itt maailma veevarudest ev e Orgaanilised ained: Anorgaanilised ained: Herbitsiidid, Raskemetallid, Bakterid heitevetest, Happelised ühendid (SO ) 2 Patogeenid toidukäitlemisest Väetised (NO , PO ) 3 4 Kashmiri girls collect drinking water in buckets in Dal Lake in Srinagar, Nov. 4, 2006. A boy drinks polluted water from Dai Lake in Srinagar, Kashmir, Mar. 13, 2006. Õhusaaste · Fossiilkütuse elektrijaamad, tehased ja prügipõletusjaamad; · Sissepõlemismooto- rite kasutamine; · Keemiatööstus; · Ehitusel värvid, aerosoolid
tertsiaalset sektoriks hõivatud inimeste alusel. SKT-Aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste väärtus rahalises väljenduses. Ja peegeldab riigi majanduses toodetud tulu ilma väliskaubanduseta. Majandusharud-metsamajandus,mäetööstus, kalandus, põllumajandus. Primaarenergia-Energia, mida toodetakse otse ilma teisteks energialiikideks muundamata. Alternatiivenergia-Energia, mille kasut. Eeldab uusi tehnoloogilisi lahendusi. Mahepõllundus-ilma väetisdeta taimede kasvatamine, looduslikud väetised nagu fekaal. 1.Eesti majandusgeograafiline asend on mere ääres, võimalik teha koostööd nii põhja riikidega kui ka Venemaaga. 2. Eesti majandusgeograafilise asendi pos. küljed on: avatus merele, arenenud naaberriigid, tasane pinnamood, põlevkivi, mereline parasvööde. Neg. küljed on: meri pole jäävaba, tooraineid on vähe, jahe kliima, vähe päikest, pole energiarikkaid jõgesid. 3. Majanduse arengut mõjutavad tegurid on: tööjõud, loodusolud,
Saastumine Saastumine reostumine, mis tahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia (soojus-, heli-, radioaktiivse energia) või mikroobide inimese põhjustatud sattumine keskkonda (õhku, vette, mulda), toiduaineisse või organismidesse hulgal, mis ületab nende pikaajalise keskmise loodusliku sisalduse. Saasteaine reoaine, pollutant, soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaineis vm. Saastumus saastatus, keskkonna, eriti õhkkeskkonna seisund, õhu kogusaastatuse aste. Saastekoormus heitmetega (sh. Radioaktiivsete ainetega) mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk. Reostus reostatus, vee saastatus (saastamine), loodusliku veereziimi või vee kvaliteedi rikutus. Kui vette on lastud orgaanilisi või anorgaanilisi aineid või vee temp. on muudetud, võib ta osutuda mõneks otstarbeks kõlbmatuks. Eristatakse: 1. koldelist, nt. asulais, tootmisettevõtteis ja farmid...
igapäevaelus. 2. Naatriumhüdroksiidi ehk seebikivi kasutatakse seebi valmistamisel. 3. Naatriumkarbonaat ehk pesusooda on samuti üks igapäevaelus tuntud aine, mida kasutatakse pesupulbris. 4. Naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda on kasutusel saiatoodete valmistamisel. 5. Naatriumiühendeid kasutatakse klaasi, paberi, tekstiili ja metallitööstuses. 6. Uuritakse naatriumi kasutuselvõttu võimalusi akuelemendina liitiumi asemel. KAALIUM: 1. väetised 2. Kaaliumkarbonaadist tehakse klaasi 3. Kaaliumhüdroksiidist tehakse puhastusvahendeid ja vedelseepi 4. Kasutatakse elektrolüüdina leelisbatareides 5. tuletikud 6. püssirohi 7. hapnikumaskid 8. Tervislikum keedusoola asendaja on kaaliumkloriid 9. kaaliumpermanganaat
Üldlevinud on mõtlemine: ,,Homme hakkan trenni tegema!" Homme võib aga juba hilja olla. Tarvitame mõtlematult mõnuained ning ei mõtle tagajärgedele. Samuti ohustab vaid endale elamine mitte ainult meid endid, vaid ka meie planeeti Maa. Tahame parimat ja see käib ka toidu kohta. Et paremat toitu saada ja saaduste kasvu kiirendada ning soodustada, kasutame väetisi. Peas on sellel hetkel vaid lõpptulemus- maitsev toit. Mõtlemata jääb aga see osa, mis puudutab loodust. Väetised rikuvad põhjavett, mida me ise joome. Pikemas perspektiivis kahjustame me enda tervist ja heaolu. Samuti on kahjulikud ka aerosoolid ja prügi. Tänapäeva trendide hulka kuuluvad kallid lõhnad ja riided. Miljonid kasutavad neid ning taaskord ei mõelda pikemalt ette. Meelde tuleb vaid see, et ollakse moekad, kuid osoonikihile, mis kaitseb kahjulike UV- kiirte eest ja loodusele, mis meid ümbritseb, ei mõtle keegi. Liigtarbimine kahjustab meie tervist. Oks, millel inimene istub, on tema elu
Amazonase vihmatetsas, on tõenäoliselt maailma kõige liigirikkam piirkond, kuid kuna pinna all leidub naftat, kavatseb Ecuadori valitsus seal naftat puurima hakata, hävitades sealset loodust. Veekogude saastumine mõjutab kõige rohkem neid liike, kes vajavad eluks puhast vett. Kõik tööstuse tekitatud jäätmed, millest korralikult ei vabaneta saastavad veekogusid, muutes sealse elukeskonna kõlbmatuks. Põllumajandusest satuvad samuti veekogudesse pestitsiidid ja väetised ning samuti kaevatakse ümber maastikku, et juhtida mujale vett, soovides põllumaad juurde saada. Globaalne soojenemine, CO2 koguse suurenemine atmosfääris, temperatuuride muutumine mõjutavad biloogilist mitmekesisust- liigid surevad välja kuna nad ei suuda kohaneda uute tingimustega nt. paarikraadine temperatuuritõus merevees on korallidele talumatu, korallid hävimist on märgata üle maailma, seda mõjutav vee veetaseme tõus, mida põhjustab jää sulamine.
Tegeldakse siisiussikasvatuse ja kalandusega, peetakse veiseid ja sigu. Kaevandatakse kivisütt, volframi- ja rauamaaki, graniiti, kulda. Peamised tööstusharud on tekstiili- ja toiduainetetööstus, väiksem tähtsus on masinatööstusel ja naftapuhastusel. Suuremad tööstuskeskused on Söul, Intshon, Pusan, Tegu. Raudteed on Lõuna- Koreas umbes 3000 km. Väljaveos domineerivad volfram, graniit, põllu- ja meresaadused, sisseveos aga toiduained, puuvill, väetised, nafta, kivisüsi, masinad. Peamised Lõuna- Korea kaubanduspartnerid on USA, Jaapan ja Honkong. Eksport Lõuna-Korea 5 tähtsamat eksportartiklit on: 1. Autod: ekspordimaht 12,029 miljonit USA dollarit; sellest 50% USA-sse ja 5% Kanadasse 2. Elektroonikaseadmed: 11,239 miljonit USA dollarit; sellest USA-sse 20% ja Jaapanisse 15% 3. Laevad: 8,168 miljonit USA dollarit; sellest Panamasse 19% ja Saksamaale 12% 4
pH väärtused olid nii Peipsi järves kitsamas mõttes, Lämmijärves kui Pihkva järves sarnased. Elustik Järves elab 37 liiki kalu ning 9 liiki kahepaikseid. Nendest iseloomulikumad on rääbis, ahven, peipsi tint, lõhi ja haug. Elutsevad ka luts, koger, koha, latikas, nurg, roosärg, särg ja peipsi siig. Peipsit kasutab igal aastal peatuspaigana üle miljoni rändlinnu. Probleemid Suuremad probleemid on põlevkivi kaevandamine, põllumajanduses kasutatavad väetised ning sellest kõigest tulenev liigtoitelisus ehk eutroofsus. Probleemiks on ka kalade ülepüük. Aastas püütakse Peipsist ligikaudu 10 000 tonni kala. Peipsi valglas elab ligikaudu miljon inimest.
kasvuhoonegaaside teke Muu Prügimäed Metaan Riisikasvatus Karjakasvatus 0% 10% 20% 30% 40% Muu inimtegevusega seotud kasvuhoonegaaside teke Dilämmastikoksiid Muu Väetised Energia tootmine Biomass 0% 20% 40% 60% Prognoositavad kasvuhooneefekti tagajärjed maailmas · Maakera keskmise temperatuuri tõus 0,3 0 C kümmne aasta jooksul · Veetaseme tõus maailmameres · Kliimamuutused maismaal · Loodusvööndite nihkumine Kasvuhooneefekti võimalik mõju Eestis · Õhutemperatuuri tõus · Maismaa-ala vähenemine
- Margariin, majonees, kastmed - Mõned kehakaalu vähendavad ravimid 12.02.2006 10 Aerosoolid Pihustunud aine on tahke või vedelik ja pihuskeskkond on gaas Näiteid igapäevaelust: - Muld või liiv + õhk = tolm - Vesi + õhk = udu - Pilved, tubakasuits - Sudu (suits + tolm + udu) - Sissehingatav õhk (tolmuosakesed) - Lakid, värvid, deodorandid, aerosoolid - Mürkkemikaalid, väetised 12.02.2006 11 Vahud Pihustunud aine on gaas ja pihuskeskkond on vedelik või tahke aine Näiteid igapäevaelust: - Õhk + seebivesi = seebivaht - Õhk + plast = vahtplast (poroloon) - Vahukoor, mannavaht, "lumepallid" - Tahked vahud - vahtklaas, vahtbetoon - Looduslik vaht pimsskivi (ehituses ja lihvimiseks) 12.02.2006 12 Kolloidlahused
põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-st. Arenenud riikides on hõivatuid 2-3% töötajaist. Arengumaades on see osa valdav. Põllumajandus: · elatus- ehk naturaalmajandus · turumajandus Looduslikud tegurid: kliima (temp., niiskusolud, kasvuperiood), mullad ( viljakus, paksus, lõimis, põuakindlus), reljeef (tasane/mägine, nõlva kalle). Majanduslikud tegurid: kapital (hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad), tööjõud (tööjõu kvaliteet, traditsioonid), valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika). Agrokliimavöötmed Eristatakse kasvuperioodi aktiivsete temperatuuride summa alusel. · Polaarkliima: aasta läbi külm. Põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarkliima: lühike vegetatsiooniperiood, kasin soojushulk. Kasvavad vaid kiirekasvulised ja lühiajalist öökülma taluvad taimed (nt. redis, sibul, varajane kartul jne).
kümneid tuhandeid hektareid karjamaad. Suuremad kulutused tõuaretusele, veterinaarteenindusele. Levinud USA kuivas lääneosas, Austraalias, Argentinas, Lõuna- Aafrikas jm. Istandus suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi (kohvi, suhkruroog,puuviljad) müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Suur rõhk agrotehnikal (sordiaretus,väetamine, õiged maaharimisvõtted, taimekaitse jms). Odav tööjõud. Moodne suund on ökoloogiline ehk mahepõllumajandus looduslikud väetised ja taimekaitsevahendid. Madal saagikus, mille korvab kõrge hind ja tervislik toodang. Toiduprobleemid tulenevad mitte toidupuudusest vaid vaesusest ja sellest, et on ebavõrdne juurdepääs toidule. Põllumajanduspoliitika arenenud maades on sagedane ületootmine, rakendatakse põllumajanduspoliitikat, st kaitstakse oma riigi põllumajandust tollimaksud, kvoodid, impordipiirangud. Importkaubad lähevad tollimaksude tõttu kallimaks. Riik maksab oma
nende settimise Oluline tamestik, mis hoiaks pinnast veekogu kaldal kinni Settimine põhjustab tõsist kahju magevee-ja mereeluapaikadele Sellest sõltuvad paljud looma-ja taimeliigid Erosioonist põhjustatud üleujutused Metsade raiumisega kaasnev erosioon võib tekitada ka üleujutusi Puudub pinnas, mis suudaks sealset vett endasse imeda Näiteks banaaniistandustes Reostus Põllumajandus üks suurimaid reostusallikad Taimekaitsevahendid, väetised ja muude agrokeemiatooted Kemikaalid ei jää pidama põldudele, kus neid rakendati Kahjurid ja kasulikud putukad Ohustab otseselt erinevaid veeliike, kuid lisaks ka inimesi Eutrofeerumine Geeniliselt muundatud organism GMO on elusolend, kelle pärilikkuse ainet on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud Milleks? GM-kultuuride abil vähendatakse põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust Kergema vaevaga saada rohkem saaki
noored linnud ja algab ka emaslinude sulgimine ning peale seda algab salkade moodustamine ja sügisene hulgaelu, mis kestab kuni lahkumiseni. • Vaenlasteks röövlinnud ja väikesed kärplased. Tutka kaitseks on loodud tegevuskava aastateks 2010- 2013. Eesmärk on liigi säilitamine eestis haudelinnuna. Eestis on säilinud tutka asurkonna suurus on 10- 30 paari pesitsevat emaslindu Arvukuse languse põhjuseks on niitude kadu, intensiivne põlluharimine- väetised ja tugev karjatamis koormus Tutka levik Eestis haudelinnuna aastatel 2003–2007. Erineva suurusega tähised märgivad kindlat (suurim), tõenäolist ja võimalikku pesitsemist Elupaikade taastamist ja hooldamist korraldavad Keskkonnaamet ja RMK. Abinõud oleksid: 1. Niita luhtasid ja hoida võsastumast soonekohti 2. Taastada rannaheinamaid 3. Tutkale sobivates kohtades mitte alustada niitmist enne 10. juulit 4. Teha korda siselahe äärsed roostiku servaalad 2013
Lihakarja (USA Kesk ja lääneos) rohtlad ja parasvöötme lehtmetsad. Kuivem kliima. Lambakasvatus Aasia kesk ja lõuna osa. Austraalia (seal on mägised alad. Argentiin, brasiilia L. osa. Kuivendamine Põhjavee aland. põllumaade väh. Niidud, karjamaa. Niisutamine Sooldumine Piirata niisutamist Üleväetamine põhjavee reostum. Väh. väetised koguseid. Mürkkem. kas. Mürgid kuhjuvad toiduahelas veekogud vohavatest taimedest puhtaks Monokult. kasv. Mulla viljakuse kangus, taime välja töötada loodussõbralikke väetisi. haiguste ja kahjurite levik tuleb kõrvaldada haiguskahjust-ga saak Rasked põllumasinad mullad tihenevad, õhusisaldus mullas laiemad rehvid, vähendada harimiskorde.
müüa ning raha teenida. Negatiivne: keskkonna kahjus, suurenenud tootmiskulud, sotsiaalse kihistumise süvenemine, maa koondumine suurmaaomanike kätte. Intensiivne põllumajandus: loomakasvatus annab suurema osa toodangust, palju kapitali, toodangut kasvatatakse väikestel maa-aladel, rohkelt väetisi, vähe tööjõudu, kunstlik niisutus, kitsas spetsialiseerumine, kõrge mehhaniseerituse tase. Ekstensiivne põllumajandus: omane hõredalt asustatud aladele, väetised puuduvad, maatükkide pidev vahetamine, vähe kapitali, suur tööjõud, väike saagikus, alepõllundus, kasutatakse tööloomi, vähe tehnikat. Agraarreform: Ladina-Ameerikas kuulub maa valdavalt suurmaaomanikele. Aafrikas on väikesed maavaldused, suurmaaomanikud kasvatavad kultuure ekspordiks. Maareform- riigi või suurmaaomanike jaotamine erataludeks. Agraartööstuskompleks: talunike ühistu või linna firma, mis osutab raha eest talunikele teeneid: nõustamine, maaparandus,
kalu. Nendest iseloomulikumad on rääbis, ahven, peipsi tint ja haug. 9 liiki kahepaikseid (nt. veekonn ja järvekonn) Peipsit kasutab igal aastal peatuspaigana üle miljoni rändlinnu (nt. laululuiged, rabahaned, suurlaukhaned) Soo ja veelinde üle 100 liigi (sealhulgas pesitsejaid ligi 40). Pesitsejatest näiteks,naerukajakad, sinikaelpardid, tuttpütid, kõrkjaroolinnud. Suuremad probleemid on põlevkivi kaevandamine, põllumajanduses kasutatavad väetised ning sellest kõigest tulenev liigtoitelisus ehk eutroofsus. Probleemiks on ka kalade ülepüük. Aastas püütakse Peipsist ligikaudu 10 000 tonni kala. Probleemiks on järves tekkiv hapnikupuudus. Lindude kaitseks on loodud LoodePeipsi linnuala ja Sahmeni loodusala. Luidete ja nende vahele tekkinud sooalade taimekoosluste kaitseks on Järvevälja ja Smolnitsa maastikukaitseala. Et hoida kalade liigirikkust on kalade püügi kogustele
Süsinik Asetus perioodilisustabelis Süsinik (C) on keemiliste elementide perioodilisustabelis IVA rühma 2. perioodi esimene element. Süsinik on mittemetalliline element. Kõik tema lähemad naabrid tabelis boor (B), räni (Si) ja lämmastik (N) on samuti mittemetallilised. Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatommass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta positiivse laenguga ioone ega negatiivse laenguga ioone. Süsiniku levik looduses Süsinik on looduses üsna laialt levinud element. Teda esineb nii lihtainena kui ka liitainena. Ta on kõigis elusorganismides, fossiilsetes kütustes ja naftakeemiatoodetes leiduvate keemiliste ainete aluseks. Väga süsinikurikkad on mõned looduslikud tahked kütused, eriti kivisüsi. Antratsiit sisaldab 9095% puhast süsinikku. Puhast süsinikku leidub looduses teemandi ja grafiidina. Teemandi leiukohtadeks on peamiselt vanad vulkaanikraatrid, sest ta tekib süsiniku teistest vormidest ülisu...
Koostöö teiste riikidega Hollandlased teevad koostööd üle maailma: kasvatavad roose Kenyas ehitavad kunstlikke saari Dubais müüvad sampooni India maapiirkondades nõustavad vee ja kanalisatsiooniprojekte New Orleansis ja Shanghais. Amsterdami lennujaam Euroopa neljas Maailma kolmas põllumajandustoodete eksportija Olulisemad ekspordiartiklid Tööpingid Masinad Transpordivahendid Elektriseadmed Maagaas Keemiatooted ja väetised Põllumajandustooted (75% toodangust läheb ekspordiks) lillede näol (aastas eksporditakse keskmiselt 4 miljardit lillesibulat) piimasaadused köögi ja puuviljad Import Sisse veetakse: teravilja kivisütt erinevate toodangute valmistamiseks vajalikku toorainet Hinnang Hollandi majandusele Innovaatiline Kõrge arengutasemega Oskab kasutada oma looduslikku asendit Edasipürgiv riik teaduse kui ka tehnoloogia vallas Suur ekspordimaht Kasutatud allikad http://www
loomakasvatajate vahel. Tööriistad.) d) hilisgraarne tootmisviis ( taime- ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Arenevad muud majandusharud as in käsitööndus, kaubandus) Industriaalsed tootmisviisid: a) Varaindustriaalne tootmisviis (15.saj Euroopas. Maailmamaad arenesid koos üksteisega koostööd tehes.) b) Hilisindustriaalne tootmisviis (19.saj tehnoloogiline murrang. Telefon, elekter, lennukid, raadio, auto jne. Nafta, väetised. Masinaline suurtootmine.) c) postindustriaalne tootmisviis (20. saj tänapäeva tootmisviis, aatomienergia, kõrgtehnoloogia, füüsilise töö asendumine vaimse tööga) Riigi majandusliku arengu põhinäitajad: SKT ühe elaniku kohta, energia tarbimine/tootmine inimese kohta, olmetehnika/telefonide/arvutite jms arv 1000 inimese kohta. Inimarengu indeks (elujärje, hariduse ja tervise näitajad) Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid: *tooraine olemasolu *odav energia
ja välja vedada. 66. Nimeta vähemalt 3 joogivees reguleerivat ainet ning kirjelda nende mõju tervisele - Alumiinium - Esineb looduslikult maapõues. Inimene omandab toidu ja veega 6-7 mg/ööpäevas. Tervisekahjustusi dialüüsipatsientidel, ka neuroloogia haiguste puhul (kõnehäired, varinad, lihastõmblemised, epilepsiahood). Võib kahjustada luustikku, põhjustada dementsust. Ammoonium - Lämmastikku sisaldavate orgaaniliste ainete laguprodukt, väetised, reoveed, joogivee kloorimisel. Omandatakse toidu kaudu. Mürgituse oht väga väike, võib oksüdeeruda nitritiks ja nitraadiks. Kaadmium - Mürgine raskmetall, looduslikes veekogudes väike sisaldus. Tööstusreoveed, väetised, kütuse põletamine. Koguneb neerudesse ja maksa, luustiku kahjustused. Kroom - kolmevalentne kroom hädavajalik mikroelement, kuuevalentne mürgine. Vask - Vajalik mikroelement, suurtes kogustes kahjustab südame- ja veresoonkonda. Nikkel -
aine lõhustamine Ribosoomid - toimub valkude süntees Tuum - pärilikkusaine, juhib raku elutegevust Tuumamembraan - kaitseb tuuma Vakuool - kogub vett Kloroplast - fotosüntees, sisaldab värvipigmente Rakukest - kaitseb rakku Bakterite tähtsus looduses: 1. Orgaanilise aine lagundajad 2. Kaitsevad inimest 3. Aitavad seedida 4. Tagavad looduses ainete ringluse Bakterite kasutamine biotehnoloogias: 1. Tööstuses - vitamiinid, toiduained, antibiootikumid 2. Põllumajanduses - väetised jne 3. Heitvee puhastamisel Mitoos Meioos Keharakkude tootmine Sugurakkude tootmine Rakud identsed Rakud erinevad Ühtemoodi kromosoomistik rakkudes Erinev kromosoomistik rakkudes Mõlemad on jagunemise tulemus Mõlema käigus tekivad uued rakud Inimese sugurakkude areng:
1. Selle suur avastus- saagi eemaldamine, väetamine 2. Iseregulatsiooni nõrkus- kooslusi mõjutatatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3. Süsteemsus- viljelus tehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutumine võib mõjutada kogu tehnoloogiliste kompleksde efektiivsust Ratsionaalne maaviljelussüsteem Tavasüsteem, Integreeritudsüsteem ja ökoloogiline süsteem Tavasüsteem- tootmis viis, mida iseloomustab rohke ostutoodete( nagu väetised ja pestitsiidid) ja muude tehnoloogiate (näiteks spetsiifiliste karjatusmeetodite) kasutamine mille eesmärgiks on efektiivsuse ja tasuvuse suurendamine ning kulukuse vähendamine tooteühiku kohta. Integreeritud- tootmine ei keele väetiste kasutamist vaid soovib seda piirata Ökoloogiline süsteem- kindlate piirangute ja keeldudega maheviljelus ja ökoloogiline viljelus Maheviljelus ei tohi kasutada sünteetilisi väetisi ega taimekaitse vahendeid. Mulla viljakus tagatakse õige
Indias ja Pakistanis kahekordistus selle tulemusena nisusaak kümne aastaga. Eufooria oli üleüldine. Aastatel 19601975 kasvas Kolmandas Maailmas toiduainete tootmine üle 40 protsendi. Ent rohelisel revolutsioonil oli tagajärgi, mis polegi nõnda rohelised. Et anda kõrget saaki, vajavad uued taimesordid palju väetist ja usinat putukatõrjet. Sellepärast suurenes 1950. aastast alates 20 aasta jooksul Aasias keemiliste väetiste kasutamine 28 korda. Väetised on kallid, ja nii langesid üha uued ning uued väikepõllud suurmaapidajate saagiks. Toiduainete tootmine küll suurenes, ent suhteline vaesus ei vähenenud. 1966. ja 1990. aasta vahel suurenes maailma elanikkond aastas 2,2 protsenti, toidu tootmine aga 2,8 protsenti. See suundumus on nüüdseks peatunud. 1990. ja 1997. aasta vahel suurenes elanikkond 1,7, kuid toidu tootmine vaid 1,2 protsenti aastas. Tempo jätkudes ootab Maad järgmisel sajandil suur toidupuudus
linnad ning suured riigid. valitsemisvormid. demokraatlik riigid. Koloniseerim kord, kuigi on ine. ka teisi. 8.Põllumaj Pole Alepõllun Kasutati Põllutööriista Samades taludes Uued masinad anduse dus. tööloomi. d arenesid. kasvatati nii loomi ning väetised areng Põlispõllun Tootlikus kui ka hariti põlde + dus. arenes. (segatalud) ja putukatõrjed. Agraarreform masinad. . 9.Metsandu Pole Põletati et Raiuti Metsade Metsakompleksid. Raiutakse s saada metsa
Eriloomaliikide karjatamine Lüpsilehmad 1. Lehm sööb päevas kuni 100kg rohtu 2. Karjamaa vajadus: madalasaagilisus0,5-0.6ha,Kõrgesaagilisus0,3-0.5ha 3. Karjagrupi suurus 200-250 lehma,Sobivaiks 150-200lehma 4. Koplite arv : kahepäevased:15-18koplit , ühepäevased:28-32 koplit 5. Karjatamise vaheaeg - 30päeva 6. Loomad söövad 10h , mäletsevad 6h 7. Heal karjamaal saab 15-16kg piima rohu arvelt 8. Loomad joovad päevas 60-80l vett Noorkarja karjatamine 1. 6-8kuust-lehmani on noorkari, kuni 6 kuu on vasikas 2. Söövad päevas 25-40kg heina 3. Noorkarja ja lüpsilehmade vahele peaks jääma 1-2 tühja koplit 4. Karjamaa vajadus 0,3-0,4ha 5. Koplite arv 8-10 6. Pullvasikad 30-50 looma 7. Rohukamar väheviljakas ei tooda piima,seedeorganid kujuneksid mahukaks VASIKAD 1. Karjamaa vajadus 0,08-0,1ha 2. Rajada lauda lähedale ...
Kalandus ja metsandus, toiduprobleemid. 1. Nimeta ja näita kaardil kalarikkamad piirkonnad maailmas ja selgita kalarikkuse peamisi põhjusi. Kõige kalarikkam piirkond on Vaikses ookeanis, sest selle kaguosas kulgeb piki rannikut võimas, külm hoovus. Atlandi ookeanis on peamised kalapüügikohad ookeani loode ja kirdeosas, Islandi saare ümbruses. Ranniku, ehk selfialad, kuhu suubuvad jõed ja vesi on toitainerikas. 2. Nimeta suurimad kala eksportijad ja importijad. Eksporijad: Hiina, Norra, Taani, Kanada (Venemaa ja Indoneeisa) Importijad: Jaapan, Hiina, USA, Taani, Hispaania, Norra 3. Kalavarude vähenemise põhjused maailmameres. Paljud kalapüügipiirkonnad kannatavad ülepüügi all, selle on põhjustanud kiire tehnoloogia areng ( nt. hiigelvõrgud) Maailmamere reostumine vähendab kalavarusid Suurte traalvõrkude vedamine üle mere põhja kahjustab kalade elu-ja toidupaiku. Maailma ökoloogiline seisund on halvene...
......9 Kokkuvõte .............................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................11 Sissejuhatus Keemia osatähtsus põllumajanduses on väga suur. Väidetakse, et umbes 25% teraviljasaagist saadakse tänu väetistele. Väetisteks nimetatakse aineid, mis parandavad taimede toitumistingimusi ja selle kaudu suurendavad saaki või parandavad selle kvaliteeti. Väetised võivad olla kas otsesed, kus taim omastab ained juurte kaudu, või lehtede kaudu ,,toitmine", kus taim omastab ained lehtede kaudu. Kuna haritava maa pindala pidevalt väheneb, siis püütakse intensiivistada põllumajanduslikku tootmist. Nii kasutatakse üha rohkem mitmesuguseid mineraalväetisi ning taimekaitsevahendeid. Mineraalväetiste tootmine aina kasvab, aga kahjuks pole täiustunud väetiste kasutamise tehnoloogia. Väetiste ulatuslik kasutamine mõjub keskkonnale
· Arenenud riikides on hõivatuid 2-3% töötajaist. Arengumaades on see osa valdav. · Põllumajandus: · 2 elatus- ehk natu raalmajandus · turumajandus · Looduslikud tegurid: kliima (temp., niiskusolud, kasvuperiood), mullad ( viljakus, paksus, lõimis, põuakindlus), reljeef (tasane/mägine, nõlva kalle). · Majanduslikud tegurid: kapital (hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad), tööjõud (tööjõu kvaliteet, traditsioonid), 3 valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika). · · Agrokliimavöötmed · Eristatakse kasvuperioodi aktiivsete temperatuuride summa alusel. · Polaarkliima : aasta läbi külm. P õllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarkliima : lühike vegetatsiooniperiood, kasin soojushulk. Kasvavad vaid kiirekasvulised ja
kokku 774 miljonit tonni, passiivsete varude suurus on 618 miljonit tonni. Viimase aastakümne jooksul on Eestis turvast kaevandatud umbes üks miljon tonni aastas, seadusega reguleeritud turba maksimum kogumismaht aastas on 2,6 miljonit tonni. Eestis on umbes 10 000 hektarit tootmisalust raba, millelt iga aastal freesitakse keskmiselt paar sentimeetrit turvast. Turba tootmist reguleerib säästva arengu seadus. Jiffy tehas Tehases segatakse erineva lagunemisastmega kasvuturbad, lisatakse väetised ja muud lisandid. Valmistoodang müüakse aiandusturba kasutajatele üle maailma. Eestis seda ei müüda. Tehase täisvõimsuse saavutamisel lisandub praegusele kümnele töökohale veel sama palju töökohti. "Jiffy on vana firma, 1950-ndatest. Aga 2008. aastal omandas Jiffy Hollandi firma, mis oli juba mõne aja eest teinud investeeringu Eestisse. Siin valmistatud materjali kasutatakse paljudes Euroopa riikides, aga ka Aasias ja ma näen võimalust seda ka Ameerikasse saata,"
Maailmamere reostumine ja kalavarude vähenemine Maailmamerel on oluline roll Maa asukate elukeskkonna kujundamisel ning bioloogilise mitmekesisuse loomisel. Ookeanid katavad Maast 71%, seega on ookeanidega kaetud ala rohkem kui maismaad. Samuti toodavad ookeanid hapnikku ning neelavad globaalsel soojenemisel tekkivat soojust. Maailmamere reostumise põhjused - Tööstus- ja olmeveed juhitakse merre või jõgedesse - Põlumajandusreosus (jõuab jõgedde kaudu) - Intensiivne laevaliilkus - õnnetused tankeritega - Meresügavustesse maetud mürkained - Kliima soojenemine - Happevihmad - Pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte, pestitsiide ja väetisi. Peamised ohud maailmamerele on intensiivne kalastamine, ebapiisav kaitse, turism, laevandus, nafta ja maagaas, reostus ning globaalne kliimamuutus. Neist kaks viimast on eriti laiaulatusliku ja hävitava mõjuga. Üle 80% maailmamere reostusest tuleneb maismaal toimuvast tegevuses...
korsten. Pealegi Laatre on hea näide. Laatre keskusehoonetesse on ka koondatud mitmeid asustusi kokku. Nt kauplus ja söökla. Individuaal Kolhoosnike individuaalmajapidamised säilitasid avatud kõlvikud ka seal, kus see suurtootmise korral ära ei tasunud. Kolhooside asutamise järel piirangud individuaalmajapidamisele väga ranged, hiljem leevendati neid. 1975. aastal 23% põllumajandustoodangust isiklikest majapidamistest. Individuaalmajapidamistes kasutati kolhoosi ressursse (tehnika, väetised, jõusööt). Suvilad 1950. aastate lõpust lubati suvilate ehitamist. Rajati suvila- ja aianduskooperatiive, mis kujunesid sageli täiendavateks elatusallikateks. Keelatud oli suvilate kujundamine elamuteks- alguses ei tohtinud neisse rajada küttekoldeid , ette antud maksimaalne suurus. nouka Militaarpärand Eestis nii piirivalve kui ka kitsamas mõistes militaarrajatised. Eriti tihedasti rannavööndis, sest seal nii piirivalve kui ka kaitserajatised. Lisaks sellele oli veel
Kaaliumit saadakse sulatatud KOH elektrolüüsil: 4KOH 4K (katoodil) + 2H2O + O2 (anoodil) Nüüdisajal toodetakse kaaliumi metalse naatriumi ja kaaliumkloriidi sulandist 850 ºC juures: Na + KCl NaCl + K K eraldub auruna, mis kondenseeritakse metalse kaaliumi saamiseks. Kaaliumi eraldumine sulatatud kaaliumkloriidi elektrolüüsil on raskendatud, sest K lahustub sulas kaaliumkloriidis. Elemendi, ühendite kasutusalad: · väetised · klaas, läätsed · tuletikud, püssirohi · hapnikumaskid · keedusoola asendajad Kaalium on organismi peamine intratsellulaarne katioon. Rakus on teda 30-50 korda rohkem kui rakuvälises vedlikus. K+ kontsentratsioon ekstratsellulaarses ruumis, s.h. plasmas sõltub tema juurdevoolust (saadakse toiduga, vabaneb rakkude lagunemisel), eritumisest ning liikumisest ekstra- ja intratsellulaarse ruumi vahel
Nafta ja gaasitööstus Silver Tõgen Sissejuhatus Naftat tootvaid riike on palju, kuid suurtootjaid vaid paarikümne ringis. Ligi maailma naftavarudest paikneb Lähis-Ida riikides, seepärast USA on väga huvitatud mis Lähis- Ida toimub. Omatarbimine on Lähis-Idas suhteliselt väike. Mis riigid toodavad? Ladina-Ameerika suurimad naftaammutajad on Mehhiko ja Venezuela Euroopa riikidest kuulub naftatootjate esikolmikusse Venemaa, kes ekspordib ligi pole toodangust Lääne-Euroopasse. Suurtootjate ridadesse kuuluvad ka Norra ja Suurbritannia Põhjamerest ammutatava naftatoodanguga. Suurem osa Euroopa riike ostab aga toornaftat suurtes kogustes sisse nii otseseks tarbimiseks kui ka töötlemiseks Mõlemal Põhja-Ameerika riigil USA-l ja Kanadal on oma naftaväljad ja hästi arenenud tootmine. Siiski ostab üks suurimaid tootjaid USA veel suures koguses toornaft...
· bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest · toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid · puudelt ja põõsastel eraldunud osad nende vees ujutamise käigus · lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Anorgaanilisi aineid · raskmetallid · happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest) · keemiline saaste, mis on tekkinud tööstuses · väetised (eriti nitraadid ja fosfaadid), mis on tekkinud põllumajandustegevusega · muda äravool ehitusplatsidelt, puude ujutamisel jt Kasutatud kirjandus: www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1 et.wikipedia.org/wiki/Vee_reostumine www.google./images
Tuntakse ka pesusooda nime all. Sooda on tugeva, peseva ja söövitava toimega. Tööstuses kasutatakse soodat lähteainena paljude toodete (nt.: klaasi ja mitmete pesuvahendite) valmistamisel. NaHCO3 sool ; naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda Kasutatakse küpsetuspulbrite koostises koos nõrkade hapetega.(Nt.: sidrunihappega) Söögisooda reageerimisel happega eraldub gaasiline süsinikoksiid, mis kergitab küpsevat tainast. Kõik need ühedid on väetised: KCl - sool ; kaaliumkloriid KNO3 sool ; kaaliumnitraat K + NO3 = KNO3 NaNO3 sool ; naatriumnitraat ehk salpeeter NH4NO3 sool ; lämmastiktetravesiniknitraat Ca(H2PO4)2 sool ; kaltsiumdivesinikfosfaat Lämmastikväetisena on kasutusel mitmed nitraadid (KNO3, NaNO3, jt.) ning ammoonium- soolad. (NH4NO3, jt.) Kaaliumväetisena kasutatakse kõige sagedamini kaaliumkloriidi ja kaaliumnitraati. Nii lämmastik- kui ka kaaliumväetised lahustuvad vees hästi, taimed omas-
1. Millised looduslikud ja majanduslikud tegurid mõjutavad põllumajanduse arengut? Looduslikud: Reljeef (tasane, mägine, põldade suurus jne), Kliima (vegatatsiooniperiood, sademed ja nende reziim), Mullad (viljakus) Majanduslikud: kapital (hooned, masinad, väetised), tööjõud (kvaliteet, oskused, hind), turg toodangule (ostujõud, nõudlus, kaugus, suurus), Valitsuse poliitika (toetused, kindlustus, tollipoliitika) 2. Iseloomusta erinevaid põllumajanduslikke tootmisvorme (segatalu, spetsialiseerinud suurtalu, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus) ja nende levikut. Segatalu- Iseloomulik arengumaadele, mõnda kultuuri kasvatati müügiks Spetsialiseerinud suurtalud- müügiks toodeti vaid mõnda saadust (Euroopa, P-A) Eksensiivne teraviljatalud- Suure pindalaga, kasvatatakse peamiselt nisu, Madal hektarisaak kuid väiksed tootmiskulud, hooajatöölised (P-Am, Austraalia, Venemaa) Ranso- Loomakasvatusmajand, aa...
Tööstuses on põhirõhk pandud raua-, terase-, keemiaproduktide ja energiatootmisele. Nii metalli kui ka energiatööstus sõltub kivisöest, mis on Poola tähtsaim maavara. Suurimad kaevandused asuvad Üla-Sileesia söevarude juures. Poola on söetootmise poolest 4. kohal maailmas, suur osa toodangust läheb ekspordile. Metallidest toodetakse veel vaske, alumiiniumit ja tsinki. Äärmiselt oluline on Poola jaoks keemiatööstus. Toodete hulka kuuluvad väävelhape, soolad, väetised. Masinatööstusest saadakse mitmesuguseid tooteid, nendeks on näiteks laevad, transpordivahendid, põllutöömasinad ja tööstuses vajalikke masinaid. Olulisteks ekspordiartikliteks on vedurid, veokid, autod, traktorid ja laevad. Majanduslikult tähtsaimaks transpordivahendiks on Poolas raudtee, mille pikkuse poolest on Poola 5. Euroopas. Maanteedevõrk on suhteliselt halvasti arenenud. See- eest on aga kasutusel siseveetransport, peamiselt mööda Visla ja Oderi jõge
Igal aastal sureb u 40 mln inimest nälja või alatoitluse (haiguste) tõttu. 2) Geograafiline asend, kliima (temperatuur, vegetatsiooniperiood), mullastik, pinna keemiline koostis, reljeef (traktoreid, kombaine jms tehnikat ei saa mägistes oludes kasutada) ning agroklimaatilised näitajad (isel. kui palju saavad taimed päikesekiirgust, soojust ja niiskust). 3) Majanduslikud: Kapital (hooned, masinad, väetised jm), tööjõud (oskus, kvaliteet, hind, traditsioonid), turg (ostujõud, nõudlus, kaugus) Majanduspoliitikast sõltub: kas ja kuidas toetatakse põllumajandust riigi eelarvest; kas oma riigi põllumeestele antakse eksporditoetust; kas kasutatakse imporditolle teiste riikide odavamatele toiduainetele, et kaitsta oma riigi põllumehe toodangu turustamist kodumaal. 4) Erosioon-tuul ja vooluveed põhjustavad mulla ja setete ärakandmist.
*Rahvastiku kasv. Üha rohkem inimesi keda vaja toita *Parem toitumine. Üha suurem liha- ja piimatoodete tarbimine eriti arengumaades see tähendab rohkem väetiste kasutamist põllumajanduses. *Põllupinna muutused+maahinna kasv. Põllumajadus intensiivistub st väikeselt pinnalt tahetakse saada rohkem saaki sest põllupinda üha vähem. *Poliitilised otsused. Kesade kasutuselevõtt- 3milj. ha põllumaad juures *Taimetoitainete tasakaal. Arengumaades tasakaalustatud väetised. Lisaks N-le veel P ja K *Kaubanduslike kultuuride kasv. börsikultuurid: mais, riis , nisu. Soja, suhkruroog, puuvill jt. *Biokütus- uus turg: biodiisel, biogaas,bioetanool jms. *Väetiste tööstus. Väetistes kasutatavate toiteelementide kasutamine tööstuses ( ammooniumsalpeeter) Teraviljakasvatuse tähtsus: *peamine toiduaine- soodne valgu ja tärklise suhe 1:7 inimesele füsioloogiliselt parim. *konsentreeritud toit loomadele- söödaks kogu taime maapealne osa. Põhk- koresööt,
· Istandus suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi müügiks ning tegeleb nende esmase töötlemisega. Vajab odavat tööjõudu. Nt. kohvi, suhkruroog, puuvili, tee jne. Levinud enamasti arengumaades. · Loomavabrik kasvatatakse kanu, sigu, veiseid jne. Kõik toimib masinate abil söögi andmine, lüpsmine jne. Eesmärgiks liha saada. Levinud Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. Majanduslike tegurite mõju põllumajandusele · Kapitali olemasolu (hooned, masinad, väetised, seemned, tõuloomad) · Tööjõud (hulk ja kvaliteet) · Turg toodangule · Valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika, laenude võmalus, soodustused) Toiduprobleemide tekkepõhjused · Vaesus või ebavõrdne juurdepääs toidule · Suur rahvaarv · Maapuudus · Halvad loodusolud · Traditsiooniliste tootmisviiside säilitamine · Esineb peamiselt arengumaades (Lõuna-Aasia, Aafrika ja Andide piirkonna riikides). Arengumaad ei jõua arenenud
1. Maavarad: igapäevases elus kasutatavad kivimid · Mere-ja järvemuda kvaternaar Haapsalu,Kuressaare,Värska meditsiinis,väetised,loomatoit · Turvas kvaternaar Ellamaa,Puhatu,Sangla kütteturvas,alusturvas,väetis · Liiv,kruus kvaternaar Männiku,Kuusalu,Piusa ehitus,klaasivalmistamine · Devoni savi Joosu,Arumetsa,Küllatova keraamilised plaadid · Devoni liiv Piusa liiv klaasi valmistamine · Lubjakivi,dolomiit ordoviitsium-siluri Väo,Vasalemma,Harku ehitus,paberitööstus · Põlevkivi ordoviitsium Kurkse küla,Ida-Virumaa kütusena,ehitus,parkained · Fosforiit ordoviitsium Tamsalu,Lääne-Virumaa keemiatööstus,põllumajandus · Sinisavi kambrium Kopli,Kolgaküla,Kunda,Aseri tsemenditööstus,kohalikud tööstusettevõtted · Liigitatakse:1)kütused;2)ehitusmaterjalid;3)keemiatööstuse toorain...
Suurimad naftavarud-Saudi-Araabia, Iraak, Iraan. Kasutus-mootorikütus. Nafta tootjad-Saudi-Araabia, Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Iraan. OPEC- naftatootjad Nafta tähtsus-üks olulisemaid maavarasid ja üks peamisi kasutusel olevaid fossiilkütuseliike. Keskkonnaohud-õhusaaste, tankerite õnnetused ja lekked, varude ammendumine Maagaasi kasutus-elektri-ja soojusenergia tootmiseks, pliitides, lokaalsetes kütuseseadmetes, mitmesuguste toodete nt: väetised, kangad, klaas, teras Eelised-suur kütteväärtus, minimaalne töötlus, väike saaste, odav transport Puudused-taastumatu, vähe kasutusvõimalusi. Tootjad-Venemaa, Usa, Kanada. Nordstream-torujuhe ELEKTROENERGEETIKA Soojuselektrijaamad-2/3 elektrijaamadest, söe-ja naftatootjad, riigid toodavad nendest, madal kütteväärtus, saaste-gaasid, tuhk Hüdroelektrijaamad-plussid-puudub õhusaaste, elektrit saab genereerida
vähe). Nt. PCB ühendid Vene allveelaevade värvides (venkud ei hooli! ) ; kloororgaanilised ühendid ; naftareostus(pidevalt ja koguaeg!!! laevaõnnetuste arv suureneb!) Antropogeenne eutrofeerumine: *kui kasutad riiete pesemiseks oma pesumasinat ja lisad sinna koguaeg keemiat sisse, et neid puhtaks saada.. seesama vesi RINGLEB(ja hävitab)! *lehm (lehma)kook :D *traktor põriseb – mürgised gaasid torudest välja, väetised *jne ROOSTIK ei ole süüdi eutrofeerumises! Toitainete tõusuga suureneb see ala. Kuidas teada, kas püüdsid kasvanduses elu alguse näinud lõhe või LOODUSLIKULT sirgunud lõhetüdruku? --> Haudejaama lõhedel lõigatakse rasvauim ära statistika tegemiseks. Võrkudega kalapüüdmise ohud: pringel ja hüljes (viiger-;randal-;hall-) upuvad! Hingavad õhku ainult õhust.. KAITSEALUSED LIIGID: Kaitse all on: liigid, kivistised, mineraalid ; looduse üksikobjekt ; kaitstavad alad
300mg/100g=3kg/t. 3kg/t*3000t=9000kg=9t; 9t--75% ja x t--100%x=(9*100)/75=12t. 9) Kui palju lubiväetist kulub 3ha-le põllule, mille hüdrolüütiline happesus H8,2=6,2mg ekv/100g kohta, huumushorisondi tüsedus 25cm=o,25m=1,3g/cm³. Lubiväetise leelisus on 36,52%. Lahendus: 3ha=30000m² 1,3g/cm³=1,3kg/dm³=1,3t/m³. M=0,25*30000*1,3=9750kg 100 ga jaoks kulub CaCO3: H8,2=6,2mg ekv*50=310mg/100g=3,1kg/t. 3,1kg/t*9750kg=30225kg=30t; 30t--36,52% ja x t--100% x=(30*100)/36,52=82t. Min. väetised jagunevad: *lihtväetised:makro-ja mikroväetised. *kompleksväetised: liitväetised, tahked, kohalikud, ostuväetised. Väetiste jaotus: lämmastikväetised, fosforväetised, kaaliumväetised, lubiväetised, kompleksväetised. Kvantitatiivne analüüs- selle käigus tehakse kindlaks toiteelementide kogus mingis väetises. Kaalanalüüs- põhineb kaalumisel. Sadestame väetise vesilahusest välja meile huvipakkuva aine ning kaalume seda sadet. Mahtanalüüs, ehk mõõtanalüüs- tiitrimine.
tunduvalt kaaliumi vajadust. Nimi viljakuse element on tulnud sellest, et ta aitab kaasa taimede kasvule: temast tehakse väetisi. Taimedele on ta väga vajalik veel seetõttu, et mõjutab nende veeainevahetust, fotosünteesi ja hingamist. Loomadel mõjutab kaalium lihaste kokkutõmbeid. Üleüldse on teda igas rakus. Kaaliumiühegandid leiavad kasutust ka tuumatehnoloogias, meditsiinis, geoloogias ja orgaanilises sünteesis. Kasutusalad: väetised, klaas, läätsed, tuletikud, püssirohi, hapnikumaskid, keedusoola asendajad. Kui organismis on kaaliumi defitsiit? Kaaliumi puudus tingib väsimust, lihastenõrkust, turseid, kõhukinnisust ja neerude puudulikkust. Kaaliumi defitsiidi esmaste sümptomite hulka kuuluvad üldine nõrkus, unetus ning pehmed/lõdvad lihased. Vinnlööve noorukitel ja kuiv nahk eakamatel inimestel võib samuti olla kaaliumi defitsiidist tingitud. Kaaliumi defitsiit kujuneb tihti seedetrakti haiguste
Maroko Maroko on Vahemere äärne kuningriik, kus valitseb enamasti ka vahemereline kliima. Maroko asub Põhja-Aafrikas. Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres. Seda on raske pidada Aafrika riigiks, pigem on tegu tüüpilise vahemerelise araabia riigiga. Tema araabiakeelne nimetus al- Maghreb al-Aqsa tähendab kauget maanurka läänes, kus päike loojub. Maroko pealinn on Rabat, rahaühik on dirham (MAD) ja riigikeeleks araabia. Ajavööndina on seal maailma aeg (GMT). Maroko peamiseks usundiks on islam, vähesel määral leidub ka kristlust ja judaismi. Riigikorraks on põhiseaduslik monarhia ja ta on iseseisev riik. Tänapäeval on Maroko üpris tsiviliseeritud riik, kes üritab võimalikult rohkem arendada koostööd Euroopa Liiduga. Maroko kliimale on iseloomulikud kuumad ja kuivad suved ning pehmed, niisked talved. Sisemaa poole liikudes on ...
selle ebaühtlases jaotumises. Arenenud riikides toodetu on tänu oma energiamahukusele ja tööjõu kallidusele liiga kallis ning arenguriikide rahakott ei võimalda seda sisse osta. Toiduprobleemi lahendus Teadus on niipalju arenenud, et erosiooni suudetakse erinevate meetoditega aeglustada. Näiteks: 1. mittekünnimeetod 2. sobivate maaharimisviiside järgimine 3. järsematel nõlvadel terrasspõllundus 4. segaviljelusmeetmed (näiteks ribapõllundus). 5. orgaanilised väetised. Toiduprobleemi lahendus Toidupuuduse käes kannatajaid aitavad järgmised riigid ja organisatsioonid: USA, Kanada, Jaapan, Austraalia, UNICEF, ÜRO, Euroopa Liit. Kasutatud kirjandus http:// www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/keskkond/9-7-3-3.htm http://koloogia.blogspot.com/ www.google.com (pildid)
rikkus! Teadusühiskonna areng rikub toidu kvaliteeti. Näiteks võimaldavad teadussaavutused nuumata lihaloomi üha kiiremini, kasvatada üha suuremaid maasikaid ja saada aastas mitu saaki. Aga millise hinnaga? Sellised saavutused aitavad kiirendada tootmise protsessi, kuid muudavad toiduainete kvaliteeti. Agraarajastul sellised probleemid puudusid, toit oli puhas ja kasvatatud neile loomupäraselt. Puudus vastav tehnoloogia, igasugused söödad ja erinevad väetised, mis kiirendavad toidu valmimis protsessi. Inimesed olid harjunud saagi ja toidu nimel vaeva nägema, ei rõhutud kiirusele ja mugavusele nagu tänapäeval kombeks. Nüüdisajal ostavad enamus inimesed oma toiduained poest, teadmata mis tingimustes need on kasvatatud. Agraarajastu isekasvatatud toit oli tänapäevasega võrreldes eelkõige puhas ja täisväärtuslik. Keskkonnasäästlikkus seisnes agraarajastul ka liikumisvahendite kasutamises. Tol ajastul
veekogus, vaid selle kvaliteet. Umbes 35% Euroopa veest on pärit pinnaveest, järvedest ja jõgedest, ja 20% sellest on ohustatud saaste tõttu. Ülejäänud 65% tuleb põhjaveest- vihmaveest, mis imbub läbi pinnase ja moodustab maa-alused veehoidlad. /7/ Kraanivesi kõlbab juua peaaegu kõikjal Euroopas, kuid enne kraani jõudmist on seda töödeldud. Puhastusprotsess on kallis ja kulutab palju energiat, kuid samas on see avajalik, et eraldada võimalikud väetised, taimekaitsevahendid, mürgised tööstuskemikaalid ja inim- ja loomsetest jäätmetest pärilt bakterid, mis on vette sattunud. Suurimad saastajad on väetised ja taimekaitsevahendid- kui vihmavesi nendega kokku puutub, kantakse need edasi jõgedesse ja seejärel merre. /7/ Kui joogivett ei puhastata korralikult, kanduvad vees elavad haigust tekitavad organismid inimeseni ning põhjustavad sageli haigusi. Maailma mitmetes piirkondades on 4