ungarlastega asustatud alad läksid Poolale ja Ungarile. SUURSAKSAMAA LOOMINE Hitleri idee oli SuurSaksamaa loomine, tema ideid toetas Mussolini. 1938.aastal okupeeris Hitler Austria Austriast sai Saksamaa osa. Suurbritannia ei sekkunud, lootes Saksamaa inndu vähendada. Prantsusmaa ei julgenud üksi sõda alustada. MOLITOVIRIBBENTROPI PAKT Sõlmiti 23.august 1939. aastal Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel. Alla kirjutasid Nõukogude Liidu välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop. Riigid kohustasid säilitama erapooletust juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lisati ka salajane protokoll. SALAJANE PROTOKOLL Piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Idaja Kagu Euroopas. NSV Liidu mõjusfääri läksid Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Bessaraabia. Saksamaa huvipiirkonda jäid Poola lääneosa ja Leedu. TEISE MAAILMASÕJA ALGUS
(hävituslennuk Spitfire, radar, Poola, Tsehhi ja teiste saksamaa anastatud maade abi). Septembri keskpaigas andis Hitler käsu dessant edasi lükata. See oli Saksamaa esimene suur tagasilöök Teises maailmasõjas. 8. Baaside ajastu tänu Poola allveelaeva Orzeli põgenemisele süüdistati Eestit neutraliteedi rikkumises ja see andis võimaluse ultimaatumiks. 24.september 1939. a. esitati ultimaatum Eesti välisminister Selterile ja Eesti oli sunnitud lubama Venemaal baaside loomist oma territooriumile, sellega algas baasideajastu. 9. Orzeli juhtum Orzel oli Poola allveelaev. Põgenes Tallinna. Eestlased panid paar meest laeva valvama, kuid laev põgenes Rootsi. Eestit süüdistati neutraliteedi rikkumises ja Venemaa esitas Eestile ultimaatumi (baasid). 10. Mannerheim'i liin Karjala kannusele rajatud Soome kaitseliin. 11
EESTI VABARIIGI VALITSUS Riigisekretär: H.Loot Portfellita minister: pole eraldi ministeeriumit (rahvastikuminister & regionaalminister), luuakse siis, kui ühiskonnas on suured probleemid, tihe koostöö teiste ministritega. Valitsuskriis: valitsus või keegi ministridest ei tule toime/ koalitsioonipartenerid ei saa omavahel läbi. PEAMINISTER Andrus Ansip Ref. VÄLISMINISTER Urmas Paet Ref. SISEMINISTER Jüri Pihl Sots. JUSTIITSMINISTER Rein Lang Ref. RAHANDUSMINISTE Ivari Padar Sots. KAITSEMINISTER Jaak Aaviksoo IRL HARIDUS-JA Tõnis Lukas...
Uurimisprobleemile vastata aitavad uurimisküsimused on: millised on põhisõnumid ja läbivaimad jooned kahe riigi omavahelistes suhetes ja teineteisest sõltumises Eesti enimkülastatavas online-meediaväljaandes Postimees.ee? Teine küsimus oleks, et millisena kujutatakse kriisi mõjusid, läbi Postimees.ee, Vene elanikkonnale? Viimane uurimisküsimus, mis aitab uurimisprobleemile vastust leida, on: millistel seisukohtadel on Postimees.ee vahendusel Vene president, välisminister ja peaminister kahe riigi teineteisest sõltumisest? Seda nii kriisi ajal kui ka selle järgselt. Töö ülesehitus koosneb viiest osast, sisuosa koosneb kolmest peamisest komponendist: metoodika osa tutvustus, artiklite analüüsimisega saadud tulemuste osa tutvustus ning üldistavate järelduste osa. Lisaks sisuosale on tööl veel ka sissejuhatus ning lisade osa. Käesoleva töö metoodika osa on kahel leheküljel,
eestvedaja Ø Vabadusest lähtub ka Reformierakonna ideoloogia Ø Eesti Reformierakond asutati 13. novembril 1994. aastal. Ø Teine Andrus Ansipi juhitav valitsus astus ametisse 5. aprillil 2007. aastal ametivande andmisega Riigikogu ees. Peaminister Andrus Ansip Justiitsminister Rein Lang Kultuuriminister Laine Jänes Rahandusminister - Jürgen Ligi Sotsiaalminister Hanno Pevkur Välisminister - Urmas Paet Siim Kallas: Ø 13. novembril 1994. aastal asutas Siim Kallas koos mõttekaaslastega Eesti Reformierakonna ning juhtis seda kuni auesimeheks saamiseni erakonna kümnendal sünnipäeval 2004. aastal. Andrus Ansip: Andrus Ansip on Reformierakonna esimees alates 2004. aasta novembrist ja Eesti Vabariigi peaminister 2005. aasta aprillist. Enne esimest korda
Urve Varik II MAAILMASÕDA 1939. AASTAL II MAAILMASÕDA 1939. AASTAL 1939. aasta 1. septembril algas II maailmasõda. Saksamaa tungis Poolasse. Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale 3. septembril sõja. 1939. aasta novembri lõpul algas Nõukogude Liidu sõda Soome vastu. Soomlased nimetasid seda Talvesõjaks. ... Soomlased suutsid säilitada iseseisvuse, kuid pidid loovutama NSV Liidule Karjala. 22. septembril kirjutas Eesti välisminister Karl Selter alla Eesti-NSV Liidu kaubandusleingule. 24. septembril esitas NSV Liidu valitsusesitab Eestile nõudmise nõukogude sõjaväebaaside rajamiseks Eesti territooriumil. 26. septembril toimus Eesti Vabariigi valitsuse koosolek, kus otsustati NSV Liidu nõudmised vastu võtta, kuna Eestil polnud lootust välisabile. Eestile suruti peale baaside leping. Baaside leping ehk Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise
aastal lõpetas Kaasani reaalkooli, aastail 1911–1916. õppis Peterburi Polütehnilises Instituudis. Vjatšeslav Molotov oli aastail 1920–1921 Ukraina K(b)P Keskkomitee sekretär, 1921–1930 VK(b)P/ÜK(b)P Keskkomitee sekretär ja aastail 1928–1929 ka ÜK(b)P Moskva linnakomitee I sekretär. 1939. aasta suvel asusid Nõukogude Liidu ja Saksamaa juhid välja töötlema mittekallaletungilepingut. Põhi eesmärk oli parandada suhteid Saksamaaga. Moskvasse saabus Saksa välisminister Ribbentrop ning algasid läbirääkimised Nõukogude Liidu välisasjade komissari Molotoviga. Molotov oli Nõukogude Liidu väisasjade rahvakomissar. Ta tegeles mittekallaletungi lepinguga Teise maailmasõja eel. 23. august 1939 allkirjastas Molotov koos Ribbentropiga pakti mille nimeks sai Molotovi-Ribbentropi pakt. Samuti allkirjastasid nad ka salajase mittekallaletungilepingu lisaprotokolli, millest teadsin ainult nemad kaks. Vjatšeslav Molotov suri 8
Näidendi tegelik autor tehti teatavaks Wuolijoe 50ndal sünnipäeval. Selle keskne teema on abielurikkumise lugu ning väljapääsu otsimine dramaatilisest situatsioonist. Niskamäe naistele järgnes "Juuraku Hulda". "Niskamäe leipä" järg "Niskamäe noorperenaine" Teine maailmasõda tõi Hella Wuolijoele raskeid katsumusi. õTalvesõda - Kui sai selgeks tõde, et Soome ei suuda Venemaale vastupanu enam osutada, saatis Hella oma mõisast kirja välisminister Väinö Tannerile ettepanekuga, et ta võiks sõita NSV Liitu rahuläbirääkimisteks teed rajama, kuna tal olid vajalikud kontaktid olemas. Majandustingimuste raskenemise tõttu loobus kirjanik 1940. aasta lõpul Marlebäcki mõisast ja ostis Helsingi lähedal Jokela talu. Siin varjas ta nõukogude põranda-alust kullerit ning tegutses selles suunas, et Soome astuks välja sõjast Nõukogude Liidu vastu. Hella Wuolijoki arreteeriti antifasistliku tegevuse pärast ning ta mõisteti eluks
Aastal 1988 asutas ta valitsusvälise Eesti Instituudi kultuurisidemete arendamiseks läänega ja noorte suunamiseks välismaale. Eesti Instituudi varjus rajatud kultuuriesindused Kopenhaagenis, Stockholmis, Londonis, Bonnis, Pariisis ja Helsingis täitsid saatkondade funktsioone ja said ametlikeks suursaatkondadeks 1991. aasta augustis, kui demokraatlik lääs taastas diplomaatilised suhted Eesti Vabariigiga. Lennart Meri kui Välisminister Välisministrina pidi Lennart Meri kõigepealt looma välisministeeriumi, tööle kutsuma õppimisvõimelisi noori, kujundama kindla suhtluskanali välisriikidesse ja samas esindama Eestit olulisematel rahvusvahelistel konverentsidel. Ta võttis osa CSCE konverentsidest Kopenhaagenis, New Yorgis, Pariisis, Berliinis, Moskvas ja Helsingis, Läänemere maade Nõukogu asutamiskonverentsist Kopenhaagenis, kohtus korduvalt USA ja Euroopa riigipeade ja
Laused lisanditega 1. Tanel Padar, eesti muusik, kavatseb suvel läbida Ironman’i triatloni. 2. Marina Kaljurand, eesti välisminister, leiab, et temas on olemas kõik omadused, mida presidendiks olemine nõuab. 3. Jüri Pootsmann, telesaate,,Eesti otsib superstaari" kuuenda hooaja võitja, esindab Eestit Eurovisioonil. 4. Harrys Puusepp, kaitsepolitsei pressiesindaja, väidab, et Kapo on siiani paljastanud Vene eriteenistuste Eesti riigi julgeoleku vastaseid kavatsusi ja tegutsemist ning teevad ka seda edaspidi. 5. Kadri Simson, eesti poliitik, kohtub Edgar Savisaarega, et arutada Keskerakonna
aga osalesid ka võitjate juures emigratsioonis viibinud uus Prantsuse kuningas koos oma diplomaadiga, hoolimata sellest, et Prantsusmaa oli sõja kaotanud. Kongress jätkus ka siis, kui Napoleon põgenes Elba saarelt ja sai sajaks päevaks uuesti Prantsuse valitsejaks. Kongressi on ka nimetatud Tantsivaks kongressiks, kuna sellel ajal tähistati sõja võitu. Tihti toimusid ballid, kus põhiliseks tantsuks oli valss. Põhilised osalejad: Austriat esindas välisminister vürst Metternich ja tema äraolekul parun Johann von Wessenberg. Kuna kongressi istungid olid Viinis, oli keiser Franz II hästi informeeritud. Suurbritanniat esindas alguses välisminister Castlereagh vikont. Pärast Castlereagh naasmist Inglismaale veebruaris 1815, Wellingtoni hertsog ja viimastel nädalatel, pärast Wellingtoni lahkumist kohtumaks Napoleoniga saja päeva ajal, Clancarty krahv. Kuigi Venemaa ametlikku delegatsiooni juhtis välisminister krahv Karl
Virve vabanes 1. märtsil 1956, abikaasa 21. mail 1956. Anne Eenpalu on Kaarel Eenpalu tütretütar. Kirjandus · Artur Taska. Kaarel Eenpalu / Artur Taska, Lund 1991 · Tiiu Põld. Märgitud mees, Tallinn 2003 · Jaan Kross. Sobimatute seikade võlu: Mälestus või novell. Looming nr 1, 2004.. 7 Karl Einbundi valitsus (19. juuli 1. november 1932) · Karl Einbund riigivanem · Mihkel Pung välisminister · Ado Anderkopp kohtu- ja siseminister · Oskar Köster põllutööminister · Johannes Zimmermann majandusminister · Jaan Hünerson majandusminister · August Kerem kaitseminister · Jaan Raudsepp teedeminister Kaarel Eenpalu valitsus (9. mai 1938 12. oktoober 1939) · Kaarel Eenpalu peaminister · Aleksander Jaakson haridusminister · Albert Assor kohtuminister · Leo Sepp majandusminister
Esimene abikaasa Regina Meri emigreeris 1987 Kanadasse ning naasis Eestisse tagasi 2003. aastal, nende pojad on Mart Meri (sünd 1959) ja Kristjan Meri (sünd 1966). Teine abikaasa Helle Meri oli kuni 1992 aastani Tallinna Draamateatris näitlejanana, neil on tütar Tuule Meri (sünd 1985). 2 President 1990. aastal sai Lennart Merist Edgar Savisaare valitsuse välisminister. Ta andis Eestile palju ja taastas kontaktid Läänega ning kohtus mitmel korral sealsete kõrgete riigitegelaste, sealhulgas ka USA presidendi George H. W. Bushiga. Ta suutis saavutada Eesti Vabariigi järjepidevust hoidnud peakonsuli Ernst Jaaksoni heakskiidu Eesti valitsuse tegevusele. Augustiputsi ajal oli Lennart Meri Soomes ning tegutses seal Eesti Vabariigi taastunnustamise nimel. Aastal 1992 lahkus Lennart Meri välisministri ametikohalt ja sai lühikeseks ajaks Eesti
22.juuni 1941-NSV-saksa sõja algus. 7. dets 1941-pearl harbour. nov 1942-veb 1943-stalingrad nov 1942-mai 1943-el alamein. 6. juuni 1944-normandia dessant. 8-9 mai 1945- saksamaa kapitulleerus. 6. august ja 9. august 1945- hiroima ja nagasaki. 2. sept II maailmasõja lõpp. SUNDAY 3rd SEPTEMBER 1939 Germany rejects an Anglo-French ultimatum and Britain and France declare war on Germany. ISIKUD: jossif stalin-NSV liider adolf hitler- saksamaa liider vjateslav molotov-vene välisminister joachim von ribbentrop-saksa välisminister neville chamberlain-UK peaminister benito mussolini-itaalia diktaator edouard daladier-prantsusmaa peaminister franklin delano roosevelt-USA president dwight eisenhower-normandia dessandi 1 väejuht. charles de gaulle-prantsusmaa president. gustav mannerheim-soome talvesõja kangelane. robert oppenheimer-tuumapommi isa. erwin rommerl-saksa kindral(kõrberebane). fr.w.e.paulus-saksa vägede juhataja stalingradis.
Nõuti nende piirkondade loovutamist, kus elas hulgaliselt sakslasi. 4. MRP - mida see lühend tähendab, selle lepingu ametlik nimetus, miks ja millal (kuupäevaliselt) tekkis, osapooled (riigid), milles kokku lepiti (nii avalik kui salajane osa), mida see endaga kaasa tõi (lk 88-89) MRP tähendab Molotovi-Rebbentropi pakti ehk mittekallaletungilepingut. 23. augustil 1939. aastal kirjutasid Nõukogude Liidu välisminister Vjatšeslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule. Lepinguga lubasid Saksamaa ja Nõukogude Liit 10 aasta jooksul mitte rünnata teineteist ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus (avalik). Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. Selle alusel läksid NSV Liidu mjusfääri Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Besaraabia. Molotovi-Ribbentropi paktiga lõid Saksamaa ja
riikidevaheliste kokkulepete sõlmimist ja kooskõlastatud põhimõtetest kinnipidamist rahvusvahelistes suhetes. Võitjariigid võtsid endale voli käituda suurriikidena, kel on õigus otsustada ka väiksemate territooriumide ja nõrgemate riikide eest. Nimetatud sihid olid päevakorral Viini kongressil, mis tuli kokku 1814.aasta septembris. Viini kongressil etendasid keskset rolli võitjariigid Venemaa, Preisimaa, Inglismaa ja Austria. Sugugi tähtsusetu polnud ka Prantsusmaa, kelle välisminister suutis edukalt oma riigi huve kaitsta. Viinis olid kohal üle 250 riigi esindajad, kes läbirääkimiste ja diplomaatiliste kohtumiste kõrval sisustasid oma aega üsna ohjeldamatu pidutsemisega. Erimeelsustest hoolimata tunnistasid Prantsusmaa vastu sõdinud riigid vajadust järgida restauratsiooni, seaduslikkuse ehk legitiimsuse ning solidaarsuse põhimõtteid. Ühtlasi seati sihiks tagada suurriikidevaheline tasakaal Euroopas. Tasakaalupõhimõtte ellurakendamine 1815
Kodune kontrolltöö. 12. klass. RAHVUSVAHELISED SUHTED 1. Välispoliitika (15p) 1.1 Selgita, mida tähendab mõiste diplomaatia. 1p Diplomaatia On riigi välissuhete korraldamine rahumeelselt ja läbirääkimiste teel. 1.2 Otsi internetist üles selle ministeeriumi kodulehekülg, mis tegeleb Eesti välispoliitika kujundamise ja elluviimisega ning vasta küsimustele. 1) Kes on praegu Eesti välisminister 1p Eesti välisminister on praegu Urmas Paet. 2) Millised on Eesti välispoliitika eesmärgid 5p · Julgeoleku kindlustatus ja jagamatus, rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja ennustatavus · Eesti majanduse toimimise eelduste tagamine, liberaalsed majandussuhted ja majandusruum · Eesti isikute kaitse välismaal ja välissuhetes · Eesti mõjukus ja hea maine · Demokraatiat, inimõigusi, õigusriigi põhimõtteid, majandusvabadusi ja arengut
10.a klass Ferdinand Victor Eugène Delacroix (26. aprill 1798 Charenton- Saint- Maurice, Pariisi lähedal 13. august 1863) oli prantsuse kõige tuntumromantistlik maal ikunstnik ja graafik Eugène Delacroix sündis pere neljanda lapsena. Tema isa Charles Delacroix oli aastail 17951797 Prantsuse välisminister. Isa töö tõttu kolis perekond1802. aastal Bordeaux'sse, pärast tema surma kolis perekond elama Pariisi. Hariduse sai ta Lycee Louis-le- Grandis, seejärel jätkas õpinguid Pierre Narcisse Guérini stuudios. Seal kohtus ta romantisti Théodore Géricault´ga, kes avaldas noorele kunstnikule suurt mõju. Aastal 1816 võeti Eugène Delacroix vastu École des Beaux-Arts'i. Koolis ta millegagi silma ei paista. 1822. aastal eksponeeriti Delacroix'
raudne eesriie Idariikide kokkupuude länega keelati, ning nad eraldati muust maailmast. külm sõda lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. trumani doktriin 1947. Aastal esitatud seisukoht USA presidendi Harry Trumani poolt, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Ta pidas silmas eri riikide kommunistlike rühmitusi, kes üritasid stalinliku NSV Liidu eestvedamisel relvajõuga võimule pääseda. marshalli plaan - Samal aastal pakkus tolleaegne riigiskretär ehk välisminister George Marshall välja kava, mis nägi ete Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. berliini blokaad Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist. Lääneriigid korraldasid aga õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna ...
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja valitsus kuulutasid korraldused ebaseaduslikuks. st. Eestis paiknevad sõjaväeosad viidi lahinguvalmidusse. Mitmete kohalike garnisonide (Võru, Viljandi, Pärnu) ülemad nõudsid võimu üleandmist. Täiendava sõjajõuna saadeti Eestisse Pihkva õhudessantdiviisi üksused. Tallinna sadamasse saabusid ka mõned sõjalaevad. 9. augusti õhtul jõudis Eestisse Stockholmist tagasi valitsusjuht Edgar Savisaar. Välisminister Lennart Meri jäi välismaale, Helsingisse, et vajaduse korral jätkata valitsuse tegevust eksiilis. Moskva riigipöörajate toetajad Eestis võimu haarata ei suutnud. Oma osa oli selles kindlasti ka rahva vastuseisul. Tallinnas asusid tuhanded inimesed tähtsate asutuste (teletorn, Toopea jm.) kaitsele. Kuid ei ole mõtet sellest sündmusest mingit kangelastegu pliiatsist välja imeda. Ma ei mõtle seejuures neid, kes olid Teletornis
VÕIDURELVASTUMINE, LIIDUD, PINGELÕDVENDUS RELVASTUMINE • KÜLMRELVAD JA TULIRELVAD • TULIRELVAD: PÜSSID,KUULIPILDUJAD, SUURTÜKID(KAHUR, HAUBITS, MORTIIR), MIINID, RAKETID, TANKID • MASSIHÄVITUSRELVAD. I MAAILMASÕDA • ABC-RELVAD: TÄHESÕDADE PROGRAMM- RELVAD KOSMOSESSE (RAKETID, LASERID)- KALLIS. • REAGAN- KURNATA NL VÄLJA. ÕNNESTUS. • NL LAGUNES • SÕJALISED LIIDUD: NATO, SEATO, CENTO, ANZUS(ANZUK) • VLO-LAGUNENUD PINGELÕDVENDUS • KÜLM SÕDA • VASTASSEIS KUNI 70NDATENI • RIIGIJUHTIDE VIISID: 1966 DE GAULLE KÄIS MOSKVAS (BREŽNEV) • DETENTE /DENTANT/ • SLV MILLY BRANDT- KANTSLER, HELMUT SCHMIDT- SÕLMITAKSE IDALEPINGUD: SLV TUNNUSTAB SDV • ODER-NEISSE PIIR (SDV-POOLA PIIR) • LÄÄNE-BERLIIN • NIXON- USA PRESIDENT. LÕPETAS VIETNAMI SÕJA • PINGEPOLIITIKA- SUHETE PARANDAMINE HIINA JA USA VAHEL • 1985 NSVL ETTEOTSA GORBATŠOV • PERESTROIKA, KA VÄLISPOLIITIKAS • UUS VÄLISMINISTER ŠEVARDNADZE: • 1. TIPPKOHTUMIS...
suvel kujunes Hitleri vastane koalitsioon, mille liikmesriikideks olid SuurBritannia, Nõukogude Liit ja USA. Sõjasündmused Euroopas lõppesid 8.mai 1945, Saksamaa kapituleerumisega. 2. Leia järgnevast loetelust 6 riiki, mis olid juuniks 1941. Saksamaa poolt okupeeritud. Poola, Belgia, Holland, Prantsusmaa, Taani, Norra 3. Nim. territooriumid, mis liideti Saksamaaga enne sõja puhkemist. Austria, Tsehhoslovakkia 4. Ajaloolised isikud: USA president 1933-1945: Roosevelt NSV Liidu välisminister, sõlmis MRP : Molotov Saksamaa riigijuht 1933-1945: Hitler SB peaminister, Hitleri vastase koalitsiooni organisaator : Churchill 5. Sündmused 22. juuni 1941 Saksamaa alustas sõda NSC vastu 07.detsember 1941 Jaapan ründas Pearl Harboris USA-d 02.september 1945 Teise maalimasõja lõpp, Jaapan andis alla 23. august Saksamaa sõlmis Nõukogude Liiduga mittekallaletungilepingu (Molotovi- Ribbentropi pakt salajase lisaprotokolliga) 6.juuni 1944 Normandia dessant 6
1945 juuli-aug Potsdami konverents 1945 august USA heidab Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommid 2.09.1945 Jaapan kapituleerub USA-le, II maailmasõda on lõppenud Vajalikud isikud Charles de Gaulle prantslasest kindral, lõi Suurbritannias liikumise Vaba Prantsusmaa, hilisem Prantsusmaa president Winston Churchill Suurbritannia peaminister II maailmasõja ajal F.D. Roosevelt USA president II maailmasõja ajal Joachim von Ribbentrop Saksamaa välisminister, MRP allkirjastaja Vjatseslav Molotov Nõukogude Liidu välisminister, MRP allkirjastaja Varasemast ajast: Mussolini - Itaalia valitseja Hitler - Saksamaa valitseja Stalin - Venemaa valitseja Vajalikud mõisted Ansluss (sks Anschluss: ühendamine, liitmine) - Austria liitmine Saksamaaga Holokaust - Juutide hirmus saatus Teise maailmasõja aastail Koonduslaager - Saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke, surmavabrik
· Tartu Ülikooli diplom cum laude 1953 Eriala: ajalugu Karjäär · Kirjanduslik toimetaja Vanemuise teatris 1953-1955 · Tartu Kunstikooli õppejõud · Eesti Raadio toimetaja 1955-1961 · Tallinnfilmi stsenarist (1963-1968) ja produtsent (1968-71, 1986-88) · Eesti Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1985-1987 · 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis Karjäär · Eesti Instituudi asutaja ja direktor 1988-1990 · Eesti Vabariigi välisminister 1990-1992 · Eesti Vabariigi suursaadik Soomes apr.-okt.1992 · Eesti Vabariigi President 1992-1996 · Tagasi valitud 1996 Kõned · Kõige lühema vabariigi aastapäeva kõne pidas president Lennart Meri 1995. aastal · Kõige pikema samuti L. Meri 2000. aastal Kõne analüüs https://arhiiv.err.ee/vaata/lennart-meri-kone-kooliaa Tsitaadid "Usaldus ei ole kaasavara, mida on kogutud sukasäärde, kuni see on saanud täis. Usaldust tuleb igal jumalahommikul
poliitikuid ja talumeeste erakondi ühendanud Eesti Rahvaerakonnaga (esimees Toomas Hendrik Ilves). Sügisel 1999. toimus ka erakondade ametlik ühinemine. Teises Laari valitsuses esindasid Rahvaerakonda Mõõdukad põllumajandusminister Ivari Padar, välisminister Toomas Hendrik Ilves, rahvastikuminister Katrin Saks, sotsiaalminister Eiki Nestor ja majandusministrina Mihkel Pärnoja, hiljem Hendrik Hololei. Erakonna 2001. aasta üldkogul valiti erakonna etteotsa populaarne välisminister Toomas Hendrik Ilves. Võeti vastu ka erakonna uus nn kolmanda tee programm, milles sätestati: partei esindab sotsiaaldemokraatlikku maailmavaadet. Kolmikliidu valitsuse lagunemisel 2002. aasta jaanuaris siirdus Riigikogu Mõõdukate 17-liikmeline saadikurühm opositsiooni. Ennekõike vastuoluliste erastamisotsuste tagajärjel oli erakonna maine sügavas madalseisus ning 2002. aasta oktoobri kohalikel valimistel tuli vastu võtta kaotus Tallinnas.
1948.a asus NL takistama lääneliitlaste juurdepääsu nende kontrolli all olevasse Lääne-Ber- liini. 4. Saksamaa lõhenemine 24 mai 1949.a Berliini lõhenemine. Lõhenes Saksamaa. Lääne-Saksamaa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik (põhiseadus ning augustis parlamendivalimised). NL aladel (ida- tsoon) kuulutati välja Saksamaa Demokraatlik Vabariik, kehtestati nn. proletariaadi diktatuur. 5. Euroopa Söe- ja Teraseühendus 1950 a püstitas Prantsusmaa välisminister R.Schuman ettepaneku luua organisatsioon Euroopa Sõe- js Teraseühendus. Ta lootis, et sõjapidamiseks vajalike tööstusharude alluta- mine ühisele kontrollile muudaks sõja liikmesriikide vahel materiaalselt võimatuks. 1951.a Pariisis kirjutati alla asutamislepingule, jõustus 1952 a juulis. Asutajaliikmeid - Belgia, Hol- land, Itaalia, Luksenburg, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik. 6.Millal ja mis eesmärgil loodi ÜRO? 26.06
1984. aastal kolis Ilves Euroopasse, et hakata tööle Saksamaal Münchenis raadios Vaba Euroopa. Esmalt oli ta uurija ja välispoliitika analüütik ning hiljem Eesti toimetuse juhataja. Aastatel 1993–1996 oli Toomas Hendrik Ilves Washingtonis Eesti Vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides. Sel ajal algatas ta koos haridusminister Jaak Aaviksooga Tiigrihüppe programmi, et kõik Eesti koolid saaksid arvutid ja internetiühenduse. 1996–1998 oli Ilves välisminister. Pärast lühikest aega Põhja-Atlandi Instituudi esimehena 1998. aastal pidas ta kuni 2002. aastani taas välisministri ametit. 2002– 2004 oli Ilves riigikogu liige. 2004. aastal valiti ta Euroopa Parlamenti, kus ta täitis väliskomisjoni aseesimehe ülesandeid. Euroopa Parlamendi liikmena algatas ta Läänemere strateegia, millest sai hiljem Euroopa Liidu ametlik regionaalpoliitika valdkond. 2006. aastal valiti Toomas Hendrik Ilves Eesti Vabariigi presidendiks ja alates 2011
( hümn, lipp, vapp) kasutamine 1991 3.märts 1991- Referendum Eesti riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamise küsimuses. 17. märts 1991- Balti riigid boikoteerivad üleliidulist referendumit. 19- 21. august 1991- Riigipöördekatse Moskvas. 20 august 1991- taastatakse Eesti Vabariigi iseseisvus. Tunne Kelam- Eesti Komitee esimees Arnold Rüütel- Ülemnõukogu esimees Edgar Savisaar- Valitsusjuht Lennart Meri- Välisminister Lagle Parek- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige
Võeti vastu uusi töökohti ja korraldati hädaabitöid, ning riik hakkas hoolitsema abivajajate eest. On mõistetav, et riigil hakkasid asjad korda minema. Rahvaliitu võisid kuuluda kõik maailma riigid omal vabal tahtel. Esialgu ei võetud Rahvasteliitu sõjas kaotanud riike ehk Saksamaad ja tema liitlasi. Nad pääsesid sinna hiljem. Eelmainitu põhjal võin öelda, et sellest polnud eriti kasu kui Saksamaa sai Rahvasteliitu. 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja NL välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov NõukogudeSaksa mittekallaletungipakti ja selle salajase lisaprotokolli, millega jagati Euroopa omavahel mõjusfäärideks:1) Hitler sai tegevusvabaduse LääneEuroopas 2) NL Soomes, Eestis, Lätis, Leedus ja Bessaraabias 3) Poola jagati omavahel.
Tartu rahu 1919 aastal 31.augustil saatis Nõukogude valitsus raadio teel Eesti valitsusele ametliku ettepaneku asuda läbirääkimistesse, mille sihiks oleks Eesti riigipiiri ja Vene ning Eesti väede vahel asuva neutraalse tsoonipiiri ja samuti teiste detailsete küsimuste kindlaks määramine Eesti riigi sõltumatuse tunnustamise alusel. Sellele rahupakkumisele oli alla kirjutanud Nõukogude Vene välisasjade komisaar Tsitseil. Eestis mõjus see uudis pommiplahvatusena kuid pärast hetkelist erutust saatis välisminister vastunoodi konkreetse ettepanekuga. Kongressi 417 saadikust vaid 33 inimest ei pooldanud kommuniste. Eesti Nõukogude Vene rahukõnelused algasid pärast väikeest viivitust 17.septembril. 18.septembril kirjutati protokollidele alla ja sõideti laiali kinnitades et rahuläbirääkimised peatselt jätkuvad. Edasi arenesid sündmused peadpööritava kiirusega. 10.oktoobril alustas valgete loodearmee viimas...
jaoks vaenulik element 1941.aastal Siberisse. Sealt naasid nad 1945. aastal. Lennart oli vahepeal õppinud mitmes venekeelses koolis. Eestis astus ta Tartu Ülikooli. Aastal 1953 lõpetas ta Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude, kuid ajaloolasena ei lubatud tal töötada. Ta leidis tööd "Vanemuises" dramaturgina ning seejärel Eesti Raadioskuuldemängude toimetajana. Enne seda oli ta lühikest aega ajalooõpetaja. Aastal 1990 sai Lennart Merist Edgar Savisaare valitsuses välisminister. Ta taastas kontaktid Läänega ning kohtus mitmel korral sealsete kõrgete riigitegelaste, sealhulgas kaUSA presidendi George H. W. Bushiga. Ta suutis saavutada Eesti Vabariigi peakonsuli Ernst Jaaksoni heakskiidu Eesti valitsuse tegevusele. Ta oli ka Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige. Aastal 1992 lahkus Lennart Meri välisministri ametikohalt ja sai lühikeseks ajaks Eesti Vabariigi suursaadikuks Soomes. Sama aasta sügisel kandideeris ta Eesti presidendiks. Ta kaotas
Tema algatusel algatati 1902 aastal põhimõtteliselt esimene eestlaste pank. 1906. aastal valiti Tõnisson Liivimaa kubermangu talupoegade saadikuna Riigiduumasse. Tõnissoni initsiatiivil loodi 1910. aastate alguses Eesti Noorsoo Kasvatamise Selts. 1919. aastal nimetas Tõnisson ome erakonna ümber Eesti Rahvaerakonnaks. Ta jäi valimistel oma erakonnaga kolmandaks. 1931 – 1932 oli Tõnisson ome endise rivaali Konstantin Pätsi valitsuse välisminister. 1938 tuli Tõnisson tagasi poliitikasse ja kandideeris edukalt riigivolikokku. 12. detsembril 1940 arreteeriti ta ning ta oli kuni 1941 aprillini ülekuulamistel Tallinnas. Ta keeldus andmast kommunistidele infot. Tema kohta edasisi andmeid ei ole, võimalik et ta lasti 1941. aasta juulis koos mitme teise avaliku elu tegelasega maha.
ja käitub nagu prantsuse meditsiini professor- korrapäraselt, täpselt, pedantselt. Ta on... esmaklassilise intelligentsuse ja mõjuga mees. Molotov on taimetoitlane ja täiskarsklane. Stalin annab talle palju mustast tööst teha." VÄLISMINISTER Aastal 1939, pärast Münichi kokkulepet ja Hitleri järgnevat tungi Tsehhoslovakiasse aastal 1938, Stalin otsustas, et Nõukogude laienemist aitaks Hitleriga lepingu sõlmimine. 1939. aasta mais, välisminister Maksim Litvinov lasti lahti ja Molotov määrati tema järglaseks. Molotov jäi Rahvakomissaride Nõukogu peaks kuni 1941. aasta maini, kuni Stalin võttis üle tema koha ametliku Nõukogude Liidu valitsuse peana. Algul lükkas Hitler tagasi Nõukogude diplomaatilised vihjed sellest, et Stalin tahtis kokkulepet, aga augusti alguses, pani ta välisministri Joachim von Ribbentropi alustama tõsiseid läbirääkimisi. Kaubanduskokkulepe sõlmiti 18. augustil ja 22.
H. Ilves teist korda Evelin IntLambotiga Aastal 2003 sündis neil tütar Kadri Keiu 1976 omandas BK psühholoogias Columbia Ülikoolis(USA) 1978 omandas MK psühholoogias Pennsylvania Ülikoolis(USA) "Eestisse jõudmine" Toomas Hendrik Ilves, Tallinn 2006 Haridus ja teenistuskäik alates 2006 Eesti Vabariigi president 20042006 Euroopa Parlamendi liige 20022004 Eesti Vabariigi Riigikogu liige 19992002 Eesti Vabariigi välisminister 1998 PõhjaAtlandi Instituudi nõukogu esimees 19961998 Eesti Vabariigi välisminister 19931996 Eesti Vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Mehhikos 19881993 Raadio Vaba Euroopa Eesti toimetuse juhataja (Saksamaa) 19841988 Raadio Vaba Euroopa uurimisinstituudi analüütik ja uurija (Saksamaa) 19831984 Simon Fraseri Ülikooli Eesti kirjanduse ja lingvistika õppejõud interdistsiplinaarsete uuringute osakond (Kanada)
· USA superriik · NAFTA USA + Kanada + Mehhiko jt vabakaubanduse leping · Toetab relvade kasutamist Panamas · Relvastuse vähendamise programm jätkub · Toetab Baltomaade taasiseseisvumist, sots leeri eraldumist · Lahesõda Iraagiga 1991 G. Ford USA president Nixoni afääride tõttu J. Carter USA president L. Beria KGB juht, Stalini parem käsi E. Sevardnadze välisminister Gorbatsovi ajal J. Dzugasvili Stalini pärisnimi J. R. MacCarthy välisminister Gorbatsovi ajal D. Eisenhower USA president 50ndatel N. Hrustsov NSVL komm partei I sekretär A. Jakovlev NSVL diplomaat, glasnosti ,,isa" G. Marshall USA riigi sekretär R. Nixon USA president 70ndate algul W. Clinton USA president 90ndatel Makatism nõiajaht USAs 50ndate algul Raudne eesriie eraldusjoon Lääneriigid | sots maa pärast II ms kuni NSVL lagunemiseni
alates Saksamaale, et vältida sõda. 15. märts 1939 Saksaväed tungisid Prahasse ning Saksa mõjusfääri läks Tsehhoslovakkia. 21. märts 1939 Saksamaa nõudmised Poolale 22. märts 1939 Kleipeda (Leedu ala) ühendamine Suur-Saksamaaga 23. august 1939 MRP (Molotovi-Ribbentropi pakt) Natsi Saksa ja NSVL vahel koostatud mittekallaletungi pakt, mis sisaldas salaprotokolli, mille käigus jagati Ida-Euroopa maad oma vahel ära. (Saksa välisminister: Joachim von Ribbentrop; Vene välisminister: Vjatseslav Molotov) 1. september 1939 II ms alus; Saksamaa tungimine Poola valdustele Wehrmacht Saksa armee 17. september 1939 Poola valitsus lahkus riigi territooriumilt 17. september 1939 Nõukogude-Poola sõda; NSVL tungis idapoolt Poola aladele 28. september 1939 Salajane lisaprotokoll; selle alusel sai NSVL Soome, Baltiriigid, Ida-Poola; Saksamaa ja Poola alasi juurde
ajaloo laiahaardeline rekonstruktsioon, mis kujutas eestlast kui avatud maailma aktiivset tegurit Põhja-Euroopas. Lennart Meri meenutas maailmale Eesti olemasolu. Ta lõi sidemeid poliitikute, ajakirjanike ja okupatsiooni eest põgenenud eestlastega. Ta oli esimene eestlane, kes avaldas protesti nõukogude administratsiooni kava vastu kaevandada fosforiiti. Lennart Meri siirdumine loomutegevuselt poliitikasse läks sujuvalt. Aastal 1990. sai Merist Edgar Savisaare valitsuse välisminister. Välisministrina pidi Lennart Meri kutsuma tööle noori ja õpivõimelisi inimesi. Ta võttis osa paljudest kohtumistest. Kohtus Ameerika Ühendriikide presidendi George H. W. Bushiga ning esines esimese Ida- Euroopa külalisena NATO peakorteris Brüsselis. Eesti Vabariigi president Pärast lühikest töötamist Soomes Eesti suursaadikuna kandideeris ta Eesti Vabariigi presidendi valimistele
jaan.1920 · kolhoosid peaminister: K. Päts relvarahu · ühe partei diktaktuur asetäitja: J. Vilms välisminister: J.Poska Bernmondt Avalov 11.nov.1918 okt. Eestlased appi Tartu rahu Ajutine Valitsus: 2.veebr.1920
Poska rõhutas, et Eestil tuleb koos teiste väikerahvastega maksma panna enesemääramise õigus ja et iseseisvuse saavutamiseks tuleb kasutada kõiki võimalikke teid. 24. veebruaril 1918 määras Eesti Maanõukogu poolt moodustatud Eesti Päästekomitee Poska Eesti välisministriks. 1918-1919 hankis Poska Eesti välissaatkonna juhina Lääne-Euroopas Eestile diplomaatilist tunnustust ja osales Pariisi rahukonverentsil. 1919. aastal naasis Poska kodumaale, olles Eesti Asutava Kogu liige ja välisminister. Ta nimetati Nõukogude Venemaaga peetavate rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni juhiks. 15. detsembril 1919 avas Ta Tartu rahukonverentsi esimese istungi eestikeelse kõnega. Ametlikult vormistati Tartu rahu 2. veebruaril 1920 rahulepingu allakirjutamisega. Pärast rahulepingule allakirjutamist ütles Jaan Poska Eesti delegatsiooni liikmetele: "Tänane päev on kõige tähtsam Eestile tema 700-aastases ajaloos: täna esimest korda Eesti määrab ise oma tuleviku saatust." Jaan Poska suri 7
DEMAGOOGIAVÕTTED Marta Tolli ja Getri Tomson ARGUMENTUM AD HOMINEM INIMESEST LÄHTUV ARGUMENT Enesekiitus “Kui oleksin peaminister, siis sellist olukorda ei oleks.” (E. Savisaar) Vastase ründamine "Ta [Savisaar] ei pea lugu parlamendidemokraatiast ja kasutab nõukogulikke meetodeid meediaga suhtlemisel.“ (Marju Lauristin) Siltide külgekleepimine “Eestit juhivad kommarid [viidates Ansipile]!” (Andres Langemets) ARGUMENTUM AD POPULUM ENAMUSELE APELLEERIMINE Mõjutamine grupi kaudu „Sa kas oled meiega või oled terroristidega.” (George W. Bush) Eelarvamused ja stereotüübid Muslim = terrorist rõhutamine Mõjutamine arvamusliidri kaudu “Jää iseendaks ja austa teiste õigust olla vaba!” (José Mujica, Uruguay president) EMOTSIONAALNE MÕJUTAMINE Hirmutamine, kiitmine, meelitamine “Kui sa sõna ei kuula, siis päkapikud ei tule!” (keskmine Eesti lapsevanem) “…, tule tahvli juurde, ma an...
alustel. Kas peate liitude sõlmimist positiivseks nähtuseks? Põhjendage oma seisukohta. NELIKLIIT Pean positiivseks, sest riigid tahtsid seista selle eest, et Prantsusmaa ei püüaks käituda agressiivselt teiste Euroopa riikide suhtes. PÜHA LIIT Pean positiivseks, sest esimest korda ajaloos võitsid Euroopa riigid endale ühise missiooni täita Kes oli von Metternich? Millist rolli mängis rahvusvaheliste suhete kujundamisel? Von Metternich oli Austria välisminister. Tema rolliks oli olla tegelik rahvusvaheliste suhete haldaja ning Püha Liidu suuniste tõlgendaja.
Kordamine, 9 klass. KT küsimused Põhiosa lk 64-75. (Lisa 76-89, vaata 7. + 8. küsimus) Selgituseks: küsimuste juures sulgudes väljatoodud vastuste arv. Nii mitu punkti peab vähemalt oskama küsimusele vastates välja tuua) Eesti Vabariik 1920-1930 1) Eesti sisepoliitika aastatel 1920-1934 nimeta parlamentaarse demokraatia tunnused (4) 2) Eesti sisepoliitika aastatel 1934-1940 nimeta autoritaarse võimu tunnused (4) 3) Iseloomusta Eesti välispoliitikat : · 1920-ndatel (3) · 1930-ndatel (3) 4) Tea: Eesti Vabadussõda (millal-kuupäev?kelle vahel? tulemus?) Balti Liit (mida endast kujutas? kuidas õnnestus?) Landeswehri sõda (millal-aasta? kus? kelle vahel?tulemus?) Tartu rahuleping (millal-kuupäev?kelle vahel?tulemus? 4 põhipunkti?) Iseseisvuspäev 24.veebruar 1918 Eesti esimene põhiseadus koostas asutav kogu , 1920 K.Pätsi riigipööre-koos Johan Laidoneriga 1934 12.märts V...
TÄIDESAATEV VÕIM. VALITSUS *Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu, viies ellu riigi sise- ja välispoliitikat. *Valitsust juhib peaminister(Andrus Ansip) ja sinna kuuluvad täitevvõimu erinevad valdkondi valitsevad ministrid: Majandusminister: Juhan Parts Justiitsminister: Kristen Michal Kaitseminister: Urmas Reinsalu(IRL esimees) Keskkonnaminister: Keit Pentus-Rosimannus Kultuuriminister: Rein Lang ( Reform) Haridus- ja teadusminister: Jaak Aaviksoo (IRL) Põllumajandusminister: Helir-Valdor Seeder (IRL) Rahandusminister: Jürgen Ligi (reform) Regionaalminister: Siim Valmar Kiisler Siseminister: Ken- Marti Vaher (IRL) Sotsiaalminister: Hanno Pevkur Välisminister: Urmas Paet Riigikogu esimees : Ene Ergma VALITSUSE MOODUSTAMINE Presidentaalne riik, kaks peamist parteid. Nt Ameerika Ühendriigid : Rahva poolt valitud president nimetab uue valitsuskabineti, mis kinnitatakse Senati...
"HÕBEVALGE" Lennart Georg Meri L. G. MERI kes ta on? L. G. MERI 29. märts 1929 14. märts Koolid: Berliinis, Pariisis, 2006 Jaranskis, Tallinnas eesti kirjanik, produtsent, Karjäär: metsatööline- diplomaat, poliitik, Eesti kartulikoorija- Vabariigi president, metsaparvetaja-ajaloolane geograaf, ajaloolane etc. (cum laude)-dramaturg- aastal 1941 oli perega produtsent-kirjanik- okupeeritud Siberisse välisminister-Eesti Vabariigi president Oli huvitatud rahva- 34 tunnustust etümoloogiast 20 aumärki, s. h ka teistest riikidest Eestlastele oli L. G. Meri... LIIDER Heade läbirääkimis- ja ÜTSIK SUURE veenmisoskusega ALGUSTÄHEGA ...
OTTO VON BISMARCK ehk Otto Eduard Leopold von Bismarck (1. aprill 1815 30. juuli 1898) Bismarck sündis Schönhausenis Magdeburgi lähedal junkruperekonnas. Õppis 1832- 1835 Göttingenis ja Berliinis õigusteadust. Oli 18511859 Preisi saadik Frankfurdi liidupäeval, 1859 1862 Venemaal ja seejärel lühikest aega Prantsusmaal. 18621890 oli Bismarck Preisi peaminister ja välisminister. Eirates konstitutsioonilisi norme ja ägedas konfliktis saadikutekojaga reformis ta sõjaväe ning asus ühendama Saksamaad ülalt "vere ja rauaga". 1864 võttis Preisimaa liidus Austriaga Taanilt Schleswigi ning Holsteini ja purustas 1866 Austria-Preisi sõjas Austria. Bismarck sai 1867 asutatud Põhja-Saksa Liidu kantsleriks. 1870 provotseeris ta Preisi-Prantsuse sõja. 18. jaanuaril 1871, kui loodi Saksa Keisririik, nimetati Bismarck riigikantsleriks. Riigipäeval tugines ta junkrute ja suurkodanluse blokile, ...
FOORUM 4 VASTUSED 1. Esimene samm riikide tihedama majandusliku koostöö suunas astuti 9 mail 1950 a, mil Prantsuse välisminister Robert Schuman esitas plaani Saksamaa ja Prantsusmaa söe-ja terasetööstuse allutamiseks ühtsele kontrollile. Idee väljatöötajaks oli Prantsuse Majanduse Planeerimise Komisjoni juht Jean Monnet. Tema ülesandeks oli Prantsusmaa majanduse sõjajärgne rekonstrueerimine. Ühenduse loomise motiivid olid üsna mitmekesised. Esiteks aitas majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine Lääne-Euroopas
USA USA PÄRAST SÕDA • USA OLI SÕJA VÕITJA • TUGEVAIM RIIK (MAJANDUS,POLIITIKA) • VÄLISPOLIITIKA OLI ISOLATSIONISM- LOOBUTUD • (PUTIN MAAILMA MÕJUKAM MEES, VENEMAA TAHAB SAADA USA ASEMELE) • DEMOBILISEERIMINE • REKONVERSIOON-MINNAKSE RAHUAJA TÖÖSTUSELE POLIITIKA • 1945 SURI FDR • 1945-53 TRUMAN • TRUMANI DOKTRIIN • MARSHALLI PLAAN • MAKARTISM-KOMMUNISTIDE JÄLITAMINE • 1949- HRV,NL A-POMM • 1949 NATO • 1953-61 DWIGHT EISENHOWER • 2.MS ÜLEMJUHATAJA • EISENHOWERI DOKTRIIN-KOMMUNISMI TAGASITÕRJUMISE DOKTRIIN-ROLL BACK • EI TUNNUSTANUD IDA-EUROOPA OKUPEERIMIST • SÕJALIS-TÖÖSTUSLIK KOMPLEKS NIXON 1969-1974 VP • NIXONI DOKTRIIN – SUHETE PARANDAMINE NL JA HIINAGA- PINGPONGIPOLIITIKA • VIETNAMISEERIMINE • LÕPETAS VIETNAMI SÕJA • WATERGATE AFÄÄR> AINUKE PRESIDENT, KES ASTUS TAGASI • KOSMOSE VÕIDUJOOKS • 1961-63-JFK • NOORIM PRESIDENT, ILUS, NAISTE LEMMIK • UUS RAJAJOON • TAPETI „SAJANDI MÕRV“ DALLASES 20.11.1963 • WARRENI KOMISJON, LE...
4. Mis sündmus ja mis aastal sundis Ameerikat astuma II Maailmasõtta? ....................................................................................................................................................... 5. Selgita mõisted: Jätkusõda Ansluss Atlandi harta Kummaline sõda Barbarossa plaan 6. Kirjuta seletuse taha õige mõiste/nimi: USA abi NSVL-le ja teistele Saksamaaga sõdivatele riikidele NSVL välisminister, sõlmis 1939. a mittekallaletungi lepingu Saksamaaga Ameerika sadam Hawaii saarestikus, mida Jaapan ootamatult ründas 7. Järjesta sündmused alates varaseimast: 1) Austria liitmine Saksamaaga 2) Saksamaa kallaletung Poolale 3) Saksamaa kallaletung Prantsusmaale 4) Talvesõja algus 5) Müncheni kokklepe 6) Tsehhoslovakkia okupeerimine Saksamaa poolt Järjestus: .....; .....; .....; .....; .....; ..... 8. TÖÖ ALLIKAGA Missugust sündmust kujutatakse pildil?
Savisaarega. 8. mai 1990 - taastati EV nimetus. Lõpetati ENSV sümbolite kasutamine. 15. mai 1990 - interliikumise vastutegevus. Meeleavaldus Toompea Lossi platsil. ! 1991 19. august 1991 - korraldati sõjaväeline riigipöördekatse Moskvas nn augustiputs 20. august 1991 - EV taasiseseisvumine. Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. ! ! Tunne Kelam- Eesti Komitee esimees Arnold Rüütel- Ülemnõukogu esimees Edgar Savisaar- Valitsusjuht Lennart Meri- Välisminister Lagle Parek- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige
Müllerstein. Välisministeerium asus 1918 dets 1921 Väike-Pärnu maanteel, Kolmanda ametnikuna alustas 1919 jaan masinakirjutaja Mary Veldt. Valitsuse 27. jaan 1919 otsusega hakati VMis välja andma välispasse, moodustati vastav osakond, kuhu asus tööle endine sõjaministeeriumiametnik, Alma Lindpere, kellest sai staazikaim töötaja. Alates 1.märts 1919 asus osakonda juhatama Herman Hellat. Välisministeeriumi töötajate arv kasvas novembriks 38ni. Ministeeriumi juhtisid välisminister ja tema abi (Piip). Ministeerium koosnes viiest allüksusest. ,,ER" oli mõeldud Eesti tutvustamiseks lääneriikidele, kuid ei rahuldanud propagandavajadusi. Pärast informatsioonibüroo avamist Londoni saatkonna juures asuti seda likvideerima.Estur oli Ajakirjanduse Büroo (1919), millest kasvasid välja Eesti Teadeteagentuur ETA ja Vmi informatsiooniosakond. Vmi loomisel võeti Eeskuju Soomest ja Skandinaaviamaadest. Esimese aasta ministrid 27
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
