külvieelset harimist ja täiskülvamist. Et tööd kuhjuvad väga lühikesele perioodile, tuleb hoolikalt kaaluda nende tegemist, et tulla toime optimaalsel ajal. TALIVILJADE HOOLDAMINE Meie oludes vajavad taliviljad kevadel lämmastikuga väetamist. Teiseks vajalikuks kevadtööks on taliviljaoraste äestamine, see töö on aga paljudel ununenud. Äestamine parandab võrsumist (eriti talinisul), hävitab umbrohtu, kobestab mullapinda, vältimaks veekadu mullast, ja segab pealtväetamisel antud väetised mulda. Kivistel muldadel ei soovita äestada. Ka tuleb hoiduda märja mulla äestamisest. KEVADINE MULLAHARIMINE Üheks vajalikuks varakevadiseks tööks on ka künni lõpuvagude tasandamine.. Kevadel on vaja ka künda. Selle tööga saab alustada siis, kui muld on niivõrd tahenenud, et kannab masinaid.Kevadel küntud alasid ei tohi jätta pärast kündmist ootele. Kohe, juba kündmise päeval, tuleks mulda pindmiselt harida
3.5.1 Ravimid Väikelapse võib surmata 4-5 valuvaigistavat tabletti või 10 rauakapslit. Kõik ravimid peavad olema laste eest hästi kaitstud. Öökapi- või lauasahtel, vannitoakapp või -riiul, hommikumantli vm. tasku ei ole ravimite hoidmise koht. Soovitav on kasutada kõrgele seinale kinnitatud ja lukustatud ravimikappi. 3.5.2 Kemikaalid Meie kodudes on palju lapse tervisele ohtlikke keemilisi aineid: pesemis-, puhastus- ja kosmeetikavahendid, mineraalõlid, tärpentin, väetised ja taimekaitsevahendid, mitmesugused vahendid auto jaoks jms. Kõik need ained tuleb paigutada nii, et laps nende juurde ei pääseks. Eriti hoolikas tuleb olla nende vahendite kasutamise ajal. Sageli jätkub vaid lühikesest hooletushetkest, et laps jõuaks rüübata mürki! Paljud kemikaalid ja ravimid väljastatakse lapsekindlate korkidega pudelites või konteinerites. Kui aga lapsel on küllaldaselt aega "mängida", võib ka niisugune kork tema käes lahti tulla
35. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni harukondlikkus - eri sektorite panused elurikkusele. Metsandus on Eestis kõrgelt arenenud ning umbes pool Eesti pinnast on mets. Tänapäeval teostatakse seemendusraiet ning metsade korrashoidu regulaarselt ning metsade juurdekasv on hetkel kõrgem kui tarbimine. Põllumajanduses üritatakse lähtuda loodussõbralikust tootmisest. Ära on keelatud mitmed pestitsiidid ja väetised mis keskkonda võivad kahjustada. Transpordisektor - Infrastruktuuri rajamisel arvestatakse loomadega ning nende liikumisvõimalustega näiteks maanteedel loomaduktid ning kaitseaiad, et loomad ei saaks maanteele ja vähendada müra. Jahindusega regulaaritakse metsloomade arvu vastavalt vajadusele. Vesiviljelus - Vesiviljelus on kalade, karpide, vähkide ja veetaimede (nt vetikad) kasvatus, kasutades tehnoloogiaid, mis on mõeldud nende toodangu saamiseks suuremas mahus, kui
PÕHIMÕISTED 1. Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu suur kasv mingis piirkonnas või kogu maailmas. On arengumaade keskkonnakriisu põhitegureid. 2. Urbanisatsioon linnastumine, linnade pidurdamatu kasv ja selle kaasnähud või siis loomade, lindude eluviisi ja käitumise muutumine linnas. 3. Tööstusrevolutsioon inimeste arvu hüppelist suurenemist 19. Sajandil mõjutas tööstusrevolutsioon, mille käigus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Algas 1760.-1780. Inglismaal. 4. Teaduslik-tehniline revolutsioon algas 20. Saj keskpaigas. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Revolutsioon sündis suurimate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul töö kompleksne automatiseerimine, uute energialiikide kasut...
2005. aastal eksporditi kaupu kokku 103 miljardi USA dollari väärtuses. Tähtsamad ekspordipartnerid on 2005. aasta seisuga Jaapan 20,3%, Hiina 11,5%, Lõuna-Korea 7,9%, USA 6,7%, Uus-Meremaa 6,7% ja India 5%. Milliste toodete ekspordilt on maailma esimeste hulgas? Maailma esimeste hulgas on Austraalia kivisöe, veinide, puuviljade ja villa ekspordilt. Kas esineb põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme? Kuna suurem osa põllumaadest asuvad jõgede juures, siis tihti sattuvad jõevette väetised, mis rikuvad vett. Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis? (Metsasuse %) Kas seda on vähe või palju? Austraalia metsad on viimaste aastatega hakkanud suurenema, aastatel 19801995 1,5% võrra. Austraaliat kattab umbes 175 miljonit hektarit metsamaad. Milleks metsi kasutatakse? Paljud põhilised Austraalia puuliigid on kasutusel küttepuudena (näiteks pukspuud ja eukalüpti liigid). Eukalüptipuudest, mille 500st erinevast liigist kasvavad enamus lõunapoolsetes metsades,
02.2018 Keemiline rauaärastus - oksüdeerimine Keemilised ohutegurid: ammoonium · SADESTAMINE · Ammoonium on lämmastikku sisaldavate orgaaniliste ainete laguprodukt. 4Fe 2++8HCO3-+O2+2H2O 4Fe(OH)3+8CO2 · Ammooniumi allikaks võivad olla väetised, reoveed. · Looduslikes aeroobsetes tingimustes ammoonium reeglina oksüdeerub nitritideks ja nitraatideks. hapniku juhtimine põhjaveekihti, raua ja mangaani oksüdeerimine pinnases leiduvate mikroorganismide · Ammoonium näitab põhjaveekogumi avamusala pindmises
tegurid) ning nende mõju eluta osa kujundada arusaama ökoloogiliste tegurite mõju eri organismide Matemaatika: loodusest kui mõjust organismidele; organismirühmadele arvukusele,diag biomassi püramiidi terviksüsteemist) erinevad väetised, 40 Õpetaja töökava näidis bioloogia 8. klassile Mõisted: eluslooduse ja rammide ja ülesannete lahendamine Elukestev õpe ja erinevad mullad, eluta looduse tegurid tabelite analüüs. Füüsika: liitvalgus, karjääri planeerimine seemned
Food miles e toidukilomeetrid - km, mida läbivad toidu poodidesse vedajad ja tarbijad toidu muretsemisel. Uued liikumised: Slow food Save food Save and grow Sustainable eating Nutrition security City gardening MULLASTIKU VAESUMINE JA KÕRBESTUMINE Igal aastal ligi 70 000kmruuds haritavat maad on kasutusest väljas Viljaka mullakihi kulumise peamised põhjused: Liigkarjatamine 35% Metsade taandumine 30% Põllumajandus 28% o Väetised o Monokultuurid o Mürkained o Rasked masinad o Liiga suured loomakarjad Tööstus 1% Muud 7% Looduslik mulla vaesumine - erosioon (mõjutatud sademetest, vooluveest, tuulest ja temperatuuri kõikumisest) Inimtegevus intensiivistab teda. Lahendused: Metsade istutamine, eriti nõlvadele Kaitseribade rajamine Segaviljelusmeetod Orgaanilised väetised Kõrbestumine - looduslik protsess, ala muutub erosioonitundlikuks
valdavate tuulte suhtes ning mäestiku jalamil paiknevast loodusvööndist. Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud ja majanduslikud tegurid Looduslikud tegurid: · Kliima temperatuur, kasvuperiood, niiskus · Mullad viljakus, paksus, põuakindlus · Reljeef tasane/mägine, kalle Majanduslikud tegurid: · Tööjõud kvaliteet, traditsioonid · Valitsuse poliitika toetused, tollipoliitika · Kapital hooned, masinad, väetised, seemned, tõuloomad jms. Maailmatoiduprobleemide tekkepõhjused ja esinemispiirkonnad. Peamised põhjused: · traditsiooniliste tootmisviiside säilitamine · asutustihedusest tingitud maapuudus · suur rahvaarv · kohati esinevad halvad loodusolud Peamiselt levinud arengumaades (Aafrika, Andide piirkond, Lõuna-Aasia). Arengumaad ei jõua arenenud riikidelt sisse osta toodangut, sest see on liiga kallis. Arengu maad seevastu kannatavad ületootmise all.
GRUUSIA JA ABHAASIA Referaat Juhendaja: ................. Tartu 2015 SISUKORD: 1. GEOGRAAFILINE ASEND.................................................................................. 3 2. LÄHIS-IDA SUURREGIOON............................................................................... 4 3. ARENGUTASEME NÄITAJAD.............................................................................6 4. MAJANDUSORGANISATSIOONID......................................................................7 5. RAHVASTIK..................................................................................................... 8 6. LINNASTUMINE............................................................................................... 9 7. ENERGIAM...
Uus-Meremaa REFERAAT Antsla2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Riigi üldiseloomustus..............................................................................................................4 2.Riigi arengutaseme iseloomustamine.......................................................................................6 3.Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse......................................................................7 4.Rahvastik..................................................................................................................................7 5.Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis....................................................................................8 6.Energiamajandus ..............................................................................................
kreekakeelsest sõnast µ (khemeia): kunst muuta `tavalisi' metalle väärismetallideks või nende sulamiteks Tõenäoliselt tulenes kreeka khemeia omakorda egiptusekeelsest sõnast ham (algselt kham) või hemi: "Egiptus" või "must".Keemia - teadus ainetest ja nende muundumise seaduspärasustest. Ümbritseva maailma aineline aspekt. Keemilised reaktsioonid on ainete sellist laadi muundumised, kus tekivad või lagunevad aatomitevahelised keemilised sidemed, kusjuures aatomite liik (keemiline element) ei muutu; aatomites toimuvad muutused välistes elektronkihtides.mittemeteoriitne raud vähemalt 2100 a. e.m.a..esimesed vaskesemed enne 9 tuh. a. e.m.a Egiptuses kasutati paljusid keemil. muundumisi: keraamika, kääritamine (2500.a. paiku e. Kr. valmistati nelja õllesorti), värvid, kulla eraldamine jm. Egiptlased tundsid kulla metallurgiat (Nuubia kullapahtlad), hõbeda saamist (sulamist pliiga), vaske ja pronksi (sulam Sn-ga), rauda (ja karastamisprotsess...
Kattetulu arvestuste abil saab võrrelda erinevate toodanguliikide tasuvust. Kogutoodang on aasta jooksul toodetud toodangu väärtus turuhindades. Toodang võib olla toodetud müügiks, kasutamiseks ettevõtte siseselt või jääda varudeks. Kogutoodangu väärtus sisaldab ka antud toodanguliigiga seotud toetusi ja ühtset pindalatoetust. Muutuvkulud on antud toodanguliigi tootmiseks vajalikud kulud. Taimekasvatuses on muutuvkuludeks seemned, väetised, taimekaitsevahendid, tasu hooajatöölistele, põllutöömasinate renditasu jne. Loomakasvatuses on muutuvkuludeks söödad, mineraalained, ravimid, veterinaarteenused jne. Muutuvkulude tase muutub proportsionaalselt antud toodanguliigi tootmise mahu kasvu või kahanemisega. Kattetulu leitakse iga põllukultuuri hektari ja loomaliigi pea kohta, seejärel arvutatakse olenevalt külvipinna suurusest ja loomade arvust kattetulu kogu ettevõttes. Kui kattetulu on positiivne, siis
KÜSIMUSTE VASTUSED Esimesed 1. Abiootilised faktorid on on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (Nt: temperatuur, sademed) 2. Adaptatsioon on organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagaks paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. 3. Aeroobne hingamine on hapniku juurdepääsul toimuv hingamisprotsess. (Hingamise ehk "biooksüdatiooni käigus energia vabanemise" erivorm) 4. Akuutne toksilisus on äge mürgilisus, mis põhjustab lühikese aja (maksimaalselt 24- 48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitlushäireid või surma. 5. Autotroofne organism on organism, mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised ...
peamiselt selle viljakusest so. Mulla võimest varustada kasvavat taime toitainetega (ja ka maksimaalsete vee hulkadega).(Õun 1980) Toitekeskkonna taimetoitainesisaldus ei ole kunagi püsiv, sedamööda kuidas taimed kasvavad ja arenevad, võtavad nad mullast ära toitaineid. Seega on nende varusid pidevalt täiendada. Toitainete varude täiendamist toitekeskkonnas (mullas) nimetatakse väetamiseks ja ained, millega toitaineid mulda viiakse, väetiseks. Väetised on anorgaanilised või orgaanilised ained, mis sisaldavad üht või mitut taimele vajalikku toiteelementi. Ühendit, millest taim omastab toiteelementi, nimetatakse toimeaineks. (Õun 1980) Mullas on tavaliselt kõige rohkem puudus lämmastikust, fosforist j a kaaliumist. Kohati ka kaltsiumist, magneesiumist ja mõnest mikroelemendist. Kultuuride kasvatamisel 12
aspektidega (tööhõive, tulude jaotus jms). KLIIMAMUUTUSED LOENG 3 KLIIMAMUUTUSTE OLEMUS: Pikaajaline muutus kliimas; Kasvuhoonegaasid(Süsihappegaas-81,2% (CO 2); Metaan 10,6%(CH4); Dilämmastikoksiid -5,5%(N2O); Fluoreeritud gaasid-2,7% (HFCS, PFCS, SF6)); Kasvuhooneefekt ; EL-28 KHG 2015. a. INIMTEKKELISED KHG ON OSA SUUREMAST SÜSINIKURINGLUSEST: Kütuste põletamine; Metsade raie; Kasvav põllumajandusloomade arv; Lämmastikul põhinevad väetised. Süsinikuheide= Rahvastik x (SKP/rahvaarv) x (Energia/SKP) x (CO2/Energia) KLIIMAMUUTUSTE MÕJUD: 1)Polaaralade jää sulamine ja merevee tõus 2)Äärmuslikud ilmaolud (pikemad vihmaperioodid, üleujutused, kõrbestumine) 3)Kliimapõgenikud 4)Muutused bioloogilises mitmekesisuses 5)Mõjud inimestele ja majandusele tervikuna. TÄHELDATUD MUUTUSED: ATMOSFÄÄR: 1)Pinnatemperatuuri soojenemine 0.85ºC võrra perioodil 1880-2012. 2)Alates 1850. aastast on iga järgnev
Kordamisküsimused ja vastused ÖKOLOOGIAS 1.Looduskaitse mõtte ja mõiste teke ja arenemine keskkonnakaitseks Eestis ja maailmas. Teadlik ja mitte teadlik looduskaitse (viimane oli eriti ammu). Eriti suurt tähelepanu looduskaitse arendamisel on pälvinud Põhja-Ameerika ja Saksamaa Euroopas. Looduskaitsele hakati siis mõtlema, kui selgus et miski siin ilmas pole lõpmatu ehk hakkasid otsa saama loodusvarud ja kahanema mets ning taimestik. Eestis sündis klassikaline looduskaitse 19.sajandil mil O.W. Masing levitas loodushoidlike teadmisi kirjasõna abil. Pärast teda hiilgasid veel F.R. Kreutzwald, J.W. Jannsen ja C.R. Jackobson. 2. Demograafiline plahvatus. Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). 3. Urbanisatsioon ehk linnastumine. Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 li...
savi, orgaaniline plankton, taimede ja loomade jäänused, elus kalad jms Millest sõltub ainete sissekanne veekogudesse - nende sisaldusest veekogu ümbritsevas pinnases (pinnakate), see omakorda aluspõhjast, nende lahustuvusest. P-ühendid vähelahustuvad, N-ühendid hästilahustuvad *veereziimist valglal: sademete hulk; kas pinnase taimestik hoiab vett kinni. Puhvertsoonid rohustu või põõsastik neelavad väetised, mis muidu vihma- ja lume-sulaveega ilma rohukamarata kaldalt sisse voolaksid Autotroofid ja heterotroofid, nende osatähtsus veekogus - Esmasprodutsendid e. Autotroofid (klorofülliga organismid) kasutavad CO2 ja mineraalaineid, muutes orgaaniliseks aineks ehitavad neist oma keha Kõik ülejäänud organismid on heterotroofid ja saavad energiat sellest orgaanilisest ainest; bakterid ja seened otse lagundades, loomad toiduks tarvitades ja seedides. Lõpptulemus on
Geograafia tasemetöö Riigi tunnused : kindel territoorium,kus elab püsirahvastik ja millel on rahvusvaheliselt tunnustatud seadusandlik valitsus.Riike saab tunnustada de jure(selgesõnaliselt, pole mingeid piiranguid omavahelisteks suhtlemiseks ja riiki võetakse täieõigusliku rahvusvahelise õiguse subjektina) ja de facto(kaudselt,ei peeta riiki täieõiguslikult rahvusvahelise õiguse subjektina).1990a kirjutasid Belgia,Holland,Luksemburg,Prantsusmaa ja Saksamaa alla lepingule mis sätestab liikumisvabaduse rakendamise korra ja tagatised,tuntud Schengeni lepinguna.(kontroll kaob ühispiiridelt ja kodanike liikumisvabadus).RIIGIVORMID: 1.)monarhia : *absoluutne monarhia-monarhile kuulub seadusandlik,täidesaatev kui ka kohtuvõim(Katar,Omaan,Saudi-Araabia) *konstitutsiooniline monarhia-monarhi võimu ulatus määratud põhiseadusega,peamine seadusandlik organ riigis on parlament. (Suurbritannia,Holland) 2.)vabariigid- riigivalitsemisvorm mille puhu...
Väljauhutavat tolmu ja savi ei tohi olla üle 1%. Kruusaterade tugevus peab olema vähemalt 1,2 korda suurem soovitud betooni tugevusest. Eestis kasutatakse kruusa betooni valmistamisel vähe, kuna meie kruusad ei ole selleks kuigi sobivad, need sisaldavad vähe keskmise jämedusega teri. Kruusa purustamine parandab tunduvalt tema omadusi. Betooni vesi peab olema puhas (joogivee nõuetele vastav). Kahjulikeks lisanditeks vees võivad olla sulfaadid, happed, rasvad, õlid, suhkur, väetised jne. Kui betooni valmistamisel kasutatakse harilikku joogivett, siis vee kvaliteeti ei kontrollita. Tundmatu vee kasutamisel tuleb seda aga teha. Merevett võib betoonis kasutada, kui tema soolade sisaldus ei ole üle 2%. Raudbetoonis merevett kasutada ei tohi (soodustab sarruse korrosiooni). Ka betooni kastmiseks tuleb kasutada puhast vett. Vee kvaliteeti võib kontrollida keemilise analüüsi teel või proovisegudega. Üks segu tehakse uuritava veega ja teine puhta joogiveega
Varude sünteetilise ja anlüütilise arvestuse olemus Varud kajastatakse järgmistel bilansikirjetel: · Tooraine ja materjal · Lõpetamata toodang · Valmistoodang · Müügiks ostetud kaubad Kõigile bilansikirjetele avatakse kontoplaanis samanimelised sünteetilised kontod. Ühele bilaniskirjele võib avada mitu erinevat kontot. Nt bilansikirjele Tooraine ja materjal võib avada sünteetilised kontod Seeme, Väetised, Kütus jne. 11 Sünteetiline konto peab väljendama teatud liiki varude grupi üldnimetust, mis võimaldab varud rühmitada erinevate bilansikirjete vahel. Varude analüütiline arvestus toimub üksikute materjalide või toodangu liigiti nii rahalises kui ka mitterahalises väljenduses. Nt sünteetilise konto all Taimekasvatussaadused toimub analüütiline arvestus teravlijade Nisu, Oder, puuviljade
inimsilm ei erista objekte, mis on väiksemad kui 2mm. Eutrofeerumise ajal tekib aga vetikaid palju ja ka vee värvus muutub. Vohamine tuleneb vees leiduvatest toitesooladest, valgusest, temperatuurist ja ka lainetusest. Moodustades vetikatele sobiva keskkonna hakkavad nende rakud arenema, vetikad paljunevad ning kasvab ka tootlikkus. Veeõitsengud on sagenenud viimasel ajal. Inimtegevuse tagajärjel toovad veeõitsengud kaasa väga suuri kahjusid. Põllumajanduslikud väetised võivad sattuda vette ning tekitada toitesoolade üleküllastuse, mis tekitavad veeõitsengut. Looduslikult toimub samuti eutrofeerumine, kuid seda väga pika aja jooksul. Arvatakse, et juba mandrijää taandumisel algasid esimesed eutrofeerumise protsessid. Sinivetikad on Eesti järvedes põhilised veeõitsengu põhjustajad. Eestis teada olevatest sinivetikate liigist, mida on umbes sada erinevat liiki, on vohamisega seotud 20 liiki
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise Instituut Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise eriala Zoja Koromnova OÜ MUSTVEE KURK Äriplaan Juhendaja:Alje Nohrin, BA OÜ Mustvee Kurk 2 Tartu 2008 SISUKORD 1. ÄRIIDEE JA KASUTATAVATE RESSURSSIDE KIRJELDUS.............................3 1.1. Äriidee kirjeldus.......................................................................................................................................3 1.2. Asukoht.....................................................................................................................................................4 1.3. Töötajad..................
SOOME 10,34 0,005 0,06 ROOTSI 7,04 0,004 0,04 TAANI 9,93 0,09 0,03 NORRA 9,10 0,08 0,05 Dilämmastikoksiid Muu Väetised Energia tootmine Biomass 0% 20% 40% 60% Kuna atmosfääri emiteeritud gaasid ei hooli riigipiiridest ning levivad kiiresti, siis nende vähendamine on kahtlemata kõikide riikide huvides. Kasvuhoonefekti suurenemist põhjustavad inimtegevuse poolt tekitatud kasvuhoonegaaside suured kogused.
ning linnastumine suurendab haiguste ja katkude tekke ja levikuvõimalusi. 17) Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud ja majanduslikud tegurid Looduslikud tegurid: · Kliima temperatuur, kasvuperiood, niiskus · Mullad viljakus, paksus, põuakindlus · Reljeef tasane/mägine, kalle Majanduslikud tegurid: · Tööjõud kvaliteet, traditsioonid · Valitsuse poliitika toetused, tollipoliitika · Kapital hooned, masinad, väetised, seemned, tõuloomad jms. 18) Erinevad põllumajanduslikud tootmise vormid ja nende levik segatalu industriaalajastul jagati mõisamaa ning tekkisid segatalud. Alguses toodeti ainult endale kõik vajalik, kuid hiljem hakati järkjärgult ka saadusi müüma. Tulude eest osteti väetist, tööriistu, tõuloomi ja hooldust. Tänapäeval esineb vaid arengumaades. Spetsialiseeritud suurtalu moodne, kõrgtootlik taluvorm, mis kujunes välja segatalust kitsa spetsialiseerumise käigus. Nt
Halb saaks ja nälg vajusid ajalukku. Suurimaks probleemiks sai nüüd, mida teha modrense põllumajanduse ülejääkidega. Toksilised putukamürgid paiskusid õhku, pinnasesse, taimedesse, loomadesse, jõgedesse ja ookeanitesse. Need tungisid rakutuuma, samuti ka emarakku, mis on ühine kõigil eluvormidel. Kas need on ohtlikud inimesele, kelle nad näljast pääsatavad? Uus põlluharimine kaotas sõltuvuse pinnasest ja aastaaegadest. Väetised andsid enneolematuid tulemusi seni kasutamata maal. Saak kohanes pinnase ja kliimaga, mis suurendas sortimenti ja lihtsustas transportimist. Viimasel sajandil on 75% liikides, mille on arendanud farmerid 1000 aastaga, minema pühitud. Kuni silmapiirini- väetise all, plastik peal. Almeria kasvuhooned Hispaanias on Euroopa juurviljaaedadeks. Ühtlases mõõdus juurviljadelinn, mis ootab iga päev kaubaautosid, et need viia mandri supermarketitesse.
Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kuidas eristada metsa, niitu, puisniitu ja sood? Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt looduslikest kooslustest. Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Soo on veerohke ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana. 2. Milline on metsa mõju meie elukeskkonnale? Mets reguleerib ja m...
Ümmargustest teradest veel halvemad on lestjad ja nõeljad terad, s.o terad, millede max mõõt on min. Mõõdust üle 3 korra suurem. Selliseid teri ei tohi olla üle 15%. Eestis kasutatakse kruus betooni valmistamisel vähe, kuna meie kruusad ei ole selleks kuigi sobivad, need sisaldavad vähe keskmise jämedusega teri. Kruusa purustamine parandab tunduvalt tema omadusi. Betooni vesi peab olema puhas. Kahjulikeks lisandideks vees võivad olla sulfaadid, happed, rasvad, õlid, suhkur, väetised jne. Kui betooni valmistamisel kasutatakse harilikku joogivett, siis vee kavluteeti ei kontrollita. Tundmatu vee kasutamisel tuleb seda aga teha. Merevett võib betoonis kasutada, kui tema soolade sisaldus ei ole üle 2%. Raudbetoonis merevett kasutada ei tohi. Ka betooni kastmiseks tuleb kasutada puhast vett. Betooni tugevus on on raske betooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes.
Riski- ja ohutusõpetus I Tuleohutus (3 küsimust siit). 1. Põlemiseks on tarvis kolme komponenti, palun nimetage need: Vastus: põlevmaterjal, temperatuur , süüteallikas. ( lisaks on vaja - aega) 2. Pulberkustuti on efektiivne kustutamaks mis klassi põlenguid ? Vastus: A klass tahked ained, B klass - põlevvedelikud ja C klassi - gaasi põlengud. 3. Mis on B klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet ? Mis on A klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet. (Iseloomusta A ja B klassi põlenguid). Vastus B klassi põlengud: PÕLEVVEDELIKUD JA TAHKED SULAVAD AINED - ÕLI, BENSIIN, LAHUSTID, VAIGUD, LIIMID, RASV, ENAMIK PLASTE JM Vastus A klassi põlengud: TAHKED, PEAMISELT ORGAANILISE PÄRITOLUGA JA PÕLEMISEL HÕÕGUVAD AINED - PUIT, PABER, TEKSTIIL, PÕLEVAD KIUDAINED JM 4. Millised tulekustutid sobivad A klassi tulekahju kustutamiseks ? Vastus: pulberkustuti, vahtkustuti, vesikustu...
SOOME 10,34 0,005 0,06 ROOTSI 7,04 0,004 0,04 TAANI 9,93 0,09 0,03 NORRA 9,10 0,08 0,05 Dilämmastikoksiid Muu Väetised Energia tootmine Biomass 0% 20% 40% 60% Kuna atmosfääri emiteeritud gaasid ei hooli riigipiiridest ning levivad kiiresti, siis nende vähendamine on kahtlemata kõikide riikide huvides. Kasvuhoonefekti suurenemist põhjustavad inimtegevuse poolt tekitatud kasvuhoonegaaside suured kogused.
Kruusa puudused võrreldes killustikuga: • Nõrgem nake tsementmördiga kivistumisel; • Suurem saastavate lisandite sisaldus. Jämetäitematerjali pinna kvaliteedi mõju on eriti oluline madalate vesitsementteguritega valmistatud betoonide puhul. Kõrgetel vesitsementteguri väärtustel on määravaks tsementkivi tugevus. Betooni vesi peab olema joogivesi või vesi, mille pH≥4 (aluseline). Kahjulikeks lisanditeks vees võivad olla sulfaadid, happed, rasvad, õlid, suhkur, väetised jne. Kui betooni valmistamisel kasutatakse harilikku joogivett, siis vee kvaliteeti ei kontrollita. Tundmatu vee kasutamisel tuleb seda aga teha. Merevett võib betoonis kasutada, kui tema soolade sisaldus ei ole üle 2%. Raudbetoonis merevett kasutada ei tohi (soodustab sarruse korrosiooni). Ka betooni kastmiseks tuleb kasutada puhast vett. Vee kvaliteeti võib kontrollida keemilise analüüsi teel või proovisegudega. Võrdluskatsed joogiveega valmistatud betooni omadustega
lagundamiseks kuluva hapniku (BHT, KHT) kaudu. - Jaguneb o olmereovesi kergeltlagunevad komponendid pole raskemetalle ülekaalus süsivesikud, proteiinid, vabad aminohapped jt orgaanilised ühendid o tootmisreovesi raskeltlagunevad komponendid o sademevesi väetised - Reostusnäitajad o orgaanilise aine sisaldus o taimetoitainete sisaldus (N, P) o heljumisisaldus o vee bakteriaalne reostus - Reovee omadused o heljum o aurutusjääk (kuivaine) o lahustunud ained o kuumutusjääk, -kadu - Seadused o Veeseadus 14
1. Termini ökoloogia võttis kasutusele saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 – 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest “oikos”, mis tähendab maja või majapidamist ja “logos”, mis tähendab õpetust.Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide, ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega eluslooduses ning inimese ja keskkonna suhteis. Ökoloogia ülesanne on näidata loodusesse sekkumise tagajärgi Ökoloogia on teadus, mis püüab kirjeldada ja seletada elusolendite suhteid keskkonnaga Konkreetse uuritava objekti järgi jagatakse ökoloogia: 1. ...
Teemad 1. Produktsioonibioloogia ja ökoenergeetika 2. Aineringed (C & N); kliimamuutused 3. Keskkonna saastatus 4. Transgeensed taimed 5. Toit ookeanist 6. Põllumajanduse ökoloogia 7. Metsaökoloogia Eksamil tuleb 6 küsimust + ülesanne, kokku on võimalik saada 100 p, 4 küsimust a 10 punkti, 2 küsimust a 25 punkti, 1 ülesanne a 10 punkti. Kordamisküsimused 1. Kui suur proportsionaalne osa Maale langevast energiavoost seotakse fotosünteesi käigus? Millised on peamised limiteerivad tegurid? 1-1,5 % on fotosünteesi efektiivsus. Taimed on võimelised siduma kuni 3% päikesekiirgusest. Limiteerivad tegurid ehk fotosünteesi kadu. Vaid osa kiirgusest on fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus (400-700 nm). Toimub mittetäielik kiirguse neeldumine lehes, osa kiirgusest läheb kaotsi. Päikeselt tulenev kiirgus ei neeldu ainult taime lehes, vaid ka vees, ookeanis, mullas. Lumi ...
Viimasel poolsajandil kõrbestunud 810 milj. hektarit, kus elab ligi 1/5 maakera rahvastikust. Peamine põhjus inimene, seotud rahvastiku kasvuga arengumaades. looduslik taluvusvõime, bioloogiline kandevõime ületatakse. maade sooldumine. 18% maakera haritavast maast niisutatakse kunstlikult (1/3 maailma toidust) hinnanguliselt 2050.a. kannatab sooldumise all 65% niisutavatest maadest. Põllumajanduse tulenev viljaka mulla vaesumine väetised, mürkained, rasked masinad, karjamaade puhul liig suurte loomakarjade tõttu. Looduslik mulla vaesumine erosioon. sademed, vooluvesi, tuul temperatuuri kõikumine Erosioon on looduslik nähtus Kõrbestumine looduslik protsess, kus kõrbetaimekeskkonnas hakkavad domineerima kuivade kasvukohtade liigid, vähenevad taimede ohtrus ja katvus, mulla toitainete sisaldus ja niisku langeb ja ala muutub erosioonitundlikuks. MAAKERA METSAVARUD
I peatükk 1. Lastide üldised omadused ja transpordikarakteristikud 1.1. Lastid Lastiks nimetatakse transpordivahendiga teisaldatavat kaupa. Meretranspordis muutub kaup lastiks laeva parda ületamisel. Meritsi veetakse tuhandeid kõige erinevamate omaduste ja nimetustega laste. Meretranspordi ülesandeks on laevale võetud lastide tervena kohaletoimetamine, s.t. last tuleb saajale kätte toimetada samas seisundis, milles ta laeva võeti. Selle ülesande täitmiseks on vaja tunda lastide omadusi. Võimatu on tunda iga üksiku lasti eriomadusi, seepärast tekib vajadus liigitada laste teatud tunnuste järgi. Liigitamise aluseks võivad olla erinevad tunnused, nt. lasti füüsiline seisund, veomoodus, veoreziim, füüsikalised ja keemilised omadused. Transpordis on liigitamise aluseks otstarbekas valida tunnused, mis võimaldavad tagada lasti rikkumata veo. Kõige üldisemalt jaotatakse lastid kuiv- ja vedellastideks. Kuivlastid jaotatakse veomooduse...
SO2(g) + 2 H2S(g) = 3 S(l) + H2O(g); H= - 142.8 kJ 1. Etanoolamiin-meetod: 40-50°C juures ja lahuse 1)liht-ehk elementaarväetised 2)kompleksväetised (2 või Väävelhappe tooraine (SO2) tootmine püriidist: regenereerimine 120°C juures rohkem elementi. Puhas püriit sisaldab 53,5% S ja 46,5% Fe. Mitmete CO2 + 2 RNH2 + H2O = (RNH3)2 CO3 Väetised, mis sisaldavad 30% või rohkem N+P 2O5+K2O lisandite (liiv, savi jt.) tõttu kõigub väävli sisaldus CO2 + (RNH3)2CO3 + H2O = 2 RNH3HCO3 on kontsentreeritud, < 30% - tavalised. Väetise segude püriidimaagis 35-50%-ni ningja raua sisaldus 30-40%-ni. Et R is a group OHCH2CH2- koostis väljendatakse %-des N, P2O5 ja K2O. toota püriidist SO2, tuleb püriiti põletada.4FeS2 + 11O2 2
13.10.2014 Pärnumaa Kutsehariduskeskus KESKKONNAPROBLEEMID SÄÄSTEV ARENG, AGENDA 21 ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG PAKENDID JA ÖKOMÄRGISTUS, JÄÄTMED JA JÄÄTMEKÄITLUS Teksti kujundas Vello Paluoja 13.10.2014 Aino Juurikas - PKHK 1 13.10.2014 2 G. Raagmaa materjalidest 21. sajandi iseärasused 6nda Kondratjevi lain...
Umbes pool maast on põllumajanduslikus kasutuses. 1998. aasta hinnangu järgi on künnimaad 20,32%, alaliselt on põlluviljade all 12,7%. Sellest ajast saadik, kui Prantsuse suhkrurooistandused iseseisvusvõitluse käigus hävitati, on Haiti põllumajandus põhinenud väiketaludel, mida pärimine on järjest väiksemaks teinud. Maad haritakse põhiliselt käsitsi, kasutades algelisi tööriistu, sealhulgas kõplaid ja matseetesid. Väetised ja insektitsiidid on vähestele talunikele taskukohased. Madal tootlikkus ei pea sammu iibega. Vähemalt 15% toidust imporditakse. 1984 hävitas sigade katk kõik sead. Põllumajandusaaduste seas on kohv, suhkur, sisal ja eeterlikud õlid. 16 Mäendus Kuni 1983. aastani kaevandati boksiiti, kuid varud lõppesid. Tööstus Tööstust on vähe, peamiselt Port-au-Prince'is. Keskmise suurusega ettevõtted
7) komposti tootja nimi, aadress, registrikood; 8) dokumendi välja andnud füüsilise isiku nimi, ametikoht ja allkiri. Käitluskohas peetakse pidevat arvestust vastu võetud jäätmete ajutise ladustamise ja otse kompostimise suunatud materjali kohta, sealhulgas ajutiselt eraldi ladustatud jäätmekoguste liigilise koostise ja saabumisaja kohta. Käitluskoht on koht, kus jäätmed ja lisamaterjalid (turvas, liiv, erinevad lisatavad väetised ning muud valmissegude jaoks tarvilikud lisandid) ajutiselt ladustatakse ning sorteeritakse, vajadusel ka purustatakse. Käitlusala on vettpidava kattega, kus kõik platsi sade- ja muud veed kogutakse kokku. Vastuvõtu hinna või toorme eest tasustamine Toorme eest tasumine sõltub jäätmete transportimise viisist. Kui inimesed toovad ise enda jäätmed ladestuskohta vastavatel kogumis päevadel ja aegadel on see tegevus tasuta. Põhjus,
Kulude analüüs lähtub sellest, et tootlikkus sõltub muutuv- ja püsikuludest. W= tootlikkus; Q= ettevõtte koguväljund; F=püsivkulud; v=muutuvkulud väljundiühiku kohta. 3. MATERJALIRESSURSSIDE EFEKTIIVSUS Väetis- materjal, mis sisaldab ühte või mitut taimetoiteelementi, mille õige kasutamise soodustab taimede toitumist ja sellega kaasnevat kasu ning mis viib saagi tõusule. Taimekasvatuses on peamisteks materiaalseteks sisendressurssideks seeme, väetised ja taimekaitsevahendid. Nende osakaal materiaalsetes kuludes on ca 40-45%. Väetamine on peamine saaki kujundav tegur ja majanduslikult on tulus intensiivne viljelemine. Seega sõltub taimekasvatuse efektiivsus suurel määral väetise kasutamise efektiivsusest. Väetise üldefektiivsuse näitajaks on enamsaak kilogrammides või söötühikutes ühe kilogrammi väetiste toimeaine kohta. Antud näitaja väljendab suhet tegur-toodang.
väikseim vigastusoht on aiahargiga harimisel. Kobestamise võib asendada ka multsimisega, kasutades selleks sõnnikut, komposti, turbapuru, adrut ja teisi taimejäätmeid. Multsiga kaetakse võraalused võraalune pind j a jäetakse kaetuks kogu suveks, sügisel kaevatakse see orgaanilise väetisena mulda (Mägi, Niiberg, 1999). Olulisimad toitained, mida ploomipuud vajavad on N, P, K ja Ca, lisaks sellele on vajalikud mikroelemendid. Orgaanilised väetised sisaldavad kõiki vajalikke toitaineid, aga sellest ei pruugi piisata. Sel juhul viiakse alates 2.-4. kasvuaastast mulda N-P-K väetist. Mida vähem orgaanilist väetist kasutatakse seda enam tuleb kasutada mineraalväetist. Ploomipuud nagu kõik luuviljalised vajavad nõrgalt happelist või neutraalset mulda, mulla happelise reaktsiooni korral on takistatud Ca sisenemine taimedesse, sellisel juhul on soovitav mulda lubjata (Mägi, Niiberg, 1999).
Reostus reostatus, vee saastatus (saastamine), loodusliku veereziimi või vee kvaliteedi rikutus. Kui vette on lastud orgaanilisi või anorgaanilisi aineid või vee temp. on muudetud, võib ta osutuda mõneks Endla Reintam, 2008/2009 64 otstarbeks kõlbmatuks. Vett reostavad nt. olme- ja tootmisreovesi, õhusaastet sisaldav sademevesi, naftasaadused, taimekaitsevahendid ja väetised. Eristatakse koldelist, nt. asulais, tootmisettevõtteis ja farmides moodustuvat punktreostust, ja suuri alasid hõlmavat hajureostust, mida põhjustavad põllul, aias ja metsas kasutatavad väetised ja mürkkemikaalid, õhusaaste jms. Reostus põhjustab veeasukate elutingimuste halvenemist, sest O2 hulk väheneb. Kui vee O2-sisaldus langeb alla 5 mg/l pagevad vääriskalad (lõhe, forell), 2 mg/l piiril kaovad kõik kalad ja keskkond hakkab muutuma anaeroobseks
Suured lämmastikkogused soodustavad taimede vegetatiivsete osade kasvu, kuid võivad osutuda ka kahjulikuks. Taimed kasvavad lopsakalt, kuid on külmaõrnad ja haigustundlikud. Halveneb taimede maitse, säilivus ja transporditavus. Fosfor kiirendab taimede arengut. Mulda viidud fosfor neelatakse nii füüsikalis- keemilistel kui ka keemilistel reaktsioonidel. 75. tähtsamad taime toiteelemendid. Liht liit ja sega väetised Lihtväetised jaotatakse taimetoiteelemendi sisalduse järgi lämmastik-, fosfor-, kaalium, boor-, vask- jne väetisteks. Kolme põhitoiteelemendiga (N, P, K) kompleksväetist nimetatakse sageli ka täisväetiseks. Taimed vajavad lisaks CO2 ja H2O veel vähemalt 6 keemilist elementi N, P, K, Ca, S, Mg Lämmastikväetised sisaldavad NO3- ja/või NH4+. N-väetiste põhialuseks on NH3 Karbamiid on orgaaniline väetis (NH2)2CO, saadakse NH3 + CO2 = (NH2)2CO + H2O
kõnelist mõtlemist (Filosoofia ) TEADUS tehnoloogia arengu aluseks* KULTUURI TEKKIMINE JA ARENG põllumajanduses: suurmaapidamine, 4. Sünkreetsed keelemärgid 5. Asjamärgid 6. põllumajandusharude spetsialiseerumine, "teaduslik "Tavamõisted" ehk situatsioonimärgid 7. põllumajandus" väetised, sordiaretus, tõuaretus* "Teaduslikud" mõisted Metallurgias: maakide keemiline ja elektriline 8. Süsteemsed ehk "tõelised" mõisted rikastamine ja seejärel töötlus; metallide omadused, * Kõige selgemad paralleelid visuaalse "kunsti" nende sihipärane muutmine arengus II. 8. Alates ~19. saj. teisest poolest* teadussuundade * Tööriistade ja tehnoloogia arengII. 4
17. Kas tuulemurd (tormikahjustus) põhjustab punases spektri piirkonnas (TM3) metsa heleduse kasvu või kahanemist? Natuke nagu heinamaa on maha niidetud, vb on varjusid vähem ja läheb heledamaks, kasvab rohkem alustaimestikku sealt välja.. kindlasti suureneb hajuvus e signaali dispersioon. 18. Mille poolest erineb heleduskordajate sesoonne käik tüüpilisel põllukultuuril ja looduslikul rohukooslusel? Sõltub põllukuluutist, vegetatsiooniperioodi pikkus, väetised vastav taimkate on palju tihedam.. varakevadel taimkate heleda, sügisel kollane-pruun. 19. Mis on maastikumuster ja kuidas ta on seotud taimkatte kaugseirega? 20. Millistes Landsat TM spektraalkanalites on metsa (taimkatte) heledus otseselt mõjustatud klorofülli olemasolust ja hulgast? Punane, sinises, ja tegelikult ka rohelises; ei mõju lähedases ja keskmises infrapunases. Landsati 4,5 kanalid komposiitpildid.
Mulla ja seemnete Koristamine, Nimi Iseloomustus Kasvunõuded Külv Hooldus ettevalmistamine säilitamine, töötlemine Peakapsas 2-aastane Külmakindel (eriti käharpea Ei ole väga nõudlik Tuleb ettekasvatada Mullata soodustab Esimene saak juuni algul Esimsel aastal kapsapea ja kapsas) Kõige nõudlikum on punane Tugevad ja väljaveni...
Ülesanne 16. Kirjelda joonise 5 põhjal leiva tootmisprotsessis osalevate ettevõtete tegevusi ja nendeks tegevusteks vajalikke ressursse järgnevas tabelis. Tegevusala tootmisressursid Tegevusalad ja tooted, mis on vajalikud leiva tootmiseks maa põllumaa keemiatööstus väetised Põllumees kasvatab vilja (viljakasvatus) kapital traktorid energeetika kütus kombainid elekter Jne. masinatööstus traktorid Töö agronoomid õmblustööstus riietus
et seemnesaak oleks võimalikult ühtlane ja saadav seemnekogus võimalikult suur. Üks olulisemaid võtteid seemnesaagi parandamiseks on puistute harvendamine, et luua puudele paremaid valgus ja toitumustingimusi, aga see ei tohiks olla nii tugev, et väljaraiutavate puude arvelt üldine seemnesaak langeks (parim täius 0,5 - 0,6). Puude seemnekandvust saab parandada ka puude väetamise teel. Kasutatakse mineraalväetisi (praegu on väetised kallid ja praktikas seda ei kasutata, ka on Metsaseaduses otseselt keelatud mineraalväetistega metsa väetamine. Küll on aga korraldatud sellealaseid katseid). 2.2 Metsa vegetatiivne uuenemine Vegetatiivselt toimub uuenemine peamiselt kännu- ja juurevõsudega. Kännuvõsu: areneb kändudel uinuvatest lisapungadest peale puu raiumist. Kännuvõsu arenemise võime sõltub: ● puuliigist (kännuvõsu on iseloomulik enamikule lehtpuudele Ta, Ks, Lv, Lm, Sa, Pä, Ja, Va)
~ 8500 a.t. ehe vask, kuld, hõbe; mehhaaniline töötlus sulatamine ja metallivalu maagid ja töötlus II. 7. antiik (Hellenistlik Kreeka, Rooma vabariik, Rooma impeeriumi sünd ~ 4-3 saj. e.m.a. 1. saj.) + renessanss ... (al 14. saj.)* Tööstusrevolutsioon masinad, uued tehnoloogiad ja töö organisatsioon; (Filosoofia ) TEADUS tehnoloogia arengu aluseks* põllumajanduses: suurmaapidamine, põllumajandusharude spetsialiseerumine, "teaduslik põllumajandus" väetised, sordiaretus, tõuaretus* Metallurgias: maakide keemiline ja elektriline rikastamine ja seejärel töötlus; metallide omadused, nende sihipärane muutmine II. 8. Alates ~19. saj. teisest poolest* teadussuundade integratsioon* põllumajanduses "mahepõllundus"* tööstusvaldkondades säästlik areng, keskkonnaprobleemid* Arhitektuur XI Ja mis see Minusse puutub?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
