Elanikud suuremad kogukonnad. III. Pronksiaeg pronksist tehti peamiselt ehteid (nõrk sulam) 1 800 500 eKr Kindlustatud paekividest tara või palkidest kaitseseinaga asulad. Nelinurkse põhiplaaniga. Rannikupiirkond (Muhu, Saaremaa, Võrtsjärv) ja sisemaal. Matmispaigad kivikirstkalmed (suurematest kividest 5-8m diameetriga ring ja selle keskel kirst). Peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Tegevusalad karjakasvatus (lambad, kitsed, veised, vähem sigu ja hobuseid) ja maaviljelus (nisu, oder, vähem hirss, hernes, uba ja lina). Lisaks küttimine ja kalapüük. Saaremaal peamiselt hülge küttimine. Alepõllundus (odrad ja sirbid pronksist). 1 700 1 500 eKr hüpotees Kaali meteoriit (diameeter 110m, sügavus 22m, katlakujuline). IV. Rauaaeg e rooma rauaaeg kaubavahetus Roomaga 500 eKr 450 pKr
Kool kui ühiskonna peegel Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik, mis oma korda koosneb väiksematest ühiskondlikest kogumitest. Nii saame rääkida ka koolist kui ühiskonna väikesest mudelist. Ka koolis näeme konkurentsi, individualismi, kiusamist, alandamist, üksteise mittemõistmist, käegalöömist ja ükskõiksust. Kool on osa ühiskonnast ja seal on samad probleemid mis ühiskonnas. Kool ja ühiskond on ühte nägu. Ühiskonnas toimuvad protsessid mõjutavad koolis ja hariduselus toimuvat kõige otsesemalt. Kuigi kool on olemuselt konservatiivne ning allub muutustele aeglaselt, mõjutab tänapäeva infoühiskond koolis toimuvat tugevamini kui iial varem. Ühiskonna poolt on peale pressitud edukultus. Tänapäevane elu esitab inimesele suured nõudmised, seega loob ka sama suured hirmud. Praeguste noorte üks üldisemaid ja suuremaid hi...
manufaktuure ja sõjaväkke värbati nekruite. Maksusüsteem muuti pearaha maksuks, kõik olid võrdsed ja pidid maksma ühe palju makse aastas. Valitsemise reformiga vahetati nõukoda välja. Õukonna elu muudetud palju Euroopalikumaks. 3 Katariina II valitses 1762-1796. 3 Katariina II laiendas Venemaa piire kuni Läänemereni. 4 Eestile mõjus Põhjasõda rohkem, kui laastavalt. Narvast ja Tartust inimesed küüditati ära, kirikud olid tühjad, väiksematest küladest ei olnud enam midagi järel, Tallinnas suri väga palju inimesi katku, isegi mõisas oli lihtne riietus ja kasin toit, põllud olid söötis ja koduloomad hävinenud. 4 Balti erikorraks nimetatakse seda, Eesti ja Liivimaa eriõigusi Vene riigi kooseisus. 4 1739 ilmus välja esimest korda eesti keeles piibli täielik tõlge. Tõlkijaks oli Anton-Thor Helle. 4 Vennastekoguduste liikumise positiivne külg: Seal, kus tekkisid Vennastekogudused
jääb kas ilma hariduseta või omandab sellise hariduse, millega on tal tulevikus raske hakkama saada. Muidugi on igal inimesel nii halbu kui ka häid aegu ja nii võib juhtuda ka see, et kui inimene lõpuks endalt suudab need piirangud maha võtta, siis on juba hilja ja seejärel valdab inimest ennast kas üsna suur süü- või häbitunne. Seega peaksid inimesed seadma endale väiksemaid eesmärke, mida on lihtsam täita ja kus ei kasva asjad üle pea. Väiksematest edusammudest seatakse kokku suuremad plaanid ja eesmärgid. Väga tähtis on ka enda jaoks aega võtta ja mitte ennast matta kõigi ülesannete ja kohustuste alla. Alati on võimalik ka kellegagi oma murest rääkida ja nõu küsida ning alati võiks ka teiste nõu kuulda võtta, kui ise enam toime ei tulda. Tähtis on lihtsalt see, et igal inimesel oleks alati meeles, et me suudame saavutada nii palju, kui me ise soovime ja meie võimalused lõppevad kohas, kus me ise endale piirid ette seame.
Elementaarosakeste füüsika Elementaarosakese mõiste areng- Ajalooliselt on arvatud, et väikseim osake on aatom ( kreeka k ’jagamatu’). Hiljem avastati, et need koosnevad aatomituumadest ja elektronidest. Siis avastatu aatomituuma alamstruktuur: prootonid ja neutronid, mida omakorda pikalt peegi jagamatuteks. Nüüd on teada, et ka prootonid ja neutronid ei ole jagamatud osakesed, vaid koosnevad kvarkidest. Kuid kindlasti pole tegemist lõpliku füüsikateooriga- elementaarosakeste loetelu saab tõenäoliselt tulevikus täiendada või korrigeerida. Seega sõltub elementaarosakese mõiste sellest, kui väikesemõõtmelisi struktuure parasjagu olemasolev tehnoloogia võimaldab uurida. Elementaarosakesed- mateeria kõige väiksemad koostisosad, mis käituvad ühtse tervikuna ega koosne lihtsamatest osakestest. Paljudest elementaariosakestest koosnevaid kehasid nimetatakse makrokehadeks. FUNDAMENTAALOSAKESED Paljud loevad elementaarosakesteks näiteks pro...
probleem. Käive suurenemisel tuleks kohe alustada laiendust siseehituses. Selle alla läheks tootmise suurendamine, rohkem autmatiseeritust jne. Hulgaliselt raha kulub ka Research and Development’i peale, milleks on ka vajalik eraldi tiim, kes selliste asjadega tegelevad. Kuna emaplaatide tootjaid on palju, ja enamus neist on ka usaldatavad, siis on jala uksest siise saamine aeganõudev ja raske protsess. Tootmist tuleb alustada väiksematest kogustest, näiteks 2000 plaati. Kuna emaplaatide suuremad uuendused tulevad välja iga paari aasta tagant, siis ei ole vaja pidevalt uuemaid versioone välja tuua. R&D töötaks ilmselt aastaläbi. Kui on toomisega probleemid, või kliendid esitavad pidevalt kaebusi, siis oleks vaja need ruttu parandada ja ennast klientidele positiivsest küljest näidata. Tootmise numbrit tõstaks siis kui on näha et inimstel on huvi toote vastu. Tootmise protsessi ajagraafik
ammoniaaki, tühises koguses vett6)Arvatakse, et neil planeetidel puudub mingi eristatav pind: gaaskeras sügavamale minnes vesinik veeldub, arvatakse, et Jupiter ja Saturn on metalliline vesinikust tuum7)Kuna nad asuvad Päikesest väga kaugel, siis pinnatemperatuur on eriti madal. Jupiteril -145 0 C8)Väga palju kaaslasi. Milles seisneb Jupiteri ja Saturni erilisus?JUPITER Eriline: Triibud planeedi pinnal on muutuva kuju ja heledusega, väiksematest detailidest on kuulsaim nn. Suur Punane Laik, mille avastas 1666. a. Cassini.SATURN Erilised on nn Saturni rõngad. Need kujutavad endast kivipuru või härmatisetaolise pealispinnaga jäätükke. Iseloomustage asteroide, komeete ja meteoore ( mõiste, millest koosnevad) Asteroidid on väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri vahel.Kujutavad endast kivikamakaid.Komeedid on udused tahke tuuma (tolm + tahked gaasid CO 2 NH3 CH4) ja pika gaasilise sabaga taevakehad
VARANE METALLIAEG JA ROOMA RAUAAEG. Pronksiaja algus. 1800 eKr. Kui mitmel pool mujal algas pronksi kasutusele tulekuga majanduse ja ühiskondlike suhete kiirenemine, siis Eestis selle ajastu esimene pool mingit murrangut kaasa ei toonud, kuna siin ei leidu vaske ja inglistina ning pronksesemed olid liiga kallid, et neid mujalt arvukamalt hankida. Hangiti ainult kõige vajalikumaid tööriistu-eelkõige kirveid. Suurem osa teistest esemetest valmistati endiselt kivist, luust, sarvest ja puust. Vastavad töötlemisoskused arenesid isegi edasi. Kindlustatud asulad. Pronksiaja keskel piirati meil asulaid paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga. Eesti rannikuvööndist teatakse juba 4-5 sellist asulat. Neist tuntum asub Saaremaal, Asva asula. Selle järgi nimetatakse kogu kultuuri Asva kultuuriks. Pronksiaja teisel poolel oli peamiseks elatusalaks kujunenud karjakasvatus. Esmajoones kasvatati lambaid, kitsi ja veiseid, mõnevõrra vähem sigu...
Nad on kellelegi võlgu, nad ei suuda enam tagasimaksta. Ning nende meelest ongi ainuke lahendus siit ilmast lahkuda oma käe läbi. Enesetapp ei ole lahendus vaid pööramatu õnnetus. Ka üks vanasõna ütleb, et kui tahad sõbrast lahti saada, siis laena talle raha ning paraku nii ka on. Sõber kaob, kuna ta ei taha enam oma laenu tagasi maksta. Ning laenaja jääbki tühjade pihkudega. Kui mul on palju raha siis ma olen õnnelik , samas ma tahan järjest suuremaid asju ning ei osa enam väiksematest asjadest rõõmu tunda. Ma ei oska enam rõõmu tunda kasvõi päiksestõusust, siis on raha saanud minu kinnisideeks kaob reaalsustaju. Aastal 2006 ajakirjas Horisont kirjutas Anu Realo kirjutas artikli raha, kohta. Toon sellest välja ühe osa: Briti psühholoogid A. Furnham ja H. Cheng küsisid mitmesaja Briti noore inimese käest, mis teeb inimese õnnelikuks. Kes on õnnelikumad, kas need, kes on teistest tervemad või hoopiski nemad, kellel on palju sõpru
Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Tarandi piirideks on suured raudkivid või siis paeplaadid, mis on laotud lapiti kuivmüüritisena. Väliskülg on sirge. Tarandi pikkus on 2...10 m, laius 1...6 m Kivikirstkalmed- 3-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskele laotud põhja-lõuna-suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele ja peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Reegline maeti kesksesse kirstu mees, ilmselt perekonnapea, kelle tähtsus oli tublisti kasvanud. Laevkalmed- ümritsevad kivid olid paigutatud laevakujuliselt. Kalmete sees asuvatesse väiksematesse kivikirstudesse maeti surnuid põletatult.
mööda liiguvad rakus ained. Eristatakse kahte tüüpi tsütoplasme võrgustikke: 1. karedapinnaline: tuuma pinnal paiknevad ribosoomid, kus toimub valgu süntees. 2. siledapinnaline: toimub lipiidide (rasvade) ja sahhariidide (süsivesikute) süntees Tsütoplasma ülesanded: 1. toimub ainete liikumine 2. toimub erinevate ainete süntees RIBOSOOMID Ribosoomide ehitus: ribosoomidel puudub membraan. Koosnevad kahest alamüksusest: suurematest ja väiksematest. Ribosoomide ülesanded: 1. toimub valgu süntees LÜSOSOOMID Lüsosoomide ehitus: on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed. Sisaldavad ensüüme. Lüsosoomide ülesanne: lüsosoomides lagunevad rakus mittevajalikud orgaanilised ühendid. GOLGI KOMPLEKS Golgo kompleksi ehitus: koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsisternikestest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalikestest. Kõik nimetatud osad on ümbritsetud membraaniga.
peegeldab reaalsust? Põhiidee: mõisteid ja reaalsuse kirjeldusi saab võrrelda ainult teiste kontseptsioonide ja reaalsuskirjeldustega, mitte reaalsuse endaga. NB! Kommunikatsiooniteooria tekkis mehaanilise lähenemisviisi raames ja paljud tema mõisted on pärit sealt. Descartes'ilt on pärit duaalne maailmapilt- lahutab materiaalse ja vaimse maailma. Asjade maailm on: Staatiline Jumala loodud Asjade maailma elemendid on üksikud asjad, mis koosnevad väiksematest asjadest Tunnetus: Tunnetav vaim seisab masinast väljaspool ja tunnetus- kui see õnnestub- on reaalsuse kujutis või pilt sellest Tunnetuse ideaal- objektiivsus: sama asja vaatlevad eri vaatlejad peavad jõudma samadele tulemustele. Sest tulemused on määratud asja (objekti) omadustega. Selline kellamehhanismina toimiv maailm on väljaarvutatav ja ennustatav Descartes'i duaalne maailmapilt: Sellest on sajandeid lähtunud nn läänelik mõtlemine
CIA The World Factbook. Riik on suurriik rahvaarvult maailmas kahekümne teine ja pindalalt kaheksakümnes. Joonis2. Suurbritannia lipp Allikas: Flags of the World Joonis3. Suurbritannia vapp Allikas: Heraldry of the World International Civic Army 2.Geograafiline asend Suurbritannia asub Euraasia mandril ja Euroopa maailmajaos ning Euroopa kultuurigeograafilises regioonis. Suurbritannia koosneb Suurbritannia saarest, Iirimaa saare kirdeosast ja paljudest väiksematest saartest. Ühendkuningriik on ümbritsetud läänest Iiri mere ja Atland Ookeaniga, Idast Põhjamerega ning lõunast Inglise kanaliga. Suuremad jõed on Thames (läbib pealinna Londonit), Trent, Severn, Great Ouse, Wye. Suurbritannia asub parasvöötmes, kliimat mõjutab soe Põhja-Atlandi hoovus. Kevad on enamasti jahe ning kuiv, suvi on soojem ja ka vihmarohkem, vihma sajab enim mäestike piirkondades. Sügisel on tihti tormid ja sajab väga palju. Talved on pehmemad ja soojemad kui Eestis
On putuktoiduline, kuid suve teisel poolel sööb ka marju. Pesa asub maapinnast 16 meetri kõrgusel. Pessa munetakse 3 kuni 5 muna. Keskmine eluiga on 1,2 kuni 1,6 aastat ning maksimaalne eluiga on 14 aasat 10 kuud. Pole looduskaitse all. Kodukakk: Eestis on kodukakk kõikjal levinud tavaline haudelind. Eestis paregu 1000 kuni 2000 paari. Segamatult pesitsedes kasutavad kodukakud sama pesapaika aastaid. On aktiivne peamiselt öösiti. Toitub pisinärilistest, väiksematest lindudest, harva hakisuurustest lindudest. Konnad, sisalikud, mutid ja mardikad on tema menüüs samuti küllalt tähtsal kohal. Aprilli alguses muneb 2 kuni 5 muna. Teda phustab peamiselt inimtegevus pesa lähedal. Kuulub kolmandasse kategooriasse. Karmiinleevike: Eestis on levinud igal pool. Eestis paregu 50 kuni 100 tuhat paari. Elupaigaks on niisked hõredad salulehtmetsad ja puisniidud, jõeorud, pargid, kalmistud, vähemal määral kadastikud ja raiesmikuvõsad. On päevase eluviisiga
Miks inimesed ei taha linna elama minna? Osa inimesi ei soovi linnas elada, sest linnades on palju õhusaastet. Seda tekitavad autode heitgaasid ja muud tööstustest tulevad saastet tegitavad gaasid. Mõned ei suuda harjuda linnades oleva müraga ning harjuda kallima eluviisiga. Osad kardavad linnade ohtlikku elu ja kõrgemat kuritegevustaset võrreldes maakohtadega. Hiidlinnastuid on kahte tüüpi. Hiidlinnastu ehk linnaahel ehk megalopolis on suurlinnast ja selle ümbrusesse koondunud väiksematest linnadest tihedasti kokkukasvanud kogum, mis sai maailmamajanduses olulise tähtsusega ülikeskuseks. Hiidlinnastu võib lugeda linnastumisee kõrgeimaks astmeks. Tuntumad hiidlinnastud on: nn BosWash (USA-s Atlandi ookeani rannikul Bostoni ja Washingtoni vahel) ; nn SanSan (USA-s Vaikse ookeani rannikul Kalifornias San Diego ja San Francisco vahel). Linnastu ehk aglomeratsioon (ladina keeles. agglomero - "lisan") on rühm lähestikku asuvaid
võõrale maale ja võõraste inimestega koos töötama, kuna nad kardavad oma laste turvalisuse pärast. Kui lapsed on juba nii suureks saanud, et hakkavad juba tööl käima on neil ka rohkem arenenum enesekaitsevõime. Seetõttu peaksid vanemad mõistma, et nende väiksed lapsed kasvavad ka kord suurteks ja iseseisvateks, ning neil ei ole enam vaja vanemate juuresolekut igal sammul. Mitmetes peredes on ka selliseid vanemaid, kes suhtuvad oma lastesse kui enda vanustesse. Väiksematest lastest oodatakse selliseid asju milleks nad ei pruugi olla veel võimelisedki. Samas vanemate laste puhul on selline vanemate omadus parem. Kui vanemad võtavad last juba kui täiskasvanut on neil lapsega palju parem suhe. Vanemad mõistavad lapse uudishimu täiskasvanute maailma vastu. Enamustel juhtudel vanemad siiski ei mõista lapsi, kuna neil on ununenud oma endi lapsepõlv või just on oma lapsepõlv liigagi hästi meeles ja soovivad seda täiustada oma laste arvelt
Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele ning kalastamine. Nende algkodu pole seni veel lõplikult teada, praegu oletatakse nende tulekut esmajoones Euroopast. Kalmistutelt leitud luude antropoloogiline analüüs näitab valdava osa elanike europiidsele päritolule. Matmiskombed: sängiti asula territooriumile,elamu põranda alla. NEOLIITIKUM e NOOREM KIVIAEG Kammkeraamika kultuur ( 4000eKr ) Eestisse jõudis paremini valmistatud savinõude tüüp, mille välispinda kaunistati lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Viimaseid tehti arvatavasti kammilaadse riistaga. Sellisa kaunistusviisi põhjal hakati seda kultuuri nimetama kammkeraamika kultuuriks. Töö- ja tarberiistad: nooleotsad, talvad, kivikirved. Kasutati moondekivimit ja tulekivi. Kiviesemed olid näiteks töödeldud ühtlaselt üle kogu pinna. Tegeleti endistviisi kalastamise, küttimisega, korilus ja natukene ka maa harimisega. Piirkonnad: ümber Läänemere , Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni välja. Selle kultuuri
Lugema ja kirjutama õpetamisel ilmneb selgelt erinevus kahe üksuste süsteemi vahel. Kirjutamisel tuleb kõnesegmentidelt üle minna keeleüksustele, lugemisel aga vastupidi. Milline kõnesegment ja miks on eriti oluline eesti keeles kõnearenduslikus töös? Kõnesegmentide eristamine on eriti vajalik lugema ja kirjutama õppimisel (loeme segmentide kaupa, kirjutame keeleüksuste kaupa). Laps omandab kõnesegmendid etapiti, alati väiksematest. Silpide ja silbirühmade hääldamine omandatakse lalinaperioodil. Hakates lauseid ja sõnu teadlikult analüüsima, eraldab laps esialgu keeleüksuste asemel kõnesegmente. Silbitasandi silbid ja silbiread on n-ö ehitusmaterjaliks, et hiljem sõnu moodustada. Hääldamist harjutades on peamiseks hääldusüksuseks kõnetakt (see on esmaseks sünteesiüksuseks). Eesti keeles on 6 peamist kõnetakti tüüpi, mille omandamine on aluseks eesti keele häälikute hääldamise omandamisele.
Schwann-rakuteooriat aitas arendada VIRCHOW- sõnastas 1858.a. ühe rakuteooria põhiseisukoha: " Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel." 5.Millal tekkis rakuteooria? Nimeta rakuteooria 3 põhiteesi. 17 saj 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega.. 2. Uued rakud tekivad vaid olemas olevate rakkude jagunemisel. 3. Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. 6.Too näiteid kõige suurematest ja kõige väiksematest rakkudest Väikseim- Mükoplasma Suurim-lindude munarakk 8.Miks on kõik 1-rakulised organismid väikesemõõtmelised? Sest rakul on 9.Kuidas on seotud raku ehitus ja ülesande spermi, munaraku, punase ja valge vereraku ning neuroni puhul? Kuna rakud on väikesed, ja voolujoonelised suudavad nad läbida vahemaad kiirelt . LK.70-72 Iseloomusta 4 erinevat põhikude: asukoht, ehitus, ülesanded.
Kantaat- mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile, harilikult pillide saatel Passioon- heliteos koorile, vokaalsolistidele, orkestrile, mis jutustab Kristuse kannatustest ja ristisurmast. 21. Kirjelda instrumentaalmuusika tähtsust barokiajastul, missugused pillid ja pillikooseisud domineerisid 17.sajandil? 22. Selgita instrumentaalmuusika vormi süit, Nimeta ja iseloomusta süidi tähtsamaid tantse. Süit- mitmeosaline teos, mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest Allemande- 4 osaline rahulik saksa tants Courante- 3 osaline kiire prantsuse tants Sarabande- 3 osaline aeglane pidulk Hispaania tants Giuge- soti hüppetants 23. Selgita mõisted: Barokktrio, itaalia orkester, sonaat, concerto grosso. Barokktrio- barokkajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad kaks meloodiapilli ja basso continuo Itaalia orkester- Sonaat-sonaaditsükli alusel loodud teos ühele või kahele pillile
Tartu kutsehariduskeskus Punane raamat Koostas: Peeter Juhendas: Ellen Aunin 02.06.2009 Punase raamatu ajaloost 1949 Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit (alates 1994. aastast Ülemaailmne Looduskaitse Liit, lühendatult IUCN) kinnitas esimese väljasuremisohus olevate taime- ning loomaliikide nimestiku. 1966 Ilmusid esimesed rahvusvahelised punased raamatud (Red Data Book). 1979 Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon koostas esimese Eesti punase raamatu. See oli mõeldud ametialaseks kasutamiseks. Punane raamat valmis neljas eksemplaris ja need koosnesid levinud tava kohaselt üksikutest eri värvusega lehtedest, millele olid lühidalt kantud ohustatud taksonite (liikide ja alamliikide) olukorra hinnang, levik, asurkonna suurus, elupaik, rakendatud ja ettepandavad kaitseabinõud jms. Ta...
mandrite arengu algust 200 miljonit aastat tagasi, iga joonise vahele jääb 65 miljonit aastat. Kaasaja tunnustatuim õpetus maakoore arengust on laamtektoonika hüpotees. Selle hüpoteesi kohaselt koosneb litosfäär suurematest ja väiksematest pangastest, mida nimetatakse laamadeks. Seitse suurt ja umbes kakskümmend väiksemat laama hõlmavad nii ookeane kui mandreid. Ülisügavad läbi terve maakoore ulatuvad praod eraldavad laamu üksteisest. Vedelal vahevööl triivivate laamade liikumiskiirus on umbes 4-5 cm aastas. Erinevad laamad liiguvad erineva kiirusega, nad võivad kas vastamisi põrkuda või üksteisest eemalduda või ka liikuda erinevas suunas küljetsi. 3
soolsuse tõus seal ka ümarmudilale piirid seadnud.(1) Varem on Musta mere piirkonnast pärit ümarmudilat Eestis leitud Pärnu ja Tallinna lahest. Viimases on ta saanud juba niivõrd tavaliseks kalaks, et Prangli saare kalurid pidavat teda päevas mitmesaja kilo kaupa püüdma. Ta sattus Läänemerre 2025 aastat tagasi laevade ballastveega. (2) Toitumine Tegemist on apla kalaga, kes toitub praktiliselt kõigest loomsest: väiksematest karpidest ja kaladest, putukavastsetest, aga ka kalamarjast.(1) Foto 2 ümarmudil autor: unforth Kudemine Ümarmudil koeb mai algusest septembri lõpuni portsjonitena, eelistades selleks 15- kraadist veetemperatuuri. Marjakogumit hooldavad ja kaitsevad isaskalad. Viljakus kala kohta on umbes 2003900 marjatera. Suguküpsus saabub ümarmudilatel kahe- kuni kolmeaastaselt. Veekogu põhja iseloomu suhtes ümarmudilal erilisi nõudmisi ei
Transport(hmoglobiin ja hapnik) 4.Retseptorid(signaalide vastuvõtmine) 5. Kaitse(antikehad ja immuunsüsteem) 6. Organismi regulaatorid(insuliin reguleerib vere suhkrusisaldust) 7. Liikumine (lihsavalgud muudavad oma struktuuri) 8. Energia 9. Varuaine(arenevate organismide toit) 7) DNA ja RNA ehitust ning ülesandeid; Raku tegevusjuhiseid kannavad nukleiinhapped. DNA ehk desoksüribonukleiinhape ja RNA ehk ribonukleiinhape. Polümeerid ehk koosnevad paljudest väiksematest omavahel seotud molekulides- nukleotiidiest. DNA on päriliku info säilitaja ja asub rakutuumas. DNA molekul on kaheaheline spiraal. Nukleotiidid e: deskosüribood, fosfaatrühm ja lämmastikalused: adeniin A, guaniin G, tsütosiin C ja tümiin T. Erinev järjestus. A ja T, G ja C – komplementaarsusprintsiip. Seotud omavahel vesiniksidemega RNA on päriliku info kandja ja sünteesib valgumolekule. RNA molekul on üheaheline. Samamoodi kolmest osast
võimatu, kuna me tunneme veel nii vähe ennast ümbritsevat keskkonda. Me endiselt ei tea, mida kõike võib leiduda veel universumi nurkades, või näiteks meie endi ookeanide sügavustes. 3 Ometigi me liigume õiges suunas ning loome üksikuid süsteeme, mida annab üks hetk siduda omavahel, kasutades omakorda süsteeme, mis seoksid algelisemad süsteemid. Lõpuks saavutame me terviku, mis koosneb väiksematest süsteemidest ning mis ei sisalda enam loogilisi vastuolusid ehk paradokse ja töötab perfektselt. Ometigi, kui me suudame kõik selle süsteemi lahti sõnastada, siis kas inimene pole mitte ainukene süsteemi jupp, mis on omandanud kogu süsteemi ning moodustab sinna lisaks ühe välise jupi, kuna ta on saavutanud sõltumatuse? Seda näitab tulevik. 4 Kasutatud allikad Kasak, E. 1998
Täpselt siis ma olen valmis liituma jälle igapäeva maailmaga ning tundma ennast õnnelikuna. Mis mind õnnelikuks teeb? See on tegelikult meeletult raske küsimus. Neid asju on ju tegelikult seinast seinani. Tavaliselt aga sellise küsimuse peale kargavad meile pähe just kõige suuremad ja tahetumad asjad. Need mis me arvame, et teevad meid kõige õnnelikumaks. Tegelikult see siiski nii ei ole. Sa tunnet tegelikult igapäevaselt ka väiksematest asjadestki rõõmu. Sa võid tunda õnne sõnast mis oli kaks päeva tagasi sinu jaoks tähendusetu. Kuid keegi tähtis isik lihtsalt ütles sulle seda ja sa tundsid sellest meeletut rõõmu ja õnne. See on ehtne näide kuidas sa võid igast väiksemastki asjast rõõmu tunda. Aga võibolla sa isegi ei saa aru kui õnnelik sa selle ühe sõna pärast nüüd oled. See võib imelik tunduda, kuid see on nii. Ning kui hästi
uurida ei suuda. Näiteks, minu kui vaatleja välimine nähtavushorisont on kosmos. Ma oskan rääkida planeetidest ja kosmosest. Sisemine nähavushorisont on aga aatom ja molekul. Looduses on erinevad struktuuritasemed. Makromaailma moodustavad kehad, mis ei erine inimesest mõõtmetelt enam kui miljon korda. Megamaailm on väga suurte mõõtmetega ehk üle ühe megameetri suured objektid, näiteks Maakera ja teised planeedid. Mikromaailm koosneb ühest mikromeetrist väiksematest molekulidest, aatomitest ja nende koostisosadest. Füüsika peamised uurimismeetodid on vaatlus, katse ja andmetöötlus. Tehakse vaatlusi, et saada loodusest infot läbi vaatleja kogemuse. Tehakse katseid ehk eksperimente, mis on ka vaatlus, kuid spetsiaalselt loodud tingimustes. Katsetes kutsutakse esile nähtusi ja mõjutatakse objekte vastavalt soovile. Andmetöötlus aitab uuritavat paremini mõista ning annab juurde väärtuslikku teavet. Näiteks mina teen klassikaaslastega katseid
Kokkuvõte Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet. · Söö vastavalt vajadusele Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine poiss võib emast oluliselt rohkem energiat vajada. · Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energia hulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest. Täiskasvanute tasakaalustatud menüüs annavad kogu saadavast energiast: 10 15% valgud, 2530% rasvad, 5560% süsivesikud. Igal toitainel on organismis täita oma vajalik roll
hõlbustub reisimine ja piiriületus ahenevad valikuvõimalused mitmes valdkonnas TURISM turism- aktiivse puhkuse vorm, enim reisitakse Euroopasse Miks Euroopasse? sõja vaba poliitiliselt stabiilne kindel julgeolek ASUSTUS MAAILMAS slummid- ülerahvastatud linnad linnastumine ehk urbaniseerumine- linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine Megalopolis- hiidlinnastu, suurlinnast ja selle ümber koondunud väiksematest linnadest kokkukasvanud kogum New York Tokyo Shanghai Mexico Mumbai Asulate paiknemist mõjutavad tegurid: Majanduslikud tegurid Looduslikud tegurid Ajaloolised tegurid Tihe: kaubanduse areng, Tihe:jõgede, järvede, Hõre: piirkondades, kus on trantspordivõimalused, suuremate veekogude toimunud sõjad,
hakkavad vanaloomad kutsikatele andma ka poolenisti seeditud lihaollust. Hiljem lisanduvad toidulauale väiksemad loomad, murdmise õpetamiseks võib saak olla veel poolenisti elus. Kolmekuuselt hakkavad piimahambad vahetuma jäävhammaste vastu, kasv kiireneb ja umbes kaheksakuune noor hunt on saavutanud juba täiskasvanu suuruse. Emased saavad suguküpseks kahe-, isased kolmeaastaselt. Hunt on toitumistüübilt kiskja. Talvel toitub uluksõralistest, väiksematest kiskjatest, jänestest; suvel koduloomadest, konnadest, hiirtest, putukatest ja linnumunadest. Vitamiinivajadus rahuldatakse taimse toiduga (marjad, kõrrelised). Toidupuudusel esineb kannibalismi. Hunt on tugev kiskja ja suudab saaklooma kaua jälitada, sest on vastupidav jooksja. Ta võib korraga ära süüa 10 kg liha, aga võib ka kümmekond päeva järjest nälgida. Tavaliselt sööb hunt siiski päevas umbes 2 kg liha, parimal juhul 78 kg.
Hiied või üksikud puud, allikad, kivid, harvemini mäed, järved ja jõed 16)Millega tegelesid targad ? loitsisid, nõidusid ja ravisid haigusi sõnadega. nad tundsid loodust ja oskasid selles olevaid jõune suunata. nad ennustasid, ning vahest võisid need väga täppi minna 17) Võrdle pronksiaja ja vanema rauaaja matmiskombeid. Nooremal pronksiajal hakati inimesi matma kivikirstkalmetesse. Beed oli 5-8 m lõbimõõduga ringid ning keskel oli kirst ning kirstu peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Tavaliselt aeti kirstu mees, vahel tema kõrvale ka naine v laps. Eel-Rooma rauaajal hakati aga surnuid matma tarandkalmetesse. Need koosnesid kiviridadest või- müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2m ja pikkusega 2-3m. Surnud asetati tarandimüüride vahele. 18)Miks võib väita, et risitiusk polnud eestlastele muinasaja lõpul tundmatu ? eesti sai läbi ristiusuliste naaberriikidega- taani, rootsi ja venemaa. nende maade kaupmehed käisid siin eestis
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Taavi Ragul PUNANE RAAMAT Iseseiseev töö Juhendaja:Helmo Hainsoo Tartu 2010 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 1.SISSEJUHATUS.................................................................................................................. 3 2.EESTI PUNANE RAAMAT................................................................................................... 4 3.PUNASE RAAMATU AJALUGU........................................................................................... 5 4.MINU ARVAMUS................................................................................................................. 7 ...
orje, kes olid naabermaadest pärit sõjavangid. Eestlased säilitasid muinasusu. Arheoloogiline kultuur-ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust ning nende asukate etnilist ühtekuuluvust. Kammerkeraamika kultuur- jõudis Eestisse neoliitikumis umbes 3300 a. paiku e.Kr. Eestisse jõudis paremini valmistatud savinõude tüüp. Nende välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega, mis tehti kammi meenutava riistaga (sellest ka kultuuri nimetus). Tegeldi küttimise ja kalastamisega. Töö-ja tarberiistade valmistamisoskused olid varasemaga võrreldes tublisti arenenud. Surnud maeti asula territooriumile, isegi elamu põranda alla. Surnule pandi kaasa mõni noake, kõõvits ja ehteid. Selle kultuuri elanikud olid arvatavasti pärit idast, nad olid mongoliidset rassi . Neid peetakse läänemeresoome rahvaste eelkäijateks.
Valget tetrapakendis veini võiks juua temperatuuril 4-6 °C ja punast 12-14 °C. Nii nimetatud toatemperatuuri all mõistetakse veini maailmas temperatuuri 16-18 °C ja seetõttu ongi peamine eksimus punase veini serveerimisel vale temperatuur tavaliselt on tubades sooja 22-23 °C. 4. Veini klaas Veiniklaasi valik sõltub serveeritavast veinist. Üldiselt serveeritakse punaseid veine suurematest ümaratest pokaalidest, valgeid veine aga väiksematest kõrgematest ja kitsamatest pokaalidest. Täpsemaid näpunäiteid õige klaasi valimiseks leiab BarProfi veinimaailma artiklist: Kas teadsid, et õige klaas avab alles veini hinge? 5. Vein ja toit Et vein maitseks hea ning suhu ei jääks ebameeldivat maitset tasub arvestada ka sellega, mis vein antud toidu kõrvale sobib. Allpool sobivaimad veini ja toidu kooslused: Hele liha ja kala - valged, kergemad roosad Punane liha - kergemad punased
leviku tõkestamiseks on vaja kiiresti leida võimalusi ja vahendeid rannaalade majandamise jätkamiseks. Rannaniitude säilimise tagamiseks on kõige lihtsam viis neid karjatada. Nõrgalt kinni kasvanud rannaniitude puhul on kõige lihtsam moodus taastamiseks alustada taas karjatamisega. Juhul kui niit on ülekasvanud kadakatega peaks esimesed aastad peamise rõhu pöörama lammaste karjatamisele, kuna nad erinevalt veistest söövad kadakate noori kasve, siis võib lambaid karjatades väiksematest kadakatest päris lahti saada ja suuremad pügatakse korralikult siledaks. Samas kui suuri kadakaid on tihedalt tuleks siiski mõelda nende raiumisele, kuna lihtsa karjatamisega neist jagu ei saa. Juhul kui rand on roogu täis kasvanud, tuleks kõigepealt vana roog ära niita ja kevadel loomad niidetud alale ajama. Noored pilliroovõrsed on veistele väga heaks toiduseks. Lisaks noorte võsude söömisele tallavad veised ka pilliroo risoomistiku katki, mis samuti surub roo vohamist maha.
vabadust. Kõik tegemised olid tema käes lihtsad ning nauditavad. Don jose ,,Mees oli noor, keskmist kasvu, kuid tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tema muidu vist ilusa jume oli päike juustest tumedaks parkinud.'' Don Jose võib meenutada tüüpilist seebiooperikangelast, kuid Carmen oli isikupärane ning temas olid koos kõik eksentrilised iseloomujooned. Kõige emotsionaalsem oli Jose, kelle südame oli Carmen täielikult vallutanud. Jose muutus ka kõige väiksematest asjadest armukadedaks ning püüdis kõrvaldada teelt kõik takistused, mis temas ja Carmeni vahele tulid. Carmen, aga suhtus kõigesse rahulikult ning ei vaevanud ennast liigsete tunnetega. Kuigi ta ei kartnud sõna armastus. Josel oli kindlasti kaasas musketon, mis enesekaitseks alati käepärast oli. Ta oli sündinud Elizondos Baztani orus. Temas taheti teha vaimulik, kui see ei edenenud kuhugi. Ta armastas sulgpalli ning see oligi see, mis ta hukatas
Tervislik toit Iga inimene tahab näha välja ilus ja olla normaalkaalus. Tänapäeva elustiil ja toitumine aga soodustab ülekaalu teket. Tervislik toitumine pole mitte ainult kaalikad ja porgandid vaid võtmesõna on tasakaalustatud toitumine. Mis ikkagi on tervslik toit? Kuidas tervislikult toituda? Järgnevas essees räägin ma tervislikust toidust ja tervislikust toitumisest. Tean, et sööma peab vastavalt vajadusele. Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine poiss võib emast oluliselt rohkem energiat vajada. Kui organ...
Evangeelium on neli raamatut, iga evangelisti poolt koostatud jutustused. Kantaat on oratooriumist lühem, ilma areneva süzeeta. See väljendab meeleolu, elamust või tunnet. Concert grosso on mitmeosaline teos soolopillide grupile ja orkestrile. Instrumentaalkontsert on kolmeosaline teos soolopillile ja orkestrile. Soolokontserti rajajaks oli Itaalia helilooja Antonio Vivaldi, kes oli ka programmilise muusika rajaja. Süit on mitmeosaline teos, mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest. Tantsusüit sisaldab neli erineva rahvusliku päritoluga tantsu: · AllemanDole aeglane saksa tants · Courante kiire prantsuse tants · Saraband suursugune pidulik aeglane hispaania tants · Gigue (dziig) kiire soti hüppetants. Fuuga on polüfoonilise muusika kõige täiuslikum vorm. See on
tutid. Istuva kassikaku keha alt paistavad tugevad konksjad mustad küüned, kaks kummalgi pool. Jalad on paksult sulgedega kaetud ja on istuvas positsioonis kehast eristamatud, mis loob ka väiksest kakust mulje kui turjakast jõhkardist. Kassikakk on aktiivne hämarikus ja öötundidel. Ta on võimas kiskja, mistõttu temaga peavad arvestama ka keskmise suurusega kiskjad imetajad. Toitumine Kassikakk toitub suurematest ja väiksematest närilistest, jänestest, kärplastest ja isegi väiksem rebane peab tema eest varju pugema. Lindude puhul pole aga mingit küsimust - kes ette jääb, see maha murtakse. Kassikaku eest võivad end muretult tunda ehk vaid meri- ja kaljukotkas, ka suur-konnakotkas. Aga näiteks kalakotkas peab juba tema eest taanduma; kassikaku menüü "ülejääke" uurinud ornitoloogid on teinud kindlaks vähemalt ühe kalakotka murdmise. Et kassikakk toidu valikuga pead murdma ei pea, võib ta endale
kohata ka mittepolüfoonilises teoses. Too lõik piirdub fuuga ekspositsiooniga, mis on fugaato. Kirjutati palju 17-18 sajand. J. S. Bach, R. Tobias, P.Süda, C.Kreek Prelüüd Esineb Bachi loomingus, eelnedes klavessiini- ja orelifuugadele. Need juhatavad siise teose meeleolu ning annavad võimaluse vabamalt musitseerida. On lihtsakoelisema ehitusega võrreldes fuugaga. Eelmäng. Süit On mitmeosaline teos, mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest palades. Neid on loodud nii solistile, ansamblile, orkestrile või koorile. Süidi ajalugu algas üheks teoseks ühendatus erinevatest tantsudest19 sajandist saati pole tantsumuusikat loodud ainult tantsimiseks. Tavaks oli kokku liita erineva iseloomuga aaeglane pavaa ja elavaloomuline galjard. Loodi palju taolist muusikat lautole.19 sajandist on süitidesse liidetud palju erinevat muusikat. Neid on loodud lavamuusikast, kontserdist, ooperist jne.17 sajandil kujunes välja
Kammkeraamika kult.- U. 3300. a paiku eKr. jõudis Eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp. Nende välispind oli kaunistatud lohukeste ja täketega, tehti arvatavalt kammi meenutava riistapuuga, sealt ka nimetus kammkeraamika kultuur. Kivikirstkalme- Kalme konstruktsiooniks olid suurematest kividest enamasti 3-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskele laotud põhja- lõuna- suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Vahel rajati ringi sisse mitu kirstu v. ümbritseti kalme 2-3 kiviringiga. Reeglina maeti kesksesse kirstu mees- ilmselt perekonnapea. Tarand kalme- Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja- lõunasuunalist tarandit. Tarandkalme pikkus on kuni 60 m. Tarandi piirideks on suured raudkivid või siis paeplaadid, mis on laotud lapiti kuivmüüritisena. Väliskülg on sirge. Tarandi pikkus on 2..
lubati abieluväliseid armuvahekordi, naistelt nõuti monogaamiat, abielurikkujat ootas surmanuhtlus (mees võis armu anda). 19. Iseloomusta Hetiidi ja Pärsia riike. Hetiidi riik (1700-1200 eKr) Pealinn Hattusa, kiire ja võitlusvõimeline kaarikuvägi, riigipiirid Musta mere rannikult Vahemereni, võtsid kasutusele kodarateta ratta, mugandasid Babüloonia kiilkirja oma keelele, oli kuninga ülemvõim, impeerium koosnes väiksematest sõltlasriikidest, tööriistades valmistamiseks kasutati rauda (1300 eKr) Pärsia riik (559-330 eKr) Neli pealinna: Susa, Perepolis, Ekbatana, Babülon. Kiilkiri kohandati pärsia keelele, riik oli jagatud satraapiateks(asehaldurkondadeks), satraabid juhatasid sõjaväge ja kogusid makse, rajati teid (Suur Kuningatee Väike-Aasia ja Susa vahel), austati rahvaste erinevaid kombeid ja tavasid. 20. Mis on Foiniikia? Iseloomusta. Kreeklased kutsusid Vahemere idaranniku alasid Foiniikiaks
arvati samadest elustikurühmadest juba 1318 ohustatuks tunnustatud taksonit. Uue punase raamatu andmeil on Eesti alalt viimase sadakonna aasta vältel kadunud 4 seene-, 18 sambliku-, 10 sambla-, 27 soontaime-, 42 selgrootu ja 2 looma liiki või liigisisest taksonit. Enim, tublisti üle kolmandiku hinnatud liikidest on hävinuks või ohustatuks tunnistatud sammaldest (37,9%), kolmandik suursamblikest (32,6%), üle veerandi selgroogsetest (28,4%) ja viiendik soontaimedest (20,6%). Väiksematest rühmadest on hävinud või ohustatud liikide osakaal suur veega seotud loomadel, nagu kahepaiksed (45,4%), kalad (36,1%) ja vähid (36%). Eesti punasesse raamatusse võetud elustikuvormide puhul seisab esikohal mitmesugune metsade majandamisega seotud tegevus, eeskätt lageraied ja metsahooldustööd (27%-l kõigist ohustatud liikidest). Järgnevad veekogude muutmisega seotu (15%) ning põllumajanduslik tegevus (12,9%). Vähem kui 6% ohustatud liikidest kannatab kliimamuutuste,
HÜDROSFÄÄR Selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; Lainete tegevus rannikul. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. lained jõuavad rannajoone lähedale suure Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained rannajoonest. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult setteid ning kivimeid, mistõttu sinna moodustuvad energiat ja rannajoone lähedal on neil vaid setteid liigutav rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui jõud. Kujunevad kuhjerannad. Sellistel rannikutel suudab selline järsak on kujun...
3 Telefonide peale kulutatav raha 1.1.1 Keskmine kuu arve Küsitletutest 27 % jäi kuu telefoni arve vahemikku 0-100 krooni, 42 % vahemikku 101-200 krooni, 15 % vahemikku 201-300 krooni, 12 % vahemikku 301-400 krooni ning 4% vahemikku 401-500 krooni. Õpilaste peale kokku tuli keskmiseks telefoniarveks kuus 207 krooni. 4 1.1.2 Suurimad ning väikseimad telefoniarved Vastanute seas väikseim arve oli 0 krooni ning enam väiksematest arvetest jäid alla 100 krooni. Suurimaks telefoni arveks osutus 1100 kroonine arve, mis oli ainuke üle 1000 kroonine arve. Kuue vastanu suurim arve jäi vahemikku 600-800 krooni ja nelja vastanu arve vahemikku 400-600 krooni. 5 1.2.1. Sõnumite arv 1.2.2 Saadetud sõnumite arv Sellele küsimusele tuli palju erinevad vastuseid. Kõige populaarsemaks aga osutus vahemik 10-15 sõnumit kuu jooksul. Kõige vähem saadab üks õpilane 0 sõnumit kuus ning kaks õpilast saadavad 200
planeedi pinnal puuduvad tähelepanuväärsed detailed Uraan teeb ühe pöörde ümber oma telje umbes 16 tunniga. Seejuures on täiesti unikaalne pöörlemistelje asend: see asub enam-vähem tema orbiidi tasandis. Pöörlemistelje sellise asendi tõttu on Uraanil omapärane päeva ja öö vaheldumise rütm, mis mõnevõrra sarnaneb Maa polaaraladel valitsevaga. 18. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? Pluuto orbiidist väljaspool võib näha Kuiperi vööd, mis koosneb erinevates väiksematest objektidest. Teadlased oletavad, et Kuiperi vööst tulevad meile komeedid.
Audru Keskkool REBANE Uurimistöö Koostas : Juhendas : Audru 2008 Sissejuhatus Rebane on väikese koera suurune ja pika koheva sabaga. Joostes hoiab saba horisontaalselt. Eestis on rebane tavaline loom. Selja karvad on oranzid. Eelistabelamiseks Eestis metsatukkasid. Toitub peamiselt väiksematest närilistest. Rebane on ettevaatlik ja oskab hästi põgeneda. Rebase urul on alati mitu väljapääsu. Urud on põhilised kutsikate kasvatamiseks. Ta kaevab urud ise või kohendab mägra urge. Rebasel on väga hea kuulmine ja haistmine ning ta näeb pimedas hästi. Rebane on karusloom. Ameerika punasrebase värvivariandist on saanud farmides kasvatav hõberebane. Inglismaal on rebasejaht traditsiooniline ajaviide. Eesti folklooris peetakse rebast kavalaks.
kuulmises, koguda makse ja ilmuda kuninga kutsel koos väega suurematele sõjaretkedele. Mesopotaamia suurriigid ei saavutanud Egiptusele iseloomulikku ranget tsentraliseeritust ega detailset seesmist korraldust. Tavaliselt kutsuti Mesopotaamia riikides sõjavägi kokku konkreetsel vajadusel - asevalitsejad ja ülikud-suurmaa omanikud ruttasid oma vägedega teenistusse kuninga käsul. Hetiidi impeerium koosnes paljudest väiksematest sõltlasriikidest, mis kõik allusid hetiidi kuninga ülemvõimule. Kuninga kõrval oli mõjuvõimas sõjaline ülikkond, kes etendas riigi valitsemises olulist rolli. Kuninad pidid alati arvestama ülikute seisukohti ning relvastatud vastuhaku võimalust. Hetiidi lihtkogukondlaste ühiskondliku seisundi kohta on vähe teada, kuid näib enam-vähem kindel, et nad olid isiklikult vabad. Tõenäoliselt teenisid nad sõjaväes ning
Vana-Rooma arhitektuur Rooma riigi ajaloo võib jaotada kolmeks suureks perioodiks: · Etruskide valitsusaeg 8.-6. saj e.Kr · Vabariigi aeg 510-31 e.Kr · Keisririigi aeg 31. a. e.Kr 476. a p.Kr Ehitiste tüübid Templid, basiilikad, amfiteatrid, kuppelehitused, termid, akveduktid, triumfikaared ja triumfisambad, teedeehitus. Basiilika Ehitusmaterjalid ja ehitustehnika Savi, lubja- ja liivakivi, travertiin, tuff, marmor, tellis, rooma betoon. Kaar (lukukiviga kaar), silindervõlv, ristvõlv, moodulsüsteem. Ehitustehnika Lukukiviga kaar Roomlased leiutasid ristvõlvi, mis kujutas endast kahte üksteisega täisnurga all lõikuvat poolsilindrit. Mördi laialdane kasutamine viis uue ideeni seinu hakati ...
Karolingide renessanss Üheks väheseks näiteks on Aacheni lossikabel. Tegemist oli tsentraalehitisega. Peamiselt tehti basiilikaid. Säilinud on Sankt Galleni kloostri põhiplaan. Saint Riquier abtkonna kiriku põhiplaan. MAALIKUNST Peamiseks oli miniatuurmaal. Eristatakse erinevaid koolkondi: Reimsi koolkond - antiiksete traditsioonide järgimine (Karl Suure evangeliaar, Utrechti psalter - kirikulaulude kogu), Corbie koolkond - Reimsi mõju all, (Karl Kolmanda Paksu piibel) Toursi koolkond - iiri ja anglosaksi mõjud (Karl Teise Paljaspea piibel) Metzi koolkond - algustähed olid suurtes raamides (Drogo sakramentaar) Nendest koolkondadest sai alguse Prantsuse maalikunst, Trieri e. Reichenau koolkond - Godescalci evangeliaar(Kristust kujutati blondi habemeta aarialasena) Sankt Galleni koolkond - iiri mõjudega (Kuldne psalter) Skulptuuri näited puuduvad, v.a Karl Suure ratsafiguur, tänapäevani säilinud. ROMAANI STIIL iseloomustas: 10.-12. sa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
