Kujunesid esimesed riiklikud moodustised, mis olid tavaliselt väga väikesed, hõlmasid ainult ühe linna ja selle lähema ümbruse. Selliseid üksikutest linnadest koosnevaid linnriike kutsutakse polisteks. Poliseid erladasid üksteisest meri ja mäed. Igal polisel oli oma riigikord ja elustiil. Kreeklased valisid jumalatest ühe endale eriliseks kaitsjaks ja ehitasid akropolile tema auks templi. Ateena, jumalanna Athena linn, oli väiksematest polistest kümme korda suurem. Kaks kõige võimsamat polist Ateena ja Sparta olid vihased rtivaalid. Kuid kui Kreekasse tungisid pärslased või teised välisvaenlased, ühinesid linnriigid, et kaitsta oma maad. Elamine Linn oli enamasti sirgete, üksteisega ristuvate tänavatega jaotatud täisnurkseteks kvartaliteks. Majad ehitati savitellistest, kivist vundamendile. Väiksed aknad paiknesid põrandast kõrgel, et vargad ja palavus majja ei pääseks. Siseõues seisis altar, kus pere
geeni maksimaalseks transkriptsiooniks. Paljude eukarüootsete promootorite aktiivsust mõjutavad need oluliselt järjestused, mis asuvad nende geenide proksimaalsest promootorist tuhandete aluspaaride kaugusel. Nende piirkondade asukoht struktuurgeeni suhtes pole tähtis ja nende funktsioon ei sõltu nende orientatsioonist geeni suhtes. Üldiselt asuvad promootori ees, pikkuseks on 50-150 np, mis omakorda koosnevad väiksematest alaosadest 18-20 np. Neid esineb sagedamini kui vaigistavaid piirkondi. Omadused: orienteeritud DNA molekulil igas suunas (5'-3' või vastupidi); seostub ühe või mitu regulatoorste valkudega; paiknevad enne või pärast geeni, mille ekspressiooni nad reguleerivad. 16. ,,Enhancer"ite aktiivsusega kontrollitakse geen ekspressiooni tasemeid:fosfolüürimine, ubikvineerimine, metüleerimine. 18. heat-shock geenide (näit hsp70) transkriptsioonil, peatub RNAPolII pärast esimese
Alates 1995. aastast on aga neid avastatud lausa sadu. Planeedi defineerimine muutus eriti aktuaalseks aga peale seda, kui 2005. aastal avastati Neptuuni-tagune objekt, mis oli suurem, kui tol ajal meie väiksemaiks planeediks peetud Pluuto. See avastus muutis ka planeedi definatsiooni. See on järgmine: Päikesesüsteemi planeet on taevakeha, mis tiirleb ümber päikese, on küllalt suur, et oma gravitatsiooni toimel püsida ligikaudu kerakujulisena, ning on ,,puhastanud oma ümbruse" väiksematest taevakehadest. Taevakehad, mis tiirlevad ümber Päikese ja on oma gravitatsiooni tõttu ligikaudu kerakujulised, kuid ei ole oma orbiidi ümbrust puhastanud, nimetatakse siis kääbusplaneetideks. Kuna kääbusplaneetide alla kuulub nüüdsest ka Pluuto, siis on planeete meie Päikesesüsteemis 8 ja need on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. 2.1.Merkuur Merkuur on Päikesesüsteemi kõige sisemine planeet st. Päikesele lähim planeet, kuid siiski
vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. Taju eesmärk on ümbritsevast maailmast tervikliku pildi või mudeli loomine, et otsustada adekvaatselt esemete ja keskkonna omaduste üle. Taju absoluutsed piirid, suhtelised piirid. Absoluutsed piirid iseloomustavad eelkõige mingi objekti omaduse minimaalset (või maksimaalselt) väärtust, mida organism on suuteline tajuma. Suhtelised piirid objektide kõige väiksematest erinevustest, mida tajusüsteem on võimeline avastama Mis on absoluutne lävi ja eristuslävi? Absoluutne lävi tundlikkuse alumine ja ülemine lävi, mida inimene on võimeline tajuma. Eristuslävi väikse, objektide, ärrituste erinevus, mida tajusüsteem on võimeline avastama Alumine lävi - minimaalne hulk energiat, mis tekitab aistingu · Ülemine lävi - maksimaalne hulk energiat, mis tekitab adekvaatse aistingu · Eristuslävi - minimaalne energia hulk, mis
Kui pastor pulmas ei olnud, siis tavaliselt pidas kõne meessugulane. Kõnedele vastas tavaliselt peigmees. Pruut sõna ei võtnud. Külalised joovad pruutpaari terviseks tõstes klaasid nende poole. Lauast ei lahkuta kokkulöömiseks ega kõnnita ümber laua. Inglise pulmakommete järgi suudlesid pruut ja peigmees teineteist üle koogi või küpsisekuhja. Üks prantsuse kokk sai sellest hea idee: nii sündiski pulmatort. Järjest väiksematest üksteise peale asetatud korrustest koosnev pulmatort sümboliseerib viljakust ja intiimelu algust. Kui pulmaseltskond sööb tordi lõpuni, saavad kõik osa ünnest ja õnnistusest. Pruutpaar lõikab torti koos lahti ülemisest korrusest alates ja nii, et peigmehe käsi on peal. Samal ajal võib pruut püüda peigmehe jala peale astuda, et perenaise sõna majas maksaks. Noorpaar sööb torti ühelt taldrikult, mõnikord teineteist söötes.
Päikesesüsteemi Päikeselt vaadatuna neli kaugeimat suure massiga planeeti, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Hiidplaneetide sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. Samuti on kõikidel hiidplaneetidel neid ümbritsev rõngaste süsteem (mis koosneb kindlal orbiidil tiirlevatest suurematest ning väiksematest kividest). Hiidplaneedid on: Jupiter Saturn Uraan Neptuun. Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet – tema läbimõõt 11,2 korda suurem kui Maal, mass aga vaid 318x suurem kui Maal. Jupiter on koguni nii suur, et tema sisse mahuksid lahedasti ära kõik ülejäänud 7 planeeti oma kaaslastega, Päikesesüsteemi väikekehadest rääkimata. Jupiteri pöörleb oma suuruse kohta väga kiiresti – tema pöörlemisperiood (ööpäev) vaid umbes 10 tundi
SYSTEMA UROGENITALE – KUSE-SUGUELUNDITESÜSTEEM Tagapind Kuseelundid: neer, kusejuha, kusepõis ja kusiti - ülal diafragma REN/NEPHROS – NEER - all - oakujuline paariline kuseloomeelund musculus psoas major – mediaalselt lateraalsuunas - mõõtmed: 12x6x3 cm musculus quadratus lumborum - mass: 200g musculus transversus abdominis Pinnad, servad, otsad Holotoopia - facies anterior – kumer - epi- ja mesogastriumi tagaseinas - facies posterior – lame SISEEHITUS - margo lateralis – kumer ...
emisioon võib hoopiski langeda ja üpriski märgatavalt. (Self-Driving Cars… 2017) 8 3. ISEJUHTIVA AUTO POSITIIVSED JA NEGATIIVSED KÜLJED 3.1. Positiivsed küljed Sõidukites kasutatav kõrgelt arenenud sensoorne tehnoloogia suudab potentsiaalselt tajuda ümbritsevat keskkonda paremini kui inimeste meeled. Auto saab kiiremini teabe kaugel asuvatest ning ka väiksematest objektidest, samuti peaks tehnoloogia suutma paremini näha ka kehvades ilmastikuoludes. Võttes arvesse, et sõiduk suudab siis ka kiiremini reageerida, saab eeldada, et liiklusõnnetuste arv väheneks. Tegelikult ongi uurimused on näidanud, et üle 80% autoõnnetusest USAs on toimunud juhi tõttu. Seega võttes kasutusele isesõitvad autod, väheneks teedel hooletute juhtide osakaal ning selle arvelt kahaneks ka õnnetuste osakaal tunduvalt
aasta. Karm kohtlemine ja võimatult rasked töötingimused paljudel suurehitustel nõrgendasid oluliselt ka vabastatute tervist ja lühendasid paljude eluiga"35 Arvude keel räägib Gulagi süsteemist kõige selgemat juttu. ,,Kõige täpsemate täna olemasolevate andmete kohaselt oli Gulagi valduses ajavahemikus 1929-1953 kokku 476 laagrikompleksi. Kuid see arv on eksitav. Tegelikkuses koosnes iga laagrikompleks kümnetest, isegi sadadest väiksematest laagriüksustest. Neid väiksemaid üksusi laagripunkte ei ole veel kokku loetud, ja arvatavasti ei saagi seda teha, sest mõned neist olid ajutised, mõned püsivad ja mõned kuulusid eri aegadel eri laagrite juurde. Samuti pole võimalik öelda kuigi palju laagripunktide tavade ja kommete kohta, nii et see käiks nende kõigi kohta. /.../ ,,Iga laager on omaette maailm, eraldi linn, eraldi maa," kirjutas nõukogude näitlejanna Tatjana Okunevskaja ja igal laagril oli oma iseloom."36
Messiina väinas (imes väina tühjaks) ning süljata need taas välja, kusjuures ta võis alla lõmpsata terve laeva! Juba antiikajal kujunes kõnekäänuks, et igaüks, kes võtab ette topeltriski, on sattunud Skylla ja Charybdise vahele. "Aga niipea, kui ta oli parunile otsa vaadanud, uskus ta, et on Skylla juurest Charubdise juurde sattunud" George Sand, CONSUELO, II osa, lk 112. PAANILINE HIRM, PAANIKA - Tuleb jumalast nimega Paan (rooma Faunus), kes oli peamine väiksematest maajumalatest. Ta oli Hermese poeg ühe nümfiga ja lärmakas, lõbus kitsekarjuste, lamburite ja väikekariloomade jumal, kuid paljuski ka loom - sokusarvede ja -jalgadega. Arvamused tema kohta on vastandlikud: väike habemega koletis, keda nähes kõik jumalad südamest naerma puhkesid või himur soerd, kes oma leiutatud karjaseflöödil ehk süürinksil mängis viise, mis olid niisama kaunid kui ööbikulaul ning varitses nümfe. Paan oli ürgne viljakusejumal, ning olles
Magistrandid olid tavaliselt selle sama ülikooli usu-, õigus- või arstiteaduskonna lõpetanud. 13. sajandi hakkas Pariisis suurenema mungaordu mõju. Need suunasid oma võimekamaid liikmed just Pariisi ülikooli õppima ja selleks, et neil oleks elukoht lõid nad ühiselamu. Sellest ajast peale, tekkisid paljudesse ülikoolidesse ühiselamud. Samadel aastatel sündis Oxfordi ülikool. Esimene Inglismaa ülikool, mis rajati väikesesse kaubanduslinna. Oxfordi ülikool kujunes välja väiksematest koolidest, mis tegutsesid Oxfordis kuni 12. sajandini. Kuigi Oxford ennast veel ülikooliks ei nimetanud, õpetati seal teadusi alates 1200 aastast. Peamiselt hakati Oxfordi ülikoolis õpetama õigus -ja usuteadust. Paljud Inglismaa üliõpilased ja magistrandid jätsid oma endised ülikoolid ja asusid õppima ja õpetama Oxfordis. Ülikooli kolledžid Esimene ülikooli kolledž loodi Pariisi ülikoolis 12. sajandi lõpus. Kolledži mõte oli pakkuda
millest 44 ei leidu mujal maailmas ehk on endeemilised, 420 linnuliiki, millest 37 on endeemilised, 394 liiki kalu, millest 19 on endeemilised ja 100 kahepaikseteliiki[3]. Imetajatest elab saarel 13 liiki primaate, sealhulgas Kailimantan orangutang, ninaahv, gibon ja pikasabaline makaak. Lisaks nendele on saar koduks ka Ida-Sumatra ninasarvikule, bantengile, Aasia elevandile, Sambari kitsele, laigulisele pantrile (Neofelis nebulosa) ja malaikarule (Helarctos malayanus). Väiksematest imetajatest elab saarel üle 90 liigi nahkhiiri ja erinevates suurustes oravaid, sealhulgas 12 liiki lendoravaid. Lindudest on ilmselt kõige tuntumad maasarvikud, mida leidub saarel kaheksat liiki. Ligi kolmkümmet liiki linde leidub vaid saare mägistel osadel. Kaladest on üks tähelpanuväärsemaid säga, mille üks liik labürint säga on suutnud kohandada oma lõpused nii, et ta suudab hingata atmosfääri õhku. Samuti on leitud kala liike, kes suudavad läbida lühikesi vahemaid maapeal
1.2 Organismi ööpäevane energiavajadus Toidust saadud energiat kasutab organism põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks. Mehed ja naised vajavad erinevas koguses energiat- mehed rohkem, naised vähem. Energia kogus sõltub ka vanusest. Kasvav (13-20 eluaastat) organism vajab toidust rohkem energiat kui täiskasvanud inimene. Samuti mõjutavad organismi energiakogust ainevahetuse iseärasused, füüsiline aktiivsus ning paljudest muudest väiksematest teguritest. Energiatarve rahuolekus ehk põhiainevahetuse energiakulu (PAV) on ligilähedaselt hinnatav vanust, sugu ja kehaehitust arvestava Harris-Benedict'i valemiga. PAV, MEHED: 66,5 + (13,75 x kehakaal, kg) + (5,003 x pikkus, cm) (6,775 x vanus aastates) = kcal ööpäevas PAV, NAISED: 655,1 + (9,563 x kehakaal, kg) + (1,850 x pikkus, cm) (4,676 x vanus aastates) = kcal ööpäevas (Instituut, Energia on meie organismile 8 vajalik elutegevuse tagamiseks) TABEL 1
asjatundjalt oma tegevusele ka teravalt eitavaid hinnanguid) Inimese kognitiivsete protsesside mõistmisel on oluline teineteisest eristada kaht tunnetusviisi induktiivset ja deduktiivset. Induktiivne tunnetusviis osutab sellele, et teadvuse kategooriad võivad kujuneda kild killu haaval hangitava teabe põhjal, et tunnetus töötab nii-öelda altpoolt ülespoole ning et inimese terviklik maailmapilt sulatatakse kokku üksikutest väiksematest koostisosadest (bottom-up processes). Deduk- tiivne tunnetusviis seevastu osutab, et inimese teadvuses võivad leiduda üldisemat laadi ettekujutused (mallid) sellest, kuidas teda ümbritsev maailm on korraldatud, ning teadvus rakendab neid konkreetse, meelte abil hangitava teabe korrasta- misel; et tunnetus võib seega töötada ka ülevalt allapoole (top- down processes). Paralleelselt saksa idealistliku psühholoogiaga arenes anglo- ameerika keelepiirides, eeskätt Ameerika Ühendriikides 20
tehnilised vahendid. Peale nende on organisatsioonil - eesmärk, mis peab olema allsüsteemide koostöö tulemuseks. Kõik need osad mõjutavad vastastikku üksteist. Lisaks mõjutab organisatsiooni allsüsteemi ka väliskeskkond, millele ka need avaldavad omakorda mõju. ORGANISATSIOONILISE KÄITUMISE OSADE KIRJELDUS: Inimesed- moodustavad organisatsiooni sisese sotsiaalse süsteemi, mis koosneb üksikutest ning suurematest ning väiksematest rühmadest. Need rühmad võivad olla nii ametlikult moodustatud üksused või on kujunenud välja iseenesest näiteks sümpaatia või huvide põhjal. Seega moodustavad inimesed ametlikke ja mitteametlikke, suuri ning väiksemaid gruppe. Inimene töötab organisatsioonis selleks, et saavutada oma eesmärk. Organisatsioonid on loodud inimeste tarvis. Struktuur- näitab inimorganisatsiooni ametlikke ehk formaalseid suhteid. Organisatsiooni tegevus eeldab erinevate ametikohtade olemasolu. NT
Tsütogeneetika alused. Kromosoomid. Tsütogeneetika põhiliseks uurimisobjektiks on kromosoomid, milles sisaldub kogu raku geneetiline informatsioon. Baktereid ja teisi organisme, kellel puudub rakutuum, nimetatakse prokarüootideks. Organismidel (enamasti hulk-raksetel), kellel esineb rakutuum ning selles esinevad kromosoomid, nimetatakse eukarüootideks. Iga kromosoom koosneb kahest pikast peenest spiraalsest niidist kromatiidist, need omakorda kromoneemidest. Kromoneemid koosnevad veel väiksematest kromofibrillidest. DNA paikneb põhiliselt rakutuumas olevates kromo-soomides ja DNA hulk rakus on püsiv. Kromosoomid on pärilikkuse materiaalsed kandjad ja nad kindlustavad geneetilise info edasikandmise järglastele. Geen on pärilikkuse ühik. Geenid kontrollivad kindlate valkude sünteesi ja mõjutavad ühe või teise tunnuse arengut. 14. Liikidevahelised ristandid. Eri liiki isenditelt ristandite saamine on haruldane ja vimalik vaid fülogeneetiliselt lähedaste liikide puhul
Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (nurk 86,9°), samas tasandis tiirlevad ka viis suuremat kaaslast. Teleskoobis paistab Jupiter heleda triibulise kettana, mille lähedal on alati näha ühele joonele rivistunud tähekesed -- Jupiteri suured kaaslased. Kokku on neid neli; nende liikumine, varjutused ja üleminekud Jupiteri kettast on hästi jälgitavad juba väikeses teleskoobis. Triibud planeedi pinnal on muutuva kuju ja heledusega, väiksematest detailidest on kuulsaim nn. Suur Punane Laik, mille avastas 1666. a. Cassini ja mis püsib - erinevalt teistest, muutlikest detailidest - oma kohal juba 330 aastat. (5) 11 2.2 Saturn Saturn on üsna sarnane Jupiteriga, kuid pisut väiksem: läbimõõt 83%, mass 30%, tihedus 52% Jupiteri omast. Orbiit on Saturnil nagu Jupiterilgi "keskmiselt ümmargune", kalle ekliptika
Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I 1. Millised molekulid on polümeerid? Polümeerid on väga suured molekulid, mis koosnevad tuhandetest väiksematest omavahel ühendatud molekulidest ehk monomeeridest. DNA, puit ja valk on kõik polümeerid http://miksike.ee/docs/referaadid2005/polumeerid_evelin.htm 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5 süsinikulise suhkru (riboosi või desoksüriboosi) ja fosfaatrühma liitumisel. 3. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhappeid on kahte tüüpi:
klassi, kui võivad üksteist asendada samades kontekstides. nende paigutus (arranzheering) Puudused: · ei võimalda eristada tähenduselt erinevais süntaktilisi struktuure · ei võimalda tuua välja seoseid aktiivse/passiivse, jaatav/eitava lause vahel · ei anna vastust küsimusele, mis on keele elementaarühikuks süntaktika tasandil Transformatoorne analüüs Ameerika deskkriptivismil oli 3 koolkonda. I ja II koolkond kasutasid vahetute mooodustajate meetodit. Analüüs lähtub väiksematest suuremate ükskste poole. Eesmärgiks identifitseerida vahetud moodustajad. Vahetud moodustajad: teate lingvistiline struktuur, grammatiliselt ja semantiliselt üksteisega vahetult seotud lausungi osad. Vahetute moodustajate struktuur on fraasi struktuur. III koolkond: Transformatsiooni analüüsi koolkond. Järgmisel leheküljel võrdlus eelnevate koolkondade vahel Vahetute moodustajate meetod Transformatoorne analüüs
tunduvad kuulmisele püsivad ja konsonantsed, teised kooskõlad aga ebapüsivad ja dissonantsed.19. saj-l on piirid eri teadusvaldkondade vahel üsna hägusad. 20.saj.alguses uus suund saksa psüholoogias- gestaltpsüholoogia. Inimese kognitiivsete protsesside mõistmisel on oluline teineteisest eristada kaht tunnetusviisi:1)induktiivne-alt üles, inimese terviklik maailmapilt sulatatakse kokku üksikutest väiksematest koostisosadest;2)deduktiivne-ülalt alla, inimese teadvuses võivad leiduda üldisemat laadi ettekujutused. 20.saj. elguse gestaltpsüholoogia tähtsus on selles, et ta reaktsioonina 19.saj.lõpu induktiivset laadi atomistlikule psüholoogiale hakakb rõhutama deduktiivsete mehhanismide olulisust inimese psüühilistes protsessides. Seda iseloomustab katse, mille saksa psüholoog M.Wertheimer sooritas pimeda toa seinale kinnitatud kahe lambikesega
Ei ole head ilma halvata. Empedokles oli mees, kes üritas neid kahte meest lepitada. Ta ütles, et üks kindel asi ei saa muutuda teiseks, seega nõustudes Parmenidesega. Samas ütles ta, et tuleb usaldada oma meeli, nõustudes Herakleitosega. Ta tõi välja nelja elemendi teooria maailma koosneb neljast põhielemendist veest, õhust, tulest ja maast. Tekkis uus probleem mis paneb need elemendid ühinema ja lagunema, et tekiksid asjad. Anaxagoras ütles, et kõik asjad koosnevad väiksematest asjadest, millel on ühised tunnused. Ta arvas ka, et Päike ei ole jumal, vaid suur kera. Sofie saab uue valge kirja, kus seisab küsimus: ,,Miks on Lego kõige geniaalsem mänguasi maailmas?" Pruun kiri räägib Demokritosest. Demokritos tõi välja aatomiteooria kõik asjad koosnevad purustamatutest osakestest, mis on igavesed. Kõik aatomid on erinevad, muidu ei saaks neist moodustada lõpmatult palju erinevaid objekte. Demokritos ei uskunud jõududesse,
Kammkeraamika kultuur (u. 4000 - 3000 e.m.a.) Kujunes arvatavasti Laadoga järve ümbruses. Levis Lõuna-Lätist Loode-Venemaa ning Põhja-Soomeni. Eri piirkondade vahel eksisteerisid väga tihedad sidemed. Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Viimaseid tehti kammi meenutava hambulise templiga. Ka jahi- ja tööriistad olid paremini valmistatud. Näiteks tulekivist nooleotsad polnud teritatud enam üksnes servast, vaid töödeldud ühtselt üle pinna. Kammkeraamika kultuuri asulad asusid samuti enamasti jõgede ja järvede ääres, mõned ka mererannal või isegi väikesaartel. Elamud paiknesid tavaliselt ridastikku ukseavaga veekogu poole.
sulgedest moodustunud kõrvjad tutid. Istuva kassikaku keha alt paistavad tugevad konksjad mustad küüned, kaks kummalgi pool. Jalad on paksult sulgedega kaetud ja on istuvas positsioonis kehast eristamatud, mis loob ka väiksest kakust mulje kui turjakast jõhkardist. Kassikakk on aktiivne hämarikus ja öötundidel. Ta on võimas kiskja, mistõttu temaga peavad arvestama ka keskmise suurusega kiskjad imetajad. Kassikakk toitub suurematest ja väiksematest närilistest, jänestest, kärplastest ja isegi väiksem rebane peab tema eest varju pugema. Lindude puhul pole aga mingit küsimust - kes ette jääb, see maha murtakse. Kassikaku eest võivad end muretult tunda ehk vaid meri- ja kaljukotkas, ka suur-konnakotkas. Aga näiteks kalakotkas peab juba tema eest taanduma; kassikaku menüü "ülejääke" uurinud ornitoloogid on teinud kindlaks vähemalt ühe kalakotka murdmise. Et kassikakk toidu valikuga pead murdma ei
tööalast aktiivsust. 2. Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos. Kui inimesed ühinevad tekib vajadus eestvedamisel ja suunamise järele. Keegi rühma liikmetest kujuneb vastavalt oma võimetele liidriks. Nii kujunebki välja org. süsteem.3 allsüsteemi; 1)Inimesed ehk sotsiaalne allsüsteem- inimesed moodustavad org. sisese sotsiaalse süsteemi mis koosneb üksikisikutest ning suurematest või väiksematest rühmadest. Rühmade koosesi võib nii muutuda kujuneda välja kui ka laguneda. 2) Struktuur ehk juhtiv süsteem- näitab org. ametlikke suhteid. Org. tegevuseks on vaja erinevaid ametkohti: töölised toodavad, teenindajad müüvad jne. Inimeste töö paremaks kordineerimisel luuakse süsteem, et paremini lahendada keerukaid otsuseid. 3) Tehnoloogia ehk tehniline- tähendab inimeste tegutsemiseks vajalikke materiaalseid ja tehnilisi vahendeid. Tehnoloogia avaldab töötingimustele suurt
o Suletud poorsus vol 2 - Moodustunud gaaside eraldumise tulemusena o Võimalik töödelda süsinikku väga erinevatel viisidel, võimalik süsinikku aktiveerida gaasidega (õhuga, veeauruga, co2-ga), keemiliste reagentidega (halogeniidioone sisaldavate gaasidega. Moodustuvad lenduvad ühendid (nt SiC + Cl2 > C + SiCl4), saadud süsinik koosneb suurtest makroskoopilistest ja ka väiksematest osadest saadud materjalis on olemas erineva suurusega poorid ja sp2 süsinikud saadud süsinik on väga hea elektrijuhtivusega. Grafitiseerimine, grafitiseeritusastmed. Raman spektroskoopia infrapunases alas toimuva kiirguse neeldumise hajumise spektroskoopia wtf Ideaalsel grafeenil olemas ainult G piik (näitab sp2 süsinike olemasolu) ja 2D piik (näitab suuri grafiidseid alasid)
Just need elemendid on sobivad, sest moodustavad kovalentseid sidemeid. ELEMENT % Vesinik 63 Hapnik 25,5 Süsinik 9,5 Lämmastik 1,4 Bioelemendid moodustavad erinevaid molekule, need biomolekulid jagunevad nelja klassi: 1. Valgud ehk proteiinid 2. Nukleiinhapped (DNA,RNA) 3. Süsivesikud ehk suhkrud 4. Lipiidid ehk rasvad (AINUKESED, MIS EI OLE BIOPOLÜMEERID!) Polümeerid - väga suured molekulid, mis koosnevad tuhandetest väiksematest omavahel ühendatud molekulidest ehk monomeeridest. Valgud ehk proteiinid on lineaarsed, hargnemata biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid (20 aminohapet). Valkude süntees toimub ribosoomides. Valkudel on organismis elutähtis roll, sest osalevad põhimõtteliselt kõikides bioloogilistes protsessides - Valgud on ensüümid, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust, valgud kaitsevad antikehade vastu, vastutavad rakuliikumise eest, kontrollivad kasvu jne.
tingimustel hakata kuhjuma veealusteks vallideks ehk rannabarrideks. Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine. See on tingitud sellest, et poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem kui lahtedes, kus vesi on tavaliselt madalam ja lainete jõud väiksem. Poolsaarte otstest lahti murtud materjali kannavad lained lahepäradesse, kus see settib. Väga sageli kohtame just poolsaarte tippudes suuri kivirahne ja väiksematest kividest sillutist: seal toimub lainete kulutus. Kõrvaloleva lahe päras võib valitseda aga kena liivarand, kuhu kuhjuvad setted. Kui lainetus jõuab randa teatud nurga all, nii et setted hakkavad liikuma rannajoonega paralleelselt, siis sellist setete liikumist nimetatakse setete pikirändeks. Kohtades, kus rannajoon muudab järsult suunda, võib setete pikirände tulemusena hakata kujunema maasäär. 30
Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades Linnarahvastiku osatähtsus, Üldjuhul kõrge, üle 70%. Kasvutempo Osatähtsus veel keskmine või madal, kasvutempo aeglane kuid kasvutempo kiire Kasvutegurid Elanike suundumine maalt ja Rahvaarvu kiire kasv loomuliku iibe arvel, väiksematest linnadest suurlinnadesse, elanike suundumine maalt linna, linnastumine jõudnud infoajastu linnade tööstusajastu linnad, ülelinnastumine järku Regionaalsed erinevused Linnade kokkukasvamine,megalopoliste Eriti kiiresti kasvab pealinn ja teke. mõned suuremad linnad näiteid linnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest;
tugevasti kägardatud asendis, kaasa pandi luuesemeid). Tegeldi algelise loomakasvatusega ja maaviljelusega. Elanikud olid europiidset rassi (indoeurooplased). Olid arvatavasti balti hõimude eelkäijad. 7. Kammkeraamika kultuur jõudis Eestisse neoliitikumis umbes 3300 a. paiku e.Kr. Eestisse jõudis paremini valmistatud savinõude tüüp. Nende välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega, mis tehti kammi meenutava riistaga (sellest ka kultuuri nimetus). Tegeldi küttimise ja kalastamisega. Töö-ja tarberiistade valmistamisoskused olid varasemaga võrreldes tublisti arenenud. Surnud maeti asula territooriumile, isegi elamu põranda alla. Surnule pandi kaasa mõni noake, kõõvits ja ehteid. Selle kultuuri elanikud olid arvatavasti pärit idast, nad olid mongoliidset rassi . Neid peetakse läänemeresoome rahvaste eelkäijateks. 8. Pronksiaeg (2.a.t.- 6.saj. e
Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (nurk 86,9°), samas tasandis tiirlevad ka viis suuremat kaaslast. Teleskoobis paistab Jupiter heleda triibulise kettana, mille lähedal on alati näha ühele joonele rivistunud tähekesed -- Jupiteri suured kaaslased. Kokku on neid neli; nende liikumine, varjutused ja üleminekud Jupiteri kettast on hästi jälgitavad juba väikeses teleskoobis. Triibud planeedi pinnal on muutuva kuju ja heledusega, väiksematest detailidest on kuulsaim nn. Suur Punane Laik, mille avastas 1666. a. Cassini ja mis püsib -- erinevalt teistest, muutlikest detailidest -- oma kohal juba 330 aastat. Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik (polaarne läbimõõt on ekvatoriaalsest 9000 km võrra väiksem). Võrreldes Maa rühma planeetidega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem -- see näitab kergemate elementide, eelkõige vesiniku ja heeliumi suurt osakaalu, mida kinnitab ka spektraalanalüüs
muudab kõik pakutavad tooted ja teenused kättesaadavaks ja vastuvõetavaks elanike absoluutsele enamusele. Püüdleme pidevalt selle poole,et MAXIMA oleks ostjate jaoks kõige mugavam ostukoht.Ostja jaoks seisneb mugavus eelkõige täpses,korralikus ja loogilises kaupade paigutuses ning,et meie pakutava kauba hinna ja kvaliteedi suhe ei tooks esile mingeid kõhklusi. Arvestades ostjate erinevaid vajadusi,oleme loonud ka äärmiselt erineva suurusega kauplused:alates väiksematest,mille kaubavalikus on põhirõhk asetatud esmaterbekaupade ning lõpetades hiiglaslike kaubanduskeskustega,kust on võimalik osta praktiliselt kõike,mida hing ihkab.MAXIMA kauplusi on äärimiselt kerge leida,sest nad ei paikne mitte sinult suurlinnades,vaid ka väiksemates linnades ja rajoonikeskustes. MAXIMA poolt pakutavate tarbekaubate-ja teenuste valiku arendamine on meie igapäevane ülessane ,sest ainult sel viisil suudame muuta MAXIMA's leiduva veelgi
Tuumfirma kasutab tööjõu värbamisel sõelumismeetodit. Põhjustab diskrimineerimist. Sõelumismeetod on ka soovituskirjad. soovituskirjad ·Valitakse ainult prestiizete asutuste soovitusega tööotsijaid (värbamiskulud vähenevad). ·Kui oskustööliste pakkumine ületab nõudluse, siis on tulemuseks soovituskirjade inflatsioon, mitte palga kasv. ·Soovituskirjade vajaduse kõrvaldamine aitaks kaasa tööturu liikumisel tasakaalu poole. 2 Väiksematest 2. Väik t t viletsama il t tehnoloogiaga t h l i h harudest d t ehk hk perifeeriast. if i t Perifeerias on palgad madalamad ja tööjõu voolavus suur. Perifeeriafirmad ei saa lubada tööjõu diskrimineerimist (kulukas).
Pealinn Hattusa. Hetiitidel oli väga tugev sõjavägi, eelkõige tugevad hobukaarikud. Oli suur vastuolu Egiptuse ja hetiitide vahel. Võideldi Palestiina ja Süüria alade pärast. Egiptuse vägede eesotsas Ramses II, hetiitidel Hattusili. Tähtsaim lahing oli Kadesi lahing, mis toimus 1286 a eKr. 1250 a eKr sõlmiti rahuleping (üks esimesi teadaolevaid), mille põhjal Põhja-Süüria jäi hetiitidele ja Lõuna-Süüria koos Palestiinaga Egiptusele. Impeerium koosnes väiksematest sõltuvatest riigikestest, mida juhtis kuningas koos sõjalise ülikkonnaga. Kultuuris on vähe originaalset, suurem osa võeti üle Mesopotaamia kultuurist. Hetiidi riik on tähtis veel ühe leiutise poolest. Nende riigi ajal u 1300 a eKr hakati Väike-Aasias tööriistade valmistamiseks kasutama rauda. Peagi levis rauatöötlemisoskus Süüriasse, Mesopotaamiasse ja Kreekasse ning seejärel laiemaltki. Algas rauaaeg. Pärsia suurriik
veoreziim, füüsikalised ja keemilised omadused. Transpordis on liigitamise aluseks otstarbekas valida tunnused, mis võimaldavad tagada lasti rikkumata veo. Kõige üldisemalt jaotatakse lastid kuiv- ja vedellastideks. Kuivlastid jaotatakse veomooduse järgi omakorda tükk- ja puistlastideks. Tükklastide hulka kuuluvad mitmesugused tooted, mida veetakse pakitult või pakkimata kujul. Puistlastideks nimetatakse laste, mis koosnevad paljudest suurematest või väiksematest osadest. Veoreziimi järgi liigitatakse lastid mittereziimseteks ja reziimseteks. Mittereziimseteks loetakse lastid, mis ei allu vedamisel lasti seisundit halvendavate agressiivsete tegurite mõjule. Sellised on nt. kruus, kivid, betoontooted, marmor, liiv, tellised jt. Mittereziimsete lastide hulka kuuluvad ka kõik hermeetilises taaras veetavad lastid. .Reziimsed lastid jagunevad külmutatud ja jahutatud lastideks. Külmutatud lastide veotemperatuur on alla - 6 °C, jahutatud lastidel - 1..
Selle etapiga seostuvad esimesed kindlat dateeritud hauad. Maetud on asulate territooriumile maapinda süvendatud haudadesse selili siruli asendis koos mõningate panustega. + Venekirveste kultuur, algeline loomakasvatus, maaviljeluse algus Eestis. a)kammkeraamika kultuur (Jõudis Eestisse neoliitikumis umbes 3300 a. paiku e.Kr.) Eestisse jõudis paremini valmistatud savinõude tüüp. Nende välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega, mis tehti kammi meenutava riistaga (sellest ka kultuuri nimetus). Tegeldi küttimise ja kalastamisega. Töö-ja tarberiistade valmistamisoskused olid varasemaga võrreldes tublisti arenenud. Surnud maeti asula territooriumile, isegi elamu põranda alla. Surnule pandi kaasa mõni noake, kõõvits ja ehteid. Selle kultuuri elanikud olid arvatavasti pärit idast, nad olid mongoliidset rassi . Neid peetakse läänemeresoome rahvaste eelkäijateks.
või kuumades tingimustes.Töö peaks olema korraldatud nii et töötaja saaks pidada puhke pause kui ta tunneb selleks vajadust.Puhke pauside taastavat toimet suurendab kõndimine,sirutamine ja lõdvestavate harjutuste tegemine. Psüühiline koormamine Kõige suuremat psüühilist koormust põhjustab info läbi töötamine parima variandi valimine ning toimumine sellele vastavalt.Tööd jaotatakse gruppidesse: 1.kiirust ja täpsust vajav käsitsi töö nt. Toodete komplekteerimine väiksematest detailidest. 2.kvalideedi kontroll,vigade praak detailide otsimine,kangaste kontroll kudumisel.Töö seisneb vigade otsimises,tegutsemise kiirus on erinev. Ergonoomia See on teadus mis uurib süsteemi,keskkonda,inimest ja masinat ja see püüab seda optimiseerida.Tänapäeval on saanud selgeks,et inimese osa paremaks mõistmiseks töö protsessis ei piisa üksikute teaduste rakendamisest vaid on tarvis neid teadusi kasutada ühendatult komplekselt. Optimaalsete töötingimuste mõiste
Habelendlane Habelendlane sarnaneb oma välimuselt ja eluviisilt väga Brandti lendlasele ning kaua aega peeti neid üheks ja samaks liigiks. Habelendlane on ulatusliku levilaga, mis ulatub Skandinaaviast Kaug-Idani, kuid Eestist on teda vähe leitud ja ta on võrdlemisi haruldane. Habelendlased asustavad meil mitmesuguseid puistuid, aedu, parke, metsaservi ja lagendikke. Öösel toitu jahtides võivad nad lennata ka veekogude kohal, 1-8 m kõrgusel. Habelendlased toituvad väiksematest ööputukatest ja nende lend võib suvel kesta kogu öö. Päevaks kogunevad habelendlased varjepaikadesse, milleks on enamasti puuõõnsused ja inimeste elamud, kus nad peituvad seinte vahele või katuse alla. Nad elutsevad kolooniatena, kuhu võib kuuluda mitmekümneid isendeid. Talvel on lendlased talveunes. Selleks siirduvad nad juba septembris suurematesse inimeste poolt valmistatud või ka looduslikesse koobastesse, mida enam ei kasutata. Oluline on, et
1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); India keeleteadus tekkis vajadusest õigesti retsiteerida ja interpreteerida veedasid; keelekasutus standardiseerus, hakati eraldama sõnu, tüvesid ja foneetilisi ühikuid. 6. sajandil eKr jõuti süstemaatilise tähestikuni. Olulisim india keeleteadlane Panini (4. saj eKr) tuletas sanskriti keele grammatika morfeemi juurtest; tema grammatika koosneb 4000 reeglist e suutrast (seitse käänet; morfosüntaktilised reeglid verbi- ja nimisõnavormide moodustamiseks; sõna lõplik kuju saadakse morfoloogiliste struktuuride ja fonoloogiliste protsesside alusel; semantilised rollid: agent, kogeja, teema, instrument, allikas, suund, transitiivsus). 2. Hiina: keeleteaduse alged Confuciuse õpetuses: „nimede parandamine“ Hiina mõtlemist peetakse nii praktiliseks, et teoretiseerimisele polnud seal justkui ruumi. Esimene filosoof oli Confuc...
Jagunevad 3 põhirühma: liht-, liit- ja tsüklilised lipiidid. Lihtlipiidid on neutraalrasvad (seapekk, taimed õlid, vahad). Liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo - ja glükolipiidid. Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid. Rasvad: Suured molekulid; pole polümeerid, kuna nad pole kokku pandud monomeeridest; Rasvhappe molekulis esineb mittepolaarne C-H side ja selle tõttu on rasvad hüdrofoobsed; kokku pandud erinevatest väiksematest molekulidest; glütseroolist ja rasvhapetest; 3 rasvhappe molekuli on seotud glütserooli molekuli OH-rühmaga estersidemega; Nimetetakse ka triglütseroolideks; Rasvhapped erinevad pikkuselt ja kaksiksidemete asukoha poolest. Rasvhapped: Küllastumata rasvhapped - milles esineb üks või mitu kaksiksidet. On ülekaalus taimsetes rasvades, mis esinevad toatemperatuuril vedelas olekus ehk õlina. Oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped. Arv märgib esimest kaksiksidet omavat süsiniku aatomit loetuna
peale õiget aega kohale; reedeti on tihti nii ülerahvastatud, et need, kes pole piletit jõudnud osta, jäävad maha; sõidavad siiski ainult kindlatel liinidel ja kindlatel aegadel. Teised konkurendid (Näiteks Tarbus, Rakvere ATP, Võru Autobaas, Pärnu ATP, Viljandi ATP, Edelaraudtee) · Tugevused oma klientuur; väljakujunenud ettevõtte organisatsioon; väljuvad enamasti õigeaegselt ka väiksematest kohtadest; pole ülerahvastatud. · Nõrkused hind, ka sooduspileti oma, on kõrgem kui põhikonkurentidel; võimalikke sihtkohti on vähe; väljuvad ka suurematest linnadest suhteliselt harva; sõidavad küllaltki aeglaselt; bussid ei ole alati kõige mugavamad. Teenuse eeldatav müügimahtude jaotus konkurentide vahel 7 I periood II periood III periood Konkurent
Need on liiga karmi kliimaga ja mägise reljeefiga elamiseks vähesobivad alad. 16. teab üldjoontes linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades; Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades Linnarahvastiku osatähtsus, Üldjuhul kõrge, üle 70%. Kasvutempo aeglane Osatähtsus veel keskmine või madal, kuid kasvutempo kiire kasvutempo Kasvutegurid Elanike suundumine maalt ja väiksematest linnadest Rahvaarvu kiire kasv loomuliku iibe arvel, elanike suurlinnadesse, linnastumine jõudnud infoajastu linnade suundumine maalt linna, tööstusajastu linnad, järku ülelinnastumine Regionaalsed erinevused Linnade kokkukasvamine,megalopoliste teke. Eriti kiiresti kasvab pealinn ja mõned suuremad linnad 17
ehk dekodeerimine. b) tõlgitu mõistmine. Tuleb aru saada sellest, mis on kokku loetud. See kui laps oskab sõna kokku lugeda, ei tähenda, et ta lugeda oskab. Lugemise eeloskuste kujunemise probleemid varases arengus. Eeloskused on nt oskus analüüsida sõna häälikulist koosseisu. Selleks et lapsel üldse tekiks heli ja tähe vastavus, peab laps suutma sõnas kui tervikus eristada väiksemaid osi. Teatud vanuses hakkavad lapsed tajuma, et sõna koosneb väiksematest juppidest. Et sõna algab millegagi ja lõppeb millegagi ja midagi on vahepeal keskel ka. Ehk siis oskus analüüsida sõna häälikulist koostist – millistest helidest sõna koosneb. Sisuliselt mõtlemise operatsiooni – analüüsiga tegemist. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et lapsed, kui hakkavad tajuma, et sõna koosneb väiksematest osadest, kaua aega arvati, et laps peab kohe tulemagi selle peale,
allsüsteemist: 1. inimesed e. sotsiaalne allsüsteem 2. struktuur e. juhtiv süsteem ja 3. tehnoloogi e. tehniline (materiaalne) allsüsteem. Kõik need osad mõjutavad vastastikku üksteist. Lisaks sellele mõjutab organisatsiooni allsüsteeme ka väliskeskkond, millele ka need avaldavad omakorda mõju. INIMESED moodustavad org.sisese sotsiaalse süsteemi, mis koosneb üksikisikutest ning suurematest või väiksematest rühmadest. Rühmade koosseis ja suurus muutub, nad moodustuvad, kujunevad välja ja lagunevad. Inimene on mõtlev ja tundev elusolend, kes töötab organisatsioonis selleks, et saavutada oma eesmärke. Organisatsioonid eksisteerivad pigem inimeste, mitte inimesed organisatsioonide tarvis. Nende käitumine organisatsioonis on mõjutatud ka teistest allsüsteemidest. STRUKTUUR näitab inimorganisatsiooni ametlikke ehk formaalseid suhteid.
katkemine ja tekivad väiksemad molekulid. Naftast saadakse erinevate töötlemiste järgi jääk milles omakorda tehakse määrdeõli, parafiinvahasid, bituumenit ehk asfalti. Diiselõoli, petrooleum , bensiin ja naftatöötlemisgaas. Nende ainete omadused ja alkaanid peab olema endal selge. J 132.polümeerid ja nende süntees ja küllastumatta orgaaniliste ainete struktuurid ja omadused. Polümeerid on väga suured molekulid, mis koosnevad tuhandetest väiksematest omavahel ühendatud molekulidest. Polümeere on looduslikke ja sünteetilisi.Polümeere leidub sageli looduses. DNA, puit ja valk on kõik polümeerid. Looduslikud kiud nagu vill ja siid, on samuti polümeerid. Sünteetilisi polümeere valmistatakse alates 19. sajandi lõpust. Nad on aluseks kõigile sünteetilistele plastmassidele ja kiududele. Polümeerid koosnevad pikkadest ahelataolistest molekulidest, mis on tehtud ühendades omavahel väiksemad molekulid, mida nimetatakse monomeerideks
organisatsiooni süsteemina, mis koosneb kolmest allsüsteemist: · Inimesed e sotsiaalne allsüsteem · Struktuur e juhtiv allsüsteem · Tehnoloogia e tehniline (materiaalne) allsüsteem Kõik mõjutavad üksteist ja lisaks mõjutab organisatsiooni allsüsteeme ka väliskeskkond, millele ka need avaldavad omakorda mõju. Inimesed moodustavad sotsiaalse süsteemi, mis koosneb üksikisikutest ning suurematest või väiksematest rühmadest. Struktuur näitab inimorganisatsiooni ametlikke e formaalseid suhteid. Organisatsiooni olemasolu eeldab erinevate ametikohtade olemasolu: tootjad, müüjad, raamatupidamine, juhid. Inimeste tegevuse efektiivsemaks koordineerimiseks kujundatakse välja struktuur, et pidada nõu, võtta vastu otsuseid ja paremini lahendada keerukaid probleeme. Tehnoloogia tähendab inimeste tegutsemiseks vajalikke materiaalseid ja tehnilisi vahendeid
varjepaikadeks enam sobilikke õõnsusi. Segamatult pesitsedes kasutavad kodukakud sama pesapaika aastaid. Sobivas paigas võib asustustihedus ulatuda kuni 3 või enama paarini 1000 hektari kohta. Kui suuremates parkides on mitu kodukaku paari, toimuvad kaitstava territooriumi piirialadel sageli ägedad taplused. Kodukakk on aktiivne peamiselt öösiti. Ränne Kodukakk on paigalind, kelle hulguliikumised jäävad tavaliselt 10 km raadiusse. Toitumine Toitub pisinärilistest, väiksematest lindudest, harva hakisuurustest lindudest. Konnad, sisalikud, mutid ja mardikad on tema menüüs samuti küllalt tähtsal kohal. Mõnedel juhtudel on esinenud spetsialiseerumist rästastele. Karmi talve ja sügava lumikatte korral hukkub neid küllalt märkimisväärsel hulgal, kuna kakud ei suuda paksu lume korral hiiri tabada. Sigimine ja areng Pesa tunneb ära iseloomuliku vooderduse järgi - kodukakk vooderdab oma pesa
organisatsiooni süsteemina, mis koosneb kolmest allsüsteemist: Inimesed e sotsiaalne allsüsteem Struktuur e juhtiv allsüsteem Tehnoloogia e tehniline (materiaalne) allsüsteem Kõik mõjutavad üksteist ja lisaks mõjutab organisatsiooni allsüsteeme ka väliskeskkond, millele ka need avaldavad omakorda mõju. Inimesedmoodustavad sotsiaalse süsteemi, mis koosneb üksikisikutest ning suurematest või väiksematest rühmadest. Struktuur näitab inimorganisatsiooni ametlikke e formaalseid suhteid. Organisatsiooni olemasolu eeldab erinevate ametikohtade olemasolu: tootjad, müüjad, raamatupidamine, juhid. Inimeste tegevuse efektiivsemaks koordineerimiseks kujundatakse välja struktuur, et pidada nõu, võtta vastu otsuseid ja paremini lahendada keerukaid probleeme. Tehnoloogiatähendab inimeste tegutsemiseks vajalikke materiaalseid ja tehnilisi vahendeid.
Risttahukas on tahukas, mille kõik tahud on ristkülikud. Ristküliku vastasküljed on ühepikkused. Geomeetriliste kujundite komplektist lõigatakse välja ristkülikud. Ruutu ja ristkülikut võrreldakse omavahel. Leitakse ruudu ja rist- küliku ühiseid ja erinevaid tunnuseid. Nüüd asetatakse kõrvuti kaks kuupi ja õpilased näevad, et on tekki- nud risttahukas, mille kaks tahku on ruudud, ülejäänud tahud aga risttahukad. Samuti laotakse väiksematest ruutudest suuremaid ruute ja väikse- matest kuupidest suuremaid kuupe. Järgneb töö tööraamatuga. Ülesande 5 lahendamiseks loeb õpetaja ette järgneva jutukese. Lap- sed joonestavad pliiatsiga ruudustikul sirglõike vastavalt jutu sisule. Jutuke ülesande 5 juurde Kilpkonn liigub kivi juurest teokarbi juurde, teokarbi juurest lehe juurde, lehe juurest kastanimuna juurde ja kastanimuna juurest kivi juurde tagasi. Joonestanud jutukese käigus sirglõigud õiges järjekorras, tekib rist-
CH4+Cl2CH3Cl+HCl 4) vees halvasti lahustuvad Alkeenid- süsinike vahel kaksikside ; Alküünid- süsinike vahel kolmikside Aromaatsed süsivesinikud ehk AREENID n: benseen Hapnikku sisaldavad orgaanilised ühendid: Alkohol R- OH - ool; Fenoolid Ar-OH fenool; Eetrid R-O-R eeter; Aldehüüdid R-CHO - aal; Ketooonid R-CO-R -oon; Karboksüülhape R-COOH -hape; Estrid R-COO-R - ester; Polümeer on kõrgmolekulaarne ühend, mille makromolekul koosneb korduvatest väiksematest struktuuriühikutest - monomeeridest. Näiteks: monomeeri eteeni CH2=CH2 polümerisatsioonil saadakse polüetüleen(-CH2-CH2-)n n- polümerisatsiooniaste ehk liitunud monomeeride arv. Polümeeride füüsikalis-keemilised omadused on määratud suuresti ahela geomeetriaga:lineaarsed polümeerid lahustuvad orgaanilistes lahustites ja kuumutamisel sulavad. Ruumilised ei lahustu ega sula. Hargneva ahelaga käituvad väga erinevalt. Mida vähem on kõrvalahelaid, seda suurem on sarnasus lineaarse
53. Linnastumise kulg ja erinevused arenenud ja arengumaades; Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades Linnarahvastiku Üldjuhul kõrge, üle 70%. Kasvutempo Osatähtsus veel keskmine või madal, osatähtsus, aeglane kuid kasvutempo kiire kasvutempo Kasvutegurid Elanike suundumine maalt ja Rahvaarvu kiire kasv loomuliku iibe väiksematest linnadest suurlinnadesse, arvel, elanike suundumine maalt linna, linnastumine jõudnud infoajastu linnade tööstusajastu linnad, ülelinnastumine järku Regionaalsed Linnade kokkukasvamine, Eriti kiiresti kasvab pealinn ja mõned erinevused megalopoliste teke. suuremad linnad 54. Linnastumisega kaasnevad sotsiaalsed - ja keskkonnaprobleemid;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
