sõltus reformide kiirus ja edu erinevates riikides? Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989. aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumise survel võimult ka Tšehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata (sametrevolutsioon). Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel sai presidendiks, kelle eestvedamisel hakati üles ehitama demokraatiat. Teistmoodi arenesid aga sündmused Rumeenias, kus valitses isepäine diktaator Nicolae Ceausescu. Ta oli pikkade aastatega kujundanud Rumeeniast sotsialismileeri kõige karmima režiimiga riigi. 1989. aastal nõudis Ceausescu Moskvalt ja teistelt liitlasriikidelt sõjajõu kasutamist, et lämmatada vabaduspüüdlused Poolas ja ka teistes riikides
Demokraatia levik Esimene laine - ~1820-1920.a. Prantsusmaa, USA. Lõppes kriisiga. Teine laine 1945-1960.a. Saksamaa, Itaalia. Lõppes külma sõja hoogustumisega. Kolmas laine 1970ndad. Hispaania, Portugal. Demokraatia pole levinud nt Ladina-Ameerikasse ega Araabiasse. Nendes piirkondades pole vajalikke eeldusi, seal on madal elatustase, traditsiooniline autoritaarsus ning palju esineb etnilist/religioosset vägivalda. Seega pole lähimatel aastatel oodata demokraatia laiemat levikut, vaid hoopis kindlustumist. Perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord teisega asendub, tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. See algab dem. põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega ning lõpeb siis, kui dem põhimõtted kõigis ühiskonnavaldkondades juurdunud on. Demokraatia kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused.
arengu, ja mis seetõttu ajendab teda tegutsema puudu oleva saavutamiseks. Abraham Maslow (1908-1970) vajaduste püramiid. Madalamal astmel asetsevate vajaduste rahuldamine eelneb püramiidi kõrgemal astmel asetsevate vajaduste aktualiseerimisele. Rahuldatud vajadus ei motiveeri. _ füsioloogilised vajadused vajalikud organismi talitluseks: uni, toit, vesi, hapnik, tegevus, puhkus, seks _ turvalisuse vajadused soov vältida füüsilist vägivalda, hirmu, tagada organiseeritus ja tasakaal, kindlus tuleviku suhtes, töökoha säilimine, hea töökeskkond _ sotsiaalsed vajadused soov kuuluda teiste hulka, suhelda ja olla armastatud; osalemine meeskonnatöös, ühisüritustel, ühine einestamine, suitsunurk _ tunnustusvajadus soov olla iseseisev tegevuses ja otsustamises, omada teatud prestiizi, staatust _ eneseteostuse vajadus tahe areneda ja kasutada oma võimeid. Sellised inimesed on
elukoha valiku vabadus. Diktatuuririigis on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaailtor on piiramatu võim. Mitte üheski diktatuuririigis ei kehti demokraatiale iseloomulik mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See on asendatud juhikultuse ning ühe partei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga. Samuti ei ole diktatuuririigis sõnavabadust. Opositsiooni ja teisitimõtlejate maha surumiseks kasutatakse vägivalda. Diktatuurne valitsemis vorm jaguneb kaheks: autoritaarseks ja totalitaarseks. Autoritaarne diktatuur on ebademokraatlik valitsemisvorm, kus kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese isikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarne diktatuur on diktaatorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasneb kontroll kodanike mõttevalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine.
psühhoos lõppeda surmaga. Kuidas tunda ära alkohoolikut? Kindlatel kellaaegadel joomine Joomine põhjustab koolist või töölt puudumist Üksinda joomine Mälulüngad Pärast joomist on isik agressiivne Kuidas mõjub alkoholism perekonnale? Füüsilised probleemid Kogupereürituste harvemaks muutumine Rahaprobleemid kannatab nii pere toidulaud ja elamistingimused kui ka üldine heaolu Võib ette tulla õnnetusi ja vägivalda Sageli jäävad lapsed hooletusse, võib ette tulla väärkohtlemist Pühholoogilised probleemid Sageli võtab alkohooliku elukaaslane enda peale kogu ülejäänud pere heaolu eest hoolitsemise ja see võib viia tõsise stressini Alkoholitarvitaja vanemad võivad end süüdi tunda Peres kasvavatel lastel tuleb mõnigi kord olla täiskasvanu rollis Peres puudub kindlustunne Nii lastel kui täiskasvanutel võivad kujuneda
Kes olid viikingid, kas loojad või hävitajad? Viikingite ajal oli palju rüüstamist, põletamist, tapmist ja täis julma vägivalda. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Viikingid ei olnud vaid rüüstajad, vaid ka kavalad kaupmehed, kogenud meresõitjad, osavad käsitöölised ja laevaehitajad. Kes viikingid olid siis, kas loojad või hävitajad? 300 aasta jooksul, umbes aastatel 800 1050 pKr, hoidsid kaugelt Põhjalast pärit metsikud mehed ehk viikingisõdalased, oma hirmuvalitsuse all keskaegset Lääne-Euroopat. Soov saada rohkem kulda-hõbedat, orje ja uusi maavaldusi oli see, mis sundis viikingeid tõstma purjed ning lahkuma oma kodudest tänapäeva Norras, Taanis ja Rootsis. 1. Alateema(elatusalad, ühiskondlikud suhted, meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus) Skandinaavlased elatusid peamiselt põlluharimisest ja karjapidamisest, lisaks ve...
erakondade tegevus on kas iseloomustab kontroll lõpetatud või piiratud, kodanike mõtteavalduste ja rahval puudub otsene väljendusvõimaluste üle võimalus oma juhtide ning inimõiguste rikkumine. otsuseid mõjutada. Riigis Kõrgeimaks seaduseks on tähtsustatakse diktaatori soov. konservatiivseid väärtusi ega propageerita vägivalda riigi ees seisvate probleemide lahendusena. Sellist riigikorda diktatuuriks ei nimetata. Näited - Poola - Hitleri diktatuur - Leedu Saksamaal - Portugal - Stalini diktatuur NSV Liidus - Mussolini diktatuur
Kodanikualgatuste populaarsus ja selle positiivne mõju Eesti ühiskonnale Viimaste aastatega on Eestis märkimisväärselt laienenud erinevad kodanikualgatused. Need on enamasti spontaanselt tekkinud liikumised, mis väljendavad ja teenivad inimeste vajadusi. Kodanikualgatus viitab tihti sellele, et inimesed on mõne eluvaldkonna edendamiseks asunud tööle vabatahtlikult. Erinevad elanikkonna poolsed algatused avaldavad ühiskonnale silmnähtavalt positiivset mõju ning on mitmeid põhjuseid, miks need on viimaste aastatega laienenud. Esiteks, inimkonna teadlikkus sellest, et maakera on hääbumas on kasvanud. Maailmas elab üle 7 miljardi inimese ning igaüks meist toodab rohkemal või vähemal määral prügi. Suur hulk prahist jõuab tänavatele, veekogudesse ja metsade alla, mi...
siseriiklikuks vennatapusõjaks-kodusõjaks. Enamlaste vastu olid ka teised riigid. 1918. aasta kevadel algas interventsioon ehk välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse- Suurbritannia, Prantsusmaa, USA jt viisid oma väed Venemaale. Nõukogude võim suutis aga luua võitlusvõimelise Punaarmee ning kokkuvõttes sisemisele ja välisele survele vastu seista. Kodusõda oli mõlemale vaenupoolele - punastele ja valgetele. Elanikud pidid taluma mõlema poole vägivalda ja terrorit. Lenini otsesel korraldusel tapeti Venemaa viimane keiser Nikolai II koos perekonnaga. Hukkus 13 miljonit inimest. Vladimir Lenin oli sotsialistliku riigi rajaja. Stalin oli esialgu kommunistliku partei peasekretär, kes suutis 1927. aastaks kõik konkurendid kõrvale tõrjuda ja end lõplikult võimul kindlustada. Stalini ajal majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele. Industrialiseerimine, kolhoseerimine ning sellega kaasnenud vägivald
Mina seda ei usu ja arvan, et vaja on muutusi. Ühe alternatiivina näen ma surmanuhtluse taaskehtestamist. Humanistid-patsifistid ütlevad, et on vale otsustada teise inimene elu üle ja ka vangide inimõigusi tuleb austada, aga mina arvan, et on vale kohaldada samu karistusi niivõrd erinevate süütegude eest, kui meil seda praegu tehakse. Näiteks - Karistusseadustiku järgi on maksimumkaristus orjastamise või piinamise eest viis aastat sama, mis varguse eest avalikus kohas vägivalda kasutamata. Tundub justkui ebaloogiline. Mis puutub vangide inimõigustesse, siis kas ei tundu veider, lausa paradoksaalne, et isikud, kes on räigelt rikkunud teiste õigusi, näiteks õigust elule, hakkavad vanglasse sattudes igakuiselt saatma sadu kaebekirju küll vanglale, küll justiitsministeeriumile, küll kohtusse oma rikutud õiguste kohta ei sobi neile ei pudru peale pandud moos ega hambaarsti ootejärjekord. Milliste kuritegude eest siis surmanuhtlust kohaldada võiks
Surm on elu loomulik osa, mis varem või hiljem seisab ees meil kõigil. Teades, et surmast pole pääsu, ei ole mõtet seda karta. Ma ei näe surmas kõige lõppu, vaid suhtun sellesse kui kulunud riiete väljavahetamisse. Ometi on surm ettearvamatu: me ei tea, millal või kuidas see tuleb. Seega on igati arukas võtta juba varakult tarvitusele teatavad ettevaatusabinõud. Loomulikult tahaks enamik meist surra rahulikult, aga samas on ka selge, et seda ei saa loota, kui meie elu on täis vägivalda, kui meie meeles keerleb viha, kiindumus või hirm. Kui soovime rahulikult surra, tuleb hoolitseda selle eest, et meeles ja eluviisis valitseks RAHU. Omaenda surmaks ettevalmistamisest vähem tähtis ei ole ka aidata teistel hästi surra. Surijad ei suuda ennast ise aidata, sellepärast on meie kohus nende piina ja hirmu leevendada ning aidata neil võimalikult rahulikult surra.
"Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.“( Eesti põhiseadus, 1992) Nii on kirjas Eesti riigi põhiseaduses. Sellega on teoorias öeldud kõik, mis on oluline, et tagada kõikide inimeste omavaheline võrdsus. Kuigi antud juhul on tegemist meie kodumaa põhiseadusega, siis on inimestevaheline võrdsus sätestatud samadel põhimõtetel nii enamike riikide kui ka ÜRO, UNESCO ja teiste seadustes ning põhiväärtustes. Ükski inimene ei tohiks
Võrumaa Kutsehariduskeskus MINU ÕPITAVA ERIALA KAHJULIKUD MÕJUD TERVISELE Kbp-12 Juhendaja: Aivar Kalnapenkis Õpilane: Reio Saarniit Väimela 2012 1 Sisukord: Sissejuhatus................................................................................................3 Ehitusplatsil varitsevad ohud.....................................................................4 Müra kaudne toime tervisele, mürakaitse, õhuliikumine...........................5 Töövägivald................................................................................................6 Kokkuvõte..................................................................................................7 2 Igal erialal töötavat persooni ümbritsevad ohud. Pole olemas sellist ametit, mis on sajaprotsen...
Positsioonisõda - mõlemad osapooled asuvad tugevalt kindlustatud positsioonidel (kaevikusõda jne) "Kadunud sugupõlv" mõiste sõjas osalenud põlvkonna kohta. Tähistab mehi, kes ei suutnud sõjas naastes kohaneda normaalse eluga, väärtushinnangud olid purustatud, ümbritsevasse suhtuti passiivselt, oldi pettunud demokraatias, psüühiliselt haiged. Piiramatu allveesõda - kaubalaevade ette hoiatamata uputamine allveelaevade poolt Patsifism - sõjavastane, vägivalda eitav liikumine Sovinism e marurahvuslus - oma rahvuse teistest paremaks pidamine (eriti suurriikide poolt) Reini demilitariseeritud tsoon - Reini jõe vasakkallas; uudeti Versailles' rahulepinguga alaks, kus ei ole sõjategevus lubatud (et Saksamaa ei tungiks Prantsusmaale kallale, seal ei tohtinud olla ei sõjaväge ega kindlustusi). Rahvasteliit Pariisi rahukonverentsil moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mis
julm. Aga ta on ka aus. Seda taotleb ka Artaud' julmuseteater. Julm mitte vägivaldses, sõna esmases tähenduses, vaid just julm oma aususes. Sest katk on julm, katk tapab, katk toob esile kõik, mis meis on peidus, paiskab selle joana meie kehaõõnsustest lähedalasuvale vaatajale otse näkku. "Ent "julmuseteater" tähendab rasket teatrit, mis on julm eeskätt minu enda vastu." Kuigi Artaud näeb ühe vahendina oma teatris ka vägivalda, selle šokeerivat funktsiooni, ei ole see siiski primaarne, essentsiaalne, vaid ainult üks vahend peaeesmärgini jõudmiseks. Jõudmaks "kosmilise transini". Transs on aga müstiline, seletamatu osa meie maailmast (kui mitte lähtuda psühhoanalüütilisest perspektiivist). Transsi langevad šamaanid, ravitsejad, just "primaarsete", Teiste ühiskondade/kollektiivide esindajad. Psühholoogia või Aristotellikul loogika pole siin midagi öelda, see tuleb
Mis on relv? Tavaliselt väidetakse, et relv on seotud eelkõige sõjandusega, kuid relvi on ka muid. Ma ei tea nii palju relvadest, mis on Kaitseväel või Politseil kasutusel – järelikult ei saa öelda, et relvad oleksid otseselt minu eluga seotud. Kui süüvida relvade küsimustesse teisest vaatenurgast, siis võib relvaks ka sõna- ning teadmiste mõistlikku kasutamist nimetada. Ma pean enda tähtsamaks relvaks just teadmiste ja informatsiooni oskuslikku rakendamist ja teravat sõnakasutust. Ma olen hea väitleja ning tunnen hiiglaslikku huvi sotsiaalteaduste vastu. Minu arvates on see otseselt seotud ka sellega, et enda väikestes ühiskonna uuringutes käsitlen ka nt kaitsekulutusi, Kaitseministeeriumi tööd ja pädevusi, ja loomulikult tunnen ma noore inimesena huvi globaalse julgeoleku, NATO ja ÜRO operatsioonide ja missioonide vastu. Kuna tulevikus plaanin just ühiskonda ja riigisüsteeme uurida, siis on mu peamiseks relvaks just see väärtuslik inf...
meedia tähelepanu. Ta sai just sellise meediasündmuse, mida ta taotleski. 2. Miks on oluline edastada infot ka nendest piirkondadest, kus kehtib tsensuur? See on oluline, et saada informatsiooni nendes piirkondades toimuvast. Tsensuuriga kaasneb olukord, kus inimesed saavad osalist, mittetäielikku teavet ning sellega üritatakse mõnikord ka mõjutada avalikku teavet. Tsensuuri taga peitub ka palju vägivalda. Seetõttu oleks oluline teada, mis nendes piirkondades toimub. 3. Mille poolest erines Andres Breiviki kohtuprotsess sellest, kuidas käituti poliitvang Mihhail Hodorkovski ja Pussy Rioti liimetega? Breivikut koheldi humaanse kohtlemise eeskujulike standardite järgi, kuigi ta oli lastetapja ja massimõrvar. Korra rikkumise eest kössitas kohtusaalis kitsukeses puuris poliitvang Hodorkovski ja käeraudasid pidi lohistati vene tüdrukuid, kelle süütegu seisnes kirikus
vabadusega lapse elutingimuste kontrollimine) . VI osa on laps ja haridus (õigus haridusele, õppimise vabadus, õpetamise põhimõtted, erivajadustega laste õpetajate ja kasvataja ettevalmistus, lapse tööle lubamine, laste töö korraldamine). VII osa räägib laps ja elukeskkonnast ( õigus puhtale elukeskkonnale, laste elukeskkonna hoidmine, lapse toit, lubamatus õhutada vägivalda, laps ja meelemürgid, laps ja nilbus, lapse sotsiaaltagatised). VIII osa on puudega laps (Puudega lapse õigus aktiivsele elule ja terve lapsega võrdsetele võimalustele, hoolitusus puudega lapse eest, puudega lapse vajaduste rahuldamine, puudega lapsele tehtavad kulutused, puudega lapse lapsendamine, puudega õiguserikkujad). IX osa räägib lapse abistamisest (Abistamise eesmärk, abi vajavast lapsest
Tema eesmärgiks oli oma teosega kuulajatele õpetliku iva väljatoomine, ta püüdis näidata inimsaatuse tagapõhja. Elufilosoofia oli Kreekas pikka aega tagaplaanil, kuid selles valdkonnas teoreetiliselt arutlema hakkati alles 5. sajandil eKr sofistika. Sofistid jõudsid veendumusele, et see mis ühele näib hea, ei tarvitse seda olla teisele. Aristokraadid üritasid sofistide vaateid ka poliitikaelus rakendada, kuid see põhjustast poliitilist vägivalda. Sofistlikud seisukohad hakkasid tekitama tõsist opositsiooni ja nende vastu astus välja kuulsamaid Ateena filosoofe Sokrates. Sokrates mõistis sofistlikud konksuga küsimused hukka, sest need ei õpetanud olemuse kohta midagi. Parimaks filosofeerimisvormiks pidas ta dialoogi. Ta leidis, et täisverelise ja tõelise elu aluseks on teadmised. Tee süvateadmisteni algab näilise teadmise paljastamisest, mitteteadmise teadvustamisest. Arusaam ,,ma tean, et ma midagi ei tea" sunnib pidevalt
Kas Nõukogude ajas oli ka midagi positiivset? Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt suveräänne riik, kuid tegelikult tal iseseisvus puudus. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940. aastal enda koosseisu võtnud. Eesti kuulus Nõukogude Liidu kosseisu 1944. aastast kuni 1990. aastani. Tänapäeval räägitakse, kui kehva oli Nõukogude aeg, kuid tegelikult võib selles ajas leida nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Inimesed olid rahulolematud valitsuse poliitikaga ning seetõttu hakkas Eestis levima metsavendlus. Metsavendluse kõrgaeg oli 19441953 aastatel. Metsavennad olid need, kes võitlesid Eestit okupeeriva võõrvõimu vastu salastatuna vaenlase tagalas Eesti pinnal. Metsavendi oli pärast sõda tõenäoliselt umbes 30 000. Ühel ajal tegutses metsades kuni 15 000 meest ja naist. Suurim metsavendade organisatsioon oli Relvastatud Võitluse Liit, mis tegutses 1945...
kahepalgelisust. Seda milline ta on tegelikult ning selline millisena ta tahab et inimesed teda näeks . Eugene O'nelli - pani aluse moodsale USA näitekirjandusele. Tema loomingus põimuvad ekspressionism, psühholoogiline realism ja sümbolism. Oluline motiiv tema teostes on udu, mis sümboliseerib kogu inimese elu hämarust, tema subjektiivset ja ebareaalset maailma, inimese petlikku optimismi. Tema tegelased eelistavad enesepettust ja seda, et neile valetatakse.Teostes esineb palju vägivalda ja inimkannatusi . Virginia Woolf tugevaks küljeks on sisemine dialoog ja teostes puudub kindel süzee, jutustust siduv intriig, ning pole sõlmitusi ega lahendusi üks kuulsamaid romaane on Proua Dalloway Erich Maria Remarque'i Eluaastad 18981970 · Kodanikunimi Erich Paul Remark (Paul isa, kuid hiljem vahetas selle ringi ema nimega Maria) · saksa kirjanik · kuulus kadunud põlvkonna kirjanike hulka · teostes palju autobiograafilist
Ossian poollegendaarne keldi bard. Iiri kangelaslood on kirjutatud proosavormis. Lüürilised ja poeetilise rütmiga. Islandi eepika Võtsid ristiusu vastu 11. saj. Islandi eepiliste laulude kuulsaim kogu:,,Vanem Edda" (edda luuleõpetus)Koondab 11-12 saj. Kirjapandud mütoloogilisi laule. Tegelasteks jumalad( aasid ja vaanid (ühisjooned kreeka jumalatega)), kurje jõude kehastavad hiiud,kangelased, müütilised loomad. Kangelased pole ideaalsed, palju vägivalda, ebaõiglust . 13.sajandil proosavormis õpik : ,,Noorem edda". Edda lood peegeldavad paljude rahvaste uskumusi maailma kohta. Skaldide luule levis edda lauludega üheaegselt. Skaldid muistseta rahvaste järeltulijad. ,,kuningapeegel"- kirjut. 13. Sajandil, eri kihtidele suunatud käitumisõpetus. Anglosaksi eepos 7. või 8. Sajandil loodud ,,Beowulf"- rajaneb iidsetel lugulauludel. Käsikiri inglismaalt, sündimused Taanist, Rootsist. Kirjutatud alliteerivas värsis
Põhizanriks romaan. Ülemineku kirjanikud: Lermontov ja Puskin Eesti kirjanikud: Tammsaare ja Mait Metsanurk Naturalism: Naturalismiks nimetatakse realismi hilist arengujärku, millele on iseloomulik lihtrahva ja olustiku loodusteaduslikult täpne kujutamine. Naturalism taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Seejuures kaldusid nad kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda. Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust. Naturalistid viljelesid peamiselt proosat, mida nad eelistasid luulele ja draamale. Suurim esindaja: Emile Zola "Nana" ja "Söekaevurid" Modernism: Tekkis 20 sajandil, kui kerkisid esile valgustuse ideed. Toimus II tööstusrevolutsioon- tehnika võidukäik. Kirjanduses hakati palju eksperimenteerima. Toimub II Maailmasõda. Sümbolism: Tekkis 1880. aastatel Prantsusmaal ja Belgias. Sümbolism sai alguse luulest. Peidetud
11.11.1918 kirjutasid Antandi ja Saksa esindajad alla Compiegne’i vaherahule, mis lõpetas 4 aastat ja 3,5 kuud kestnud sõja. Saksamaa alistus. Sõja tulemused Lagunes A-U, tekkis Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia Venemaast eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Tohutud inimkaotused- ca 10mil surnut, 20mil haavatut(neist 3,5mil jäi sandiks) Purunesid vanad moraalinormid- naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus, muutus mood. Tekkis patsifistlik liikumine (sõjavastane, vägivalda eitav liikumine), koostati julgeolekusüsteeme, nt Rahvasteliit.q Tehnika areng Mürkaasid- 1915 Ypres’i lahingus Belgia all Tankid- esmakordselt Somme’i lahingus 1916 Autode levik- 1918.aastaks tootmine suurenes 5korda. Lennundus- algul luurelennukid, sõja lõpus massiline pommitajate kasutamine;kasutati ka tsepeliine. Allveesõda- Saksamaa poolt, uputati kauba-ja reisilaevu (nt liinilaeva „Louisitania“ uputamine 1198 reisijaga.
1. Marie Under 2. Artur Adson 3. Bernard Kangro 4. Karl Ristikivi. o Välis-Eestis alustasid loominguga prosaistid: 1. Arved Viirlaid 2. Arvo Mägi 3. Enn ja Helga Nõu Naturalism Naturalism oli 19.sajandi lõpul tuntuks saanud kirjandus- ja kunstivool, mis taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju, kaldudes kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Seejuures ei tohi kirjanik väljendada omapoolset suhtumist, segada end ühiskondlikku ellu ja poliitikasse. Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust. Tuntuimad kirjanikud: 1. Theodore Dreiser 2. Émile Zola 3. Eduard Vilde 4. Ernst Peterson-Särgava Impressionism Impressionism 1860.70. aastail Prantsuse maalikunstist alguse saanud akademistliku kunsti vastane vool, mille taotlus
Tüdruk ei tahagi enam koolis käia, sest ta alateadvuses on kinni see mälestus, see alanduse tunne, mida ta ei seosta mitte ainult selle klassivennaga, vaid ka kooliga. Seega alandamine mängib väga suurt rolli inimeste tulevikus tehtavate otsuste üle. Alandamine võib paika panna ka piiranguid inimestele. Kes ei suuda kooli minna jms. 4. Miks sinu arvates üks vangivalvuritest ei läinud kaasa teiste tegutsemisega? Üks vangivalvur ei talunud seda vägivalda, mida teised rakendasid vangide peal. Kui ta nägi, et üks vangidest hakkab surema, sest ta ei saa oma insuliinipumpa, otsustas ta valvuritele vastu hakata, sest ta ei tahtnud, et keegi selles eksperimendis surma saab ja tal hakkasid tekkima süümepiinad selle pärast, et ta ei teinud senimaani midagi. 5. Kirjelda hetke, kui Barris tundis, et võim on tema käes! Barris tundis, et võim on tema käes hetkel, kui tema idee võeti kuulda ja mindi vange hirmutama tulekustutitega
Samuti Carton-i surm on sümbolne. See sümboliseerib vana reziimi Prantsusmaal, aga selle surm valmistab ette ilusat ja uuendatud Pariisi, mida Carton, väidetavalt, näeb ette giljotinis olevat. Alguses Carton-i eluviis tekitab apaatiat, aga romaani viimastel lehekülgedel kohtab lugeja uut Carton-i, kes on valmis tooma oma elu ohvriks, ta teenib seeläbi lugeja austust. Dickens pühendab palju aega sellele, et kirjeldada nii aristokraatia, kui ka mässajate poolt tekitatud vägivalda. Viisist, kuidas ta seda teeb, võib aru saada, et ise ta ei usu, et sellise meetodi abil saab luua uut ja paremat ühiskonda. Dickens kasutab ka taasündi teemat, rääkides dr.Manette-st. Palju aastaid vangistuses veetnud dr. Manette on vaimses mõttes surnud, kuid tema tütre hellus, hool ja armastus paneb teda end kokku võtma "ülestõusma" ja alustama uut normaalset elu. Autor kasutab romaanis otsesel mõistetavat "ülestõusmist" tuues palju tegelasi keda on
oluliseks Pariis, mis oli ka dadaismi ja sürrealismi suuremaid keskusi. Sürrealism algus 1919. Prantsusmaa. Endised dadaistid muutusid sürrealistideks. Esimene sürr teos Philippe Soupault "Magnetväljad", mis loodud automaatkirjutuse meetodil, kasutades unenägu ja hüpnoosiseisundit. Sürrealistid võtsid endale täieliku vastutuse kogu inimkonna käitumise ees. Näiteks on ühiskond hukka mõistnud vägivala, ent sellele vaatamata lahvatas vägivald I.maailmasõja ajal. Leiti, et vägivalda tuleks aktsepteerida. Sürrealism on puhas psüühilne automatism, mille abil väljendatakse kas suuliselt, kirjalikult või mis tahes muul viisil mõtte tegelikku funktsioneerimist. Kirjutada tuleb kiiresti ja enne läbimõeldud süzeeta. Midagi ei tohi meelde jätta ja kirjutatut vahepeal üle lugeda. "oivaline laip" - igaüks lisab luuletusse omapoolseid ridu, teadmata midagi eelnevast tekstist. Inglismaa Virgina Woolf alustas oma loomingut realistlikus laadis. Pöörangut
Rahvaasemike kongress: eesmärgid, lõhenemine, Bürgermusse ja Aulakoosoleku otsused, nende elluviimine. Detsembrimäss: Volta koosolek, mõisate rüüstamine, relvastatud kokkupõrked. Karistussalkade terror. 1905-1907 Revolutsiooni põhjused ja puhkemine Lüüasaamised Vene Jaapani (1904-1905) sõjas tekitavad rahulolematuse. Isevalitsuse vastu on nii vene liberaalne kodanlus kui ka töörahvas. Liberaalne kodanlus – ei poolda vägivalda, parlament, konstitutsionaalne monarhia. Rev. juht liberaalne kodanlus ise (vähemlased). Ei poolda relv. ülestõusu Proletariaat ja revolutsioonilised demokraadid – isevalitsuse kukutamine, vabariik, mõisnike privileegide ja maavalduse likvideerimine Revolutsiooni juht töölisklass (enamlased). Eesti kodanlusest suurem osa liberaalid, osa aga toetavad radikaalseid meetmeid ja vabariigi kehtestamist Vene riigiametnike, balti-saksa mõisnike ja pastorite vastu
Varasematest stseenidest olulisemad on veel näiteks, kui Miranda üritas Fredericki võluda ja end talle seksuaalselt pakkudes lootis, et viimane laseb ta vabaks. Kuid selgus, et Frederick ei saa niimoodi armastada ning nende vahelised suhted muutusid ja Frederick hakkas Mirandat põlgama. Samuti ka stseen, kus Miranda üritas põgeneda, lüües kirvega Frederickile pähe, katse muidugi ebaõnnestus. See näitas jällegi, kui raske on mehest jagu saada ning, et Fred ei taha kasutada vägivalda, kui seda väga vaja pole. Autor ei kasuta Fredericki jutustuses tema puhul otsekõnet. Keelekasutus üldiselt on lihtne, kuigi kohati räägib ta ümber nurga, mitte ei ütle otse välja. Tegelaskuju hindamine Frederick ei ole väga tüüpiline tegelane. Selle teose ulatuses võttes on ta üpriski ebatavaline, sest seal pole kirjeldatud ühtegi sarnast tegelast. Teose alguses tundus ta küllaltki normaalse inimesena veel, kuid mida lõpupoole arenes,
Varastatud asja selline käitumine tagasi ei anna ega kellegilt kehavigastusi ära ei võta. Sellist käitumist nimetatakse kättemaksuks. Võibolla aastakümneid tagasi oli see enamuse arvates ainuõige kohtumõistmine, siis tänapäeval on ainsaks õigusemõistjaks vastava haridusega ning Eesti Vabariigi presidendi poolt ametisse nimetatud kohtunik. Omakohust teostades satub ehk endine kannataja ise kuritöö toimepanija rolli, kui leiab, et temal on õigus teise inimese suhtes kasutada vägivalda ning üritada selle läbi olukorda parandada. Sellisel juhul pole tegemist enam kannatajaga, vaid kurjategijaga. Sõltumatu kohtuvõim on seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas riigivõimu haru. Igas riigis on seadused, mis on koostatud selleks, et reguleerida inimeste omavahelisi suhteid ning käitumist. Sealhulgas on kirja pandud read, mis kohustavad inimesi väärtegude korral pöörduma kohtu poole. Iga inimene, kes
Kaudselt on need kõik noorterühmitused. Kui lähemalt vaadata, siis sõpruskonna all mõeldakse tavaliselt noore inimese suhtlusringkonda, kuhu võivad kuuluda nii hea, kui ka halva kasvatusega noorukid. Sõpruskonda kuulub ka tavaliselt rohkem inimesi, kui jõuku või kampa. Samuti ei pea kõik seal olevad inimesed üksteisega läbi saama või enamgi üksteist üleüldse teadma. Kamp ja jõuk on tavaliselt väiksemad ning neile omistatakse ka kriminaalne tegevus , kuhu kuulub suur hulk vägivalda. Noorterühmitused tekivad tavaliselt, kui sarnaste huvidega inimesed tutvuvad omavahel ning seejärel hakkavad läbi käima ja tihedamini suhtlema. Sarnaste huvide all võib mõista ka seda, kui leidub keegi, kes soovib leida endale tema käskudele alluvaid noorukeid ning keegi, kes on nõus neid täide viima ja vastutasuks loodab käskija kaitsele. Sääraste noorterühmituste kogunemiskohaks on üldjuhul paigad, kus ei leidu neid segavaid inimesi ja saab rahus oma huvidega
Riigivõimul on mitmed tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. Nende tõttu on riigivõim ühiskonnas ülimuslik teiste võimuliikide suhtes. Riigivõimule ainuomased ehk monopoolsed tunnused: · Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. · Riigivõimul on ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle. · Riigivõimul on seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks. · Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele. · Riigivõimul on õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. · Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. Riigivõim on kirjalike õigusnormidega rangemini korraldatud kui majanduslik võim, rääkimata
Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad. Albaana sai taas iseseisvaks. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. aasta piiridesse. Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades aga juurde alasid Ungarilt. Juba sõja ajal oli iseseisvunud seni Taanile kuulunud Island. NSV Liit võttis Soomelt mitu olulist piirkonda, sealhulgas Viiburi linna. Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed oma aladelt lahkuma ja mõnel pool põhjustas see vägivalda. 1947. aastal algatasid Ameerika Ühendriigid abiprogrammi , mille eesmärgiks oli aidata sõjas kannatada saanud Euroopa riike ja ennetada kommunismi pealetungi. Selle abiprogrammi nimi oli Marshalli plaan. See kestis 4 aastat . Programmiga liitusid paljud riigid. Abi pakuti ka Nõukogude Liidule ja teistele Ida-Euroopa maadele , kuid Moskva keeldus sellest ja keelas osalemise ka Tsehhoslovakkial ja Poolal , kes olid selleks soovi avaldanud. Keeldus ka
Mitte makse maksta Eesti ühendamist üheks kubermanguks Mitte sõjaväe teenistusse minna Eesti keel gümnaasiumitesse ja ülikoolidesse Kirikute ja rüütelkondade maa tuleb jagamisele Valitsus aitaks talude pärisostmisel Tuleb rahvast relvastada 1905. nov-dets väljus kogu asi kontrolli alt. Algas mõisade põletamine ning rüüstamine (umbes 150 mõisa hävis). Mõisnike suhtes ei olnud vägivalda. Mõisasid rüüstati 10 päeva. Karistussalgad tegid mõisades kohut. 300 talupoega lasti maha karistuseks. Paljud kartsid karistussalku. 1000 avaliku tegelast lahkus Eestist. Ajalehed suleti. 1905. a tekib Nooreesti rühmitus- Suits, Tuglas, Under 1909.a rajati Eesti Rahvamuuseum. 1910.a toimus üldlaulupidu. Lauldi ainult eestikeelseid ning Eesti heliloojate laule. EESTI I MAAILMASÕDA (1914-1918) · Eestlaste huvi sõjavastu puudus.
Senaator McCarthy algatas kommunistide- ja juutidevastase poliitika, mis muutis tagakiusatavateks mitte ainult vasakäärmuslased, vaid ka paljud vabamõtlejatest ühiskonnategelased. Üsa pea aga saadi aru, et see poliitika vale ja USA Senat mõistis ta tegevuse hukka. Martin Luther Kingi oli üks neegriliikumise väljapaistvaimatest juhtidest, Uskus, et neegrid võiksid kaitsta oma õigusi ning muuta ühiskonda ja selle seadusi vägivalda kasutamata. Tänu temale kogus inimõiguslaste liikumine USAS-s palju poolehoidjaid ja saavutas edu. Tema tegevus aga vihastas rassiste ning ta mõrvati. mis on Watergate´i afäär (skandaal), millal see aset leidis, milline USA president oli sellega seotud ning millised olid selle skandaali tagajärjed Sellega oli seotud Richard Nixon, kes olles teist korda valitud riigipeaks, pidi ta 1974. aastal ametikohast
Tuleb loota, et kurjus kuulub Platoni ideedeõpetuse järgi näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailma, sest pühtsüdamlikult öelduna on inimene oma loomuselt hea. Tihti on otstarbekaim otsida algset põhjust tõigale, miks isik on just selline teatud momendil. Üsna tõenäoline võib olla ka tõsiasi, et süüdi on kiusatav ise. Liigse headusega toidetakse Dante kolme kiskjat: lõvi, pantrit ja hunti ehk sümbolistlikus tähenduses vägivalda, himurust ja reetlikkust. Iseloomuliku näitena kerkib esile Honoré de Balzaci ,,Isa Goriot'', milles südamlikul isal on oma tütarde suhtes ahviarmastus. Lisaks eelnimetatud kolmele allegoorilisele karnivoorile võivad jõudu saada ka surmapatud: uhkus, kadedus, viha, laiskus, kitsidus, prassimine ning liiderlikkus. Enne kui pole suudetud õppida ennast lõpuni tundma, pole õigust süüdistada ümbritsevaid kõlvatuses, vääritus kohtlemises või mõnes muus pahelisuses
staatusklasside vastuolud ühiskonna kriisi või koguni relvakonfliktini Võimu olemus: Domineerimine või ülekaalus olemine * Poliitiline (avalikku võimu teostav) * Sotsiaalne (kõik ülejäänud, perepea) Teostamise meetodid: * Autoriteetne (tingitud veendumusest/austusest) * Sund (inimesed kuuletuvad hirmust) Riigivõimu tunnused: * Ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist * Ainuõigus koguda makse ja seda ümber jaotada * Ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks * Otsused on kohustuslikud kõigile * Õigus ja kohustus korraldada riigi igapäeva elu ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises * Üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. Ideoloogia-Korrastatud ideede kogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Parempoolsed ideoloogia vormid toetavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, levinumad on: * Liberalism (väärtus on indiviidi vabadus) * Konservatism (traditsioonid, moraal)
valdusse. Kunstis tehti palju suuri saavutusi, eriti just arhitektuuris. Euroopasse rajati esimesed ülikoolid ning leiutati paljud tänapäeval tavalised asjad. See kõik annab tunnistust sellest, et keskaeg oli väga oluline etapp inimese ajaloos ja ei saa seda nimetada pimedaks ajajärguks, nagu hakkasid keskaega kutsuma 15.-16. sajandi humanistid ja ka paljud hilisemad tegelased, kelle jaoks keskaeg tähendas vaesust, vägivalda, vaimset pimedus - ajajärku, mil aeg seisis paigal. Aga ei seisnud. Keskajal saadeti korda vägagi palju ja ka palju head.
eristada kahte suunda. Esimene neist oli katoliku kiriku otsene vastutegevus. Teine suund oli katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöödud ühtsus, milles oli oluline roll 1540. aastal loodud jesuiitide ordul(rajas baski päritoluga aadlik Ignatius Loyola) Aastatel 1618-1648 räsis Saksamaad Kolmekümneaastane sõda, milles osales kas protestantide või katoliiklaste poolel enamik Lääne- ja Põhja-Euroopa riike. Sakslastele tähedas sõda seninägematut vägivalda ja rüüstamist. Kui 1648. aastal Vestfaali rahuleping sõlmiti, ei saanud kumbi pool end võitjaks pidada. Vestfaali rahuga tunnustati katoliikluse ja luterluse kõrval ka kalvinismi ning muudeti Euroopa kaarti.
Sellepeale tormas Venemaa Serbiale appi ja kuna Saksamaal oli liiduleping Austri- Ungariga Kuulutas ta Venemaale sõja ja ka Prantsusmaale. Saksamaa alustas Prantsusmaa ründamist läbi Belgia, rikkudes sellega Belgia neutraalsust oli sunnitud ka Inglismaa Saksamaale sõja kuulutama. Veel osalesid sõjas Itaalia ja hiljem ka USA, Türgi ja Bulgaaria. Algas maailma üks verisemad sõdasid, kestis kuni 11.11.1918.aatani. Sõda tõi endaga kaasa palju inimohvreid ja vägivalda aga ka mitmeid positiivseid sündmusi. Kas sõjaga kaasnenud positiivsed sündmused pälvivad rohkem tähelepanu kui negatiivsed? Üheks suureks positiivseks sündmuseks oli kindlasti uute riikide tekke, tänu millele sai ka Eesti oma riikluse. Võõra võimu all olevad riigid kasutasid ära suurt sõja segadust ja suurriikide nagu Saksamaa, Austria-Ungari ja Venemaa kokkuvarisemist ning nägid õiget aega iseseisvuda. Nende riikide hulka kuulusid Soome, Eesti, Läti,
Isegi väikses Eestis võime me vastandada maa- ja linnainimesed, rikkad ja vaesed, pintsak-lipslased ja poheemlased jne. Järelikult on raske mõista inimesi, kes üksteisest palju erinevad. Polegi kõige tähtsam, kui palju me kedagi mõista suudame, vaid hoopis tolerantsus ja teistesse inimestesse lugupidav suhtumine. Igal ühel on õigus elada oma elu nii, nagu ta paremaks peab, kui ta vaid kellelegi halba ei tee. Inimkond mäletab palju julmust ja vägivalda, mida ei saa kunagi õigustada ja mis jääb enamusele mõistmatuks: orjakaubandus, küüditamised, nõiaprotsessid, koonduslaagrid... Inimesed, keda mina ei suuda mõista, on kurjategijad, kelle väärtegudel puuduvad inimlikud ja kaalukad põhjendused, aga see on juba uus teema.
tegema. Need probleemid oleks võimalik lahendada sellega, et näiteks tööandjad peaksid hakkama maksma töö tegemise eest sama palju kõigile. Klubide omanikud peaksid hakkama ka selle peale mõtlema, et neile ei tule nii palju sissetulekut, kui tuleks muidu. See on lahendadav vaid nende endi tegevuste tagajärjel. Vägivald on samuti sotsiaalne probleem. Suurem enamus vägivallast on suurlinnades nagu Tallinn, Tartu, Pärnu. Mille jaoks on vaja kasutada vägivalda? Kas alati on see kõige parem lahendus? Kõik juhtumid mis on lõppenud vägivallatsemisega oleks võimalik lahendada ka suulisel teel. Alati ei pea minema käsipidi kallale selleks, et kellelegi midagi mõistetavaks teha. Enamasti on vägivaldsed juhtumid just noorte eestlaste ja venelaste vahel. See, et ei saada aru keelest mida teine kõneleb ja mida ta tahab selgeks teha, selleks ei ole vaja kasutada käsi, vaid tuleks ennast väljendada nii, et see oleks arusaadav ka sõnadega.
Sallimatust näidatakse üles ka homoseksuaalide suhtes. Aegade algusest on olnud tavaline, et seksuaalsus esineb naise ja mehe vahel. Viimase kümne aasta jooksul on homuseksuaalid muutunud avalikkuse ees julgemaks. Seda põlastavad aga väga paljud inimesed. Neid peetakse haigeteks ja ebanormaalseteks inimesteks. Mõned arvavad, et nad tuleks kogunisti ülejäänud maailmast eraldada. Neile soovitakse halba ja nendega kokku puutudes tahetakse nende vastu füüsilist vägivalda kasutada. Inimesed pelgavad sõbrustada homoseksuaaliga, kuna peljatakse sellise inimese mõtteid ja himusid. On palju juhuseid, kui vanemad ei tunnista oma lapsi ega taha nendega enam suhelda, kui on saanud teada lapse orientatsioonist. Homuseksuaalide mittesallimisel on ka usulisi põhjuseid. Vanas Testamendis on kirjas, et seksuaalsuhted samasoolistega on jõledad ja väärivad surma. Kuid tegelikult on nad ju inimesed nagu meiegi. Homoseksuaalid on maailmas eksisteerinud läbi
andsidki neile vahendid mõistmaks ja abistamaks õpiraskustega lapsi. Samasugust kontrasti täheldasin erinevates koolides õppivate laste kujutamisel. Esimeses pandi rõhku õpilaste tulemustele. Lapsed teadsid, et kui nad saavad häid hindeid, on nad ka head inimesed. Arusaam õigest ja valest oli äärmiselt vildakas, kuna keegi ei õpetanud neid oma kaaslastega arvestama. Teises koolis arvestasid õpilased üksteisega, hoidsid endast nõrgemaid ning kui esines konflikti või vägivalda, ei saanud nad automaatselt karistada, vaid probleemi selgitati. Mulle meeldis koht, kus Birger vestles Strange pojaga ning ütles talle, et vahel on head lapsed need, kes on tegelikult halvad. Õpilasi nagu Jonas ja Birger, kes polnud õpiedukuses väga head kirjeldati läbi muude heade omaduste ning kogu romaani vältel rõhutati mitmel korral, et tihti kasvavad aeglasematest ja raskematest õpilastest väga tublid ja edukad täiskasvanud. See mõte
inimesed, keda ei anna ära osta. Selle süsteemi taga on ülemaailmsed firmad,osad riigid ja erinevad oraganisatsioonid.100-st maailma suurimast majanduslikust koguproduktist kuulub 52 erinevatele korporatsioonidele ja 47 neist asub USA-s. On selge, et enam ei ole sõdade eestmärgiks saada juurde maa-alasid. Uueks sihiks on majanduslik sõltuvus ning selleks kasutatakse enamasti rahumeelseid viise nagu laenud, kuid on ka erandeit, kus kasutatakse vägivalda oma tahtmise saavutamiseks.Kahjuks on rahumeelselt saavutatud lahend kohati kordades hullem kui ükski sõjaline konflikt iial olla võiks.
,,Minu armsad luud" Alice Seboldi menuromaanil põhinev emotsionaalne ja müstilise alatooniga fimi ,,Minu armsad luud" arengus mängivad tähenduslikku rolli võtteplaanid, valgus ja värvid ning korduvad sümbolid, mille kasutamist ma oma töös analüüsin. Juhtumi traagika ja valulisus jõuabki vaatajani kaudsete, mitte otseste piltide kaudu. Filmis ei näidata otsest vägivalda, kuid juhtunu kohutavus jõuab siiski vaatajani. Kiidusõnu väärivad ka filmi meisterlik operaatori- ja kunstnikutöö ning visuaalsed efektid. Filmi on lavastanud Oscari-võitja Peter Jackson, kes kirjutas stsenaariumi koos "Sõrmuste isanda" triloogia kaasautorite Fran Walshi ja Philippa Boyensiga. Peategelane Susie Salmon (Saoirse Ronan) on 14-aastane, kui tema pere naabruses elav paadunud lasteahistaja ta mõrvab.
võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. Stendhal ,,Punane ja must" Psühholoogiline realism Naturalism - Naturalism taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Seejuures kaldusid nad kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Seejuures ei tohi kirjanik väljendada omapoolset suhtumist, segada end ühiskondlikku ellu ja poliitikasse. Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust. Naturalistid viljelesid peamiselt proosat, mida nad eelistasid luulele ja draamale. Emile Zola "Eksperimentaalromaan"
Enne valuuta kasutuselevõttu mõõdeti rikkust näiteks loomade või materjalide arvelt. Keskajal kasutati kupüüride asemel teokarpe, kakaoube ja isegi soola. Paratamatult kaasnes selliste maksevahendite kasutuselevõtuga ka ebavõrdsus. See probleem on edasi kandunud ka tänasesse ühiskonda. Ajaloo vältel on proovitud majanduslikku ebavõrdsust vähendada. Kahekümnendal sajandil üritas Kommunistlik Venemaa panna kõik inimesed ühe pulga peale. See katse põrus täielikult. Loodi ainult vägivalda, viha ja kadedust tollase koorekihi vastu. Raha on mänginud inimeste eludes suurt rolli ja teeb seda ka edaspidi. Ilma sissetulekuta on nüüdisajal võimatu elada. Eluase, toit ning riided- need asjad, mida võiks pidada meie esmasteks vajadusteks, nõuavad kõik mõningast finantsi. Kui sadakond aastat tagasi oli võimalik ära elatuda näiteks puu- ja juurviljade kasvatamisest, siis täna on seda tunduvalt raskem teha. Tolleaegne
aluse ka pahatahtlikule tegevusele interneti vahendusel, mida saab juhtida teisest maailma otsast: erinevad globaalsed mängud, suhtluskeskkonnad (rate, orkut) ja paljud foorumid, mis pealtnäha üsna süütud tunduvad. Need võivad põhjustada internetikeskkonnas erinevaid küberrünnakuid: vandenõusid, ülestõuse ja aktsioone. Kõiksugu erinevad arvuti- ja konsoolimängud võtavad noortel palju aega ning ei luba neil tegeleda õppimise ja muu kasulikuga. Mängud sisaldavad palju vägivalda ja ebaeetilist suhtumist. Me kõik mäletame küberrünnakut Eesti vastu seoses pronkssõduri teisaldamisega. See pani tõsiselt mõtlema, et ka Eesti tasandil ei ole küberrünnakud haruldus ja et internetijärelvalve on kindlasti vajalik. Siit tulebki välja, et teaduse ja tehnika plussid võivad olla ka teistpidi selle miinusteks. Nii nagu soodustab interneti globaalsus ülemaailmset suhtlemist, võib see ka põhjustada küberrünnakuid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
