· 1917 Tallinna ringkonnakohtu prokurör · 1917 Tallinna linnavolikogu liige · 19171919 Maanõukogu liige · 19171918 Maanõukogu esimees · 1918 Ajutise Valitsuse kohtuminister · 19181919 Ajutise Valitsuse põllutööminister · 19191920 Asutava Kogu liige · 8. maist 1919 18. novembrini 1919 Eesti Vabariigi peaminister ja sõjaminister · 19201934/1937 I-V Riigikogu liige · 28. oktoober 1920 25. jaanuar 1921 välisminister ja kohtuminister · 1921 I Riigikogu esimees · 1924 välisminister, hiljem rahaminister · 1927-1929 Eesti saadik Poolas, Tsehhoslovakkias ja Rumeenias · 9. juulist 1929 12. veebruarini 1931 Eesti Vabariigi riigivanem · 19331939 Eesti saadik Prantsusmaal, Belgias ja Vatikanis Teenetemärgid ja tunnustused 5 · Vabadusristi III liigi 1. järk (14. detsember 1920) · Kotkaristi teenetemärgi I klass (6. juuni 1930)
· Konverentsil loodud poliitilist korraldust hakati nimetada Versailles`i süsteemiks (ka Versailles`i diktaat) Pariisi rahukonverents. Eriarvamused võitjate leeris rahulepingute suhtes. Saksamaa Pariisi rahukonverentsil · Klõpsake juhtslaidi teksti laadide red Saksamaa esindajad saabusid Versailles´sse 29. aprillil 1919, delegatsiooni juhtis välisminister krahv Brockdorff- Rantzau. Teine tase 7. mail 1919, mil otsustati lõpuks Saksa delegatsioon ära Kolmas tase · kuulata, "pidas krahv ärritava ja ülbe kõne, vaevumata isegi tugitoolist tõusma." Kõnes keeldus ta tunnistamast Saksamaa ainuvastutust sõja eest.
olemasolu.nüüd asus ta looma sidemeid Eesti põgenikega, poliitikute ja ajakirjanikega. Ta oli esimene eestlane, kes teatas välismaailmale, et on Veneokupatsiooni poolt kavandavate fosforiidikaevanduste vastu. 6 2. LENNART MERI SIIRDUMINE POLIITIKASSE Peale Eesti Vaberiigi taastamist hakkas Lennart Meri aktiivselt osalema Eesti poliitikas. Aastal 1990 sai Lennart Merist Edgar Savisaare Rahvarinde valitsuses välisminister. Ta taastas kontaktid Läänega ning kohtus mitmel korral ka sealsete kõrgete riigitegelaste, sealhulgas ka USA presidendi George H. W. Bushiga. Samuti suutis ta saavutada Eesti Vabariigi järjepidevust hoidnud peakonsuli Ernst Jaaksoni heakskiidu oma valitsuse tegevusele. Ka poliitikuna paistis Lennart Meri silma oma laheda ettearvamatu käitumisega. 7 (anekdoot : Kohtumisel Ameerika presidendi George H. W. Bushiga teeb
Ametikohad 19531955 Vanemuise teatri kirjanduslik toimetaja 19551961 Eesti Raadios kuuldemängude produtsent, toimetaja 19631968 Tallinnfilmi stsenarist 19681971 ning 19861988 Tallinnfilmi produtsent 19851987 Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis 19861988 Tartu Kunstikooli õppejõud 19881990 Eesti Instituudi asutaja ja direktor 19901992 Eesti Vabariigi välisminister 1992. aprillist oktoobrini Eesti Vabariigi suursaadik Soomes 19922001 Eesti Vabariigi president kaks ametiaega järjest (tagasi valitud 1996). Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis 6. Raamatud 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes" (reisiraamat Kesk-Aasiast) 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil" (reisiraamat Siberist) 1964 "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtsatkast) 1974 "Virmaliste väraval" (reisiraamat Kaug-Põhjast)
Government's macroeconomic to supervise fiscal and economic reform policies *Siim Valmar Kiisler Regionaalminister increases security, creates conditions for stable development of Estonia *Jüri Pihl Siseminister guards the state borders, rescues services, ensures readiness for emergencies *Maret Maripuu Sotsiaalminister secures the financial subsistence and a good job, secures social subsistence and sevelopment *Urmas Paet Välisminister is responsible for the relations between Estonia and foreign states, safeguards Estonia's security and welfare Parlament: it is a permanently functioning unicameral legislative body consisting of 101 members, the Parlament sits in Toompea Castle, members of the Parlament are elected for a 4- year term by private ballot in free elections. Government: it wields executive power, it issues orders and regulations, submits bills to the
· haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski; · justiitsminister Andres Anvelt; · kaitseminister Sven Mikser; · keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus; · kultuuriminister Urve Tiidus; · majandus- ja kommunikatsiooniminister; Urve Palo; · põllumajandusminister Andres Anvelt; · rahandusminister Jürgen Ligi; · sise- ja regionaalminister Hanno Pevkur; · sotsiaalminister Helmen Kütt; · välisminister Urmas Paet; · minister (väliskaubandus- ja ettevõtlusminister) - Anne Sulling · minister (Eesti tervise- ja tööminister) - Urmas Kruuse VABARIIGI VALITSUSE FUNKTSIOONID § 87. VABARIIGI VALITSUS: -viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; -suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; -korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; -esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonseerimiseks välislepinguid;
Heaoluriik - Sotsiaalriik, mis garanteerib kodanikele nii poliitilised kui sotsiaalsed õigused. Eesmärk pakkuda ühishüvesid. Peamised tunnused: 1) Ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ja ka rikkamatelt ühiskonna liikmetelt vaesematele. 2) Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajaduseks. Teisi tunnuseid: Vaesuse leevendamine Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine Aktiivne kodanikuühiskond Igale indiviidile tasuta hariduse tagamine ........................................................................................................................................................... ............. Heaolureziimid: Sotsiaaldemokraatlik mudel: 1) Sotsiaalhüvitiste jagamine kõigile, olenemata sissetulekust ja sotsiaalsest staatusest 2) Keskne heaolu eest vastutaja on RIIK 3) Õigus saada sotsiaaltoetusi, tasuta haridust ja arstiabi. 4) Kõrged maksud!! 5) Näidisriigid: Rootsi, Taani, Soome Konservatiivne heaolumudel: 1) Orienteeru...
totalitarismi vastuseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. „Külm“ kuna otsest sõjategevust ei toimunud. Avaldus: võidurelvastumine, luuramine, kriisid, propaganda, võistlemine pea igas eluvaldkonnas raudne eesriie - Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega nt üritas eraldada end muust maailmast (tuntuim Berliini müür 1961–1989) Marshalli plaan - 1847. pakkus USA välisminister George Marshall välja kava, mis nägi ette Euroopa taastamist ja USA ulatuslikku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele Trumani doktriin - 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu e eri riikide kommunistlike rühmituste vastu, kes üritasid relvajõuga võimule pääseda seadis (USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamine)
Salajases lisaprotokollis jagati Ida-Euroopa ära. NSVL Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia (Rumeenia osa), osa Poolat + Varssavi. Sks Lääne-Euroopa, Lääne-Poola, Leedu. Lisaprotokolliga läks Leedu NSVLe ja vastu sai Varssavi. 1939, 1.sept tungis Sks Poolale sõda kuulutumata kallale 1939, 3.sept kuulutasid Pr ja Sbr Sks-le sõja, kuid tegelikult sõtta veel ei sekkunud 1939, 17.sept tungis Poolale kallale ka NSVL (hõivas Ida-Poola) 1939, 24.sept Eesti välisminister Karl Setler kohtumisel Moskvas, Molotov esitas nõudmise sõlmida NSVL-ga vastasikuse abistamise leping, mille alusel loodaks Eesti territooriumile NSVL sõjaveäbaasid. Keeldumise korral ähvardati kasutada jõudu. Palus aega järgi mõelda, nõustuti. Eestit süüdidtati vene kaubaleva põhjalaskmises ja suurendati sõdurite arvu. Eesti polnud nõus, Stalin vähendas natuke arvu. 1939, 28.sept kirjutas Eesti Moskvas Baaside lepingule alla 1939, 5. okt kirjutas Läti baaside lepingule alla.
ekspordikvootid . Moodustati 1960.aastal. Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi Araabia, Venezuela, Alzeeria, Liibüa, Nigeeria, Katar. Araabia ÜE , Ecuador, Angola(12). 1960. aastal loodud OPEC-i põhiline eesmärk on kaitsta läbi hinnapoliitika oma liikmesriikide huve ning säilitada nafta hinna stabiilsust. OPEC kontrollib u 2/3 maailma nafta reservidest ning toodab üle 40% maailma naftast. EUROOPA LIIT 2007. Aasta seisuga 27 liiget, 490 mlj elanikku. 1950 9. mai Prantsuse välisminister Robert Schuman teeb ettepaneku, et Prantsusmaa ja Saksamaa LV ühendaksid oma söe- ja terasevarud uudse organisatsiooni alla, millega saaksid liituda ka teised Euroopa riigid. 1985 14. Juuni Sõlmitakse Schengeni leping, mille eesmärk on kaotada piirikontroll Euroopa Ühenduste liikmesriikide vahelistel piiridel. 1992 7. Veebruar Maastrichtis allkirjastatakse Euroopa Liidu leping. 1999 1. Jaan/ 2002 1. Jaan euro/euro sularahana 2004. 1.mai Eesti ühineb EL-iga ARENGUTASE
(kool) Eesti Vabariik Referaat Koostaja: (nimi) Juhendaja: (nimi) (aasta) 2 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................3 EESTI VABARIIGI ÜLDANDMED...................................................................4 PÕHISEADUS.............................................................................................5 RIIGIKORD................................................................................................5 RIIGIKOGU...............................................................................................6 EESTI VABARIIGI VALITSUS.......................................................................7 EESTI MAJANDUS......................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................
Kool 12 R Lennart-Georg Meri Referaat Koostas: 1992. aastal valiti Lennart-Georg Meri Eesti presidendiks. Temast sai esimene demokraatlikult valitud Eesti president. Aastal 1996 valiti ta ka teiseks ametiajaks tagasi. Ta sai tuntuks teravmeelsete ütluste ja humoorikate tegudega, mis hiljem talletati raamatus "Meie Lennart". Härra Meri on väga austatud ning armastatud just seetõttu, et ta tutvustas Eestit maailmale ning aitas riigis stabiilset demokraatiat kehtestada. Oma referaadi soovisin teha härra Meri'st seetõttu, et minu arvates tegi ta Eesti heaks ääretult palju ning oli väga edukas president ning iga Eestimaa kodanik peaks teadma kes oli Lennart-Georg Meri ning mida ta oma elu jooksul korda saatis. Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti diplomaadi ja hilisema Shakespeare'i tõlkija Georg Meri perekonnas. Koos perekonnaga lahkus ta varakult Eestist ...
Edumeelse demokraatiaga alustanud noor väikeriik ei jõudnudki tagasi vaba ühiskonna teele, enne tuli sõda. Saksamaa sammud sõja suunas Versailles' süsteemi lammutamisest Teise maailmasõja alguseni Saksamaa vastuseis Versailles' süsteemile oli ilmne juba 1919. aastast, mil ta rahutingimustega nõustuma oli sunnitud. Esialgu oli Saksamaa aga poliitiliselt ja majanduslikult liiga nõrk, et Versailles' süsteemi hävitama hakata. Kauaaegne Weimari vabariigi välisminister Stresemann saavutas reparatsioonide leevendamise (Dawesi plaan 1924, Youngi plaan 1929), kuid sidus Saksamaa teiste Versailles' loodud struktuuride külge (Saksamaa astus 1926. aastal Rahvasteliitu). 1929. aasta majanduskriisi harjal tuli 1933. aastal võimule Hitler, kes võttis Versailles' rahu vastu avalikult vaenuliku hoiaku. Samal aastal lahkus Saksamaa nii Rahvasteliidust kui ka desarmeerimiskonverentsilt.
maa oli sakslaste mõju all. A.Dubcek- Tsehhoslovakkia kommunistliku partei liider, Praha kevade liberaliseerimisprotsesside autor (1968). Alustas reforme isikuvabaduse kehtestamisega. D.Eisenhower- oli NATO ülemjuhataja, USA president, tema valitsusajal toetas USA Korea sõjas Lõuna-Koread (Korea Vabariiki) oma sõjaväeüksustega. W.Hallstein- sai tuntuks Hallsteini doktriiniga, mis käsitles kõike riigi vaenulikkusega, kes sõlmivad SDV-ga suhteid. Hallstein oli SLV välisminister. N.Hrustsov- 1956-1964 NL riigijuht, osales ka VLO loomises vastukaaluks NATOle. J.F.Kennedy- USA president 1961-63, kehtestas Kuuba saarele mereblokaadi, sundimaks NL-i ja Kuubat oma rakette ära viima, see ka õnnestus. Mao Zedong- Hiina kommunistide juht, osales Hiina kodusõjas Guomindangi vastu. Mao Zedongi toetas majanduslikult NL, Guomindangi toetas USA. Kommunistid said edu, riik lagunes. G.Marshall- USA sõjaväelane ja poliitik, kelle plaaniga teostati Trumani doktriin.
Sissejuhatus-Allez dire a ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonte du People et que nous ne quitterons nos places que par la force des baionettes.Mirabeau. Revulutsioon pööre.eruoopalikule demokraatiale pani aluse valgusfilosoofid 18.saj Jean Jack Rousseau(ühiskondlik leping). Kolme võimu lahusus filosoof Montesuieu.Seadusandlik võim- Parlament-kõnekoda(Est,riigikogu,Lät,seim,Pr,rahvusassamblee)4 aastat.tähtsaim on Alamkoda.President-kadruoru residents,parlament-toompea loss. Konstitutsioon- põhiseadus- Riiklike määruste kogum.täidesaatev võim-valitsus(ministrid,ministrite kabinet).munitsipaal- Volikogu-linnapea.enne oli absoluutne monarhia.Mirabeau oli krahv. Suure revolutsiooni ajendid-LouisXVI1774.a.võimetu. abiellus marie antoinettiga.Kuninganna Luksusejanu.renoveeriti osa Versaille pargist.kaelakeeafäär.Pr.toetas Ameerika iseseisvusõd Vaimne revulutsioon.raha puudus. Feodaalkord on läbi saamas.prantsusmaad tabas m...
iseäranis moseede vastu ja terrori importimiseks Saksamaale. Ehkki Moskva on Türgi ja Ameerika vahelise sõja vastu, on seda raske vältida Moskvas jälgitakse sündmuste kulgu tähelepanelikult, eesmärgiga võtta õige seisukoht. Kreml ei soovi antud konfliktis kumbagi poolt toetada. Nii on Venemaa kategooriliselt vastu USA katsele Süüria Kurdistan riigi ülejäänud osast eraldada, mida on selgelt välja öelnud ka välisminister Sergei Lavrov. Samas pole ka Venemaa suhtumine Türgi sõjaväeoperatsiooni päris ühene. Moskva tahaks, et kurdide küsimus lahendataks diplomaatilisel teel, kaasates poliitilisse protsessi ka kurdid. Pealegi andis lisaks Ameerikale Afrini kurdidele omapoolse julgeolekugarantii ka Kreml. Erinevalt Washingtonist on Venemaal kombeks oma lubadusi ka täita. On ka teine väljapääs anda Türgi sõjalisele operatsioonile moraalse toetus
Edasi liigub autor Katariina ja Potjomkini vahel tekkiva läheduse kirjeldamisega. Potjomkin keeldus tunnistamast õukonna tavasid ja Orlovide mõjuvõimu, ta läks kaugemale, kui keegi teine: kui keisrinna ja ratsakaardiväe alamporutšik Talvepalee koridorides vastamisi sattusid, langes viimane põlvili, võttis Katariina käe ja kuulutas, et on temasse kirglikult armunud. Kui Orlovid otsustasid Potjomkinist lahti saada, sekkus asjasse Nikita Panin, kellest sai hiljem Katariina välisminister, päästes Grigori vendade küüsist. 1762. aasta suvel 2 käis Potjomkin oma esimesel ja ka viimasel välislähetusel. Kui noormees tagasi tuli, tundis Katariina tema vastu endiselt huvi. Potjomkini armuavaldused Katariinale ja kaklus Orlovidega kuuluvad temaga seotud müütide valda. Ei ole kindlalt teada, mis põhjustel, kuid millalgi tol samal aastal kaotas Potjomkin silma
jaanuaril peeti Eesti Spordi Liidu asutamiskoosolek. ESL-i esimeheks valiti Ado Anderkop. Ilmumist alustas "Eesti Spordileht". Eesti osales esimet korda iseseisva võistkonnaga olümpiamängudel. Tõstja Alfred Neulandist sai esimene Eesti olümpiavõitja. Peeti esimene maavõistlus jalgpallis (Soomele kaotati 0:6). Toimus I kehalise kasvatuse kongress. 1923 Eesti Spordi Keskliidu (ESK) esimeheks valiti Leopold Tõnson. Registreeriti ESK ja EOK põhikirjad. EOK esimeseks esimeheks sai välisminister Friedrich Akel. Alustati Kadrioru staadioni ehitamist. Toimusid esimesed SELL-i mängud. 1989 Taastati EOK tegevus ja presidendiks valiti Arnold Green ning peasekretäriks Gunnar Paal. Asutati Eesti Olümpiaakadeemia ja presidendiks valiti Atko Viru. Asutati Eesti Spordiajaloo Selts. 16. detsembril toimus II Eesti Spordi Kongress, kus võeti suund spordialakesksele juhtimisele ning otsustati taastada Eesti Spordi Keskliit (ESK).
2004 Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Malta, Küpros 2007 Rumeenia ja Bulgaaria 2013. aasta suvest sai Euroopa liidu 28. liikmeks Horvaatia Isikud: John Fitzgerald Kennedy – USA president 1961-63 Martin Luther King – Neegriliikumise eestvedaja. Tapeti 1968. „I have a dream“. Richard Nixon – USA president 1969-1974 Ronald Reagan – USA president 1981-1989 Robert Schuman – Prantsusmaa välisminister 1948-52 . Koos Jean Monnet’ga koostas Schumanni plaani. Euroopa ühendamise üks algatajaid. Konrad Adenauer - Lääne-Saksamaa kantsler 1949 - 1963 Charles de Gauelle - Prantsusmaa president 1959 - 1969 Mõisted: Marshalli plaan - USA majandusliku abi jagamine 16-le riigile, et taastada Euroopa majandusolud keinsianism - Inglise majandusteadlase John M. Keynesi järgi nimetatud koolkond, mis pooldas riigi ulatuslikku regulatsiooni majanduses
Saksamaa võimupositsioon ühises euroopa majandusühenduses. Siinjuures olid talle eelkõige oluline Esimese maailmasõja territoriaalsete ja majanduslike repressioonide revideerimine, mis lõppesid Versaille diktaadiga ning tõukasid tollal majanduslikult rikka ja poliitiliselt esilekerkiva Saksamaa hädasse ja viletsusse. Olenemata kõigist saksa rahuettepanekutest (eelkõige inglastele), üritasid Prantsusmaa ja Inglismaa Nõukogude liitu oma liitlaseks saada. Stalin ja ta välisminister Molotov lasid aga läbirääkimistel ebaõnnestuda, kuna nad olid arvamusel, et Suurbritannial ja Prantsusmaal läheb Nõukogude liidu abi rohkem vaja kui lääne tuge. Stalin arvestas pika positsioonisõjaga nagu Esimeses maailmasõjas pärast 1914. aastat ja plaanis Punaarmeega Saksamaad alles siis rünnata, kui kõik ülejäänud sõjaosalised ärakurnatud on. Lisaks vajas ta aega, ta enda poolt korraldatud ,,puhastamist" Punaarmees selle reorganiseerimiseks.
Kontrolltöö ,,Demokraatia kolm sammast" 1. Parlament 1.0 Mis on parlamendi ülesanded? Algatada, menetleda ja võtta vastu seaduseid; esindada erinevaid huvisid ühiskonnas; valida president; võtta vastu riigieelarve; kontrollida valitsuse tööd. 1.1 Kuidas toimub parlamendid seaduse vastuvõtmine Kes võib algatada seaduse eelnõud? Riigikogu, valitsus ja president. Kus menetletakse seaduse eelnõud ja kes vastutab selle eest? Seaduse eelnõu antakse Riigikogu juhatusele, kes määrab antud küsimuses juhtivkomisjoni. Mitu lugemist peab seaduse eelnõu läbima? Mis on täiskogu lugemiste sisu? Vähemalt 2 lugemist peab seaduse eelnõu läbima. Kokku on 3 lugemist. 1.Lugemine = kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivakomisjoni ettekanded ja otsustatakse, kas eelnõu arutlemist jätkata. 2.Lugemine = kui probleemi ei ole, siis läheb seadus lõpphääletusele, kui aga ei jõuta kokkuleppele, siis läheb edasi 3. lugemisele 3.Lugemine = ...
veebruaril Võru. Paanikat Punaarmee tagalas sünnitasid ka kontradmiral Johan Pitka juhitud meredessandid Soome lahe rannikul. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 sõjavangi ja said saagiks üle 40 suurtüki. Välisabi ja vähemusrahvaste üksused Vabadussõjas Eestit toetasid Vabadussõjas mitu riiki. 20. novembril 1918 lubas Suurbritannia välisminister lord Robert Cecil Eesti välisdelegatsioonile Londonis oma laevastiku toetust. Suurbritanniast saadi ka relvastust ja muud varustustust. 12. detsembril jõudiski Briti laevastik admiral Edwyn Alexander Sinclairi juhtimisel Tallinna reidile. Inglise laevastik tegutses Soome lahes ka 1919. aastal (siis juhtis seda admiral Walter Cowan), rünnates muuhulgas Nõukogude Venemaa Balti laevastiku baasi Kroonlinnas, ning kaaperdas punalaevastikult hävitajad
MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT (MRP) Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajane lisaprotokoll, millega Euroopa jagati huvipiirkondadeks. Ettevalmistused lepingu sõlmimiseks 1939. aasta augusti teisel poolel saadeti Nõukogude juhtkonna poolt Saksamaa juhtkonnale ettepanek sõlmida vastastikuse mittekallaletungileping koos selle nõukogudepoolse projektiga. Samal ajal toimusid Moskvas ka Inglismaa, Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu vahelised läbirääkimised Euroopa julgeoleku
kaitsevad Poola puutumatust => Saksamaad ähvardas sõda kahel rindel: Läänes ja Idas. Otsustavaks sai NSV Liidu käitumine. Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP) ❧ 23. august 1939 sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping ❧ Molotovi-Ribbentropi pakt (Russo-German pact / Hitler-Stalin pact) ❧ Lepingule kirjutasid alla NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop ❧ Saksamaa ja NSV Liit kohustusid 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus ❧ Salajases lisaprotokollis jagasid Saksamaa ja NSV Liit omavahel mõjusfäärid Euroopas (NSV Liidu mõjusfääri jäid Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia ning hiljem ka Leedu) "The Prussian Tribute in Moscow", satirical newspaper "Mucha", September 8, 1939, Warsaw TEISE MAAILMASÕJA ALGUS 1939–1941
Enim ohustavad meie julgeolekut kliimamuutused 28.04.2007 00:01 Margaret Beckett, Suurbritannia välisminister Kliimamuutustest tingitud loodusõnnetused õõnestavad kogu maailma julgeoleku alustalasid, hoiatab Suurbritannia välisminister Margaret Beckett. Viimasel ajal on ÜRO Julgeolekunõukogu aruteludel tihti tõstatatud kliimamuutuste probleemi. Kongo saadik lausus selle kohta järgmiselt: «Mitte esimest korda maailma ajaloos ei toimu sõjalised kokkupõrked maa, joogivee ja rikkuste pärast, kuid võrreldes varasemate konfliktidega on olukord nüüd mitu korda tõsisem.» Prantslaste arvates on tegemist lausa inimkonna tulevikku ohustava küsimusega. Belglaste sõnul
2003-2007 X Riigikogu 1999-2002 haridusminister 1999, 2002-2003 IX Riigikogu 1997-1998 Tartu Ülikooli projektijuht 1996-1997 Tartu linnapea 1995-1996 VIII Riigikogu 1993-2005 Tartu Linnavolikogu 1992-1995 Eesti Rahva Muuseumi direktor 1989-1992 Tartu Ülikooli aspirant ja lektor 1987-1989 Rõngu 8-kl kooli õpetaja Erakondlik kuuluvus: Isamaa ja Res Publica Liit 3. Rein Lang - Justiitsminister Justiitsministeerium Teenistuskäik 04.2005 - justiitsminister 21.02 - 04.2005 välisminister 2003 2005 X Riigikogu, aseesimees 2001-2003 Tallinna Linnavalitsus, abilinnapea 1997-2001 AS TRIO LSL, nõukogu esimees 1991-1997 AS TRIO LSL, juhatuse esimees 1990-1991 AS Laulusillad, juhatuse esimees 1989-1990 Klubi "Muusik", asedirektor 1986-1989 Tallinna Linnahall, asedirektor 1980-1986 Moskva Advokaatide Kolleegium (Injurkollegija Eesti NSV Esindus), konsultant Võõrkeeled: soome, inglise, vene keel Erakondlik kuuluvus: Eesti Reformierakond 4. Jaak Aaviksoo - Kaitseminister
Samaaegselt täitusid stalinlikud koonduslaagrid, kus vange äärmiselt ebainimlikes ja alandavates tingimustes hoiti. Halb toit ning ülejõukäiv töö kurnasid, hävitasid tervise ning tapsid veel miljoneid. Enamik repressioonides hukkunuid ning kannatanuid olid mittemilleski süüdiolevad lihtsad inimesed. Toimus konflikt Saksamaa ja NSV Liidu vahel, mille tagajärjel hakkas toimuma sõjategevus 1939. aasta augustis sõitis Moskvasse Saksamaa välisminister, et koos Nõukogude Liidu välisministriga kirjutada alla ühele lepingule. Nõukogude Liidus kui ka Saksamaal kehtestasid võimulolijad hirmuvalitsuse. Paljud inimesed hukati või saadeti vangilaagrisse. 23.augustil 1939. aastal sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude Liit lepingu, millega need kaks riiki lubasid teineteist mitte rünnata. Lepingul oli ka salajane osa, kus oli juttu sellest, et Saksamaa ja Nõukogude Liit jagavad Euroopa riigid omavahel ära.
kui võidetud riiki),Belgia ,Poola,Itaalia,Tsehhoslovakkia. 16.oktoobril 1925 sõlmitakse Locarno pakt, mis kehtestab Prantsuse-Saksa ja Belgi-Saksa piiri ja Reini demilitariseerimise ( sisuliselt kindlustas nn Reini tagatispakt Versailles´s paika pandud läänepiiri ) Sarnased lepingud sõlmis Saksamaa ka Poola ja tsehhoslovakkiaga. Patsifistlike unistuste kulminatsiooniks oli Brand'i-Kelloggi pakt 1928. Prantsuse välisminister ja USA riigisekretär. Paktis keelustati sõda kui rahvusvaheline poliitiline vahend. Nõrkuseid kaks : 1) puudus karistus sõja algatajate ning 2) puudus desarmeerimisnõu (armeed jäid alles). Paktle kirjutas alla 15 riiki,hiljem ühines veel 48 riiki (saksamaa ühines paktiga 1929.aasta 6.veebruaril). 1926.aastal võeti Saksamaa vastu Rahvasteliitu. 1929.aasta juunis püüab Youngi komitee Saksa sõjakahjude hüvitamist korraldada aastamaksete tasumisena järgneva kuuekümne aasta
Nelson Inglise-Hispaania Hävitas Trafalgari merelahingus ühendlaevastiku admiral Prantsuse laevastiku ja sellega kindlustas Inglismaa oma ülemvõimu maailma meredel Metternich Kõige mõjukam Kujundas Euroopa välispoliitikat välisminister Austrias Kutuzov Vene armee ülemjuhataja Tema juhtumisel purustas Vene vägi Napoleoni väe.
Peale reorganiseerimist hakkaski kergejõustiku eest hoolitsema EKRAVE Liit aastal 1921. Perioodil 1922-1940 tegutses ESK esimeestena 5 meest. Kõige tulemuslikumaks on tagantjärele hinnatud L. Tõnsoni valitsemisaega. Sel perioodil kujunesid välja ESK põhifunktsioonid, kutsuti ellu mitmeid spordi arengu seisukohalt tähtsaid organeid. 1923. aastal asutati EOK, mille koosseisu kuulusid tuntud riigi- ja ühiskonnategelased. EOK liikmestaatus oli eluaegne. Esimeseks esimeheks oli välisminister F. Akel. 1 1925. aastal hakati Eestis moodustama Kultuurikapitali ning ESK taotles selle raames kehakultuuri sihtkapitali. Selle vastu olid mitmed ringkonnad ja isikud. Ajakirjanduses puhkes spordivastane kampaania. Koguni Riigikogus oli inimesi, kes leidsid, et spordivõistlused tuleks üldse ara keelata. Kui Riigikogu võttis vastu Kultuurikapitali seaduse, langes üks kuuest sihtkapitalist kehakultuurile
1919.aasta sügisel sai Jaan Tõnissonist Eesti peaminister, kellele langes ülesanne viia maa välja sõjast. 2.veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahu tagaski Eestile iseseisvuse. Keerulises olukorras langetatud valulised otsused viisid vaatamata nende õigsusele Rahvaerakonna populaarsuse langusele ning I Riigikogu valimistel sai ta lüüa. Sellele vaatamata jätkas Jaan Tõnisson aktiivset poliitikas osalemist, olles korduvalt erinevates valitsustes välisminister ning mitu korda ka peaminister. Nagu ikka, kutsuti Jaan Tõnisson riigitüüri juurde siis, kui olukord kõige raskem. 1932.aastal valitses Eestis ränk majanduskriis, mis suurendas poliitilisi pingeid ja tekitas igatsuse "kõva käe" poliitika järele. Jaan Tõnissoni valitsuse valusad otsused viisid Eesti majanduskriisist välja, kuid viisid Jaan Tõnissoni isikliku populaarsuse täielikku madalseisu. 1933. aasta rahvahääletusel eelistas rahvas autoritaarset põhiseadust ning 1934.
× Fidel Castro Kuuba liider. Osaline Kuuba kriisis 1962. × Winston Churchill Inglismaa peaminister. × Charles de Gaulle × Alexander Dubcek ,,Praha Kevade" (1968) eestvedaja. × Dwight Eisenhower USA president 19531961. Eisenhoweri doktriin (lubati anda sõjalist abi Lähis ja KeskIda riikidele, keda ähvardab kommunismi oht. × Walter Hallstein Saksa välisminister. Hallsteini doktriin: Kõiki neid riike, kes sõlmivad diplomaatilisi suhteid SDVga, käsitletakse SLV poolt vaenulikena ja nendega katkestatakse igasugused suhted. × Nikita Hrustsov NL juht 19531964. Osales Kuuba kriisis. 2 Ajalugu 2. Kursus 2.VA Külm sõda × John F. Kennedy USA president 19601963
Asutava Kogu tegevus lõppes bolsevike võimuhaaramise tõttu. 24. veebruaril 1918 määras Eesti Maanõukogu poolt moodustatud Eesti Päästekomitee Poska Eesti välisministriks. Hiljem kuulus ta Eesti Ajutisse Valitsusse peaministri asetäitjana ja kohtuministrina. 1918-1919 hankis Poska Eesti välissaatkonna juhina Lääne-Euroopas Eestile diplomaatilist tunnustust ja osales Pariisi rahukonverentsil. 1919. aastal naasis Poska kodumaale, olles Eesti Asutava Kogu liige ja välisminister. Ta nimetati Nõukogude Venemaaga peetavate rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni juhiks. 15. detsemberil 1919 avas Ta Tartu rahulepingu läbirääkimiste esimese istungi eestikeelse kõnega. Läbirääkimised olid keerulised, sest Venemaa nõudmised olid alguses vastuvõetamatud, eriti riigipiiride suhtes. Pärast pikki arutelusid hakkasid venelased vähehaaval järele andma. Viimaks tehti 31. detsembril vaherahu, kui oli kokku lepitud tagatistes ja piiriküsimustes
Kui Nõukogude Liit okupeeris 1940. aasta kevadsuvel aga Bukoviina, mis asus Rumeenias asuvatest Saksamaa naftavarudest vaid paarisaja kilomeetri kaugusel, avas see Saksamaa silmad. Selle tulemusena hakkas Saksamaa aduma Nõukogude poolt lähtuvat ohtu Saksa saadik Moskvas von Schulenberg andis 1941. aasta 22. juuni varahommikul kell 4.30 Molotovile üle dokumendid, millega Saksamaa kuulutas Nõukogude Liidule sõja. Sama tegi ka Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop, kes Berliinis andis Nõukogude Liidu suursaadik Dekanozovile üle samasisulised dokumendid. Kumbki pold kaitseks valmistund Omad raskused tekkitas ka karm talv milleks saksa armeel puudus varustus. Saksamaal ei õnnestunud kiirkampaania käigus vallutada ei Moskvat ega ka Leningradi. 1941. aasta lõpus toimus Moskva all esimene murdelahing, millega Punaarmee sundis sakslased pealinna alt taganema
läbiviimise eest. 24. veebruaril 1918 määras Eesti Maanõukogu poolt moodustatud Eesti Päästekomitee Poska Eesti välisministriks. Hiljem kuulus ta Eesti Ajutisse Valitsusse peaministri asetäitjana ja kohtuministrina. 1918-1919 hankis Poska Eesti välissaatkonna juhina Lääne- Euroopas Eestile diplomaatilist tunnustust ja osales Pariisi rahukonverentsil. 1919. aastal naasis Poska kodumaale, olles Eesti Asutava Kogu liige ja välisminister. Ta nimetati Nõukogude Venemaaga peetavate rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni juhiks. Kirjutas 2. Veebruaril 1920.alla Tartu rahulepingule. Konstatin Päts- oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Eesti Vabariigi esimene president. 19011905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. 1905. aastal sai Pätsist Tallinna linnapea abi, sama aasta sügisel ka linnapea kohusetäitja. 1917 osales ta Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee
EUROÜLIKOOL Keskkonnakaitse teaduskond Teema: Gaasitoru EL keskkonnapoliitika ja ökoloogiline julgeolek Referaat Eliko Roomet Keskkonnakaitse teaduskonna II kursuse üliõpilane Juhendaja: Jüri Martin 2007 Sissejuhatus Viimasel ajal on tihti räägitud ja kirjutatud hiigelprojektist, millega soovitakse teenida keskkonnakaitse arvel. See on Nord Stream gaasijuhe, mille Vene ja Saksamaa kontsernid kavatsevad rajada Balti merre. Selle ehitamiseks tuleks lõhata ning kaevata merepõhja ja trass oleks 1200 km ulatuses piki kogu Balti merd põhjast lõunasse. Kuid projekti läbiviimine ei lahenenud nii nagu oli soovitud. Gaasitoru ehitamine merepõhja on tekitanud palju vaidlusi ning selles nähakse mitmeid ohte. Venemaa-Saksamaa gaasijuhtme kavan...
- Poola ratsaväe vastu tulid sakslased tankidega, poola lennuvägi hävitati juba esimesel päeval. - Poola armee üritas taanduda maa idaossa, kui 17 september 1939 tungis poolale kallele ka NSV liit, hõivates ida-poola. - Tulemusena lakkas poola riik eksisteermiast 1939.aasta novemberiks. Eesti - NSV liit viis oma laevastiku Balti merele, blokeerides sellega Eesti merelt. - Eesti välisminister läks moskvasse läbirääkimistele, kus esitas molotovi nõudmised sõlmida NSV liiduga vastastikuse abistamise leping, mille alusel eesti territooriumile loodaks NSV liidu sõjaväebaasid. - Keeldumise korral ähvardas molotov kasutada jõudu, eesti juhtkond otsutas nõustuda sellega. - Tagasi läbirääkimistele jõudes nõuti et eestisse paigutatakse 35 000 punaväelast, see oli
Olid Prantsusmaa kuningad 22. Richelieu-Kiriku- ja riigitegelane. Louis XVI abiline ja “parem käsi” 23. Oliver Cromwell- Inglise kodusõja üks vägede juhtidest. Juhtis Inglismaad (1653-kuni surmani) 24. William III-William II poeg, Inglismaa üks kuningatest. 25. Robespierre, Danton, Marat- Jakobiinide liidrid, Prantsuse revolutsiooni populaarsed juhid. 26. Napoleon- Edukas väejuht, konsul, juhtis 1799.a riigipööret. 27. K. von Metternich- Austria välisminister, tema järgi nimetatakse Viini kongressi järgset poliitilist korraldust- Metternichi süsteem. VANA-KREEKA ( 2000-30 eKr) Polis-linnriik, Vana-Kreekas. Faalanks-sõjaväe lahinguformatsioon, raskerelvastusega jalameeste võitlusrivi, sõjameded olid rivistunud üksteise taha, pikkadesse viirgudesse Agoraa-vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, Kreekas. Akropol-Ateena linnriigi keskele, kaljukünkale ehitatud kindlus. Strateeg-sõjaväejuht
Euroopa Liit Saamislugu ja lepingud 9. mail 1950 Prantsusmaa välisminister Schuman esitas idee Euroopa koostööühenduse loomiseks. 1951 (jõustus 1952) Euroopa Söe ja Terase ühenduse leping Belgia, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa, Saksamaa, Madalamaad/Holland alustasid majanduskoostööd. 1957 (j. 1958) nn. Rooma lepingud, millega asutati Euroopa majandusühendus. Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksa Liitvabariik. 1992 (j. 1993) Maastrichti leping, millega loodi Euroopa Liit
1935- kehtestati üldine sõjaväekohustus -Suurbritanniaga mereväe kokkulepe +alustas lennuväe loomist 1936 Liitis uuesti endaga Saarimaa -Viis oma väed Reini demilitariseeritud tsooni. - kehtestati 2a. sõjaväekohustus (üldine) -Berliin Rooma telg (Itaalia- Saksa sõjalis-poliitiline liit.) -Komiterni vastane pakt (Jpn, Saksa kommunistliku liikumise vastane) osavõtt Hisp. Kodusõjast. 1938 Hitler hakkas avalikult ellu viima Suur-Saksa ideed. Välisminister Ribbentrop(-1945) -13 märts Austria ansluss Austria liitmine Saksamaaga. - 29. sept. Müncheni sobing/Konverents (Leping Pr, Ingl, Saksa, Itaalia, Tsehhoslovakkia kutsuti allkirjastama. Saksal lubati okupeerida Sudeedimaa (AGA 1939MÄRTS OKUP SAKSA KOGU TSEHHOSL. Ja Slovakkia kont. Alla tsehhi liideti)Lepituspoliitika kulminatsioon. 1938 Kristallöö 1939 15 Märts Saksa väed Prahas, Tsehhoslovakkia okup. -Märts loovutas Leedu Saksale Klaipeda e. Hemeli
Eesti sai esimest korda iseseisvaks I maailmasõja lõppedes. ,,Manifest kõigile Eesimaa rahvastele" ja Eesti Demokraatlik Vabariik kuulutati välja 24. Veebruaril Tallinnas. Moodustati Eesti ajutine valitus, peaministriks sai K. Päts. Pärast Tartu rahulepingu allakirjutamist 2. Veebruaril 1920 tunnustas Venemaa esimesena de jure Eesti Vabariiki. Eesti iseseisvus jäi aga lühikeseks. 1930ndate aastate lõpus valmistusid suurriigid uueks maailmasõjaks. 23. augustil 1939 sõlmisid Saksa välisminister J. von Ribbentrop ja NSV Liidu välisasjade rahvakomissari V. Molotoviga alla mittekallaletungipaktile ja selle salajasele lisaprotokollile. Salaprotokolliga jagati Ida-Euroopa mõjusfäärideks. Eesti, koos teiste balti riikidega jäi NSV Liidu mõjusfääri. Teise maailmasõja lõppedes okupeeris Nõukogude Liit Eesti. Kuna NL oli sõja võitjariik, siis Eesti ja teiste Balti riikide iseseisvust ei taastatud. Osana Nõukogude Liidust kehtisid Eestis Nõukogude seadused. Viidi läbi
Tallinna Ülikool Vabariigi Valitsuse moodustamine ja peamised ülesanded Referaat 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 Vabariigi Valitsus...................................................................................................3 § 87. Vabariigi Valitsus......................................................................................4 Poliitilise riigijuhtimise funktsioon...................................................................4 Haldusfunktsioon...............................................................................................5 Valitsuse moodustamine........................................................................................5 Vabariigi President.......................................................................
raskerelvastust olla ei tohtinud, laevastiku suurus kahandati miinimumini, sõjalennukeid omada ei tohtinud ja kindralstaap likvideeriti. See oli alandus. Weimari vabariik pidi olema sõjaliselt nõrk ja poliitilises isolatsioonis. Rahvasteliitu Saksamaad esialgu ei lubatud. Saksamaa pidi olema paaria, kõrvalejäetu, ilma liitlasteta maa. Kuid aprillis 1922 Euroopa finantsküsimuste arutamiseks kokku kutsutud Genova konverentsi raames sõlmis Saksa välisminister Walther Rathenau NSV Liiduga 5 Rapallo lepingu, millega loobuti territoriaalsetest ja finantsilistest nõudmistest üksteise suhtes ning sõlmiti diplomaatilised suhted. NSVL oli samuti jäänud isolatsiooni ning seega olid koostööst huvitatud mõlemad osapooled. Kuna Saksamaale oli tehtud piiiranguid ka sõjaväe
Baltimaad ja taaskehtestas ülemvalitsuse Kaukaasias. 6 Trumani ja Stalini jutuajamine Demokraatlike maade kaitseks loodud sõjaliidud ja nüüdisrelvastuse kulukus tugevdasid Washingtoni sõjalist bürokraatiat. Potsdami kohtumisel 24. juulil sahistas Truman Stalinile, et Ühendriikidel on uskumatu hävitusjõuga uus relv. Samal õhtul, tagasi oma sealses residentsis, otsustasid Stalin ja tema välisminister Molotov, et tuleb tagant tõugata töid sarnase relva loomiseks Nõukogude Liidus. Pärast Hiroshimat varjutas rahvusvahelisi suhteid vastastikuse hävitamise ähvardus: kui üks suurvõim riskinuks kasutada tuumapommi teise samasuguse vastu, oleks ta ise saanud kättemaksuks sama hävitava tuumalõõgi. Tavapärased sõdimisviisid olid kaotanud tahtsuse, neid asendas vastastikune luuramine ja kaalutlus. Suurriikidel oli käes aeg järele proovida oma närvide vastupidavust
Eesti Vabariigi iseseisvust ning kohustus tasuma sõja läbi tekitatud kahjud Eesti Vabariigile. Samuti määrati Eesti Nõukogude Vene piir. · Vabadussõjas langes 5000 Eesti sõdurit. Tartu rahu · Sõlmiti 1920. · 2 veebruar. See lõpetas Vene NSV sõjategevuse Eesti pinnal Jaan Poska (18661920) · Tallinna Linnapea · Venemaa valitsuse Eesti Kubermangu komissar · Vene Asutava kogu liige · Välisminister · Peaministri asetäitja · Kohtuminister Pildil J. Poska kirjutamas alla Tartu rahulepingule. Eesti Vabariik peale iseseisvumist 1922 Kasutatud kirjandus · Lähiajalugu 9. klassile I osa · http://et.wikipedia.org/wiki/Landesveeri_s%C3%B5da · http://et.wikipedia.org/wiki/Vabaduss%C3%B5da · www.neti.ee · www.google.com
kutsekoda - kutseorganisatsioon, mis pidi koondama kõiki ühe eluala esindajaid, et vahendada nende soove ja ettepanekuid valitsusele. Itaalia fasistide eeskujul nn. "vaikiva ajastu" perioodil loodud kutsekodadesse kuulusid nii tööandjad kui ka -võtjad. See pidi tagama töörahu. Ühtekokku rajati 16 kutsekoda. Molotov-Ribbentropi pakt (MRP) - 23. augustil 1939. a. NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotovi ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentropi poolt allkirjastatud Saksamaa ja NSV Liidu vaheline mittekallaletungileping ühes salajase lisaprotokolliga, milles jagati omavahel mõjusfäärid Ida-Euroopas. dissident - teisitimõtleja, erimeelne (Eestis: Mart Niklus, Enn Tarto, Lagle Parek jt.; Venemaal: Aleksandr Solzhenitsõn, Andrei Sahharov jt.) migrant - võõrrahvusest sisserännanu perestroika - 1980. aastate keskel NSV Liidus Mihhail Gorbatsovi algatatud reformidepoliitika, mille
Vabariigi valitsus Referaat Koostaja Juss Kärner 9. klass 2008/2009õa Sisukord 1. Sissejuhatus lk2 2. Vabariigi Valitsus lk3 2.1 Ministeeriumid lk4 2.2 Ministeeriumite moodustamine lk5 2.3 Eesti Vabariigi Ministrid lk6 2.4 Valitsuse moodustamine lk7 2.5 Riigikantselei lk8 3. Põhiseadus lk912 4. Kokkuvõte lk13 5. Kasutatud kirjandus lk14 ...
VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS SEADUSANDLIKU VÕIMU ÜLESEHITUS PARLAMENT on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. · Kujunes välja kodanlike revolutsioonide käigus. · Sümboliseerib üleminekut seisuslikult võimult valitavale esindusvõimule. · Kuldajaks 20. sajandi keskpaik. · Esimene Inglismaal. · Seadusandja ülesanne. · Oluline osa täidesaatva võimu kokkupanemisel. · Ligi pooled parlamentidest on tänapäeval kahekojalised (nt. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Poola, Venemaa) · Ühekojalised parlamendid on iseloomulikud Skandinaaviale (v.a. Norra) ja Balti riikidele. Ülem- ja alamkojad: · On seaduse järgi võrdsed. · Riigi poliitika põhijooned määrab alamkoda oma seadusandliku tegevusega. · Õigusakt jõustub alles siis, kui mõlemad kojad on selle heaks kiitnud (on erandeid). Seadusandliku kogu kodade erinevused seisnevad nende: · Komplekteerimise viisis: Alamkoda moo...
Kultuuriautonoomia- suuremad rahvusgrupid said õiguse luau omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste eest. Ühtluskool-üleminek ühelt kooliastmelt teisele muudeti sujuvaks,likivideeriti koolitüüpide paljusus,ühtlustati õppekavad. INIMESED-J. Laidoner - kindralmajor, Vabadussõja kestel oli vägede ülemjuhataja. J. Pitka-tema initsiatiivil algas soomusrongide ehitamine. J. Poska-5-liikmelise delegatsiooni esimees, endine välisminister, kirjutas alla Tartu rahulepingule. J. Tõnisson-kahel korral Riigikogu esimees ja neljal korral riigivanem,demokraatliku opositsiooni liider. K. Päts-Eesti esimene president,vaikiv ajastu, Pätsi dekreedid. E. Öpik-astronoom, Eesti astronoomiakoolkonna üks rajajaid. P.Kogerman-keemik, Eesti põlevkivikeemia rajaja. L. Puusepp-neurokirurg, Eesti Neuroloogide seltsi üks asutajaist, hiljem esimees. M
Nõukogude lennukid lendasid madalalt üle Tallinna ja Tartu, hirmuõhkkonna tekitamiseks. Punaarmee alused tulid Tallinna lahele, et vältida selle mineerimist. Nii pääsesid Nõukogude väed Eesti territooriumile baasidesse ja võib öelda, et Soome lahe sulustrateegia lõunatiib kukkus ära. Ei saanud enam loota Soome lahe sulgemisele. Rootsis oli alati viidatud sellele et mitte valitsus vaid rahvas ei taha aidata Soomet. Rikhard Sandler rootsi välisminister otsusas kutsuda kõik Põhjala riigipead- kolm kuningat ja president Kyösti Kallio 1939. Aasta oktoobri teisel poolel Stockholmi. Sandler toetas Rahjvaste Liidus esinedes nii Soomet kui Eestit, lootes et Põhjariigid ja Baltimaad suudavad end suurest sõjas eemale hoida. Loodeti et Lääs mõjutab Venemaad et see loobuks Soome ja Balti riikide ründamisest. Aga see oli asjata lootus. Talveesõda 1939-1940 Vene õhurünnakud Helisingile mille olid kohtuvad tagajärjed kogu tänavad olid täis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
