esitan ma teile kõne teemal ,,Vägivald sünnitab vägivalda". Vägivald, kui sotsiaalne nähtus areneb pidevalt ja eksisteerib meie kõigi eludes. Selleks, et vägivalda kogeda, ei pea me sellega ilmtingimata kokku puutuma, sest vägivalda võib kohata ka kinoekraanil ja tänavatel. Kuid mis see vägivald siis on? Vägivald on käitumine, millega saavutatakse võim teise inimese üle, talle haiget tehes või teda hirmutades. Vägivald jaguneb verbaalseks ehk suuliseks vägivallaks ja füüsiliseks vägivallaks. Verbaalset ehk suulist vägivalda kasutav inimene halvustab, mõnitab või alandab oma ohvrit. Füüsiliseks vägivallaks võib pidada teise inimese togimist, tõukamist, peksmist või juustest tirimist. Üks on kindel, vägivald algab eeskujudest. Eeskujudeks võivad olla vanemad, filmi ja arvutimängude kangelased. Kui last kodus füüsiliselt karistatakse või ema isa omavahel kaklevad või tema lemmik näitleja on kehastunud kurikaelaks, kes
Koolivägivald Tänapäeval räägitakse ajakirjanduses tihti koolivägivallast ja sellega seotud probleemidest. Juhtusin lugema delfi koduleheküljelt mitmeid juhtumeid, kus õpilased kirjeldasid, kuidas neid on kiusatud. Seda oli kurb lugeda ja järele mõeldes meenusid mulle mõned õpilased meie koolist, kes samuti armastavad teisi õpilasi kiusata ja mõnitada. Olen lugenud, et füüsiliseks vägivallaks loetakse koolikaaslase asjade võtmist, nende lõhkumist ja määrimist, peksmist ja raha ning asjade "pommimist". Vaimseks vägivallaks peetakse norimist, kaaslase mõnitamist, eiramist, tema kohta laimujuttude levitamist ja ähvardamist. Ise olen märganud, et tavaliselt kiusatakse uusi õpilasi. Lapsi, kellel on tervisega probleeme, kes kannavad prille, ei kuule hästi, on paksemad, kuid ka neid kellel läheb õppimine väga hästi. Lapsi, kes on füüsiliselt
perevägivalda on raske ära tunda ja tõestada. (Tuherm 2012). Samuti selgub M. Tuherma uurimusest ,,Maal elavate eakate väärkohtlemisest viie Järvamaa valla näitel", et 39% eakatest peab väärkohtlemist suureks probleemiks ja 35,2% piirkonnas elavatest eakatest on tutvusringkonnas mõni väärkoheldud eakas (Tuherm 2012). Maal elavate eakate väärkohtlemise probleemist võib esile tuua järgmisis aspekte: · Eesti ühiskond ei pea seda probleemiks · Kannatanu ei pea seda vägivallaks või kuriteoks · Eakad ei julge sellest rääkida · Eaka vastu suunatud väärkohtlemist on raske ära tunda ja tõestada · Halb tervis · Olematu või napp sotsiaalvõrgustik · Väike sissetulek · Eluaseme kehv seisukord · Turvalisuse puudumine · Valehäbi ja ebakindlus, kuidas väärkohtlemise korral toimida 1
vanemat, kellele oma muredest või rõõmudest rääkida. Enamustel lastel on olemas toetav perekond, kuid on ka neid kel seda pole. Siis jäävad laste mured tahaplaanile, nad muutuvad agressiivseks ning hakkavad end teiste peal välja elama. Kiusajate arvamus endast on kas liiga hea või liiga halb. Nad otsivad teiste tähelepanu, aga ei oska ise sõpru leida, ega olla sõber. Kiusamine võib koolis kergesti üle kasvada vägivallaks. Ja mitte sellepärast, et kool iseenesest kuidagi vägivalda soodustaks, lihtsalt kool on koht, kus lapsed veedavad väga suure osa oma ajast. Koolikeskkonnas avalduvad lastevahelised suhted ja hierarhiad. Need suhted peegelduvad otseselt lastele iseloomulikke suhteid, aga ka ühiskonnas valitsevaid laiemaid sotsiaalseid konflikte
Koolivägivald Vägivald on väga lai mõiste. Vägivald võib olla nii füüsiline kui vaimne ning mõlemad liigid on väga halvad ja kahjulikud. Vägivald võib toimuda koolis, kodus, linnas - igal pool. Aga antud hetkel tahaksin rääkida koolivägivallast. Koolivägivald on nii füüsiline kui vaimne. Koolivägivalla tekitajateks võivad olla nii õpetajad kui ka õpilased. Siiski toimub enamus vägivallatsemist õpilaste poolt. Vägivallaks saab nimetada kiusamist, mõnitamist, alandamist, peksmist, lühemalt: vaimse või füüsilise vigastuse tekitamist. Kiusatavaks osapooleks on tavaliselt sellised tüübid, kes hoiavad omaette; suhtlevad väga väheste inimestega; erinevad teistest mingil viisil, kas siis rahaliselt, välimuselt või mõnel muul moel. Kiusajateks on need, kes peavad end teistest paremateks. 102 Nende enesehinnang on väga kõrge, kuid tegelikkus
Töövägivald Tiina Vaht Triin Voolaid Triin Jaks TAAB11 1 Töövägivalla mõiste ja jagunemine Töövägivald on iga vääriti kohtlemine, ähvardus või kallaletung, mis on seotud tööga. Töövägivald jaguneb füüsiliseks ja psüühiliseks vägivallaks Kui kõnealuse probleemi uurimise algusaegadel tegeldi eelkõige selle füüsilise vormiga, siis tänapäeval on tähelepanu köitnud hoopis psüühiline vägivald. TAAB11 2 TAAB11 3 Üldiselt: Töövägivald puudutab nii töötajaid kui tööandjaid, kuna ohvriks võivad sattuda mõlema poole esindajad. Töövägivald rikub tööõhkkonda, kahandab tootlikkust ja soodustab tööluuse.
Näiteks ei ole nad just kõige jõukamast perekonnast, on teisest rahvusest või mõne kaasasündinud omadusega. Nii kiusamine kui ka diskrimineerimine põhjustavad kõigile inimestele vigastusi, kas siis vaimselt või füüsiliselt. Vaimse vägivalla alla liigitatakse verbaalne kiusamine. See võib inimesele põhjustada eluaegse trauma, alandada enesehinnangut või viia isegi suitsiidini. Kui kiusatavale tekitatakse füüsilisi vigastusi, nimetatakse seda füüsiliseks vägivallaks, mille tagajärjed võivad olla nii suured, et kannatanu lõpetab haiglas. Selleks, et vähendada diskrimineerimist igapäeva elus ja kiusamist koolides tuleb olla tolerantsem nende suhtes, kes on teistsugused. Inimesed peavad mõistma seda, et kõik ei saa olla samasugused. Tänapäeval on sallivus väga tähtis, kuid seda ei osata väärtustada ja sellepärast on seda maailmas väga vähe.
Miks kooli kiusamine on diskrimineerimine? Ants Rootslane Diskrimineerimine tähendab inimesele mingite kitsenduste seadmist, ebasoodsama olukorra kujunemist, mis vähendab nende inimõiguste kasutamise või teostamise võimalusi ainuüksi nende rassi, nahavärvi, soo, usuliste, poliitiliste või muude veendumuste, seksuaalse orientatsiooni, rahvusliku päritolu või muu asjaolu tõttu. Paljud inimesed peavad ainult füüsilist kiusamist vägivallaks aga see pole kindlasti nii, kuna füüsilise kiusamisega ei tehta isegi nii palju inimesele kahju, kui seda saab teha vaimse vägivallaga. Vaimse vägivallaga võib tekkida inimesel pikemaid vaimseid häireid. Vaimse terrori all kannatavad inimesed, võivad olla oma ülejäänud elu täiesti tasakaalutud. Need inimesed, kes ei ole tasakaalustatud hakkavad ka paljusid teisi vaimselt terroriseerima, kuna nende jaoks on õige, et keegi teine pea...
lahutatud. Tänapäevased rahvusvahelised uuringud on näidanud, et perevägivald on globaalne probleem. Seda esineb kõikides vanuse- ja rahvusgruppides, kõikidel sotsioökonoomilistel tasemetel ning perekondades, kes kuuluvad erinevatesse religioossetesse organisatsioonidesse või kes ei kuulu sinna. Perevägivalla esinemissagedus on sarnane nii linnades, eeslinnades kui maakohtades. Perevägivald avaldub mitmel viisil. Näiteks võib see olla abikaasa füüsiline ründamine. Vägivallaks loetakse ka emotsionaalne rünnak, näitels verbaalsed ähvardused, vihahood, isiksuse alavääristamine ja ebarealistlik nõudmine olla täiuslik. See võib viia füüsilise sunduseni ja abielusiseste vägivaldsete seksuaalsuheteni või verbaalse või mitteverbaalse hirmutava käitumiseni. Sinna hulka kuulub vigastusi või kahjustusi tekitav käitumine nagu verepilastus, alaealiste laste väärkohtlemine või hülgamine vanema või hooldaja poolt.
Perevägivald hõlmab igasugust vägivalda verbaalset, füüsilist, emotsionaalset, seksuaalset, aktiivset või passiivset hülgamist, mida peresiseselt kasutab inimene või kasutavad inimesed, olenemate sellest, kas nad on abielus, sugulussidemetes, elavad koos või lahus või on lahutatud. Tänapäevased rahvusvahelised uuringud on näidanud, et perevägivald on globaalne probleem. Seda esineb kõikides vanuse- ja rahvusgruppides, kõikidel sotsioökonoomilistel tasemetel ning perekondades, kes kuuluvad erinevatesse religioossetesse organisatsioonidesse või kes ei kuulu sinna. Perevägivalla esinemissagedus on sarnane nii linnades, eeslinnades kui maakohtades. Perevägivald avaldub mitmel viisil. Näiteks võib see olla abikaasa füüsiline ründamine. Vägivallaks loetakse ka emotsionaalne rünnak, näitels verbaalsed ähvardused, vihahood, isiksuse alavääristamine ja ebarealistlik nõudmine olla täiuslik. See võib viia füüsilise sunduseni ja abielusiseste vä...
peaksid õppima. Õpilastel on täitsa tavaliseks just see, et kui neil on veel käia koolis üks nädal ei viitsi, nad mitte midagi teha. Koolivägivald on hetkel väga levinud teema. Sellest kirjutavad erinevad ajalehed,ajakirjad kui ka tehakse erinevaid filme ja raamatuid. Mis on koolivägivald? Miks on vaja teisi kohelda halvasti? Koolivägivald on iga aastaga aina silmatorkavamale kohale kerkinud. Vägivallaks saab nimetada kiusamist, mõnitamist, alandamist ja peksmist. Tänapäeva lapsed kannavad koolis kaasas nuge, tikke ja isegi relvi. Kaklema minnakse väga tühjade asjade pärast ja kiusatakse nii füüsiliselt kui ka vaimselt endast nõrgemaid. Kõige enam on vägivalda põhikooli õpilaste seas, sest siis ei ole välja kujunenud isiksusi ja õpilased ei oska enamasti olukordi hinnata. Samuti võib kiusajaks osutada
vähe aega tegeleda oma hobidega ja veeta aega sõradega, sest koolipäevad on pikad ja õppimist palju, seda eriti veel vanemates klassides. Kiire elutempo tingib aga õpilastes rohkesti stressi, selle tulemusena halvenevad ka hinded. Osad õpilased jäävad ainetes maha ning see tekitab omakorda lisapingeid, kuna õppimis tempo on kiire, on raske tagasi järjele saada. Stressi tõttu tekivad ka pinged suhtlemises, mõnikord võib see minna üle ka vaimseks või füüsiliseks vägivallaks. Seda võib juhtuda nii õpetaja ja õpilase vahel ning ka õpilastel omavahel. Kui palju me tegelikul kasutame koolis õpitut eelseisvas elus ? Kahjuks peame tunnistama, et ega vist mitte väga palju. Kui kaheksanda klassi õpilane läheb oma keskharidusega vanemate käest küsima midagi lineaarfunktsioonist, siis kõige tüüpilisedmad vastused, mis vanemad annavad on, et ma ei mäleta ju enam. Järelikult vanemad ei kasuta selliseid asju oma igapäeva elus ja töös
"Kellavärgiga apelsin" A Clockwork Orange kultusromaan Anthony Burgess . Udo Uibo Peategelane Alex, 15 a. Jutustaja rollis. Tulevikuühiskond. Päevad möödusid 4 "kärsaga" vägivallatsedes, varastades ja vägistades. Irooniline on seejuures, et poiss armastas muusikat Beethowenit Mozarti jms. Sellest muusikast sai ta inspiratsiooni vägivallaks. (Siinkohal üks lõik raamtust.) Kui aga Sõbrad reedavad. Tapab vanamemme ja satub vangi. (vana karistus all) 2 a veedab sealses vägivaldses keskonnas olles üsnagi pühalikuna kuni nendega liitub homoseksuaalne vang, kelle ta taplemise käigus tapab. Seejärel pakutakse talle võimalust vaid 2 nädalaga vabaks saada. Talle pakutakse Ludavico meetodit. See pidi olema uus moodus kuidas tulevikus vägivalda vähendada. Mõte oli lihtne
Armukadedus, kas armastuse tõend või vägivald Eesti keele seletav sõnaraamat annab armukadedusele järgneva seletuse: ,,Piinav kahtlus armastatu truuduses, kartus või kibe teadmine, et keegi teine on võitnud armastatu poolehoiu." Armukadedust on raske paari sõnaga lahti seletada. Kuidas siis mõista armukadeduse tähendust? Kas see tunne on halb või pigem hea? Armastust ei saa ilma armukadeduseta olla, kuid see pole kindlasti armastuse tõend. Kui armukadedus muutub talumatuks, võib see viia vägivallani. Armukadedus on igivana tunne, mida on kindlasti kogenud suurem osa inimestest. Psühhoterapeut Külli Petersi sõnul tekib see inimeses instinktiivselt: "Kui tema elus juhtub midagi sellist, mis mõne minevikuvarju pinnale tõstab. Näiteks, kui tuleb meelde, kuidas vanemad lahku läksid... meeleheide... ebakindlus... üksindus... hirm... usaldamatus... Sellistes olukordades on vähesed inimesed enesekindlad ja tulevad selle...
Vägivallaks nimetatakse jõu või sõna kasutamist vaimse või füüsilise vigastuse tekitamiseks ja seda vastu ohvri tahtmist. Sageli võib see tugevalt mõjutada kannatanu edasist elu. Mis ajendab inimest teisi alandama ja julmalt kohtlema ning mis on selle tagajärjed? Ajalugu vaadates võiks arvata, et inimene oli minevikus palju agressiivsem. Mitmed sõjakäigud, linnade laastamised ning riikide vallutamised olid tavalised. Lähiajal on olnud suuremamõõtmelised vägivallaaktid kaks maailmasõda. Valimatult hävitati uusi tehnoloogiaid kasutades kõike, mida peeti vaenlase omandiks. Terved linnad olid varemetes, tsiviilelanikke hukkus miljoneid ning paljusid tapeti päritolu põhjal. Sõja lõppedes jagunes maailm kaheks, kus ühes oli demokraatlik kord ja teises totalitaarne, mille puhul hoiti maid koos sõjaväe kasutamise ähvardusel. Nüüd on aga uueks ohuks terroristid, mis näitab, et inimene pole suutnud oma agressiivsust maha suruda. ...
Varauusaeg - muudatuste aeg maailmas Varauusaeg ( XV XVII saj ) kujunes murranguliseks ajajärguks ajaloos. Perioodile on iseloomulikud näiteks koloniaalvallutused, reformatsioon ja vastureformatioon, absolutistlik valitsemisviis , suured maadeavastused ja humanismi levik. Esmalt hakkas kujunema täiesti uus maailmavaade ,kuna hakati väärustama inimest ning tema hinge harmoonilist tervikut. Uue maailmavaate levikule aitas kaasa trükikunsti leiutamine 15.sajandil Johann Gutenbergi poolt ning esimesed eestikeelsed trükised (1525 ja 1535) ,mis omakorda kiirendasid hariduse arengut. Vananenud geotsetnriline maailmapilt asendus heliotsentrilise maailmapildiga ja üha enam tekkis õpetlasi ning valgustajaid ,kes aitasid levikule kaasa. Kuigi kirik oli uuenevatele seisukohtadele vastu ja selle tagajärjel hukkus mitmeid tolleaegseid silmapaistvaid inimesi ( G.Bruno) ,suudeti siiski järk-järgult edendada ja lähendada ...
Järgmiselt kirjeldan neid kaheksat jooga haru ning kuidas neid igapäevaelus rakendada. 1) Yama: See hõlmab meie käitumist ühiskonnas. See tähendab, et hoiduda tuleb vägivallast - ahimsa ning varastamisest asteya, samuti ka ahnusest aparigraha. Lisaks sellele kuulub siia tõearmastus satya ja mõõdukus suguelus ning kõiges muus brahmakarya. · Tuleb hoiduda nii füüsilisest kui ka vaimsest vägivallast. Vaimseks vägivallaks on näiteks õpetaja ning kaasõpilaste segamine tunnis, kaaslaste alandamine jne. 2) Niyama: On individuaalne käitumine hõlmates kasinust või puhtust sauca, rahulolu santosa, enesedistsipliini tapas, tekstide uurimist svadhyaya ning teadlikku pühendumist jumalikule väele Isvarapranidhana. · Igapäeva elus rakendame seda näiteks enda eest hoolt kandes ning puhtust hoides.
Koolivägivald Mida peetakse vägivallaks? Vägivald on jõu kasutamine kas füüsilise või vaimse vigastuse tekitamise eesmärgil ja vastu vägivalla ohvri tahtmist. ( allikas Vikipeedia ) Vägivald jaotub omakorda: füüsiliseks ( löömine, peksmine, togimine, vigastamine ); verbaalseks ( sõnadega ähvardamine, alandamine ); sotsiaalseks ( ignoreerimine, põlastamine, asjade peitmine, rikkumine, varastamine ); psühholoogiliseks ( manipuleerimine, kuulujuttude levitamine, jälitamine ).
PEREVÄGIVALD Vägivalla all mõistetakse sageli ainult füüsilist vägivalda, kuid vähemalt lähisuhtevägivalla puhul on mõttekam käsitleda ühtlasi ka psüühilise vägivalla vorme, kuna üleminek ühest teiseks on sageli sujuv. Vägivallatsejad kasutavad väga erinevaid tehnikaid (nt emotsionaalne, füüsiline ja seksuaalne väärkohtlemine, majanduslike piirangute seadmine). Perevägivalla mõiste on lai, hõlmates nii pere-, kodu- kui ka paarisuhte juhtumeid. Perevägivalla puhul on vägivallatseja ja kannataja ühest perest, vägivalda kasutatakse tavaliselt pereliikmete vahel või pereliikme ja lähisugulase vahel. Perevägivalla levinuimad tüübid on abikaasa, elukaaslase, laste, vanavanemate või õdede-vendade omavaheline väärkohtlemine. Kõige sagedamini esinev perevägivalla vorm on siiski mehe poolt naissoost pereliikme ja eelkõige oma abikaasa või elukaaslase suhtes vägivalla kasutamine. Lähisuhtevägivalla all võivad kannatada kõik: tüdrukud, poisid, n...
- ei ole selge, miks mõnedel lastel vägivaldsus arengu käigus ei lange; - kuritegevuse sagedus on kõige kõrgemal tasemel noorukiea lõpuperioodil; - tüdrukute käitumises tipneb kuritegevuse esinemissagedus varasemas vanuses; - mida varem õigusrikkuv käitumine indiviidi puhul avaldub, seda kauem see kestab; - osadel juhtudel vägivaldne käitumine algab alles noorukiea lõpus. Kaasaegsed vägivallateooriad üldiselt aktsepteerivad vägivaldse käitumise jaotamist: - instrumentaalseks vägivallaks (vägivald on vahend mingi eesmärgi saavutamiseks); - reaktsiivseks vägivallaks (vägivald vallandub vastuseksprovotseerivale stiimulile) Nende vägivallaliikide aluseks eeldatakse olevat erinevaid neurobioloogilisi mehhanisme. Kaasegseteks juhtivateks uurimissuundadeks vägivaldse käitumise põhjuste leidmisel on neurobioloogiline ja arenguline suund. Praeguste tulemuste alusel on püstitatud hüpoteesid: - indiviidid erinevad oma kalduvuse poolest vägivaldseks käitumiseks; need
ajalukku eredaid jälgi. Otsekui reeglina on nad keskpärased, piiratud mõistusega inimesed, kes vahetevahel, üksi olles tajuvad oma tühisust, kuid just sellepärast vihkavad inimesi, kõike seda, mis on tõeliselt andekas, õilis ja helge. On päris loomulik, et seesuguste juhusteotsijate iseloomulikuks jooneks on ülimal määral arenenud võime spekulatiivseteks mahhinatsioonideks, miljonite inimeste paljaksriisumiseks, oskus luua relvi, mida võib käsutada inimeste hävitamiseks ja vägivallaks. A. N. Tolstoi on andnud kapitalistliku maailma kujutise eredate, meeldejäävate karakteristikate kaudu, millede teravmeelsus on kooskõlas hävitava satiiri jõuga. Kodanliku läänemaailma kriitilisel kujutamisel järgis A. N. Tolstoi realismi eesrindlike klassikute traditsioone, kes avasid paljastatava nähtuse olemust teravdatud satiiriliste kujude abil. Väga veenvalt rõhutab kirjanik rahvaste alistamatust, kõikide imperialistlike avantüristide hukkumise vältimatust
Bosnias, Tsetseenias, Tiibetis ja Ida-Timoris. Mõte on selles, et tegu on kogukondliku sõjaga, mis leiab aset riigi sees ja kestavad statistiliselt 6 korda kauem kui riikidevahelised sõjad. Kuna mängus on grupiidentiteedi ja võimu fundamentaalsed probleemid, on nende puhul raske leida lahendust läbirääkimiste ja kompromissi teel. Veajoone sõjad on paljudel juhtudel ikka ja jälle puhkevad sõjad, mis võivad puhkeda massiliseks vägivallaks ja seejärel soikuda madala intensiivsusega sõjategevuseks või vaenulikkuseks, mis võib igal hetkel uuesti plahvatada. Peaaegu kõik need konfliktid on toonud endaga kaasa tapetutest märksa suurema arvu põgenikke.4 Paljud neist kaasaja sõdadest on vaid viimaseks raundiks pikaajalises veriste konfliktide ajaloos. Sama olukord on ka Sudaanis, kus sõda puhkes 1956. aastal, kestis 1972. aastani, mil saavutati kokkulepe millega Sudaani lõunaosale anti teatav
õppida. · Osaleb metsas töörahva koosolekul, saab haavata. · Satub ajalehe ,,Rahva sõber" toimetusse, hakkab lendlehti tegema. Vabadus · Tallinnas ärevus, kõik ootavad revolutsiooni. Indrek näeb esimest korda vabaduse tulekut. · Vabadus kurjus · ,,Kõik, mis olemas, peab kaduma." ,,Vabad on need, kel suu mulda täis. Vabad on inglid taevas." ,,Vabaduse kätte sureme nälga." · Vabadus on tunnetatud paratamatus. ,,Vabadus on imelik taim, mis sööb iseenda sööb vägivallaks." · Ühe vabadus on teisele vägivald ja mõlemad on üksteisele tummad ning kurdid. Vabadusejumal on kahepalgeline nagu sõjajumalgi. · Kristi ema tütrele : ,,See on ikka nõnda, mu laps, et kui naesterahvaga midagi sünnib, siis naerdakse, aga kui mehega, siis ei naera keegi. See oli nõnda enne vabadust, ja jääb ka vabadusega." Revolutsioon · ,,Mis on revolutsioonil tegemist inimesega?" ,,Või on kõik vale vabadus ja revolutsioon? Kõik eksitus põletamine ja mäss
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Siseriiklik õigus NAISTE ROLL JA ÕIGUSED ISLAMISTLIKUS SAUDI-ARAABIAS Essee Õppejõud: Tanel Kalmet TALLINN 2015 Sissejuhatus Koraani peetakse Islami püha raamatuks. Koraan sisaldab endas palju naiste õigusi ja kohustusi, mis puudutavad perekondlike teemasi. Laialt levinud arvamusena leitakse, et tänu Koraanile paranes oluliselt Islami naiste roll võrreldes islami eelse ajaga. Paljud usuvad, et enne Islamit ei olnud naistel üldse iseseivust, sest neid võrreldi kui ...
Nt. väljenda selgesõnaliselt, et nimedega kutsumine, narrimine, halvustamine, ähvardamine või provotseerimine ei ole aktsepteeritud. - Ära pane vanemaid lapse liiga palju vastutama nooremate eest. Nt. kasuta kooliväliseid tegevusi selle asemel, et jätta nad vanemate laste hoolde. - Räägi regulaarselt üks-ühele oma lastege, eriti pärast seda kui nad on üksinda koos kodus olnud - Tea, millal sekkuda oma laste konfliktidesse, enne kui see areneb vägivallaks - Õpi konflikte vahendama - Näita positiivset eeskuju konfliktide lahendamisel - Ära kasuta vägivalda - Õpeta lastele oma keha eest vastutama - Õpeta neid ütlema "EI" soovimatule füüsilisele kontaktile - Loo positiivne kodune õhkkond, kus igaüks tunne ennast mugavalt seksuaalküsimustest ja probleemidest rääkimisel - Jälgi oma laste meedia valikuid (TV, videomängud), liitu nendega ja aruta hiljem selle sõnumit või takista ebasobivaid valikuid
Lastekaitse organisatsiooni Rädda Barnen initsiatiivil. See koostöö on võimaldanud paremini kaitsta laste huve, kuid on veel väga palju ära teha riiklike ja ühiskondlike organisatsioonide, kohalike omavalitsuste ning elanike koostöös. Nende sõnul peab muutma ühiskonnas valitsevaid väärtushinnanguid, seda eriti igasuguse laste vastu suunatud vägivalla suhtes. Laste vastu suunatud vägivald muutub sageli nendepoolseks vägivallaks, mida tõendab alaealiste kuritegevuse statistika. Samas vägivald laste vastu, ja seda on ka laste seksuaalne ärakasutamine, on tihti peresisene, millest võivad aru saada vaid lapsega vahetus kontaktis olevad inimesed pereliikmed, naabrid, õpetajad, lasteaiakasvatajad, treenerid jne. Meie kõigi kohus on sekkuda vähemagi kahtluse korral, informeerides asjaomaseid ametkondi ja võttes sellega lapse ühiskonna kaitse alla. Tegelikult on tegemist sama naabrivalve põhimõttega
Kooli nimi ...................................................................... Aktiivsus ja tähelepanuhäired Iseseisevtöö Juhendaja: ................................... Kooli nimi Tartu 2011 PROBLEEMSITUATSIOON 11-aastane poiss saabus lastepsühhiaatriosakonda. Laps on veendumise, et keegi teda ei salli, Nii näiteks olevat koolis õpetajatega läbisaamine halb ja klassikaaslased narrivad teda. Poiss leiab, et ta ongi teistest halvem ja seetõttu põlastusväärne laps. Osakonnas viibimisejooksul on täheldatav poisi püsimatus mitmesugustes mängudes ja tegevustes, eriti keskendumist ja paiga...
käitumise põhjused on multifaktoriaalsed, sisaldavad endas kombinatsiooni sotsiaalmajandulikest, kultuurilistest, bioloogilistest ja psühholoogilistest faktoritest. Osa vägivaldsest käitumisest on hinnatav patoloogiana, mille aluseks on defitsiidid neurobioloogilisel tasemel. Kaasaegsed vägivallateooriad üldiselt aktsepteerivad vägivaldse käitumise jaotamist: - instrumentaalseks vägivallaks (vägivald on vahend mingi eesmärgi saavutamiseks); - reaktsiivseks vägivallaks (vägivald vallandub vastuseksprovotseerivale stiimulile) Nende vägivallaliikide aluseks eeldatakse olevat erinevaid neurobioloogilisi mehhanisme. Kaasegseteks juhtivateks uurimissuundadeks vägivaldse käitumise põhjuste leidmisel on neurobioloogiline ja arenguline suund. Praeguste tulemuste alusel on püstitatud hüpoteesid:
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 PROSTITUTSIOON EESTIS KAS ÕIGE VÕI VÄÄR? Referaat Õppejõud: Reino Veielainen, MA Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1 PROSTITUTSIOON EESTIS........................................................................3 1.1 Prostitutsioonist üldiselt ..........................................................3 1.2 Prostitutsioonist Eesti seadustikus ..............................................3 1.3 Arvamus prsotitutsioonist Eesti ühiskonnas ..................................4 1.4 Prostitutsiooni kasulikkus ........................................................4 1.5 Prostitutsiooniteenuste kasutamise levik meeste ja naiste seas .............5 1.6...
Ajalugu ADOLF HITLER Adolf Hitler Adolf Hitler sündis 1889. aastal väikeses Austria piirilinnas Inni-äärses Braunaus auväärses alamkeskklassi perekonnas, tolliametnik Alois Hitleri ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula. Hitler oli kiindunud oma leebesse emasse. Oma isa kirjeldab Hitler raamatus "Mein Kampf" äkilise türannina, tegelikult aga ei osuta miski sellele, et Alois Hitler oleks oma poega rangemalt kasvatanud, kui tol ajal tavaks. Jääb mulje, et Hitler vihkas oma isa, kes armastas ranget korda. Ta kirjutab isast küll austavalt, kuid mainib lepitamatuid erimeelsusi poja elukutsevaliku asjus: isa soov oli, et Adolfist ei saaks kunstnik, vaid ametnik. Tema varasem elu ei vihjanud vähimalgi määral tegelasele, kes paneb kord maailma hinge kinni hoidma. Pigem näis see vihjavat tähtsusetule ja keskpärasele tulevikule. 16-aastane Hitle...
käitumise põhjused on multifaktoriaalsed, sisaldavad endas kombinatsiooni sotsiaalmajandulikest, kultuurilistest, bioloogilistest ja psühholoogilistest faktoritest. Osa vägivaldsest käitumisest on hinnatav patoloogiana, mille aluseks on defitsiidid neurobioloogilisel tasemel. Kaasaegsed vägivallateooriad üldiselt aktsepteerivad vägivaldse käitumise jaotamist: - instrumentaalseks vägivallaks (vägivald on vahend mingi eesmärgi saavutamiseks); - reaktsiivseks vägivallaks (vägivald vallandub vastuseksprovotseerivale stiimulile) Nende vägivallaliikide aluseks eeldatakse olevat erinevaid neurobioloogilisi mehhanisme. Kaasegseteks juhtivateks uurimissuundadeks vägivaldse käitumise põhjuste leidmisel on neurobioloogiline ja arenguline suund. Praeguste tulemuste alusel on püstitatud hüpoteesid:
rahuliku vestluse teel või vastastikuseid järelandmisi tehes. Kasutatakse ka agressiivset taktikat: tülid lahendatakse karjumise ja füüsilise vägivalla abil. Tuleb ette ka peidetud agressiivsus, mille korral üks abikaasadest tõmbub kõrvale või läheb hoopis minema (Hämaläinen jt 1994). Michael Johnson (1995) väitis, et perevägivald võib olla jagatud kahe tüübi vahel. Esimest tüüpi nimetas ta paari ühiseks vägivallaks, ning teist tüüpi patriarhaalseks terrorismiks. Esimesel koduvägivalla tüübil kasvavad konfliktid ümber kaklustesse. Teine koduvägivalla tüüp kirjeldab situatsiooni, kus mees valitseb oma pere füüsilist jõudu ning teisi kontrollistrateegiaid kasutades, mille tulemusena naise ja laste vigastused või surm. Kokkuvõtteks: naised langevad sagedamini mõrvade ohvriteks kui mehed. Mis puudutab vanemaid inimesi, on nad samuti ohus teiste inimeste poolt tuleneva vagivalla all
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Mai-Liis Tint LAPS, VÄÄRKOHTLEMINE JA VÄGIVALD Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Väärkohtlemisest üldiselt............................................................................................................4 Vägivallatsejast lapsevanem....................................................................................................... 5 Seksuaalne väärkohtlemine.........................................................................................................7 Agressiivne, vägivaldne laps.................................................................................
(käperdamine) ja märkused, pealesunnitud suguühe partneriga, partneri poolt pealesunnitud suguühe kellegi teisega kui partner, intiimsetele kehaosadele valu tekitamine (sadism), vägistamine. Majandusliku vägivalla korral kontrollib vägivallatseja partneri raha kasutamist või partnerile kuuluvaid materiaalseid ressursse. Majanduslik vägivald raskendab partneri iseseisvat materiaalset toimetulekut ning võib muuta partneri vägivallatsejast sõltuvaks. Majanduslikuks vägivallaks võib pidada järgmisi tegevusi: partneri raha äravõt mine ja pangakaartide enda käes hoidmine, tema ostude tegemise ja muude majanduslike tehingute tegemise piiramine, takistamine või kritiseerimine, klude range kontrollimine, ühisvara enda nimele kirjutamine, töötamise ja õppimise takistamine, elatisraha mittemaksmine, võlgade tekitamine, partneri sundimine osalema ebaseaduslikes tehingutes. Statistika Esimene lähisuhtevägivallale keskendunud uuring viidi Eestis läbi 2001
Vaimne väärkohtlemine on isoleerimine, liialdatud armukadedus, partneri tegevuse liigne kontrollimine, sõnaline agressioon, vara hävitamine, ahistamine või jälitamine, vägivallaga ähvardamine ning pidev halvustamine ja alandamine, alavääristamine, raske solvamine, mõnitamine või mõne muu hingelise trauma põhjustamine Perevägivald avaldub mitmel viisil. Näiteks võib see olla abikaasa füüsiline ründamine. Vägivallaks loetakse ka emotsionaalne rünnak, näitels verbaalsed ähvardused, vihahood, isiksuse alavääristamine ja ebarealistlik nõudmine olla täiuslik. See võib viia füüsilise sunduseni ja abielusiseste vägivaldsete seksuaalsuheteni või verbaalse või mitteverbaalse hirmutava käitumiseni. Sinna hulka kuulub vigastusi või kahjustusi tekitav käitumine nagu verepilastus, alaealiste laste väärkohtlemine või hülgamine vanema või hooldaja poolt. Vägivald eakate inimeste suhtes avaldub
Olemus/nähtus Kandi meelest ei ole olemas teadust, mis suudaks noumenaalset sfääri tabada. Valgustusajaga paralleelselt kujunes välja Romantism, mis pakkus välja lahenduse: ülemeeleliseni võimaldab meil jõuda KUNST. Kui teadus võimaldas seletada fenomenide kaudu füüsilist maailma, siis kas kunst pole see, mis võimaldab saada ülemeeleliseni. Tekkis 2 poolust – konfliktid – teaduslikku lähenemist peeti vägivallaks looduse kallal. Teaduse idee on seletada kõike, muidu see ei toimi. Valemid kehtivad lõpuni, 100%. (Alkeemia oli erand, seal oli vaja juhuse/jumaluse sekkumist) Kui allutame inimloomuse rangetele reeglitele, siis on see vägivald loomuse suhtes. Romantismi vastukaal oli idee loomulikust inimesest – keegi, keda ei saanud lahti seletada teaduslike meetodite/loogika kaudu. (Senimaani sama teema – kunstnikud ei sobi ühiskonda jne) BLAKE, HUXLEY Oluline kir. teos, mis ..
baarides, restoranides, kohvikutes ja teistes vaba aja veetmise kohtades. Samasuunaline protsess jätkub paljudes riikides ja Euroopa komisjon on andnud sellele oma heakskiidu. (Eesti Arst, 2005: 795) Meie naaberriik Läti keelustas suitsetamise laste juuresolekul. Lastekaitseseaduses võeti ühehäälselt vastu vastav täiendus ning niisugust teadvustatud käitumist, mis asetab lapse tervistkahjustavate tegurite mõjuvälja, loetakse füüsiliseks vägivallaks. Antud olukorra esinemisel toimub süüaluse trahvimine. (Joonas, 2013) 9 Enam ei ole lubatud suitsetada selleks otstarbeks ette nähtud suitsetamisruumis või -alal, kus see oli senini paljudes institutsioonides lubatud. 2007.aasta 5. juunil jõustus Eestis uus tubakaseadus, mis ei luba eelnevalt nimetatud kohtades enam suitsetada mujal kui vaba aja veetmise kohtades sisse seatud spetsiaalse nõuetekohase
Selgita, miks ei tohi näidata oma salasõnu ega usaldada võõrale mobiilinumbrit. · Püüa vestelda lapsega küberkiusu teemal. Kui endal napib teadmisi, soovita tal nõu pidada kellegagi, keda ta usaldab ja kes oskab aidata - sõbra, õpetaja, koolipsühholoogiga. · Selgita, miks on tähtis mitte muutuda ise ohvrist kiusajaks. Arutage, kuidas mõjutab teist inimest mis tahes alandus ja solvamine. Et vägivald jääb vägivallaks ka siis, kui keegi tehtust teada ei saa. Ja et teise alandamine muudab ka alandajat. · Arutlege lapsega, kuidas vältida küberkiusamist ja aidata neid, keda on kiusatud. Kiusamise tagajärjed (Siimets, 2008): · Enesetapumõtted · Söömishäired · Krooniline haigestumine · Kodust ärajooksmine · Depressioon, mis võib kesta veel täiskasvanueas · Ekstreemne vägivalla kasutamine füüsiline ründamine, tapmine, massimõrvad
elu jooksul vähemalt korra kokku puutunud paarisuhtevägivallaga. - 81% kannatanutest moodustavad naised ja 19% mehed. - 10% vägivallatsejatest on naised ja 90% mehed. - 78% ohvritest koges perevägivalda oma või vägivallatseja kodus, 10% paarisuhtevägivalla juhtumeist leidis aset avalikus kohas või mujal, nt tööl, koolis, kellegi teise kodus. - Perevägivalla puhul on pigem tegu konfliktiga, mis ühel hetkel kasvab üle vägivallaks. - Perevägivald, eriti elukaaslaste, abikaasade või partnerite vahel, mõjutab rahva üldist haiguslikkust ja suremust. - Perevägivalla riskid ja ulatus on seotud liigse alkoholitarvitamisega. Alkoholi (liig)tarbimine - Eesti kuulub enim alkoholi tarbivate riikide hulka. - Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul põhjustab alkohol tõsiseid tervisehädasid, kui aastas tarbitakse ühe elaniku kohta üle 6 liitri absoluutalkoholi.
Antud juhtudel laps mõtleb: ,,Inimesed ei hooli minust, aga vähemalt suudan neile vastu lüüa, kui olen haiget saanud." (Walton & Powers 1993; loengumaterjalid) Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Lapse seksuaalne väärkohtlemine on igasugune seksuaalse sisuga aktiivsus lapse suhtes, mis ületab temaga suhtlemise normid. Seksuaalne väärkohtlemine jaguneb lapse ärakasutamiseks ja lapsele suunatud vägivallaks. Seksuaalne ärakasutamine on lapse mittevägivaldne kasutamine seksuaalobjektina oma suguiha rahuldamiseks. Seksuaalne vägivald on aga lapse tahte vastane suguiha rahuldamine lapse peal olukorras, kus laps pole suuteline sellest keelduma ja ennast kaitsma vaimsete ja füüsiliste jõudude ebavõrdsuse tõttu. Käitumuslikud tunnused seksuaalvägivalla kogemusega lapse puhul on mitmesugused muutused lapse välises käitumises muutused lapse seksuaalsuse väljendumisel, muutused
piirmatult laieneda (5:10). Survepunkti edukas läbimine on iga võimumänguri siht ja lootus. Aga olukorra plahvatuslikku muutumist kartes eelistavad paljud sellest allapoole jääda (5:10). 1.4 Võimu elemendid 1.4.1 Vägivald ja võim Vägivalda tajutakse kui midagi lähedal- ja kohalolevat. Ta on sundivam ja vaheum kui võim. Rõhutades kõneldakse füüsilisest vägivallast. Parem on nimetada vägivallaks võimu, mis esineb sügavamatel ja animaalsematel astmetel. Saagist haaratakse kinni vägivallaga ja vägivaldselt pannakse ta suhu. Kui vägivald võtab endale rohkem aega, saab ta võimuks. Kuid akuutsel silmapilgul, mis ükskord ometi tuleb, otsustamise vääratamatul silmapilgul on ta taas puhas vägivald, temas sisaldub palju enam ja ta pole enam päriselt nii dünaamiline. Ta on kesksem ja temas on koguni teataval määral kannatlikust (1:375). 1.4.2 Võim ja kiirus
Vanuse kasvades füüsiline vägivald väheneb, kuid vaimne vägivald pigem suureneb. VV kasutavad ka mõned õpetajad • Poisid kasutavad rohkem FV, tüdrukud VV Vägivalla eesmärgina nähti isikliku positsiooni parandamist ja hoidmist. Põhjuseks toodi võistluslikkusel põhinev suhetekultuur koolis. • Leiti, et ohvri aitamine kinnitaks tema nõrkust • Õpetajad ei reageeri vaimse vägivalla uuringutele piisavalt. • Kaaslaste ignoreerimist peetakse vaimseks vägivallaks Alaealiste kuritegevus Eestis Alaealiste koolis toime pandud kuritegude seas domineerivad vägivallakuriteod, mis enamikul juhtudel pandi toime kaasõpilase vastu. • Vägivallateod (koolikiusamine, kaklused, pommiähvardused). • Vargused koolis (mobiiltelefon, raha, ratas) 2010. aastal komisjoni suunatuist oli 68% poisse ja 32% tüdrukuid ning ligi 60% alla 14 aasta vanad. Alaealiste kuritegevus on püsinud viimasel kolmel aastal suhteliselt samal tasemel, 2011.
korralagedust) peetakse koguni anarhiaga sünonüümseks. Öelda "valitseb segadus", ja öelda "valitseb anarhia" - siin on peamiselt aktsendi ja väljendi tugevuse vahe, sest segadus võib olla tahtmatu ja süütu, anarhia näib aga tahtlik, kellegi halbade kavatsuste läbi esile kutsutud. Kui osutame sündmuspaigale ja lausume: segadus, tähendab see lihtsalt vajadust asuda tööle korra heaks; kui aga lausume: anarhia, on see juba üleskutse vägivallaks, kellegi vastu suunatud agressiooni sanktsioneerimine legaalsete vahenditega. "Anarhiale" osutamine on märk, et veenmismeetodite aeg on lõppenud, korda saab tagada vaid kurjaga, politseilise terrorismiga. Traditsiooniline arusaam mässust vastab sellisele osutusele. ,, (Krull 1998) Intervjuus olnud küsimusele, et millisel kohal on anarhia punkarite seas, vastas praeguse aja punkansamblite lipulaeva Psychoterrori basskitarrist Lauri Leis: ,,Kui anarhia all mõelda
02.11.10 POPMUUSIKA KULTUURILUGU (60ndatest) ROMANTISM (1819.s algus) Kui teadus tegeleb fenomenaalse vallaga, siis miksmitte kunstivaldkond suudab tabada nonmenaalset. Kunstil on omadus jõuda selle ülemeeleliseni. Põhimõtteline hoiak: kõik mis seotud valgustusajastu tehtud üldistuste inimese ja maailma kohta, võib pidada teatud mõttes vägivallaks. Romantismi vastus: kõike ei saa mõõta (Galilei tahtis Kõike mõõta). Inimese loomust ei saa välja arvutada. Tekkis mõtteline konflikt (valgusajastul), et inimene on mõistuslik olend, siis romantismi vastus: inimesel mingi loomus, mida ei saa taandada mõistuspärasusele. Romantismil tuli ületada Gutenbergi kuulus leiutis, kõike sai paljundada ja levitada (trükipress, trükilevik). Kunsti individuaalsus läheb kaduma. Teemaks
Kas millegi ilusaks pidamine sõltub vaatlejas? Kas ilu on kunstis oluline? Küsitakse kunstiteose mõtte ja piiride kohta. Juba vanast ajast on inimesi erutanud küsimus ,,mis on ilu?" Poliitikafilosoofia- küsitakse ühiskonna ja riigi olemuse ning mõtte kohta. Mille pinnalt ja kuidas on riik tekkinud? Milles peitub riigi loomus? Riik on oma loomuselt ühiskondlik leping- J.Locke, D,Hume. Räägitakse veel indiviidi ja riigi vahekorrast. Kas maksude kogumist tuleks pidada vägivallaks? Riigile allumise ja allumise mõttetuse teema, indiviidi poliitilised õigused. Kust tulenevad inimõigused? Mida indiviidi vabadus poliitilises kontekstis tähendab? Kas on riigi tingimustes võimalik vaba olla? Või vastupidine küsimus- kas ainult riigi tingimustes on võimalik vaba olla? Keelefilosoofia- mis on keel? Inimese keele vahekord, keele tähendus esistentsiaalses mõttes, keele olemus ja mõte, tähendus inimesele/ inimkonnale, mis vahendeid keel annab, mäletamise võimalused
Sellist sõnastust kasutades tuleb seaduses või seletuskirjas määratleda, kes on lapse jaoks olulised isikud ja last toetavad asutused, hetkel LKS eelnõu selliseid definitsioone ei sisalda, mis tekitab ohu, et seaduse rakendamisel ei mõisteta selle sisu. 4.2.4. Laste väärkohtlemise vältimine Praeguse olukorra kirjeldus Eesti ühiskonnas ei ole õiget arusaama, mis on väärkohtlemine: näiteks veerand lapsevanematest ei pea lapse füüsilist karistamist vägivallaks (Karu jt 2012a). Kuigi inimesed on üldiselt teadlikud kohustusest abivajavast lapsest teavitada, tehakse seda vähe, sh ei tee seda spetsialistid (kool, arstid; Lastekaitse korralduse… 2013). Olulisus strateegiliste eesmärkide täitmise seisukohalt Laste väärkohtlemise vältimisega seotud meetmed on olulised laste ja perede arengukavas toodud laste elukvaliteedi ja tuleviku väljavaadete parandamiseks. Selle eesmärgi täitmiseks soovitakse arengukavas
Fenomenoloogiline lähenemine agressioonile Tihti uuritakse agressiooni kvantitatiivselt ent mõned uuriad usuvad, et kvalitatiivne uurimus aitab tajuda paremini agressiooni subejktiivset poolt (struktureeritud intervjuud, case study d, kus inimene kirjeldab oma emotsioone, füüsilisi protsesse jne, mida ta tunneb, kui satub situatsiooni, mis tekitab temas agressiivsust). Agressiooni vormid ühiskonnas Jagunevad: koduvägivallaks, seksuaalseks ahistamiseks, seksuaalseks vägivallaks ja terrorismiks. Ka sport (konspekti autori poolne täiendus). Koduvägivald perekonnaliikme vastu toime pandud verbaalne ja füüsiline vägivallaakt. See on tänapäeva ühiskonnas väga laualt levinud suur probleem. UKs tehakse aastas ligikaudu 570 000 kõnet politseile eesmärgiga raporteerida koduse vägivalla juhtumitest, kusjuures statistika kohaselt jõuab politseini info vaid 40% juhtudest. Uuringute kohaselt saavad inimesed tõenäolisemalt surma või vigastada
lämmatamine. Vigastuste päritolu ei saa sel juhul seletada õnnetusega. Vigastuse iseloomu ja selle tekkimise kohta antud seletuse vahel on sageli vastuolu. Uuringutes leitakse lapsel sageli eri vanusega luumurde või verevalumeid sellistes kohtades, kuhu neid õnnetuse tagajärjel kergesti ei teki. Vägivald võib olla ka keemiline: last rahustatakse näiteks ravimite või gaasiga. Keemiliseks vägivallaks loetakse ka seda, kui lapsele või noorukile jäetakse vajalikud ravimid andmata. Keemilist vägivalda on sageli raske kindlaks teha, kuna laste ja noorte tahtmatud mürgitusjuhtumid on tavalised ja alati ei ole kerge otsustada, kas tegemist on tahtmatu või tahtliku mürgitusega. Vaimne vägivald Vägivalla all mõistetakse sageli ainult füüsilist vägivalda, kuid vähemalt lähisuhtevägivalla puhul
suhteid ning nendel põhinevat sotsiaalset kontrolli. Riik oma vahelesegamisega jätab inimestevahelised konfliktid ja probleemid sageli lahendamata. Just tingimustes, kus riigipoolne vägivald viiakse miinimumini, saab abolitsionistide arvates avalduda inimeste tegelik olemus ja normaalne interaktsioon. Inimese elu kui suurima hüve võtmist ka kurjategijalt peetakse vastuvõetamatuks riigipoolseks vägivallaks. Nagu näeme, kehtivad praegu Euroopas reeglid, mis ei luba surmanuhtlust kasutada. Leida sellisele suhtumisele ühest eetilis-filosoofilist põhjendust polegi nii lihtne. Siinkohal on huvitav märkida, et juba möödunud sajandil on püütud ka Piiblist leida [1843] argumente surmanuhtluse poolt või vastu. Jõuti aga tulemusele, et Piibli seisukohad jagunevad pooleks, S.t Piibel pole ei surmanuhtluse poolt ega vastu (Masur 1989: 143). Ütleme seetõttu, et Euroopa ruumis on viimase
Need tulemused seletavad, miks intsidendid, mis algasid irvitustest või solvangute vahetamisest, võivad kiiresti üle kasvada metsikuks kakluseks. 63 Beron R., Richardson D. (2001). Aggression. Sankt Peterbur: , lk 136. 64 Sealsamas, lk 137. 28 Psühholoog Richard Felson'i uurimuses võib leida näidet selle kohta, kuidas ähvardused ja solvangud kasvavad üle füüsiliseks vägivallaks. Analüüsides politseiaruandeid vägivaldsete kuritegude kohta ja küsitledes paljusid inimesi nende isiklikust kogemusest vägivallaga kokkupuute kohta, Felson selgitas välja tüüpilise mudeli, kuidas konflikt läheb üle füüsilise vägivalla staadiumisse (mõnel juhul tapmine või raskete kehavigastuste tekitamine). Felsoni andmed rõhutavad antud peatüki peamist mõtet: agressioon on vähemalt kahe inimese vastasmõju protsess.65 65 Beron R., Richardson D. (2001). Aggression
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
