ühisuse loomine. Septembris kasvas sellest välja Eesti Sotsiaaldemokraatide töölispartei. Selle juhtideks kujunesid Mihkel Martna (Eesti sotsiaaldem isa), kirjanik Eduard Vilde, Karl Ast?, Friedebert Tuglas. Eesti vähemlasi iseloomustas see, et partei juhtkond koosnes erandlikult haritlastest, mistõttu nende suhe võimaliku valijaskonnaga jäi suhteliselt nõrgaks - tuginesid vaesematele kihtidele, aga töölised kippusid libisema enamlaste sõiduvette. Vähemlased taunisid enamlaste vägivaldse võimuhaaramise kavatsust ja tänu võitlusele enamlaste vastu, kujunes vähemlaste maailmavaade märksa selgemaks. Ajakiri Sotsiaaldemokraat. Esseeride partei, Venemaa Sotsialistide-Revolutsionääride Partei, hakkas Eestis tegutsema 1905. aastal peamiselt vene rahvusest üliõpilaste hulgas (Tartus). Alles I maailmasõja eel said esseerid uut verd, kui nendega ühinesid noor haritlaskond, nt Gustav Suits, Johannes Semper, Jaan Kärner, Hugo Raudsepp, Hans Kruus
enamlikud parteiorg-d olid kokku kutsunud Prahas omaenda konverentsi, seal otsustati enamlikud org-d VSDTP vähemlastest eraldada, hakata välja andma omaenda häälekandjat, ilmuma hakkas seejärel Pravda, kuid ka pärast seda paljudes kohtades partei lihtliikmed, tavainimesed ei suutnud tungida enamlaste ja vähemlaste vastuoludesse ega püüdnudki valida poolt. Pärast Praha konverentsi jätkasid VSDTP kongressil vähemlased ja enamlased üheskoos. Esimene Vene revol 1905-1907 oli vaid osaliselt õnnestunud revol, tuli duumamonarhia, osalised kodanikuõigused, lubati erakonnategevust, samas kõik muudatused jäid poolikuks, riigiduuma ei suutnud asendada päris parlamenti, isevalitsus oli suure võimuga, erakondlik tegevus oli lubatud osaliselt, parempoolsete ja tsentristlike org puhul. Üldine elatustase oli ka madal, tulenes Vm mahajäämusest. Andis soovida eriti talurahva puhul ja ka linnakodanike puhul
kokkukutsumist. Föderalistid (P. Speek, Gottlieb Ast, Karl Ruga, Eduard Vilde) asutasid põhiolemuselt marksistliku programmiga Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse (ESDTÜ), mille liikmeskond ulatus detsembris 10 000-ni. VSDTP-sse kuuluvad sotsiaaldemokraadid (Karl Ast, August Rei, Hans Pöögelmann, Aleksander Kesküla, Nikolai Janson) hakkasid tegutsema avalikult (1905 oli liikmeid 1000). Nende seas eristus kaks kallakut: töölistele tuginevad enamlased ja haritlastele tuginevad vähemlased. Baltisaksa aadel ja linnakodanlus asutasid konservatiivse Balti Konstitutsioonilise Partei (tegutses Liivimaal) ja Eestimaa Konstitutsioonilise Partei (Christoph Mickwitz), kes taotlesid tugevat tsaarivõimu. VSDTP kõrval tekkisid Eestis mitme ülevenemaalise partei – kadettide, 17. Oktoobri Liidu (oktobristide), sotsialistide-revolutsionääride (esseeride), Bundi (juudi partei), Õiguskorra Partei – väikesearvulised organisatsioonid, kuid need ei etendanud kohalikus elus
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi...
Lubati rahvale anda demokraatlikud vabadused. Inimestele lubati isikupuutumatust. Lubati laiendada valmisõigust. Lubarti kokku kutsuda riigi duuma (parlament). Saadi õigus õiguse moodustada ühinguid. Venemeel olid poliitilised parteid: Kadettide ja Oktobristide Partei. (Loodi 1905.) Oktobristid pooldasid konstitutsioonilist monarhiat. Kadetid konstitutsioonilist demokraatiat. Sotsiaaldemokraadid - juht Plehhanov. Lõhenesid 1903 kaheks: Bolsevikud - enamlased. Mensevikud - vähemlased. Anarhistid - juht Bakunin. Mustsada liikumine - tsaari võimu ägedad toetajad. Koosnes põhiliselt asotsiaalidest ehk lumopenproletariaadist. Korraldasid linnade tänavatel pogromme revolutsionääridel. Detsember. Toimusid relvastatud ülestõusud mõnedes Vene linnades (Nt Moskvas). 1906 - tegevust alustasid karistus salgad. Nad karistasid kahel moodusel: ihunuhtlus või surm. Tulemus: revolutsioon sai lüüa. Loodi parteid. Rahvas sai esimesed poliitilise võitluse kogemused.
1.loeng eksam suuline. Läti piirid: Põhjas on Eesti 348 km. Lõunas on Leedu. Kõige pikem piir 576 km Idas on Vene 282 km Kagus on (150) Valgevene 167 km merepiir on 531 km Pindala 64.589 km2 Rahvaarv 1897 1,93 milj 1935 1,91 milj 1989 NSVL okupatsioon. Lõpus max 2,67 milj 2000 2,38 milj 2009 2,27 milj(hinnanguline)(ülehinnatud) ülehinnatud rahvaloendus. 2011 2,07 milj (2,067,887) positiivset iivet pole suudetud saavutada(vananemine + väljaränne) Rahvastiku koosseis % 1935 1989 2009 2011 lätlased 77,00% 52,00% 59,00% 60,20% venelased 10,30% 41,90% 33,90% 32,50% sakslased 3,30% 0,10% 0,20% Alla 1% poolakad 2,90% 2,50% 2,40% 2,40% juudid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
