RIIGIÕPETUSE ISESEISEV TÖÖ NR.3 Milline on EL tunnuslause? Euroopa Liidu juhtlause on „Ühinenud mitmekesisuses”. Juhtlause sümboliseerib seda, kuidas eurooplased on ühinenud ELiks, et töötada rahu ja heaolu nimel, ning kuidas samal ajal kontinendi paljud erinevad kultuurid, traditsioonid ja keeled rikastavad nende elu. Millal tähistatakse Euroopa päeva ja miks just siis? 9. mail 1950 esitas Prantsusmaa välisminister Robert Schuman idee, mida peetakse Euroopa Liidu loomise alguseks. Seepärast tähistatakse 9. maid kui ELi rajamise seisukohast kõige olulisemat päeva. Milline on EL lipp? Ringi moodustavad 12 tähte sümboliseerivad Euroopa rahvaste ühtsust, solidaarsust ja nende vahel valitsevat harmooniat. Milline heliteos on EL hümniks? ELi sümboliseeriv meloodia pärineb Ludwig van Beethoveni 1823. aastal loodud 9. sümfooniast. Milline on EL ühisraha ja mitmes riigis on see kasutusel?
Tallinna Ülikool Saate "Välisilm" formaadi analüüs BFM6160 kodutöö Maali Maasikas Tallinn 2015 1. Saate struktuur Saatel on püsiv struktuur ja saatelõikude arv: saade algab, saatejuht juhatab saate sisse, lühike ülevaade saates olevatest teemadest, lõik 1, esimese lõigu teemaline intervjuu välispoliitika eksperdiga, lõik 2 (üldiselt välismaalt), lõik 3 (üldiselt välismaalt), lõpetussõnad, saade lõppeb. Kasutatakse nn sandwich planningut: intervjuu välispoliitika eksperdiga on alati 1. lõigu teemal. Ma arvan, et taoline struktuur on väga hea. Saate teemade lõigud ei ole väga pikad, nad on kaasahaaravad ja umbes 33-minutilise saate kohta on kolm klippi ja üks intervjuu. Samas vahel tekib küll tunne, et üks või teine lõik võiks veidi pikem olla. Samuti on hea see, et ühte päevakajalist teemat tuleb kommenteerima Eesti spetsialist, mis seob vaatajat nende väliste...
esimesed 8 kuud. Churchill Briti peaminister, kes sõlmis NSV Liiduga ühise sõjategevuse kokkuleppe, et Hitlerit nõrgestada ning sisuliselt ka hävitada. Roosevelt USA president, kes andis suure panuse Hitleri-vastase liidu arenemisele 1942. aastal. zukov tema juhtimisel algas Stalingradi lahing. Molotov Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar, kes sõlmis koos Ribbentropiga MRP. Ribbentrop Saksamaa välisminister, kes sõlmis koos Molotoviga MRP. Mannerheim Kinnitas Soome põhiseaduse, millega Soome kuulutati vabariigiks. Rommel oli Põhja- Aafrikas Saksa- Itaalia ühisvägede eesotsas, kui need väed sunniti taanduma. 20. Selgita: holokaust vägivaldne juutide tagakiusamine, piinamine. geto juutidele mõeldud linnaosa. vastupanuliikumine natside, fasistide, kommunistide vastu suunatud tegevus, mis oli tingitud vallutajate vägivallatsemisest
2. Miks kehtestati 1934. aastal autoritaarne riigikord? 3. Mis tunnused iseloomustavad vaikivat ajastut? 4. Miks ei suutnud Eesti Vabariik säilitada iseseisvust? 5. Anna hinnang Eesti Vabariigi arengule aastail 1918–1940. Lahenda ülesanded! 1. Milline Eesti ajaloo tähtsündmus sellel pildil aset leiab? Tartu rahu leping Millise sõja see lõpetab? Vabadussõja Kes allkirjastab dokumendi ja kes ta oli? Jaan Poska, ta oli välisminister. (versailles konverentsil ka osales) Eesti delegatsiooni juht. Milles seisneb selle dokumendi ajalooline tähtsus Eesti jaoks? Eesti sai esimest korda iseseisvaks. 2. Järjesta sündmused alates varasemast! a Kommunistide riigipöördekatse 6 b) K. Pätsi riigipööre 5 c Landeswehri sõda 3 d) Tartu rahu 4 d Eesti Vabariigi väljakuulutamine e I maailmasõja algus 2 f I maailmasõja lõpp 1 3. Kas väide on tõene või väär
23. augustil 1939 sõlmitakse Molotov-Ribbentropi pakt. 1. septembril 1945 tungib Saksamaa kallale Poolale algab Teine maailmasõda. Eesti valitsus säilitas neutraliteedi. Esialgu näis see õnnestuvat ning sõda põhjustas Eestile vaid varustusraskustest tulenevaid majanduslikke piiranguid: bensiini ja suhkru müük viidi kaartide alusele. Välisminister Karl Selter pidas 15.-19. september Moskvas kaubandusläbirääkimisi NSV Liiduga. Septembri keskel sisenes Tallinna sadamasse Poola allveelaev Orzel. Vastavalt neutraliteedi seadustele asuti seda interneerima, kuid asi venis. Kui Nõukogude väed 17. septembril Poola idapiiri ületasid, põgenes järgmisel ööl allveelaev Tallinnast. NSV Liit süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises. 19. septembril kutsuti Molotovi juurde aru andma Eesti Vabariigi saadik Moskvas August Rei. 24
ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED Õ: LK 95-137 (uus); LK 41-44, 69-108, 152-158 (vana) Euroopa päevik lk 4-10, 16-17 1. Mille poolest erinevad parlamentaarne, presidentaalne ja poolpresidentaalne valitsemine üksteisest? 2. Mille poolest erinevad ühekojaline ja kahekojaline parlament üksteisest: ülesanded ja näited maailma eri riikidest? 3. Kirjelda parlamendi formaalõiguslikku ja poliitilist struktuuri. 4. Mis on parlamendi ülesanneteks (2!), mis on kuluaaripoliitika roll ja kuidas parlament valitsust kontrollib? 5. Kuidas menetletakse Eesti Riigikogus seadust? 6. Eesti Riigikogu fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon (tänane seis enne valimisi). 7. Kas Eesti praegune valitsus on: tooniandja või parlamendi käsutäitja?, peaminister koos alluvatega või kollegiaalne otsustuskogu?, poliitikute või ametnike valitsus? Põhjenda ja too näiteid. 8. Kuidas valitsust moodustatakse ja millised tegurid m...
Jaak Aaviksoo (IRL) Põllumajandusminister Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi (R) Hanno Pevkur(R) Rahandusminister Justiitsminister Siim Kiisler (IRL) Urmas Reinsalu (IRL) Regionaalminister Kaitseminister Ken-Marti Vaher (IRL) Keit Pentus-Rosimannus (R) Siseminister Keskkonnaminister Taavi Rõivas (R) Urve Tiidus (R) Sotsiaalminister Kultuuriminister Urmas Paet (R) Juhan Parts Välisminister (IRL) Majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansipi juhitav valitsus astus ametisse 6. aprillil 2011. aastal. Valitsuskoalitsiooni kuuluvad Eesti Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit. Valitsuse tegevuseesmärgid aastateks 2011-2015 on sõnastatud ,,Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit ning Eesti Reformierakonna valitsusliidu programmis". Koalitsioonilepingu elluviimiseks on koostatud ,,Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2011-2015" (uuendatud 25. aprillil 2013)
inimest. "Maha sõda!" "Maha 10 ministrit kapitalisti!" Enamlik riigipööre/oktoobrirevolutsioon 1917. okt 25.- 26. okt 1917 relvastatud riigipööre Petrogradis jt suuremates Venemaa linnades Juht L. Trotski Talvepalee, riigiasutuste, telegraafi jm hõivamine relvastatud tööliste, soldatite, madruste poolt - Punakaart Ajutise valitsuse arreteerimine. Enamliku valitsuse moodustamine: Rahvakomissaride Nõukogu. Peaminister Lenin, välisminister Trotski, rahvusasjade minister Stalin rahvakomissarid. Riigipöörde õnnestumise tagas enamlaste organiseeritus, mõju armees, sõjalaevastikus, tööliste hulgas ning kaos riigis tänu Ajutise valitsuse nõrkusele Vladimir Lenini (Uljanov) 1870 -1924 Eluloolisi andmeid Sündis Volgamaal, isa koolide inspektor, ema kodune. Suur pere. Haridus: Kaasani Ülikool, Peterburi Ülikool õigusteadus. Valdas vene, saksa, prantsuse keelt
Nende vanade Stalini-aegsete bolsevike asemel tõusid partei tippu Nikolai Podgornõi (1903- 1983), Aleksei Kossõgin (1904-1980) ja Dmitri Poljanski (1917-2001). Riikliku julgeoleku (KGB) juht oli 1954-1958 Ivan Serov (1905-1990), tema järel 1958-1961 Aleksandr Selepin (1918-1994). Viimane tegi Hrustsovi ajal väga kiiret karjääri, tõustes 1961 KK sekretäriks. Järgmiseks KGB juhiks sai Selepini soosik Vladimir Semitsastnõi (1924-2001). Kaitseministriks oli 1957- 1967 marssal Malinovski, välisminister oli 1957-1985 Andrei Gromõko (1909-1989). Hrustsovi võim hakkas vähenema 1960.-te alguses. Ta oli vana mees (sai aprillis 1964 70-aastaseks) ja ekstravagantne, samuti viibis ta vähe Moskvas. Breznev, Podgornõi, Selepin ja Kossõgin nägid siin endil sanssi võim haarata, kindlustades seega endi positsioone ning tagades valitseva kliki püsimajäämise. Hrustsov oli algatanud reforme, mis pidanuksid vähendama parteibürokraatiat ning stalinistlikku juhtimist,
süüdistused II MS algatuses, sooritas enesetapu 11) Jossif Stalin Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht, Stalini algatusel MRP, tal oli salajane Euroopa vallutamisplaan ,,Groza,, 12) Vjatseslav Molotov Nõukogude Liidu riigitegelane, kindralmajor, sõlmis Saksamaaga MRP 13) Fransisco Franco Hispaania riigipea, Hispaania ajaloo noorim kindral, ülestõusus valitsusvastaste jõudude juht, Franco diktatuur 14) Joachin von Ribbentrop Saksa poliitik ja välisminister, sõlmis Venemaaga MRP, poodi üles 15) Neville Chamberlain - 16) Charles de Gaulle Prantsuse sõjaväelane ja riigimees, soomusdiviisi juht, valiti korduvalt Prantsusmaa presidendiks 17) Winston Churchill Suurbritannia peaminister, poliitik ja vabamüürlane 18) Carl Gustav Mannerheim Soome riigitegelane 1) Menes Vana-Egiptuse esimene vaarao, ühendas Alam ja Ülem Egiptuse, rajas Memphise linna
HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija. KINDRAL FRANCO- Hispaania diktaator,vabariikliku valitsuse kukutaja. MUSSOLINI- Itaalia diktaator, hukati partisanide poolt 1945.a. CHURCHIEL-Briti riigitegelane, pea- ja kaitseminister Teise maailmasõja ajal. DE GAULLE- Rahvusliku vabastusliikumise juht Prantsusmaal, hilisem president. MOLOTOV- NSV Liidu välisminister, sõlmis MRP. ROOSEVELT- USA president, osales Teherani ja Jalta konverentsidel RIBBENTROP- Natsi-Saksamaa välisminister, sõlmis MRP. EISENHOVER-Liitlasvägede ülemjuhataja Teise Rinde avamisel, hilisem USA president. MANNERHEIM- Some armee ülemjuhataja Talvesõjas, hilisem president. ŽUKOV- NSV liidu kindral, juhtis lahinguid Moskva, Stalingradi, Kurski ja Berliini all. PETAIN- Prantsusmaa ''Au ja häbi'', Vichy valitsuse juht.
1938. a ei pidanud Laidoner natsionaalsotsialistlikku reziimi ja Hitlerit Eestile ohtlikuks, nagu ka ülejäänud Euroopa. Kõrgemas sõjakoolis (1938 aastal) peetud kõnes puudutas Laidoner ka Saksamaa ja Nõukogude Liidu võimalikku kokkulepet Eesti arvel uskumata ise niisuguse kombinatsiooni teostumist, sest ta arvas, et Saksamaa ei nõustuks Eestit loovutama. II maailmasõja lävel 1939. aasta augusti algul tihenesid Nõukogude Liidu ja Saksamaa kontaktid. 23. augustil saabus Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvasse. Samal päeval sõlmiti mittekallaletungileping koos salaprotokolliga, millega Saksamaa ja Nõukogude Liit jagasid omavahel ära Poola, kumbki riik sai ca 190 000 km2. Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia arvati Nõukogude Liidu huvisfääri, septembris ,,ostis" Nõukogude Liit ka Leedu. 1. septembril 1939 algas sõda Saksamaa ja Poola vahel. Eesti valitsus kuulutas välja neutraliteedi. Ööl vastu 15
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja valitsus kuulutasid korraldused ebaseaduslikuks. st. Eestis paiknevad sõjaväeosad viidi lahinguvalmidusse. Mitmete kohalike garnisonide (Võru, Viljandi, Pärnu) ülemad nõudsid võimu üleandmist. Täiendava sõjajõuna saadeti Eestisse Pihkva õhudessantdiviisi üksused. Tallinna sadamasse saabusid ka mõned sõjalaevad. 9. augusti õhtul jõudis Eestisse Stockholmist tagasi valitsusjuht Edgar Savisaar. Välisminister Lennart Meri jäi välismaale, Helsingisse, et vajaduse korral jätkata valitsuse tegevust eksiilis. Moskva riigipöörajate toetajad Eestis võimu haarata ei suutnud. Oma osa oli selles kindlasti ka rahva vastuseisul. Tallinnas asusid tuhanded inimesed tähtsate asutuste (teletorn, Toopea jm.) kaitsele.
Soome koolides on tema filme ja tekste kasutatud õppematerjalina. 1986 valis Helsingi Ülikool Lennart Meri oma audoktoriks. Juba varem, 1963. aastal oli Lennart Meri võetud vastu Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Kaheksakümnendatel aastatel valis Soome Kirjanike Liit ta oma auliikmeks. Peale Eesti Vaberiigi taastamist hakkas Lennart Meri aktiivselt osalema Eesti poliitikas. Aastal 1990 sai Lennart Merist Edgar Savisaare Rahvarinde valitsuses välisminister. Ta taastas kontaktid Läänega ning kohtus mitmel korral ka sealsete kõrgete riigitegelaste, sealhulgas ka USA presidendi George H. W. Bushiga. Samuti suutis ta saavutada Eesti Vabariigi järjepidevust hoidnud peakonsuli Ernst Jaaksoni heakskiidu oma valitsuse tegevusele. Aastal 1992 lahkus Lennart Meri välisministri ametikohalt ja sai lühikeseks ajaks Eesti Vabariigi suursaadikuks Soomes. Sama aasta sügisel kandideeris ta Eesti presidendiks. Ta
esmarünnak Saksamaa vastu. 22. juunil 1941 tungis Saksamaa kallale Nõukogude Liidule, ennetades arvatavat Nõukogude Liidu rünnakut Saksamaa vastu umbes kahe nädala võrra. Oletatav Punaarmee rünnakupäev Päev "M" oli 6. juuli 1941. Saksa saadik Moskvas von Schulenberg andis 1941. aasta 22. juuni varahommikul kell 4.30 Molotovile üle dokumendid, millega Saksamaa kuulutas Nõukogude Liidule sõja. Sama tegi ka Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop, kes Berliinis andis Nõukogude Liidu suursaadik Dekanozovile üle samasisulised dokumendid. Põlev Nõukogude tank Nõukogude Liidus hakati sõjategevust Teise maailmasõja Saksa-Nõukogude Liidu vahelisel Idarindel nimetama Suureks Isamaasõjaks, vaikides maha selle rünnaku tegelikud põhjused ja endapoolsed Saksamaa suunalised ründekavatsused koos sellega kaasnenud grandioossete ettevalmistustega.
14. septembril 2003 viidi läbi referendum Eestis Euroopa Liiduga liitumise osas. 2/3 olid liitumise poolt, 1/3 vastu. Kõik 10 riiki, kes 2004. aastal EL liitusid, on automaatselt kohustatud vastu võtma ühisraha euro. See oli juba liitumislepingus sees. 1. mai 2004 leping jõustus, Eesti liitus. 29. oktoobril 2004 kirjutati alla Põhiseadusleping. Eesti Vabariigi President Arnold Rüütli nimel kirjutasid sellele alla tollane peaminister Juhan Parts ja tollane välisminister Kristiina Ojuland. Hetkel toimub EL liikmesriikides Põhiseaduslepingu referendumid ja ratifitseerimised. Riik ise otsustab, kas lihtsalt parlament ratifitseerib või korraldatakse vastav rahvahääletus. 20. veebruaril 2005 kiitis Hispaania rahvahääletus Põhiseaduslepingu heaks. Lähitulevikus tahavad Euroopa Liiduga liituda: Horvaatia (ilmselt liitub 2011) ja Türgi (läbirääkimisi alustati 2005). Euroopa Liidu tähtsamad Institutsioonid on: 1) Euroopa Komisjon
Suur-Saksamaa alamateks saamise puhul. 7. aprill - Itaalia vallutab Albaania. Aprill-august - Suurbritannia, Prantsusmaa ja NSV Liidu kolmepoolsed läbirääkimised Saksamaa-vastase liidu loomiseks, mis NSV Liidu ülemääraste nõudmiste ja soovimatuse tõttu liitu sõlmida läbi kukkusid. Aprillis tegi ka Hitler Stalinile ettepaneku koostööks. 22. mai - Teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel. 23. august - Saksamaa välisminister J. von Ribbentrop ja NSV Liidu välisasjade rahvakomissar V. Molotov sõlmisid Saksa-Nõukogude mittekallaletungipakti. Paktiga kaasnes ka salajane lisaprotokoll, millega Saksamaa ja NSV Liit jagasid omavahel Ida- Euroopa. Saksamaa sai vabad käed sõjategevuse alustamiseks Lääne-Euroopas. 1. september - Saksa väed ületasid Poola piiri, algas II maailmasõda. 3. september - Poola liitlased Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja. Algab nn "Kummaline sõda". 8
saj., andis välja õpikuid Nikolai I -Vene tsaar 19. saj. F.R.Faehlmann -arst, "Kalevipoja" mõtte autor A.W.Hupel -andis välja I eesti k. ajakirja "Lühike öpetus", Põltsamaa pastor Ph.Karell -tsaari pere ihuarst K.Päts -Eesti tuntud poliitik, riigivanem, I Eesti president Kristiina -Rootsi kuninganna 17. saj. G.F.Stender -kuulsaim baltikumi rahva valgustaja J.Hurt -ärkamisaja tegelane, kogus rahvaluulet ja vanavara J.Poska -Eesti välisminister, sõlmis Tartu rahu Karl XII -Rootsi kuningas 18. saj. (Põhjasõja ajal) Aleksander II -Vene tsaar ärkamisajal J.Cimze -õptajate seminari rajaja (Valga) E.Glück -tõlkis piibli läti keelde L.Koidula -ärkamisaja tegelane, esimene Eesti poetess A.Grenztein -ajalehe "Olevik" toimetaja venestamise pooldaja Karl XI -Rootsi kuningas 17. saj. lõpus G.Markel -Baltikumi valgustaja J.V.Jannsen -"Perno Postimees" välja andija 1857
Potsdami konverents AEG: 17. juuli 2. august 1945.a OSAVÕTJAD: NSVL Stalin (Üleliidulise bolsevike Partei Keskkomitee I sekretär) USA Harry Truman (president) SB Attlee / alguses oli Churchill SISU: 1. Sksm jagati neljaks okupatsioonitsooniks 3 riigi Prantsusmaa, SB ja USA NSVL Neljaks jagati ka Berliin 2. Saksamaale kirjutati ette reparatsioonid 3. Võim pidi kuulma liitlaste kontrollnõukogule, mis koosnes neljast komissarist (iga tsooni ülemkomissaar) 4. Saksamaa piirid Saksamaa ja Poola piiriks saab Oder-Neisee jõgi 5. Ida-Preisimaa jagati NSVL ja Poola vahel 6. Sakslased, kes jäid elama väljapoole Saksamaa piiri asustati ümber Saksamaale (üle 14 000 000 sakslase pidid oma kodudest lahkuma) 7. Saksamaa peaks olema tulevikus demokraatlik riik, 4 d...
abielust sündis poeg, kes suri tuberkoloosi. 8) Aleksander I(1777-1825)- Vene keiser 1825,kes sõlmis Tilsitis rahu ja liidulepingu Napoleoniga 9) Mihhail Kutuzov(1745-1813) Vene väejuht, kes otsustas napoleonile lahinguga vastu astuda 110-120 km Moskvast asuva Borodino küla juures 7. sep 1812.pärast kaotust Prantsusmaale loobus ta Moskva kaitsmisest ja koondas oma väed laagrisse linnast lõunas. (Klemens Wenzel Nepomuk Lothar von) 10) Metternich(1773- 1859)-kogu Euroopa välisminister kelle nime mõjukuse tõttu hakati Viini kongressi järgset poliitilist korraldust Euroopas nim. Metternichi süsteemiks. 11) Louis Philippe- Juulirevolutsioonia ajal pärast Charles X-i pagemist Inglismaale Ajutise Valitsuse poolt välja kuulutatud prantslaste kuningas.Louis Philippe pidas oma valitsemisajal silmas suurkodanluse ja pankurite huve.Ta valitsemisaega nim. juulimonarhiaks. 1) revolutsiooni algus Generaalstaatides ilmnesid juba alguses saadikutevahelised vastuolud
· Neid nimesid võib eraldada ka jutumärkidega. Nimed ei ole ja kirjutatakse väikese algustähega: · Kuude, nädalapäevade, tähtpäevade, pühade nimetused, idamaa kalendri aastanimetused Nt veebruar, mai lehekuu, neljapäev, pühapäev, emadepäev, rahvusvaheline üliõpilaste päev. · Ametinimetused, auastmed, aunimetused, teaduskraadid Nt minister, rektor, kolonelleitnant, kindral, admiral, professor, audoktor, filosoofiadoktor, magister, rahvusvaheline meister, riigikontrolör, välisminister. Eesti Panga president. Tartu ülikooli rektor. Suurt algustähte ei ole tarvis käsutada ka kirjalikul pöördumisel nende poole (nt Austatud härra minister!). · Põhiseaduse kohaselt on Vabariigi President käsitatav asutuse ehk institutsioonina ja seda kirjakuju tuleks käsutada juriidilistes ja ametlikes tekstides. Tavakasutuses on aga sobiv tarvitada väiketähte nagu ametinimetuste kirjutamisel: president ~ riigi president -vabariigi president.
2007 Bulgaaria ja Rumeenia Euro tsooniga ühinenud riigid Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksmaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome Schengeniga ühinenud riigid Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Luksemburg, Monaco, Holland, Portugal, Hispaania, Itaalia, Austria, Kreeka, Taani, Soome, Island, Norra, Rootsi, Tsehhi, Ungari, Eesti, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Sveits 9. mail 1950 kutsus Prantsusmaa välisminister Robert Schuman oma avalikus pöördumises sõjast räsitud Euroopa riike üles looma ühise organi, mis haldaks söe- ja terasetootmist. See pani aluse palju ulatuslikumale Euroopa koostööle. Seitse aastat hiljem, 25. märtsil 1957 sai unistusest tegelikkus, kui kuue riigi juhid allkirjastasid Roomas Euroopa ühenduste asutamislepingu. 7. 1951: kuus asutajaliiget loovad Euroopa Söe- ja Teraseühenduse 1957: Rooma lepinguga luuakse ühisturg
sadamatesse jäänud laevad; 8. Nõukogude Venemaa tunnustas TINGIMUSTETA Eesti riigi iseseisvust ja loobus IGAVESEKS ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eestimaa ja rahva kohta. Tähtsus: 1. Mõlemad riigid TUNNUSTASID TEINETEIST. 2. Sõlmiti diplomaatilised sidemed, diplomaatia õppetund 3. Pandi paika riigipiir Isikud Jaan Poska Tallinna linnapea, Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar, Vene Asutava Kogu liige, Eesti välisminister, Eesti delegatsiooni juht jne. Ajalukku läinud eelkõige Eesti esindajana Tartu rahu allkirjastamisel Johan Laidoner Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. Ajalukku läinud eelkõige Vabadussõjas osalenud Eesti vägede ülemjuhatajana Jaan Anvelt vene enamlane, Eesti Töörahva Kommuuni nõukogu esimees Viktor Kingissepp vene enamlane, Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht Konstantin Päts Eesti Vabariigi esimene president, Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse
Tsehhimaa võeti Saksamaa kontrolli alla ja Slovakkiast sai Saksamaa vasallriik. Sama aasta kevadel tahtis Saksamaa ka Poolalt Gdanskit ning okupeeris Leedult Klaipeda. Peale Tsehhoslovakkia vallutamist said lääneriigid aru, et järeleandmistega Hitlerit ei soosi. Hitler oli eesmärgiks võtnud vallutada Poola . Molotovi-Ribbentropi pakt Alates 1939. aastast hakkasid NSV Liidu, Saksamaa suhted paranema. 23. augustil 1939. aastal kirjutasid Nõukogude Liidu minister Molotov ja Saksamaa välisminister Ribbentrop alla Vene-Saksa mittekallaletungilepingule, mida tuntakse ka Molotov- Ribbentropi nime all. Lepingu avalik punkt oli mittekallaletungileping Saksamaa- Venemaa vahel, kuid avalikustamata jäi pakti salajane protokoll, mille kohaselt jagasid mõlemad suurriigid huvipiirkondi Salajase protokolli kohaselt läksid NSV Liidule Soome, Eesti, Läti, Leedu idaosa, Poola idaosa ja Bessaraabia. Saksamaale kuulusid pakti alusel Lääne-Poola ja Leedu lääneosa.
1920 Ühendriigid valitsustevälised, (NGO) transnatsionaalsed (TNO) struktuurid Prantsusmaa välisminister Aristide Briand formuleeris Plenaarsed juhtimisorganid, piiratud riikidevahelise ,,föderaalse sideme" idee, erinevaid nägemusi Liikmestaatuse ulatuse järgi: glomaalsed (maailmaoragnisatsionid) ja liikmeskonnaga juhtorganid, täidesaatvad
Tallinna Draamateatris näitlejana. Esimene abikaasa Regina Meri emigreeris 1987 Kanadasse. Lennart Meri jääb leinama kolm last ja neli lapselast: pojad Mart (1959) ja Kristjan (1966) ning tütar Tuule (1985). 1.1 AMETIKOHAD 1953–1955 Vanemuise teatri kirjandusalajuhataja 1955–1961 Eesti Raadios kuuldemängude produtsent 1963–1971 Tallinnfilmis 1985–1987 Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1988 Eesti Instituudi direktor 1990–1992 Eesti Vabariigi välisminister 1992 aprillist oktoobrini Eesti Vabariigi suursaadik Soomes 1992–2001 Eesti Vabariigi president 1.2 RAAMATUD 1959 – "Kobrade ja karakurtide jälgedes" (reisiraamat Kesk-Aasiast) 1961 – "Laevapoisid rohelisel ookeanil" (reisiraamat Siberist) 1964 – "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtšatkast) 1974 – "Virmaliste väraval" (reisiraamat Kaug-Põhjast 1976 – "Hõbevalge" 1977 – "Lähenevad rannad" 1984 – "Hõbevalgem" 1.3 FILMID 1971 – "Veelinnurahvas"
I Lipu ja vapi saamise lugu Lipu lugu 1870. aastal kogunesid kaheksa eesti soost tudengit ühiselt ,,Kalevipoega" lugema. Nimetatud koondumisest kasvas välja esimene eesti akadeemiline organisatsioon tänapäevane Eesti Üliõpilaste Selts. Sellesama haritlaskonna ühendamiseks loodi osakond nimega Vironia, mis tolleaegsete korporatsioonide eeskujul valis enda tunnusvärvid sinise, musta ja valge. 16. veebruaril 1883. a registreeriti Eesti Üliõpilaste Selts teadusühendusena. Seltsile pärandati edasi osakonna sinimustvalge värvivara ning proua Paula Hermann ning preilid Miina Hermann (hilisem Härma) ja Emilie Beermann õmblesid esimese sinimustvalge lipu. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti Otepää kiriklas 4. juunil 1884. Eesti eraldumine Venemaast viis omariikluse tekkimiseni, 24. veebruaril 1918 kuulutati välja sinimustvalgete lippude all Eesti vabariik. 21. novembril 1918 kinnitas Ajutine Valitsus riigilipuks sinimustvalge rahvuslipu. E...
Eesti ei teinud mobilisatsiooni, vaid kuulutati end neutraalseks. Septembris 1939 oli Poola allveelaeva Orzeli vahejuhtum Tallinnas. Laev sisenes Tallinna sadamasse, põgenedes NSVL-i sissetungi eest. Eesti asus laeva interneerima laev võeti kontrolli alla, kuid laev põgenes. NSVL väitis, et Eesti rikkus neutraliteeti ja seega on NSVL ohus, sest läbi Eesti saavad tulla vaenlased. NSVL nõudis sõjaväebaase Eesti aladele, et turvalisust tagada. Kaubandusläbirääkimiste raames on Eesti välisminister 24. septembril sunnitud sõlmima baaside lepingu. Survestamiseks toodi Eesti piiri taha suurel hulgal vägesid, lausa kordades rohkem kui Eestil oli. Nad olid ka paremas seisus relvastuse, väljaõppe ja tehnika osas. Lisaks puudus Eestil koostöö nii Balti riikidega kui suurriikidega. Kardeti, et Eestiga juhtub nii, nagu Poolaga. Loodeti, et NSVL on muutunud või et Vene-Saksa sõda loob võimaluse uuesti vabaks saada. Ei nähtud mõtet üht väikest rahvast sõtta viia.
Euroopa Liit ja Eesti julgeolekupoliitika Julgeoleku katus ja vundament Jüri Luik (endine kaitse- ja välisminister) toob näite: "Julgeolek koosneb paljudest osadest, nagu maja koosneb vundamendist, seintest ja katusest. Ainult tankidest ei piisa selleks, et kodanikud tunneksid ennast turvaliselt." Luige sõnul on tankid viimane, kõige raskem võimalus oma kodumaa kaitsmiseks. Piltlikult öeldes on NATO nagu meie julgeoleku katus, Euroopa Liit on meie julgeoleku vundament. NATOga liitumine laiendab USA sõjalise kaitse ka Eestile. Ent liitlased NATOst eeldavad, et me kasutame ära ka kõik mittesõjalised võimalused oma julgeoleku tugevdamiseks. "Ausalt öeldes meie NATO-liitlased ei taha liitlast, kes arvab, et tema julgeoleku kaitseks peaksid teised NATO liikmed kohe oma poiste elud mängu panema," toonitab Luik. Seepärast peetakse NATOs õigeks, et Eesti liitus oma julgeolekuriskide vähendamiseks ka Euroopa Liiduga. Riigikaitse alusdokumendid ...
ning eelkõige materiaalsetele väärtustele suunatud mentaliteet. Üheks tagajärjeks näiteks oli noorsoorahutuste puhkemine 1968. aastal Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Hallsteini doktriin Saksamaa Liitvabariigi ametlik välispoliitiline hoiak 1950. ja 1960. Aastail; selle järgi on Lääne-Saksamaa ainuke seaduslik Saksa riik ja saksa rahva esindaja. Ida-Saksamaa ehk DDR ei ole riik, vaid Saksamaa okupeeritud osa. Walter Hallsteini nime järgi; ta oli Lääne-Saksamaa välisminister 1950. aastatel. NB! Kui sellest loetelust vajalikku mõistet ei leidnud, siis inglise keele oskajatele soovitame minna aadressil www. historychannel.com
aastal Helsingis vastu võetud lõppaktiga ning rahvusvaheliseks organisatsiooniks muutus 1994. aastal, kuni 1995. aastani kandis organisatsioon Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents - (CSCE). OSCE-sse kuulub 56 liikmesriiki Euroopas. Eesmärgid Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon püüab konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgse sotsiaalsele taastustööle, sealhulhgas inimõiguste tagamisele. OSCE esimees vahetub iga aasta ning esimeheks on eesistujariigi välisminister. Esimehe asetäitjateks on eelnev ja järgnev esimees. 4. Majanduskoostöö ja Arengu organisatsioon (OECD), G8 OECD (Organization for Economic Co-operation and Development, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) on arenenud tööstusriike koondav rahvusvaheline organisatsioon. OECD tegeleb peamiselt majanduspoliitikaga: üldise teabevahetuse, andmete kogumise, statistika avaldamise, majanduse analüüsi, prognooside ja muu sellisega. OECD formaalne
Zukov Nõukogude vägede juht. Eisenhower Ameerika president, tänu temale avati Prantsusmaal teine rinne. Mannerheim Soome vägedejuht ning president. Rommel Saksa sõjaväelane. Juhtis vägesid Põhja-Aafrikas. Mac Arthur USA sõjaväelane Paulus Saksa sõjaväeohvitser. Zdanov Venemaa riigitegelane, tegeles Eesti okupeerimisega juunis 1939 Molotov Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar. Allkirjastas MRP. Rippendrop Saksamaa välisminister, allkirjastas MRP Chamberlain Suurbritannia peaminister. Churchill Suurbritannia peaminister. Totaalne natsismi ning kommunismi vihkaja. Franco Hispaania diktaator, kehtestas Hispaanias diktatuuri. J Vares-Barbaus Kommunistliku Venemaa sõbraliku Eesti ,,valitsuse" juht. Truman USA president. Andis käsu heita Jaapanile kaks tuumapommi Roosevelt Ameerika president. ,,New Deal", esindas USA-d Teheranis ja Jaltas.
+ 13. Prantsusmaal nimetati kalviniste hugenottideks ja neid kiusati taga.+ 14. Esimene eestikeelne raamat trükiti seoses reformatsiooniga 1525.a. 15. Päikesekuningas veetis päevas 8-10 tundi valitsemisasjadega tegeledes. + 16. Restauratsioon tähendab kukutatud dünastia võimu taastamist.+ 17. „Õiguste bill“ on dokument, millega kehtestati parlamentalism Inglismaal. 18. Poola riik oli uusajal jagatud Venemaa, Austria ja Preisimaa vahel.+ 19. Tallyrand oli Napoleoni välisminister. 20. Tööstuslik pööre sai 17. sajandil alguse Inglismaal. 21) Venemaa vallutas Soome 1809. aastal. 22) Itaalia ühendamine sai teoks 1870.aastal. + 23) Viini kongressi kutsus kokku Austria kantsler K.W.v. Metternich. 24) Saksamaa ühendajaks sai 19.sajandil Preisimaa. 25) Abolitsionistid olid orjuse vastased USA-s.+ 26) Viini kongressi lõppaktiga sai Inglismaa endale Malta ja Tšeiloni.+ 27) Napoleon kehtestas kontinentaalblokaadi Inglismaa vastu.
/1940 okupeerimine metsas sõlmiti vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaast läks Saksa okupatsiooni alla, ülejäänud osas saksasõbralik valitsus. Kolmikpakt oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, mis sõlmiti 27. septembril 1940. aastal Berliinis.Sellele kirjutasid alla Jaapani saadik Saksamaal Saburo Kurusu, Saksamaa juht 09/27 Adolf Hitler ja Itaalia välisminister Galeazzo Ciano. Kolmikpakt /1940 Kolmikpaktiga tõotati üksteist toetada. 20. novembril 1940 liitus paktiga Ungari, 23. novembril 1941 Rumeenia ja 1. märtsil 1941 Bulgaaria.Kolmikpaktiga liitunud riike nimetatakse Teljeriikideks. Jätkusõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 06/25 1941 kuni 19. septembrini 1944
Tallinna sadamasse saabusid ka mõned sõjalaevad. Moskva pööret toetasid Moskva-meelne EKP, Eesti NSV Töökollektiivide Ühendnõukogu, üleliidulised tehased. Eesti juhid riigipöörajate käskudele ja korraldustele ei allunud. Elanikkonda kutsuti üles riigipöörajatele vastu töötama. Samas pöörduti maailma parlamentide ja valitsuste poole. 19. augusti õhtul jõudis Eestisse Stockholmist tagasi valitsusjuht Edgar Savisaar. Välisminister Lennart Meri jäi välismaale, Helsingisse, et vajaduse korral jätkata valitsuse tegevust eksiilis. Moskva riigipöörajate toetajad Eestis võimu haarata ei suutnud. Oma osa oli selles kindlasti ka rahva vastuseisul. Tallinnas asusid tuhanded inimesed tähtsate asutuste (teletorn, Toopea jm.) kaitsele. ISESEISVUSE TAASTAMINE Võimuvaakum Moskvas võimaldas iseseisvuse välja kuulutada. Mitme poliitilise jõu kokkuleppe alusel võttis ülemnõukogu 20. augustil 1991
• Taani (1973) * Leedu (2004 * Rumeenia (2007) • Eesti (2004) * Slovakkia (2004) * Sloveenia (2004) • Soome (1995) * Hispaania (1986) * Rootsi (1995) • Prantsusmaa (1952) * Ühendkuningriik (1973) EL suurima pindalaga riik (550 000 km2) • Saksamaa (1952) suurima rahvaarvuga EL liikmesriik (82 milj.) Euroopa Liidu ajaloost • 9. mail 1950 Prantsuse välisminister Robert Schuman esitas solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee. Nn Schumani deklaratsioon nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. • 1951.a. asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus ESTÜ asutajateks: Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg. • 1957.a. sõlmiti nn Rooma lepingud – • Euroopa Aatomienergia Ühendus (EURATOM) ja • Euroopa Majandusühendus EMÜ.
Prantsusmaal nimetati kalviniste hugenottideks ja neid kiusati taga. o 14. Esimene eestikeelne raamat trükiti seoses reformatsiooniga 1525.a. 15. Päikesekuningas veetis päevas 8-10 tundi valitsemisasjadega tegeledes. 16. Restauratsioon tähendab kukutatud dünastia võimu taastamist. o 17. „Õiguste bill“ on dokument, millega kehtestati parlamentalism Inglismaal. 18. Poola riik oli uusajal jagatud Venemaa, Austria ja Preisimaa vahel. o 19. Talleyrand oli Napoleoni välisminister. o 20. Tööstuslik pööre sai 17. sajandil alguse Inglismaal o 21) Venemaa vallutas Soome 1809.aastal. 22) Itaalia ühendamine sai teoks 1870.aastal. 23) Viini kongressi kutsus kokku Austria kantsler O.v.Bismarck o 24) Saksamaa ühendajaks sai 19.sajandil Preisimaa. 25) Abolitsionistid olid orjuse vastased USA-s. 26) Viini kongressi lõppaktiga sai Inglismaa endale Malta ja Tšeiloni. o 27) Napoleon kehtestas kontinentaalblokaadi Inglismaa vastu.
Vastuseks sellele kuulutab NSVL oma tsoonis 07.10.1949 välja Saksamaa Demokraatliku Vabariigi (SDV) Jaanuaris 1949 asutavad NSVL ja rahvademokraatia maad Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN). Aprillis 1949 loodi ka Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO (North Atlantic Treaty Organization), kuhu kuulusid algselt USA, Kanada ja kümme Lääne-Euroopa riiki. Juulis 1952 jõustus Pariisis 1951 allakirjutatud Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping. Mõtte algatajaks Prantsusmaa välisminister Robert Schumann. Asutajaliikmeid kuus: Belgia, Holland, Luksemburg, Saksamaa Liitvabariik, Itaalia, Prantsusmaa. Loodeti, et sõjapidamiseks vajalike tööstusharude allutamine ühtsele kontrollile muudab sõja liikmesriikide, eelkõige Prantsusmaa ja Saksamaa Liitvabariigi, vahel materiaalselt võimatuks. Korea sõda 1950-1953. Teise maailmasõja lõppvaatuse aegu vabastasid NSVL-i väed Korea põhjaosa ja USA väed lõunaosa. Põhja-Korea läks kommunistlikuks, ka Lõuna-Korea ei muutunud
c) Johan Laidoner- sõjaväe ülemjuhataja Vaikival ajastul, riigitegelane, üks riigivanema kandidaate d) Kaarel Eenpalu (Karl Einbund)- peaministri asetäitja ja siseminister Vaikival ajastul e) Andres Larka- üks riigivanema kandidaate 1934.a valimistel, Eesti poliitik ja sõjaväelane f) August Rei- , riigivanem 1928-29, üks riigivanema kandidaate 1934.a, eesti poliitik g) Karl Selter- 1938-39 EV välisminister, kirjutas alla Moskvas baaside lepingule Mõisted: a) inflatsioon- raha väärtuse vähenemine b) tsensuur- ajakirjanduse, teoste vms kontroll, takistamine jõudmaks inimesteni c) opositsioon- vastasseis. poliitikas koosneb ühest või rohkemast erakonnast, isikust või organisatsioonist, kes vastandavad end valitsusele, mõnele erakonnale või grupile, kes omab võimu. d) devalveerimine- raha väärtuse vähendamine
all olnud juba 2008-ndast aastast, on töös kasutatud ka artikleid, mis on ilmunud varem kui kolm aastat tagasi. 1. Taust, planeeringu vastuolulisus Tallinna hipodroom (joon. 1) avati aastal 1923 Konstantin Pätsi poolt ning on sellest ajast saadik toiminud hobuste võidusõidurajana. 1994. aastal ostis Hipodroomi pankrotivarana rootsi suurärimees Mats Gabrielsson ja mõned aastad hiljem liitus temaga endine Eesti välisminister ja tuntud ärimees Jaan Manitski. 1999. aastal erastasid nad hipodroomi 15, 7 hektarise krundi ja 2009-ndal aastal algatati hipodroomi väljakolimise ja ala arendamisega seotud detailplaneering, mille koostas Tõnu Laigu (Alas 2009). Ärimeeste plaan on hipodroom Tallinna kesklinnast Saku valda kolida ja ehitada alale kortereid, büroosid, spordirajatisi ja mänguväljakuid, mis toob aga kaasa maa sihtotstarbe muutmise sotsiaalmaast elamu- ja ärimaks. Sellele on tugevalt vastu
Nõnda hakati taotlema toetust või vähemalt sekkumatuse tagamist seniselt ideoloogiliselt põhivaenlaselt Nõukogude Liidult. 7. juunil 1939 sõlmis Saksamaa mittekallaletungilepingud Eesti ja Lätiga, millega anti Moskvale mõista, et need alad ei ole sakslaste huviorbiidis. Kui Suurbritannia ja Prantsusmaa püüdlused sõlmida Nõukogude Liiduga natsidevastane liit nurjusid, avanes Saksamaale tee läbirääkimisteks NSVL-iga. 23. augustil 1939 kirjutasidki Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja Nõukogude välisasjade komissar Vjatseslav Molotov lääneriikidele ebameeldivaks üllatuseks alla Saksamaa- ning Nõukogude Liidu vahelisele mittekallaletungilepingule, mis sai ajaloos tuntuks kui Molotov-Ribbentropi pakt (MRP). Mõlemad militaarriigid, üks paremäärmuslik ja teine vasakäärmuslik, tunnustasid teineteist rahvusvahelisel tasemel ning lubasid hoiduda omavahelistest sõjalistest konfliktidest.
Saksa väed Prahasse Slovakkia iseseisev Hitleri ultimaatum Leedule väed Klaipedasse, Memeli piirkond liidetakse Saksamaale märtsi lõpp Hitleri nõudmised Poolale - Danzing+Smaa, Poola koridori likvideerimine UK&Prmaa lubasid kaitsta Poola puutumatust lepituspoliitika lõpp *KOLMEPOOLSED LÄBIRÄÄKIMISED aug 1939 salajased läbirääkimised Smaa&NSVL vahel 23aug 1939 Smaa&NSVL mittekallaletungileping (Saksa välisminister Ribbentrop&NSVL välisasjade rahvakomissaar Molotov) *MRP Molotovi-Ribbentropi Pakt: Ei tohi teineteist rünnata/aidata Hoitakse kontakti üksteise informeerimiseks ei tohi grupeeruda teineteise vastu konfliktid lahendada sõbralikult kehtib 10a, pikeneb automaatselt 5a Lisaprotokoll huvisfäärid Ida-Euroopas jagati salaja Soome, Eesti, Läti, Leedu, piir Leedu põhjapiirilt
Parts 05-.... A. Ansip EV valitsemise koosseis A. Ansip - Peaminister Tõnis Lukas - Haridus ja teadus minister Rein Lang - Justiitsminister Jaak Aaviksoo- kaitseminister Jaanus Tamkivi - keskkonna minister Laine Jänes - kultuuriminister J.Parts- majandus ja kommunikatsiooni minister Helir-Valdor Seeder - põllumajandus Ivari Padar- Rahandusminister Urve Palo - Rahvastiku minister Siim Valmar Kiisler-regionaal minister Jüri Pihl - siseminister Hanno Pevkur - sotsiaalminister Urmas Paet - välisminister 10. Bürokraatia - Ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus. Tegeleb riigivõimu otsuste igapäevase täideviimisega e. avaliku haldusega. Funktsioonid: · Poliitika elluviimine · Süsteemi stabiliseerija ja vahekohtuniku funktsioonid · Iseenda taastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine. 11) Kuidas toimib kontroll ametnike üle Eesti riigis? 1. Sisekontroll- juriidiline(kas ametnik on käitunud nii nagu peab) ja
näiteks oli pakt, mis sõlmiti Locarnos 16.10.1925. Tegu oli nn Reini garantiipaktiga, mille kohaselt kohustusid Prantsusmaa koos Belgiaga ja Saksamaa säilitama nendevahelise Versailles's pandud riigipiiri muutumatuna. Lepingu täitmise ja piiri puutumatuse pidid tagama Inglismaa ja Itaalia. Analoogiline lepe sõlmiti ka Saksa-Poola ja Saksa-Tsehhoslovakkia vahel. Nende piiride puutumatuse soostus tagama Prantsusmaa. 1928. aastal töötasid USA riigisekretär Frank Kellogg ja Prantsuse välisminister Aristide Briand välja nn Briandi-Kellogi pakti ehk deklaratsiooni, millega sõjad kuulutati riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõda kuulutati kuriteoks ehk kohustuti loobuma sõjast kui poliitikavahendist. Kõiki konflikte tuli lahendada rahumeelselt. Mõne aasta jooksul allkirjastasid selle pakti peaaegu kõik maailma riigid. Minu arvamus. Esimene Maailmasõda ei kõrvaldanud sõda põhjustanud vastuolusid. Pariisi rahukonverentsil
Rei riigivanema ametis oleku aja tegevusest võib esile tuua näiteks kaubanduslepingu sõlmimist Nõukogude Liiduga. 1929.a toimus ka Rootsi kuninga Gustav V visiit Eestisse, kus vastuvõtjaks oli riigivanemana August Rei. 5 Aastatel 19301934 oli Rei Tallinna linnavolikogu juhataja, samal ajal ka teedeministeeriumi konsultant ning 2. novembrist 193219. maini 1933 välisminister Konstantin Pätsi valitsuses. 1934. aastal oli August Rei koos Konstantin Pätsi, Johan Laidoneri, Andres Larkaga riigivanema (presidendi) kandidaat. Kuni suveni 1936 töötas Rei Tallinnas ka vandeadvokaadina (muu hulgas oli Rei Ado Birki kaitsja 1927. aastal toimunud protsessil). Ajal 17. august 1936 detsember 1937 oli August Rei välisministri abi. Seejärel asus Rei Eesti saadikuna Moskvassse, kus ta aastatel 19381940 oli kõikide pöördeliste
aastal Osapooled: ingl, pr.maa, itaalia, belgia, poola, tsehhoslovakkia ja saksa Sisu: konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas saksale Versailles's paika pandud läänepiiri Locarno konverentsi järel levis lootus, et on saavunud leppimise aeg · Briand-Kelloggi pakt 1928 aastal Osapooled: pr.maa ja USA ( Briand oli pr.maa välisminister, Kellogg oli USA riigisekretär) Sisu: sõda ei tohtinud kasutada kui oma tahtmise saamise vahendit, konflikte tuli lahendada rahumeelselt. Paktile kirj alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48 riiki. Kahjuks ei suutnud see uut maailmasõda ära hoida. Levis ,,world peace" 19. Isikud · Herbert Hoover USA president · Franklin Delano Roosevelt 1932 USA president, demokraat · Al Capone USA tuntuim gangster, avaliku korra kokkuvarisemise sümbol
hakati inimesi tagakiusama, vangistati, tapeti kuulub Saksamaale, autonoomne) 24.02.1918 Juhan Kukk Päts- peaminister Pärnus päev enne, Vilms- asetäitja ja kohtuminister siis Tallinnas 11.11.1918 Poska- välisminister Ajutine Valitsus õhtul sakslased linnas, valitsus põranda alla, põranda alt välja saksa keel asjaajamis keeleks Rahvuslased võttavad asjaajamise üle, lõplikult 21.11 vastavalt Riias sõlmitud kokkuleppele. Nüüd hakkas Eesti riiklus toimima. Maanõukogu 15.11 otsused: * Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu * kuni Asutava Kogu
varemeile olid tekkinud uued, suuremad või väiksemad riigid. Maailmasõda oli Ida-Euroopa riikide jaotuspildi segi löönud, eriti jõuliselt just Läänemere aladel. Pärast Vene impeeriumi lagunemist tekkis Läänemere kirde-, ida- ja lõunakaldale viis uut riiki: Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Uus Nõukogude Venemaa tõrjuti Läänemere kaldariikide seast peaaegu kõrvale, sügavale Soome lahe soppi, “lompi", nagu Nõukogude Liidu välisminister Vjatšeslav Molotov 1939. aastal kibestunult tõdes. Venemaa killustumine ei piirdunud ainult nimetatud riikide iseseisvumisega, sest pärast bolševike võimuhaaramist olid mõnda aega iseseisvad ka Ukraina ja Valgevene ning Kaukaasia riigid Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaan. Hiljem sunniti need Punaarmee tääkide abiga tagasi Nõukogude impeeriumi rüppe. Venemaa polnud mitte ainult kaotanud oma äärealasid, bolševike ja
peaminister oli winston churchill. Hitleril ei jäänud muud üle kui anda käsk suurbritannia põlvili suruda 16.juulil 1940. Inglise õhujududel õnnestus lahingus peale jääda. Hitler andis käsu dessant Inglismaale edasi lükata ning Ta oli saanud esimese tõsisema tagasilöögi. 7) Baaside leping, baasid, Talvesõda Poola vallutamise järel koondas NSV Liit oma väed Balti riikide ja Soome vastu. Eesti saatis Moskvasse välisminister Karl Selteri. 24. September 1939 esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida NSV Liiduga vastastikuse abistamise leping, mille alusel Eesti territooriumile loodaks NSV Liidu sõjaväebaasid. Keeldumise korral ähvardas Molotov kasutada jõudu. Eesti juhtkond võttis NSV Liidu nõudmised vastu ja naaberriikidelt Eesti sõjalist abi ei palunud. Eesti hakkas valmistuma üldmobilisatsiooniks. 28. September 1939 kirjutas eesti Moskvas
Eesti 1941-1944 22.juuni 1941 tungis Saksamaa kallale Nõukogude Liidule. (välksõjaplaan "Barbarossa"). Armeegrupi "Nord" põhijõud liikusid ida poolt Peipsi järve Leningradi peale. Peasuunalt kõrvalejääva Eesti vallutamine jäi Saksa 18. armee ülesandeks. 8. juulil langesid Valga, Võru ja Pärnu. 17. augustil langes Narva. Septembri alguseks oli kogu mandri-Eesti sakslaste käes. Taganemisel Tallinnast kandis Balti laevastik raskeid kaotusi. Merel hukkus J.Lauristin. Nõukogude võimud lõid hävituspataljone "põletatud maa taktika" elluviimiseks (taganedes purustati tööstushooneid, raudteid, talusid. (hukkus üle 2000 tsiviilin.). Peale hävituspataljonide osales 1941.a. Eesti üksustest lahingutes 22. territoriaalne laskurkorpus. Selles teenisid Eesti Vabariigi aegsed sõdurid ja ohvitserid. Vahetult sõja eel kõrvaldati korpuse eestlastest juhtkond. Sõja algul saadeti väeosa Pihkva oblastisse...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
