Õppejõud lekt Elle Rajandu ja dots Tiina Elvisto EESTI ELUSTIK JA ELUKOOSLUSED Kordamisteemad rekreatsiooni tudengitele I. Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon 1. Eluslooduse jaotus. Elusloodus: –domeen-riik-hõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik NÄIDE Liigist alustades: Rasvatihane – tihane – tihaslased – värvulised – linnud – keelikloomad – loomad – eukarüoodid 2. Mitteloomsed organismid Eestis. Üldiseloomustus, paljunemine, liigiline mitmekesisus. Bakterid- n kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Paljunevad pooldumisega. Ligikaudu 1-5 mikromeetri suurused. Seened- Neile on iseloomulikud pikad torujad rakud. Seened moodustavad eoseid. Esineb nii sugulist kui ka mittesugulist paljunemist. Umbes 100 000 seeneliiki Vetikad- on suur ...
Armastab päikest. Kasvukohaks sobib viljaka ja niiske mullaga, mitte väga soe (jahedam) ning tuuline koht. vastakuti asetsevad kitsad helerohelised lehed. PELARGONIUM – PEREKOND PELARGOON • Pelargoonid on väga arvukas perekond umbes 400 tuntud liigi ja tuhandete hübriidide ja ristanditega. Pelargoonide välimus võib lõputult varieeruda. Nad vajavad rikkalikuks õitsemiseks palju toitaineid, rohkesti kaaliumi sisaldavad väetised sobivad hästi. PETUNIA X ATKINSIANA(P X HYBRIDA) – HÜBRIIDPETUUNIA (KÖSTRILILL) • Petuuniad armastavad sooja ja päikselist kuid tugevate tuulte eest varjatud kasvukohta. Nad kasvavad võrdlemisi hästi igasuguses mullas, vältida vaid liialt happelist või leeliselist mulda. Eelistatult võiks kasvukoha muld olla kerge, huumus- ja toitaineterikas ning vett hästiläbilaskev. Ampli petuuniad armastavad päikest ning regulaarset kastmist
ja kompostimajanduse koostamine - väljaspool põlde kasvavate umbrohtude hävitamine - kultuuride õigeaegne koristamine sellega koristame ka umbrohuseemneid b) survetõrje - otstarbekas mullaharimine ja väetamine, piisavalt toitaineid so konkurents umbrohtudele - õige külviaeg ja külviviis siis pole umbrohtudel kasvueeliseid Mulla umbrohuseemne varu aitab vähendada sügiskünni sügavuse perioodiline varieerumine. Orgaanilised väetised tuleks viia sügavale mulda ja järgnevatel aastatel teha sügiskünd (või kobestamine) 4 5 cm madalamalt. Selline tehnoloogia võimaldab vähendada mulda viidud umbrohuseemne varu idanevust nn mulla isepuhastuse meetodil. Selle rakendamisel kaob seemnete idanemisvõime mulla mikroorganismide tegevuse tulemusena. Meetodi eelduseks on head mulla füüsikalised omadused: - liigniiskuse ja mullahappesuse likvideerimine - kõrgekasvulised kiire algarenguga sordid
Saastemaks ei tohi mõjutada rahvusvahelist kaubandust. 3. Teenusemaks (tarbijamaks) Tasu kk-da juhitava reostuse kogumise, puhastamise või töötlemise eest. Maks peab katma jääkainete puhastamise või töötlemise kulud. (nt. heitvee- ja prügimaks). 4. Toodangumaks (kaudsed maksud)- tootetasud/maksud- rakendatakse toodete suhtes, mis saastavad kas oma tootmise, tarbimse või ladustamise käigus. (nt. väetised, taimekaitse vahendid, patareid)- keskkonnaohtlike toodete maks. · Aktsiis, mis arvestab mootorikütustes plii sisaldust. · Väävlisisaldusega diisli ja katlakütused · Mürkained · Freooni sisaldavad ained (külmkapid). · Väetis 5. Administratiivmaks (riigilõiv) · Mitmesuguste keskkonnaseisundite kontrollimise, järelvalve, lubade väljastamise jms. tegelevate asutuste finantseerimiseks (laekub omavalitsusorganitele).
1880 keelas Inglise parlament reovee heitmise tänavatele. 19.saj kaasaegsed kanalisatsioonisüsteemid hamburgis, Londonis, Pariisis. 20.saj algul hakati mõtlema veekaitsele. 1916 esimesed täismõõtmetes aktiivmudapuhastid. 1966 esimene biotiik Vana-Kuustes, 1967 esimene aktiivmudapuhasti ringkanal Nõos. Veereostuse allikad Linnastumine palju inimesi koos ning loodusel suur koormus Põllumajandus saagikuse suurendamise eesmärgil mürgid, väetised jms Tööstus jäägid Sünteetilised pesuained Prügilad Tung loodusesse Transport Veereostusallikad jagunevad punktreostusallikad (reostuse asukoha saab selgelt määrata. Kus esineb? Asulakanalisatsioon, tööstusettevõtted, ohtlike ainete juhuslikud heited.) ja hajureostusallikad (reostusallikad, kus reostus pärineb suurelt alalt ning päris reostuskohta on keeruline või võimatu määrata. Kus esineb? Põllumajandus, hajaasustus, õhuvõõriste
· Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). · Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 linnas 30%, 1960 linnas 33%, 2000 linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo, Shanghai, Sao Paulo. · Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). · Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse ...
Keemiatööstus - Hispaania keemiatööstus moodustab 10% SKPst, millega on suurim tööstusharu. Maailmas on Hispaania keemiatööstus suuruselt viies. Keemiatööstuses tegutseb 7971 ettevõtet ja sektor tagab töö 254 000 inimesele. Sektori käive on ca 36 miljonit eurot. Hispaania ekspordis on keemiatooted neljandal kohal. 35% keemiatööstuse toodangust moodustavad tööstuskeemia tooted (tööstuslikud gaasid, värvained ja pigmendid, orgaaniline ja anorgaaniline keemia, väetised, kumm ja plastik toorainetena, kiud), 27% kuulub farmaatsiatööstusele ja taimekaitsevahendid ning 35% tarbekeemia. Keemiatoodete ekspordist moodustavad 46% tööstuskeemia tooted. Kõige kiiremini areneb farmaatsiatööstus, mis on koondunud Madridi ümbrusse ja Katalooniasse. Elektroonikatööstus on üks dünaamilisemaid tööstusharusid. Näiteks on Hispaania Euroopa juhtivaid telerite tootjaid ja eksportijaid. Hispaaniasse on rajanud oma
Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda.Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 – linnas 30%, 1960 – linnas 33%, 2000 – linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo. Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muu...
nitrosamiidid. N-nitrosoamiinide sisaldus õhus põhiliselt sõltub tehnoloogilisest inimtegevusest (automagistraalid, tööstused ja loomakasvatus). Amiinide moodustamine mullas toimub keemiliste ühendite või orgaaniliste ainete lagundamisel. Nitrosoühendid mullas on stabiilsed, eriti happelises keskkonnas. Põhilised nitrosoühendite ja lähteühendite allikad vees on tööstusettevõtete, põllumajandusettevõtete jäätmed, lämmastiku väetised ning mürkkemikaalid, eriti stabiilsed vesikeskkonnas. Nitrosoühendite kontsentratsiooni võib oluliselt vähendada toiduainete tehnoloogilisel töötlemisel. Nitrosoühendite sisaldus toiduainetes on seotud toiduainete töötlemisega. Tehnoloogiline töötlus, suitsutamine, praadimine, konserveerimine, soolamine ja kuivatamine kiirendavad nitroseerimisreaktsiooni. Nitritide hulk vorstides väheneb hemiinkloriidi ja naatriumaskorbaadi toimel
Saastemaks ei tohi mõjutada rahvusvahelist kaubandust. 3. Teenusemaks (tarbijamaks) Tasu kk-da juhitava reostuse kogumise, puhastamise või töötlemise eest. Maks peab katma jääkainete puhastamise või töötlemise kulud. (nt. heitvee- ja prügimaks). 4. Toodangumaks (kaudsed maksud)- tootetasud/maksud- rakendatakse toodete suhtes, mis saastavad kas oma tootmise, tarbimse või ladustamise käigus. (nt. väetised, taimekaitse vahendid, patareid)- keskkonnaohtlike toodete maks. · Aktsiis, mis arvestab mootorikütustes plii sisaldust. · Väävlisisaldusega diisli ja katlakütused · Mürkained · Freooni sisaldavad ained (külmkapid). · Väetis 5. Administratiivmaks (riigilõiv) · Mitmesuguste keskkonnaseisundite kontrollimise, järelvalve, lubade väljastamise jms. tegelevate asutuste finantseerimiseks (laekub omavalitsusorganitele).
g. aktiviseerib fermentide tegevust h. kaalium suurendab taimede seisu-, külma-, põua-, ja haiguskindlust ning parandab saagikvaliteeti. i. soodustab õienuppude teket Omastatava kaaliumi sisaldus mullas on ca 0,015% s.o 200-800 kg/ha. Kaalium hoitakse mullas tugevalt kinni ja seetõttu on kaaliumi väljaleostumine väike (joonis 4). See ei kehti liiv ja saviliiv muldadel. K väetised Mullalahuses olev Asendatavalt Mulla savimineraalide K neeldunud K poolt asendamatult neeldunud K Omastatav kaalium Fikseeritud kaalium Veega väljaleostumine (arvestatav l ja sl muldadel) Joonis 4 Kaaliumväetiste transformatsioon mullas
4) Tuua näiteid kaalium-, lämmastik- ja fosforväetiste kohta. 5) Mineraalväetised ja keskkond. 1) Lämmastikku, fosforit, kaaliumit, kaltsiumit, magneesiumit, väävlit. 2) Makroelemendid on toiteelemendid, mida taimed vajavad suurtes kogustes, nt. ülaltoodud. Mikroelemente vajavad taimed väiksemates kogustes, nt. raud, mangaan, boor, vask, tsink, koobalt, molübdeen jne. 3) Mineraalväetised on väetised, milles taimedele vajalikud toiteelemendid esinevad anorgaaniliste ühenditena (org. üh. uurea). Taimed omastavad neid mullavees dissotsieerunult anioonide ja katioonidena. 4) KCl, K2SO4; NaNO3, NH4NO3, nitraadid, uurea; superfosfaat Ca(H2PO4)2, CaHPO4. 5) Mineraalväetiste tootmine ja nende kasutamine suurema saagikuse eesmärgil saastab keskkonda, nende tootmisel ja kasutamisel satuvad mürgised heitmed õhku, pinnasesse ja vette. Süsinik
12. Atmosfääri koostise antropogeensed muutused ja tagajärjed Kasvuhoonegaasid: a) CO2- fosiilsed kütused 87%, maakasutusmuutused 11%, tsemendi tootmine 2% Suureneb iga aasta 0,5% b) CH4- karjakasvatus 29%, riisikasvatus 28%, energiatootmine 23%, biomass 10%, prügimäed 10% Looduslik-turba lagunemine ja muda käärimine märgaladel Suureneb 0,75% aastas c) N2O- biomassi põletamine 43%, energiatootmine 34%, väetised 21%, põllumaad 2% Suureneb aastas 0,2-0,3% 13. Hüdrosfäär ja vee jaotumine Maal Maakera veevarud: Mered 97,2% Jääliustikud 2,1% Põhjavesi 0,6% Pinnavesi 0,009% Veeaur 0,001% 14. Vee kihistumine maailmameres Maailmamere vee temperatuur on kõrgem pinnalähedases kihis, mis soojeneb päikesekiirguse toimel. Sügavuse suurenedes kahaneb päikesekiirguse soojendav toime ja lainetusest tulenev vee segunemine lakkab, seetõttu langeb vee temperatuur väga kiiresti
Kui kasvamaminek on 25-85% - vajab kultuur täiendamist. Üle 85% kasvamamineku korral ei täiendata. Tavaliselt täiendatakse järgmise aasta kevadel, või ka sügisel. Kui loodusliku uuenduse käigus tekib ebasoodsaid puuliike meie jaoks, mis takistavad meie poolt rajatud kultuuri kasvu, peame hakkama neid välja raiuma s.o. koosseisu reguleerimine. Väetamine Metsaseadusega on keelatud otsetoimeliste mineraalväetiste kasutamine. Kuna väetised on kallid, siis praktiliselt neid ka ei kasutata. On tehtud väetiskatseid teadusliku uurimistöö eesmärgil. Keemilist töötlemist (pritsimist) - putukkahjurite ja seenhaiguste tõrjeks. Kaitseabinõud loomade vastu - tarastamine, repellentide kasutamine. Tulekaitseabinõud - tulekaitseribade rajamine Põllumaade metsastamine. Põllumajanduslike maade metsastamine (metsastumine) on õigustatud peamiselt kahel juhul: 1 1
1. Looduskaitse mõtte ja mõiste teke ja arenemine keskkonnakaitseks Eestis ja maailmas. Saab rääkida looduskaitse-eelsest perioodist, kus looduse kaitsmiseks astuti üksikuid samme (tegevus polnud teadlik) ja teadliku looduskaitse perioodist, kus looduse kaitsmisest kujunes laialdane ja sihipärane tegevus. Looduskaitse ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide kaitsmise. Areng Euroopas Esimesed organisatsioonid, mis looduskaitse alal tekkisid, lähtusid looduse kaitsimise esteetilistest ja eetilistest ning hiljem ka teaduslikust aspektist. Maailma vanim kaitseala pärineb 14. sajandist (asub Poola ja Valgevene piiril). Paljud Euroopa I kaitsealadest loodi jahiloomade tarvis (1537 Ahvenamaa, 1569 Kaipfstocki piirkond Sveitsis, 1836 Drachenfelseni kalju Saksama...
Üks aspekt andis 1 punkti. 1) Puidu, orgaanilise aine põlemisel tekib CO2. 2) Metsad seovad CO2, metsade pindala vähenedes väheneb ka CO2 sidumine jms. Sagedasemad eksimused: metsade tähtsust nähakse O2 tootjana, mitte CO2 sidujana. (osaülesanne 33) Mis tagajärjed keskkonnale, lisaks kasvuhoonegaaside emissioonile, võivad Indoneesias tekkida seoses õlipalmide laialdase kasvatamisega? Üks õigesti sõnastatud tagajärg andis 1 punkti. 1) Istandustes kasutatavad taimekaitsevahendid, väetised ja putukamürgid saastavad keskkonda. 2) Taimehaigused ja -kahjurid võivad ulatuslikult levida. 3) Hävivad liikide elupaigad, väheneb liigiline mitmekesisus. 4) Sademeterikkas piirkonnas võib ulatuslikult levida erosioon. Sagedasemad eksimused: keskkonnaprobleeme ei seostatud õlipalmide kasvatamisega vaid tööstusest tulenevate keskkonnaprobleemidega. Ülesande nr 11 tulemused Osa- Max Ülesande Keskmine Keskmine Keskmine Keskmine Max Null-
Ehitised (hooned, rajatised, seadeldised) loovad tingimused tootmise tehniliste funktsioonide täitmiseks. Tehnilisi ressursse kasutatakse tootmises töövahendina. Töövahendite üheks omapäraks on see, et nad kuluvad, muutuvad väärtusetuks tootmisprotsessis. Nende väärtus kantakse vastavalt kulumisele üle valmistoodangule. Materiaalsed ressursid on mitmesugused materjalid ja saadused, mida kasutatakse põllumajanduslikus tootmises töö objektina. Põhiline osa neist (seeme, väetised, söödad, mineraalained, biopreparaadid jne) kasutatakse lähtematerjalina toodangu valmistamiseks. Peale selle tarbitakse tootmisprotsessis veel kütust, määrdeaineid, mitmesuguseid ehitusmaterjale, tööstustoorainet ja muid materiaalseid ressursse. Materiaalsete ressurssidena võetakse ka arvele lõpetamata toodang (külvid, lõpetamata ehitused jne). 53
jääkideks. Gruppide omahind leitakse kulude kogusumma jagamisel proportsionaalselt realiseerimishinnale. Taimekasvatustoodangu tootmiskulusid on võimalik jagada nii otse- kui kaudseteks kuludeks, samuti klassifitseerida muutuv- ning püsikuludena, kõik sõltub ettevõttes valitud kuluarvestussüsteemist. Püsikulud: kulum, masinate remont ja korrashoid, kindlustusmaksed, maamaks, põhivara intressinõudlus, tootmise üldkulud jne. Muutuvkulud: seeme, väetised, taimekaitsevahendid, masintöö kulud, kuivatuskulud, 31 ostetavad tootmisteenused, saagi säilitamine, taara jne, samuti töötasu- ja sotsiaalkulud, mis pole masintööde hulka arvestatud. 4. Söötade omahinna arvutamine Söötade omahinna eraldi kalkuleerimine on vajalik seepärast, et jooksval aastal kasutatavatest söötadest osa on toodetud eelmisel aastal, osad saadud/saadakse
Meetodi ja tulemuste ümbertöötlemine on kujun eraldi teadusharuks- katsemetoodika ja eksperimentaalandmete ümbertöötlemine. Nõu ehk vegetatsioonikatsed- samuti uurimismeetod. Taimed kasvavad kasvu-nõudes- pottides. Neid kasv kunstlikult loodud keskkonnas. Põllutingimustes on kasvukeskkonnaks muld, veg katsetes võib kasut mulda, kvartsliiva, toitelahust. Võib kasut ka kunstlikku substraati (turvas). Kasvukeskkonda võib reguleerida-erinevad väetised ja happesused.Kasut ka keemilisi analüüsimeetodeid-saaduste kvaliteedi hindamiseks. Agrometeroloogilised vaatlused-peame teadma, millised tingimused on taime kasvu ajal. Nõukatsete puudus on see, et taimed kasvavad piiratud mahus. 5) Põllukultuuride rühmitamine, selle alused. 300000 erin taimeliiki on maakeral ja in kasut nendest 20-50 000 ringis.Otseslt kasvatab aga 1500 liiki. Massilised on kasvatavad aint 100 liiki. Taimede rühmitamise aluseid on palju: 1. elutsüklipikkuse järgi:
tihedus. Jaotusladudes teostatakse igapäevaselt saadetiste konsolideerimist ja cross-dockingit Juhita tõstuk (Automated guided vehicle (AGV) Laser guided vehicle (LGV)) Automaatika poolt juhitav laotõstuk, mis transpordib koormat ühest kohast teise. AGV orinteerub ruumis tavaliselt laseri ja peeglisüsteemide abil, selle tööd juhib arvuti. Juhuveod Mereveod, mis tellitakse laevaomanikelt/agentidelt kindlate kaubakoguste (enamasti vili, nafta, süsi, väetised jne) toimetamiseks ühest sadamast teise. Vahelduvad sadamad, puudub veograafik, agendid otsivad laevadele pidevalt uut lasti. Üle 75% laevatatavatest kaubakogustest teostatakse juhuvedudena. Juurdehindlus Hinnalisa protsentides, mis näitab kui suur osa ostuhinnast on lisatud ostuhinnale müügihinna saamiseks. Juurdehindluse arvutamiseks jagatakse müügi- ja ostuhinna vahe ostuhinnaga (KM=0) Käsikahveltõstuk
1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva- tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös- tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed...
1. Terminite „globaliseerumine“ ja „globaalprobleemid“ tekkimine ja kujunemine Esmakordselt tarvitati sõna 17.sajandi lõpus, protsessi tähenduses inglise keeles 1950.aastate teisel poolel. 68.aasta Rooma Klubi raportitega hakati mõistet rohkem teadvustama ja defineerima kui uut ajastut, millega kaasnevad uut tüüpi probleemid. 80ndatel levis globaliseerumise termin massimeedias, millega tähistati paljudes eri riikides toimivate ettevõtete turgude ühtesulamist. 1990ndatel sai globaliseerumisest trendisõna: seotud Aasia Tiigrite järsu esilekerkimise ka 3.maailma mõiste teisenemisega, samuti II maailma e kommunistliku bloki kokkuvarisemisega, mille kaudu tekkis arvamus, nagu hakkaks nüüd kogu maailm sarnase majandus-ja väärtusruumi poole liikuma. Globaalprobleeme viimasel kümnendil väga ei käsitletud, sest üldine suhtumine ülemaailmastumisesse oli positiivne; suhtumine hakkas uuesti tekkima 21.sajandi alguses seoses nt kaksiktornide rün...
Tootlikkuse analüüsimisel, prgnoosimisel ja planeerimisel arvestada tootlikkuse kasvu ettevõtteväliste teguritega (ohtude ja võimalustega) ja siseteguritega. Tootlikkuse tõstmise programmi elluviimine eeldab teatavat organisatsioonilist mehhanismi ja juhtimisstrateegiat. 3. Materjaliressursside efektiivsus 3.1 Väetiste kasutamise efektiivsus Taimekasvatuses on peamisteks materiaalseteks ressurssideks seeme ja väetised. Nende tasakaal materiaalsetes kuludes on ca 40%. Tootmise intensiivistamiseks tuleb kasutatavate väetiste hulka pidevalt suurendada, kusjuures seemne kulu muutub vähe. Taimekasvatuse efektiivsus sõltub suurel määral väetiste kasutamise efektiivsusest. Väetiste käitlemise üle teostatakse järelvalvet väetiseseaduse ja selle rakendusaktide alusel. Eestis registreeritud üle 100 väetise tüüpnimetuse koos tootja, töötleja või sissevedaja nimega, üle 250 kaubandusliku
esineb erosioonioht). Reostus reostatus, vee saastatus (saastamine), loodusliku veereziimi või vee kvaliteedi rikutus. Kui vette on lastud orgaanilisi või anorgaanilisi aineid või vee temp-i on muudetud, võib ta osutada mõneks otstarbeks kõlbmatuks. Eristatakse koldelist, nt. asulais, tootmisettevõtteis ja farmides moodustuvat punktreostust ja suuri alasid hõlmavat hajureostust, mida põhjustavad põllul, aias ja metsas kasutatavad väetised ja mürkkemikaalid, õhusaaste jms. Reostus põhjustab veeasukate elutingimuste halvenemist, sest hapniku hulk väheneb. Kui vee hapnikusisaldus langeb alla 5 mg/l, pagevad vääriskalad (forell), 2 mg/l piiril kaovad kõik kalad ja keskkond hakkab muutuma anaeroobseks. Veereostust mõõdetakse kahjulike ainete kontsentratsiooni (mg/l) või orgaanilise aine lagundamiseks kuluva hapniku kaudu (hapnikutarve, inimekvivalent).
Lämmastiku allikana tuleb karjamaal kasutada orgaanilistest väetistest (sõnnik, kompostid) vabanevat lämmastikku või liblikõieliste poolt seotud õhulämmastikku. Erodeeritud muldadel on sõnnikul ja kompostil lisaks väetavale efektile ka erosiooni vähendav mõju. Orgaaniliste 42 väetiste kasutamine soodustab liigirikka lambakarjamaa püsimist. Orgaanilised väetised kuuluvad perioodiliselt antavate väetiste hulka. Lühiajalisele karjamaale antakse need ainult rajamise alla. Pikaajalistel karjamaadel kasutatakse orgaanilisi väetisi lisaks rajamise käigus antule ka pealtväetisena 3...5 a. tagant. Orgaaniline väetis ei ole ainult mulla orgaaniliste ainete varu täiendamiseks vaid ka mikrobioloogilise tegevuse aktiviseerimiseks. Viimane omakorda loob eeldused nõudliku kuid liigirikka ja väärtusliku taimiku kujunemiseks
Joonis 5. Leiva "teekond" tarbijani. Ülesanne 16. Kirjelda joonise 5 põhjal leiva tootmisprotsessis osalevate ettevõtete tegevusi ja nendeks tegevusteks vajalikke ressursse järgnevas tabelis. tegevusala tootmisressursid Tegevusalad ja tooted, mis on vajalikud leiva tootmiseks maa põllumaa keemiatööstus väetised Põllumees kasvatab vilja (viljakasvatus) kapital traktorid energeetika kütus kombainid elekter Jne. masinatööstus traktorid töö agronoomid õmblustööstus riietus traktoristid toiduainetööstus toit
kuritegevus. tööhõive struktuur inimeste kooses, kes osalevad majandustegevuses 28 8. Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus 53. Looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele Looduslikud tegurid Majanduslikud tegurid Kliima: temperatuur, Kapital: hooned, masinad, niiskusolud, kasvuperiood seadmed, väetised, seemned, tõuloomad Mullad: viljakus, põuakindlus, Tööjõud: tööjõu kvaliteet, paksus ja lõimis traditsioonid Reljeef: tasane, mägine, nõlva Valitsuse poliitika: toetused, kalle tollipoliitika 54. Tootmise vormid Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi
Vedelike hoiustamine Kas hoiukohad on korralikult taraga piiratud? Kas tarad on heas korras? Kas maa-alustel hoidlatel ja mahutitel on olemas sobivad katted ja kas need on heas korras? Kas laadimisplatvormidele on paigaldatud sobivad piirded? Kas on olemas korralikud hoiatusmärgid? Kuivained Kas kuivainetega (teravili, väetised, liiv jms) töötamisel on tagatud ohutus? Kas juurdepääs teraviljahoidlatesse on takistatud? Biogaas Kas majandis on kohti, kus võib tekkida ja koguneda biogaas (näiteks lägamahutid, loomade või jäätmete hoiuruumid, kaevud jms)? Kas juurdepääs sellistele kohtadele on takistatud? Kas kasutatakse tulekaitsemeetmeid?
raudtee ja ka Tallinn-Pärnu-Ikla maantee. Sadamate kaubavoogudest on transiidiga seotud 75% ja raudteel 45%. Kuna Venemaa naftavood lähevad järjest enam läbi tema enda sadamate, siis need osakaalud vähenevad. Praegu võib umbes kolmandik kaubavoogudest olla seotud transiidiga. Sellest põhiosa moodustab naftatoodete väljavedu Venemaalt. Algul mööda raudteed, siis tankeritega meritsi edasi. Olulisematest kaupadest on Eestit läbinud veel teravili ja väetised, aeg-ajalt ka muud kaubad. Järjest enam on kasvanud transiit läänest Venemaale, seda põhiliselt konteinervedudena, aga ka sõiduautode veona. Teine oluline valdkond on reisilaevandus, mis otseselt seostub ka turismiga. Aastas umbes 8 miljoni reisija edasi-tagasivedu Tallinna-Helsingi ca 80 kilomeetrisel liinil toob tulu nii Eesti kui ka Skandinaavia firmadele ning konkurents erinevate firmade vahel on väga kõrge. Suvisel hooajal väljub pea iga tund mõni praam või
Inglismaa Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud ja majanduslikud tegurid Looduslikud tegurid: · Kliima temperatuur, kasvuperiood, niiskus · Mullad viljakus, paksus, põuakindlus · Reljeef tasane/mägine, kalle Majanduslikud tegurid: · Tööjõud kvaliteet, traditsioonid · Valitsuse poliitika toetused, tollipoliitika · Kapital hooned, masinad, väetised, seemned, tõuloomad jms Erinevad põllumajanduslikud tootmise vormid ja nende levik segatalu industriaalajastul jagati mõisamaa ning tekkisid segatalud. Alguses toodeti ainult endale kõik vajalik, kuid hiljem hakati järkjärgult ka saadusi müüma. Tulude eest osteti väetist, tööriistu, tõuloomi ja hooldust. Tänapäeval esineb vaid arengumaades. Spetsialiseeritud suurtalu moodne, kõrgtootlik taluvorm, mis kujunes välja segatalust kitsa spetsialiseerumise käigus. Nt
Muu Euroopa(Lääs) vabanes 1840ndatel näljahädast. Soomes oli veel 1860ndatel, Venemaal 1891-92. Näljahädele aitasid lõpu teha nt kommunitaktsiooni edendamine, raudteede tulek, toitu saadi tuua kaugematest maaosadest ja riikitest, laevanduse areng ja rahvusvahelised turud kaubanduses. Samuti olid finantsreservid- magasite süsteem, riigid ja kogukonnad kogusid vilja tagavaris. Maaparandus, tõrjevahendid, sordiaretus, väetised, saadi võtta kasutusele vesiseid alasid ja muidu kasutuskõlmatuid alasid. Samuti kadus varauusajale omane külm kliima, Väike Jääaeg. Uued saavutused põllumajanduses ja kartul. teravilja kõrval tegi võidukäigu kartul. Kartul ja vili ei ikaldunud kunagi samal aastal. Lisaks sellel on kartu väga vähenõudlik. Iiri suur näljahäda 1846-1849. Iirimaa toetus täielikult kartulile. 1846 oli kartulil lehemädanik(seenhaigus), mis hävitas kogu saagi. Puhkes suur nälg, elanikkond
Vedelike hoiustamine Kas hoiukohad on korralikult taraga piiratud? Kas tarad on heas korras? Kas maa-alustel hoidlatel ja mahutitel on olemas sobivad katted ja kas need on heas korras? Kas laadimisplatvormidele on paigaldatud sobivad piirded? Kas on olemas korralikud hoiatusmärgid? Kuivained Kas kuivainetega (teravili, väetised, liiv jms) töötamisel on tagatud ohutus? Kas juurdepääs teraviljahoidlatesse on takistatud? Biogaas Kas majandis on kohti, kus võib tekkida ja koguneda biogaas (näiteks lägamahutid, loomade või jäätmete hoiuruumid, kaevud jms)? Kas juurdepääs sellistele kohtadele on takistatud? Kas kasutatakse tulekaitsemeetmeid?
imago ning propageeriksid seda ka väljaspool reklaamteateid, võimendades seega reklaami edu. 7. Ülitähtis on kooskõla selle vahel, mis on imago kandjaks reklaamis ning kliendi poolt tunnustatud toode/teenuse olemuseks. Mõistuspäraste imagote kandidaadid: Finantssfäär Tööriistad Seadmed Meditsiinisfäär Autoosad Kindlustussfäär Väetised Materjalid Mõned toiduained Tunnetepäraste imagote kandjad: Moeesemed Kosmeetika Lilled Ehted Reisimine ja puhkus Kunstesemed Mängud ja mänguasjad Muusika ja muusikatarbed Mõned toiduained Imagopõhine hea maine margi tuntuse ja margi poolt esile kutsutud heade tunnete summa. Keelekasutus reklaamis Eristatakse olulisematena sõna/mõiste taset, lauseehituse taset, teksti kui terviku taset.
energiatootmine 23% biomass 10% prügimäed 10% o suureneb 0,75% aastas o eluiga on alla 10 aasta, tugevam kasvuhoonegaas kui CO 2, aga teda on atmosfääris vähem N2O (naerugaas) o ülemaailmsed emissiooniallikad: biomassi põletamine 43% energiatootmine 34% (fossiilsed kütused) väetised 21% (lämmastikväetised) põllumaad 2% o suureneb 0,2-0,3% aastas O3 (osoon) – gaas, mida leidub nii stratosfääris (ca 90% kogu atmosfääris olevast kogusest) kui ka troposfääris (u 10%). Osooni funktsioon ja mõju keskkonnale on stratosfääris ja troposfääris erinevad stratosfääris takistab UV-kiirguse jõudmise Maa pinnale o osoon neelab UV-kiirgust, pöördreaktsioon: O3→O2→O3 O2 reageerides O-ga eraldub soojus
Tõde saame loomulikult teada tagantjärele. Millest jääme ilma nafta lõppedes? Õhukonditsioneerid, ammoniaak, antihistamiinid, antiseptikud, kunstmuru, asfalt, aspiriin, õhupallid, sidemed, paadid, pudelid, rinnahoidjad, närimiskumm, butaan, kaamerad, küünlad, autoakud, autokered, vaibad, kassetid, soojustusvahud, CD, arvutid, kontaktid, joonistussöed, koor, hambatäide, deodorant, detergendid, täringud, nõudepesuvedelik, kleidid, kuivatusaparaadid, soojendustekid, isoleerpael, väetised, kalapeibutised, põrandavaha, jalgpallid, liimid, glütseriin, golfipallid, kitarrikeeled, kunstjuuksed, juuksevärv, juuksekoolutajad, kuuldeaparaadid, südameklapid, kütteõli, majavärv, soojustus, reaktiivmootorite kütus, päästevestid, põrandakatted, huulepalsam, huulepulk, valjuhääldid, ravimid, mootorikütus, kiivrid, kinofilm, küünelakk, õlifiltrid, aerud, värvipintslid, värvid,
Katseklaasikatsed on näidanud, et pestitsiidid on põhjustanud nt. embrüonaalsete- ja platsentarakkude ning meessuguhormoonide kahjustusi. Nad võivad sattuda organismi toidu, naha või hingamisteede kaudu. Pestitsiidide inimesele kahjuliku mõju kinnituseks veel üks näide: Moldovas on täheldatud otsest sõltuvust maa-ala pestitsiidide koormuse ja tuberkuloosi haigestumise, laste suremuse, samuti maksa- ja vereloome elundite haiguste vahel. Liigselt mulda viidud väetised satuvad koos pinnavetega põhjavette ja veekogudesse, tuues seega ümbritsevale keskkonnale kasu asemel kahju. Paljuski tänu põllumajandusele on maapinnale lähim põhjaveekiht väga mitmetes kohtades saastunud nitraatide ja muude joogiks sobimatute lisanditega. Enimkasutatud mineraalväetised on lämmastikväetis taimede lämmastikuvajaduse rahuldamiseks, fosforväetis fosforitarbe rahuldamiseks ning kaaliumväetis, mis suurendab
sügavmagusa mulje ja poola omad olid vesised nagu valge vein (.) ei maksa õieti süüa ega juua (.) mis siis tähendab eesti maasikas on oma hinda väärt võ K: ma=arvan küll J.M: arvate (.) miks nad nii kallid on (.) miks poola omad odavamad on K: vot see on nüüd see koht et ma ei ütleks et meie omad kallid on (.) sellepärast et kui sa: arvestad kõik kulud (.) mis sa alustad kevadel aprilli lõpus: maasikataimede puhastamisega ja uute istutamisega kiled väetised (.) taimekaitse (.) korjamine (.) korjajale maksad siis: uuesti puhastamine uuesti väetamine (.) a:ga ma=arvan et need ma ei ole väga kursis selles mõttes et ma ausalt öelda ütlen et ma esimest korda elus maitsesin $poola maasikat$ J.M: tõsi jah K: $jaah$ J.M: kuidas see nüüd siin õnnestunud on (.) saate [oma põllult kõhu täis] K: [nooh] (.) saan ju omalt põllult sest
Ta talub mitmesuguse pH-ga pinnast, kuid eelistab savipinnast. Enne umbrohumürkide kasutuselevõtmist sisaldasid müüdavad muruseemnesegud valget ristikut sagedamini kui tänapäeval, sest ta suudab hästi kasvada ja maapinnale rohelise katte tekitada ka toitainetevaesemal pinnasel, kus teised murutaimed hästi kasvada ei taha. Valge ristik suudab siduda lämmastikku. Lämmastiku sidumine vähendab pinnase leetumist ja takistab mõne muruhaiguse levikut, mida väetised muidu soodustavad. Selletõttu peetakse teda kasulikuks murutaimeks. Ta suudab koguni teisi umbrohtusid välja tõrjuda. Seetõttu vaesestab valge ristik maastiku bioloogilist mitmekesisust, eriti viljakal pinnasel. Ja vastupidi: valge ristiku puudumist peetakse bioloogilise mitmekesisuse tunnuseks. Ristikuõied meelitavad ligi mesilasi. Paljajalu võib niimoodi mesilasele peale astuda, misjärel mesilane astujat jalatalda nõelab. Seetõttu ei peeta mõnel pool
Üks olulisemaid võtteid seemnesaagi parandamiseks on puistute harvendamine, et luua puudele paremaid valgus ja toitumustingimusi, aga see ei tohiks olla nii tugev, et 38 väljaraiutavate puude arvelt üldine seemnesaak langeks (parim täius 0,5 - 0,6). Puude seemnekandvust saab parandada ka puude väetamise teel. Kasutatakse mineraalväetisi (praegu on väetised kallid ja praktikas seda ei kasutata, ka on Metsaseaduses otseselt keelatud mineraalväetistega metsa väetamine. Küll on aga korraldatud sellealaseid katseid). 10.2 Metsa vegetatiivne uuenemine Vegetatiivselt toimub uuenemine peamiselt kännu- ja juurevõsudega. Kännuvõsu: areneb kändudel uinuvatest lisapungadest peale puu raiumist. Kännuvõsu arenemise võime sõltub: * puuliigist (kännuvõsu on iseloomulik enamikule lehtpuudele Ta, Ks, Lv, Lm, Sa, Pä, Ja, Va).
See ei tohi olla: · Suurem kui ¼ konstruktsiooni või detaili minimaalne mõõde; · Suurem kui ½ plaadi paksusest; · Suurem kui ¾ armatuurvarraste vähim puhas vahe. Jämeda täitematerjali valikul seab piirid ka kasutatava segisti maht- väike segisti ei võimalda saada vajalikku segu ühtlust liialt jämeda täitematerjaliga. Betooni vesi peab olema joogivesi või vesi, mille pH4 (aluseline). Kahjulikeks lisanditeks vees võivad olla sulfaadid, happed, rasvad, õlid, suhkur, väetised jne. Kui betooni valmistamisel kasutatakse harilikku joogivett, siis vee kvaliteeti ei kontrollita. Tundmatu vee kasutamisel tuleb seda aga teha. Merevett võib betoonis kasutada, kui tema soolade sisaldus ei ole üle 2%. Raudbetoonis merevett kasutada ei tohi (soodustab sarruse korrosiooni). Ka betooni kastmiseks tuleb kasutada puhast vett. Vee kvaliteeti võib kontrollida keemilise analüüsi teel või proovisegudega. Võrdluskatsed joogiveega valmistatud betooni omadustega
metsatulekahjud, ulukid, tormid, üleujutused, looduslik erosioon, toitainete rikaste kivimite murenemine. Antropogeensed - inimtegevus looduses ja selle mõju keskkonna seisundile. Peamised punktreoained: - Toitained Fosfor ja lämmastikuühendid Veekogude lämmastikukoormusest pärineb suur osa põllumajandusest ja õhureostusest, olmereovete osakaal on üldiselt tühine. Fosfori peamiseks allikaks on olmereoveed, pesuained, väetised, erosioon. - Bakterid Fekaalsed kolibakterid - Püsivad orgaanilised ühendid ja metallid Biomagnifikatsioon Koguorgaanika Õlid ja rasvad Reoainete klassifikatsioon: - Lagunevad - looduses eksisteerib nende laguringe,kergesti lagunev orgaaniline aine BHT, iseloomustab tarbitav hapniku hulk. - Püsivad reoained anorgaanilised sünteetilised kemikaalid, millised lagunevad ainult osaliselt. - Anorgaanilised kemikaalid(Pb, Cd, Hg,jt
(FC/ - 2 1 6 5 4 3 28 25 22 TP) MC (T - 5 4 3 4 6 8 99 12 14 C/T P) Lisaülesanne: Kui Mia töötaks vabrikus, teeniks ta aastas 16 000 eurot. Kui ta hakkaks selle asemel tomateid müügiks kasvatama, peaks ta kasutusele võtma oma pangahoiuse 4000 eurot, millelt ta võiks saada 2% intressi aastas. Taimed, väetised, tööriistad jne. maksaksid 7000 eurot aastas. Oletame, et ta võiks saada aastas 19 000 eurot tulu. Kogutulu (TR)= 19 000 eurot , otsene kulu = 7000, Vabrikus töötades=16000, pangasääst=2% intresse aastas. Arvuta a) tomatikasvatuse kogukulud: -4080 b) tomatikasvatuse kaudsed kulud :16000+4000*0,02=16080 c) tomatikasvatuse majanduskasum: TR-(otsene+kaudne kulu)= 19000-(16080+7000)= -4080
Väetamine 1. rühma kuuluvaid õhukeseturbalisi jääksoid tavaliselt ei väetata. Mineraalväetisi tuleb anda üle 50 cm paksuse turbakihiga jääksoodele. Väetiste liigid ja norm valitakse vastavalt pindmise turbakihi tüübile. Paljudel juhtudel turbatootmine on lõpetatud kändude tõttu ning pindmiseks kihiks on rabaturvas. See on praktiliselt steriilne. Ilma PK- (NPK) väetisteta mets sellel ei kasva. Siirdesooturvast tuleks samuti väetada. PK- väetised antakse ülepinnaliselt enne kultuuri rajamist, N-väetis antakse külvikultuurile kohe pärast kultuuri tärkamist, istutuskultuuridele aga alles 2...3. aastal pärast istutust. N-ga on soovitav väetada paiklikult, see vähendab rohukasvu ja lehtpuuvõsa teket. Vanemaid kultuure väetatakse ülepinnaliselt. Kui jääkturbasoid ei kultiveerita, uuenevad need pikkamööda lehtpuudega - kask, paju, harvem haab
august väljatõmbamiseks. Kokkuvolditud muukraud jääb uksepra vahele, ega lähe laiali, kui on korralikult valmistatud. 2.2. KASULIKE MAJAPIDAMISKEMIKAALIDE LOETELU JA SAADAVUS. KEMIKAAL KUS KASUTATAKSE SAAB KÄTTE 1 alkohol, etüülalkohol. alkohoolsed joogid ja lahustid (min.95%) viinapoed; metallikauplused. 2 ammoniaak CLEAR - majapidamisammoniaak; supermarketid; keemia poed; nuuskpiiritus apteegid. ammooniumnitraat lahustuvad külmutuspakendid; väetised rohukauplused; apteegid; keemia poed. nitroksiid survestatud vahukreemid pidutsemisvahendite kauplused. magneesium tulesüütajad matkatarvete poed. letsitiin vitamiinid farmaatsia; apteegid. mineraalõlid küpsetamine; lahustid supermarketid; apteegid. 3 elavhõbe elavhõbedatermomeetrid supermarketid; tööriistapoed. väävelhape laadimata autoakud autokauplused. glütseriin fotonduses farmaatsias; apteegid; fotopoed. väävel aiandus aiandus-; tööriistapoed.
Võrdlemisi valgusenõudlik, kuid talub hästi mõningast varju („Dendroloogia“ Valgus 1987). Väetamine: kevadel mulla kaevamisel antakse põõsale liiva ja lupja, aga ka mineraalväetisi: lämmastik- ja kaaliumväetisi – 10-15 g/m2, kaaliumiväetist 15g/m2 kord 2-3 aasta jooksul sügisel, et taim talvituks paremini. Väetisi ei anta mitte ainult istutamise ajal, vaid intensiivse kasvu ajal pealtväetisena. Orgaanilised väetised kindlustavad bakterite arengut ja tõstavad mullaviljakust, mineraalväetised annavad vajalikke toitaineid. Pidevalt tuleb mulda ka lubjata. Multšimine aitab reguleerida mulla happesust või leelisust, vähendab umbrohu kasvu ning varustab ligustrit orgaanilise väetisena- suurendab elujõudu. Kui tekivad okstele punakaspruunid, kohati sissevajunud laigud ja haiguse süvenedes ümbritsevad laigud oksa ja see kuivab ülalpool kahjustuskohta, tuleks
kkministri nõusolekul. Veekaitsevöönd: LM, suurematel järvedel 20 m; teistel järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitel ning mpsde eesvooludel 10 m; maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km 2 1 m. Keelatud on maavarade kaevand, puu ja põõsarinde raiumine, maj tegevus(va niitmine), väetised. Supelrannal (üldplaneeringuga määratud ala) ei ole veekaitsevööndit. Natura alade reziim: aladest valit esinduslikum osa, mis on vajalik vastava liigi säilit; ajutised piirangud eelvalikualadel (nt lageraie, lood rohumaal ja metsamaal väetiste ja mürkide kasut, jäätmete ladust, va. olmejäätmed oma kinnistu piires; kkteenistuse nõusolekul võib nt rajada uusi
Asja tasakaalustavad vulkaanipursked, mis paiskavad atmosfääri suurtes kogustes süsinikku. Inimene oma tegevusega rikub seda tasakaalu- fossiilsete kütuste põletamisel ja karbonaarsete kivimite töötlemisega ning maakasutuse muutmisega (metsade raie etc) paisatakse aastas keskmiselt 5,5*109 tonni süsinikku atmosfääri. 37 Orgaanilised väetised Lämmmastikuringe- lämmastik esineb peamiselt atmosfääris N2 kujul (78%), sest see on väga stabiilne molekul, mida on raske lõhkuda, seetõttu on lämmastiku käive atmosfääris ja setetes aeglane, ulatudes miljonitesse aastatesse, mullas on ligikaudu 2000 aastat ja taimedes 50 aastat. Lämmastikuringe on tihedalt seotud hüdrosfääriga, sest lämmastikuühendid lahustuvad vees väga hästi. Lämmastik atmosfääris laguneb
huumusrikast mulda. Võrdlemisi valgusenõudlik, kuid talub hästi mõningast varju. Väetamine: kevadel mulla kaevamisel antakse põõsale liiva ja lupja, aga ka mineraalväetisi: lämmastik- ja kaaliumväetisi – 10-15 g/m2, kaaliumiväetist 15g/m2 kord 2-3 aasta jooksul sügisel, et taim talvituks paremini. Väetisi ei anta mitte ainult istutamise ajal, vaid intensiivse kasvu ajal pealtväetisena. Orgaanilised väetised kindlustavad bakterite arengut ja tõstavad mullaviljakust, mineraalväetised annavad vajalikke toitaineid. Pidevalt tuleb mulda ka lubjata. Multšimine aitab reguleerida mulla happesust või leelisust, vähendab umbrohu kasvu ning varustab ligustrit orgaanilise väetisena- suurendab elujõudu. Kui tekivad okstele punakaspruunid, kohati sissevajunud laigud ja haiguse süvenedes ümbritsevad laigud oksa ja
meditsiin, tööstus, energeetika, transport, olme). Rakendusbioloogia on bioloogia avastuste rakendamine praktikas. Biotehnoloogia on rakendusbioloogia valdkond- meetodite kogum, mille abil kasutatakse organismidele omaseid protsesse inimese huvides. Biotehnoloogilised rakendused- piimatooted, alkoholitööstus, pagaritööstus, hapendamisprotsessid (piimhappebakterid), toidulisandid (ensüümid), funktsionaalne toit. Ravimitööstus- antibiootikumid. Põllumajandus- silo, väetised, biotõrje, GMO-d. Jäätmemajandus- biogaas, biopuhastid, biomuda, biolagunevad materjalid. Tööstus- maagipuhastus, biopesuvahendid. Alexander Fleming on penitsiliini avastaja- antibiootikumid. Louis Pasteur on marutõvevaktsiini looja, pastöriseerimine. Baktereid, pärm- ja hallitusseeni kasutatakse neile iseloomulike ainete tööstuslikuks tootmiseks üha mitmekesisemalt- ka antibiootikumide, mõnede vitamiinide, aminohapete ja
kvaliteetsemad: puude laasumine on parem, 3. Väetamine Metsaseadusega on keelatud just esimestel kultiveerimisjärgsetel aastatel. b) Puistute ja puidu kvaliteedi tõstmine. otsetoimeliste mineraalväetiste kasutamine. Sõltuvalt rohttaimede kasvust tuleks neid hooldada Kuna aretuseks valitakse välja oma omadustelt Kuna väetised on kallid, siis praktiliselt neid ka ei esimestel aastatel 1-3 korda vegetatsiooniperioodi parimad puud, siis reeglina on nende järglased ka kasutata. On tehtud väetiskatseid jooksul. Hooldamine seisneb eelkõige heina kvaliteetsemad: sirge tüvega, väikse koondega, teadusliku uurimistöö eesmärgil. niitmises. peente okstega, hästi 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
