Juhendaja: Katrin Lõhmus · Mis onGMO ? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend, kelle pärilikkuse ainet on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Seda loodus ise ei saa muuta. Eestis on GMO jaotatud kolmeks : · Keskkonnaministeerium vastutab geneetiliselt muundatud ainete oleku eest looduses ja nende müüki laskmise eest. · Põllumajandusministeerium vastutab nende kasutamise lubade eest ( st. väetised, sööda kasutamine jne.) Põllumajandusministeerium vastutab ka lookatsete teostamise eest. · Sotsiaalministeerium vastutab geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise lubade väljastamise eest. · Keskkonna riskid 1. Kui kasutada väetisi vms. võib see kanduda ühelt põllult teisele ja kui teisel põllul kasvatatakse midagi muud, siis võib see väetis halvasti mõjutada ja rikkuda suure osa saagist. 2
Ohutusnõuded kemikaalide käsitsemisel. Käsitsemisjuhendit tuleb lugeda hoolikalt. Ohutud on kosmeetika- ja pesemisvahendid, puhastusvahendid ja väetised. Putuka-, umbrohutõrjevahendeid, plekkide eemaldamisvahendid, liimid ja värvid on aga väga mürgised. Selleks, et aru saada kui ohtlik on aine lisatakse pakendile ohumärgid. Need on rahvusvahelised ja need peaks ära tundma igaüks. Soovitav on need ära õppida. Neid märgitakse ka tähtedega, tähed on kirjutatud märkide kohale. F-täht tähendab väga tuleohtlik. F+ tähendab aga eriti tuleohtlik. Xn on kahjulik (n on indeks). Xi on lausa ärritav. N on keskkonnaohtlik
Fosfor-P (kr.k. phosphoros valguskandja) FOSFOR Keemiline sümbol: P Järjekorra nr. : 15 Massiarv: 30,9738 Allotroobid: valge, punane ja must fosfor Stabiilseim o.-a. : +5, lisaks ka +3 ja -3 Valge fosfor helendub Leidumine looduses ja saamine Leidub ainult ühenditena fosfaadid ja apatiidid Põhiosaks kaltsiumfosfaat Ca3(PO4)2 apatiit fosforiit Allotroopia Erinevad üksteisest tunduvalt Üle 10 erineva allotroobi Tähtsaid allotroope on kolm VALGE FOSFOR tetraeedrilised molekulid P4 alles 1000oC juures molekul laguneb PUNANE FOSFOR Pikad ahelakujulised molekulid Tuntud 7 erinevatvormi Levinuim amorfne punane fosfor MUST FOSFOR Kõige püsivam ja vähemaktiivsem Vähelevinud Saadakse valge fosfori kuumutamisel kõrgel temperatuuril OMADUSED Valge fosfor Keemiliselt väga aktiivne Õhus kergesti isesüttiv Pimedas helenduv Säilitatakse ja lõigatakse veekihi all Küüsl...
Füüsikaline seade Õhu liikumise kiirus X Sulgeda aknad, ukse (tuuletõmbus) Tolmud X Avada aknad, uksed (printeri tolm) Pesta korralikult puuv Väetised (puuviljad) X puhtaks või mitte tuua ne Keemiline ruumi Lõhnaküünlad ja X Rääkida töökollektiiviga l viirukid nende kasutamine sobiks Bakterid, viirused, X Käsi tuleks hoolikalt pes
EESTI MULDKATE Korda bioloogias võetud mulla osa. MULDKATTE TEKET MÕJUTAVAD: -kliima(sademed, temperatuur) -lähte e. aluskivim. ( mõnikord võib olla selleks ka sete-moreen -inimtegevus(eriti tänapäeval) -veereziim -aeg EESTI MULLASTIKKU ISELOOMUSTAB: -mitmekesised mullad * lähtekivimi koostis (lubjakivi,liivakivi,savi) * veeolude muutlikus -suur soo ja soostunud muldade osatähtsus -lubjarikaste muldade rohkus -mullad on kivised(graniit)-rähkmullad LÕIMIS- e. mulla mehhaaniline koostis, mis määrab mulla ehituse ja näitab kui suur on erisuuruste osakeste hulk mullas ja lähtekivimis. PARIMAD MULLAD: -liivsavi -saviliiv MULDADE TÜÜBID PAEPEALNE MULD( e. rensiina ) - põhja ja lääne eestis,sest seal on lubjakivi maapinna lähedal. - õhukesed kihid , kuid kõrge huumuse ja toitaine sisaldusega. - põuakartlikud ja väga kivised (muld kuivab väga kergelt ära) - tänapäeval o...
· Integreeritud taimekaitse on kombinatsioon nõuannetest, millega on vajalikul määral piiratud taimekaitsetööd · Integreeritud taimekasvatus hõlmab ka agrotehnilisi võtteid, mis kõige vähem rikuvad loodust ja võimaldavad vähem kasutada kemikaale Alternatiivne ehk ökoloogiline taimekasvatussüsteem · Ei kasutata kemikaale, arvestatakse iseregulatsiooniga, mullaviljakuse säilimisega ja taimede vastupanuvõimega Alternatiivse kasvatusviisi üldsuunad on: · Lubatud väetised: kompost, laudasõnnik, orgaanilised jäägid (põhk), haljasväetis, hein jne. Ainult vastavalt mullaanalüüsile · võib kasutada fosforväetisi, kaaliumväetisi (kloori sisaldusega mitte üle 3%) ja lubiväetisi · Lubatud taimekaitsevahendid on putukate püünised, mehaanilised tõrjevahendid, peletavad vahendid ja roheline seep · Alternatiivne tootmine hoiab maad, taimi, loomi ja inimest Intensiivne taimekasvatussüsteem · Iseloomulik on majandamine maksimaalsete kulutustega,
1. Põllumajandust mõjutavad tegurid Looduslikud tegurid Kliima temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood. Mullad viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis. Reljeef tasane, mägine, nõlva kalle. Majanduslikud tegurid Kapital hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad. Tööjõud tööjõu kvaliteet, traditsioonid. Valitsuse poliitika toetused tollipoliitika. Kuivemates oludes tegeletakse rohkem loomakasvatusega, ning niiskemates taimede kasvatusega. 2. Põllumajanduse vormid Piimakarjatalud, tegeletakse karja kasvatamisega ning lüpsmisega. Lisaks piimatootmisele kasvatatakse silokultuute ja teravilja loomasöödaks. Suurem osa maast on siiski põldheina ja kultuurkarjamaade all
Brasiilias ei ole võimalik igalpool tegeleda põllumajandusega, sest näiteks Brasiilia põhjapool asub Amazonase dzungel ja seal ei saa kasvatada selliseid taimi mida põllul kasvatatakse, kuna seal on liiga niiske ja Brasiilia keskosas on suured mäed ja seal on ka suhteliselt raske põldu harida pinnamoe tõttu ja seepärast ei saa kasutada põlluharimiseks mõeldud tehnikat. Majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks on see, et riigil on kapital(hooned, masinad, väetised, tõuloomad, seadmed, seemned, maaparandus), tööjõud(tööjõu hulk ja oskused), valitsuse poliitika(toetused,tollipoliitika), turustamise võimalused ja äriteenuste kättesaadavus(masinahooldus, sordi- ja tõuaretus, koolitus,turundus,kindlustus). Tööjõud Brasiilia põllumajanduses on 8% kogu rahvaarvust. Valitsuse majanduspoliitika on Brasiilias väga hea, riik toetab põlluharijaid ja põlluharimist. Põllumajadusliku tootmise vormid on
LUUKALAD Selleks, et kala vees silma ei torkaks, on tal kaitsevärvus. Enamus kalu on seljapoolt tumedad, et sulanduda värvuselt taimestikuga, ning kõhupoolelt heledamad, et sobituda põhja värvusega Avavees elavad kalad (viidikas, siig, rääbis) on enamasti heledamad, sinakasrohelise tooniga. Põhja lähedal elavad kalad (luts, angerjas, säga) on aga mustjaspruunides toonides, sest seal on hämar. Kalad jaotatakse lepis- ja röövkaladeks toidu alusel. Lepiskalad (särg, latikas) toituvad taimedest või väikestest selgrootutest, osa jäävadki selle toidu juurde, mida söödi vastsetena. Röövkalad(ahven, koha) hakkavad jahtima teisi, endast väiksemaid kalu. Mida rohkem kala toitu sööb, seda kiiremini ta kasvab. Kala kes sööb vähe, võib olla kõigest cm pikkune, kes toitub palju, võib olla mitme meetrine. KALAD VAJAVAD KAITSET Kalad saavad elada ainult puhtaveelistes veekogudes. Väiksemgi muutus vee koostises halvendab kalade elu. See tõttu on ol...
671 400 inimest. Tihedus on 47 in/km2 kohta Keskmine eluiga on 70,2 aastat Sündimus on 9,7, imikusuremus on 6,4 72% rahvastikust räägib vene keeles Suurimad linnad on Minsk, Brest, Homiel, Hrodna, Mahilou ja Viciebsk. Valgevene majanduse peamine haru on tööstus, peamiselt masinatööstus, metallurgia aga ka sõjatööstus. Valgevene peamised tootmisharud on traktorid, veoautod, mootorrattad, televiisorid, külmikud, raadiod, väetised ja tekstiil. Veevarud on üks Valgevene suurim looduslik vara. Kuid sageli mõjutvad saastet naaberriigid, näiteks Dnepr voolab läbi Venemaa, Ukraina ja Valgevene seega on ta väga reostunud 40% joogiveest ei vasta nõuetele. Teisteks looduslikeks varadeks on metsad, turvas, väikeses koguses naftat ja graniiti, dolomiitsusega lubjakivi, mergel, liiv, kruus ja savi Alates 19601990a. on elektrienergia tootmine tõusunud peaaegu 11 korda.
linaõli ja värnitsa valmistamiseks. Eesti keemiatööstus • Narva jõe piirkonnas asutati mitmed vabrikud nagu äädikavabrik (1826), milles hiljem valmistati ka värve ja vasevitrioli. • Esimene aurujõul töötav viina destillaator rajati 1817. aastal Raadi mõisa juurde ning seal saadi 1850 Eestis esmakordselt ka puhas piiritus. • Olulisemad keemiatööstuse ettevõtete tooted lisaks põlevkivitoodetele on tsement, lubi, väetised, klaas, paber ja tselluloos ning pesuvahendid. Pilte keemiatööstusest ja mõned näited • Kiviõli Keemiatööstuse OÜ • Krimelte OÜ • KemiMet International OÜ • pildil kiviõli keemiatööstus Keemiatööstuse ajalugu • Esimene asi mida hakati keemiliselt tootma oli seep 12. saj algul. • Keemiatööstuse vanad harud on kaalisoola , fosforiidi kaevandmine, mineraalväetiste valmistamine jne. • Keemiatööstuse uusimad harud: geeni
austeniidi püsivusala kuni toatemperatuurini. Silmas tuleb siinjuures pidada seda, et polümorfsele muutusele on omane teatav aeglus. Mangaan moodustab terases karbiidid, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element alandab martensiitmuutuse temperatuure. Tõstab Rm, HB, suurendab läbikarastuvust, soodustab austeniitstruktuuri teket. Kulumiskindlates terastes ca 13%. Kasutatakse ka: raudteerööbaste teras,tööriistad, kirved, seifid, patareid, väetised ja klaas. 3. Titaan(Ti) on element järjenumbriga 22. Omadustelt on titaan metall. Tema tihedus on 4,5 g/cm³ ja sulamistemperatuur 1668 °C. Püsivaim oksüdatsiooniaste on +4, see on amfoteerne. Metallilise elemendina on titaan tuntud silmapaistva tugevuse ja kaalu suhte poolest. Tegu on tugeva metalliga, millel on väike tihedus ja metalselt hõbedane läige. Omab madalat elektri- ja soojusjuhtivust. Nagu alumiinium ja magneesium,
80% ookeanis olevast reostusest on pärit maismaalt. Prügi ja reostus, mis jäävad maismaal vedelema ning mida ei käidelda korralikult, jõuab liigagi sageli lõpuks ookeani. Me reostame maailmamerd erinevate kemikaalide ja rämpsuga (plastik, klaas pudelid, jalanõud, kalavõrgud jne), tööstus-, põllumajandus- ja elamispiirkonna jäätmetega, müraga ning võõrliikide levitamisega Õli- ja naftareostus: naftatankerite õnnestused, merre pumbatav õlireostus, tööde käigus merre voolanud nafta ja naftasaadused ja pilsiveed merre lastud õlijääkidest Mõju loomastikule: Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja nende kudemispaikadele ja veelindudele. Reostuse mõju avaldub kõigepealt toksilisuses. Lisaks otsesele suremusele, mis mõnede vähiliste puhul võib ulatuda 90 protsendini, põhjustavad naftasaadused väärarenguid ja häireid näiteks kala...
põllukultuurid Eesmärk EL eesmärgiks on saavutada 2020. aastaks see, et 10% EU trantspordisektoris kasutatud kütustest oleks biokütus Oma toodanguga seda saavutada näib ebareaalne ning EU plaanid toetuvad sellele, et kütust tuuakse suurel määral arengumaadest, kus kliima on soodsam ja tootmine odav Probleemid Biokütuste tootmisel, töötlemisel ja trantsportimisel kasutatakse palju sisendeid, mille jaoks on vaja fossiilkütust Põllumasinad, väetised ja taimekaitsevahendid, taime hilisem ümbertöötlemine kütuseks- kõik põhineb nafta kasutamisel Mitmed uuringud on näidanud, et globaalse soojenemise pidurdamise asemel võivad nad seda hoopis kiirendada Biokütuste tootmine eestis 14. august 2008 avati Biodiislitehas Paldiskis Loodetav tootmisvõimsus 100 000 tonni aasta lõpuks Toodab esimese põlvkonna biodiislikütust. Plaaniti bioetanooli tehast Viru Distiller ehitust Kundas Planeeritav aasta võimsus 120 000 tonni 99
töötab riigisektoris, 47,4% eraettevõtetes (neist 5,7% välisosalusega ettevõtetes) ja 1,4% välisettevõtetes. Valgevene sõltub Venemaast mitmete impordiartiklite osas, sealhulgas naftatooted. 2006. aastal oli Valgevene põhikaubanduspartneriks Venemaa, mille arvele langes ligi pool väliskaubanduse käibest. Euroopa Liidu arvele langes umbes 1/3 väliskaubandusest. Tööstustoodangust moodustavad olulise osa traktorid ja muud põllumajandusmasinad, mootorrattad, veoautod, kodumasinad, väetised ja tekstiilid. Valgevene rahaühik on Valgevene rubla (BYR), mis võeti kasutusele mais 1992. 23. mail 2011 devalveeriti Valgevene rubla 56% USA dollari suhtes. 1. juunil 2011 palus riikRahvusvaheliselt Valuutafondilt päästepaketti. 2011. aastal oli riigis inflatsioon 109%. Keskmine palk oli 2012. aasta mais 3,559 miljonit Valgevene rubla (umbes 350 eurot). Pildid ck to edit Master text styles Second level Third level
Brasiilias ei ole võimalik igalpool tegeleda põllumajandusega, sest näiteks Brasiilia põhjapool asub Amazonase dzungel ja seal ei saa kasvatada selliseid taimi mida põllul kasvatatakse, kuna seal on liiga niiske ja Brasiilia keskosas on suured mäed ja seal on ka suhteliselt raske põldu harida pinnamoe tõttu ja seepärast ei saa kasutada põlluharimiseks mõeldud tehnikat. Majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks on see, et riigil on kapital(hooned, masinad, väetised, tõuloomad, seadmed, seemned, maaparandus), tööjõud(tööjõu hulk ja oskused), valitsuse poliitika(toetused,tollipoliitika), turustamise võimalused ja äriteenuste kättesaadavus(masinahooldus, sordi- ja tõuaretus, koolitus,turundus,kindlustus). Tööjõud Brasiilia põllumajanduses on 8% kogu rahvaarvust. Valitsuse majanduspoliitika on Brasiilias väga hea, riik toetab põlluharijaid ja põlluharimist. Põllumajadusliku tootmise vormid on
PÕLLUMEHE AASTARING Ülevaade teraviljakasvatusest Orgaanilised väetised: 1.vedelsõnnik ehk läga 2.poolvedel sõnnik 3.tahke sõnnik 4.teised- saepuru, põhk, turvas Kündmne Täidetakse kolme tehnoloogilist ülesannet: 1.Mulla pööramine 2.Murendamine- kobestamine 3.Väiksemas ulatuses segamine Kõrre koorimine,randaalimine Mulla pindmise kihi 7-12cm pööramine, murendamine, kobestamine, segamine ja umbrohujuurte ning võsundite läbilõikamine
kontsentratsiooniga mikroväetised või kompleksväetised. ; külvise töötlemine- kontsentreeritud mikroväetised; pritsimine- mikroelementide nõrga kontsentratsiooniga lahused; seemnete töötlemine ja taimede pritsimine on odava kuid ilma järelmõjuta. :: Vasksulfaat-külvise piserdamine või juureväline andmine; Boorhape- seemnete niisutamine; Ammooniummolübdaat-külvise töötlemine ja juureväline. ; Tsinksulfaat-puu ja köögiviljades. 15. Ca, Mg ja S sisaldavad väetised ning nende kasutamine- Kaaliumväetised.tooraineks maapõues toorsoola lademed, Võimalik toota mereveest, lisanditeks on Mg ja S , milles Mg vähendab liikuva alumiiniumi ja vesiniku kahjulikku mõju. Väävli puudus on liblikõielistel. 16. Kompleksväetiste iseloomustus ja kasutamine-Mineraalväetiste kompleksväetised. Kulud väiksemad. Liitväetise molekuli koostisesse kuulub mitu defitsiitsed taimetoiteelementi.tavaliselt mikroelemendid ja NPK õiges vahekorras
Kaaliumkloriid(KCl): On valge vees lahustuv kristalliline aine . Teda leidub rohkesti merevees ja kivisoolas ning kasutatakse väetiste ja kaaliumhüdroksiidi tootmisel. Kaaliumnitraat(KNO3): Ehk salpeeter on valge tahke aine , mille lahustumisel vees tekib neutraalne lahus . Kaaliumsulfaat(K2SO4 on samuti valge tahke aine , mis moodustab vees neutraalse lahuse , samuti on ta tähtis väetis . Elemendi, ühendite kasutusalad: · väetised · klaas, läätsed · tuletikud, püssirohi · hapnikumaskid · keedusoola asendajad Pildid : Pooleks lõigatud kaalium . kaaliumi reageerimine veega . Sulatatud leeliste elektrolüüsi teel avastas ja eraldas ta keemilised elemendid : naatriumi, kaaliumi, baariumi, kaltsiumi ja naatriumi. Tallinna Saksa Gümnaasium Kristina Aarniste X c klass KAALIUM
Fastac 50 0,2 l/ha, taime kohta 1 või enam kahjurit. Kahjuritõrjet tehakse mitu korda vastavalt vajadusele. Haiguste tõrje Valgemädanik, ristõieliste kuivlaiksus Folicur 250 EW esmaste sümptomite korral taimedel. Taimi töödeldakse fungitsiididega mitu korda, vastavalt haiguste levikule. Finantsolukord Tulud: põhitoodang 1117,50 (447 /t) ÜPT : 80,9 /ha ; KSM : 57,5 /ha Muutuvkulud : seeme, taimekaitsevahendid, väetised 444,03 /ha Püsikulud : 331,73/ha Muud kulud : 19,20 /ha Omahind : 0,32 /kg Kasum toetuseta : 322,55 /ha Kasum toetusega : 460,95 /ha Kokkuvõte Tehtud uurimustöö põhjal võib väita, et suvirapsi ,,Larissa" kasvatamine intensiiv põllumajanduses on kasulik. Kasutatud kirjandus http://farmplant.ee/et/teadus/trukised http://www.agri.ee/energia/index.php?module=206&op=4&id=16 http://www.balticagro.ee/index.dsp?area=69 ,,Rapsi kasvatamine" Karl Kaarli 2001 http://www.balticagro
● Süveneb konkurents biokütuste tooraine turul. ● Kütuste turul muutuvad biokütuste hinnad samas suunas fossiilsete kütuste hindadega. ● Järjest karmistuvad loodus- ja keskkonnakaitselised piirangud (näiteks nn Natura alade moodustamine). ● Biokütuste tootmine ei ole kasvuhoonegaaside suhtes kunagi CO2 - neutraale, sest nende tootmisel, töötlemisel ja transportimisel kasutatakse palju sisendeis, mille jaoks on vaja fossiilkütust. ● Põllumasinad, väetised ja taimekaitsevahendid, taime hilisem ümbertöötlemine kütuseks - kõik see põhineb nafta kasutamisel. ● Kasvupinna laiendamiseks peab maha võtma vihma-ja põlismetsi, mis ei taastu nii pea. Ja hävivad paljude liikide elukeskkonnad. Kasutatud materjalid https://docs.google.com/document/d/11RUW_jsFPTn3e2ijZh2Bn_7tDND5hjsi2 YWPSa3nIJ4/edit http://www.eramets.ee/static/files/1137.puiduenergia_tehnoloogilised_aspektid _ulo_Kask.pdf http://www.eko.org.ee/gmo/index.php
TOIDUHÜGIEENI KOOLITUS INTERNETIS TEST 1. 1. Milline on soojade toitude serveerimise puhul madalaim lubatud sisetemperatuur? : 75 kraadi (vale) 63 kraadi (õige) 100 kraadi (vale) 60 kraadi (vale) 2. Millised keemilised saasteained ohustavad toidukaupa? : hallitusseened (vale) nitraadid, väetised (õige) pinnud, juuksekarvad (vale) pärmseened (vale) 3. Toidukauba transpordiks peab kasutama... : jalgratast (vale) toidu veoks ette nähtud autot (õige) kilekotte (vale) pole vahet (vale) 4. Mikroobid vajavad oma elutegevuseks kindlasti... : valgust (vale) niiskust (õige) suhkrut (vale) õhku (vale) 5. Toidukauba vastuvõtmisel ei pea jälgima... : reliseerimistähtaegu (vale)
Sfäär LITOSFÄÄR PEDOSFÄÄR ATMOSFÄÄR HÜDROSFÄÄR BIOSFÄÄR INIMTEGEVUS Loodus- komponendid KIVIMID Füüsikaline ja keemiline Füüsikaline murenemine. Põhjavee koostis. Vee Kivisemal maal elab Kivimitest saab murenemine. Lähtekivim Relieefi mõju kliimale. omadused, näiteks vähem loomi. Taimestik ehitusmaterjale. mõjub mullale ja mulla Maailmamere kaldal on koostis, värvus jne. sõltub ka maapinna Maavarade õhutatus. Bioloogiline merelised õhumassid kivisusest. kaevandamine. ...
võsundilisteks. Puhmikulised omakorda jagunevad tiheda- ja hõredapuhmikulisteks. Tihedate hulka kuuuvad väheväärtuslikud nt luht-kastevars. Enamasti on kõrrelised tuultolmlejad. Kõrreliste vili on teris, tera on kaetud sõkaldega. Lämmastikväetiste kasutamine Väetamine peab olema selline, mis sobib antud rohumaatüübile ja tagab väetise kõrge efektiivsuse. Väetisel peab olema kõrge efektiivsus. Kõige tugevamat mõju rohumaadele avaldab lämmastik ja orgaanilised väetised. Liblikõieliste ülekaaluga rohumaadel on põhiliseks fosfor- ja kaaliumväetised(PK). Kõrreliste rohumaadel esmatähtsusega lämmastik. Sõltuvalt väetise liigi toimest võib väetised jagada igal aastal ja perioodiliselt kasutatavateks. Igal aastal kindlasti lämmastikväetised ja ka PK väetised. Perioodiliselt antakse orgaanilisi lubi- ja mikroväetisi. Mulla lämmastikuvaru arvelt saab rohumaalt vaid 1,5-2,5 tonni kuivainet hektarilt ja selle proteiinisisaldus on 8-10%
keskkonnakahjustuste võimalikku iseloomu. Kemikaali kogus valmistaja- või tarnijaettevõtte nimi, aadress ja telefoninumber. Sõna pH tuleneb ladina keelsest fraasist ,,potentia hydrogenii" ja näitab vesinikioonide kontsentratsiooni aines. pH märgistus pakendil Ained on: · 0 - 6 - happelised · 6 - 7 - neutraalsed · 8 - 9 - nõrgalt leeliselised · 10 14 leeliselised 11. VÄETISED JA LIIMID, MÜRGID JA TÕRJEVAHENDID Orgaanilised väetised. Need väetised koosnevad orgaanilistest ainetest ja on loodusliku päritoluga. Orgaanilised väetised on näiteks sõnnik, turvas, kompostid, haljasväetised jt. Mineraalsed väetised. Nendes väetistes esinevad toiteelemendid mineraalsete ainetena. Minaraalväetised on tööstuslikult toodetud väetised, näiteks ammooniumnitraat, superfosfaat, Ferticare jt. Lihtväetised. Need sisaldavad ühte taimedele vajalikku põhitoiteelementi (N, P või K) või mikroelementi. Näiteks
ka põhitoiteelementideks. Kindlasti peab taime toitekeskkonnas olema Ca, Mgja S, poolmikroelemendid Feja Mnja mikroelemendid B, Co, Cu, Mo, Znja teised. Väetise kogused sõltuvad mulla toitainete sisaldusest, planeeritavast saagist, väetiste tasuvusest ja saagiga eemaldatud toite elementidest. VÄETISTE ANDMISAJAD JA MEETODID. Lähtudes külviajast eristatakse külvieelset, külviaegset ja külvijärgset väetamist. Külvieelselt antakse orgaanilised väetised. Külvijärgselt väetatakse varakevadel talivilju ammooniumsalpeetriga. Külviaegsel väetamisel antakse koos teraviljaseemnega mulda ka taimekasvuks vajalikud toiteelemendid. Planeeritava 3 000 kg/hasaagiga eemaldatakse põllult 90 kg N, 20 kg P ja 50 kg K. Taliteraviljad reageerivad hästi orgaanilisele väetisele ning ka selle järelmõjule. Põhiväetis antakse enne kesakündi, kultiveerimise alla või koos seemnega, kusjuures nende annused
Kaili Kaasik Olemus Mürk on aine, mis teatud koguses organismi sattudes põhjustab elutegevuse häireid või surma. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud. Looduse hulka kuulub nii orgaaniline ehk elusloodus kui ka anorgaaniline ehk eluta loodus. Põhjused Looduskatasroofid Väetised Tulekahjud Erinevad tööstusettevõtted Kemikaalid Prügi Tuntumad mürkained Herbitsiidid- umbrohtude tõrjevahendid Raskemetallid(elavhõbe) Kemikaalid, majapidamisvahendid nt erinevad nõudepesuvahendid Pestitsiidid- keemilised ained, mida kasutatakse kahjurloomade, umbrohu ja taimehaiguste tõrjeks. Herbitsiidide toimed ja nende tagajärjed - üldhävitava toimega herbitsiidid hävitavad kogu kasvava taimestiku; - valiva toimega herbitsiidid hävitavad ainult teatud liiki taimi, näiteks kõrrelisi, maltsalisi, ristõielisi, jättes teised ...
Talv on külm, põhjapool võib olla väga külm. 3. Miks on rohtlas väga viljakad mustmullad? Sest taimejäänuseid on palju ning sademed ei kanna toitelemente ära. 4. Miks on rohtlad põlluks haritud? Sest maa on lame, viljakas ja selle peal ei kasva puid. 5. Selgita, mis probleemid tekivad rohtlavööndis põlluharimisega. Kuivemates kohtades kus põldu niisutatakse, kasutatakse palju põhjavett, mille tagajärjel võivad põhjavee varud väheneda ning seal tekib muldade sooldumise oht. Väetised võivad rikkuda põhjavett ning ohustada inimeste tervist. 6. Võrdle inimtegevuse võimalusi parasvöötme rohtlas, okas- ja lehtmetsas. Rohtlas saavad inimesed põldu harida (nisu, mais, soja) ning loomakarja pidada. Okas- ja lehtmetsas saavad inimesed puid raiuda. 1. Nimeta ja näita kaardil Vahemere maid. Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa, Türgi. 2. Kirjelda ja näita kaardil Vahemerelise taimkatte levikuala.
Pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide, väetisi või õliprodukte Töösrusprotsessides vabanenud termiline vesi või keemilised ühendid Happevihmad, mis saisaldavad vääveldioksiide Naftareostus Põhjasetted Reostusained Orgaanilised ained Anorgaanilised ained Keemilised mürgid Raskmetallid Bakterid Happelised ühendid Toidukäitlemise Keemiline saaste jääkproduktid Väetised Puudelt ja põõsastelt Muda äravool eraldunud osad nende ehitusplatsidel, puude vees ujutamise käigus ujutamisel jt. Lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Reostusnäitajad Vee(kogu) kvaliteedi langus Veekogu kinnikasvamine Vee ebameeldiv lõhn Veeõitsengud Vetikate vohamine Orgaaniliste ainete sisaldus Toitainete sisaldus Click to edit Master text sty Heljumisisaldus Second level
on omakorda kahjulik inimestele.) · Õhu saastatus. Õhku peetakse saastatuks juhul kui teatud koostisaineid on tavalisesr rohkem ja need võivad ohustada inimese tervist. Põhilkised õhu saaste tekitajad on tööstusikud piirkonnad. Ka transpordid saastabad õhku , nad eraldavad kahjulike gaase mis segunevad õhuga. · Pinna saastatus. Pinnase saaste tuleb põhiliselt tööstusest , põllumajandusest , aga ka jäätmetest. Peamised saastajad on väetised , vanametall eriti raskemetall .Need kahjustavad pinnast ja võivad selle muuta viljatuks.Juba üks saaste võib olla ohtlik sest see suudab mõjutada keskkonda.Näiteks saastaja võib koguneda taimejuurtesse mis ei arene enams siis sureb taim , kui kariloom sööb selle taime ära satub saaste tema piima või liha sisse mida inimene tarvitab toiduks . Jäätmed saastavad pinnas ega lase taimel kasvada.Illegaalseid pürgimägesid leidub arvukalt . Need
reageerib energiliselt vee (tekib kaalium-hüdrooksiid KOH ja vesinik) ning hapetega. Flooris kaalium süttib ja vedelas broomis plahvatab. Kaalium kuulub ka mõndadesse kaskiksooladesse nt: AlK(SO4)2*12H2O Põhilised mineraalid on KCl, KCl* MgCl2* 6H2O Kaaliumi ühend sülviin. Elemendi kasutusalad ja toime inimkehas Elemendi ühendite kasutusalad: väetised, klaas, läätsed, tuletikud, püssirohi, hapnikumaskid, keedusoola asendajad, kaaliumpermanganaat. Kaalium on vajalik lihaste ja närvide korralikuks funktsioneerimiseks, reguleerib ka südame rütmi, vedeliku tasakaalu organismis ning kaitseb kõrge vererõhu eest. Kaaliumi puudus tingib väsimust, lihastenõrkust, turseid, kõhukinnisust ja neerude puudulikkust. 4 Soovituslik kogus on 4700 milligrammi päevas
toatemperatuurini. Tuleb silmas pidada seda, et pоlümorfsele muutusele on omane teatav aeglus. Mangaan moodustab terases karbiidid, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element alandab martensiitmuutuse temperatuure. Tõstab Rm, HB, suurendab läbikarastuvust, soodustab austeniitstruktuuri teket. Kulumiskindlates terastes ca 13%. Kasutatakse ka: raudteerööbaste teras (lihtainena); tööriistad, kirved (sulamina); seifid, adrad (ühendina); patareid, klaas, väetised. 3. Nikkel Nikkel on keemiline element järjеkorrаnumbriga 28. See on hõbevalge läikiv metall kerge kuldse varjundiga. Sellel on 5 stabiilset isotoopi massiarvudega 58, 60, 61, 62 ja 64. Nikli tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm3. Nikli sulamistemperatuur on 1455 °C ja keemistemperatuur 2913 °C. Nikkel lainedab temperatuurivahemikku, milles ferriit on püsiv. See ala laieneb legeerivate elementide sisalduse suurenemisega, kuni ferriit muutub stabiilseks kogu temperatuurivahemikus
Olgu uurija eesmärgiks hinnata teatava põllukultuuri saagikuse sõltuvust sellel põllul kasutatud väetamisskeemist ja katseaastatest. Selleks kasutati katseandmeid, mis saadi viiel aastal, kusjuures iga nelja erineva väetamisskeemi korral kolmelt erinevalt katsepõllult. Kas erinevate väetamisskeemide ja erinevate aastate lõikes on põllukultuuri saagikuses oluli Väetamisskeem Aasta B1 B2 B3 B4 B5 A1 6,98 7,86 6,50 6,88 7,86 7,40 7,29 6,20 7,30 8,50 7,55 7,54 6,52 7,40 8,65 A2 6,12 5,88 6,82 5,96 8,21 7,00 6,25 7,65 6,60 8,42 7,18 6,72 7...
Vältida olme- ja mürkkemikaalide sattumist veekogudesse Veehoidlate rajamine ( veevarudeks kuivadel perioodidel) Õigeaegne väetamine ja läbimõeldud niisutussüsteemid põllumajanduses Heitvete puhastamine http://2.bp.blogspot.com/_oW8s2oAvAVI/TL7w0oRut_I/AAAAAAAAAPE/SyYK0tCn8v8/s1600/india.jpg Veeprobleemid Eestis Puhast vett külluses Eesti inimestel isiklikud veevarud (kaevud , tiigid ) Veekogude reostatuse põhjuses on väetised ja reovesi Inimesed raiskavad vett liiga palju http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/0c/EU_location_EST.png/800px- EU_location_EST.png Nõuanded Vett tuleb tarbida mõõdukalt Paranda tilkuvad kraanid Keera kraan peale kasutamist hoolikalt kinni Külmunud toiduained sulata veega täidetud kausis Kasuta aedviljade keetmise asemel aurutamist Käi pigem dussi all kui vannis
Umbrohu puhta seemne kasutamine.umbrohu seemnetest puhta sõnniku kasutamine ja rajamine.sobivad heinaseemne segud. 2. Otsene Mehhaaniline umbrohud kitkutakse välja( murud), mullaharimine Keemiline- effektiivne, kontsentreeritud vesiniklämmastiklahuse vesilahusega Bioloogiline kahjurid mis hävitavad umbrohud Rohumaade väetamine Kõige tugevamat mõju annavad lämmastik ja orgaanilised väetised. Väetise liigile tähtsusele mõjub rohukamara suurus , nt liblikõieliste ülekaaluga. Teraviljad. Teraviljad majanduslik tähtsus. Teravilja kasvatatakse rohkem kui poolel maailma külvipinnast. Kuid järjrest rohkem ka toiduks. Järjest enam teravilja läheb loomasöödaks ja tehniliseks otstarveks. Valmistatakse jahu, tangu, helbeid. Kõige rohkem kasutatakse maailmas toiduks nisu ja riisi. Meil on leivaviljaks rukkis. Mais ja sorgo on tähtsad Aafrikas ja Ladina ameerikas
Endel Turbas "Happelisi muldi on vaja lubjata iga 7 aasta järel". Ca ja Mg bilanss Eesti muldades (kg/ha) EEMALDAMINE Ca Mg Väljaleostumine 150 10 Saagiga eemaldamine 12 7 Happevihmad Füsioloogiliselt happelised mineraalväetised KOKKU 162 17 Taime läheb ära katiooni ja mulda jääb aniooni. Nt KCl + H+ = HCl (K väetised happelised) K-taime; Cl-mulda Lämmastikoksiid (lendumine või äike) + õhus olev vesinik = happevihm. JUURDETULEK Sademed 8 2 Mineraalväetisega 10 1 Sõnnikuga 16 4 KOKKU 34 7 BILANSS - 128 10 (jälgida ka eelnevat tabelit). Negatiivne Ca ja Mg bilanss on vaja katta põldude lupjamisega. Säilituslupjamiseks on vaja anda aastas keskmiselt 350kg/ha CaCO 3 ehk nt
P4 (P4)n ehk Px valget värvi Punast värvi Tahkes olekus Tahkes olekus 18 g/cm3 2,2 g/cm3 4044 kraadi juures 240250 kraadi juures süttib süttib Helendub Ei helendu kergesti kuumutamisel TASUB VAADATA http://video.ut.ee/keemiavideod/koppkopp.html Valge fosfori süttimine õhus Punase fosfori põlemine õhus ja hapnikus KASUTUSALAD Pürotehnika Väetised puhastusained Hambapasta Toidu hapestamine Määrdeaine lisand KASUTATUD MATERJALID Ilo miniteadmik "Keemia" http://www.annaabi.com/materjal6502fosfor http://www.annaabi.com/materjal32659keemia referaatfosforist http://et.wikipedia.org/wiki/Fosfor http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loo dus/fosfor.htm http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/ keemia/6_P_aat_keem.html
toatemperatuurini. Silmas tuleb siinjuures pidada seda, et polümorfsele muutusele on omane teatav aeglus. Mangaan moodustab terases karbiidid, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element alandab martensiitmuutuse temperatuure. Tõstab Rm, HB, suurendab läbikarastuvust, soodustab austeniitstruktuuri teket. Kulumiskindlates terastes ca 13%. Kasutatakse ka: raudteerööbaste teras (lihtainena); tööriistad, kirved (sulamina); seifid, adrad (ühendina); patareid, väetised, klaas, must pigment (toormena) 2. Kroom Kroom on keemiline element järjenumbriga 24.Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom-50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017 aasta.Omadustelt on kroom metall.Normaaltingimustel on kroomi tihedus 7,14 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1857 kraadi Celsiust. Kroom laiendab temperatuurivahemikku, milles ferriit on püsiv. See ala laieneb legeerivate elementide sisalduse suurenemisega, kuni
Otsene risk inimeste tervisele on värskes sõnnikus esinevad tõvestavad mikroorganismid, mis levivad koos reostunud veega ja võivad veekeskkonnas säilida kaua. Kõige ohtlikum on värske vedelsõnniku laotamine reostustundlikele aladele (karstialad ja alvarid, kaevude ümbrus). Värske sõnniku laotamisel kaitsmata põhjaveega aladel võib laotamisele järgnev vihmasadu mikroobid kiiresti kaevudesse ja veekogudesse uhta. Paarkümmend aastat tagasi olid väetised odavad ja nende suures koguses kasutamine soositud. Selle tulemuseks oli maapinnalähedase põhjavee reostumine nitraatiooniga. Põldude väetamisest tingitud nitraatiooni sisaldused nitraaditundliku ala kaevuvees ulatusid sotsialistliku suurtootmise perioodi lõpul Pandiveres piirkonniti 60 mg/l. Pandivere piirkonnas ei vastanud sotsialismiperioodi lõpul lämmastikühendite sisalduse tõttu joogivee nõuetele 20% üksiktarbijate kaevudest, käesoleval ajal kuni 10%
Mangaani sulamistemperatuur on 1244°C. Mangaan laiendab austeniidi püsivusala kuni toatemperatuurini. Silmas tuleb pidada, et tänu polümorfsele muutusele on omane teatav aeglus. Mangaan moodustab terases karbiidid, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element alandab martensiitmuutuse temperatuure. Kulumiskindlates terastes leidub mangaani umbes 13%. Teda kasutatakse ka: raudteerööbastes, tööriistad, kirved (sulamina), seifid, adrad (ühendina); patareid, väetised, klaas, must pigment (toormena) Kroom Cr - on keemiline element järjenumbriga 24. Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom- 50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle tuhande aasta. Normaaltingimustel on kroomi tihedus 7,14 g/cm3 . Kroomi sulamistemperatuur on 1857°C. Kroom laiendab temperatuurivahemikku, milles ferriit on püsiv. See ala laieneb legeerivate elementide sisalduse suurenemisega, kuni ferriit muutub
põldu harida pinnamoe tõttu ja seepärast ei saa kasutada põlluharimiseks mõeldud tehnikat. Enamasti tegeletakse lõunapool. Põllumajadusliku tootmise vormid on enamasti spetsialiseeritud suurtalud. Brasiilias on põllumajandus spetsialiseerunud taimekasvatusele. Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? Majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks on see, et riigil on kapital(hooned, masinad, väetised, tõuloomad, seadmed, seemned, maaparandus), tööjõud(tööjõu hulk ja oskused), valitsuse poliitika(toetused,tollipoliitika), turustamise võimalused ja äriteenuste kättesaadavus(masinahooldus, sordi- ja tõuaretus, koolitus,turundus,kindlustus). Tööjõud Brasiilia põllumajanduses on 8% kogu rahvaarvust. Põllumajadusliku tootmise vormid on enamasti spetsialiseeritud suurtalud (moodne
õuntega ja munadega. Impordib: teed, banaane, palmi õli, veini, sealiha, mandariine, apelsine, päevalilleseemneid, maisi ja tubakat mis on töötlemata. Ekspordib: päevalille õli, rapsi seemneid, juustu ja lehma piima, otra, kanaliha, puuvilju, ube, kreeka pähkleid ja nisu. Ekspordilt esikohal on päevalille õli 5) Kas (ja kuidas) on põllumajandus seotud keskkonnaprobleemidega? Taime väetised, millega väetatakse erinevaid vilju, kõik need kemikaalid imbuvad läbi mulla kusagile jõkke ja lõpuks merre. Ukrainas on hädavajalik, pidev niisutus, mis tähendab põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Paljud looduslikud elupaigad hävitatakse, et teha põllumaid teha.
Vahemeremaades istandus aiandid, köögiviljakasvatus - kapitalimahukas (masinad, väetised) - kapitalimahukas (kasvuhooned, küte, kunstvalgustus, - töömahukas aastaringselt väetised, seemned jm.) - kasutatakse palju palgatööjõudu - kasutatakse palju tööjõudu - keskmine saagikus ha kohta, madal inimese kohta - kõrge saagikus ha ja inimese kohta - kogu toodang läheb müügiks - linnalähedane põllumajandus Põllukultuuride geograafiline levik Taimekasvatuse harud · Teraviljakasvatus
- kogu saak läheb müügiks - kasvatakse nisu, maisi ja ka teisi teravilju -Põhja- Ameerika kesosa, Austraalia, Venemaa, Ukraina jt istandus - kapitalimahukas (masinad, väetised) - töömahukas aastaringselt - kasutatakse palju palgatööjõudu - keskmine saagikus ha kohta, madal inimese kohta - kogu toodang läheb müügiks - Ladina-Ameerikas, Kagu-Aasias, Aafrikas, Vahemeremaades aiandid, köögiviljakasvatus - kapitalimahukas (kasvuhooned, küte, kunstvalgustus, väetised, seemned jm.) - kasutatakse palju tööjõudu - kõrge saagikus ha ja inimese kohta - linnalähedane põllumajandus 1.5. Taimekasvatuse harud: · Teraviljakasvatus · Mugul- ja köögiviljakasvatus · Söödaviljakasvatus · Tööstuslikult kasutatavate kultuurtaimede kasvatus (tehnilised kultuurid) · Istanduskultuurid 1.6. Teraviljakasvatus · Aastas kasvatatakse üle 2 miljardi tonni, millest ¾ annavad nisu, mais ja riis
Kemikaalide kasutamine 2. Ebameeldiv lõhn 3. Tootmisjäägid 4. Tolm (põllu harimisel) 5. Õietolm Mittepõllumajanduslikud 1. Autode heitgaasid 2. SO2 olmes ja tööstuses 3. Fluoriidid 4. NOx (oranzid, punased g.) 5. Kloriidid (veepuhastuses) 6. Raskmetallid 7. Tolm, põlemisjäägid 8. Aerosoolid Saasteallikad, mis on pärit linnast võivad üle minna maale ja vastupidi. Veereostusel Põllumajanduslikud 1. Töötleva tööstuse jäägid 2. Talud, farmid (pesu) 3. Väetised 4. Erosioon 5. Veterinaarravimid Mittepõllumajanduslikud 1. Tööstuse heitveed 2.Olmereoveed .Kõik, mis saastab õhku võib sealt sattuda ka vette ja mulda. Mullasaastel Põllumajanduslikud 1. Keemilised elemendid (pestitsiidid jm.) 2. Väetised 3. Muldade sooldumine Mittepõllumajanduslikud 1. Teede ja majade ehitamine 2. Jäätmed (prügimäed) 3. Kõik, mis tuleb üle õhust ja veest.
Hüdrosfäär Maad ümbritsev veekiht Maa pinnast 71% kaetud veega Sellest Viibeaeg · Kui kaua läheb aega et kogu veevaru uueneks. · Ookeanid 4000 a · Põhjavesi 1400 a · Jõed, järved 16 a Magevee tarbimine · Põllumajandus (90%) · Tööstus (7%) · Olme (3%) · Ligi 60% maismaast asub veevaesel alal ja 25% inimkonnast kannatab veepuuduse käes · Vesi on Maal pidevas liikumises ja moodustab veeringe, mille liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus. Väike veeringe · Vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veerige · Merest aurunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. Infiltratsioon · Vee imbumine raskusjõu mõjul läbi pinnase · Sellisel kombel ta puhastub ning tekib põhjavesi · Vulkaanilistel aladel termaalvesi · Mineraalvesimineraalsooladega põhjavesi Veebilanss · Sademete ja auramise vahekord · P=E+Q Psademed Eauramine Qjõgede äravool Jõed Mõ...
tertsiaalset sektoriks hõivatud inimeste alusel. SKT-Aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste väärtus rahalises väljenduses. Ja peegeldab riigi majanduses toodetud tulu ilma väliskaubanduseta. Majandusharud-metsamajandus,mäetööstus, kalandus, põllumajandus. Primaarenergia-Energia, mida toodetakse otse ilma teisteks energialiikideks muundamata. Alternatiivenergia-Energia, mille kasut. Eeldab uusi tehnoloogilisi lahendusi. Mahepõllundus-ilma väetisdeta taimede kasvatamine, looduslikud väetised nagu fekaal. 1.Eesti majandusgeograafiline asend on mere ääres, võimalik teha koostööd nii põhja riikidega kui ka Venemaaga. 2. Eesti majandusgeograafilise asendi pos. küljed on: avatus merele, arenenud naaberriigid, tasane pinnamood, põlevkivi, mereline parasvööde. Neg. küljed on: meri pole jäävaba, tooraineid on vähe, jahe kliima, vähe päikest, pole energiarikkaid jõgesid. 3. Majanduse arengut mõjutavad tegurid on: tööjõud, loodusolud,
itt maailma veevarudest ev e Orgaanilised ained: Anorgaanilised ained: Herbitsiidid, Raskemetallid, Bakterid heitevetest, Happelised ühendid (SO ) 2 Patogeenid toidukäitlemisest Väetised (NO , PO ) 3 4 Kashmiri girls collect drinking water in buckets in Dal Lake in Srinagar, Nov. 4, 2006. A boy drinks polluted water from Dai Lake in Srinagar, Kashmir, Mar. 13, 2006. Õhusaaste · Fossiilkütuse elektrijaamad, tehased ja prügipõletusjaamad; · Sissepõlemismooto- rite kasutamine; · Keemiatööstus; · Ehitusel värvid, aerosoolid
õhu saastumine radioaktiivsete ainetega. Pinnast saastavad kahjulikud ja mürgised ained, mis satuvad keskkonda tööstustest, jäätmekäitlusest, transpordist ja kaevandustest. Pinnase saastumist on raske avastada kuna saastatus on vähemärgatav. Mõju avaldub põhjavee saastumisena, taimestiku kahjustamisega, toiduahela rikkumistena ja muudel viisidel. Vee saastumise allikad on peamiselt tööstustest tulevad reoveed, põllunduses kasutatavad kemikaalid, väetised ja ka õhusaaste. Veekogud on ohustatud tööstuste, kala-, taime- ja loomakasvatuste, metsamajanduse ning inimasustuse poolt. Tagajärgedeks on siseveekogude kinnikasvamised ning vee kvaliteedi halvenemine. Keskkonna kahjustamise ära hoidmiseks on ette võetud mitmeid meetmeid. Keskkonnakaitse on muutunud väga tähtsaks pea kõigis poliitikavaldkondades. Ka tööstus on hakanud pidama keskkonnaküsimusi esmatähtsaks ning võtab kasutusele meetmeid, et loodust säästa
Saastumine Saastumine reostumine, mis tahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia (soojus-, heli-, radioaktiivse energia) või mikroobide inimese põhjustatud sattumine keskkonda (õhku, vette, mulda), toiduaineisse või organismidesse hulgal, mis ületab nende pikaajalise keskmise loodusliku sisalduse. Saasteaine reoaine, pollutant, soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaineis vm. Saastumus saastatus, keskkonna, eriti õhkkeskkonna seisund, õhu kogusaastatuse aste. Saastekoormus heitmetega (sh. Radioaktiivsete ainetega) mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk. Reostus reostatus, vee saastatus (saastamine), loodusliku veereziimi või vee kvaliteedi rikutus. Kui vette on lastud orgaanilisi või anorgaanilisi aineid või vee temp. on muudetud, võib ta osutuda mõneks otstarbeks kõlbmatuks. Eristatakse: 1. koldelist, nt. asulais, tootmisettevõtteis ja farmid...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
