Reljeef o tasane, mägine Kui maapind on tasane ning nõlva kalle pole väga suur, siis on o nõlva kalle head tingimused põllumajanduseks. Majanduslikud: Kapital o hooned Kui on olemas põllumajanduseks vajalikud asjad, siis o masinad, seadmed sujub põllumajandus kindlasti paremini o väetised o seemned, tõuloomad Tööjõud o tööjõu kvaliteet Kui on olemas vajalik tööjõud ja kui töö tehakse korralikult, o traditsioonid siis sujub kõik palju paremini Valitsuse poliitika o toetused Kui riik jagab toetusi, siis põllumajandus sujub paremini. o tollipoliitika 8
· Kohv Suurimad kohvikasvatajad: Brasiilia, Kolumbia, Cote d'Ivoire, Mehhiko, Uganda, Etioopia, Indoneesia. · Tee Suured kasvatajad Hiina, India, Sri Lanka, Jaapan, Indoneesia, Keenia. · Suhkruroog Suurimad kasvatajad Brasiilia, Kuuba, India, Hiina, Austraalia, Mehhiko · Puuvill Suurimad kasvatajad: Hiina, India, USA, tähtis ka Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika Majanduslike tegurite mõju põllumajandusele: · Kapitali olemasolu (hooned, masinad, väetised, seemned, tõuloomad) · Tööjõud (hulk ja kvaliteet) · Turg toodangule · Valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika, laenude võmalus, soodustused) Maailma toidu ja keskkonnaprobleemid o inimesed on asustanud 85% maailmast o 800 milj. näljahäda käes elavat o 40 milj. surevad neist nälga, 6 milj. neist lapsed Hiina, Peruu, Lõuna-Aasia, India, Aafrika o arvuliselt kõige rohkem alatoidetud inimesi Hiinas ja Indias
harimiskõlbulik maapind moodustab baasil). On vähem elektri maismaa pindalast suhteliselt väikese osa kasutada. Võimalus ja ilma naftakeemia produktideta nagu kasutada tuuleenergiat ning väetised, taimekaitsevahendid, tehnika rajada tuumajaam ning kägushoidmiseks vajlikust kütusest arukalt kasutada põlevkivi, rääkimata ei ole meile harjumuspärane muuta hooned
suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust. Kui kuubikujulise proovikeha tugevuseks võtta 100%, siis silindrilise proovikeha tugevus on ca 80%. 6. Mis nõuded on esitatud betooniveele- millist vett peaks ning ei tohiks kasutada? Betooni vesi peab olema puhas (joogivee nõuetele vastav). Kahjulikeks lisanditeks vees võivad olla sulfaadid, happed, rasvad, õlid, suhkur, väetised jne. Merevett ei tohi, kui on sarrused ja kui soola sisaldus ületab 2%. 4. Betoonis kasutatav jämetäitematerjal- mida võiks eelistada ja miks? Killustik on peamine raskebetooni jämetäitematerjal. Killustiku terad on krobelise pinnaga ja tsement nakkub nendega hästi. Eestis kasutatakse kõige sagedamini lubjakivikillustikku, harvem graniit- või dolomiitkillustikku. Betooni killustik jaguneb
mulda, samal ajal tasandades juba mõningal määral põllu pinda. Kultiveerimine õhutab mulda ning lõikab läbi umbrohu juuri, samuti parandab see mulla veereziimi. Olenevalt tehtava töö eesmärgist ning iseloomust jääb kultivaatori töösügavus 5-20 cm vahele,. Põllu järgnevaks tasandamiseks kasutatakse äket, mis peenestab veelgi rohkem suuremaid mullakamakaid ning ühtlasi tõmbab umbrohu juured maa seest välja. Äke segab ülemist mullakihti ja seejuures segunevad sõnnik, väetised ja taimekaitsevahendid paremini mullaga. Äestamine purustab mullakooriku, mis aitab õhutada mulda ning säilitada veevarusid mullas. Libistit kasutatakse mulla kõige pealmise kihi pindmiseks tasandamiseks, mis samuti purustab mullakooriku ja juurib välja tärganud umbrohu taimi. Rullimist kasutatakse juhul kui põllupind vajab täiendavat tihendamist, nii välditakse näiteks tolmamist ning kindlustatakse, et külvijärgne pinnas on piisavalt tihe
Elupaikade kahjustamine ja reostamine Isegi siis, kui elupaika ei ohusta otsene hävitamine või killustamine, võivad sealsed kooslused ja liigid olla inimtegevusest tugevalt mõjutatud. Elurikkust ja liikide seisundit võivad kahjustada ka sellised välised faktorid, mis ei mõjuta silmanähtavalt koosluse taimestiku makrostruktuuri. Üks universaalsemaid keskkonnakahjustuse vorme on reostus, mille põhjuseks on enamasti pestitsiidid, heitveed, põldudelt ökosüsteemi kandunud väetised, tööstuslikud kemikaalid ja töötstusjäätmed, tehaste ja autode heitgaasid ning erodeerunud mäenõlvadelt pärit setted. Need reostusliigid ei ole pahatihti palja silmaga tuvastatavad, ehkki nad meid iga päev ning peaaegu kõigis maailma osades ümbritsevad. Reostuse üldisem ja pikaajalisem mõju vee ja õhu kvaliteedile ning isegi maakera kliimale on kindlasti probleem, ~6~
Toetuse suurus 16000 14000 12000 10000 Toetuse suurus 8000 6000 4000 2000 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Kogu kumme aasta läbi toetuse suurus oli 104802, aga kõige suurem osa oli 2010 13502 euro. 2.4. KULUD. Diagraam 6. Kulud 2006-2015 a. Nii diagraamis me otse vaatame, et kõige tähtsamad kulud on sööjatele, mootor kütus, masina rent, väetised, seadmete korrashoid jne. Kui me näitame 2007 a, siis põhikulud on koresööda sööjatele 39 %, mootorkütus 18 %, masinate rent 11 %, väetised 5 %, seadmete korrashoid 5 %, kontsentreeritud sööt 4 %, muutuvkulud 4 %. Kui me vaatame, kui palju X ettevõtte kulub 1 ha kohta(oder + kartul 18,84 ha), siis see arv on 1703 ha kohta. Kuludega ettevõttes X on kõik korras, sest keskmine kulude suurus on 59995 euro, mis on suurem, kui on X ettvõttes.
Brasiilia põhjapool asub Amazonase dzungel ja seal ei saa kasvatada selliseid taimi mida põllul kasvatatakse, sest seal on liiga niiske ja Brasiilia keskosas on suured mäed ja seal oleks ka suhteliselt raske põldu harida, sest seal on ka niiske ja külm ja ilmaolud on teised kõrgemal. (Info on saadud teadmeteostest ja netist, andmed on 2008 ja 2009 aasta omad) 2) Majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks on see, et riigil on kapital(hooned, masinad, väetised, tõuloomad, seadmed, seemned, maaparandus) siis veel tööjõud(tööjõu hulk ja oskused) siis veel valitsuse poliitika(toetused,tollipoliitika), turustamise võimalused ja äriteenuste kättesaadavus(masinahooldus, sordi- ja tõuaretus, koolitus,turundus,kindlustus). a) Brasiilias on kapitali olemasolu b) Tööjõud Brasiilia põllumajanduses on 8% kogu rahvaarvust. c) Valitsuse majanduspoliitika on Brasiilias väga hea, riik toetab põlluharijaid ja põlluharimist.
Tallinna Pääsküla Gümnaasium 11b klass KAKTUSELISED Uurimistöö Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................lk 3 1. Kaktuseliste päritolu ja paiknemine..........................................................lk 4 2. Kaktuseliste iseloomustus.....................................................................lk 5 3. Kaktuseliste hooldamine......................................................................lk 6 3.1. Valgus......................................................................................lk 7 3.2. Temperatuur...............................................................................lk 8 3.3. Kastmine...................................................................................lk 9 3.4. Mulla koostis ja väetamine...............................................................lk1...
olulisemaid kuivlasti käitlevaid sadamaid. Aastal 2013 käitles Peterburi sadam 77,6 miljonit tonni kaupa. Jooniselt 3 on näha, et suure enamuse sellest kaubamahust moodustas teras ning erinevad roostevabad metallid. Joonis 3. Peterburi sadamas aastal 2013 käideldud kauba struktuurijaotus (Sea port of Saint-Petersburg) Riia sadama kaubamaht aastal 2013 oli 35,4 miljonit tonni. Sellest 10,5% moodustas konteinerkaup, kivisüsi 39,6%, puit 9,3%, naftasaadused 19,8%, väetised 4,1% ning muu kaup 16,7%. Klaipeda sadama kaubamaht aastal 2013 oli 33,4 miljonit tonni. Jooniselt 4 on näha Klaipeda sadamas käideldud kauba struktuurijaotust. Joonis 4. Klaipeda sadamas aastal 2013 käideldud kauba struktuurijaotus (Port of Klaipeda) Saksamaal asuv Lübecki sadam käitles aastal 2013 23,1 miljonit tonni kaupu. Kokku käitles Lübecki sadam 3 miljonit tonni puitu ning puistekaupu, 102 000 TEU-d, 76 000 mootorsõidukit, 697
Kindlasti ei tohiks väetisega lehti märjaks teha. Väetada ei tohi äsja ümberistutatud taimi – seda võib teha umbes kolme nädala pärast, kui taim on juba juurdunud. Väetada ei tohi ka haigeid taimi, sest need ei suuda väetisi niikuinii vastu võtta. Sobivaimad on kloorivabad mineraalväetised. Täismineraalväetisest tuleks teha poole lahjam lahus, kui teistele taimedele, noori taimi aga võiks väetada veel poole võrra nõrgema lahusega. Sobivad ka orgaanilised väetised. (Rünk, 1999) 8 3.3. Ümberistutamine Toasõnajalgu on soovitatav ümber istutada igal kevadel, vanemaid taimi võib istutada iga paari aasta järel. Istutuspott ei tohiks olla liiga suur. Kui lillepoest toodud sõnajalg kasvab freesturbas, siis tuleks ta mullasegusse ümber istutada, sest turvas kuivab kiiresti ja vajab eriväetisi. Sõnajalad eelistavad nõrgalt happelist kuni happelist, viljakat, õhku ja vett
paigastumine, üleminek koriluselt ja küttimiselt maaviljelusele ja loomade kodustamisega karjakasvatusele. Esmane tööjaotus ja linnade teke (9000 a tagasi). Teine agraarrevolutsioon: Intensiivistuv tootmine, mille eelduseks sa kõigepealt manufaktuurne tootmine (~1700 Inglismaal) – hobuste rautamine, härgade asendamine hobustega, pöördader, hiljem traktor, mitmeväljasüsteemid. Kolmas Agraarrevolutsioon: Põllumajanduse mehhaniseerimine ja kemiseerimine (masinad, väetised, taimekaitsevahendid). Põllumajanduse industrialiseerimine (19 saj lõpp). Neljas agraarrevolutsioon: Biotehnoloogia (geenitehnoloogia) Esimene traktor – 1930. 1950 – maailmas 7 milj traktorit ja 1,5 miljonit kombaini. 2001 27 miljonit traktorit. 1950 – 2000 mineraalväetiste tohutu kasv. 1980-ndad biotehnoloogia. 1990-ndad geneetiliselt muundatud taimed (mais, soja, kartul, raps, tomat, puuvill). Hõive hankivas majanduses 2013: Eesti: 4,4% Läti 8,8%
vaheldumiselt üle kaasaegsele põlvkondade vahendumisele, läbides seejuures demograafilise plahvatuse, rahvastiku vananemise ja demograafilise kriisi etapid. Demograafiline üleminek toimus koos industrialiseerumisega ja selle mõjul ning seoses ka kõigi teiste rahvastikuprotsessidega. Põllumajanduse ja tööstuse mõju keskkonnale? Tööstused reostavad õhku. Kemikaalid visatakse vette, mis on ohtlik loomadele ja taimedele. Põllumajanduses kasutatavad väetised reostavad vett. Metsasid võetakse maha, et luua põllumaid. Nimeta ja näita 10 pindalalt ja 10 rahvaarvult suuremat riiki? Pindala Rahvaarv Venemaa / Moskva Hiina Hiina / Peking India Kanada / Ottawa USA USA / Washington Indoneesia Brasiilia / Brasiilia Brasiilia Austraalia / Canberra Venemaa India / New Dehli Bangladesh
ehk karbamiid CO(NH 2 ) 2 . 2 Mineraalväetisi omastavad taimed mullavees dissotsieerunult anioonide ( NO3 , HPO4 , 2 SO4 ) ja katioonidena ( NH 4 , K , Mg 2 , Ca 2 ) orgaanilistest ühenditest saavad taimed toiteelemente omastada pärast nende mineraliseerumist nitrifitseerivate või ammonifitseerivate mikroobide toimel Toiteelementide järgi liigirarakse väetised lämmastik-, fosfor-, ja kaaliumväetisteks kuna mineraalväetised võivad sisaldada mitut toiteelementi siis on võimalik ka teistsugune liigitus. lihtväetised sisaldavad vaid ühte taimetoiteelementi kasutatavamad mineraalväetised on toodud lisas olevas tabelis mineraalväetiste tootmine ja nende liigne ning ühekülgne kasutamine põllumajandustoodangu kasvu eesmärgil saastab keskkonda.mineraalväetiste tootmisel satuvad mürgised heitmed õhku, pinnasesse ja vette süsinik
KESKKOND Terminit keskkonnageoloogia kasutatakse geoloogia selle osa kohta, mis on otseselt seotud inimese tegevusega jamõjutab teda. Käsitleb geoloogilisi protsesse ja nähtusi ümbritseva KKs. Kkgeo on tihedalt seotud bioloogia, keemia, ökoloogia, majanduse ja poliitikaga. Igasugune majandustegevus toimub loodusressursside arvel ja jätab oma jäljed ümbritsevasse keskkonda. Keskkonna kahjustamine on vältimatu, kuid on võimalik hoolitseda, et kahju oleks minmaalne ja mahuks KK taluvuse piiridesse. Biootilised komponendid : taimkate, metsaloomad ja mikroorganismid. Abiootilised komponendid: geoloogiline aluskoord, geomorfoloogilised vormid ja hüdrosfääri elemendid. KESKKOND jagatakse LITOSFÄÄRIKS(maa väline tahke kivimkest), ATMOSFÄÄRIKS (õhkkond, maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest), HÜDROSFÄÄRIKS(vesikeskkond) JA BIOSFÄÄRIKS (elusloodust sisaldav kiht). Pedosfäär- maakoore pindmine kobe kiht, muld. Atmosfäär hüdrosfäär-maakoor-va...
Geograafia: Energiamajandus 1) Energiamajandus Majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. 2) Taastuvad energialiigid Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Mittetaastuvad energialiigid - Ressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaallikate hulka kuuluvad järgmised fossiilkütuse liigid: põlevkivi, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi ja nafta. Taastumatute energiaallikate kasutamise probleemid: Varud, mis on kujunenud miljonite aastate jooksul, ammendatakse järjest kasvava tarbimise tingimustes valdavas osas ...
Fosforiühendid viiakse vormi PO4-3, mis on omastatav veetaimede poolt. Vohavad vetikad. Fosfori peamised allikad on olmereoveed. Tuleb lisaks org. ainete reoveest ärastada fosfor, lisades alumiiniumsulfaati, raudsulfaati või lupja. Veekaitse põllumajanduses. Reoaineid iseenesest pole olemas, reostuvad vaid valesse kohta sattunud ressursid. Põllumajanduse reostuskoormust on raske määrata, kuna suurelt osalt on ta hajuv ja tal on tugev sessoonne iseloom. Reostavad taimekaitsevahendid, väetised ja toitelemendid. Ammooniumlämmastikku eraldub õhku, jõgedesse, järvredesse, põhjavette. (NH3 lendub virtsahoidlatest, sõnnikuhunnikutest). Ammooniumlämmastik reostab pinnavett, nitraatlämmastik ka põhjavett ja sügavamale. Mitte üle väetada! Väetisebilanss. Täpselt niipalju tuleks väetada, kui palju taimesaakidega põllult ära kantakse, samas liiga vähene väetamine kurnab mulde ning mulde huumus taastub väga pikka aega. Taime
(Jänes, Niiberg 2001). Enne kui alustatakse mullaharimist, on oluline selgitada, kui kaugele on juured kasvanud ning kui sügaval pelamised juured asuvad. Alles seejärel määratakse väetiste andmise sügavus ning kaugus. (Kiislar 1969) Huumusesisaldust mullas aitab tõhusalt suurendada orgaaniline väetis: sõnnik, kompost, haljasväetis. Sõnnikut kulub 100-150 t/ha. Kirsiaia rajamisel on väga oluline just istutuseelne sügavväetamine, millega viiakse kõik süisel antavad väetised sügavkünniga viljapuu juurte peamise leviku piirkonda. (Jänes, Niiberg 2001). Üheks efektiivsemaks väetamisviisiks viljapuuaias on sügavväetamine vedelväetisega: väetised viiakse otse juurte lähedale mulda. Selleks võib kasutada aiapritsi, millele on monteeritav vastav puur. (Kiislar 1969) Rajamisväetamise korral külvatakse väetised kogu istandiku pinnale ja viiakse sügisese harimisega 25-30 cm sügavusse mulda. Vastavalt mullaviljakuse klassile antakse fosfor- ja kaaliväetist
auru sees. (www.naistemaailm.ee) 11 KOKKUVÕTE Juues rohelist teed või tüümiani teed või tehes endale nendest kompresse, saame aktiivselt mõjutada oma naha ja kogu organismi seisukorda. Taimed on osa ökosüsteemist - nende mõju meile on loomulik ja vajalik. Olles tõdenud, et tänapäeval omab tervisele negatiivset mõju enamjaolt inimese enda loodu - kunstlikud säilitus- ja värvained, väetised, puhastusvahendid, õhusaaste, on mõistlik leida loodusest abilised tehisainete oksüdatiivse mõjuga toime tulemiseks, et säilitada täisväärtuslikuks eluks vajalikku vitaalsust. Roheline tee ja tüümian on igale inimesele kättesaadav ja taskukohane tervise ja nooruslikkuse allikas. 12 KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Taylor, N (1998). Roheline tee. 2003 Eesti versiioni kirjastaja: Ersen. 2. http://arhiiv2
Infoajastu põllumajandus Peamiselt moodne, kaubaline, kitsalt spetsialiseerunud. Saagikus ja tootlikkus väga kõrged tänu teaduse ja tehnoloogia saavutustele. Nt kasutatakse mikro-elektroonikat (arvutid). Hästi arenenud äriteenused: sordi- ja tõuaretus, taimekaitsetööd, maaparandus, veterinaarteenused, saaduste kokkuost, säilitamine, äri- ja teadusnõuanne, turustamine, reklaam, laenutus jne. · Moodne suund: ökoloogiline ehk mahepõllumajandus. Looduslikud väetised ja taimekaitsevahendid. Madala saagikuse korvab kõrgem hind ja tervislikum toodang. · Hiigelfarmid Loomi peetakse mitmekorruselistes hoonetes. Oluline turu lähedus, sööt sisseostetud. Kõige rohkem Jaapanis, USAs, levivad ka arengumaades. Põllumajandus Eestis Eestis on kasutusel ca 830 000 hektarit põllumaad. Põllumajanduse olulisim tootmisharu on loomakasvatus, millest on suurima osatähtsusega piimakarjakasvatus.
Eesti veeressursid, nende kvaliteet ja kasutamiskõlblikkus: Eesti põhajvesi hea kvaliteediga, kuid leidub osades kohtades kõrgendatud raua, kloriidi ja flourisisaldust. Joogivesi töödeldakse peamiselt pinnaveevarustusega linnades. Tallinn saab 90% pinnaveest- ojad/jõed saavad alguse aegviidust. Pinnaveest-Ülemiste. 10% saadakse põhjaveest-Tiskre, Merivälja, Saue, Nõmme, Kose. Kui kasutataks Tallinnas põhjavett, oleks 30 aastaga ammendatud. Raskmetallid: kaadium- Tööstusreoveed, väetised, kütuse põletamine Koguneb neerudesse ja maksa, luustiku kahjustused. On teratogeenne, kantserogeenne, vererõhku tõstev toime. Plii Bensiin, veevärk, akutööstus Organismis ladestuv mürgine raskmetall. Ägeda pliimürgituse tunnused unisus, krambid, koljusisese rõhu tõus. Plii võib tekitada ka Alzheimeri tõbe toksilised ained: Kloorfenoolid Puitimmutusained, põllumajanduse tõrjeainetes, pleegitusainetes, Tööst
Vasta pikemalt 1. Millest koosneb ökosüsteem? Koosneb üksteist vastastikku mõjutavatest kooslustest ja nende keskkonnast, kus toimivad peamiselt suletud aineringlused. Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja bioloogilised komponendid, aine ja energia allika ning organismide kooslused, kus igal organismil on oma niss. Biotsönoos taimede, loomade ja mikroorganismide elukooslus. Toitumine Autotroofsed (isetoituvad), Heterotroofsed (toituvad valmis orgaanilisest ainest) 2. Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Kasvuhoone efekt põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on võrdsed. Atmosfääri sisenev kiirugs jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri. Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainepikkusega kiirgust, a...
Bilanss tasakaalustus 1925.aastaks ning püsis sellisena iseseisvusaja lõpuni. 42% väljaveost oli liha, peekon ja muna. 35% metsa, toornahkade, lina ja seemnete väljavedu. 22% veeti rohkem tööstustooteid masinate, tekstiili, paberi ja tselluloosi. Sisse veeti 59% rauda ja terast, metalltooteid, autosid ja põllumajandusmasinaid, keemiakaupu ning mineraale. Toidukaupade maht sisseveos oli 11%. Ülejäänud 30% moodustasid naftatooted, süsi, puuvill, vill, tubakas, väetised jms. Väga oluline oli Eesti Tarvitajateühisuste Kesühisuse roll Eesti kaubanduses ja majanduses laiemalt. ETK ühendas suure osa kaubandusega tegelnuist, olles suurim importöör ning suur eksportöör. Paarikümne aasta jooksul oli EV-l õnnestuda ületada majanduslikud raskused. Kuid Soomest jäi meie majandustase ja rahva elustandard 1930.aastate lõpul selgelt maha ning vahe oli suurenemas. KASUTATUD MATERJAL : ''Eesti ajalugu'' A.Adamson & S.Valdmaa
3 1960.–70. aastatest alates hakkas tema arvukus aga vähenema mitte ainult Eestis, vaid enamikus riikides. Praegu on ta paljudelt endistelt levialadelt kadunud. Hääbumise peamine põhjus – hävisid kõrele sobivad elupaigad: liivaluited metsastati, nõmmedel ja niitudel ei peetud enam kariloomi, rannaniitudele mõjusid hävitavalt nii maaparandusest tulenev veereþiimi muutus kui ka väetised. Nõukogude ajal kraavitati Eestis laialdaselt rannaäärseid rohumaid, mille tagajärjel kõrele kudemiseks sobivate veekogude hulk vähenes märgatavalt. Väetiste liigkasutamine pani vohama roostiku. Pärast seda, kui ulatuslikel rannaniidualadel lakkas loomade karjatamine ja heina niitmine, hakkasid need kulustuma, roostuma ja võsastuma ning neil olevad madalad rannikulohud ja veesilmad kinni kasvama: kui karjatamiskoormus on väike, asuvad
parvlaevaliinid. Riigi sisevedudes on oluline raudteetransport. Ning kindlasti on ka oluline auto- ja õhutransport. Rahvusvahelistes vedudes on kindlasti olulised õhu- ja meretransport, sest Uus-Meremaalt eksporditaks suur osa maailmas vajalikke tooteid. Raudteetransport Uus-Meremaal on 3898 km raudteid, 506 km neist on elektriraudterd. Mass vedudeks on põhiliselt teenused, kivisüsi, palgid ja puidust tooted, piim ja piimatooted, väetised, konteinerid, teras ja autod. Uus-Meremaa teiste riikidega raudteeühenduses ei ole. Siseveetransport Uus-Meremaal on 1609 km jagu siseveekogusid, aga siseveetransporti ei kasutata neis enam. Mereveetransport Uus-Meremaa on pika ajalooga rahvusvahelises ja rannikutranspordis. Meretransporti kasutatakse peamiselt kauba ekspordiks Sõidus on kolm laeva, neist kaks on raudteereisiparvlaevad. Õhutransport Kokku on Uus-Meremaal 118 lennujaama
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA EESTI SADAMAD Referaat Koostaja: Kristina Samošenkova KS-11 Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 2 Lääne-Eesti ajaloolised ja uued sadamad................................................................3 Eesti sadamad...................................................................................................... 4 Tallinna Sadamad................................................................................................. 5 Eesti suurim reisisadam....................................................................................... 6 Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam................................................................6 Suure potentsiaaliga regionaalne sadam.................................
Ökoloogia 1)Inimese mõju loodusele algas juba tema arenemisega, kuid alguses oli see mõju väike, praktiliselt märkamatu ning piirdus söödavate taimede ja nende juurte ning viljade söömisega. Seejärel hakkas inimene kasutama toiduks kala ja imetajaid. Eriti intentsiivseks muutus jaht tulirelvade leiutamisega. 8000 aastat tagasi hakkas inimene loomi kodustama, pannes aluse loomapidamisele. Kuid veistele oli vaja karjamaad ning algas ulatuslik metsade maharaie ja põllumaa rajamine. Metsade maharaie sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutustele, paljudele kasulike taimede ja loomade hukule. Veelgi suurem kahju sai alguse tööstuse arenguga ning paljudel maadel tuleb tänapäeval juba metsa sisse vedada (Holland). Nafta, gaasi, vedelkütuse jt kasutamise tulkemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjks on vee, õhu, mulla jm. reostu...
liigid. Rikkalikum on elustik põlluservades, kus kasvab ka õitsvaid taimi ning lehtpõõsaid ja -puid. Neid kasutavad rästad, talvike ja aedpõõsalind. Kadakad meelitavad pesitsema karmiinleevikese, punaselg-õgija ja rohevindi. Põldude vahelistest loodusliku taimkattega servadest sõltuvad paljud putuka- ja taimeliigid ning neist toituvad linnud ja pisiimetajad. Hooldamiseks piisab nende hilissuvisest niitmisest, et takistada kõrgema kasvuga taimede domineerimist. Väetised ja pestitsiidid ei tohi neile ribadele sattuda (M. Semm 2003). Põllupeenrad on ka olulised talvitumispaigad põllukahjurite looduslikele vaenlastele. Põhilised kahjurite arvukust reguleerivad putukad on jooksiklased, kõrvahargid, lepatriinud, kiilassilmad ja sirelased. Kevadel tulevad nad sealt uuesti põllu peale tagasi ja hakkavad kahjureid hävitama. Põlluservad puhverdavad tõrjeainete mõju ümbritsevatele aladele, vähendavad väetiste ja taimekaitsemürkide äravoolu põllult
tehnoloogia, mis tagab min ressursside kasutamise katma jääkainete puhastam või töötlem kulud. koos min keskkonnareostusega. Kriteeriumid 4. Toodangumaks rakendatakse toodete suhtes, mis tehnoloogia hindamiseks: *Tehnol paremus võrreldes saastavad kas oma tootmise, tarbimise või eelnenuga *Tehnol. vastavus kaasaja teaduslikule ladustamise käigus N väetised. tasemele *Tehnol. maj võimalused *Ajalised 5. Administratiivmaksud riigilõiv piirangud *Heitmete iseloom ja maht. Subsiidiumid (finantstoetused) EESMÄRK: mõjutada 7. Parim keskkonnapraktika See on abinõude saastjaid oma tegevust muutma või toetada firmasid, kombinats, mis peaks andma parima keskkonnakaits kellel on raskusi ettenähtud normide saavutamisega.
Paistu Kool Kristiina Kahu SAKSAMAA uurimustöö Juhendaja: Õpetaja: Sigrid Reili Sultsi 2009 2 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................3 1. TÄNANE SAKSAMAA..............................................................................4 1.1 Rahvastik...............................................................................................5 1.2 Poliitiline süsteem.................................................................................5 2. LOODUS.......................................................................................................7 2.1 Maastik....................................................................................................7 2.2 Looma...
Nafta lõppedes jääme ilma järgmistest: Õhukonditsioneerid, ammoniaak, antihistamiinid, antiseptikud, kunstmuru, asfalt, aspiriin, õhupallid, sidemed, paadid, pudelid, rinnahoidjad, närimiskumm, butaan, kaamerad, küünlad, autoakud, autokered, vaibad, kassetid, soojustusvahud, CD, arvutid, kontaktid, joonistussöed, koor, hambatäide, deodorant, detergendid, täringud, nõudepesuvedelik, kleidid, kuivatusaparaadid, soojendustekid, isoleerpael, väetised, kalapeibutised, põrandavaha, jalgpallid, liimid, glütseriin, golfipallid, kitarrikeeled, kunstjuuksed, juuksevärv, juuksekoolutajad, kuuldeaparaadid, südameklapid, kütteõli, majavärv, soojustus, reaktiivmootorite kütus, päästevestid, põrandakatted, huulepalsam, huulepulk, valjuhääldid, ravimid, mootorikütus, kiivrid, kinofilm, küünelakk, õlifiltrid, aerud, värvipintslid, värvid, langevarjud, parafiin, pastapliiatsid, lõhnaõlid, plasttoolid,
aastat! Erosiooni ennetamine Minimiseeritud mullaharimine (mittekünd, tüüssekülv) Järsematele nõlvadele sobib vaid terrasspõllundus (võrreldes lauspõllundusega on erosioon seal 6 korda väiksem) Erinevad ribapõllundusmeetod (koos soja ja mais) efekt isegi kuni 75% (võrreldes tavapõllundusega); ka viljapuude read ja nende ridade vahel 1-aastaste kultuuride kasvatus aitab erosiooni pidurdada. Külvikorrad (tähtsad liblikõielised kultuurid), orgaanilised väetised (loomasõnnik, kompost, toores taimmaterjal. 1.2.7. Looduse mitmekesisus Maakeral elab arvatavalt 10-13 milj. liiki. Peale 1950.a. on hävinud juba 10 000 taime ja loomaliiki. 1992.a. kirjutati Rio de Janeiros alla biodiversiteedialane leping (leping looduse mitmekesisuse kaitseks) iga allakirjutanud riik kohustub kaitsma oma maa rikkusi. Eesti ratifitseeris lepingu 1994.a. Inimene oma elutegevusega soodustab kas otseselt või kaudselt liikide hävimist,
kergesti taimede poolt omastatavad. 16. Põldudele pandud liigne mineraalväetiste hulk satub pinnaveega põhjavette ja veekogudesse, mis põhjustavad veekogudes toitainete ülekülluse ning taimed, vetikad hakkavad vohama ning hapnikupuudusel veekogudes surevad kalad. Kõik see viib veekogude kinnikasvamisele. Põldude happesus suureneb ning taimed, kellele nii kõrge happesuse tase ei sobi, närbuvad ning hukkuvad. Põllumajandussaaduste hulk väheneb. Liigsed väetised satuvad põhjavette, mille tagajärjel joogivesi reostub ning muutub joogikõlbmatuks.
2. Mida mõistetakse rakendusbioloogia all ja mida biotehnoloogia all? Rakendusbioloogia - bioloogia avastuste rakendamine praktikas Biotehnoloogia - rakendusbioloogia valdkond, me etodite kogum, mille abil kasutatakse organismidele omas eid protses s e inimes e huvides 3. Too neli näidet koos selgitustega, kus inimene kasutab biotehnoloogilisi rakendusi. ravimitööstus - antibiootikumid põllumajandus - silo, väetised, biotõrje, GMO organismid jäätmemajandus - biogaa s, biopuhastid, biomuda, biolagunevad materjalid tööstus - maagipuhastus, biopesuvahendid piimatooted, alkoholitööstus, pagaritööstus, hapendamisprotses sid, toidulisandid, funktsionaalne toit 4. Kuidas uued meetodid biotehnoloogias võimaldavad mõningaid haigusi diagnoosida? Keharakkude liitmine võimaldab eritüübiliste rakkude ühendamist. Saab ühendada kahe erineva rakutüübi OMADUSI (nt
6. Jaotage loetletud varad kuuluvuse alusel põhi- ja käibevarade hulka: a. Põhivarad: i. Vaarikaistandik ii. Sõiduauto iii. Tootmisseadmed iv. Piimakarja lehmad v. Ammlehmad vi. Personaalarvuti vii. Mootorsaag b. Käibevarad: i. Laos olev valmistoodang ii. Seemned iii. Väetised iv. Puhastusvahendid v. Desifikandid vi. Põrsad vii. Pullvasikad viii. Oksakäärid 7. Tootmismahu muutusele reageerimise alusel jagunevad kulud: a. Muutuvkulud: i. Ravimikulud ii. Kütusekulud iii. Hooajatöölistele makstud palgad ? b. Püsivkulud i. Tootmishoonetelt arvestatud kulum ii
1. Ökoloogia definitsioon 1866 Ernst Haeckel (Saksa zooloog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. 2. Ökoloogia jagunemine organisatsioonitasemete põhjal Ökoloogia jaguneb autökoloogiaks, demökoloogiaks ja sünökoloogiaks. 3. Mida uurib autökoloogia? Autökoloogia isendite tasand (organism) 4. Mida uurib sünökoloogia? Sünökoloogia koosluse tasand ja keskkonna suhteid, ökosüsteemid 5. Mida uurib demökoloogia? Demökoloogia populatsiooni tasand 6. Liigi levikust ja arvukust mõjutavad asjaolud Charles J. Krebs Liigi levimisvõime (liik puudub saartel) Liigi käitumine (üks ja sama liik mingis linnakeskkonnas puudub, teisel muutunud püsivaks linnaliigiks) Biootilised (eluskeskkonna) tingimused Abiootilised (elutu keskkonna) tingimused Antropogeensed (inimene võib mõjutada nii elus- kui elutu...
tervisele halvasti. Reostus * PRÜGIMÄED Prügi tekib tohutus koguses ja aina raskem on leida paika, kuhu seda panna. Klaasi, paberi ja teiste jäätmete uuesti kasutusele võtmine vähendab vajadust aina uute prügilate järele. Aatomielektrijaamade radioaktiivsed jäätmed on loodusele kahjulikud veel ka tuhandete aastate pärast. SURNUD JÕED Jõgedesse suunatud tööstuslikud jäätmed võivad tappa ka jões elanud elusorganismid. Vette sattunud väetised panevad vohama vetikad, need aga tarvitavad ära vees oleva hapniku, mille tagajärjel kalad ja taimed hukkuvad. Rahvusvahelised kokkulepped püüavad vähendada tööstusjääkide järvedesse ja jõgedesse juhtimist. Click to edit Master text styles Second level PRÜGIMÄGI Third level Fourth level
Siiski peab vett enne selle joomiskõlblikuks saamist töötlema, 4 http://ec.europa.eu/clima/sites/campaign/pdf/e_toolkit_brochure_et.pdf, Euroopa Komisjoni kodulehekülg, ,,Muuda maailm puhtamaks!", Tahked osakesed ja osoon. 5 http://www.envir.ee/1101324, Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg, Uudised ja artikliklid, Osoonikihi kaitsmine on riikide ühine eesmärk. kuna see võib olla saastunud põhja- ja pinnavette sattunud ainetega, milleks võivad olla keemilised taimekaitsevahendid, väetised, inimtegevuse tagajärjel tekkinud jäätmetest tulenevad bakterid. Suurimad veereostamise põhjustajad on väetiste ja keemiliste taimeaitsevahendite kasutamine. Vesi vajab kaitset eelkõige inimtegevusest tekitatud reostamise eest. Veereostuse vähendamine on lisaks veekasutamisele tähtis seetõttu, et kaitsta bioloogilist mitmekesisust.6 Veekaitse tagab piisaval hulgal hea ökoloogilise ja keemilise seisundiga pinnavee, põhjavee
o Tasasel saab tehnikat hästi kasutada tarbeks nt hiinas riis o Mäenõlvadel pigem istandus, et hoida Kaubanduslik põllumajandus mulda kinni o kogu toodang või suurem osa Majanduslikud: sellest läheb müügiks Kapital (finantskapital ja füüsiline kapital) Sõltuvalt maa hulgast: o Füüsiline: istikud, väetised, tõuloomad, hooned Tööjõud – tavaliselt suur vajadus o nt kohvi, riisi kasv vaja palju o Euroopas ei saa kliima tõttu kasvatada tööjõunõudlikke kultuure Turg INTENSIIVNE EKSTENSIIVNE Vajalik vähem Vaja rohkem maad maad Kapitali, tööjõu ja väetisemahukas Suurem saagikus Saagikus pindalaühiku pindalaühiku kohta kohta väike Toodangu kasv – Toodangu kasv: uue
1. Päike energiaallikana. Päikese optiline kiirgus on Maal toimuvate füüsikaliste, bioloogiliste, keemiliste ja paljude teiste protsesside peamine energiaallikas. Isegi õli on miljonite aastatega taimestikku ja loomastikku salvestunud päikeseenergia. Ka hüdroelektrijaama turbiine ringi ajav vesi teeb oma ringkäiku tänu Päikesele. Ainukeseks Päikesest sõltumatuks energiavormiks võib pidada aatomienergiat. Otsese päikeseenergia ehk päikesesoojuse ja -elektrienergia panus maailma energiavajadusse on praegu veel väga väike - vaid promille murdosa. Praktikas on päikeseenergia ammendamatu loodusvara. Arvatakse, et õli jätkub 40-150 aastaks, aga Päike särab veel 5 miljardit aastat. Päikeseenergia konkurentsivõime tõuseb pidevalt. Uued tehnoloogiad on alandanud selle energialiigi tootmiskulusid võrreldes 80-ndate aastate algusega 25%. Lisaks sellele väärtustatakse üha enam saastevaba energiatootmist; päikeseenergia ei saasta õhku CO2-ga, see...
kW 5. Teravilja tootmise tasuvus. Tabel 8. Tootmise tasuvus Tulud Viljapind ha 300 Saagikus(kuiv vili) t/ha 4 Vilja kogusaak t 1200 Vilja müügihind kr/t 1600 Müügitulu kr 1920000 Sama kr/ha 6400 Ha-toetus kr/ha 1570 KOKKKU TULU ha.lt kr/ha 7970 Kulud Seeme kr/ha 430 Väetised kr/ha 952 Taimekaitsevahendid kokku kr/ha 300 Muud kr/ha 50 Muutuvkulud kokku kr/ha 1732 Kokku masina(püsi)kulud kr/ha 3319 Muutuv+püsikulud kr/ha 5051 Kokku muud kulutused kr/ha 361 KOKKU TULU ha-lt kr/ha 5412 KASUM/KAHJUM Tulu ha-lt kr/ha 7970 Muutuvkulud kr/ha 1732 Masina(püsi)kulud kr/ha 3319
Üldist Veekogusid jaotatakse nende keemilise koostise alusel soolasteks ja magedateks. Ookeanid, mered ja soolajärved on soolaseveelised. Mageveekogud on jõed, mageveejärved ja enamik allikaid. Lisaks neile eristatakse ka riimveekogusid. Enamasti on need alla 18 promillise soolasisaldusega mered või lahed, kus merevesi seguneb jõgedest tuleva mageveega. Vee liikumise alusel eristatakse seisu- ja vooluveekogusid. Vooluveekogudele on iseloomulik vee pidev ühesuunaline liikumine, seisuveekogudes liigub vesi vastavalt tuule suunale või Kuu mõjule (tõus ja mõõn). Tekke järgi eristatakse looduslikke ja tehisveekogusid. Eestis leidub nii looduslikke (meri, järved, jõed, allikad) kui ka tehisveekogusid (veehoidlad, kanalid, kraavid, tiigid, karjäärid). Soolase veega on Läänemeri, mis tegelikult on riimveeline veekogu. Eestis on ligikaudu 1200 järve, millest umbes 1000 on looduslikud. Vooluveekogusid on Eesti territooriumil üle 7000, neist kümm...
vähenemissuund Kristallvõre tüüp Kuubiline Monokliinne Rombiline Mürgisus Väga mürgine, sest juba Mittemürgine Mittemürgine 0,1 g on täiskasvanud inimesele surmav Valem P Pn (polümeer) P Kasutamine Fosfori kasutusala: · Pürotehnika · Väetised, puhastusained · Hambapasta 9 · Toidu hapestamine · Antioksüdandid, emulgaatorid · Määrdeaine lisand Fosforhapete, eriti aga tema soolade kasutusalasid on väga palju. Suur osa fosforhapet läheb fosforhappesoolade ja fosforväetiste tootmiseks, lisaks leiab ta kasutust ka karboniseeritud jookides (pepsi cola, coca cola, mõningad õlled) ja veinides
Kodumajapidamises leiduvaid ohtlike jäätmeid: · Aegunud ravimid, milles võib olla mürke, orgaanilisi lahusteid ja raskmetalle. · Äravisatud päevavalguslambid ning termomeetrid, mis sisaldavad elavhõbedat. · Kodukemikaalid · Külmikud, mis sisaldavad osoonikihile ohtlikku freooni · Patareid, akud · Süütesegud ja gaasiballoonid, mis on süüteohtlikud · Mootori ning muud õli ning vedelkütused. Õlifiltrid, õlised kaltsud. · Väetised ja pestitsiidid Biolagunevad jäätmed on kõik anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp, aiaja pargijäätmed, puit, reoveesete, loomsed kõrvalsaadused ning loomaväljaheited. Biojäätmete hulka ei kuulu põllumajandusjäägid, sõnnik, reoveesetted või muud biolagunevad jäätmed (nt naturaalsed tekstiilid, paber või töödeldud puit). Ka ei kuulu nende hulka toidutootmise sellised kõrvalsaadused, millest ei teki jäätmeid.
tiitritav happesus lisaks mulla neelavas kompleksis olevad H+ ja Al+++ ioonid). Tähistatakse H5,6 ( asendus-) ja H8,2 (hüdrolüütiline-) happesus. H5,6 näitab minimaalset lubjatarvet. Mulla puhverdusvõime on mulla omadus vastu panna ükskõk millise teguri poolt esilekutsutavatele reaktsioonimuutustele, väga tähtis taimede toitumise ja väetamise seisukohast. Mullad ei ole ühtlaselt kaitstud nii hapetega kui leelistega mõjutamise vastu. Parandamiseks org. väetised ja happeliste muldade lupjamine. LIHTSALT TEADMISEKS!! Üle 10 mm- kivid; 1-10 mm- kruus; (kõik osad üle 1 mm on kores, alla selle peenes); 0,05-1 mm- liiv; 0,001-0,05- tolm; alla 0,001mm ibe (kolloidid 1-250nm).
MnCl4 tekib vaheühendina MnO2 ja kontsentreeritud HCl vahelisel reaktsioonil. MnCl4 lagunemisel eraldub Cl2 ja tekib MnCl2. Mn(SO4) 2 tekib Mn(OH) 4 reageerimisel kontsentreeritud H2SO4-ga. Mangaan (IV) sulfaat on püsiv ainult kontsentreeritud väävelhappes, lahuse lahjendamisel sool hüdrolüüsub ja tekib Mn(OH) 4. 6. Kasutamine Mangaani kasutusalad: · raudteerööbaste teras (lihtainena) · tööriistad, kirved (sulamina) · seifid, adrad (ühendina) · patareid, väetised, klaas, must pigment (toormena) (7) Mangaani peamine tarbija on mustmetallurgia. Praegu kulub 95% Mn toodangust eriteraste valmistamiseks ja teraste ning malmide desoksüdeerimiseks ja sesulfeerimiseks (väävlitustamiseks), et kõrvaldada metallist hapnikku ja väävlit. Kui sulatamisel jääb metalli hapnikku, siis moodustuvad sulamisse praod, väävel (isegi kümnendik %S) muudab aga metalli hapraks kõrgemal temperatuuril. Mangaani lisamisel sulameisse moodustuvad
Evelin Kaur Tep08 28.09.2010 Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtene sõnajalg. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme-segametsadest. Neid iseloomustavad salumetsade vähenõudlikumad liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, hari...
1. Abiootilised faktorid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest). Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH, raskmetalliühendid, radioaktiivne kiirgus jt. 2. Adaptatsioon – organismide kohandumine elukeskkonnaga elusas looduses 3. Aeroobne hingamine – hingamine keskkonnas, kus on hapnikku 4. Akuutne toksilisus – äge mürgistus, kus tegu suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul tagajärgi (muutusi või surma) 5. Autotroofne organism - sünteesib ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, nt rohelised taimed 6. Biogeotsönoos –looduslik kompleks, millesse kuuluvad biotsönoos ja eluta keskkond selle elupaigas. (Biotsönoos e elukeskkond) 7. Biootiline kooslus – organismidest ja nende suhteist koosnev kooslus 8. Bioloogiline liik - moodustavad need, mille isendid on potentsiaalse...
Seega hoiti töös vaid toodi sisse tarbekaupu (rõivad, riigikaitselisest seisukohast hädavaja- jalanõud, ravimid, tubakas, tööriistad), likke ettevõtteid. mis läksid peaasjalikult Rahvaväe Vabadussõja lõppedes jäid Vene varustamiseks. 1920. aastal lisandusid turg ja toorainevarud, mida silmas loetelusse mitmesugused masinad, pidades Eesti tööstus varem oli raudteematerjalid, väetised jms. edenenud, poliitilistel põhjustel Sisseveomaade hulgas olid esikohal kättesaamatuks. Eesti tühi siseturg Inglismaa ja Soome. nõudis kõikvõimalikke tööstuskaupu, Kuna maailm ei pidanud Eesti kuid potentsiaalse ostjaskonna enamik marka usaldusväärseks ning riigil oli madala ostujõuga. Euroopa turgudel
- realiseerimistulemuste alusel – kaubalistel kultuuridel; - väärindushinna alusel – söödakultuuridel. Kasumi kujunemine Kasumit kujundavad põhiliselt hind ja omahind. Hind (realiseerimis- või müügihind) – määrab koos toodangumahuga rahaliste sissetulekute suuruse. Kaubatoodangu(müügitoodangu) omahinda (täisomahinda) kujundavad tootmisomahind ja turustuskulud. Tootmisomahinda kujundavad: - muutuvkulud (materjalid – seemned, väetised, taimekaitsevahendid, kütusekulud; töötasu de kulud ja teenustööde kulud); - püsivkulud (kulum, üldkulud, masinate rendikulud, kindlustused, intressikulud, maksud, nt maamaks). Turustuskulud sõltuvad, kuhu me turustame, millal, kuidas jne. Saagikust mõjutavad tegurid: 1) otseselt – ilmastik, mulla viljakus, sordid, seemne kvaliteet, väetamise tase, tootmistehnoloogia, agrotehnilised võtted. 2) Kaudselt-… Loeng 24.04.2015
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
