vajasid hingetõmbeaega, algas pingelõdvendus ehk hakati suhteid soojendama. Olulised lepingud: 1963- tuumakatsetuste osaline keelustamine. 1968- tuumarelva leviku tõkestamise leping. 1970- idaleping, Lääne-Saksamaa ja NSVL, Poola. Saksa piir pandi paika. 1972- raketitõrjesüsteemide rajamise leping
Tallinna Ülikool Saate "Välisilm" formaadi analüüs BFM6160 kodutöö Maali Maasikas Tallinn 2015 1. Saate struktuur Saatel on püsiv struktuur ja saatelõikude arv: saade algab, saatejuht juhatab saate sisse, lühike ülevaade saates olevatest teemadest, lõik 1, esimese lõigu teemaline intervjuu välispoliitika eksperdiga, lõik 2 (üldiselt välismaalt), lõik 3 (üldiselt välismaalt), lõpetussõnad, saade lõppeb. Kasutatakse nn sandwich planningut: intervjuu välispoliitika eksperdiga on alati 1. lõigu teemal. Ma arvan, et taoline struktuur on väga hea. Saate teemade lõigud ei ole väga pikad, nad on kaasahaaravad ja umbes 33-minutilise saate kohta on kolm klippi ja üks intervjuu. Samas vahel tekib küll tunne, et üks või teine lõik võiks veidi pikem olla.
Saksamaa majandus teenis selgelt sõja huve (rajati sõjatööstusettevõtteid ja teid) ning kehtestatud oli nelja-aasta plaanid. Stalin võttis kursi maailmarevolutsioonile. Käivitati relvastusprogramm. Suurtööstuse eelisarendamisega sai alguse industrialiseerimine. Kehtestati viisaastaku plaane ja alustati sundkollektiviseerimisega. Nii Saksamaa kui Nõukogude Liidu majandus valmistus sõjaks. Saksamaa ja Nõukogude Liidu välispoliitika oli sarnane. Hitler seadis eesmärgiks Saksamaa kiire relvastumise ja vabastamise Versailles' ,,köidikutest". Majandusliku edukuse säilitamiseks oli Hitleril vaja võidukat sõda. See muutis välispoliitika agressiivseks ja jultunuks. Ka Nõukogude Liidu välispoliitika oli agressiivne (sest Stalini arvates oli vägivald ainsaks vahendiks, millega ühiskonda kommunistliku partei võimu all hoida), ent Stalin oskas oma kavatsusi varjata, esinedes rahutoojana.
Plaanimajanduse kasutusele võtmine parandas oluliselt Saksamaa ja Venemaa majanduslikku olukorda, Itaaliale aga märkimisväärseid muutusi ei toonud. Erinevalt Itaaliast ja Saksamaast võttis Venemaa majanduse parandamiseks kasutusele ka sund kolhoseerimise, kuid see tõi rohkem kahju kui kasu. Talunikud pidid kõik oma ülejääva vilja riigile andma ning sellest sai alguse suur näljahäda. Saksamaa majandusliku tugevnemisega muutus riigi välispoliitika üha agressiivsemaks. Juba 1935.aastal loodi Wehrmacht. Järgmisel aastal marssisid Saksa üksused Reini demilitariseeritud tsooni ning asusid toetama kindral Francot Hispaania kodusjas. Samal ajal toimus Saksa-Itaalia ning Saksa-Jaapani lähenemine, mille tulemusena kujunes kolmikliit. Agressiivne oli ka Nõukogude Venemaa ja Itaalia välispoliitika. Venemaa otsis liitlasi, et teostada maailmarevolutsioon, kuid see katse nurjus. Sarnaselt Saksamaale osales ka Venemaa Hispaania kodusõjas
• Rünnakrühmlased ehk pruunsärklased hirmutasid juute ja kommuniste • Natsid kogusid kiiresti poolehoidu • 1933. aastal nimetati vabariigi kantsleriks Adolf Hitler • Valitses Natsionaalsotsialistlikpartei SISEPOLIITIKA • Natsionaalsotsialistid • Riigipäevahoone põleng • Üheparteisüsteem • Saksa Töölispartei • Riigipresident Hindenburg • Juutide tagakiusamine • Kolmanda riigi hirmuvalitsemine • Gestapo VÄLISPOLIITIKA • Välispoliitika muutus üha sõjakamaks • Loodi võimas armee- Wermacht • toetati Francot Hispaania kodusõjas • Sõber Itaalia ja Jaapaniga • Saksamaa tahtis oma territooriume tagasi saada MAJANDUS • Eesmärgiks oli tõsta riigi sõjalist võimsust • Riik võttis pankuritelt ja suurtöösturitelt laenu • Kehtestati plaanimajandus • Rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika-ja varustuse tootmiseks • Ehitati kiirteid
1946. a põhiseadus kehtestas Jaapanis parlamentaarse monarhia. Kiire majandusarengu põhjused: uusimate masinate kasutusele võtt rohket toorainet nõudvate tootmiste piiramine kaubandushuvide kaitse riigi poolt taskukohane hind tugev töö distsipliin varustuse tootmine USAle väikesed kaitsekulutused 10. Põhjamaade välispoliitika ja majandus II maailmasõja järel? Riik Välispoliitika Majandus Rootsi Põhjamaade nõukogu arenenud tööstusriik 1995.a liitumine ELiga eksport kaupade tootmine
Diktatuuride tekke põhjuses. · Muutused ühiskonnas-keskklass kaotab mõjuvõimu · Sõja mõju- Inimesed olid karmikäelise valitsemisega · Pettumine Versaille süsteemis-pettumis 1.Ms tulemustes · Majanduslikud raskused-Elujärje halvenemine, majanduskriis · Riigisisene võimuvõitlus-põhirahvuste ja vähemusrahvuste vahelised vastuolud Autoritaarse ja totalitaarse diktatuuri tunnused. Autoritaalne · Pehme diktatuur · Segu demokraatiast ja totalitaarsest · Kogu võim ühe inimese või väikese rühma käes · Rahval ei ole võimalust osaleda riigi juhtimises · Näiteks Pätsi aegne Eesti Vabariik 34-40 aastal. Totalitaarne · Jäik diktatuur · Majandus on riigile allutatud · Võim koondatud ühe isiku või rühma kätte · Kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle · Ühiskonna elu reeglitele allutatud · Näiteks Stalini aegne Nõukogude Liit Interventsioon-Välisriikide relvastatud sek...
Monetarism - Riik ei tohi sekkuda otseselt majandupoliitikasse - Võitlus inflatsiooni vastu - Tuleb alandada maksukoormust Thatcherism Suurbritannias - 1979- valimised, peaministriks Thacher Thacherismi tagajärjed - Inflatsioon vähenes - Tööstuse struktuur muutus - Maksude alandamine: väliskapital - Kõrgtehnoloogilise tootmise areng - Vähenes tööpuudus:rahva elujärg paranes - Edukas välispoliitika Reaganoomika USA-s - Presidendiks Ronald Reagan - Kärpis sotsiaalprogramme - Maksude vähendamine - Tugines eraalgatusele ja eramajandusele - Algselt tööpuudus: järgnes kiire majandustõus Reaganoomika tagajärjed - Arengutaseme tõus - Vähenes inflatsioon - Tööpuudus langes - Sissetulekud suurenesid - Välispoliitika võitlus NSV Liidu vastu - Ulatuslik relvastusprogramm
riigikeeled- soome ja rootsi rahvaarv- 5 429 400 (2013) 65% linnas rahaühik- euro Ajalugu autonoomia- 29.03.1809 iseseisvus- 6.12.1917 riigihümn- Maamme (Vårt land) Rootsi Kuningriigi koosseisus (1154–1809) Soome Venemaa Keisririigi koosseisus (1809–1917) finlandiseerumine Riigikord parlamentaarne vabariik president- Sauli Niinistö peaminister- Alexander Stubb Sisepoliitika põhiseadus valitsuse koostamine koalitsioonid Välispoliitika president koos valitsusega vastutab välispoliitika eest kuulub Euroopa Liitu, aga ei ole NATO- s ainuke Venemaaga piirnev Euroopa Liidu liikmesriik, mis ei kuulu NATO- sse Seadusandlus põhineb Rootsi õigussüsteemil kuritegevuse tase on madal vähe korruptsiooni Majandus kõrgelt arenenud tööstusega segamajandus SKT elaniku kohta on kõrge peamised majandusharud- elektroonika, masinaehitus, metsandus ja keemiatööstus kõige konkurentsivõimelisem riik 2003- 2005 Ahvenamaa Ahvenanmaa; Åland 6500 saart
Keskerakond: Maksupoliitika: Üldise tulumaksukoormuse vähenemise taustal toetavad astmelist tulu- maksu.Toetavad regionaalseid maksusoodustusi.Sammuti toetavad omavalitsuste suuremat rolli kohalike maksude määramasel. Sotsiaalpoliitika: Soovivad suurendada jõupingutusi arenenud maailmas üldtunnustatud inimõiguste kaitsele Eestis. Soovivad piirata otsustavalt alkoholi ja tubakatoodete müüki. Laiendada alkoholi ja tubakatoodete tarbimise vastast selgitustööd meedia vahendusel. Hariduspoliitika: Eesti hariduse edendamisel lähtuvad Euroopa haridusdimensioonist ning Eesti ajaloolisest omapärast. Toetavad kutsekoolide kujundamist täiendus-, ümberõppe- ja nõustamiskeskusteks. Toetavad kolmanda sektori tegevust õpiringide jm koolituse korraldamisel. Toetavad riiklikult huviharidust. Toetavad ülikoolide võrgustumist, Toetavad üliõpilasvahetust välismaa ülikoolidega ning ülikoolide rahvusvahelisi koostööprojekte. Välispoliitika:Toetavad Eesti ...
religioosne diskrimineerimine. -Trumani välispoliitika=pidurduspoliitika (kommunismi pidurdamine) -Trumani doktriin- sõjaline ja majanduslik abi neile riikidele, kelle iseseisvus on ohus= vastutus maailma demokraatia ees -Pärast Trumani sai presidendiks Dwight Eisenhower (ametis 1953-1961), vabariiklane. Välispoliitika: 1)Tagasitõrjumis poliitika-kommunistid tuleb omale võidetud positsioonidelt tagasi lüüa 2)Ida-Euroopa riigid olid USA südametunnistusel (Tegelikkuses selline välispoliitika ei toiminud) 3)Võimendus külm sõda 4)Lõpetati Korea sõda 5)Sekkuti Vietnami küsimusse Sisepoliitika: 1)Föderaalvõimu vähenemise aeg 2)Riiklike kulutuste kärped=> vähem raha sotsiaalpoliitikale 3)Kiire majandusareng 4)Kodanikuõiguste laienemine 5)1955 Rosa Parks muutus mustanahaliste õiguste eestvedamise maskotiks 6)1954 koolides keelustati rassiline segregatsioon 7)60ndatel karmid karistused neile, kes keelasid mustanahalistel valida -1961-1963 J.F.Kennedy -1963-1969 L.Johnson
Otto von Bismarck 1815-1898 Varased eluaastad SündisSchönhausenis jõukas junkruperekonnas Õppis õigusteadust 1851-1859 Preisi saadik Frankfurdi liidupäeval 1859-1862 saadik Venemaal Seejärel lühikest aega saadik Prantsusmaal Saksamaa ühendamine 1862 sai Bismarck Preisi valitsusjuhiks 1864 purustas Preisimaa koos Austriaga Taani Võideti tagasi Schleswig-Holstein ja Lauenburg 1866 purustas Preisimaa Austria Austria-Preisi sõja ajal kaotati Saksa Liit Põhja-Saksa Liit Kõrgeim võimuorgan Riigipäev Valitsusjuht Otto von Bismarck Algas Saksamaa majanduslik ja poliitiline ühtlustamine 1870 algas Preisi-Prantsuse sõda Saksa Keisririigi väljakuulutamine Versailles’ lossis Välispoliitika Bismarck paljastas Prantsusmaa revanšitaotlusi Kolmekeisriliit ja Edasikindlustamisleping 1884-1885 toimus koloniaalekspansioon Lahkhelid u...
sotsiaalhoolekandele. Dewey rõhutas tagasipöördumist USA vabaturumajandusse, mis oli enne New Deali. 1952 Truman enam ei kandideerinud. Kandideerisid Eisenhower (Ike). Kampaanias kasutati esimest korda televisiooni, lubas lõpetada Korea sõja - lõpetaski. Loodeti, et lõpetab makartismi. Asepresidendiks oli Nixon, riigisekretäriks oli Dulles. Dulles oli USA välispoliitika tegelik autor. Kritiseeris Trumani pidurdamiskontseptsiooni, teatas, et tuleb vabastada kommunismi ikke all olevad rahvad. Dulles esitas tagasitõtjumiskontseptsiooni. 1954 Dulles teatas, et kommunistide tagasitõrjumiseks võib USA kasutada esimesena tuumarelva. Tegelikkuses olulisi muutusi sise- ja välispoliitikas ei olnud. USA majanduses kujunes välja tugev sõjalis-tööstuslik kompleks seoses relvastumisega.
(http://www.zoo.com/Zoo-Site/) 9. Leidke materjale kommunikatsioonispetsialistile vajalike oskuste kohta. Millised on 3 peamist vajalikku oskust? Esitage ka ühe näite pealkiri ja URL. Kolm peamist vajalikku oskust on strateegiline mõtlemine, arvutikasutamise oskus ja hea suhtlemisoskus. Pealkiri: Tere AS – KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST. URL: http://www.tb.ee/110365 Kirjutasin otsingusse: kommunikatsioonispetsialist oskus 10. Leidke infot välispoliitika riskide kohta 2015. a. Mida leiate ja kas saate vastuse? Kui jah, pange kirja, mis on välispoliitika peamised riskid 2015. Aastal. Esitage ka ühe näite pealkiri ja URL. Leidsin palju riskide teemalist infot, aga need ei käinud välispoliitika kohta. Ei leidnud vastust. Otsingusse kirjutasin: välispoliitika riskid 2015 Järgmistele küsimustele vastates kasutage metaotsivahendit Dogpile (http://www.dogpile.com/) 11
Kodune kontrolltöö. 12. klass. RAHVUSVAHELISED SUHTED 1. Välispoliitika (15p) 1.1 Selgita, mida tähendab mõiste diplomaatia. 1p Diplomaatia On riigi välissuhete korraldamine rahumeelselt ja läbirääkimiste teel. 1.2 Otsi internetist üles selle ministeeriumi kodulehekülg, mis tegeleb Eesti välispoliitika kujundamise ja elluviimisega ning vasta küsimustele. 1) Kes on praegu Eesti välisminister 1p Eesti välisminister on praegu Urmas Paet. 2) Millised on Eesti välispoliitika eesmärgid 5p · Julgeoleku kindlustatus ja jagamatus, rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja ennustatavus · Eesti majanduse toimimise eelduste tagamine, liberaalsed majandussuhted ja majandusruum · Eesti isikute kaitse välismaal ja välissuhetes
Saksamaa Liitvabariik Sisukord Saksamaa pärast II MS lõppu Saksamaa lõhenemine Majandus Välispoliitika Kasutatud materjal Saksamaa pärast II MS lõppu 4 okupatsioonitsooni Kolme läänepoolset tsooni juhtisid USA, Suurbritannia või Prantsuse sõjaväeadministratsioon, ida-tsoonis aga võimutses Nõukogude sõjaväeline juhtkond Okupeeritud alade üldjuhtimine läks üle nõukogule, kuhu kuulusid kõigi nelja poole esindajad Rahulepingu sõlmimine venis tänu erimeelsustele Saksamaa suhtes Saksamaa pärast II MS lõppu Roheline - Suurbritannia Sinine - Prantsusmaa Oranz - USA Punane - Nõukogude Liit Saksamaa lõhenemine Tekkisid 2 riiki: Saksa Liitvabariik ja Saksa Demokraatlik Vabariik 1949. parlamendivalimised ja Saksa Liitvabariigi PS Esimene kantsler oli Konrad Adenauer Saksa Liitvabariigi vapp ja lipp Saksa Demokraatliku vabariigi lipp ja vapp Majandus Kantsleri valitsuse esmane ülesanne oli riigi majanduse parandamine Alus oli sotsiaals...
Selleks, et võimule pääseda kasutasid äärmuslased erinevaid võtteid. Kommunistid tulid võimule tänu 1917a. toimunud riigipöördele. Natsionaalsotsialistid eesotsas Hitleriga kasutasid võimule tulemiseks sakslaste vastumeelsust kommunistide suhtes, kes üritasid samuti Saksamaal vägivallaga võimu võtta. Rahvas arvas nimelt et vaid Hitleri juhitud partei suudab neile vastu seista. Nii õnnestu Hitleril kantsleriks tõusta ja hiljem kogu võim enda kätte koondada. Välispoliitika Mõlema riigi välispoliitika oli agressiivne. NSVL puhul tingis taolise välispoliitika Stalini arusaam, mis pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks osaks, milleta oleks onud võimatu ühiskonda kommunistliku partei võimu all hoida. Ühtlasi oli terrorit tarvis, et maailmarevolutsiooni ellu viia ja oma alasid seeläbi suurendada. Seevastu Hitler ajas agressivsete välispoliitikat eelkõige selleks, et seista vastu Versailles` rahulepingu tingimustele
Pärast II Maailmasõda pälvib erilist tähelepanu tuumaenergeetika ja raketitehnoloogia. 5. Inimsusevastased kuriteod. Toimuvad massilised arreteerimised, küüditamised, tapmised jm inimsusevastased kuriteod. Valitseb salapolitsei terror, hirmu ja usaldamatuse õhkkond. 6. Elatustaseme langus. Elatakse pideva kaubapuuduse (defitsiidi) tingimustes. Tarbekaupade ja teenuste kvaliteet langeb. Rahva elatustase võib langeda kuni näljahädade ja massilise suremuseni. 7. Agressiivne välispoliitika. Välispoliitika on reeglina endassetõmbunud, usaldamatu ja agressiivne. Mittekommunistlikke riike peetakse vaenlasteks.
südametunnistuse vabadus. 1912.a. tulid võimule taas parempoolsed, kes alustasid ettevalmistusi sõjaks Saksamaaga ning kavandasid selleks ulatuslikke relvaprogramme. Majanduse arengult jäi Pr Euroopas maha Saksamaast ja Inglismaast; majandus säilitas endiselt agraarse (valdavalt põllumajandusliku) iseloomu. Palju kapitali veeti riigist välja (mitte ei paigutatud kodumaise tööstuse arendamiseks) kolooniatesse või laenati (näiteks Venemaale). Välispoliitika: Prantsusmaa oli suure koloniaalimpeeriumi omanik (kolooniad valdavalt Põhja- Aafrikas ja Kagu-Aasias, 17 korda ületasid emamaa territooriumi). Peamine välisvaenlane oli 19.sajandi teisest poolest alates Saksamaa, põhjuseks lüüasaamine 1870-1871 Prantsuse-Preisi sõjas ning Elsass-Lotringi piirkonna kaotamine. Saksamaa vastasteks liitlasteks Venemaa (1893) ja Inglismaa (1904). Saksamaa (õpik lk.28-29) Sisepoliitika:
Riigikogu üle puudus nii rahva kui ka riigipea kontroll ning parlamendi tähtsus kasvas liiga suureks. Kuna parlamendi koht oli niivõrd mõjuvõimas ja nendes tingimustes oli see ka võimalik kogukes kokku liiga palju väikeseid erakondi, millel polnudki mingit oma maailmavaadet ega selge sotsiaalgrupi toetust. Valitsused ei kestnud pikemalt kui aasta ja kogu sellise võimujahi käigus unustati riigi huvid. 3. Millised olid Eesti välispoliitika peamised ülesanded ja kas need õnnestus täita? Selgitage oma seisukohta. Välispoliitika peamine ülesanne oli riigi julgeoleku kindlustamine(suurimad võimalikud ohuallikad olid Saksamaa ja Venemaa). Julgeoleku riskide maandamiseks üritati normaliseerida suhteid võimalike vastastega ja otsiti sõpru demokraatlike suurriikide seast. Üritati luua liite erinevate riikidega aga lõpptulemuseks oli siiski vaid Eesti-Läti kaitseliiduleping ja Balti Antandi loomine
kororatsioone mida kotrollis fasistlik valitsus. Ametiühingud ning kõik parteid peale fasisitliku partei kuulutati ebaseaduslikuks. Ajalehtedes kehtestati tsensuur. Inimeste meelsust ja tegevust jägis salapolitsei. Paljude arust oli Mussolini suutnud luua hästitoimiva riigi , isegi W Churchill . koonduslaagreid ja mõrvu oli palju vähem itaalias kui natisedel ja nsv l . ka salapolitsei oli palju väiksem. Mussolini polnud ka tülis kirikuga. SÕJAKAS VÄLISPOLIITIKA Fasistliku itaalia välispoliitika oli väga sõjakas 1930nendatel. Ta kuulutas oma eesmärgiks muuta vahemere itaalia sisemereks, nagu see oli rooma ajal. See muutus sõdimise itaalia seas populaarseks. Sõjaka välispoliitika tagajärjena vallutati Abessiina, Albaania jt . itaaliast sai hitleri saksamaa liitlane 2MS. Hiljem tõi see liit palju kannatusi itaaliale. ,,MS lõpul Mussolini hukati
kapitalism, kodanlus, kommunism, vabaturumajandus 6. Suurbritannia 1) kaotatud edumaa 2) muutused sisepoliitikas 3) Briti impeerium 4) Iirimaa probleem 5) Suurbritannia ja Euroopa mandririigid 6) inglased endi ja teiste silmis Tööülesanded: lk 32-36, TV ptk 6, mõisted: sufrazetid, autonoomia, statuut. 7. Prantsusmaa 1) Prantsusmaa pärast I MS 2) põllumajandusmaast tööstusriigiks 3) majanduskriisi aastad 4) rünnakud demokraatia vastu 5) Rahvarinde reformid 6) Prantsusmaa välispoliitika 1920.-1930. aastail Tööülesanded: lk 37-41, TV ptk 7, mõisted: agraarmaa, koalitsioonivalitsus, sotsiaalsed tagatised. 8. Põhjamaad 1) Skandinaavia maad pärast I MS 2) Soome pärast I MS 3) Soome-Rootsi tüli Ahvenamaa pärast 4) Põhjamaade sisepoliitiline olukord 1920. aastail 5) Soome suhted Skandinaavia maadega 1930. aastail Tööülesanded: lk 42-46, TV 8 ptk, mõisted: neutraliteedipoliitika, orientatsioon. 9. Läänemere maade koostöökatsed
manipuleerija, kes suutis vajaduse korral oma tegelikke kavatsusi osavalt varjata. 4. Leidke 5 iseloomulikku joont, mis iseloomustas Hitleri Saksamaad. - Juutide tagakiusamine (Holokaust) - Rassiliku puhtuse tagamine (Aarialased olid tähtsaimad (valge nahavärv, heledad juuksed, hele silmavärv jne)) - Riigis tegutses kaitseorgan SS (sks.k. Schutzstaffel - kaitsemalev) ja riiklik salapolitsei Gestapo, kes allus SS-ile. - Äärmiselt agressiivne ja jultunud välispoliitika. - Tööpuuduse peaaegu täielik likvideerimine 5. Kas natsionaalsotsialistlikul Saksamaal oli turumajandus? Põhjendage oma vastust. Natsionaalsotsialistlikul Saksamaal ei olnud turumajandust, sest turumajanduse üheks põhitunnuseks on majandusvabadus, kuid Natsi- Saksamaal kontrollis riik (Aadu) majandust täielikult, suunates majandusliku tegevuse Saksamaal sõjalise võimsuse tõstmisele. Lisaks on turumajanduse tähtsamaks osaks Turg, mis reguleerib
puhkemise põhjus - Baltisakslased üritasid luua Baltihertsogi riiki kuidas lõppes - Võnnu lahinguga- eestlased võitsid ja tähistatakse võidupühana. lõpetati rahulepinguga ja taastati Läti seadusliku valitsuse võim ning sakslased viidi baltimaadest välja. 5. Mis sündmusega ja millal lõppes Eesti vabadussõda? Tartu rahulepinguga kirjutati alla 2. veebruaril 1920, millega Venemaa tunnistas eesti riikilikku iseseisvust. 6. Demokraatliku Eesti sise- ja välispoliitika (riigijuht, riigikord, põhilised erakonnad, välispoliitika eesmärk) riigijuht - presidendikohta ei loodud, tema ülesandeid täitis valitsusjuht e riigivanem riigkord - parlamentaalne riigikord, 100 liiget rahva osalus riigijuhtimisel; erakonnad - nt 1923 oli 26 parteid, millest edasi pääses ainult 5 suuremat ja paar väiksemat parteid, nt: põllumeeste kogud, asunike koondis, eesti sotsialistlike töö partei, rahvaerakond, tööerakond;
· Demokraatlikud ideoloogiad: 1. Liberalism; 2. Konservatism; 3. Sotsiaaldemokraatia. · Ameerika Ühendriikide areng oli väga kiire, kasvas nii riigi väline võimsus kui ka kodanike jõukus. Ameeriklased arvasid, et nad on kõikvõimsad kehtestasid nn kuiva seaduse. (Mis sellega kaasnes?) · Mida sümboliseeris president Herbert Hoover? · Suur depressioon (1929-1933) ehk..., millega kaasnes ameeriklaste massiline vaesumine. · F. D. Roosevelti New Deal ja selle sisu? · USA välispoliitika? · Cinderella man ehk näide sellest kuidas...? Küsimused: 1.Milles seisnes demokraatia tugevus ja nõrkus pärast Esimest maailmasõda? 2.Miks oli sotsiaaldemokraatia 1920. aastatel edukas? 3.Nimeta USA parteid ja nende logod. · Inglismaa võitis küll Esimese maailmasõja, kuid kaotas juhtriigi koha maailmas, mille sai endale...(kes?) Raskeks läks Inglismaal ka majanduslikult. Süsi asendati järk-järgult naftaga ja tekstiilitööstust mõjutas moe muutumine
erakondade sümboliks. SDE ESIMEES o SDE esimees alates 16. oktoobrist 2010 on Sven Mikser. o Ta sündis 8. novembril 1973 Tartus ning kuulub Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda alates 2005 aasta maist. o 20022003 a. oli Sven Mikser Siim Kallase valitsuse kaitseminister. o 26. mail 2009 nimetas NATO Parlamentaarse Assamblee täitevkomitee Sven Mikseri assamblee eriraportööriks. VÄLIS- JA JULGEOLEKU- POLIITIKA VÄLISPOLIITIKA EESMÄRK o Välispoliitika aitab kindlustada Eesti julgeolekut, majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning aitab kaasa inim- ja kodanike põhiõiguste, demokraatia, õigusriigi ning pressivabaduse toetamisele nii Eesti lähiümbruses kui kogu maailmas. o Eesti osaleb proaktiivselt rahvusvahelistes ühendustes ja organisatsioonides ning meil on piisavalt informatsiooni ja väljakujunenud võimekus neis teiste riikidega võrdväärsena kaasa rääkida.
· Kehtestati meelsuskontroll · ,,Pikkade nugade öö"- 1934 a E.Röhmi ja teiste tähtsamate Saksmamaa juhtide tapmine · 1935 piirati juutide õigusi, ,,Kristallöö" 1938 teisitimõtlejate jälitamisel Majandus · Säilis eraomand tööstuses ja põllumajanduses · Majandus riigi kontrolli alla, nelja-aasta plaanid · Hakati valmistuma sõjaks, eelisarendati sõjatööstust · Likvideeriti tööpuudus · Paranes elujärg Välispoliitika Hitleri välispoliitika eesmärgid: · Suur Saksamaa loomine · Sakslaste eluruumi laiendamine · Saksalste vaitseva seisundi saavutamine Euroopas
Nõukogude Liidule Iseloomusta Soome arengut 1950-1980. aastatel järgmistes valdkondades: Tööstus- turustas oma tooteid kergelt. Sisepoliitika- oli arenenud demokraatlik heaoluühiskond. Välispoliitika- oli NSV all. Tööleht nr 7 peatükk 22 kommunistlikud riigid 1.millised riigid kuulusid sotsialismileeri?- Euroopa, Aasia, Ladina-Ameerika 2. too näiteid sotsialismileeris. Mis neid konflikte põhjustas?- Jugoslaavia kasutas Marshalli plaani raames abi vastuvõtmist ja välispoliitika Moskvaga oli kooskõlastamata, põhjustas Josip Tito isepäine käitumine. Hiinaga piirikonflikt, põhjustas Mao Zedongi isepäisus. Millised sotsialismileeri riigid ei kuulunud sotsialistlikusse sõprusühendusse? Miks?- NL oli huvitatud oma mõju laiendamisest ka väljaspool sõprusühendust. Paljud vasemad ja mahajäänumad riigid, kes said kaudselt või otseselt Moskva kontrolli alla, ei kuulunud küll sotsialistlikku sõprusühendusse, kuid olid nn sotsialistliku orientatsiooniga riigid.
rahvusvähemustele õiguse ühineda ja luua seadusega ettenähtud omavalitsusorganeid oma kultuuri, usu või keelelise identiteedi säilitamiseks. Tõsiseks riiklikuks probleemiks on aga inimesed, kes tulid Eestisse sõjajärgsetel aastatel ning kes pole taotlenud Eesti kodakondsust. Inimõiguste olukorda Eestis on korduvalt uurinud rahvusvahelised missioonid ja instituudid, kuid mingeid arvestatavaid rikkumisi pole leitud. VÄLISPOLIITIKA Taasiseseisvumisjärgse Eesti Vabariigi välispoliitika oli algusest peale Lääne- meelne, sest eesmärk oli siduda end võimalikult tihedalt Euroopaga. Eesti geopoliitilise asendi tõttu sai omariikluse kindlaimaks garantiiks olla ühinemine Põhja Atlandi Lepingu Organisatsiooniga (NATO) ning Euroopa Liiduga. 1994. aastal võeti Eesti Euroopa Nõukogu täisliikmeks. 1998. aastal algasid ühinemisläbirääkimised Euroopa Liiduga. Need kulgesid edukalt ja alates 1. maist 2004 sai Eesti NATO liikmeks.
kogum, mis reguleerib riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide omavahelisi suhteid ning teatud määral ka nende suhteid inimeste ja juriidiliste isikutega. 20.Nimeta neli erinevust, milles rahvusvaheline õigus erineb siseriiklikust õigusest. Tsentraalsed organid, riik loob ise endale õigust, RÕ tagamine keerulisem(puudub politsei) 21.Millal muutusid inimõigused oluliseks riikide välispoliitikas? 1970 22.Mida tähendab väärtustepõhine välispoliitika? Too selle kohta näide. Riigi välispoliitilisi otsuseid tehakse lähtuvalt alusväärtustest. Nt kui inimõigused kuuluvad väärtuste hulka, siis on välispoliitika suunatud inimõiguste rahvusvahelisele kaitsele 23.Mida tähendab pragmaatiline välispoliitika? Too selle kohta näide. Riik teeb otsuseid lähtuvalt sellest, kuidas on riiklike huve kõige parem saavutada. 24.Nimeta kolm mõjutusmeetodit, mida kasutatakse riigi puhul, kes on rahvusvahelist õigust rikkunud (nt inimõigusi)
DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID SÕDADEVAHELISEL AJAL. SUURBRITANNIA 1. SISEPOLIITIKA– Pärast Esimest maailmasõda toimusid üsna suured muutused. Tähtsaim oli valimisseaduse demokratiseerimine. 1918 aastal said valimisõiguse kõik sõltumata varalisest seisust, mehed alates 21. eluaastast ning naised alates 30. eluaastast. Hiljem langes ka naistel see 21.eluaastani . Muutused toimusid ka Briti kaheparteisüsteemis: konservatiivide põhirivaaliks tõusid liberaalide asemele leiboristid (Tööerakond). Esimene leiboristlik valitsus oli võimul vaid mõned kuud, teine aga pidas juba kauem vastu. Enamik ajast olid võimul siiski konservatiivid. 2. MAJANDUS – oli arenenud tööstus ja kaubandusmaa. Võlg USA-le. Kasutati vananenud tehnikat. Kriis söetööstuses. Suleti kaevandusi. Töölised saadeti tänavale. Streigid. Aastakümne lõpus algas Inglismaal majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis. 3. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
