Venemaaga. Venemaa sõlmis hoopis Rapallo lepingu saksamaaga. Selle kohaselt hakata Saksamaale müüma strateegiliselt olulist toorainet. 15. Kominterni tegevus (F 84-86) Komintern ühendas erinevate riikide kommunistlikke parteisid. Läbi selle ühenduse sai kontrollida teiste maade kommunistlike parteide tegevust. Eesmärk oli maailmarevolutsiooni õhutamine. 16. MRP 23 augustil 1939. aastal allkirjastasid Moskvasse saabunud Saksa välisminister Ribbentrop ja tema Nõukogude ametivend V. Molotov mittekallaletungipakti, mille kehtivus oli 10 aastat. MRP sisaldas ka salajast lisaprotokolli Poola jagamise ning NSV Liidu ja Saksamaa nn riiklike huvisfääride kindlaksmääramise kohta. Saksamaa oli huvitatud Poola Ida osast.NSV Liit Soomest, Eestist,Lätist, Bessaraabiast 17. Isikud: a) Stalin Stalin oli N. Liidu diktaator, kes viis peasekretärina ellu Vladimir Lenini poliitikat,
7 teistesse rahvusvahelistesse ja siseriiklikesse konfliktidesse. Liit saavuutas suure edu võitluses narkokaubanduse ja seksuaalse orjastamisega, samuti pagilaste olukorr leevendamisega. Relvakonfliktide lahendamisel jäi Rahvasteliidu tegevus küllaltki tagasihoidlikuks, eriti 1930. aastatel. Rahvasteliit ja Eesti 17. märtsil 1920 tegi Eesti välisminister valitsusele ettepaneku Rahvasteliidu liimelisuse taotlemiseks. Eesti valitsus kiitis otsuse heaks juba sama aasta 30. märtsil. Ametlik taotlus anti Rahvasteliidu peasekretärile sama aasta 19.aprillil, kuid samal päeval kinnitati, et Eesti iseseisvust pole suurriigid tunnistanud ning seepärast ei saa Eestit Rahvasteliidu liikmeks võtta. Baltimaade liitumisele seisid kõige tugevamalt vastu Prantsusmaa, Suurbritannia, Skandinaavia maad, Jugoslaavia ja Tsehhoslovakka
Kolmepoolsed läbirääkimised 1939.a. aprillis kolmepoolsed läbirääkimised Suurbritannia, Prantsusmaa ja NSVLiidu vahel liidu sõlmimiseks Peaprobleem: kuidas garanteerida väikeriikide Eesti, Läti, Soome ja Poola julgeolekut Saksamaa hädaohu vastu, erimeelsused Poola suhtes MRP Augustis 1939.a. salajased läbirääkimised Saksamaa ja NSVLiidu vahel 23.augustil 1939.a. sõlmisid Saksamaa ja NSVLiit m ittekallaletungilepingu, mille allkirjastasid saksa välisminister J . von Ribbentrop j a NSVLiidu välisasjade rahvakomissar V.Molotov, siit pärineb ka kokkuleppe nimetus M RP – Molotov-Ribbentropi pakt Põhjused: ● Rahulolematus Versaille`i süsteemiga ● Rahvasteliidu nõrkus ● Lääneriikide lepituspoliitika ● Lääneriikide lootus, et puhkeb sõda Saksamaa ja NSVLiidu vahel ● Militariseerimine ● Suur-Saksamaa idee ● Maailmarevolutsiooni idee
Samuti sai Kallas üheks neljast Euroopa Komisjoni asepresidendist. Haridus: 1967 Tallinna 22. Keskkool 1972 Tartu Ülikool, rahanduse ja krediidi eriala Ametikäik: 8 19751979 Rahandusministeeriumis 19791986 Hoiukassade Peavalitsuse juhataja 19861989 Rahva Hääle peatoimetaja asetäitja 19891991 Ametiühingute Keskliidu esimees 19911995 Eesti Panga president 19951996 Eesti välisminister VIII ja IX Riigikogu liige 19992002 rahandusminister 20022003 peaminister 2003- Euroopa komisjoni asepresident 2.3 Mart Laar 9 Sündinud: 22.aprillil 1960 Viljandis [4] Erakond ja peaministri aastad: Isamaaliit 1992-1994 ja 1999-2002 Isiklikku: Mart Laar on Eesti poliitik ja ajaloolane. Alates 26. maist 2007 on Mart Laar Isamaa ja Res Publica Liidu esimees
Riigi ametlik nimetus: Läti Vabariik Riigikeel: läti keel Kõrgeim riigivõim: Seim (Saeima), 100 liiget, valitakse neljaks aastaks, viimased valimised toimusid 05.10.2002. Praeguses, 8-ndas Saeimas on enim kohti parteil Uus Aeg (24 kohta), järgnevad Rahvapartei (20), Läti Esimene Partei (14), Roheliste ja Talunike Liit (12), Rahva Üksmeele Partei (9), Isamaale ja Vabadusele/LRSL (7), poliitiliste organisatsioonide ühendus Inimõiguste Eest Ühtses Lätis (6), Rahvapartei (20), Läti Sotsialistlik Partei (5) ja sõltumatud saadikud. President: Vaira Vie-Freiberga. President valitakse ametisse neljaks aastaks, Praegune president V. Vie-Freiberga on valitud ametisse kahel korral -1999.a. ja 2003.a. Valitsusjuht: Aigars Kalvitis (Rahvapartei) Välisminister: Artis Pabriks (Rahvapartei) Rahvuspüha: Iseseisvuspäev, 18. november Pindala: 64,589 tuh. km2 Elanikkond: Läti Läti rahvaarv 2005.a. juulis oli ca. 2 299 600 inimest, neist linnarahvastik 72% ...
Molotovi-Ribbentropi pakt muutis NSV liidu ja Saksamaa ajutiselt liitlasteks ning nüüd võisid nad alustada teiste Euroopa riikide vallutamist. 2. Molotov-Ribbentropi pakt 1939. aasta suvel asusid NSV Liidu ja Saksamaa juhid mittekallaletungilepingut välja töötama. 22. augustil teatasid Nõukogude ajalehed, et nüüdsest on NSV Liidu välispoliitika esmatähtis ülesanne parandada suhteid Saksamaaga. Järgmisel päeval saabus Moskvasse Saksa välisminister Ribbentrop. Pärastlõunal algasid tema läbirääkimised NSV liidu välisasjade rahvakomissari Molotoviga. Läbirääkimistel ei arutatud mitte ainult mittekallaletungilepingut, vaid ka sellele lisatavat salaprotokolli. Salaprotokolliga pidid Saksamaa ja NSV Liit jagama Euroopa mõjupiirkondadeks. Lepingu ametlik sõlmimis kuupäev on 23. august 1939. Lepingu avalik osa oli see, et Saksamaa ega NSV liit ei ründa üksteist 10 aasta jooksul
Sõja algus oli Jaapanile edukas: suutsid hõivata kõik lääneliitlaste tugipunktid Kagu-Aasias. HITLERI VASTASE KOALITSIOONI KUJUNEMINE 1941. aasta märts USA kongress võttis vastu lend-lese'i seaduse USA otsustas taganeda neutralisatsioonipoliitikast. Anti laenu nendele riikidele, kelle tegevus on USA-le kasulik (nt 1941. aasta sügisel anti laenu NSVL-le) 14. august 1941. aasta kohtusid USA president (F. D. Roosevelt) ja SB välisminister (W. Churchill). Sõlmisid kokkuleppe Atlandi Harta: 1. loobutakse käimasolevas sõjas igasuguste territooriumite vallutamistest 2. tunnistatakse kõigi rahvaste õigust sõltumatusele ja valimiskorra valimisele 3. loobutakse jõu kasutamisest riikidevahelistes suhetes 1941. aasta sügisel liitus sellega ka NSVL 1. jaanuar 1942. aasta 26. riiki, kes olid sõjaseisukorras teljeriikidega (Sksm, Jpn, Itl) kirjutasid alla Ühinenud Rahvaste
Ei õnnestu. 1.august Eesti Vabariigi siseministeerium kuulutatakse iseseisvaks. 7.august EV Ülemnõukogu otsustab reguleerida kõiki Eesti ja NSVLi vahelisi suhteid Tartu rahulepingu alusel. 23.august Algavad läbirääkimised Eesti ja NSVLi vahel, mida NSVL peab ,,konsultatsioonideks" 6.september NSVL katkestab ,,konsultatsioonid". 3.oktoober Saksamaa ühendamine. 12.oktoober Peaminister Savisaar ja välisminister Lennart Meri kohtuvad USA presidendiga Washingtonis. Oktoober Valitakse uus Eesti Komitee koosseis. November NSVL esitab varjatud ultimaatumeid majandusliku survega. 19.november Pariisi Euroopa julgeoleku- ja koostöökonverents, kus NSVLi esindajate survel jäetakse Lennart Meri ukse taha. See tekitab palju huvi Balti riikide suhtes. 18.detsember Rüütel teatab Moskvas, et Eesti ei kirjuta alla liidulepingule. 1991
Pariisi rahukonverents seal arutati läbi rahulepingute projektid 10-20 võitjariigi ning Saksamaa Euroopa Liitlaste(Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soome) vahel. 10. veebruar 1947 kirjutati need alla Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ning loovutama territooriume. Albaania sai jälle iseseisvaks. Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, küll aga hakati sisse nõudma reparatsioone. Nähti ette sõjaväelised piirangud. Nürnbergi protsess eesmärk oli mõista kohut natsikurjategijate üle kohut mõistis sõjatribunal, mis koosnes võitjariikide esindajatest(Inglismaa, USA, NSVL, Prantsusmaa) 24 inimest saadeti kohtu alla. ,,Võitjate üle kohut ei mõisteta" Potsdami konverents Toimus: 17.07 kuni 02.08.1945 Arutati: Saksamaa tulevikku Osalejad: J. Stalin ÜK(b)P Keskkomitee I sekretär H- Truman USA president W. ...
Õiguskantsleri, ministeeriumi, Eesti Panga, Kaitsejõudude Peastaabi, maavalitsuse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse hoonele võõi hoone juures asuvatesse lipumastidesse heisatakse koos Eesti lipuga Euroopa Liidu lipp Euroopa päeval ja Euroopa Parlamendi valimiste päeval. Vabariigi Valitsus määrab piiripunktid, kus koos Eesti lipuga heisatakse alaliselt Euroopa Liidu lipp. Eesti välisesinduse hoonel Euroopa Liidu lipu heiskamise kohta annab juhised välisminister. Euroopa Liidu lipp heisatakse koos Eesti lipuga. 7 4. LIPUPÄEVAD Eesti lipu seaduse järgi on lipupäevad: 3.jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev; 2.veebruar Tartu rahulepingu aastapäev; 24.veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev; 14.märts emakeelepäev; maikuu teine pühapäev emadepäev; 9.mai Euroopa päev; 4
· Vjatseslav Molotov - tõusis võimule Joseph Stalini toetajana, oli peamine Nõukogude Liidu Molotovi-Ribbentropi pakti allkirjastaja. Tema järgi sai soomlastelt Külma sõja ajal nime molotovi kokteil. · Georgi Zukov - 8. mai 1945 kirjutas alla Saksamaa kapitulatsiooniaktile. · Adolf Hitler - Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea · Joachim von Ribbentrop - Ribbentrop oli Saksamaa poliitik, välisminister. Hukati poomise läbi Nürnbergi tribunali otsuse kohaselt 16. oktoobril 1946 · Erwin Rommel - juhatas 19401943 Saksa ekspeditsioonikorpust Põhja-Aafrikas ning paistis sealsetes kõrbetes silma osava väejuhina, mistõttu teda nimetati Kõrberebaseks. · Neville Chamberlain- lepituspoliitika ajaja · Winston Churchill - hitleri vastane. osales mitmel Jalta Teherani jpt konverentsidel IIMSi ajal
tähtusega mõistmaks egiptlaste kirja · ta oli ,,töönarkomaan" läks magama õhtul kell 10, tõusis üles öösel kell 2, töötas kuni 5 ning tõusis üles kell 7 hommikul. 4. Viini kongress: mida otsustati, miks jäi seal loodud rahvusvaheliste suhte süsteem püsima peaaegu 100 aastaks? Viini kongress tuli kokku 1814.a. septembris. Keskset rolli etendasid võitjariigid Venemaa, Preisimaa, Inglismaa ja Austria. Aga Prantsusmaa välisminister Talleyrand suutis oskusliku diplomaadina oma riigi huve edukalt kaitsta. Sihiks tagada suurriikidevaheline tasakaal Euroopas. Territooriumite jagamine: · Venemaa Soome, osa Poola aladest, Bessaraabia · Inglismaa Malta, Kapimaa Lõuna-Aafrikas, Tseilon Kagu-Aasias · Austria Lombardia ja Veneetsia Itaalias, Galiitsia Ukrainas · Preisimaa Reini ja Vestfaali provintsid, Põhja-Saksamaa Saksamaa-küsimuse kas uus ühendatud Saksamaa? Saksa ala konsolideeriti, seda
oht, et võimule tulevad rojalistid, sedakorda juba kindral Pichegru abil ja võimalikul juhtimisel, kindral oli varem revolutsiooni toetanud, nüüd aga selle reetnud. Kuid Napoleoni abil ja Augereau otsesel osalusel Pichegru vandenõu paljastati ning selle juhid arreteeriti. Rojalistid eemaldati Viiesaja Nõukogust ning valitsusaparaat muutus tunduvalt vasakpoolsemaks. Egiptuse sõjakäik ja Direktooriumi süsteemi läbikukkumine 1798. aastal otsustas Direktoorium koos välisminister Talleyrandiga saata Napoleoni Egiptusesse, et saada seeläbi endale oluline positsioon idamaades ning kontrollida teatud määral ka Indiasse viivaid kaubateid ning tekitada meelehärmi inglastele. Seda sõjaretke toetas aktiivselt ka Napoleon ise. Toona kuulus Egiptus Türgile, kuid oli reaalselt pigem keskvõimust sõltumatute ülikute, mamelukkide kontrolli all. Prantslased väitsidki, et nad lähevad vaeseid Egiptuse araablasi mamelukkide türanniast vabastama.
Veebruarirevolutsioon. Kukutas dünastia ja kehtestas vabariigi. 23.02 algab Petrogradis streik, mis 25.02 muutus üldiseks. 27.02 Petrogradi garnisoni mäss. Kogu pealinn ülestõusnute käes. Moodustati Riigiduuma Ajutine Komitee, mis 28.02 võttis kogu võimu enda kätte. 2.03 loodi Ajutise Komitee ja Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu kokkuleppel Ajutine Valitsus, kus enamus endistel opositsiooniparteidel-kadettidel ja oktobristidel. Valitsuse juhiks Georgi Lvov, välisminister Pavel Miljukov, justiitminister Al. Kerenski. 2.03 loobus ka Nikolai II troonist. Kaksikvõim – Ajutine Valitsus ja nõukogud. Rev. eufooria. Kod.õigused ja –vabadused, üldine valimisõigus, kaotati seisuslikud ja usulised kitsendused. Pol. põgenikud tagasi koju. Hiljem pidi valitama dem. Asutav Kogu, kes pidi otsustama kõik tähtsamad küsimused: riigikord, maaküsimus, rahvuspoliitika. Otsustati viia sõda võiduka lõpuni. Juulikuus Lvov kõrvaldati, valitsus veel rohkem vasakule
Eraettevõtlus jäi tööstuses domineerima ning võimutsesid suurkompaniid. Mõnes majandussektoris püüdis valitsus suurendada riigi osa natsionaliseerimisega. Kõigest hoolimata tõid teine ja kolmas viisaastak kaasa tugeva maksebilansi kriisi, mille tulemuseks oli 1960. aastail üldine majanduskriis ja pikaajaline industriaalne stagnatsioon. Nehru valitsuse välispoliitika J. Nehru, kes oli üheaegselt nii pea- kui ka välisminister, välispoliitika põhimõte seisnes rahulikus kooseksisteerimises ja igakülgses koostöös kõigi maadega, olenemata nende ideoloogiast ja poliitilisest režiimist. Lääneriigid suhtusid J. Nehru välispoliitikasse umbusklikult. Prantsusmaaga pikka aega kestnud pingsate läbirääkimiste järel ühendas India 1954 endaga senised Prantsusmaa alad. Portugal aga keeldus läbirääkimistest ja tema valdused ühendas India relva jõul 19. detsembril 1961. J
väekohustuse, sõjalaevastiku ja hakkas massiliselt relvi tootma, c) Lääneriigid ajasid lepituspoliitikat, s.t. tegid Saksamaale suuri järelandmisi lootes, et siis jääb suur sõda puhkemata. Näiteks Müncheni sobing 1938.a , millega loovutati Tsehhoslovakkia sudeedisakslastega asustatud ala Saksa- maale, d) Hispaanias käis kodusõda, kuhu sekkusid NSVL ja Saksamaa, et testida oma relvi. 4. MRP õpik lk. 95 kaarti 23. aug. 1939. sõlmisid Saksamaa välisminister Ribbentrop ja NSVL välisminister Molotov mittekallaletungilepingu, mille juurde kuulus ka salajane lisaprotokoll. Selle alusel jagati Ida-Euroopa mõjusfäärideks: a) Saksamaa pidi saama Poola lääneosa ja Leedu, b) NSVL pidi saama Poola idaosa (praegune Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene), Eesti. Läti, Soome, Bessaraabia (praegune Moldova). Leping oli mõlemile vajalik: a) Saksamaa sai nüüd alustada sõda Euroopas kartmata, et NSVL teda selja tagant
Sõna julgeolek (security): latina keeles secure/securus= vaba rünnakust või ohust, olla kaitstud. Vana-kreeka kirjanduses tähendas nt sõda ja rahu, liitlust. Keskajal tähendas secure- veidrat MEEST. G. Washington hüvastijätu kõne (Peetakse Monroe doktriini eelseks kõneks, jutt USA julgeoleku) kasutab sõna security. Vanemad terminid: 1920-1930 julgeoleku termin- sõda ja rahu. Lisaks tuli juurde kolmas- desarmeerimine. Külmasõja ajal: 1945- ÜRO (julgeoleku organisatsioon oma loomult) ja Julgeoleku Nõukogu- ainus institutsioon, millel on siduvad otsused (UN security council resolutions). USA admiral James Forestall USA julgeoleku defneerimine (1945): “Julgeolek on oluliseim asi USA jaoks, mis tähendab suurt ja kvaliteetset sõjaväge, head majandust ja häid suhteid teiste riikidega.” Julgeolek polnud ainult militaarne vaid ka kultuuriline ja poliitiline ehk laiem mõiste. Alates 1947 ja edasi- olulised dokumendid: Rahvusliku julgeoleku akt (s...
Müncheni õlleputsi. · 1.12.1924 kommunistlik mäss Tallinnas (viimane Kominterni mässukatse). Natsionalistlikud jõud Saksmaal · Saksamaal oli palju vägesid jäänud idaaladele, millega liitusid paramilitaarsed üksused Rauddiviis/Landeswehr üks neist. · Juba märtsis 1920 katse Weimari vabariik kukutada (nn. Kapi puts). · 1919-1921 peeti Sileesias maha kolm ülestõusu Poolaga ühinemiseks, mis suruti maha · 1921 mõrvati minister Matthias Erzberger ja 1922 välisminister Walter Rathenau · Vabakorpuslased ühinesid ka natsionaalsotsialistidega 9.11.1923 nn. Müncheni õlleputsi ajal. Rapallo leping · 1922 hakati Lääneriikide poolt tunnustama Nõukogude Venemaad. Lootus saada kätte vanad võlad. Majanduskonverents Genuas. · Aprillis 1922 sõlmiti Itaalias, Rapallos lepingud Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel. Loobuti vastastikku territoriaalsetest ja rahalistest nõudmistest ja otsustati sisse seada kaubandussuhted
novembril 1941 Soome presidendile Risto Rytile üle annab. Pitka kinnitab, et eesti rahva loomulik soov on luua kahe maa riiklik ühendus, mis tugineks vennalikule võrdsusele ja mille alustalaks oleks ühine riigipea, sõjavägede ülemjuhataja, ühine välispoliitika ja riigikaitse. Kuid see Pitka plaan purunes. Kuna Eesti oli sel ajal sakslaste poolt okupeeritud ja Saksamaa Soomega liitlaslikes suhetes, ei toetanud Soome valitsus Pitka plaani. Soome välisminister R. Witting teatas üsna ühemõtteliselt, et kuna Soome laht on pool aastat jääs, siis ei suuda Soome Eestit vaenlase rünnakute eest kaitsta. Pealegi olevat kahe rahva loomus ja mõttelaad liialt erinevad, et neid üheks rahvaks kokku liita... Kodumaa kaitsmise mõte ei läinud tal Soomes olles kordagi peast. Ta püüdis astuda isegi reavõitlejana "soomepoiste" ridadesse, kuid vanuse tõttu keelduti teda sinna võtmast. Kuid
elavasse kaubandus- ja ärielukeskusse Tallinna polnud päris lihtne ei hingeliselt ega materiaalselt, nagu Päts kirjas oma sõbrale Jaan Lõole kurtis. Kirjast selgub ka, et esimene töökoht vene advokaadi Bulezeli juures talle ei meeldinud. Õnneks avanesid uued võimalused. Tallinnas tegutses advokaadina eesti jurist Jaan Poska (1866- 1920), kes hiljem, Eesti vabadusvõitluse ja iseseisvumise ajal tuntuks sai. Ta oli Eesti Ajutise Valitsuse kohtuminister ja Eesti välisminister ning oma riigi esindaja Tartu rahu läbirääkimistel. Oma poliitilse karjääri alguses, ka Tallinna omavalitsuspoliitikas, oli Päts tihedalt Poskaga seotud. Poska oli hinnatud advokaat. Sajandi alguses oli Tallinn ikka veel niipalju saksa linn, et Poska oli seal ainuke eestlasest advokaat. Päts hakkas kohe täie jõuga tööle, Poska jättis endale ainult kõige tähtsamad asjad. Advokaaditöö Pätsi siiski ei köitnud. Ta otsis rakendust oma
Sissejuhatus Eesti Vabariigi loomine oli väga keerukas protsess, mis on nõudnud hulgaliselt inimelusid. On tulnud vastu seista rünnakutele ja okupatsioonidele. Eesti Vabariigi väljakuulutamise ja eesti rahvuse teinud märkimisväärselt suure osa Konstantin Päts. Ta oli Eesti ajaloo silmapaistvaimaim poliitik ja riigimees. Kui lugeda kokku kogu tema tegutsemine vastutusrikastes ametites peaministrina, riigivanemana ja vabariigi presidendina, ei saa ükski teine talle ligilähedalegi. Pätsi tegevus Eesti vabanemisel ja vabariigi loomisel 1917- 1919 oli otsutavam kui kellelgi teisel. Ta oli silmapaistval positsioonil 1930. aastail ja lausa otsustaval positsioonilaastatel 1939 ja 1940. aastatel. Konstantin Pätsist on kirjutatud rohkem raamatuid, kui kellestki teisest meie riigimeesest. Konstantin Pätsi isikus kehastus 1930. aastatel üha tugevamini sõltumatu Eesti Vabariik. Siiski ei olnud Päts 1930. aastatel Eestis kogu rahva seas üksmeelsel...
sh Prantsusmaad, vallutama). Seetõttu loodi Saksa Liit, millesse kuulus 39 liikmesriiki. Saksa Liit pidi tõkestama Saksamaa ühendamise rahvuslikul pinnal, säilitama enamike Saksa väikeriikide dünastiate võimu ja tõkestama Prantsusmaa agressiooni. Veel üks väga rahu tagav ja üllas otsus, mis Viini kongressil vastu võeti, oli Prantsusmaale ehk siis kaotajariigile andestamine. Viinis paika pandud riikidevaheliste suhete korralduse tegelikuks haldajaks sai Austria välisminister Klemens von Metternich, mistõttu on Viini kongressi järgset poliitilist korraldust Euroopas hakatud nimetama ka Metternichi süsteemiks. Suurel Prantsuse Revolutsioonil oli tegelikult aga veel paljugi rohkem tagajärgi, kui ainult Napoleoni sõdadega seonduvad. Revolutsioonilised sündmused leidsid Euroopas väga palju erinevat vastukaja, alguses vaimustatult, hiljem aga selle vaibudes ja lausa õudust tundes. Üsna pea tekkisid revolutsioonisõjad, kuna
VALIMISED *valmiste peamine funktsioon- tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine + võimulolijad saaksid tagasisidet + usalduseindikaator + hariv funktsioon *vabade valimiste põhimõtted(5)- ühele kohale mitu kandidaati + kõigil võrdne võimalus oma vaateid levitada + valijal õigus iseseisvaks ja salajaseks valikuks + aus häälte lugemine ja tulemuste täielik avalikustamine + valmiste regulaarsus *VALIMISED ON ÜLDISED, ÜHETAOLISED, SALAJASED *majoritaarne valimissüsteem- enamusvalmised; valitakse enim oma valimisringkonnas hääli saanud kandidaat (nt UK); head küljed: selgus, lihtsus halvad küljed: annab eelised suurparteidele, kaotsiläinud hääled *proportsionaalne valimissüsteem- iga partei saab parlamendis kohti vastavalt kogu riigis kogutud häälte arvule (nt EST); head küljed: hääled ei lähe kaduma, sest neid saab üle kanda halvad küljed: keerukus, erakondade suur mõju; iseärasused: hääletatakse ühe in poolt mingist parteis...
24. veebruaril 1919. a kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 3 40 suurtüki. Näiteks tungisid Eesti väed kiiresti edasi lõunarindel, tõrjudes enamlased Velikaja jõe taha ja vallutades Pihkva. Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid. 20. novembril 1918. a lubas Suurbritannia välisminister lord Robert Cecil Eesti välisdelegatsioonile Londonis oma laevastiku toetust. 12. detsembril jõudiski inglise laevastik admiral Edwyn Alexander Sinclairi juhtimisel Tallinna reidile. Inglise laevastik tegutses admiral Walter Cowani juhtimisel Soome lahes ka 1919. a, sooritades muuhulgas rünnaku Kroonlinnale, ning andis Eestile punalaevastikult hõivatud hävitajad "Spartak" ja "Avtroil". 1918. a novembris otsustas ka Soome riigihoidja Pehr Evind Svinhufvud
KÜLM SÕDA Läänelik USA vs. Punane NSVL Potsdami konverents 1945 suvi, Saksamaa külje all. Otsustakse Saksamaa saatuse üle. Saksamaa ja Berliin jaotati neljaks(Inglismaa, USA, Prantsusmaa ja NSVL).Võitjad lähevad tülli. Trumani doktriin 1947 12. märts avalikustas plaani/õpetuse anda abi riikidele, kellel on oht langeda NSVL mõjusfääri. Ida-Euroopa langes NSVL'u. Siis prooviti ära hoida Türgi ja Kreeka langemist NSVL mõjusfääri. Marshalli plaan - 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Prooviti elavndada vaeste riikide majandust, et pärssida kommunismi. Liitusid: Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa LV, Suurbritannia, Sveits, Taani ja Türgi. USA käis välja 13 miljardit dollarit. Ab...
haridus- ja teadusminister Mailis Reps justiitsminister Urmas Reinsalu kaitseminister Margus Tsahkna keskkonnaminister Marko Pomerants kultuuriminister Indrek Saar maaeluminister Tarmo Tamm majandus- ja taristuminister Kadri Simson rahandusminister Sven Sester riigihalduse minister Mihhail Korb siseminister Andres Anvelt sotsiaalkaitseminister Kaia Iva tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski välisminister Sven Mikser 19.Majandus Majandus on ühiskonna valdkond, kuhu kuulluvad peamiselt eraettevõtted, mille eesmärgiks on pakkuda inimestele tooteid ja teenuseid ning teenida tulu Majanduse toimimiseks on vaja: 1. loodusvara 2. kapitali 3. tööjõudu Turumajandus- arenenud riikidele omane majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ja hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena
Eesti liitumist EL-ga kajastas Eesti ajakirjandus ning lisaks võtsid sellel teemal sõna paljud kultuuritegelased, sealhulgas Leelo Tungal, Jaanus Vaiksoo, Enn Soosaar, Contra, Linnar Priimägi ja paljud teised. Aastal 2003 korraldati referendum ehk üleriigiline hääletus ning allkirjastati liitumisleping, mille tulemusel sai Eestist 1. mai 2004 Euroopa Liidu liige koos teise üheksa riigiga. Eesti poolt allkirjastasid lepigu president Arnold Rüütel ja välisminister Kristiina Ojulaid. (Välisministeerium, Eesti Euroopa Liidus) (Vikipeedia, Eesti astumine Euroopa Liitu) Aastal 2010 soovitas Euroopa Komisjon ka Eesti vastu võtta euroalasse. Komisjoni sõnul vastab Eesti euroalaga liitumise kriteeriumitele ning on majanduslikult jätkusuutlik riik. Kuu aega hiljem kiidab Euroopa Parlament heaks Eesti liitumise euroga ning veel kuu hiljem kinnitatakse Eesti üleminek eurole 1. jaanuar 2011.
13 25.03.08 Viini Kongress 1814-1815 Pandi paika Euroopa poliitiline korraldus pärast Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdu. Kohal oli enamus tollaste riikide juhte. Reaalselt sõnaõigust oli viiel riigil: Inglismaa, Venemaa, Preisimaa, Austria, Prantsusmaa. Prantsusmaa huvide eest seisis tollane välisminister Talleyrand. Ta oli olnud tegev ka kuninga ajal, oli ühe piirkonna piiskop, läks revolutsiooniga kaasa, Napoleoni ajal oli ka välisminister. Tänu temale oligi Prantsusmaa otsustajate seas. Poliitiline süsteem kandis nimena kas Metternichi süsteem või Viini Kongressi süsteem. On kasutatud ka nime Euroopa Kontsert. See süsteem jäi kestma kuni sajandi keskpaigani, kuni Krimmi sõjani (1853-1856). Idee oli taastada Lähtuti kolmest põhimõttest: 1. Legitiimsus (seaduslikkus) vanad dünastiad, kes enne revolutsiooni olid võimul said selle võimu ka tagasi. Näitena Prantsusmaa ja Hispaania
lõunarindele. (Palamets, 2010) Rööbiti relvastatud võitlusega rindel oli 1919. a. talvel ja suvel käinud ka intensiivne diplomaatiline võitlus meie iseseisvuse eest. Eesti rahudelegatsiooni esimese memorandumi meie iseseisvuse tunnustamiseks esitas välisminister J. Poska rahukongressile Pariisis 10. Veebruaril 1919. Märkides, et Eesti on end Maanõukogu aktiga 24.veebruarist 1918 kuulutanud rahvaste enesemääramise õiguse põhjas iseseisvaks vabariigiks, palus meie välisminister rahukonverentsil tunnustada Eesti iseseisvust ja lubada meie esindajail osa võtta konverentsi tööst. (Eesti Vabadussõda 1918 1920 II, 1997). Detsembri lõpul 1918 teatati Eestile Soomest vabatahtlikke organiseeriva ,,Eesti aitamise komitee" poolt vabatahtlikkude korraldamisega ei ole jõutud veel niikaugele, et nad oleksid täiesti varustatud ja relvastatud. Eesti pea- ja sõjaminister vastas selle peale Soome, et
revolutsiooni. Enamikes taastatigi. Nt. Bourbonid(prantsusmaal) ei taastatud Rootsis. 2)julgeoleku põhimõte. Prantsusmaa ümbritseti puhvertsoonidega(kontroll). Väga eluliseks sai Saksamaa küsimus ja Viini kongressil moodustati Saksa Liit, kus ühendati Saksa väikeriigid. Viini kongressi nimetati ka tantsivaks kongressiks, sest osavõtjatele korraldati pidevalt pidusid ja balle. Viini kongressi juhtis ja otsustamist korraldas Austria välisminister Metternich, kes oli üsna vanameelsete vaadetega. Aleksander I eestvedamisel loodi Viini kongressil Püha Liit, mis pidikaitsma fiodaalkorda. Pilet nr. 10 ; (2) 1840.a. tagas Eestimaad ja Liivimaad viljaikaldus ja näljahäda.hakkasid levima kuulujutud , et Venemaal antakse tasuta maad. Paljud uskusid seda ja läksid Riiga, et lasta ennast panna ümberasujate nimekirja. Elutingimused Venemaal olid kehvad. Usk heasse keisrisse vallandas 1845.a. Lõuna- eestis ja Lätis massilise
ilusat pead nagu püha sakramenti, räuskas noormees vastu: “Sa kannad seda varsti nagu Saint-Denis!” (legendi kohaselt raiuti Pariisi esimesel piiskopil pea otsast ja ta kõndinud edasi pea käte vahel.); giljotineeriti 9. termidoori riigipöördele järgnenud päeval koos teiste tähtsamate jakobiinidega 26 Dumouriez [dümur´jee], Charles François (1739-1823) – kindral; žirondiinide valitsuse välisminister 1792.a., loobus ministriportfellist, kui välisvaenlane oli ületanud riigipiiri; peatas liitlaste pealetungi Valmy all; vallutas ja annekteeris Belgia; tungis Hollandisse, kus kaotas lahingu Koburgi vürstile, mis tundus kahtlasena; Konvent saatis 4 kullerit teatega tema tagandamisest; lasi kullerid arreteerida ja vaenlasele üle anda; andis end koos adjutandiga (Philippe Égalité pojaga) Koburgi
1904. a. tekkis Vene-Inglise konflikt. Selles olukorras pakkus Saksa keiser Venemaale moraalset toetust, kuid see kõik ebaõnnestus. 1905. a. suvel, kui Venemaa oli juba üsna lüüa saanud Jaapani käest, tegi Saksamaa uue katse Venemaad lahti kiskuda Prantsusmaast. Wilhelm II ja Nikolai II sõlmisid lepingu (jahtlaeva pardal Soome lähedal) ning sundisid sellele alla kirjutama ka mereminister Birjuzovi. Leping sõlmiti, ilma et sellest oleks teadnud peaminister ning välisminister. Lepingut ei tohtinud enne kinnitada, kui Prantsusmaa nõus oleks. Liitu Prantsusmaaga peeti olulisemaks (osalt tänu võlgadele) ning kuna sõjas Jaapaniga sõlmiti rahuleping polnud liitu Saksamaaga enam vaja. Inglise-Vene leping 1907 (august). Balkani sõjad. 1912. a. sõlmisid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro (Tsernogooria) liidu Türgi vastu ning alustasid sama aasta oktoobris sõjategevust. Esimeses Balkani sõjas sai Türgi armee kiiresti lüüa
Majanduslik õitseng asekuninga valitsusega maal oli tingitud teemantide leidmisest 1721. aastal ja hiljem oli see seotud kohvi- ja suhkrukasvanduste laienemisega. Madridi lepinguga 1750. aastal kinnitasid Hispaania ja Portugal Brasiilia nõudmisi suurele territooriumile läänes, mille piirid olid paika pandud Tordesillase lepinguga. Madridi leping kuulutati hiljem kehtetuks, aga selle põhimõtted kõlasid taaskord Ildefonso lepingus 1777. aastal. Portugali välisminister ja peaminister Marquês de Pombal tegi Brasiilias palju reforme Portugali kuninga Joseph Emanueli valitsusajal. Ta vabastas päismaalased orjusest, soodustas immigratsiooni, vähendas makse, vabastas kuningliku monopoli Brasiilias väliskaubandusest, tsentraliseeris valitsusaparaadi ja viis valitsuse 1763. aastal Salvadorist Rio de Janeirosse. Pombal ajas jesuiidid Brasiilia aladelt välja 1760. aastal, sest nende mõju pärismaalastele ja kasvavale majanduse tugevusele oli
ka kartulikoorija ja metsaparvetaja. Meride perekond jäi ellu ja jõudis tagasi Eestisse, kus Lennart Meri 1953. aastal lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude. Nõukogude administratsioon ei lubanud tal ajaloolasena töötada. Lennart Meri leidis tööd Eesti vanimas, Vanemuise teatris dramaturgina ning seejärel Eesti ringhäälingus kuuldemängude produtsendina. Aastal 1963 võeti Lennart Meri Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Aastal 1990 sai Lennart Merist Edgar Savisaare valitsuses välisminister. Augustiputsi ajal oli Lennart Meri Soomes ning tegutses seal Eesti Vabariigi taastunnustamise nimel. Aastal 1992 lahkus Lennart Meri välisministri ametikohalt ja sai lühikeseks ajaks Eesti Vabariigi suursaadikuks Soomes. Sama aasta sügisel kandideeris ta Eesti presidendiks. Ta kaotas esimeses voorus suurelt Arnold Rüütlile, ent pääses teise vooru ning osutus seal valituks. Temast sai esimene demokraatlikult valitud Eesti president. Aastal 1996 valiti ta teiseks ametiajaks tagasi
Kergejõustik Kergejõustik on üks vanimaid ja harrastatavaimaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurte võistluste kavva kuulub kuni 40 ala. Enamik võistlusi sooritatakse spordiväljakul või staadionil, pikamaajookse ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis, metsaradadel jm. Kergejõustiku ajaloost Lihtsaid jooksu, hüppe ja viskevõistlusi korraldasid paljud rahvad juba mitu tuhat aastat tagasi. Kergejõustiku kui nüüdisaja spordiala ajalugu algab antiikaja esimeste olümpiamängudega. 776 eKr võisteldi ainult nn. ühe staadioni jooksus, hiljem lisandusid pikemad jooksud, viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, kiirjooks ja maadlus) ja relvisjooks. Iirimaal korraldati 12. sajni nn. Tailtenne'I mänge, mille kavva kuulusid peale võidujooksude kivitõuge, sepavasara heitmine (nüüdisaja vasara...
veel rahu ja stabiilsust, valge sümboliseerib puhtust, punane vaprust ning kollane sümboliseerib organisatsiooni õitsengut. 1.1 ASEANi suhted Eestiga Kuna ASEAN on Euroopa Liidu järel integreerituselt järgmine regionaalne organisatsioon maailmas, siis on organisatsioon Euroopa Liidule seega loomulik partner. ASEAN on Euroopa Liidule suuruselt kolmas kaubanduspartner ning Euroopa Liit on suurim investor Kagu- Aasias. Eesti välisminister Urmas Paet on osalenud samuti Euroopa Liidu ja ASEANi vahelistel välisministrite kohtumistel ning tõdeb, et Eesti pooldab igati võimalikult väheste piirangutega kaubandust ELi ja Kagu-Aasia riikide vahel, et suurendada vastastikust majanduslikku avatust. Paeti sõnul on oluline jätkata kaubanduslepingute sõlmimist Euroopa Liidu ja Kagu- Aasia riikide vahel. Lõppeesmärk on regioonidevahelise Euroopa Liidu ja ASEANi vabakaubanduslepingu sõlmimine.
MS ja sai sellejärgsel ajal Prantsusmaa riigijuhiks. Lisaks edendas ta oluliselt Prantsusmaa huve maailmaplaanil, kuid tekitas mõningaid pingeid liitlaste vahel. Winston Churchill Suurbritannia poliitik, sõjaväeohvitser ja Suurbritannia peaminister, keda loeti üheks sõjaaja parimaks riigijuhiks. Oli üks esimesi, kes nägi Saksamaas ohtu ja hakkas selle vastu rääkima ja võitlema ja mängis väga olulist rolli II MS. 9 Karl Selter Eesti diplomaat ja välisminister, sai tuntuks Baaside Lepingu allkirjastamisega Moskvas 1939. aasta septembris. Erwin Rommel Tunti ka kõrberebasena, oli üks Saksamaa kõige tuntumaid ja oskuslikumaid väejuhte, kes saavutas edu Itaalias, Prantsusmaal ja Põhja-Aafrikas ja oli üks tankisõja ja ründava sõjaviisi pioneere ja tuntumaid esindajaid. Oli tuntud nii Saksamaal kui ka Liitlaste seas. Sunniti sooritama enesetappu tsüaniiditableti läbi, kui leiti tõendeid tema seotusest vandenõuga tappa Hitler.
sai põhjaeestlane. Tollal olid tekkimas poliitiliselt kaks poolust: Tartu ja Tallinn. Kui Päts Tartust Tallinnasse läks, siis arvati, et ta ei suuda seal hakkama saada ja omale tööd leida. Päts sai tööd. Tema esimene töökoht oli vene advokaadi Bulazeli juures, see talle aga eriti ei meeldinud 2. Tema õnneks avanesid talle aga uued võimalused. Ta hakkas tööle väga tuntud advokaadi Jaan Poska abina. Poska oli Eesti Ajutise Valitsuse kohtuminister ja Eesti välisminister ning esindas Eesti riiki Tartu rahu läbirääkimistel. Päts oli koos Poskaga töötades temaga väga tihedalt seotud. Poska jättis endale vaid kõige tähtsamad otsused, ülejäänud olid Pätsi teha. Töö Poska advokaadibüroos kestis ühe aasta. 1 2 4 Pätsi radikaalse kaaskonna ainsaks puuduseks oli oma ajalehe puudumine.
saj. Nixon R. USA president 70 Oxenstierna A. Rootsi kantsler 17. saj. Paasikivi J.K. Soome president 50 Palusalu K. Eesti kuulsaim sportlane (maadleja) Peeter I Vene tsaar 18. saj. (Põhjasõja ajal) Peron J.D. Argentiina dikaator Petain H.Ph. Prantsusmaa kindral (Verduni lahingus) Peterson K.J. esimene Eesti soost luuletaja Pinochet A. Tsiili diktaator Poska J. Eesti välisminister, sõlmis Tartu rahu Päts K. Eesti tuntud poliitik, riigivanem, I Eesti president Rasputin G. "püha mees" Venemaal (mõjukas isik õukonnas) Reagan R. USA president 80 Remarque E.M. Saksa kirjanik "Läänerindel muutusteta" Roosevelt F.D. USA president 30. Aastatel Saar M. Eesti helilooja Schlieffen A. Saksamaa kindralstaabi ülem Smetona A. Leedu Vabariigi president kahe maailmasõja vahel Spielberg S
Saksa salaluure ja Lenini kontakte oli vahendanud A.Keskküla (Venemaal revolutsiooni esilekutsumiseks ja Eesti riigi loomiseks) Teated revolutsioonist jõudsid Eestisse märtsis : Tallinnas puhkesid streigid vabastati poliit- ja kriminaalvangid, rüüstati kauplusi ja ladusid (oli ohvreid). Kubermanguvõimud sunniti lahkuma ja Eestimaa kubermangukomissariks sai Tallinna linnapea Jaan Poska(1866-1920). Ta on üks EV loojaid, selle esimene välisminister ja Eesti delegatsiooni juht Tartu läbirääkimistel, kuid oli venemeelne (esimene eestlane Eesti eesotsas pärast muistset vabadusvõitlust) Ka Eestis aktiveerusid poliitilised erakonnad nii Vene parteide filiaalid kui kohalikud. Poliitikute eesmärk oli territoriaalse ühtsuse ja omavalitsuse saavutamine. Jaan Tõnisson, kes tegutses Lõuna-Eestis, soovitas luua kaks eesti kubermangu. Venemaa AV määrus: 30. märts
elluviimist. Raamleppe elluviimiseks on vajalik range ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioon, mis käsitleks ka kokkuleppe võimaliku mittetäitmise küsimust. Keemiarelva kasutamine on 3 rahvusvahelise õiguse väga tõsine rikkumine ja kuriteo sooritajad peavad vastavalt rahvusvahelisele õigusele karistatud saama. Leian, et välisminister Urmas Paeti seisukoht, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus peab nende üle õigust mõistma, on igati asjakohane. Eesti on kõrge autoriteediga rahvusvaheliselt lugupeetud riik. Meie kohus on reageerida sellisele massimõrvale, sest me ei saa lubada ükskõiksust. Ükskõiksusel on see halb omadus, et ta kasvab kiiresti ja märkamatult. Suhtumine, et Süüria on meist kaugel ega puutu meisse, võib ükskord hukutada ka meie iseseisvuse. Vaevalt me oleksime praegu iseseisev riik, kui 20 aasta
c)nõusolekut müüa Soome lahes mitmed saared( Suursaar, Tütarsaared jt.) aga ka Põhja-Jäämere rannikul Rõbatsi ja Sredni poolsaare. Nõukogude Liit ja Soome Demokraatlik Vabariik kohustusid osutama üksteisele igasugust abi sõjalise ohu korral. Leping sõlmiti 25 aastaks võimalusega seda pikendada veel 25 aastat. Soome Vabariigi juhid olid Talvesõja alguses: president - Kyösti Kallio (1937-1940), peaminister Risto Heikki Ryti (1939-1940), pärast seda president; välisminister Väino Tanner (1939-1940) Läbirääkimistel Moskvas juhtis delegatsiooni Juho Kusti Paasikivi; Soome sõjaväe ülemjuhataja Talvesõjas Carl Gustav Emil Mannerheim (1944-1945 oli Soome Vabariigi president). Soome Vabariik hakkas kaitsma oma vabadust. Sõda kestis 105 päeva. Soome saabus vabatahtlikke 26 riigist- kokku 11 500 meest, eestlasi s.h. 2000. USA, Inglismaa ja Prantsusmaa tarnisid Soomele tanke, lennukeid ja muud sõjavarustust. Roosevelt andis 30 milj.$ laenu
mille puhul peab kas planeedilt lahkuma (otsides teisi eluks kõlbulikke planeete) või siis võidelda selle peale, kes saab süüa täna ning kes mitte. Multinatsionaalsete korporatsioonide juhtide, kui otsustajate, olukord kätkeb endas seda, et kelle käes on raha, sellel on võim. Liigagi tihti on kuulda poliitikutest, kes on ka suurte firmade juhid või siis ametnikest, keda toetavad nende teel tippu suurkorporatsioonide juhid näiteks USA praegune välisminister John Kerry, kes on abielus Teresa Heinziga, kes on samanimelise korporatsiooni juht). Võim, mis tuleb rahvalt paistab ära kaduvat. Rahvas küll valib omale saadikud, kes neid esindavad parlamendis ja valitsuses, küll aga lõpus täidavad riigiorganid enam ettevõtete, kui seda rahva tahet. On olemas nagu demokraatia, samas aga ei ole ka. Mida aeg edasi, seda enam jääb mulje, et demokraatia, kui selline on lihtsalt ilus viis
et vene annab sõjas alla ja aitaks saksal läänes võita o Enamlased korraldavad oktoobrirevolutsiooni 25-26okt Suur sotsialistlik okt rev – vene sotsid tulid võimule o 26.10 sündis Nõukogude Riik o RKN – rahvakomissaride nõukogu – uus võim Esimees Lenin e. Vladimir Uljanov (enamlaste liider) Lev Trotski – nö välisminister o Läks lahti punane terror sügisest ‘17 o Põgenikelaine I ms juriidiline lõpetamine Saksa liitlasteta 18.jaan ’19 Pariisi rahukonverents Versailles’I lossis kokku tuli 5 erinevate riikide sõlmitud rahulepingut Versailles’ leping saksaga 28.06.19 Kaotanud riikide juhid kutsuti Pariisi alles alla kirjutamiseks, kaasa rääkida nad ei saanud
3) loodi riiklike koolide süsteem 4) taastas aadlitiitlid 5) Hispaanias puhkes Vabadussõda 6) hulgaliselt inimohvreid 7) tegi Prantsusmaast ühe mõjuvõimsama riigi revlolutsiooni järel(oma valitsemisajal) Viini kongress toimus septembrist 1814 kuni juunini 1815 Viinis(Austria pealinnas). Eesmärgiks oli Euroopa korda seada ning määrata kindlaks riikide piirid. Osalesid kõik Euroopa rigid peale Türgi. Prantsusmaa päästis kõige hullemast nende välisminister Talleyrand. Loodi Püha Liit, kuhu kuulusid kõik Euroopa riigid peale Inglismaa ja Türgi, samuti loodi Nelja Riigi Liit(Inglismaa, Venemaa, Austria ja Preisimaa). Lähtuti põhimõtetest: 1) seaduslikkus (eesmärk taastada enne revolutsiooni valitsenud riikide võim ja valdused) 2) julgeolek (Prantsusmaa umber moodustati nn "puhverriigid", et vältida uusi rünnakuid) 3) tasakaal (suurriikide vahel säilitada teatav võrdsus, et ükski riik ei muutuks liiga võimsaks).
KÜLM SÕDA 1. Milliseid probleeme lahendati Pariisi rahukonverentsil? 1946 juuli oktoober arutati Saksamaa Euroopa liitlaste (Itaalia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Soome) saatust: kehtestati uued piirid ja lisaks reparatsioonid. 2. Mis oli liitlastevaheliste suhete jahenemise ajendiks? Venemaa stalinistlik vägivallapoliitika neis riikides, kuhu Punaarmee oli II MS lõpul jõudnud, mille eesmärk oli upitada võimule kommunistid, kehtestada nõukogulik majandussüsteem ja oma mõjuvõim. Lisaks Kesk-Euroopale tahtis NL oma mõjuvõimu laiendada ka Balkanil ja Türgis. 9. veebruaril pidas Stalin kõne, milles rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses ühiskonnas 3. Millistest sündmustest loetakse külma sõja algust? 5. märtsil 1946 andis Briti sõjaaegne peaminister Churchill Stalinile vastuse. USAs Fultoni linnas peetud kõnes tõi ta seniste liitlaste vastuolus rahvusvahelise avalikkuse ette. 4. Mis on Trumani doktriin? Seoses K...
( Itaalia, Soome, Bulgaaria, Rumeenia, Ungari, Slovakkia, Jaapan) Itaalia, Jaapan, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia, Soome. Millised lepingud panid aluse Saksamaa, Itaalia ja Jaapani liitlassuhetele? Kolmikpakt oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, mis sõlmiti 27. septembril 1940. aastal Berliinis. Sellele kirjutasid alla Jaapani saadik Saksamaal Saburo Kurusu, Saksamaa juht Adolf Hitler ja Itaalia välisminister Galeazzo Ciano. 20. novembril 1940 liitus paktiga Ungari, 23. novembril 1941 Rumeenia ja 1. märtsil 1941 Bulgaaria. Lubati üksteist igati toetada. Milliste riikide/alade vallutamisel tegid koostööd Itaalia ja Saksamaa? Mida nad saavutasid? Lahingud PõhjaAafrikas Briti asumaade eest. 1942. aasta sügisel alustasid Briti väed vastupealetungi Egiptuses ning koos neile appi tulnud
Locarno konverents- (1925) aitas kaasa pingelõdvendusele, mis kutsuti kokku, et pehmendada majandusnõudmisi Saksamaa vastu, Saksamaa osales esimest korda kui võrdne, sellega algas Euroopas patsifistlik e rahuarmastav ajastu. Kelloggi- Briandi pakt- (1928) loobuti sõjast kui rahvusvahelise poliitika vahendist, alla kirjutasid 15 rahva esindajad; 1929. aasta lõpuks ühinenud 54 riiki. -initsiatiiv tuli USA riigisekretärilt Kelloggilt, keda toetas Prantsusmaa välisminister Briand. Suur majanduskriis- (1929-1933) börsil aktsiahinnad, milles oli suur osa äritegevuse kasumist, sattusid vabalangusesse (kõik hakkasid müüma) ja börs pandi kinni. Uus kurss- uued seadused ja meetmed majandusseisundi parandamiseks F. D. Roosevelti poolt, raha oli vaja ringlema panna, riik sekkus majandusse rahanduspoliitika kaudu riiklikud teenused, laenud toetused Roosevelt- 1932. Aastal valitud demokraadist USA president, kes lubas riiklikku
liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. 66. Kui EV põhiseaduse mõni säte on vastuolus ELi õigusega, siis a) tuleb põhiseadust muuta b) tuleb põhiseaduse säte konkreetses vaidluses jätta kohaldamata c) tuleb EL õiguse säte jätta kohaldamata, sest Eestis on põhiseadus EL õiguse suhtes ülimuslik 67. Miks nimetatakse 9. maid Euroopa päevaks? Euroopa päev on ühtsuse ja rahu päev. 9. mail 1950 pidas toonane Prantsuse välisminister Robert Schuman kuulsa kõne, milles tõi esile Euroopa lõimimise tee, mis tagab sõjajärgsele Euroopale rahu ja õitsengu. 68. Nimeta peale Paul-Henri Spaak´i veel tuntud isikuid, kes olid seotud Euroopa ühenduste loomisega Winston Churchill Suurbritannia; Jean Monnet Prantsusmaa; Robert Schuman Prantsusmaa; Joseph Bech Luksembourg 69. Mitu ametlikku keelt on ELis? 24 70. Selgita, mida tähendab, et teatud valdkonnad ELis on ELi ainupädevuses. Nimeta need 5 valdkonda.
sõjani (1815-1853). Süsteem seisnes suurriikide mitteametlikes konsultatsioonides jõudude tasakaalu hoidmiseks ja aitas aastakümneteks säilitada rahu. Prantsusmaa suutis saavutada enda kohtlemise kongressil suurriigile kohase austusega tänu Talleyrandile, legendaarseima karjääriga riigimehele diplomaatia ajaloos (oli enne revolutsiooni Autuni piiskop, terrori ajal põgenes USA-sse, Direktooriumi ajal tuli tagasi ja sai välisministriks, oli ka Napoleoni välisminister kuni 1807 ning restauratsiooni ajal Louis XVIII välisminister) II 2. Süsteemi põhimõtted ja Euroopa uus poliitiline kaart Kongressi keskseks eesmärgiks oli taastada revolutsioonieelne Euroopa – restauratsioon, kusjuures lähtuti kolmest peamisest põhimõttest: II 2.1. Legitiimsuspõhimõte - valitsenud dünastiate võim tuli taastada (restitutsioon). Bourbonid restauratsioon Prantsusmaal, Hispaanias ja Napoli kuningriigis. Legitiimsusprintsiibi erandid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
