sealhulgas Afganistanis, Alzeerias, Egiptuses, Iraanis, Iraagis, Liibüas, Malaisias, Saudi Araabias ja Süürias. Moslemeid elab ka mitmel pool endise Nõukogude Liidu territooriumil, Hiinas, samuti Euroopa riikides, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. (M. S. London ,,Islam'' 2001) Nii nagu juudi ja kristlaste kogukonnad, koosneb ka islami kogukomd väiksematest rühmitustest, mille tõekspidamised on üksteisest pisut erinevad. Omavahel võistlevad kaks katusrühmitust: enamik moslemeid kuulub sunni sekti ja neid nimetatakse sunnamoslemiteks ehk sunniitideks, ülejäänud moslemid kuuluvad siia sekti ja neid kutsutakse siiadeks. Sellest on tuletatud sõna ,,siit", mida kasutatakse läänemaades. Suurimat siitide rühmitust tuntakse 12 siia sekti nime all. Nad on arvulises ülekaalus Iraanis ning moodustavad suuri kogukond
1. Päike energiaallikana. Päikese optiline kiirgus on Maal toimuvate füüsikaliste, bioloogiliste, keemiliste ja paljude teiste protsesside peamine energiaallikas. Isegi õli on miljonite aastatega taimestikku ja loomastikku salvestunud päikeseenergia. Ka hüdroelektrijaama turbiine ringi ajav vesi teeb oma ringkäiku tänu Päikesele. Ainukeseks Päikesest sõltumatuks energiavormiks võib pidada aatomienergiat. Otsese päikeseenergia ehk päikesesoojuse ja -elektrienergia panus maailma energiavajadusse on praegu veel väga väike - vaid promille murdosa. Praktikas on päikeseenergia ammendamatu loodusvara. Arvatakse, et õli jätkub 40-150 aastaks, aga Päike särab veel 5 miljardit aastat. Päikeseenergia konkurentsivõime tõuseb pidevalt. Uued tehnoloogiad on alandanud selle energialiigi tootmiskulusid võrreldes 80-ndate aastate algusega 25%. Lisaks sellele väärtustatakse üha enam saastevaba energiatootmist; päikeseenergia ei saasta õhku CO2-ga, see...
Tekivad tugevad tuuled ja keerised. Tuule tugevuseks on mõõdetud kuni 100 meetrit sekundis. Teleskoobis paistab Jupiter heleda triibulise kettana, mille lähedal on näha ühele joonele rivistunud tähekesed -- Jupiteri suured kaaslased. Kokku on neid neli; nende liikumine, varjutused ja üleminekud Jupiteri kettast on hästi jälgitavad juba väikeses teleskoobis. Triibud planeedi pinnal on muutuva kuju ja heledusega, väiksematest detailidest on kuulsaim nn. Suur Punane Laik, mille avastas 1666. a. Cassini ja mis püsib -- erinevalt teistest, muutlikest detailidest , oma kohal juba 330 aastat.Galilei kaaslased on planeediväärsed, sisestruktuuri omavad taevakehad . (http://miksike.ee/) Jupiteri suured kuud: Jupiteril on 16 kuud: Metis, Adraste, Amalthea, Thebe, Io, Europa, Ganymede, Kallisto, Leda, Himalia, Lysithea, Elara, Ananke, Carme, Pasiphae ja Sinope. Nendest suurim on Ganymede
Heterocontae; () Haptophyta; () Eustigmatophyta Eukarüootidel toimuvad respiratoorsed protsessid peamiselt: (x) mitokondrites; () kloroplastides; () Golgi aparaadis; () vakuoolides; () Endoplasmaatilises retiikulumis; () hüdrogenosoomides Fotosünteetilistel organismidel toimuvad fotokeemilised reaktsioonid: (x) tülakoididel; () mitokondrites; () Golgi aparaadis; () vakuoolides; () Endoplasmaatilises retiikulumis; () hüdrogenosoomides Pürenoidi funktsioon on: (x)sünteesida väiksematest orgaanilistest ainetest suuremaid, mida talletatekse varuainetena; () Kaitsta rakku ohtlike vabade hapnikuradikaalide eest; () Varuda raku elutegevuseks vajalikke proteiine; () Kaitsta rakku üleliigse UV kiirguse eest; () reguleerida raku tihedust ja seega vajumiskiirust; () selles seeditakse fagotroofselt omastatud toit Millistel vetikarühmadel puudub vibur igas elustaadiumis: (x) Cyanophyta; (x) Cyanobacteria; ()
Kunda kultuuri asukaid võib pidada üheks komponendiks eesti rahva pikas kujunemisloos. · NEOLIITIKUM E NOOREM KIVIAEG (V at e.Kr. II at keskpaik e.Kr.) 1. Iseloomusta kammkeraamika kultuuri ja venekirveste kultuuri (millal alguse sai, tööriistad, tegevusalad, asukate päritolu ja nende osa eestlaste etnogeenis) Kammkeraamika kultuur sai alguse u V at algul e.Kr. Siis jõudis Eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp, mille välispinda kaunistati lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Viimaseid tehti arvatavasti kammilaadse riistaga. Sellisa kaunistusviisi põhjal hakati seda kultuuri nimetama kammkeraamika kultuuriks. Töö- ja tarberiistade valmistamisoskused olid neil varasemaga võrreldes palju barenenud. Kiviesemed olid näiteks töödeldud ühtlaselt üle kogu pinna. Tegeleti endistviisi kalastamise ja küttimisega. Kammkeraamika kultuuri 2 muisteid kohtab kõigis Läänemere idaranniku maades
Carmen seevastu ei hoolinud sellest, mis ta välja ütleb ning kasutas sõnu, mis pähe tulid, kuid vulgaarseks asi ei muutunud. 4. Jose võib meenutada tüüpilist seebiooperikangelast, kuid Carmen oli isikupärane ning temas olid koos kõik ekstsentrilised iseloomujooned. Kõige emotsionaalsem oli tegelastest Jose, kelle südame oli Carmen täielikult vallutanud. Jose muutus ka kõige väiksematest asjadest armukadedaks ning püüdis kõrvaldada teelt kõik takistused, mis tema ja Carmeni vahele tulid. Carmen aga suhtus kõigesse rahulikult ning ei vaevanud ennast liigsete tunnetega. Kuigi ta ei kartnud kasutada sõna armastus. V. Süzee Raamatu alguses kohtuvad mina-tegelane ning Jose. Kui Jose vangi läheb, külastab jutustaja teda seal. Jose räägib, kuidas ta tutvus Carmeniga ning millised seiklused nad läbi elasid
hingamisel. Lindude lämmastiku ainevahetuse lõpp-produktiks on vees lahustumatu kusihape. Kuna munas viibival linnu lootel puudub võimalus jääkaineid keskkonda eritada, saavad nad nii ohutult koguneda. Igal kolmandal aastal muutub sookurg pikaks ajaks lennuvõimetuks vahetades oma kulunud suled uute vastu (Ernits, 2003). 2.5. Eluviis Elutsevad soistel aladel. Paljud öise eluviisiga, tegutsevad äärmiselt peidetult rohurindes. Toituvad seemnetest ja väiksematest loomadest (putukatest, ussidest, tigudest). Kurglased (Gruidae) on rookanalastele mitmeti vastandlikud: nad on suured linnud, pika noka, pika kaela ja pikkade taga jäsemetega. Enamikule on iseloomulik hingetoru pikenemine: see moodustab mitu kääru rinnaluu kiilu sees (hääle resonaator). Elutsevad soodes ja steppides. Traplased (Otididae) on keskmise suurusega kuni väga suured linnud. Tagajäsemed pikad, kolme varbaga, mille küünised on nürid
põhiplaaniga palkelamutest ja rohkesti mitmesuguseid esemeid. Suurem osa Eesti elanikest elas pronksiajal arvatavasti siiski avaasulates, aga neid pole arheoloogiliselt veel uuritud. Matmiskommetes leidis aset suur muutus, sest nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid. Kalme konstruktsiooniks olid suurematest kividest 58- meetrise läbimõõdu-ga ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Tavaliselt maeti kesksesse kirstu mees, ilmselt perekonnapea, aga sageli sängitati tema kõrvale ka naine või laps. Lisaks esineb kalmeid, kuhu on surnuid maetud veel keskse kivikirstu ja ringi vahele. Kivikirstkalmed polnud ainsad matmispaigad. Ilmselt Ojamaalt lähtunud eeskujudel ehitati Eestis ka mõned laevkalmed, mille äärekivid olid paigutatud laevakujuliselt. Nende keskele rajatud väikestesse kivikirstudesse puistati põletatud surnutejäänused
areneda 100 päevaga. Täiskasvanud vaglad on 4 mm pikkused, kollased ja kaetud karvakestega. Toiduks kasutavad nad suira, kärgi, taru soojustusmaterjali ja puitu. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989). Kõrvahark võib esineda massiliselt eriti puu- ja köögiviljaaedades paiknevates tarudes. Kõrvahargi välimus on piklik ja tumepruun kitiinkattega keha. Talle iseloomulikuks on tagakeha tipul tugevad tangjad lisandid. Tema kasulikkus tuleneb väiksematest putukatest ja ka kärjeleedikute röövikutest toitumisest, kuid teda tuleb siiski tõrjuda kuna toiduks kasutab 10 ta ka mett, surnud ja haigeid mesilasi ning võib tarus levitada mesilaste nakkushaigusi. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989). Soomuklane on välimuselt kuni 10 millimeetri pikkune, hõbehallide soomustega kaetud, kahe harjasja tundlaga, tiibadeta, kolme tagakehalisandiga elavalt liikuv putukas, kes eelistab niiskeid ja sooje ruume
asukoht, linna paiknemine meretasemest allpool, samuti minevikukogemus. Üleujutuse liigid eestis: 1. äkktulvad – kiired üleujutused, mis juhtuvad väiksemate jõgede ja ojade veetaseme 2. tõusust. Põhjustatud äkilisest tugevast tormisest vihmasajust. Üleujutuse maksimum saavutatakse tundidega; 3. sujuvalt kujunevad üleujutused – põhjustatud pikaajaliste rohkete sademete või 4. lumesula tõttu üle ajavatest väiksematest jõgedest, ojadest ja järvedest; 5. tiheasustusaladel sademeveeüleujutus – põhjustatud veekindlatelt aladelt kiiresti äravoolavast vihmaveest või lumesulaveest, mis on tavaliselt koostoimes tõrgetega sademeveekanalisatsioonis; 6. vihmaveest või lumesulaveest põhjustatud üleujutus väljaspool tiheasustusalasid – alad, mille reljeef ei võimalda tekkiva vee kiiret
KLASS Organismide e elusolendite tunnused: · Koosnevad rakkudest · Iseloomustab kasvamine · Arenemine · Paljunemine · Ainevahetus · Reageerimine keskkonna muutustel Bakterid Koosnevad ühest lihtsa ehitusega rakust, millel ei ole tuuma. Bakterid toituvad enamasti valmis orgaanilistest ainetest. Rakud paljunevad pooldudes. Algloomad Koosnevad samuti ainult ühest rakust. Suurem osa algloomadest toitub nagu loomad, teistest organismidest (bakteritest, ja väiksematest ainurakstetest). Algloomad paljunevad pooldudes. Seened Enamik seeneriigi esindajaid on hulkraksed. Nad ei fotosünteesi, vaid hangivad seeneniidistiku abil teiste organismide toodetud toitaineid. Paljunevad eostega. Taimed Taimed on hulkraksed organismid. Taimed toodavad endale vajalikud toitained ise fotosünteesides. Paljunevad enamasti suguliselt, vahel ka eostega. Loomad Loomad on hulkraksed. Nad söövad energia saamiseks taimi või teisi loomi. Enamasti suudavad aktiivselt liikuda
Redutseerumine - elektronide liitmine, oksüdeerija. Allotroopia - keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena a) aatomite erineva arvu poolest molekulis (O2ja O3) b) Molekulide erinev paigutus kristallivõres ( S8 rombikujuline või pikad nõeljad kristallid) c) Aatomite erinev paigutus kristallivõres (teemant [tetraeeder] ja grafiit [kuusnurk]) Dissotsieerumine - mingi välisteguri mõjul molekulide lagunemist väiksematest molekulideks või teisteks väiksemateks osadeks. Hüdrolüüs - keemiline reaktsioon, kus keemiline ühend veega reageerides laguneb. Vesinik H:Viimasel kihil ainult 1 elektron, H:+1/1). Esineb ainult ühenditena (orgaanilised ained, elusloodus) Maal, kuna kergem kui õhk. Saamine elektrolüüs (vesi tavaliselt), laboris Metall + hape (va. konts. lämmastik- ja väävelhape) ja süsinikuga. O-a (siin ja edaspidi oksüdatsiooni aste) I..-I. Molekulaarne aine(H2), hästi väikese
Kujunesid esimesed riiklikud moodustised, mis olid tavaliselt väga väikesed, hõlmasid ainult ühe linna ja selle lähema ümbruse. Selliseid üksikutest linnadest koosnevaid linnriike kutsutakse polisteks. Poliseid erldasid üksteisest meri ja mäed. Igal polisel oli oma riigikord ja elustiil. Kreeklased valisid jumalatest ühe endale eriliseks kaitsjaks ja ehitasid akropolile tema auks templi. Ateena, jumalanna Athena linn, oli väiksematest polistest kümme korda suurem. Sageli tülitsesid ja sõdisid linnriigid omavahel. Kaks kõige võimsamat polist Ateena ja Sparta olid vihased rtivaalid. Kuid kui Kreekasse tungisid pärslased või teised välisvaenlased, ühinesid linnriigid, et kaitsta oma maad. Linn oli enamasti sirgete, üksteisega ristuvate tänavatega jaotatud täisnurkseteks kvartaliteks. Majad ehitati savitellistest kivist vundamendile. Väiksed aknad paiknesid põrandast kõrgel, et vargad ja palavus majja ei pääseks
(http://www.plosmedicine.org/article/info%3Adoi%2F10.1371%2Fjournal.pmed.1000332) 2. TERVISLIKU TOITUMISE PÕHIMÕTTED Söö nii palju kui vajad Organism peab saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui ka kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ning paljudest teistest väiksematest teguritest. Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib üleliigne hakata põhjustama rasvumist. Pikapeale võib nii kujuneda ülekaal ja tekkida ülekaaluga kaasnevad tervisehäired. Kui aga organism saab liiga vähe energiat, võib see kaasatuua alakaalulisuse või vajalike toitainete vähesuse, mis omakorda avaldab mõju tervisele. Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energiahulk, vaid ka see, et energiat tuleks õigetest
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 2 1.ANATOOMIA.........................................................................................................................3 1.1.Kehaehitus.........................................................................................................................3 1.2.Koda..................................................................................................................................3 1.3.Siseelundkonnad............................................................................................................... 4 1.4.Meeleelundkond..........................................................................................
Ühik Sv – siivert 48. Iseloomusta kiirgushaigusi ja milline kiirgushulk on ohtlik/surmav Äge kiirguskahjustus – massiivse ja lühiaegse kiirgustoime järgselt. Krooniline kiirgustoime – väikesest doosist, korduva e kumulatiivse ekspositsiooni järgselt. 0,5 siiverti – tulevad näidustused 6 siiverti – surm 49. Iseloomusta ja nimeta mateeriaosakesi Elementaar- ehk mateeriaosakesed on osakesed, mis ise ilmselt ei koosne väiksematest osakestest. Mateeriaosakesed on näiteks: Leptonid, mis võivad üksikult esineda nt elektron. Kvargid, mis saavad eksisteerida 3 kaupa koos. Nad omavad väiksemat laengut kui elementaarlaeng. Kvarkidest koosnevad prootonid ja neutronid. 50. Mis on värvilaeng? Värvilaeng on tugeva vastastikmõju laeng, mida on kolme erinevat liiki nagu ka põhivärvusi. 51. Mis on antiosake ja mida tähendab annihileerumine?
enam välja tõrjuda. Teiseks võivad bioinvasioonid kujutada ka otsest ohtu elusloodusele, sealhulgas inimestele: laeva ballastveest on leitud inimesele ohtlikke haigustekitajaid, levinumana nt. koolerabaktereid. [5] Läänemeres on leitud umbes 115 tulnukliiki ehk tahtmatult sisse toodud liiki, neist ca 70 on suutnud püsima jääda. Füto- ja zooplanktoni, põhjaloomastiku ning kalade kohta on informatsiooni võrdlemisi palju, väiksematest organismidest teatakse vähe, kuna vastavad uuringud on üldjuhul töö- ja materjalimahukad (nõuavad palju välitööd ja rohkesti analüüsitavat materjali), samuti aeganõudvad (ökoloogiliste hinnangute andmiseks on tavapäraselt vaja pikemat nn aegrida). [7] Enamik võõrliike maismaal on uude kohta viidud inimese poolt tahtlikult, vaid väike osa on asustatud tahtmatult. Tahtlikult sissetoodud ehk introdutseeritud liikidest on suur osa hakanud
hindamine, leida kogu vajalik taust kliendi kohta (arstid, eriarstid, lähedased). 2. Luua usaldusväärne suhe kliendiga ning motiveerida teda, et selgitada välja, kuidas Alice ise antud situatsiooni suhtub ning püsitada muutuste saavutamiseks eesmärgid. 3. Selgitada välja Alice lähivõrgustik ning kuidas nad saavad Alice't aidata 4. Leida hooldustöötaja või tugiisik, kes aitab Alice eesmärke täita, kui David ei saa 5. Anda positiivne tagasisisde ka väiksematest muudatustest, et motiveerida ja julgustada Alice't veel rohkem ka edaspidiseks 6. Vajadusel uuesti sekkuda, kui peaks tekkima tagasilööke. 7. Kokkuvõtte tegemine, kliendile tagasiside andmine, vajadusel edasine suunamine. 8. Enesereflektsioon tehtud tööle, mida õppisin, millised vajadused said lahenduse ja millised mitte- edu ja läbikukkumise analüüs 8
XXX Gümnaasium Maa, Päike ja meie Galaktika Referaat Mann 12kl 2014 Sisukord Maa, Päike ja meie Galaktika.....................................................................................................1 Referaat......................................................................................................................................1 Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks:.......................................................................................4 ....................................................................................................................................................5 2 Maa Maa on üks üheksast päikesesüsteemis Päikese ümber tiirlevast planeedist. Meie koduplaneet on ainulaadne, sest...
enda lühijutustusi ning luuletusi. [7] 5. ,,SINUGA JA SINUTA'' ANALÜÜS ,,Sinuga ja sinuta'' on Juhan Liivi mahukaim luulevalimik, mis sisaldab ka seni avaldamata värsse. Luuletuste järjestamisel on arvestatud nende trükki jõudmise kronoloogiat. Selle luulevalimiku koostas A. Vinkel, mis jõudis trükki 1989. aastal. 9 Koondkogumik koosneb väiksematest luulekogumikutest ning aastate jooksul avaldatud luuletustest, mis moodustavad eraldi peatükke: ,,Õied ja okkad'' ,,Rändaja'' ,,Luuletused'' ,,Ei näe enam!'' ,,Iga eht südamelöök'' ,,Minu luule'' ,,Aeg annab arutust!'' ,,Killud'' 5.1 ÕIED JA OKKAD ,,Õied ja okkad'' oli esimene luulekogu Juhan Liivi poolt, kuid tal ei õnnestunud seda avaldada
Ühik Sv siivert 48. Iseloomusta kiirgushaigusi ja milline kiirgushulk on ohtlik/surmav 1. Äge kiirguskahjustus massiivse ja lühiaegse kiirgustoime järgselt. 2. Krooniline kiirgustoime väikesest doosist, korduva e kumulatiivse ekspositsiooni järgselt. Kahjustuvad eelkõige koed. 0,5 siiverti tulevad näidustused 6 siiverti surm 49. Iseloomusta ja nimeta mateeriaosakesi Elementaar- ehk mateeriaosakesed on osakesed, mis ise ilmselt ei koosne väiksematest osakestest. Mateeriaosakesed on näiteks: Leptonid, mis võivad üksikult esineda nt elektron. Kvargid, mis saavad eksisteerida 3 kaupa koos. Nad omavad väiksemat laengut kui elementaarlaeng. Kvarkidest koosnevad prootonid ja neutronid. 50. Mis on värvilaeng? Värvilaeng on tugeva vastastikmõju laeng, mida on kolme erinevat liiki nagu ka põhivärvusi. 51. Mis on antiosake ja mida tähendab annihileerumine?
Gustav Adolfi Gümnaasium VIII klass Esimene Maailmasõda Referaat Juhendaja Tallinn SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................3 SÕJA PÕHJUSED....................................................4 MAAILMASÕJA AJEND........................................4 SÕJA ALGUS...........................................................5 SÕJA OSAPOOLED................................................6 SÕDIVATE POOLTE PLAANID............................6 SÕJATEGEVUS LÄÄNERINDEL..........................7 SÕJATEGEVUS IDARINDEL................................9 SÕJA LÕPP............................................................10 ELUOLU SUURE SÕJA AJAL.............................10 KOKKUVÕTE.......................................................11 2 ...
).Silmapaistev oli ka Argolise heraion. Roomas kutsuti Herat Junoks. Hera ja Zeus Hera büst Poseidon Poseidon on Kronose ja Rhea poeg,Zeusi ja Hadese vend.Ta oli merede jm. veekogude valitseja,kalapüügi kaitsja,maapõue isand kui ka maa hoidja,kuid kutsuti ka maaväristajaks,sest ta tekitas oma kolmhargiga maavärinaid ja torme.Tema abikaasaks oli Amphitrite ning pojaks Triton.Poseidon elas meresügavuses,kust ilmus nähtavale suure ja paljudest väiksematest merejumalustest ja mereloomadest koosnenud saatjaskonnaga.Poseidoni sümboliteks on kolmhark,härg,hobune. Roomas kutsutakse Poseidonit Neptunuseks. Poseidon Hades Hades on Kronose ja Rhea poeg.Teda peetakse surnute riigi valitsejaks ja surmajumalaks,mitte aga surmaks ise.Samas ka jõukuse jumalaks,maapõue peidetud väärismetallide isandaks.Ta oli halastamatu,järeleandmatu,kuid õiglane;kardetud,kuid mitte õel jumal.Tema abikaasaks oli
Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuri teaduskond Sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakond NEOLIITILINE ARHITEKTUUR EDELA AASIAS Referaat Sisukord Sissejuhatus............................................................................3 1. Levandi piirkond..........................................................................4 · Jeericho............................................................................4 · Tell Aswad........................................................................4 · Ain Ghazal........................................................................5 2. Eufrati ja Tigrise äärsed alad...........................................................6 · Tell Hassuna.....................................................................7 · Tell Es Sawann..........................
Maria - putkatädi, kes oma aias poistele salaja veini müüb (kogunemiskoht) Noormeeste otse koolipingist sõtta tõmbamine. Samuti see, et armastus, mis teistele tundub nôrk, vôib tegelikult olla hoopis tugev, ja vastupidi.Teose võib jagada mõttelisteks osadeks - 10. klass, 11. klass ja sellele järgnev aeg. kooliaega on kirjeldatud peaaegu alati huumori ja poolehoiuga, hoolimata mõnedest suurematest ja väiksematest õnnetustest, siis seoses sõja algusega muutub kohe ka raamatu olustik hulga tumedamaks
Kasutatakse juveelitööstuses. 60. Rasksulavad metallid ja nende sulamid. Nende kasutamine. Rasksulavad: Titaan, Plaatina, Kroom, Vanaadium, Molübdeen, Volfram (kõrge sulamistemperatuuriga) Sulam - kõrge sulamistemperatuuriga peamiselt pulbermetallurgilisel teel valmistatud sulam. Kergsulavad: Tina, Plii (madala sulamistemperatuuriga) 61. Mis on polümeerid? Polümeeriahelate tüübid. See on kõrgmolekulaarne ühend, mille makromolekul koosneb korduvatest väiksematest omavahel kovalentse sidemega seotud struktuuriühikutest monomeeridest -elementaarlülidest. Ahelakuju: – homoahelaga / C põhiahelas on ühte liiki aatomid - heteroahelaga / mitut liiki elemendi aatomid - lineaarne - hargnev - ruumiline 62. Mis on plastid? Plastides kasutatavad lisa- ja abiained? Plastid on polümeermaterjalid, mille põhikomponent on polümeerid. Põhilisteks lisa- ja abiaineteks on täiteained, plastifikaatorid, stabilisaatorid, määrdeained ja värvained. 63
Lagedi Põhikool Rasmus Leichter 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. HARKU VALLA LOODUSGEOGRAAFIA 4 1.1 Asend, suurus, piirnemine teiste asukohtadega 4 1.2 Aluspõhi ja maavarad 6 1.3 Tähtsamad pinnavormid, pinnamoe kujunemine 7 1.4 Veestik 8 1.5 Mullastik 9 1.6 Taimestik ja loomastik 10 2. RAHVASTIK 11 2.1 Rahvaarv ja selle muutumine 11 2.2 Rahvastiku paiknemine 12 3. MAJANDUS 13 3.1 Ettevõtlus ...
õpilaste üle. Magistrandid olid tavaliselt selle sama ülikooli usu-, õigus- või arstiteaduskonna õpilased. (Tulloch) Oxfordi ja Cambridge’i ülikoolid Esimesed keskaegsed ülikoolid Inglismaal olid Oxfordi (12. sajand) ja Cambridge (13. sajand) ülikoolid. Need ülikoolid loodi linnakeskustesse ning tihti tekkisid tülid linnavõimu ja akadeemiliste gildide vahel. Palju poleemikat tekitas küsimus, kes peaks akadeemikute üle seaduslikku võimu omama. Oxfordi ülikool arenes välja väiksematest koolidest, mis tegutsesid Oxfordis kuni 12. sajandini. Peamiselt hakati ülikoolis õpetama õigus- ja usuteadust. Oxfordi ülikool osutus nii populaarseks, et paljud Inglismaa üliõpilased ja magistrandid jätsid oma endised ülikoolid ja asusid õppima ja õpetama just Oxfordis. (Tulloch) Keskaegse ülikooli õiguse allikad Keskajal õpetati õigust peamiselt kahe juriidilise teksti abil, milleks olid Corpus iuris canonici ja Corpus iuris civilis
Neoklassikud väidavad tööturu kohta, et tööturgu võib vaadelda pakkumise ja nõudluse turuna nagu iga teist turgu Langeva tulu seaduse tõttu tulu iga töötaja kohta: väheneb täiendava tööjõu palkamise korral ja firmad palkavad töölisi niikaua, kuni palgamäär võrdsustub viimasena palgatud töötaja tööviljakusega Duaalse majanduse hüpotees väidab, et majandus koosneb: arenenud tehnoloogiaga oligopolistlikest tootmisharudest ehk tuumast ja väiksematest viletsama tehnoloogiaga harudest ehk perifeeriast Tööturu alternatiivne teooria nn. "efektiivne palgateooria" püüab selgitada: miks võiksid firmad maksta kõrgemat palka oma töölistele nende täiendavate jõupingutuste eest Töötuse hinda võib iseloomustada: SKP vähenemisega ja sotsiaalse kahju ning emotsionaalse pingega, mida rahas on võimatu mõõta Millele tuginevad alternatiivsed tööturu teooriad? tuginevad turuväliste faktorite, sotsioloogia
Pealinn Hattusa. Hetiitidel oli väga tugev sõjavägi, eelkõige tugevad hobukaarikud. Oli suur vastuolu Egiptuse ja hetiitide vahel. Võideldi Palestiina ja Süüria alade pärast. Egiptuse vägede eesotsas Ramses II, hetiitidel Hattusili. Tähtsaim lahing oli Kadesi lahing, mis toimus 1286 a eKr. 1250 a eKr sõlmiti rahuleping (üks esimesi teadaolevaid), mille põhjal Põhja-Süüria jäi hetiitidele ja Lõuna-Süüria koos Palestiinaga Egiptusele. Impeerium koosnes väiksematest sõltuvatest riigikestest, mida juhtis kuningas koos sõjalise ülikkonnaga. Kultuuris on vähe originaalset, suurem osa võeti üle Mesopotaamia kultuurist. Hetiidi riik on tähtis veel ühe leiutise poolest. Nende riigi ajal u 1300 a eKr hakati Väike-Aasias tööriistade valmistamiseks kasutama rauda. Peagi levis rauatöötlemisoskus Süüriasse, Mesopotaamiasse ja Kreekasse ning seejärel laiemaltki. Algas rauaaeg. Pärsia suurriik
eelmise aasta pojad. Pesaterritooriumi märgistavad koprad anaalnäärmete nõrega. 9 Eelistab elada vee- ja kaldataimestikurikastel, aeglase vooluga veekogudel. Tähtis on ka pehme puiduga lehtpuude ja põõsaste olemasolu kaldataimestikus. Paisutab elukohaks valitud veekogu tammidega (mida ehitab enda langetatud puudest) ülesse, põhjustades sellega kohati pidevaid üleujutusi. Pesa ehitab okstest ja väiksematest puudest kaldale või kraabib uru (juhul kui veekogul on järsud kaldad). Kuhilpesad võivad olla kolme-nelja meetri kõrgused ja kümnemeetrise diameetriga. Pesast väljuvad avad on alati vee all. Koprad on monogaamsed loomad. Vanad elavad koos eelmise ja vahel ka varasemate aastate poegadega. Territooriumi märgistavad anaalnäärmete nõrega. Karvkate muudetakse veekindlaks rasunäärme nõrega. Nad suudavad vee all viibida kuni 20 minutit (selleks ajaks sulgevad nad oma kõrvaavad).
Majandus Majanduse kolm põhiküsimust. 1.Mida toota? 2.Kuidas toota? 3.Kellele toota? Majandussüsteemid. 1.Tavamajandus Kõige vanem,tootmine toimub tavapäraste vahenditega, põlvest põlve pärandatakse võtteid, ei minda üle mingisugusele uuele majandusele.Toodetakse seda mida endal vaja läheb,ei midagi muud. 2.Käsumajandus ehk Plaanimajandus Tihti riikides kus on üheparteisüsteem, või uue riigi tekkimise ajal.Kommunustlikutes riikides.See seisneb selles et on kindel ajavahemik ja kindel kogus mida peab tootma, selle ajaga peab ettevõtlus tootma niipalju materjali kui palju oli kokkulepitud. (nt 3 aastaga 3 miljonit mütsi),Kui failid on sitt, kui jõuad ennem saad medali.Riik juhib majandust. 3.Turumajandus Mitmepartei süsteemidega riikides, riik sekub majandusse väga vähe,Kvaliteet otsustab 4.Segamajandus Segu Käsu ja Turu majandusest,(Hong-Kong) Mõisted Majandus Majandus on süsteem,mis tuleneb valikutest mida me teeme kui tarbijad...
EESTI MEREAKADEEMIA Ramo Mootse KF-31 "ELEKTRIKALAD", KUIDAS JA M I L L I S E D K A L A L I I G I D K A S U TAVA D ELEKTRIVÄLJU Referaat Juhendaja: Ahto Järvik Tallinn 2011 SISSEJUHATUS ELEKTRIRAILISED ( TORPEDINIDAE ) Nad on aeglaselt liikuvad põhjastoitujad, kes on võimelised genereerima elektrilaengut enda kaitsmiseks või toitumiseks. Tänapäevaks säilinud liike loetakse 15-22 ringis. Sõjalaevastikus kasutatav relv, torpeedo, ongi oma nime saanud selle perekonna ladinakeelse nime järgi Torpedos, mis tähendab "halvatud" või "tuim", arvatavasti tuleb tähendus sellest tundest mis tekib pärast kokkupuudet rai poolt tekitatud elekrishokki. Elektriraid on kehakujult nagu teised raid, lamedad , ke...
Valmikud toituvad surnud ja surevatest putukatest jt. selgrootutest. Võrktiivalised. Kiilassilm munad munetakse lehtede alumisele küljele. Valmik toitub mesinestest, õienektarist ja tolmust. Vastsed röövtoidulised, haukamissuised. Toiduks lehetäid ja lehekirbud. Talvitub valmikuna hoonetes, 2-3 põlvkonda. Mardikalised. Jooksiklased. Põlluliivikas haukamissuised, valmikud toituvad väiksematest putukatest. Vastsed elavad pinnases, toituvad sipelgatest jt putukatest. Talvitub noormardikas. Pehmekoorlane röövtoiduline mardikas. Vastsed elavad mullas, söövad seal röövikuid ja tigusid. Valmikud söövad lehetäisid jt. Linnud jt putukad neid ei söö, sest nad on mürgised. Tõuk talvitub mullas. 1 pk. Munad munetakse puutüvele, mulda, taimedele. Sipelgamardiklane röövtoidulised. Vastsed toituvad puukoore all üraskitest. Mardikad peavad jahti puukoore peal
Pealinn Hattuša. Hetiitidel oli väga tugev sõjavägi, eelkõige tugevad hobukaarikud. Oli suur vastuolu Egiptuse ja hetiitide vahel. Võideldi Palestiina ja Süüria alade pärast. Egiptuse vägede eesotsas Ramses II, hetiitidel Hattušili. Tähtsaim lahing oli Kadeši lahing, mis toimus 1286 a eKr. 1250 a eKr sõlmiti rahuleping (üks esimesi teadaolevaid), mille põhjal Põhja-Süüria jäi hetiitidele ja Lõuna-Süüria koos Palestiinaga Egiptusele. Impeerium koosnes väiksematest sõltuvatest riigikestest, mida juhtis kuningas koos sõjalise ülikkonnaga. Kultuuris on vähe originaalset, suurem osa võeti üle Mesopotaamia kultuurist. Hetiidi riik on tähtis veel ühe leiutise poolest. Nende riigi ajal u 1300 a eKr hakati Väike-Aasias tööriistade valmistamiseks kasutama rauda. Peagi levis rauatöötlemisoskus Süüriasse, Mesopotaamiasse ja Kreekasse ning seejärel laiemaltki. Algas rauaaeg. Pärsia suurriik
glükoosimolekulide jääkidest Polümeerid: homo-ja kopolümeerid. Polümeeride klassifikatsioon päritolu, kasutusala, koostise,ahelakiju, elementaarlülide paigutuse ja iseloomu järgi. Termoplastid ja termoreaktiivid. Polümeeride nomenklatuur. Polümeeride füüsikalised omadused. Polümeeride lahustuvus.Tõeline-ja kolloidlahus. Polümeeride vananemine. Polümeerid Üldmõisted See on kõrgmolekulaarne ühend, mille makromolekul koosneb korduvatest väiksematest omavahel kovalentse sidemega seotud struktuuriühikutest monomeeridest -elementaarlülidest. Näiteks: monomeer eteen C2H4 e. CH2=CH2 n x (CH2 = CH2) (-CH2-CH2-)n polüetüleen ( PE) · homopolümeerid - elementaarlülideks on ühesugused aatomirühmad · kopolümeerid- elementaarlülideks on erisugused aatomirühmad Kuna kopolümeer on erinevate monomeeride segu, võimaldab see monomeeride valiku ja kopolümerisatsiooni protsessi suunamisega saada soovitud omadustega polümeer.
kaaslast. Teleskoobis paistab Jupiter heleda triibulise kettana, mille lähedal on alati näha ühele joonele rivistunud tähekesed -- Jupiteri suured kaaslased. Kokku on neid neli; nende liikumine, varjutused ja üleminekud Jupiteri kettast on hästi jälgitavad juba väikeses teleskoobis. Triibud planeedi pinnal on muutuva kuju ja 3 heledusega, väiksematest detailidest on kuulsaim nn. Suur Punane Laik, mille avastas 1666. a. Cassini ja mis püsib -- erinevalt teistest, muutlikest detailidest -- oma kohal juba 330 aastat. Joonis 1. Jupiter Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik (polaarne läbimõõt on ekvatoriaalsest 9000 km võrra väiksem). Võrreldes Maa rühma planeetidega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem -- see näitab kergemate elementide,
referaat VÕRTSJÄRVE MADALIK SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................... .....2 Eesti pinnamood.........................................................................................................................2 Võrtsjärve madalik...................................................................................................................2 Kokkuvõte looduskeskkonnast Võrtsjärve ümber.................................................................8 Võrtsjärve probleem...............................................................................................................10 Taust Probleemi kirjeldus Kasutatud kirjandus...............................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Eesti pinnamood Eesti väiksemõõtkavalisel reljeefikaardil...
evankeeriumil. Kantaat on oratooriumist lühem tavaliselt ilma sisuta see väljendab meeleolu, elamust või hetke tunnet. Concerto grosso on mitmeosaline teos soolo pillide gruppile väike ansambel mis on barokktrio kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada Instrumentaal kontsert on 3 osaline teos soolopillile ja orkestrile. Soolo kontserdi rajaja on Antonio Vivaldi. Süit on mitmeosaline teos mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest.ja 17 saj kujunes välja klassikaline tantsusüit millesse ühendati neli erineva rahvusvusliku päritoluga tantsu ja need neli kohustuslikku tnatsu tantsusüidis olid 1) allemande - aeglane saksa tants 2) courante - kiire prantsuse tants 3) sarabande - aeglane pidulik hispaania tants 4) gigue - soti hüppetants Fuuga on polüfoonilise muusika kõige täisulikum vorm, see on mitmehäälne teos milles hääled astuvad sisse üksteise järel kindlate reeglite järgi
Gustav Adolfi Gümnaasium Ameerika põliskultuurid Referaat Koostaja: Eva-Maria Piir Juh. Õp: Sirje Promet Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus lk 3 Asteegid lk 4-8 Inkad lk 9-14 Maiad lk 15-17 Olmeegid lk 18-19 Kasutatud kirjandus lk 20 2 Sissejuhatuseks Ameerika 1500 350 eKr Sageli arvatakse, nagu oleks arenenud ühiskond Ameerikas tekkinud alles Kolumbuse retkede järel. Tegelikult aga olid Ameerikas välja kujunenud mitmed erinevad tsivilisatsioonid, koos oma eripärase keele, institutsioonide, arhitektuuri ja religiooniga. Esimesed inimesed saabusid Põhj-Ameerikasse maismaasilda pidi Aasi...
promilli. Seetõttu ei leidu seepiaid ja kalmaare Mustas meres, kus soolsus on ligi 2 korda madalam kui ookeanides. Ka Läänemeres ei ole peajalgsetele sobivaid tingimusi. Peajalgsete "soolaarmastus" on tingitud sellest, et väiksem üleslüke magedas vees sunniks ujupõieta loomi kulutama liiga palju energiat põhjavajumise vältimiseks. Peajalgsed on toitumise kaudu seotud paljude ookeanielanikega. Kõik peajalgsed on röövloomad, kes toituvad peamiselt kaladest, karpidest, vähkidest ja ka väiksematest suguvendadest. Nad on ühed mere kõige agressiivsemad loomad. Peajalgseid söövad mereimetajad, linnud ja kalad. Samuti on nad hinnatud toit kogu maailmas. Inimesed püüavad neid toiduks. Aastas püütakse peajalgseid ligi 1 000 000 tonni. Paljusid neist, eriti Vaikse ookeani kalmaari (Ommastrephes sloanei-pacificus) ja harilikku kaheksajalga (Octopus vulgaris), sööb inimene. Neid püütakse peamiselt Ida-Aasias (eriti Jaapanis), Okeaanias ja Vahemeremail
·Sigimine Tiinus kestab 60...75 päeva. Pojad sünnivad aprillis...mais. Tavaliselt on pesakonnas kaks kuni kolm poega, harva kuni viis. Kodukakk ·Levik Eestis on kodukakk kõikjal levinud tavaline haudelind. ·Elupaik ja -viis Asustab põhiliselt kultuurmaastikku: parke, parkmetsi, segametsi. Eelistab lehtpuid, kuna nendes on pesa- ja varjepaikadeks enam sobilikke õõnsusi. Kodukakk on aktiivne peamiselt öösiti. ·Toitumine Toitub pisinärilistest, väiksematest lindudest, harva hakisuurustest lindudest. Karmi talve ja sügava lumikatte korral hukkub neid küllalt märkimisväärsel hulgal, kuna kakud ei suuda paksu lume korral hiiri tabada. ·Sigimine ja areng Täiskurnas on 2...5 muna ja see on täis aprilli alguses Pruunkaru ·Levik Eestis on ta laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. ·Elupaik ja -viis Elupaigana eelistab rabadega metsamassiive, milles leidub tuulemurdu. Karud on aktiivsed videvikus ja pimedas, harva päevavalgel. ·Toitumine
Väliselt meenutavad nad suurepealisi jässaka kehaga kärbseid. Iseloomulikud on suured eredavärvilised silmad. Parmud tegutsevad ainult päeval. Nad on aktiivsed maikuu lõpust kuni septembri keskpaigani. Eriti rohkesti on neid juuni teisel ja juuli esimesel poolel. Parmude sigarisarnase kujuga vastsed elavad vees, enamasti põhjamutta kaevunult. Mõne liigi vastsed võivad ka veepinnal ujuda. Suurema osa liikide vastsed toituvad väiksematest organismidest, vaid kibunate vastsed on täiesti taimtoidulised. Nukkumiseks ronivad täiskasvanud vastsed kuivale, mõnikord lähevad nad veekogust üsna kaugele. Elutsükli pikkus on 1 kuni 3 aastat. Paljude parmuliikide emased on tuntud agressiivsete vereimejatena, kelle pisted on väga valusad ja nad võivad rünnata kõikvõimalikke loomi roomajatest imetajateni. Ka inimest rünnatakse väga sageli. Kõige suuremad parmuliigid, näiteks veiseparm, inimesi ei ründa. Isased parmud
Kulutused kokku 6030,03 6310,03 6310,03 6310,03 6030,03 6310,03 6030,03 Raha lõppjääk 45 295 47 348 51 351 53 404 53 487 55 540 55 623 3.4. Kasumiaruanne Kasumiaruandes on välja toodud pakutava teenuse prognoositav tulu ja kulutused ning kasum. Tabelist on näha, et 3. kuul ja 5. kuul on ettevõttes kahjum. See on tingitud esimeste kuude väiksematest tuludest ja ka sellest, et nendel kuudel ei toimu koolitus. Tabel on koostatud 24 kuu kohta ning sellest on näha, et ettevõte hakkab prognooside järgi üsna kiiresti kasumit tootma. Kasumiaruanne Nimetus 1. kuu 2. kuu 3. kuu 4. kuu 5. kuu 6. kuu 7.kuu 8. kuu Tulud: 4451,0 5258,0 6065,0 Püsiteenus 1588
Kaart number 0: Narr Suure Arkaani esimeseks kaardiks on Narr. Tihti ei loeta teda ülejäänud paki osaks vaid võetakse eraldiseisva kaardina. Teda tähistatakse numbriga 0 ja ta viitab uutele algustele ja lapselikule entusiasmile, millega muutused vastu võetakse. Kaart näitab, et elu on täis ootamatusi ja üllatusi ning ainus viis neid vastu võtta on olla muretu ja kartmatu ning usaldada saatust. Paljud peavad kaarti ka hoiatuseks liigse tormamise ja rutaka käitumise eest kuid pigem tasuks pöörata tähelepanu enda ja maailma usaldamisele. Kuulates oma südame häält ja järgides seda, ei saa te eksida. Narri kaardi puhul on tegemist juba ettekuulutuse saanuga kes jõuab turvaliselt sihtkohta. Samuti ütleb kaart, et ära kahetse olnut ja ära muretse oma mineviku pärast, võta sealt parim kaasa, ülejäänu lase lahti ja asu julgelt teele. Seega võiks kaardi tunnuslauseks olla: ainult olles spontaanne, saad muuta oma elu ja saabub uue eluperio...
POLAARALAD ARKTIKA JA ANTARKTIKA Pärja Õun 2009 AASTA 8b klass Tapa Gümnaasium SISSEJUHATUS Nabamaa, külmakõrb ehk polaarala. Maa telje otsapunktid- poolused saavad kõige vähem päikeseenergiat. Möllavad lumetormid kestavad 9 kuud aastas. Polaaröö talvel ja polaarpäev suvel. Poolustel paistval päikesel pole suurt jõudu. Arktiline tundra oma linnulaatade ja maailma suurima kiskja- jääkaruga ning Antarktika paks jääkilp, mis suvel vaid pisut sulab – need ongi polaaralad. Alad, mille loomad ja linnud on unikaalsel viisil kohastunud eluks jäistes tingimustes. Polaaralasid ümbritsev meri aga kubiseb elust: vaalad, merivähid, plankton. Peaaegu kõik loomad leiavad toidu merest süües planktonit või planktonist toituvaid loomi. Vaaladel , jääkarudel ja hüljestel on naha all traan, mis ulatub vilja siseorganiteni ega lase kehasoojusel välja lekkida ( Grööni vaalal kaalub see mitu tonni ). Lindudel on tihe udusulepols...
Kujunesid esimesed riiklikud moodustised, mis olid tavaliselt väga väikesed, hõlmasid ainult ühe linna ja selle lähema ümbruse. Selliseid üksikutest linnadest koosnevaid linnriike kutsutakse polisteks. Poliseid erldasid üksteisest meri ja mäed. Igal polisel oli oma riigikord ja elustiil. Kreeklased valisid jumalatest ühe endale eriliseks kaitsjaks ja ehitasid akropolile tema auks templi. Ateena, jumalanna Athena linn, oli väiksematest polistest kümme korda suurem. Sageli tülitsesid ja sõdisid linnriigid omavahel. Kaks kõige võimsamat polist Ateena ja Sparta olid vihased rtivaalid. Kuid kui Kreekasse tungisid pärslased või teised välisvaenlased, ühinesid linnriigid, et kaitsta oma maad. Linn oli enamasti sirgete, üksteisega ristuvate tänavatega jaotatud täisnurkseteks kvartaliteks. Majad ehitati savitellistest kivist vundamendile. Väiksed aknad paiknesid põrandast kõrgel, et vargad ja palavus majja ei pääseks
Valget tetrapakendis veini võiks juua temperatuuril 4-6 °C ja punast 12-14 °C. Nii nimetatud toatemperatuuri all mõistetakse veini maailmas temperatuuri 16-18 °C ja seetõttu ongi peamine eksimus punase veini serveerimisel vale temperatuur tavaliselt on tubades sooja 22-23 °C. 4. Veini klaas Veiniklaasi valik sõltub serveeritavast veinist. Üldiselt serveeritakse punaseid veine suurematest ümaratest pokaalidest, valgeid veine aga väiksematest kõrgematest ja kitsamatest pokaalidest. 5. Vein ja toit Et vein maitseks hea ning suhu ei jääks ebameeldivat maitset tasub arvestada ka sellega, mis vein antud toidu kõrvale sobib. Allpool sobivaimad veini ja toidu kooslused: Hele liha ja kala - valged, kergemad roosad Punane liha - kergemad punased Ulukiliha - raskemad punased Pastaroad ja lihasupid roosad Veini serveerimise etikett: Pudel avatakse külaliste nähes, erandiks on vanemad ja väärikamad punased veinid, mis
Muusika PA-08A I kursus I vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni V saj. P.kr ). Vanad kultuurid Muinas-Egiptus 3000 - 1800 a. ekr Mesopotaamia 3000 - 1700 a. ekr India 500 - 400. a. ekr Vana-Kreeka ja Rooma 800 a.ekr - 400 a. p. Kr Araabia 3. 13. sai. P. Kr. Mehhiko ( Inkad ja Maiad) 2. 14. saj. P.kr II Keskaja kultuur ja muusika ( 5. 13. saj. ). III Renessanss ( 14. -16 saj.) IV Barakk ( 17. saj. 18. saj esimene pool) V Klassitsism VI Romantism ( 19. saj. ) VII Modernism ( 20. saj. ) ( stiilide paljusus ) Vanade kultuuride muusika Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides. ( Babüloonia, Egiptus, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina) 1. Muusika iseloomulikud jooned. 1.1. Muusika oli seotud teiste kunstiliikidega. 1.2. Muusikat peeti jumalate kunstiks. 1.3. Muusika oli ühehäälne. 2. Vana kreeka muusika: Täiuslikul kujul esines ...
tuule suund Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine. See on tingitud sellest, et poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem kui lahtedes, kus vesi on tavaliselt madalam ja lainete jõud väiksem. Poolsaarte otstest lahti murtud materjali kannavad lained lahepäradesse, kus see settib. Väga sageli kohtame just poolsaarte tippudes suuri kivirahne ja väiksematest kividest sillutist: seal toimub lainete kulutus. Kõrvaloleva lahe päras võib valitseda aga kena liivarand, kuhu kuhjuvad setted. Kui lainetus jõuab randa teatud nurga all, nii et setted hakkavad liikuma rannajoonega paralleelselt, siis sellist setete liikumist nimetatakse setete pikirändeks. Kohtades, kus rannajoon muudab järsult suunda, võib setete pikirände tulemusena hakata kujunema maasäär. 27
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
