raha, teha reforme või viia ellu suuri muutusi) 4.1. Populismi mõiste täpsustused • Kõik, kes tahavad meeldida rahvale, pole veel populistid, „populistid on vihased, nende valijad pettunud“ (J.W. Müller) • Kriitiline hoiak eliidi suhtes on vajalik, kuid mitte piisav tingimus populismis süüdistamiseks, lisaks peab ilmnema ka pluralismivastasus, mis on ohuks demokraatiale ja vähemuste õigustele, kuid ka iga pluralismi vastane pole populist. Raske on piiritleda, kus lõpeb demokraatia ja algab populism, milline erakond või poliitik on vähem või rohkem populistlik, sõltub asjaoludest • Populism on poliitiline demagoogia • Populism on mingil tasemel populaarne, soosib kehvemaid ja toob väljatõugatud poliitikasse, kõnetab rahva nimel • Ainult osa rahvast on populisti silmis tegelikult rahvas - põlisrahvas,
Kontrollida kõiki isikuid ja institutsioone, kes töötavad ELi rahaliste vahenditega. Aruande esitatakse Komisjonile ja liikmesriikide valitsustele. Pettuse juhul - teatakse Euroopa pettuste vastasele ametile (OLAF). III EUROOPA LIIDU PRAKTILINE TOIMIMINE 12. EL-i õigusprintsiibid ja põhiväärtused ('united in diversity') Põhiväärtused: Inimväärikus vabadus demokraatia võrdsus õigusriik inimõiguste sh vähemuste austamine Õigusprintsiibid: Subsidiaarsus - otsusi võetakse vastu ja viiakse ellu võimalikult madalal tasemel Proportsionaalsus - kas meede, mida rakendatakse on mõistlik ja kas seda tehakse mõistlikus ulatuses Võrdsus enne õigust Inimõigused Legal certainty (seadused peavad kaitsma neid, kes ei rikku seadusi sh valitsuse võimu eest) 13. Põhiväärtused demokraatia & turumajandus turumajandus kui demokraatia alus
Pealinn: Rooma (2 800 000 elanikku, koos eeslinnadega 3 700 000 elanikku) Suuremad linnad: Milano 1,303 921, Napoli 1,045 874, Torino 919,612, Palermo 687 855, Genova 653, 539, Bologna 385 136, Firenze 380 058 elanikku. Haldusjaotus: 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks. Riigikeel: itaalia keel. Ajalooliselt etnilistes kakskeelsetes piirkondades on võimalik avaliku sektori ametiasutustes suhelda ka vastava piirkonna vähemuste keeles. Nii võib näiteks saksa keelt rääkida Bolzano, sloveenia keelt Trieste, Gorizia ja Udine ning kreeka keelt Reggio Calabria ja Lecce piirkonnas. Religioon: valdavalt rooma-katoliku usk. Peaminister: Romano Prodi Iseseisvus:17.märts 1861 Rahvuspüha: 2. juuni Rahaühik: euro, kurss Eesti krooni suhtes 1 euro=15,64664 EEK Riigikord: Itaalia on unitaarne vabariik. Itaalia Vabariik tänasel moel loodi 2. juunil 1946. aastal korraldatud referendumiga
rahvusriikide ladvikute vahel). Klassisallimatust ei ole. Sugusid ,,võrdsustatakse" aina hoogsamalt. Haridus on rahvusriikide siseasi ja ühenduses soositud. Rahvusriigis on võim põhirahvuse käes, mis võib tekitada nii sallimatust kui ebavõrdsust. Rahvusvähemused võivad olla (majanduslikult, poliitiliselt, kultuuriliselt) allutatud. Rahvusriik ei salli mingeid põhirahvuse tavadest väga erinevaid/eristuvaid vähemuste kombeid. Hariduspoliitikaga püütakse tekitada riigile ustavaid ja pühendunuid kodanikke, kes tunnevad põhirahvuse eripära. 7 Sisserändajate ühiskonnas peab iga uus sisserändajate rühm kohanema esimese rühma keele ja kultuuriga, kuid aja jooksul ,,loksub" võim avatud ühiskonnaks. Poliitiline nõrkus, vaesus ja rassiline märgistatus võib tekitada tüüpilise rõhutud klassi ja seada
või halb. Noratiivses eetikas püütakse selgitada, mis on ühe või teise normi aluseks ning kas ja kuidas on neid võimalik filosoofiliselt põhjendada. Tuntuima teooriad on utilitarism e. teleoloogiline eetika (tagajärje-eetika), kohuse-etika e. deontoloogiline eetika ning vooruseetika e. iseloomu-eetika. Praktiline eetika tähendab eetika rakendamist praktilise probleemide käsitlemisel. Probleemid võivad olla: · etniliste vähemuste kohtlemine; · naiste võrdsuse küsimus; · loomade kasutamine toiduks ja teadustööks; · loodusliku keskkonna säilitamine; · rikaste kohus aidata vaeseid; · küsimused abordi ja eutanaasia teemadel Me ei pruugi nendega küll igapäevasel kokku puutuda, kuid need võivad teatud elu etappidel esile kerkida ning leiavad kõlapinda ühiskonnas laiemalt. Praktiline eetika jaguneb rakenduseetikaks ja kutse-eetikaks.
ja tegevuse kaudu. Kiiresti muutuvas maailmas astub varasemate väärtuste asemele uusi, eri ühiskondades eri viisil. Tõuseb väärtuste osatähtsus inimese käitumise ja otsuste mõjutajana. Muutused väärtushinnanguis näivad olevat globaalse iseloomuga, väärtuste kriisist räägitakse nii endistes heaoluriikides kui ka postsotsialistlikes maades. Tehnoloogia areng, massikommunikatsiooni mõju, infotulv ja sellest tulenev maailmapilt, vähemuste esiletõus ja rahvusvaheline migratsiooniliikumine annavad oma osa väärtuste ümberhindamisel (Toukomaa 1994). Väärtuste kriis ei tähenda siiski väärtuste puudumist, vaid paljusust (Merenheimo 1994). Nooruses omandab indiviid kultuuris valitsevad tegutsemisviisid, normid, hoiakud ja väärtused, mis võimaldavad tal saada ühiskonna täisväärtuslikuks liikmeks. Sellel eluperioodil toimuva kiire arengu üks oluline ülesanne on väärtusmaailma
kulud ületasid tulud suurendati riigivõlga Tulemus: vähenes inflatsioon, algas uus majanduskasvu periood ja loodi juurde 13mil uut töökohta. USA sisepolitiika Sisepoliitiline areng on stabiilne ja püsib traditsiooniline kaheparteiline süsteem. Demokraatlik Partei - liberaalne maailmavaade toetas sotsiaalprogramimide suurendamist ja võitlust vaesuse vastu toetajaskond pigem vaesed, naised, noored, ka neegrid, latiinod ning vähemuste esindajad edul lõunaosariikides Vabariiklik Partei - konservatiivsema maailmavaatega pooldavad sotsiaalprogrammide kärpimist ja maksude alandamist toetajaskond pigem rikkad, mehed, vanemad inimiesed, valged ning kristlased edu põhjaosariikides Suuremad sisepoliitilised probleemid: Hirm kommunismi leviku ees - sellele aitasid kaasa: Külma sõja puhkemine USA tuumamonopoli kaotamine 1949 Ida-Euroopa sovjetiseerimine kommunistide
kulud ületasid tulud suurendati riigivõlga Tulemus: vähenes inflatsioon, algas uus majanduskasvu periood ja loodi juurde 13mil uut töökohta. USA sisepolitiika Sisepoliitiline areng on stabiilne ja püsib traditsiooniline kaheparteiline süsteem. Demokraatlik Partei - liberaalne maailmavaade → toetas sotsiaalprogramimide suurendamist ja võitlust vaesuse vastu → toetajaskond pigem vaesed, naised, noored, ka neegrid, latiinod ning vähemuste esindajad → edul lõunaosariikides Vabariiklik Partei - konservatiivsema maailmavaatega → pooldavad sotsiaalprogrammide kärpimist ja maksude alandamist → toetajaskond pigem rikkad, mehed, vanemad inimiesed, valged ning kristlased → edu põhjaosariikides Suuremad sisepoliitilised probleemid: Hirm kommunismi leviku ees - sellele aitasid kaasa: Külma sõja puhkemine → USA
Mill uskus, et tuleb astuda samme, vältimaks enamuse türannia tekkimist. Tema seisukohta uurime lähemalt järgmises peatükis. Hetkel on oluline vaid punkt, et demokraatiateoreetik peab otsustama, kas demokraatia on eeskätt üpris jämedakoeline enamuse valitsemise põhimõte, või tuleks pigem järgida "madisonlikku" vaadet (James Madisoni (1751-1804) järgi, keda tuntakse ka Ühendriikide konstitutsiooni esiisana), mis ütleb, et demokraatia nõuab vähemuste kaitset. Teine vaidlus puudutab "esindusdemokraatia" ja "otsese demokraatia" mudelit. Otseses demokraatias hääletab valijaskond seaduste või poliitikate poolt või vastu, mitte kandidaatide poolt või vastu. Ideaalsel juhul asetatakse iga suurem küsimus kogu valijaskonna ette rahvahääletuse korras. Esindusdemokraatia seevastu on meile tuttavam süsteem, kus kodanikud hääletavad selle üle, kes esindab neid valitsuse tasandil. Esimene
saatsid. 7. Milles seisneb demokraatia paradoks? Minu arvates on õige poliitika A. Enamus soovib poliitikat B. Ma nõustun demokraatia põhimõttega: st et ellu viidaks enamuse otsuseid. Seega nõustun, et viidaks ellu poliitika B. Niisiis, olen ma seisukohal, et õige on viia ellu vale poliitika. 8. Milliseid hädaohte näeb Mill demokraatiale ja milliseid väljapääse ta pakub? Hädaohud: vähemuste õigused ja isiksuse vabadus on ohus, sest võivad langeda enamuse ohvriks. (enamuse türannia) Enamuse arvamuse ohvriks võivad ka langeda vaimne elu, kriitika, sõnavabadus. Järelikult, hakkab valitsema üksluisus ja konformism. Väljapääs: parlamentlik representatiivne demokraatia. Parlament on vahelüli rahva ja võimu vahel, mis peab ka arvestama vähemuste arvamusi. Mill mõtles välja valimissüsteemi, mis eeldab
rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1865. aastal asutatud laulu- ja mänguselts (s.o teatriühing) "Vanemuine" pani aluse eesti rahvuslikule teatrile (esimene etendus 1870) ja korraldas 1869. aastal saksa eeskujul I üldlaulupeo, millest võttis osa 1000 lauljat-mängijat ja 12 000 pealtvaatajat (tänaseni püsival traditsioonil on keskne koht eesti rahvusteadvuse kinnitamisel). Venestamisaeg Vastukaaluks Vene impeeriumi etniliste vähemuste (moodustasid üle poole elanikkonnast) kasvavatele nõudmistele enesemääramisõiguse järele tugevnes 19. sajandi teisel poolel vene suurrahvuslus ja valitseva eliidi soov luua moodne unitaarne rahvusriik. Riigi lääneosa ääremaade järjekindel venestamine algas Poolas ja Leedus 19. sajandi esimesel poolel ja hoogustus 1860. aastail pärast järjekordset Poola ülestõusu. Eestis ja Lätis langes venestamise raskuspunkt 1880.1890. aastaile, Soome autonoomiat hakati kitsendama 19.
asendatakse demokraatlikega. 4. Demokraatia tunnusjooned: 3 põhinõuet: KONKURENTS, KODANIKUÕIGUS, INIMÕIGUS Kodanikuvabaduste tunnustamine Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huide väljendamiseks Vähemuste õigustega arvestamine Tsiviilkontroll relvajõudude üle 5. Ühiskonna jätkusuutlikkus kas Eesti on? ..jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühtegi probleemi ei lahendata teiste arvelt. Jätkusuutlik valitsemine: võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane, valitsemine peab olema efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav
a Jom Kippuri sõjas. GERALD FORD(1974-1977). SISEPOLIITIKA: Korraldas Nixonile andestamise,seetõttu Nixonit ei saadud vastutusele võtta,Poliitikas jätkas Nixoni kurssi.MAJANDUS: Majanduslanguse , inflatsiooni ja tööpuuduse vastu püüdis võidelda *avalikkuse veenmisega, ebaõnnestus Siis inflatsiooni ohjeldama, mis viis tööpuuduse 12%,*Sügavaim majanduslangus peale Suurt Depressiooni 1930-ndatel ,Maksude vähendamine, suurem töötute abirahA.SOTS,PROBL,ÕIGUSED: Vastureaktsioon vähemuste eelistavale kohtlemisele viis Allan Bakke kohtunõudmisele.Ta süüdistas California meditsiinikooli, et ta jäi vastu võtmata mustanahaliste kvootide pärast, Ülemkohus kaotas kvoodisüsteemi, kuid pidas vajalikiks rassi kui ühe asjakohase faktori arvestamist õpilaste valikul,1970.lõpus naisliikumine stagneerus, tal ei õnnestunud leida kandepinda väljaspool keskklassi. KULTUUR,ELUOLU: *Vietnami sündroom -uute väärtushinnangute teke, muutus ühiskondlikus mõttelaadis
Demokraatia Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet on: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Miinimumnõue on valimised. Täielik liberaalne demokraatia tunnused: kodanikuvabaduste tunnustamine; õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees; võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus; kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus; vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus; vähemuste õiguste arvestamine; tsiviilkontroll relvajõudude üle. Totalitarism, totalitaarne ühiskond diktatuuri vorm, mida iseloomustab ühe partei ainuvõim ja kõigi ühiskonnasfääride, sh eraelu aluutamine riigi ja ainupartei kontrollile. Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik või isikute grupp on võimu monopoliseerinud ning kasutab seda õiguslike piiranguteta.
majanduslikku progressi. Selline lähenemine ei õigustanud ennast. 1980.- 1990. aastatel jõuti arusaamisele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut enam kui majanduslik areng. Lähiaastate ülesandeks on demokraatia kindlustamine maailmas. Demokraatia põhijooned: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Täielik liberaalne demokraatia: kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik, võimuinstitutsioonide lahusus, pluralistlik kodanikuühiskond, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle, vaba ajakirjandus. Polüarhia- e nüüdisdemokraatia e paljude võim. (tasakaalustatud riigivõim, aktiivne kodanikuühiskond, alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega, võimalus kritiseerida valitsuse poliitikat). Siirdeühiskond- ühiskonna arenguetapp, mil toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Selle ohud: ametnike ja
spetsiifilise olukorra lahendamiseks oleks võimalik probleem lahendada põhiprintsiipidele toetudes. Printsiipe ei saa hierarhilisse järjekorda asetada. Demokraatia põhimõte on sätestatud ühe peamise põhimõttena põhiseaduse esimeses paragrahvis. Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab riigivõimu rahvahääletuse ning riigikogu valimise teel. Maruste näeb temokraatia osadena: riigi tahate lähtumist rahvast, pluralismi, erakondade tähtsust, vähemuste kaitset, valimisi, sõltumatut kohust, avalikkuse nõuet ja vaba ajakirjandust. Demokraati tähendab võimu teostamist rahva osalusel ja oluliste juhtimisotsuste tegemist võimalikult ulatuslikult ja kooskõlastatud alustel. Demokraatlikule riigikorrale on tunnuslik riigivõimu jaotumine selle erinevte hrude vahel koos samaaegse võimude tasakaalustamisega. Riigivõimu teostajad pevad omama rahva heakskiitu. Demokraatlikus riigis peab riigivõimu teostama vastavalt rahva tahtele, ühtki
Igas omavalitsuses peab elama vähemalt 5000 inimest. Raplamaa on täielikult haldusreformi vastu. Läänemaa pooldab liitumisprotsessi, kuid ootab reformi tegelikku sisu ja eesmärke. Unitaarriik- ühtne, tugeva keskvõimuga ühtsusriik, kogu legitiimne võim on keskvalitsusel (PM, Jaapan, Eesti), KOMil on vähem õigusi o Eeliseks selge hierarhiline võimu olemasolu o Puuduseks võimu üldisem konsentratsioon ja vähemuste nõrk esindatus Föderaalriik ehk föderatsioon on liitriik, mis koosneb riiklikest moodustistest, mille osadel on laialdane autonoomia (USAs osariigid). Liitriigi keskvõim vastutab ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. Nt USA, Saksamaa ja Venemaa. Omavalitsustel on rohkem õigusi o Pluss: loob ühtsema võimu ja on võimalik kontrollida o Miinus: võivad tekkida konfliktid ülemvõimu pärast 5 9
Ühiskonna uurimine 1.Millistel eesmärkidel tellitakse sotsioloogilisi uuringuid ? -Tunnustatud viisil tehtud ühiskonnauuringud loovad võimalusi teadmispõhisemaks poliitikaks, mis on eelduseks parlamentaarse demokraatia arengusuundadele. Esiteks, püsivama kommunikatsioonikanali rajamine seadusandja ja kodanikuühiskonna vaikiva enamuse vahel kindlustab parlamentarismi, teiseks, osalusdemokraatia laiendamine valimistevahelisel ajal poliitiliste probleemvalikute aruteluks, ja kolmandaks, seaduste kolme kehtivusnõude (juriidiline, sotsiaalne, väärtushoiakuline) kooskõla taotlemine olukorras, kus rahvusparlamendil on ainsa institutsioonina õigus muuta läbiräägitud sotsiaalsed faktid juriidiliselt konstrueeritud normideks, mis laienevad kõigile, kes konkreetse seaduse või riigieelarvelise programmi mõjuulatusse kuuluvad. 2. Leia ministeeriumide ja Riigikogu või riigikantselei kodulehelt, milliseid uuringuid on tellitud. -RK ÕIGUS- ja ANALÜ...
ühinenud palju uusi riike. Ajalooline laienemine toimus 2004. aastal, kui EL kasvas korraga 10 uue liikmesriigi võrra, see tähistas külma sõja tõttu 45 aastaks lõhestatud kontinendi taasühinemist. 2007. aastal liitusid veel kaks riiki – Bulgaaria ja Rumeenia. Euroopa Liiduga võib ühineda iga Euroopa riik, kus valitseb stabiilne demokraatia, on tagatud õigusriigi põhimõtete järgimine, inimõigused ja vähemuste kaitse. Seal peab olema toimiv turumajandus, samuti tõhus avalik haldus, mis on suuteline kohaldama ELi õigusakte. Horvaatia, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ja Türgi on kandidaatriigid. Ühinemiseks valmistumise raames annab EL kandidaatriikidele märkimisväärset majanduslikku ja praktilist abi. Taotluse esitamisest kuni riigi tegeliku ühinemiseni Euroopa Liiduga võib kuluda kümme või enamgi aastat. Kui ühinemisleping on sõlmitud, peavad selle
erinevustest võrreldes domineeriva grupiga (heledanahalistel inglise keelt kõnelevatel inimestel on kergem USAs kui mustanahalistel). Amalgeerumine ehk kokkusulamine esineb, kui kõik kultuurid või rassid segunevad ja moodustavad uut tüüpi kultuurid või rassid. Kõige traditsioonilisemaks vormiks on segaabielud. 8. Integratsioonitõkked: eelarvamused, diskrimineerimine, rassism ja genotsiid Kolm suuremat tõket on ühiskonna eelarvamused, vähemuste diskrimineerimine ja ühiskonnas valitsev institutsiooniline rassism. Esimesed kaks on indiviidide reageeringud, kolmas aga ühiskonna struktuurne omadus. Eelarvamus tähendab arvamuse kujundamist ilma eelnevate teadmisteta. Stereotüübid on üleüldistused. Käitumist, mis võib olla omane mõnele grupi liikmele, peetakse omaseks kogu grupile. Nt juudid kavalad, mustad laisad, lõbusad; itaallased impulsiivsed, kirglikud
> toimetuste ja meediakanalite/-väljaannete analüüs annab seega infot ühiskonna struktuuri kohta. Meediasüsteemide võrdlev analüüs Siebert, Peterson ja Schramm (1956): ajakirjandus saab normatiivselt lähtuda erinevatest seisukohtadest oma rollist ühiskonnas: 1. kas olla vaba arvamuste turuplats, kus selekteerivad välja parimad ideed ja arvamused (liberaalne mudel); 2. lähtuda ideest, et ajakirjandus peab tagama kõigi gruppide, sh vähemuste hääle jõudmise avalikkusesse (sotsiaalse vastutuse mudel); 3. ajakirjandusel on positiivne, inimest kasvatav ja hariv roll (nõukogude mudel); 4. allutada ajakirjandus kontrollile, mille abil tagatakse, et destruktiivsed ideed ei jõuaks avalikkusesse (autoritaarne mudel). kas võib olla liiga ideoloogiline liigitus? Gustafssoni ja Weibulli (1997) meediakanalite süsteemist ja nende kasutusest lähtuv
suurendamist ja võitlust vaesuse kärpimist ja maksude alandamist vastu · vastustavad aborti jne. · pooldajad pigem: · pooldajad pigem: vaesemad rikkad naised mehed nooremad inimesed vanemad inimesed valgete kõrval ka värvilised valged vähemuste esindajad kritlased valimistel saavutab edu peamiselt valimistel saavutab edu peamiselt lõunaosariikides põhjaosariikides · Suuremad sisepoliitilised probleemid olid: · Makartism: II maailmasõja järel vallandus USA ühiskonnas hirm kommunismi leviku ees maailmas. "Punasele hirmule" aitasid kaasa külma sõja kujunemine ja mitmed
17-22) Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Miinimumnõue vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Täieliku, liberaalse demokraatia tunnused: - kodanikuvabadused - õigusriik ja võrdsus seaduste ees - võimude lahusus ja tasakaalustatus - kohtu sõltumatus 3 - pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus - vähemuste õigustega arvestamine - tsiviilkontroll relvajõudude üle Eeldab põhiseaduslikku valitsemist. Alles siis kui kogu rahvas, k.a. poliitiline eliit ja ametnikkond neid põhimõtteid tunnustavad, võib rääkida demokraatliku ühiskonna juurdumisest 5. Seadused ja õigusnormid Õigus on mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogum. Seadus on kirjapandud õigusnorm. Õiguskorrast kinnipidamise tagamine on riigivõimu üks tähtsamaid ülesandeid
20. sajandi teisel poolel sai kirjandusteaduses (poststrukturalismis) küsitavaks teose ja autori vahelise seose traditsiooniline tõlgendamine. Seati kahtluse alla arusaam, et autor saab oma teostes midagi taotluslikult väljendada, ning tõlgendamise printsiip, mis lähtus sellest, "mida autor öelda tahtis". Autori taassünd: a) autor on teose kui kauba omanik ja esindaja (intervjuud, esitlused jne) b) autorid kui ideoloogilisse "peavoolu" mittekuuluvad kirjanikud, vähemuste ideoloogia esindajad (mitte-euroopa, seksuaalvähemused, mitte-kesklassi esindajad jne) c) lugemist mõjutab see, mida teame autorist d) suur huvi eluloolise ja omaeluloolise kirjanduse vastu 1960ndate revolutsioon: ülestõus autoritaarsuse, autor=jumal vastu. Autor kasutab üldisi arusaamu, kontseptsioone, ideoloogiaid (nt stalinistliku kirjanduse peategelane peab olema kommunist). Lugeja ei pea kartma teksti valesti tõlgendada. Vana kontseptsioon
jagatavast identiteedist. Rassi, seos sotsiaalse situatsiooni määratlemisega- Rass rasside hulgas palju sarnase fenotüübi või genitüübiga inimesi, raske määratleda, sest puhtaid rasse tänapäeval ei ole. Sotsiaalse situatsiooni määratlemine rassi defineerimisel tähtsaim, inimesed tegutsevad usus, et rahvused erinevad üksteisest fenotüübi, genotüübi ja kultuurilise tagapõhja poolest ning moodustavad eri rassilised kategooriad. Vähemuste ühiskonda integreerimise mudel : sulatusahju mudel rajaneb usul, et immigrandid peaksid massiteabevahendite ja ühise haridussüsteemi kaudu kaotama erinevused ja , hakkama jagama ühist keelt, kultuuri ja tundma rõõmu võrdsetest võimalustest uues maailmas- kultuurilise pluralismi mudel- rõhutab ühiskonnas eksisteerivate subkultuuride panust kultuurielu mitmekesisemaks ja elujõulisekmaks muutmisse.(toit, perekond, rituaalid) Segretsioon- tähendab
- Keskvõim talus loodusteadlaste tegevust ühiskondlike liikumiste organiseerimisel, kuna keskkonnateadlased olid riigivõimule kasulikud infoallikana loodusressurssidest, mida suurtööstuses ja põllumajanduses ära kasutada. - Gorbatšovi sula ja ühiskondlike liikumiste tsensuuri nõrgenemine - Keskkonnaliikumised seotud muinsuskaitse liikumisega, sotsiaalse õigluse ja vähemuste õiguste liikumistega. - Otseselt seotud vabadusliikumisega 1980ndatel. 25. Kodanikuühiskonna roll keskkonnapoliitika kujundamisel ja rakendamisel. - Eestis: - Eesti Roheline Liikumine (ERL) asutamine 1988.a. -fosforiidisõjast osa võtnud keskkonnaaktivistide tegevuse jätk. Eraldus Eesti Rohelisest Liikumisest 1989. aastal ja tegutses kuni 1991 detsembrini, mil liitusid Eesti Roheline Partei ja Eesti Roheline Erakond
muutumatut identiteeti; soolisus kui konstruktsioon, heteroseksuaalsus pole ainuvõimalik). Guerilla Girls Saksa kunstnikud Eva ja Adele (otsivad harmooniat sugude vahel. Eva on sünnipäraselt mees). Näituselt ,,Gender Check" ametliku ideoloogia visuaalne kujutis. Läti. 21. sajandi algul on postmodernistliku kunsti strateegia paroodia ja irvitamine jõudnud juba vähemuste endini (Sasha Coheni filmide tegelaskuju parodeeris gay'sid ja Kasahstani näitel mittelääne rahvaid). Filmid "Borat" (200...) ja "Brüno" (200...). 11.Ärimaailm ja kunst. 1960ndate põlvkond, 1980ndate põlvkond 1960ndate põlvkond: kriitiline vasakradikaalsus. Kontseptualistlik kunst. Hans Haacke (s 1936 Kölnis, elab New Yorgis). Vasakradikaalne intellektuaal 1960ndate traditsioonis, kunstnik vastandumas ärimaailmale . Haacke tegutseb
- Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine. - Õigusriik (e seaduste ülimuslikkus) ja kõigi inimeste võrdsus seaduse ees. - Võimude lahususe põhimõtte järgimine (e seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest). - Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (nt riigikontroll, keskvalimiskomisjon) poliitiline sõltumatus. - Vaba ajakirjandus ja alternatiivsed teabeallikad. - Vähemuste õigustega arvestav enamuse võim. - Tsiviilkontroll relvajõudude üle. · Tihti nimetatakse nüüdisdemokraatiat ka polüarhiaks (kr k polyarchi paljude võim), kus otsitakse erinevate huvigruppide vahel kompromisse, kus tegutseb aktiivne kodanikuühiskond ja eksisteerib arvamuste paljusus (pluralism). Ühiskond ja selle areng Ühiskonnaõpetuse I kursus Koostaja: P.Reimer 4. Ühiskonna avalik- ja erasektor: 4.1
mille sai põgenemisel alati kaasa võtta. 6 Integratsioon Pärast Eesti iseseisvumist hakkas kujunema uus Eesti juutkond teise põlvkonna baasil. Enamik otsustas Eesti Vabariigi kodakondsuse kasuks. Need olid paljudel elualadel katsetavad ja aktiivsesse ühiskonnaellu pürgivad inimesed. Vastupidiselt kardetud kapseldumisele toimus integratsioon. 1926. aastal said juudid vastavalt rahvus vähemuste kultuurautonoomia seadusele Eestis sisemise omavalitsuse. Juutidel oli võimalik õppida oma keelt (jidisit ja uus-heebrea keelt ehk ivriiti) ning oma rahva ajalugu, täita usukombeid ja säilitada traditsioone. Kultuurautonoomia hõlmas hariduslikke ja kultuurilisi funktsioone ning sobis ülihästi sellistele väikesearvulistele vähemustele, kes asusid hajali ja eeskätt linna- des. Eesti juutkond oli peamiselt jidisikeelne, vallates samas ka eesti keelt.
elavad. · Kus elavad: baskid, bretoonid, retoromaanid, saamid? · Leia veel näiteid, millistel Euroopas elavatel rahvastel ei ole oma riiki. Töö ajaleheartiklitega Eestlased ei ole rassistid, vaid ebatolerantsed · Katrin Uba, Uppsala Ülikooli riigiteaduste osakond, PhD kandidaat Postimees 22.03.2005 Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Monitooringu Keskuse uuringu eesmärk oli kaardistada inimeste arvamust immigrantide, rassiliste vähemuste ja asüüli taotlejate kohta ning võrrelda vanemate ja uuemate ELi liikmesriikide elanike suhtumist. · Missugused Euroopa riigid on immigrandisõbralikud? · Millises Euroopa riigis tahaksid elada? Kirjuta 5 märksõna, mis selle riigiga seonduvad. Asustus PEALINN Tallinn
sama palju, nende õigused on kaitstud konstitutsiooniga. Demokraatiat kasutatakse tihti sünonüümina liberaalse demokraatiale. See on esindusdemokraatia, kus võivad olla sellised osad nagu mitmeparteilisus, võrdsus seaduse ees, kodanikuühiskond väljaspool poliitikat, inimõigused, kodaniku vabadused (religiooni, sõnavabadus jne). Tihti on tähtis osa ka enamuse arvamusel demokraatias, seega võib see olla kahjulik vähemusele, võib tekkida enamuse türannia, kui pole olemas kaitseid vähemuste õigustele ja soovidele. Autokraatia: on valitsemisvorm, kus kogu võim on ühe inimese käes. Näiteks absoluutne monarhia ja diktatuur. Selle valitseja otsused ei ole väliste seaduste poolt piiritletud, ega ka soetud rahva arvamusega. Totalitarism ja militaarne diktatuur on tihti identifitseeritud autokraatiana, kuid ei pruugi see olla. (Totalitarism võib olla erinevate juhtidega – parteid, üksikisik, sõjavägi jne
Oma osa mängisid ka rassiprobleemid, eriti tasakaalupoliitika affirmative action jätkamine, mis sundis Clintoni vastaseid oma ridu koondama. 1994. aasta Kongressi valimistel saavutasid vabariiklased suure võidu, esimest korda aastakümnete jooksul sai partei enamuse Esindajatekojas. Ja nii nagu kõikidel järgnevatel valimistel, ilmnes ka 1994. aasta valimistel suur sooline erinevus parteide vahel: demokraadid muutusid üha enam naiste ja vähemuste parteiks. Clintoni- vastaste meeleolude ajel tekkis uus populistlik konservatiivide liikumine, mis levis kõigepealt äärmiselt populaarsete raadio talk-show'de kaudu. Kümnendi keskel hoogustus valitsusvastane tegevus veelgi, kui levisid kuuldused korruptsiooniskandaalidest, millesse mõlemad Clintonid olevat olnud segatud oma Arkansase-aastate jooksul: enamus süüdistusi keerles maaga seotud tehingute ümber, mis olid omakorda seotud kahtlaste hoiu- ja laenuasutustega
c) struktuur: kuidas ja millise põhimõtte kohaselt on üles ehitatud institutsiooni sisekorraldus 64 .Milles seisneb inimväärikuse kaitse? Tutvusta inimõiguste mõistet ja liike. Missugused on põhilised inimõiguste alased õigusaktid maailmas ja Euroopas. Toimub põhiõiguste kaitse kaudu. Põhiõiguste nimekirja Tsiviilsed, poliitilised ja sotsiaalsed õigused Võrdsus- ja vabadusõigused Vähemuste õiguste kaitse väljakutsena Alusväärtused: inimväärikus demokraatia sotsiaalriik õigusriik Inimõigused teooria ja rahvusvaheliste aktide terminina: väärtuspõhine miinimum Isikuõigused, poliitilised õigused, sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised õigused Inimõigusi põhiseaduses nimetatakse põhi-õigusteks, -vabadusteks ja -kohustusteks
I pool 1. Sotsiaalsed faktid (enesetapud, valimistest osavõtt, asjastamine, subjektiivne reaalsus) (lk 46). Tehes igapäevaelus otsuseid, produtseerivad eri kategooriate ja gruppide liikmeid sotisaalseid fakte, lahterdatud korrapärasusi, mis kirjeldavad pigem kollektiivi kui selle üksikuid osi. Enesetapud.Millega seletada madalamat enesetappude taset katoliiklastega võrreldes protestantidega võrreldes , abieluinimeste ja vallalistega võrreldes jne? Durkheim arvas et seletavaks faktoriks on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. Abielu on side, mis ühendab üht isikut teisega ning ka katoliikluses toimub ühtuse õhutamine. Valimistest osavõtt. Ühendriikides võtavad valimistest osa rikkamad inimesed ehk mida suurem on sissetulek, seda tõenäolisemalt ta valib. Euroopa maades on aga vaeste osalemine valimistel võrdne või isegi suurem kui rikaste. Valimistest osavõttu mõjutavad faktorid: 1) toimuvad valimised Euroopa maades nädalalõ...
d)sõnumi meeldejätmine e)käitumine vastavalt sõnumile Heaks loetakse, kui 3-5% auditooriumist võtab uue seisukoha omaks. · Uuenduste levik Kommunikatsioonikanalite kiire areng võimaldab uuenduste levikut. · Juhtide järgimine Paljud inimesed järgivad juhtide eeskuju. · Vähemuste mõju Vähemused võivad muuta enamiku vaateid, kui nad väljendavad muutlikke suundi ühiskonnas. · Argumendid Kommunikatsioonilpüütakseend veenda põhiargumendi poolt või vastu. · Vastu- ja pooltargumendid Vastuargumentide kasutamine nõrgestab väidet, kuid annab kokkuvõttes parema efekti, eriti kui auditoorium on vastandlikul seisukohal. · Argumentide arv Kui inimesed on lähedalt käsitletava teemaga seotud, on vaja vähe, aga tugevaid argumente.
1947 Trumani doktriin 12. märts 1947 Trumani kõne doktriin kahe eluviisi võitlusest ,,Üks eluviis põhineb enamuse tahtel ja seda iseloomustavad vabad institutsioonid, rahvaesindajate valitsus, vabad valimised, seal on garanteeritud üksikisiku vabadus, sõna- ja usuvabadus, inimene on vaba poliitilisest survest. Teine eluviis põhineb vähemuste tahtel, mis surutakse jõuga peale enamusele. See tugineb terrorile ja survele, kontrollile ajakirjanduse ja raadio üle, ettemääratud valimistulemustele ja isikliku vabaduse allasurumisele." Truman lubas oma kõnes toetada kõiki, kes võitlevad tema kirjeldatud teise eluviisi ehk kommunistliku süsteemi vastu. (Õpik lk 9) 1947 Marshalli plaan Periodiseering
demokraatiavastaselt, sest leidis, et lihtinimesi ei tohi niivõrd vastutusrikka asja kui võimu juurde lasta. Seetõttu pooldasid nad valimistsensusi, mis pidanuks kindlustama, et vaid vastutusvõimeline osa ühiskonnast saab poliitika üle otsustada n Pärast Teist maailmasõda võttis konservatism omaks valitseva demokraatiakäsitluse, kuid leiab, et selle laiendamisest tuleks loobuda. Mõned liberaalsed voolud taotlevad aga vähemuste ja huvigruppide õiguste laiendamist. Neid peavad konservatiivid jätkuvalt ohtlikeks, pidades põhieesmärgiks säilitada ühiskonnasisene stabiilsus, mis peaks olema inimestele parima elu tagatiseks. Uuskonservatism n 1980. aastatel kujunes välja uus- ehk neokonservatism, mida nimetatakse ka uusparempoolsuseks. Selle põhisõnumiks on majanduspoliitika ja valitsemisstruktuuri selge eristamine.
Väär Riigikogu liige on oma volituste ajaks vabastatud kaitseväeteenistuse kohustustest 9. Riigikogu liige võib olla MTÜ auesimees. Tõene, kuna see on palgatu ametikoht 24. Tõesta, et Eesti Vabariik lähtub Euroopa Liidus tunnustatud väärtustest. Euroopa Liidu asutamislepingutes on kirjas, et see liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine ja et nende väärtuste tagamiseks peavad ühiskonnad olema pluralistlikud, mittediskrimineerivad ja sallivust, õiglust, solidaarsust ning naiste ja meeste võrdõiguslikkust tagavad. Eesti Vabariik on Euroopa Liidu liige. Leia EV PS-st §-d kus kajastatakse eelpool loetletud väärtusi. §27, §14, §12, §1, §51, §52, §17, §18, §20 25. Vasta põhiseaduse alusel! 1. Põhiseadus sätestab Eesti Vabariigi sõltumatuse ja iseseisvuse
Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ja Eesti Vabariigi põhiseaduses on talletatud inimeste põhiõigused ja -vabadused üldiste inimõiguste kaitse, diskrimineerimise keelustamine ja vältimine selle kõigis vormides, kõigi inimeste võrdne kohtlemine; võrdsete võimaluste loomine; solidaarsuse printsiip, mille austamine on õigusriigi põhimõtte kõrgeimaks väärtuseks. Ükski demokraatlik riik ei luba vähemuste ja ka kõige haavatavamate ühiskonnagruppide huvide eiramist. Hoolivus, sallivus, pluralism ja vabadus on meile ühiskonna põhiväärtused. Demokraatia arendamine Demokraatlikke väärtusi tuleb pidevalt hoida, edendada ja kaitsta. Eestis levinud arvamus, et Euroopa Liitu astumisega oleme demokraatia ,,valmis saanud", on ohu märk. Riigivõimu võõrandumine rahvast ja rahva võõrandumine riigist tähendab demokraatia kriisi. Peame
· Konfliktiteooriast lähtuvalt on sotsiaalne harmoonia võimatu enamikes kaasaegsetes ühiskondades. Konflikti juured peituvad võimu omavate ja võimuta kodanike vahel. · Konfliktiteoreetikud keskenduvad hälbekäitumise makrosotsiaalsetele seletustele · Õiguskaisesüsteemist arvasid konfliktiteoreetikud, et haldusaparaat on suunatud süsteemile potentsiaalselt probleeme tekitavate inimeste vastu, kelleks on üldjuhul vaesed, vähemuste liikmed ja kõik teised, kes on vastu status quo legitiimsusele Sildistamise teooria milles see seisneb? Keskendub sotsiaalsete määratluste kujundamisele ja rakendamisele, sildistamise teooria määratleb teatud käitumist hälbelisena Hälbelisus ei ole käitumisakti enese omadus vaid, selle külge kleebitud silt kuikellegi käitumine sildistatakse hälbeks võib muutuda ennast võimendavaks ja tõugata inimese käitumist veel enam hälbelisuse suunas.
Kuid tehnika arenedes langes viljahind Euroopa turul, mis oli rängaks löögiks vene talupoegadele. (viljahinnad langesid, maa juurderent, hinnad üles). Teema 33 Stolõpini maareform 1905. 17 okt. revolutsioon. Tulid põranda alt välja erinevad poliitilised liikumised. 1905. 3 nov hingedemaa maks vähenes poole võrra. 1907. 1 jan. Hingedemaa maks kaob. 1906 aprill Pjotr Stolõpin sai siseministriks. Suur reformija, venestaja, vähemuste allasuruja. Aastal 1906 9-s november võeti vastu seadus, mis lubas talupojal lahkuda kommuunist. Stolõpini ajal jõuti Venemaal tarastamise protsessini. Stolõpin tegi sellised suured reformid kuna arvas, et kommuunis talupoeg hakkab tegelema revolutsiooniga. Ühiskondlikus vinklis tahtis luua tugeva tsaaririigi keskklassi. Stolõpini reformi tulemusena hakkasid kujunema lahktalundid (umbes 60 ha.). majandas ennast paremini ära. Stolõpin oma reformidega toetas igati talupoegade
2) süsteem soosib suurerakondasid ning väikeerakonnad tihti parlamenti ei pääse, seega poliitiline pluralism on väiksem kui proportsionaalse süsteemi korral. Hübriidsed valimissüsteemid Saksamaa, Itaalia, Leedu Ühendavad endas nii proportsionaalse kui majoritaarse süsteemi põhimõtteid (valijatel 2 häält) Demokraatia e rahvavõim 1) kehtib võimude lahususe põhimõte 2) meedia on vaba, tsensuur puudub 3) vähemuste huvid on tagatud 4) mitmeparteilisus 5) kodanikuühiskonna e tsiviilühiskonna olemasolu 6) kodanikualgatuslike organisatsioonide olemasolu Demokraatia mõisted 1) otsene e vahetu e klassikaline demokraatia otsused langetatakse ilma vahendajateta. Tänapäeval otsese demokraatia vormiks referendum e rahvahääletus (küsimused jah/ei vormis) 2) esindus e vahendatud demokraatia rahvas / hääleõiguslik kodanikkond valib endale
kaheparteiline süsteem on püsima jäänud tänaseni. Ameerika Ühendriikide sisepoliitilikas domineerivad kaks suurt parteid: Demokraatlik Partei (asutatud 1824) on liberaalsema maailmavaatega ning on Teise maailmasõja järel toetanud sotsiaalprogrammide suurendamist ning võitlust vaesuse vastu. Selle partei toetajaskonna hulka kuuluvad pigem vaesemad, naised, noored, valgete kõrval ka neegrid ja latiinod ning vähemuste esindajad. Kuni 20.saj lõpuni saavutas Demokraatlik Partei edu peamiselt lõunaosariikides. Vabariiklik Partei (asutatud 1854) on konservatiivsema maailmavaatega (nt vaidlustavad aborti) ja on sõja järel pooldanud pigem sotsiaalprogrammide kärpimist ja maksude alandamist. Partei pooldajaskonna moodustavad pigem rikkamad, mehed, vanemad inimesed, valged ning kristliku maailmavaatega inimesed. Vabariiklik Partei saavutas kuni 20
★ Politoloogia – uurib võimu ja valitsemise vorme, poliitilisi süsteeme ja ideoloogiaid Sotsiaalteaduste roll ühiskonnas: ● Ühiskonnas toimuva arengu süstemaatiline “kaardistamine”, selgitamine ja tõlgendamine. Tundlike ja ebamugavate teemade ja probleemide tõstatamine. Müütide ja eelarvamuste kummutamine. Olulised teemad: inimeste elatustase ja elukvaliteet, ühiskonna sidusus, globaliseerumine, poliitiline kultuur, vähemuste kaitse jne Alusteadmised loovad uusi teadmisi: ● sotsioloogia+psühholoogia=sotsiaaltöö ● sotsioloogia+politoloogia+majandus=sotsiaalpoliitika jne Sotsiaalteadused... on tegelikult üks teadus. Neil kõigil on ühine uurimisobjekt – INIMKÄITUMINE. Ning nad kõik kasutavad inimkäitumise seletamiseks sarnaseid põhimõtteid. -George C Homans (1967) Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimeste ja inimrühmade käitumise seotust ühiskonna strukturaalse arenguga
4. Riigi rahvas. Rahvas on riigi tunnuseks ja riigi rahvas on õiguslik mõiste. Riigi rahvast saab määratleda riigi kaudu, see tähendab riigi rahva määratlemist riigi territooriumi ja riigivõimu abil. Tuleb eristada riigi rahvast rahvusest, mis kujutab endast päritolult ühtset inimühendust. Riigi rahvas on aga kõigi riigi alamate ühendus, vaatamata nende kultuurilistele või rassilistele iseärasustele. Eesti riik on paljurahvuseline ja tema kohustus on otsida legaalseid teid vähemuste tunnustamiseks ja intrigeerimiseks. Lisaks tuleb vähemustele võimaldada enesemääramine. Eestis on vastu võetud kultuurautonoomia seadus. (26.10.1993) Cicero: “Riigi rahvas ei ole mitte igasugune suur inimeste ühendus. Ta on selline suur inimeste ühendus, keda seovad ühised huvid ja lugupidamine kehtiva õiguse vastu” Eesti õiguskorras reguleerivad juriidilist sidet inimese ja riigi vahel peamiselt kaks seadust – PS ja Kodakonsuse seadus
tempo, s.t. ka et rahva elu lüüakse rivist välja mitmete ja erinevate muutuste vastuvõtmisel. Demokraatia tunnusjooned: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused Miinimumnõue-vabad konkureerivate kandidaatidega valimised Täielik liberaalne demokraatia peab lisaks vabadele valimistele evima järgmiseid tunnuseid: kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, vähemuste õigustega arvestamine jne jne Demokraatia eeldab eelkõige põhiseaduse olemasolu ja kõige kooskõla sellega (Eestis oli just juhtum, kus kantsler esitas riigikohtusse kaebuse, et ESM on vastuolus põhiseadusega) Polüarhia-arvamuste ja organisatsioonide paljusus ehk pluralistlik valitsemine/nüüdisdemokrattia Polüarhia olulised tunnused- alternatiivsed infoallikad,vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat 1.4 Ühiskonna jätkusuutlikkus
tervik, mis hõlmab teadmist, usku, kunsti, kõlblust, kombeid ning kõiki muid oskusi ja 1 harjumusi, mida inimene ühiskonna liikmena omandab.” Paralleelselt antropoloogilisele kultuurikäsitlusele tähistas kultuur ka inimvaimu kõrgemaid, täiuslikuks ja peeneks peetud saavutusi. Vastanduvad kõrgkultuur ja rahvakultuur, eliit suhtub põlglikult lihtrahvasse. Kultuur on vähemuste hoida ning tuleb ära hoida nn masside mässu, mille anarhistlik jõud häsitaks kõrgkultuuri (Matthew Arnold). Elitaarse kultuurikonseptsiooni kriitika suuna eestvedajaks sai peale II MS Birminghami koolkond, kes andis kultuurile laiema tähenduse. Koolkond seadis eesmärgiks uurida kõiki kultuurivorme. Kultuur sai igasuguse (tähendusliku) inimtegevuse üldnimetajaks. Kultuur muutub “tavaliseks”. 1970.-1980
naljakat külge. Tõsimeelsed, fakte hindavad sakslased ei naera end sugugi ribadeks, kui kuulevad ameeriklaste Texase tavaliselt liialdusel põhinevaid nalju. Konfutsianistliku ja budistliku tõe, aususe, lahkuse ja viisakuse tähtsustamine elimineerib automaatselt huumori sellised avaldumisvormid nagu sarkasm, satiir, liialdus, paroodia ega leia erilisi väärtusi absurdihuumoris või naljades usu ja rõhutud vähemuste üle. Haiglane või must huumor on Idamaades täiesti vastuvõetamatu. Idamaade huumor on peenetundeline ja peidetud umbmäärasesse noomitusse, mis teeb kuulajast pilkealuse salakavalate, kuid mitte agressiivsete võtetega. Hiinlased on kuulsad oma aforismide ja vanasõnadega, nemad ja indialased näevad huumori ammendamatute allikatena mõistusjutte, mida läänes peetakse üksnes hädapärast naljakaks. Kas on olemas niisugune mõiste nagu ,,rahvuslik huumor"?
kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: · üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus · ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus · omavalitsuste kujunemine · kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed · pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus · vähemuste õigustega arvestamine · tsiviilkontroll relvajõudude üle · kõigi võrdsus seaduste ees ja õigusriik ( seaduste ülimuslikkus) · toimivad vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust + Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali; võimaldab osaleda poliitikas + Edendab ühist ja individuaalset heaolu + Tagab poliitilise stabiilsuse. Demokraatia puudused:
kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: • üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus • ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus • omavalitsuste kujunemine • kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: • kodanikuvabaduste tunnustamine • võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus • sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed • pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus • vähemuste õigustega arvestamine • tsiviilkontroll relvajõudude üle • kõigi võrdsus seaduste ees ja õigusriik ( seaduste ülimuslikkus) • toimivad vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust + Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali; võimaldab osaleda poliitikas + Edendab ühist ja individuaalset heaolu + Tagab poliitilise stabiilsuse. Demokraatia puudused:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
