Tuuletõkkematerjali peamine näitaja on õhulekkekindlust iseloomustav arv dimensiooniga m2/s*Pa. Või m2/s*50Pa Selle deklareerimise osas valitsevad erinevate tootjate materjalide puhul suured segadused. Tuuletõkkematerjali väga tähtsad omadused on veel: Väike veeimavus ja vastupidavus niiskusele ja ultravioletile ajas kestvus Kuju ja mõõtmete säilimine kontaktis niiskusega (näide: niiskuses kummuv puitkiudtuuletõke rebib vuugid lahti ja kaotab tuuletiheduse) Kinnituslahenduste sertifitseeritus ja usaldusväärsus Tunnustatud usaldusväärne süsteem vuukide õhutiheduse kestvaks tagamiseks Veeauru difusioonitakistuse näitaja samaväärsus soojustuse näitajatega (kuna asub soojustusest väljapool) 80 40 AURUTÕKKEMATERJALIDE OMADUSED
lahjendades seda veega 1:10. Põrandal võib kasutada nõrga aluspinna puhul ka kangemat segu, 1:3 kuni 1:10. Kanna lahus harja, rulli või pintsliga pinnale ühtlase kihina. Kulu on sõltuvalt aluspinnast 0,1-0,2 l/m². Kuivamisaeg sõltuvalt temperatuurist ja õhuniiskusest 1-3 tundi. 2. Sega veetõkkemass PENOSIL Premium AquaBrake Fiber enne kasutamist. See on valmissegu, mida ei lahjendata. Esmalt kata AquaBrake Fiberiga seina/põranda aluspinna või ehitusplaatide vuugid ja nurgad, ühenduskohad, kruvipead ning trappide ümbrused. Aseta värskele veetõkkemassile nurkadesse vähemalt 20 cm laiune ja vuukidele 10 cm laiune võrkkude või tugevduskanga riba. Hõõru võrkkude või kangas alusele kinni ja kata ka pealt veetõkkemassiga. 3. Torude läbiviigud tuleb samuti ümbritseda tugevduskangaga. Selleks lõika umbes 10x10 cm suurune tükk tugevduskangast. Kanga keskele lõika toru välisläbimõõdust 4-5 mm väiksem auk.
TÖÖ- Ruumi ja aluspinna temperatuur +15...25°C TINGIMUSED Aluspinna niiskus < 90% RH KASUTUSJUHIS Seinad: Ebatasased aluspinnad lihvitakse ja/või pahteldatakse vajadusel Kestonit TT JUHIS seinapahtliga. Krundi tasandatud või betoonpind enne isolatsioonitööga alustamist suhtes 1:1 veega vedeldatud Kiilto Keraprimeriga. Enne kasutamist sega veetõke hoolikalt. Seinapindadel kata Fibergumiga esmalt püstnurgad, kruvipead, ehitusplaatide ja teiste aluspinnamaterjalide vuugid. Aseta värskele Fibergumile Kiilto Nurgatugevduslint (20 cm laiune nurkadesse ja 10 cm laiune vuukide kohale) ja hõõru hoolikalt kinni. Kontrolli, et nurgatugevduslint on Fibergumiga hästi läbi imendunud. Toruläbiviikude jaoks kasuta Kiilto valmis läbiviigutükke läbimõõduga 55 mm ja 110 mm või lõika u. 10x10 cm suurune tükk tugevduskangast ning lõika selle keskele toru välisläbimõõdust u. 4 mm väiksem auk. Kinnita tugevdustükid värskele Fibergumile ja hõõru kinni
pindadele. Knauf tooteinfo. Nakkekihi pritskrohv saneerimistöödeks / MCO2 Kasutusala: Niiskus- või soolakahjustustega alusmüüritise esmase kihina paigaldatav nakkepritskrohv sise- ja välistöödeks. Saneerimiskrohvi ülesanne on transportida niiskuskahjustatud müüritisest välja sinna kogunenud vesi ja soolad. Aluspind ja töö käik: Niiskus- ja soolakahjustatud krohv tuleb kuni 1 m ulatuses ümber kahjustatud või läbiniiskunud ala lahti lüüa ja vuugid ca 2 cm sügavuseni puhastada.Tasandatav aluspind peab olema kuiv, mahupüsiv, mitte läbikülmunud, puhas tolmust ja mahakooruvatest kihtidest. Automaatne veega segamine ja pinnale pritsimine: kasutada PFT kruvipumpasid G4 või G5C. Lubamatu on kasutada kõrvalisi lisaaineid. Käsitsi veega segamine: segada 40 kg kuivsegu ca 7 liitri puhta joogiveega, segamisaeg ca 10-15 minutit. Veega segatud mört on kasutuskõlblik ca 1 tund.
paksusega 10 mm. Õõnespaneelid peavad tellis- ja plokkseintele toetuma vähemalt 12 cm ja olema ankurdatud kandeseintega. Raudbetoon- ja 50 terastaladele peavad paneelid toetuma vähemalt 10 cm. Paneelidevahelised vuugid jäetakse normikohaselt 10 mm. Paneelide mittejagumisel hoone gabariitidesse, lubatakse paneelide vahele valada betoontäiteid maksimaalse laiusega 400 mm. Paneelidevahelised vuugid täidetakse tsementmördiga või peenbetooniga klass B15. Paneelide ankurdamiseks nähakse ette kasutada latt- terast 5x50 mm või 5x40 mm, mis ühest otsast keevitatakse paneeli tõsteaasa külge, teisest otsast aga müüritakse ristlatiga seina sisse (vt joonis 5.1). Joonis 5.1. Eelpingestamata õõnespaneelide toetamine ning ankurdamine ja paneelivahede monoliitimine 34. Monoliitsed raudbetoonvahelaed.
1. Hoonete liigid a)tsiviilehitised b)tööstushooned c)loomapidamise hooned 2) Elektrijuhtmete, külmaveetorustike tööiga Elektrijuhtmetel on tööiga 10 aastat. 3) Tuleohutusnõuded elamu projekteerimisel Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4) Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine. Odavaim soojustus laele on saepuru, u 30 cm. Järgmiseks tuleks soojustada seinad väljast poolt. Lisaks tuleb panna tuuletõke. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool. Soojustus paigutatakse reeglina seina kandvast kihist väljapoole, sel juhul paikneb seina kandev kiht pidevalt ühtlastes toatem-le lähedastes tingimustes. Sõrestik seintes paigutatakse soojustus sõrestikpostide vahele, mineraalvillast s...
Poolekivi tellismüür ei ole veetihe: kaldvihmaga märgub ka telliste sisepind. Siseõhu niiskus võib talveperioodil kondenseeruda soojustuse ja tellisvoodri vahele. Toimiva tuulutuse korral tuuldub niiskus tuulutusvahest välja; Käsitsi vormitud tellistel paigaldatakse lohuga tahk ülespoole; 23 Tellisvooder Savitellismüüri ei tohi katta millegagi, mis takistab niiskuse eraldumist; Kõik vuugid tuleb täita müürimördiga. Võimaluse korral vältida järelvuukimist; Deformatsioonivuugid tuleb planeerida min. 10m sammuga. Rõhtvuugid armeeritakse peale esimest telliserida ja viimase all; müüritise avade all ja peal;; Sokkel ja müüritis tuleb eraldada hüdroisolatsiooniga; Silikaatkivi ei kasutatakse pinnases ja soklites; Talvistel müüritöödel tuleb järgida talvetingimustes kehtivaid eeskirju mördi kivistumise tagamiseks madalamatel temperatuuridel;
ekstudeeritud vahtpolüstereen (XPS) ja kergkruus. Murukatus koosneb vähemalt kolmest kihist: hüdroisolatsioon, drenaazikiht, kasvupinnas, murukatuse võib teha pööratud katusena, kui ka tavalise katusena, st. et hüdroisolatsioon võib olla nii soojustuse all, kui ka soojustuse peal. 13 Hüdroisolatsiooni vuugid peavad olema juurekindlad, kasvupinnase- ja drenaazikihi paksused sõltuvad haljastuse poolt esitatavatest nõuetest, haljastuse jaoks tuleb valida taimeliigid, mis sobivad konkreetsetesse tingimustesse ega ole liignõudlikud kasvutingimuste suhtes ja kannatavad kuivust. Räästa alal ja vihmavee lehtri ümbruse peab olema killustiku kiht. Käidavad katused ette nähtud inimeste ja sõidukite liiklus,
Deformatsioonivuugid 31. Müüritise mahukahanemise ja tempe- ratuurist tingitud paigutuste tõttu tuleb plokkseinte ja -lõõride maapealsetes osades teha deformatsioonivuugid sammuga 10...15 m ja maa-alustes osa- des sammuga kuni 20 m. Deformatsioo- nivuukide tiheduse kavandamisel tuleb arvestada müüritise võimalikku mahu- kahanemist ja temperatuuri paigutust. Vuukide viimistlemine 32. Plokkseinad laotakse nii, et vuugid on välispinnaga tasa. Puhasvuukmüüritise vuugid viimistletakse V- või U-kujulise vuukrauaga ja puhastatakse harjaga. Lõõrid Lõõri vundament 33. Plokkidest laotav suitsulõõr koosneb sise- misest lõõrielemendist ja välimisest lõõri- plokist ning nende vahele jäävast mine- raalvillakihist. Lõõr laotakse liikumatule kivivundamendile. Lõõri ja vundamendi vahele paigaldatakse hüdroisolatsioon. Plokkide töötlemine 34
Kasutatakse spetsiaalset niiskete ruumide plaati GRI 13 või GEK plaati, mis kinnitatakse karkassile kruvidega. Kraanikausid, dushisegistid ja teised rasked riputused kinnitatakse varem paigaldatud puust või metallist toestuskonstruktsioonide külge. Keraamiliste plaatidega kaetavatele seintele tehakse niiskusisolatsioon: kipsplaat kaetakse kaks korda niiskustõkkega, dushiruumides lisaks veetõkkemassiga. Kipsplaatide vahelised vuugid, sise- ja välisnurgad ning torude läbiviigud tihendatakse klaaskiudkanga ja veetõkkemassi abil. Põrandale paigaldatakse alati klaaskiudkangas ja 7 TTK veetõkkemass. Klaaskiudkangas peab ulatuma vähemalt 100 mm kõrguselt seinale. Keraamilised plaadid kinnitatakse kipsplaadile spetsiaalse kinnitusseguga. Plaatide vuukimiseks kasutatakse vuugisegu ja nurgad ning
9. vuugisegu segada hoolikalt ja vastavalt tööjuhisele. Kanda segu vuukidesse, kuvades pesta puhtaks plaadipind vuugisegust. Nurkadesse pannakse silikoonmass, et vesi ei imbuks vuukidesse. Töövahendid: plaadilõikus, lood, ristid, nöör, segupang, ämber, svamm Materjalid: niiskustõkekangas, mastiks, plaadid, plaadisegu, vuugisegu, silikoon, mikser, Kaitsevahendid: prillid, tööriided, kindad Kontroll: visuaalselt, et vuugid oleksid võrdsed 22. Võrdle: tsement ja savimört Tsementmört- tehakse betooni, laduda müüri, krohvisegudesse annab hea töödeldavuse, kuivades tugevuse. Savimört- plastne, kasutatakse küttekollete ehitamisel, siseruumide krohvimisel, tagab õige õhuniiskuse ruumides. Ei kannata vett. Eeliseks on see et on looduslik. Tsementmört ei kannata vibratsiooni. 23. soojustuse paigaldamine ja katmine dekoratiivkrohviga * tööde teostamise järjekord
Iseseisev töö EV-12 Värvide liigid ja omadused Peamised värvide liigid: 1. Õlivärv: Värvi saab kasutada krohv-, puit- ja metallpindadel. Kõige paremini sobib viimistlemata või varem õlivärviga värvitud pinnale. Pinnad ei tohiks liiga siledad olla, kuna värv ei nakkus siis hästi. Õlivärvi peab säilitama temp-il mitte üle 30°C. Säilivusaeg 2 aastat. Väga hea katmis- ja nakkumisomadus tänu värvi tungimisele sügavale aluspinda. Värv on ilmastikukindel ja kaitseb puitu liigse kuivamise eest kui ka liigse niiskuse eest. Viimistlus peab vastu u. 20-30 aastat. Kuivab aeglaselt õhus oleva hapniku toimel. Erinevaid värvitoone saab looduslike pigmentide lisamisega. Kruntvärvimine sooritatakse soovitava tooniga õlivärviga hästi õhukese ühtlase kihina. Enne pinnavärviga katmist peavad eelmised kihid olema lõplikult kuivanud. Sobiv aeg värvimiseks on poolpilves sademeteta ...
Pidevalt kasutuses oleva ahju külglõõrid, mida ei ole võimalik puhastada, aja jooksul tahmuvad ja nii vähenevad ahju soojusomadused. Läbi aegade on olnud kombeks ahje ligikaudu iga 20 aasta järel lammutada ja uuesti ehitada. Enne lammutamist on oluline ahi täpselt üles mõõdistada. Osad, mida vähegi annab kasutada, tuleks ka uue ahju puhul käibesse võtta (sellest pikemalt ka järgmises loos). Krohvitava ahju korral jäetakse vuugid kahe sentimeetri sügavuselt täitmata. 4 [H1] PLIIDID Traditsioonilised puudega köetavad pliidid on oma ebamugavuse tõttu kiires tänapäevas üsna põlu all olnud. Ometi leidub üha rohkem inimesi, kes mugava ja moodsa kõrval ka traditsioonidest rõõmu tunda tahavad. Talu-maakodusid, olgu need siis aastaringseks elamiseks või nädalalõppude puhkepaigaks, leiab väga harva ilma traditsioonilise pliidita. Eks need moodsad pliidid on küll head kiires argipäevases
soojuserijuhtivuse ning maapinnast kõrgemal asuvate seinte kogupaksusega. 44. Mida me mõistame külmasilla all? Külmasild on tarindi osa, mille soojusjuhtivus on lokaalselt suurem ümbritseva tarindi soojusjuhtivusest. Külmasild tekib hoone välispiirde soojustuse kohaliku nõrgenemise tulemusena, mis põhjustab soojusvoo suurenemist ja tarindi sisepinna temperatuuri alanemist. 45. Selgita mõisteid joonkülmasild, punktkülmasild? Too näiteid? Joonkülmasillad vuugid, akna servad, välissein ja põrand, välissein ja katus Punktkülmasillad ankrud seinakonstruktsioonis, rõdu kinnitused 46. Miks tuleb külmasildadega soojusjuhtivuse arvutustes arvestada? Mida nad põhjustavad? Külmasildade tulemuseks on suurem soojusjuhtivus, madalam sisepinnatemperatuur, kõrgem RH%. Külmasillad põhjustavad mikroorganismide kasvu, määrdumist ja veeauru kondenseerumist. Külmasillad suurendavad hoone energiakulu. 47
soojuserijuhtivuse ning maapinnast kõrgemal asuvate seinte kogupaksusega. 44. Mida me mõistame külmasilla all? Külmasild on tarindi osa, mille soojusjuhtivus on lokaalselt suurem ümbritseva tarindi soojusjuhtivusest. Külmasild tekib hoone välispiirde soojustuse kohaliku nõrgenemise tulemusena, mis põhjustab soojusvoo suurenemist ja tarindi sisepinna temperatuuri alanemist. 45. Selgita mõisteid joonkülmasild, punktkülmasild? Too näiteid? Joonkülmasillad – vuugid, akna servad, välissein ja põrand, välissein ja katus Punktkülmasillad – ankrud seinakonstruktsioonis, rõdu kinnitused 46. Miks tuleb külmasildadega soojusjuhtivuse arvutustes arvestada? Mida nad põhjustavad? Külmasildade tulemuseks on suurem soojusjuhtivus, madalam sisepinnatemperatuur, kõrgem RH%. Külmasillad põhjustavad mikroorganismide kasvu, määrdumist ja veeauru kondenseerumist. Külmasillad suurendavad hoone energiakulu. 47
tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb hea müüritööde kivi. • Tulekindlus- mittepõlev • Helipidavus Eripärad: • Mitte kasutada pinnases ja soklites(pm maja vundament) • Vuugid peavad olema korralikult täidetud mördiga • Korrosioonikaitsega armatuurvõrk Kipsised tooted Kipsiained: • Täiteained- liiv, saepuru, räbud, bimms • Armeering- papp, puuvill, takk, alumiiniumvõrk, et vähendada toodete haprust. • Kipstooted- kipsplaadid, kipskivid, dekoratiivsed elemendid. Valmistamine- Kips jahvatatakse pulbriks, sinna lisatakse vett ja vaja läheb veel kartongi, et saaks valmsi plaat
Müüri seotised Müüriseotised on välja kujunenud tugevusest lähtudes ja müüri välisilme seisukohalt. Nagu eespool juba mainitud omab tugevuse seisukohalt suurt tähtsust kivide ülekate. Tuntumad seotised on järgmised. plokkseotis; ristseotis; mitmekihiline seotis; kaevmüüritise seotis. Plokkseotises vahelduvad põiki- ja pikikiviread omavahel. Müürikirja järgi asetsevad põiki- ja pikikivid ning nende vahelised vuugid üle ühe rea kohakuti. Klassikaline plokkseotis Skeem 4.10 Klassikaline plokkseotis Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 28 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Ristseotis Skeem 4.11 Ristseotis Ristseotis erineb plokkseotisest selle poolest, et kõik põikkivid asetsevad küll kohakuti, kuid
3)Paigaldavate detailide suuruse järgi (tellis-,väikeplokk-,suurplokk-, paneelseinad). 4)Töötamise iseloomu järgi (kandvad, ennastkandvad, mittekandvad, rippuvad). 5)Asukoha järgi (välisseinad, siseseinad). Tellisseinad: Eestis kasut. silikaattellis - rea- ja vääriksilikaattellis, mõõdud 250x120x (138; 88; 65); Lõhestatud silikaattellis (välisvooder), mõõdud 250x120x (88; 65) ja põletatud keraamilised savitellised, mõõdud 250x120x65 ja fassaaditellis 250x85x65. Kautatavad vuugid: tühivuuk, silevuuk, nõgusvuuk, kumervuuk. Eestis kasut kergseinad: harju sein, nõmme sein, gerardi sein, roloksein, nopsasein. Sillused 2 liiki- tavalised e mittekandvad (kannavad ainult seina omakaalu) ja tugevdatud e kandvad (paigaldatakse vahelaega koormatud seina piirkonda). Väikeplokk seinad- kasut vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja ehitamisel (Silbet, fibo, talot, Columbia kivi, aeroc, siporex) Raudbetoon seinad- siseseina paneelid jagunevad: kandvad seinad,
EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtlite lii...
HOONE ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSED NING TEHNOSÜSTEEMID KURSUSETÖÖ Õppeaines: HOONETE EN.TÕHUSUS JA TEHNOSÜSTEEMID Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 62 Juhendaja: lektor Anti Hamburg Esitamiskuupäev:................ Allkiri:............................ Tallinn 2014 SISUKORD sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................... 4 1. Hoone soojuskadude leidmine..........................................................................................................5 1.1 Hoone välispiirete lõiked koos soojuse...
Kasutusvead Et silikaattellistest välisvooder püsiks ekspluatatsioonis pikalt ja defektideta, tuleb järgida häid projekteerimis ja ehitustavasid: 8 1. mitte kasutada silikaatkivi pinnases ja soklites; 2. eraldada sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga; 3. nii palju kui võimalik vältida vee sattumist müüritisele (katuse räästa õige laius, sokli kõrgus); 4. täita vuugid korralikult müürimördiga; 5. tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi vertikaalvuuk soklipealses ja avadepealsetes kiviridades); 6. teha deformatsioonivuugid (vähemalt 10 m sammuga); 7. kasutada korrosioonikaitsega armatuurvõrku (vähemalt esimese rea peal ja viimase all ning avade all ja peal); 8. ankurdada müüritis põhikonstruktsiooni külge (vähemalt 4 ankrut/m2); 9
Savitellised, silikaattellised, Betoonist, autoklaavitud poorbetoonist ja tehis- ning looduskivist müürikivid. Müürimördid. 42. Nimetage muuritise vuukide tuupe, tehke eskiisid. Telliste pust- ja rohtvuugid peavad olema mordiga taidetud. 1.Puudulikult taidetud vuugid norgendavad muuritist. Valisseintes niiskumise oht. 2.Vuugi pind voib olla tellise pinnast max 3 mm sugavamal. 3.Vuukide nominaalpaksus on 12-15 mm. Rohtvuugi korvalekalle
Aurutõke tuleb paigaldada piirde sellele poolele kus on kõrgem veeauru osarõhk (kõrgem veeauru sisaldus) Eesti kliimas on aurutõkke sobivaks kohaks köetava ruumi sisepinna lähedale enne soojustust või 20-50mm soojustuse sisse. Õhutõkke peamine ülesanne on takistada õhu liikumist läbi tarindi Õhutõke võib olla lahendatud näiteks aurutõkkekihi, soojustuskihi või tuuletõkke õhupidavuse tagamisega Aurutõkke, õhutõkke, tuuletõkke vuugid ja läbiviikude kohad tuleb hoolikalt sulgeda selliselt, et oleks tagatud vajalik auru- ja õhupidavus. Õhutõkke ja tuuletõkke materjal tuleb jätkata karkassroovide kohal ja põikjätkud tihendada. Õhutihe peab olema piisavalt õhutihe Õhutõke peab olema jätkuv üle kogu piirde pindala Õhutõke ja tema kinnitussüsteem peab olema vastupidav kogu kasutusea jooksul mõjuvatele tuulekoormustele
AEROC seina paksus (mm)/ Õhumüra isolatsioon Pinnaviimistlus tihedus Rw (dB) (kg/m³) 100 / 500 Pahtel + pahtel 36 150 / 500 Pahtel + pahtel 40 200 / 500 Pahtel + pahtel 44 250 / 500 Pahtel + pahtel 45 300 / 500 Pahtel + väliskrohv 46 375 / 400 Pahtel + väliskrohv 47 Tabeli näitajad kehtivad eeldusel, et seina kõik vuugid on nõuetekohaselt täidetud ja muude konstruktsioonide kaudu toimivad kõrvalnähtused ei nõrgenda isolatsiooni. Parema helipidavuse saavutamiseks on erinevaid võimalusi: - seinte krohvimine on selleks kõige lihtsam moodus; - seinte vooderdamine plaatkattega (näit. kipsplaat) parandab samuti tunduvalt helipidavust; - mitmekihilised AEROC seinakonstruktsioonid: Mitmekihilised AEROC seinad Seinte krohvimine Mõlemalt poolt krohvitud seinte helipidavus paraneb 2 4 dB
[8] Pilt 8. Päikesekaitseklaasid [8] 2.7 Struktuurklaasimine Struktuurklaasimine on täisklaasfassaadid (Pilt 9), kus kasutatakse klaaspakette ja üksikklaase, mis kinnitatakse fassaadile ilma katteliistudeta (Joonis 3). Klaasid liimitakse silikoniga kandvale konstruktsioonile, kuid toestatakse siiski mehaaniliselt. Sellisel klaasimisel on suured nõudmised vuukimismaterjalide omadustele, näiteks klaaspakettide serva vuugid peavad vastu pidama UV- kiirgusele. Kõik vuukimismaterjalid peavad olema keemiliselt kokkusobivad. On tähtis, et kõik klaasid paigaldatakse täpselt konstruktsioonide-; liimi- ja vuukimismaterjalide tarnijate etteantud juhiseid järgides. Struktuurklaasimisel peavad olema kõik välimised klaasid soovitavalt turvaklaasid. [9] Pilt 9. Täisklaasfassaad [9] Joonis 3. Struktuur klaasi kinnitus [9] 2.8 Tuletõkke klaasid
1. Hoonete liigitus 3 liiki sellepärast, et neil on eraldi normid. Erinevus on tehnoloogias, suuruses, soojustuses, mikrokliimas, materjalides, kõrguses jne. Alates 9ndast korrusest on kõrghoone. Tsiviilhooned elavad, töötavad inimesed Tööstushooned Põllumajandushooned loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. Puithooned Plokkhooned Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. Elektrijuhtmetel 10 a. Külmaveetorustikel 50. a 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4. Olemasolevate taluelamute täi...
normidest kaugus korstna välispinnast puitmaterjalist kandekonstruktsioonideni 100 mm (sarikad, laetalad, vaheseinapostid) puitvooder või põrandalaud võib olla vastu korstnat, kui selle paksus ei ületa 30 mm puidust põrandaliist võib olla vastu korstnat, kui selle kõrgus ei ületa 150 mm põlev soojusisolatsioonimaterjal peab olema korstnast eemal vähemalt 100 mm kivide vahelised vuugid peavad olema hoolikalt täidetud, korstna lõõride sisepind peab olema silutud pööningu osas asuva korstna välispind tuleb siluda, mitte krohvida ja valgeks värvida põlev katusekatte materjal peab olema korstnast eemal vähemalt 100 mm; kui seda nõuet ei saa täita pilliroo katuse korral, siis peab katusekatte ja korstna vahel olema plekk+mittepõlev isolatsiooniplaat (näiteks klaasvillast tuuletõkke
FROM http://www.eaei-ttu.extra.hu/ ~Projekteerimisest~ 2-Anfilaadhooned(kus ruumid on järjestikku osakesi)àjäme purdpinnas, kuiv/väheniiske savipinnas(savi, Väikeplokkseinad Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks/rekonstrueerimiseks. läbikäidavad(muuseumid,kauplused, kaubamajad, saunad, liivsavi, saviliiv) Mida kasutatakse vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja Projektis lahendatakse kõik ehitise ja ehitamisega seotud probleemid, raamatukogud) Halb ehitusalune pinnas on : tolmliiv,plastne- ja voolav ehitamisel. Väikeplokkide valik on mitmekesine, NN: SILBET, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes 3-Saalhooned(kus hulk vä...
normidest · kaugus korstna välispinnast puitmaterjalist kandekonstruktsioonideni 100 mm (sarikad, laetalad, vaheseinapostid) · puitvooder või põrandalaud võib olla vastu korstnat, kui selle paksus ei ületa 30 mm · puidust põrandaliist võib olla vastu korstnat, kui selle kõrgus ei ületa 150 mm · põlev soojusisolatsioonimaterjal peab olema korstnast eemal vähemalt 100 mm · kivide vahelised vuugid peavad olema hoolikalt täidetud, korstna lõõride sisepind peab olema silutud 5 · pööningu osas asuva korstna välispind tuleb siluda, mitte krohvida ja valgeks värvida · põlev katusekatte materjal peab olema korstnast eemal vähemalt 100 mm; kui seda nõuet ei saa täita pilliroo katuse
Tänavakive kasutatakse kõnniteede, platside, tänavate jt objektide katmiseks. Kivid asetatakse soovitud mustri järgi tihendatud killustikalusega liivapadjale. Parima tulemuse garanteerimiseks betoonkivisillutisega on korralik killustikalus väga oluline, selle vajalik paksus sõltub aluspinnasest ja liiklustihedusest. Vee äravoolamise tagab kallakus 1 cm/m. Kivide külgedel asuvad vuugieendid aitavad kerge vaevaga saavutada ühtlase, 2 mm laiuse vuugi. Hiljem täidetakse vuugid kuiva peeneteralise liivaga ja tihendatakse vibraatoriga. UNIKIVI Unikive on kahe erineva kõrgusega. Esiteks: 225x112,5x60 (pikkus x laius x kõrgus). Värvus: hall. Kivid on pakitud puitalusele (1x1,2 m) ja kiletatud. Ühel alusel on 405 tk (10,25 m2). Üks alus kive kaalub 1,4 t. Hind 0,21EURi. Saadaval samade mõõtmetega veel rohelist (0,33EURi) ning punast ja musta (0,28EURi). Teiseks: 225x112,5x80 (pikkus x laius x kõrgus). Värvus: hall.
kasutuse kõrval on nende väga hoolikas paigaldus. Ehitamise käigus tuleb muu hulgas tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele: · Soojustus peab täitma kogu temale määratud ruumi ja liibuma tihedalt vastu sisemist (siseviimistlusplaat, õhu- ja aurutõke) ja välimist (tuuletõke) materjalikihti. · Soojustus peab olema maksimaalselt homogeenne. Kui soojustus on kokku lapitud paljudest õhukestest kihtidest või liiga väikestest osadest, tekivad sellesse mõttetud vuugid ja tühimikud, kus õhk pääseb liikuma. Kihiti paigaldatud soojustuse põikivuugid ei tohi sattuda kohakuti tuleb jälgida, et eri kihtide vahele ei jääks õhuvahesid. Üks paks soojustuskiht on alati parem kui mitu õhukest kihti. · Väga paksu soojustuskihi korral tekib soojustuse sees mikrokonvektsioon, kus soojem õhk piirde sisepinnas liigub ülespoole, piirde välispinnas jahtudes allapoole. Soojustuse sisese konvektsiooni takistamiseks tuleb soojustuse
vältida tuleb nn. külmasildade tekkimist raudbetoonist vahelagede tasandil, raudbetoonist avasilluste kohal jms. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi (raudbetoonpaneeli, tellisseina) suhtes jahedama keskkonna pool. Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool. Aurutihedaid materjale (plekk, kivi, klaas, plastik) võib seina välispinnale paigaldada ainult tagant tuulutatavana. * vuugid seina elementide vahel tuleb usaldusväärselt tihendada, kasutades piisava kestvusega materjale. * suurelementide vuukide tarindus peab võimaldama nende väliskihi temperatuuri- ja niiskus- deformatsioone * juhul, kui välisseina kihid on erineva jäikusega materjalidest, peab olema tarindusega tagatud nende usaldusväärne koostöö või sõltumatute temperatuuri- ja niiskusdeformatsioonide võimalus * välisseina kihid peavad olema piisava tugevusega üksteise külge ankurdatud.
47 Puitkarkasspiirete ehitus Soojustus peab täitma kogu temale määratud ruumi ja liibuma tihedalt vastu sisemist (siseviimistlusplaat, õhu- ja aurutõke) ja välimist (tuuletõke) materjalikihti; Soojustus peab olema maksimaalselt homogeenne. Kui soojustus on kokkulapitud paljudest väikestest tükkidest, tekivad sellesse vuugid ja tühimikud, kus õhk pääseb liikuma. Kihiti paigaldatud soojustuse põikivuugid ei tohi sattuda kohakuti – tuleb jälgida, et eri kihtide vahele ei jääks õhuvahesid; 95 Puitkarkasspiirete ehitus Soojustuse laius valitakse karkassipostide sammu järgi. Kui soojustus on liiga lai või kitsas, pole ühendus karkassipostiga ideaalne ja sinna tekivad õhukanalid, kus
tihendamise pohireeglitest ning eriti hoolsalt jalgida rullide liikumist. Soovitatav on kasutada iga laoturi taga tema tootlikkusele vastavat esimest rulli; - juhul, kui üks laoturitest mingil põhjusel liikus teistest ette, rullitakse paan, jättes servas ca 15 cm laiuse riba rullimata, mis rullitakse koos järgmise paaniga. Vältida tuleb segu liigset jahtumist; - kui kuum-kuum meetodil ehitamine mingil põhjusel katkeb, tuleb lõpetamata vuugid ehitada nagu kuum- külm meetodil; 55.Asfaltbetoonkatte ehitus paadina;kirjelda töid teise paani laotamisel ja tihendamisel. Teine paan laotatakse kahe kuni viie cm ülekattega juba paigaldatud, tihendatud ja toodeldud vuugiga paanikorvale. Enne rullimist tuleb varem paigaldatud paanilt lükata segu roobiga värskeltlaotatud paani servale kus moodustub vall, mis on vajalik vuugi nõutava tiheduse saavutamiseks. Tihendamiseks on kaks võimalikku skeerni: l
KASUTUSKESTVUST 3.2.7 Pindasid kahjustavad tegurid PINDADE VASTUPIDAVUST KAHJUSTAVAD • Valed aine ja meetodi valikud • Liiga kanged kasutuslahused. • Puudulik puhastus, näiteks loputamise ärajätmine. • Materjalil värvi eemaldus või muutus, kuna happeline või aluseline aine on seisnud laiguna kaua pinnal ja on reageerinud materjalis sisalduva värvainega. • Orgaaniliste lahustite mõjul kuluvad ka kummi- ja asfaltpinnad ning epoksüüd vuugid. • Lahustisisaldusega puhastusained lahustavad ka põrandakatte liimi. TUGEV MEHHAANILINE MÕJU KAHJUSTAB MATERJALI JA KIIRENDAB PINDADE KRIIMUSTUMIST • Liiga tugev harjamine või kõrgsurvepesu võib kahjustada tsemendiseguga vuuki ja plaadid tulevad lahti. • Tugev hõõrumine võib eemaldada vuukidest kasuliku bakteri, seeläbi loob mikroobidele hea kasvulava . Vajaks selgitust!! • Abrasiivained ja esemed kriimustavad metallpindasid
Vahelae omakaal pd,p2=6,96*8=55,68 kN/m Lumekoormus qd,l=1,8*8=14,4 kN/m Kasuskoormus qd,k=3,0*8=24,0 kN/m Seina omakaal pd,s=22,93*1=22,93 kN/m2 Eeldame,et: Korrustel 1-5 seinade paksus 51 cm Korrustel 6-1 seinade paksus 25 cm NEd2=32,64+55,68*5+22,93*17,12*0,25+24*5+14,4*0,5=536 kN Leiame koormused 1-el korrusel Sein2 jaoks (ühe meetri seinariba jaoks). NEd1=536 + 55,68*5+22,93*13,68*0,51+24*5=1094 kN Põhimördil laotud armeerimata müüritise, mille kõik vuugid rahuldavad nõudeid ja on korralikult täidetud, normsurvetugevuse võib leida ka avaldisega [vt EPN-ENV 6.1.1 p 3.6.2.2(1)] fk = K fb0,70 fm0,30, N/mm2 (2.4) eeldusel, et fm ei võeta suurem kui 2fb ega suurem kui 20 N/mm2, kus K on konstant (N /mm2)0,10. P Koostas N.N 2011 11
Kergseinte sisemine osa on moodustatud kergetest soojapidavatest materjalidest. Tellisseinad. Tellised laotakse müüritisse mördil rõhtsate kihtidena silmas pidades seotist. Mördi ülesandeks on moodustada tellistele toetuspind, siduda müüritis monoliitseks ja siluda tellist mõõdu vead. Rõhtvuukide keskmine paksus peab olema 12mm, püstvuukide paksus10mm. Seejuures ei tohi ühegi vuugi paksus olla alla 6mm ja üle 15mm. Müüritise välispinnal võib vuugid kujundada kas täis-, tühi- või puhasvuugina (nõgus-, kumer- või kantvuuk) Seotised. Tundtakse kahekihilist ja mitmekihilist seotist. Kahekihiline mm. Plokkseotises vahelduvad piki- ja põikikivikihid üle ühe. Mitmekihilistest seotistest kasutatakse kuue- ja neljakihilist. Tellisseinad Sidemed: - Tellisseina erinevad kihtide vahel - Tellisseina ja teiste tarindite vahel - Tellissidemed (tavaliselt 4-5 kivirea tagant)
kivide ja mördi vahel ei ole eriti suur. . 7.Müüriseotised, nende mõte Müüriseotised on välja kujunenud tugevusest lähtudes ja müüri välisilme seisukohalt. Nagueespool juba mainitud omab tugevuse seisukohalt suurt tähtsust kivide ülekate. Tuntumad seotised on järgmised. plokkseotis; ristseotis; mitmekihiline seotis; kaevmüüritise seotis. Plokkseotises vahelduvad põiki- ja pikikiviread omavahel. Müürikirja järgi asetsevad põiki- ja pikikivid ning nende vahelised vuugid üle ühe rea kohakuti. Klassikaline plokkseotis Ristseotis Ristseotis erineb plokkseotisest selle poolest, et kõik põikkivid asetsevad kull kohakuti, kuid pikikivid on igas järgnevas pikikivireas alumiste suhtes ½ tellise võrra nihutatud Selleks tuleb igas neljandas reas laduda nurgatellise kõrvale ½ tellis. Ristseotist kasutatakse puhasvuuk müüritistes. Mitmekihilised seotised võimaldavad oluliselt tõsta müüriladumise jõudlust,
üksikud tulbad. Poole kivi paksused tulbad kaotavad oma püsivuse. Tõmme, lõige, paine. Müüritise tõmbe-, lõike- ja paindetugevus sõltub vuukide tugevusest. Vuugi tugevuse määrab kivi ja mördi nake. Eristatakse kahte liiki naket, sõltuvalt mõjuvate jõudude suunast. Normaalnakke puhul mõjuvad jõud risti vuugi pinnaga. Tangensiaalnakke puhul mõjuvad jõud paralleelselt vuugi pinnaga. Vertikaalsete vuukide tõmbe- ja lõiketugevust ei arvestata, kuna vertikaalsed vuugid on halvasti täidetud. Tõmbele purunemisel esineb kaks juhtu, olenevalt tõmbejõudude suunast müüritise suhtes 1. Jõud mõjuvad horisontaalvuukidega risti. Purunemine toimub mitteseotud ristlõikes. 2. Jõud mõjuvad paralleelselt horisontaalse vuugiga. Purunemine toimub kivide seotud ristlõikes. Purunemine võib toimuda kivide liitjoont mööda või otse läbi kivide sõltub kivide ja mördi tugevusest.
Hoonete soojussüsteemid. R.Randmann 1. Niiske õhk ja omadused 1.1 Omadused ja põhiparameetrid - Hapnik - Lämmastik - Argoon - CO2 Leitolt maha kirjutada. Niiske õhu absoluutne, tehniline niiskus ja suhteline niiskus. On omavahel seotud suurused st olenevad teineteisest. Avaldame veeauru tihetuse ja kuiva auru tiheduse iseaalse gaasi oleku põhjal. (valemid 4 ja 5 ) Asendades valemis 5 veeaurude patsiaal rõhu samale temp-ile p 0 a saame maxi tehnilise niiskuse arvutamiseks järgmise seose: (valem 6) pa 0 dmax = Järeldus: max niiskuse sisaldus sõltub parameetrilisest p - pa 0 rõhust ja õhu temp-ist. Sellepärast et pa 0 sõltub temp-ist ja samuti ka dmax Õhu temp-I suurenemisel dmax suureneb kusjuures niiske õhu kriitilisel temp-il mille puhul küllastus rõhk võrdub õhu...
parandavad mördi ehitise osaks kannab *kaevmüüritise seotis. töödeldavust, viies mörti müüritis mitmesuguseid Plokkseotis põik- ja õhku. Plastifikaatorid konstruktsiooni koormusi. pikikiviread vahelduvad parandavad mördi Müüri põhiline vajalik omavahel. Põik- ja pikikivid töödeldavust kuid ei vii omadus on monoliitsus, ning nendevahelised vuugid mörti õhku. Värvide osakaal milles omab suurt tähtsust asetsevad üle ühe rea kivide ülekate müüritises. kohakuti.ristseotis erineb 3 plokkseotisest selle poolest, 8.Müüritise tugevus (selle survele.Mikropraod et kõik põikkivid asetsevad olemus): survetugevuse nõrgestavad kivi.Hapras
Õismäe tee 5 elamu rekonstrueerimine oli laiemaulatuslikum projekt, kui pelgalt energiasäästu saavutamisele suunatud. Kuigi elamu oli ehitatud alles 1975. aastal, vajas peale kütte- ja ventilatsioonisüsteemide Akende ja rõduuste ümberehitamist renoveerimist ka hoone karp: katuslagi, korrastamine ja tihendamine välisseinapaneelide vuugid, rõdud, uksed-aknad. Elamu säästab küttesooja ja otsafassaadid soojustati ja vooderdati, külgfassaadid parandab ruumi sisekliimat killustikfaktuuriga seina-paneelid puhastati ja värviti. Saadud tulemuste kohta anti Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi ja Soome Vabariigi Keskkonnaministeeriumi koostööna välja ka
(asub taganõlva jalamil , kus voolukiirused kõige suuremad ja voolutäide kõige väiksem). • Hüdrauliline hüpe tekib alati AB-s. Ehituslikult on lubatud ainult kaetud hüppe projekt- mine. Selle korral löögipõranda pikkus on võrdne hüppe pikkusega. •Konstruktiivselt eraldatakse löögipõrand paisukehast deformatsioonivuugiga . Väikese löögipõranda laiuste korral võib see olla monoliitplaat. Laiade voolusängide korral nähakse ette löögipõranda pikki vuugid, mis kulgevad reeglina paisusammaste telgjoontel . Kui pikki vuukide vahe on üle 20 m tuleks ette näha lisavuugid, mis sellisel korral kulgevad ülevooluavade telgjoontel. •Filtratsioon võib kulgeda ka löögipõranda all ja seal esineb ka filtratsiooni vasturõhu nähtus. Selle nähtuse vähendamiseks nähakse ette löögipõranda alune drenaaž •Suurte energiavoogude kustutamiseks proj löögipõrandale 3 insenertehnilist lahendust: 1
betooni kasta või kaitsta kuiamise eest (spetsiaalsete ainete hõõrumine betooni pinnale, mis ei lase niiskusel liiga kiiresti betooni seest välja kuivada). Platsil ei tohi betoonile ise lisada mingisuguseid keemilisi ühendeid (näiteks fluoriide). Tuleb jälgida, et valatud betoon ei jääks tuuletõmbuse kätte, mis samuti kiirendab kuivamist ja soodustab pragude teket. Pärast silumist ja lihvimist lõigatakse põrandasse mahukahanemisvuugid, vuugid töödeldakse mastiksiga. Kiudarmeeritud betooni kasutades on nõuded samad, mis armeeritud põrandal. Järelhoolduse ajal peab jälgima, et teraskiud betooni pinnale ei tuleks. 6.8 Miks on soovitav/nõutav katuslae ventileerimine? Kirjeldage katuslae ehitamise tööoperatsioone. Meie kliimas peaksid soojustatud katuslaed reeglina olema tuulutatavad, kuna katuse tuulduvuse seisukohast on oluline siiski külmatsüklite arv aastas - mitu korda läbib
maapinnast. Esmajärjekorras tuleb otsida võimalusi hooneümbruse planeeringust, kuna üldjuhul on hoone ümbruse maapinna tõus just põhjuseks madalale soklile. Renoveerimisel tuleb esmajärjekorras tegeleda põhjuse , mitte tagajärje likvideerimisega. Hooneümbrus planeerida kaldega 1/20 hoonest eemale. Et juhtida vett hoonest eemale, on hea rajada hoone ümber sillutisriba. Krohvitud sokli krohv tuleb parandada. Paekivist sokli lagunenud vuugid tuleb uuendada. 13.1.1.3 Keldriseinad Veekoormusega arvestavad pinnasega kokkupuutuvatele ruumidele esitatavad normatiivsed nõuded Eestis puuduvad. Tegemist on üldjuhul üldistele normatiividele lisaks vastava ühingu töögrupi poolt välja töötatud täpsemate juhenditega. Samuti ei ole täna informatsiooni sellealastest üldistest EN (Euroopa standard) ja vastavast Eesti Vabariigi EVS standarditest.
Plokkide valguse läbilaskvus on 60...75%, survetugevus vähemalt 4 N/mm 2 ja soojaerijühtivus ca 0,4 W/m.°C. Klaasplokkidest laotakse valgust läbilaskvaid seinu. Pikemate seinte puhul asetatakse vuukidesse sarrus. Profiilklaastooted võivad olla karpraua või karbikujulise ristlõikega. Nende sisepind on kergelt sooneline. Seetõttu lasevad läbi hajutatud valguse. Klaasprofiile käsutatakse valgust läbilaskvate seinte, aknaavade, katusakende ja teiste avade täiteks. Profiilide vahelised vuugid täidetakse mingi hermeetikuga. Klaastorusid toodetakse tõmbamise või valtsimise teel. Nad on metalltorudest siledamad ja keemiliselt vastupidavamad. Puuduseks on nende haprus. Klaastorusid käsutatakse peamiselt mitmesuguste kemikaalide juhtimiseks. Nad taluvad siserõhku 0,4...0,7 MPa. Klaastorusid ühendatakse kummimuhvidega või äärikühenditega. Klaaskeraamika (sitall) saadakse klaasisulami reguleeritud kristalliseerumisel. Amorfse klaasi asemel saadakse peenekristalliline klaas.
(absorbendiga). See hoiab ära paketi sisepindade niiskumist. 17.3. Muud klaastooted Klaasplokid. Klaasplokkidest laotakse valgust läbilaskvaid seinu. Pikemate seinte puhul asetatakse vuukidesse sarrus. Profiilklaastooted. Nende sisepind on kergelt sooneline. Klaasprofiile kasutatakse valgust läbilaskvate seinte, aknaavade, katuseakende, teiste avade täitmiseks. Profiilidevahelised vuugid täidetakse mingi hermeetikuga. Klaastorud. Need on metalltorudest siledamad ja keemiliselt vastupidavamad. Puuduseks on see, et klaastorud on haprad. Klaastorusid kasutatakse seal, kus on tegemist mitmesuguste kemikaalidega. Klaastorud ühendatakse kummimuhvidega või äärikühenditega. Klaaskeraamika ehk sitall. Sitalltooted on väga tugevad. Sitallist on tehtud seina- ja põrandakatteplaate. 235
küIgtoed, mida läheb tarvis töös pikkade lattidega. Channel Float on profiiltasanduslatt, mida kasutatakse pärast vibrolatti suuremate ebatasasuste likvideerimiseks. Bump Cutter on profiiltasanduslatt, mida kasutatakse enne löppviimistluslatti, kui soovitakse saada körgkvaliteetset pinda. Chech Rod on profiillöpptasanduslatt, millega antakse pinnale löplik viimistlus. Betoonisaag Pärast betooni kivistumist löigatakse pörandasse vuugid. Selleks kasutatakse bensiinimootori jõul töötavat, 4 rattal enda ees 1ükatavat betoonisaagi. Kui elektrimootoriga saagide töökiirust muuta ei saa, siis gaasihooba kasutades on see võimalik. Betoonpõranda sael kasutatakse teemantlöikekettaid 0 178 mm. Lõikesügavus jääb vahemikku 6 ... 50 mm. Spetsiaalsed kettad on nii kõva, keskmise kui pehme täitematerjali jaoks. 3) Dreenitoru pesemismasin. Kirjeldage selle konstruktsiooni.
(Joonis 2.34 vasakul); põlevmaterjalid olid korstnale liiga lähedal (Joonis 2.34 vasakul); tihti olid pööningute käiguteed halvasti läbitavad; korsten ise polnud suitsutihe ja korstna ümbrus polnud tulekindlate materjalidega isoleeritud. Joonis 2.34 Tuleohtlik olukord pööningul: heinad on korstna lähedal (vasakul) ja katussarikad on vastu korstnat (paremal). Joonis 2.35 Korstnakivide vahelised vuugid ei ole tihedad (vasakul). Läbi korstna on tunginud pigi (paremal). 35 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Paljudel juhtudel oli tegemist ühekorruselise elamuga, millel oli kaldkatuse all pööning. Sellisel juhul on umbes pool korstna pikkusest välisõhutemperatuuri käes. Korstna pinnatemperatuur on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
