(2%) 854,8 Telliste püst- ja rõhtvuugid peavad olema mördiga täidetud. vaheldumisi piki töörinnet. Tellised tuleb tõsta laotavale seinale Summa KM-ga ja Puudulikult täidetud vuugid nõrgendavad müüritist. Vuugi pind võimalikult paigalduskoha lähedale ja asetada alati samas suunas sh kasum 2% 52313,7 võib olla tellise pinnast maksimaalselt 3 mm sügavamal. Vuukide nagu nad jäävad paiknema müüritises. Kive ei tohi tõsta sinna, nominaalpaksus on 12-15mm. Seina kõrvalekalle vertikaalist kuhu tuleb teha mördipeenar.
Gaasbetoonplokkide paigaldamise iseärasused ja tehnoloogia: • gaasbetoonplokk valitakse vastavalt ehitusfüüsika ja tugevuse kaalutlustele. ; • plokid paigaldatakse suundnööri järgi, arvestades kõrgusmärke; • plokkide paigaldamisel armeeritakse nad horisontaalselt spetsiaalse Murfor armatuuriga või kasutatakse ploki sisse freesitud kanalites armatuuri; • plokid laotakse plokiliimiga seotises minimaalselt 1/3 ülekattega, kus puuduvad kattuvad vuugid. Iga tootja poolt nõutud vuuk (tavaliselt iga 3..4) armeeritakse, vertikaalvuuke ei armeerita; • peale plokirea paigaldamist valatakse plokiliimiga täis püstvuukide õõnsused. Gaasbetoonplokkidest hoonel kasutatakse alati moodulsüsteemi sillused (erandjuhtudel kandvad metall- või betoonsillused), kusjuures sillus tuleb paigaldada õigetpidi (vt märgid sillusel!);
9-korr. 16 korr. Jämedafaktuurne terrasiit (marmorpuiste) R/b väliskiht TEP-laat penoplast Soojustus (TEP-plaat, penoplast R/b sisekiht (kandev sein) KOKKU: MÕÕDUD V Ä L I S S E I N A P A N E E L I D V A H E S E I N A P A N E E L I D V A H E L A E P A N E E L I D kaal PANEELIDEVAHELISED VUUGID Montaaži ajal paigaldatakse tihendus ja soojus- ning hüdroisolatsioon. Soojustus - mineraalvatist vorstid pergamiinkestas ja tihendus - poroisool poorkummist köis, mis paigaldatakse vuuki kokkusurutult 30-50%, selleks, et vuuk oleks tihe ka temperatuuri-muutustele vaatamata. Tihendusmaastiksid täidavad sama funktsiooni. Tihenduse ja soojustuse järel täidetakse vuuk tsementmördiga kaitseks ilmastiku eest.
talastiku süsteemi (peatalad on ühendatud põiktaladega, millele omakorda toetuvad pikitalad). Taladel on võime vastu võtta paindemomente ja põikjõudusid (nihkejõudusid). Painutatud tala korral on osa ristlõikest surutud ja osa tõmmatud. Materjalina kasutatakse talasildadel raudbetooni, terast ja puitu (liimpuitu). Talasildadel on põhiliselt 3 tüüpi: 1. Lihttala sild igal toel on tala katkestatud. Tekivad taladevahelised vuugid. Paindemomendid on maksimaalsed silde keskel. 2. Jätkuvtala sild Kuna paindemomente võtab tala vastu tugede kohal, siis on samade koormuste korral avamomendid võrreldes lihttalaga väiksemad. Probleemiks on tugede vertikaalsed siirded (tugede ebaühtlane vajumine), mis põhjustab sisejõudude ümberjaotumise. Näiteks Sõpruse sild. 3. Konsooltalasild- Kasutatakse lihttala ja jätkuvtala elemente. Liigendeid ei tehta tugedele, vaid sillaavadesse. Kuna liigend
teha, lasta kuivada ja siis sooja ilmaga kuuma tõrvaga üle võõbata. 4. HÜDROISOLATSIOONI MATERJALID JA -SÜSTEEMID Hüdroisolatsioonisüsteemid võivad olla järgmised: - Veetihe tihenduskrohv tsemendi baasil - 10-20 mm, mitu kihti, väike poorsus - Jäik ja elastne mineraalne isolatsioonivõõp kahe komponentne kuivsegu, mis segatakse tööplatsil veega. Koostis - peeneteraline liiv, tsement ja polümeersed lisandid. - Veetihe betoon betoon püsib niiske, vuugid võivad lekkida. - Bituumen isolatsioonivõõp külm- või kuumvõõp, 1- või 2 komponentne - Bituumen rullmaterjal kindel kihipaksus, probleemsed vuugid - Plast- rullmaterjalid Vundamendi hüdroisolatsiooniks on väga palju erinevaid võimalusi ja materjale. Ja nende seast endale sobivaim leida on väga raske. Tuleb arvestada väga paljude erinevate teguritega ja samas peab arvestama ka rahaliste võimalustega. Üks näide hüdroisolatsiooniks on lisas (Joonis.1) 4
Isoleeritavad pinnad peavad olema avatud, s.t. peab olema võimalik pinnale juurdepääs selle töötlemiseks. Tehnilisi probleeme võivad tekitada juurdeehitised, trepid, jm. Eriti tuleb pöörata tähelepanu ka sellele, et vertikaalne HI (hüdroisolatsioon) ja horisontaalne HI saaksid omavahel ühendatud, et nad ka omavahel ka sobiksid. Vertikaalne HI koos horisontaalse HI peavad moodustama vanni vee sissetungi vastu. HI tuleb teha kõikide vee koormusklasside puhul. Kõik läbiviigud, vuugid ja liited tuleb veekindlalt tihendada. Selleks, et HI pinnale kanda, tuleb isoleeritav välispind täielikult lahti kaevata. Samuti peab olema ka piisav liikumisruum töötlejatele. Pind tuleb puhastada. Puhastamiseks ei sobi veega töötlemine, kuna see viib naket halvendavaid sooli pinna sisemusse. Pind peab olema sobilik kandmaks HI-d. Sobivateks aluspindadeks on betoon, müüritis, lubitsement- või tsementkrohv. Vana krohv, lahtised osad ja naket halvendavad osad tuleb aluspinnalt eemaldada
karboniseerumiseks. Aluspind peab olema puhas ja ühtlase niiskusega. Aknad, uksed ja plekkdetailid kaetakse kinni. Krohvimistööd projekteeritakse nii, et pinnad jaotuvad väiksemateks osadeks ja neid on võimalik töödelda ühes jaos. Lõikude kõrguse määrab tellingu lavade vaheline kõrgus. Töö vuugid planeeritakse enne tööde algust. Erinevatest materjalidest aluspindade liitekohale jäetakse läbilõigatud vuugid või kaetakse armeervõrguga. Deformatsioonivuugid lõigatakse alati lahti. Segu valmistatakse vastavalt tootja juhisele ja segamiseks kasutatakse segistit või visplit. Kasutatav vesi peab olema puhas ning temperatuuriga kuni 50 kraadi. Hingamisteede kaitseks kasutada tolmumaski. *Kasutusotstarve ja kvaliteedi klassid Mördid on plastsed, veehoidvad, tugevad ja nakkuvad.
Kuidas pindu värvimiseks ette valmistada Enne värvimist on väga oluline värvimisele eelnev ettevalmistav töö – pinnavigade parandamine, pahteldamine ja kruntimine. Korralik ettevalmistus tagab, et viimistlusvärv nakkub hästi ning lõpptulemus saab ilus ja kauakestev. Uute kipsplaatpindade puhul alusta kruvipeadest ja vuukidest. Kruvipead peavad olema pinnast veidi seespool. Pahtelda kruvipead, tõmmates pahtlilabidaga pahtlit risti-rästi üle kruvipea. Edasi pahtelda üle vuugid, kasutades selleks spetsiaalset vuugipahtlit. Seejärel paigalda värskesse pahtlisse vuugilint. Vuugilint pahtelda üle õhukese pahtlikihiga. Lase pahtlil kuivada, tee vahelihv ja pahtelda veel kord üle ning vajadusel ka kolmas kord. Kindlasti ära kanna korraga peale ühte paksu kihti pahtlit, lootes, et nii saab kiiremini. Sellisel juhul näed lihvimisel suurt vaeva ning tulemuseks saad ebatasased vuugid. Lauspahteldamine on selline, kui pind on vaja kogu ulatuses pahteldada
koosolekust osavõtjale. 3. Kaetud tööde aktid Kaetud tööde aktid koostatakse nende konstruktsioonide või ehitise osade kohta, mis kaetakse järgmistel ehituse etappidel muu konstruktsiooniosa või materjaliga ning millega seoses kaob hilisem võimalus nende vahetuks ülevaatamiseks (nt. hüdroisolatsioon, soojusisolatsioon, monteeritavate elementide vahelised liitekohad ja vuugid, raudbetooni armatuur jne.). Kaetud tööde aktid koostatakse üldjuhul iga haardeala kohta pärast lõpetatud tööetapi hoolikat ülevaatust. Kaetud tööde aktis fikseeritakse erinevused või kõrvalekalded projektist ja antakse hinnang ülevaadatud tööetapi kvaliteedile. Pärast kaetud tööde ülevaatust ja selle dokumenteerimist võib tellija anda loa järgmise etapi töödega alustamiseks. Keerukamatel juhtudel on soovitav lisada
7. Kivikonstruktsioonide püstitamine 7.1 Müüritöödest üldiselt. Müüritööd on kuni tänaseni jäänud käsitsitööks. Seetõttu on selle protsessi ratsionaliseerimine suure tähtsusega. Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaalpaksus on 10 ... 1 mm. Müüritise kivid peavad asetsema risti neile mõjuvate jõududega. Naaberkihtide püstvuugid ei tohi kokku langeda, s.o. peab kinni pidama vuukide seotisest. Joonis 7.1 Ehituskivid: a ehituspaekivi, b tahutud või hööveldatud servadega soklikivi, c klombitud soklikivi, d normaalmõõtmetega
Vuukimine Vuukimiseks on olemas pehmed pahtlilabidad. Enne seina vuukimist tuleb põrand katta papi või mõne muu materjaliga. Samamoodi nagu plaatimine toimub ka vuukimine alt üles. Vuukimisel tuleb jälgida, et liiga suurt pinda ei tehtaks ette. Muidu võib vuukimissegu kuivada. Kui vuukimissegu on pahtlilabidaga kantud pinnale, siis pestakse niiske svammiga üle. Lastakse vuukimisegul natuke kuivada ja tõmmatakse vuugid kummikaabli või mõne muu sarnase materjaliga üle. Mitte kasutada metallist esemeid, kuna see jätab plaadile triibud. Kui vuukimissegu on kuivanud pühitakse plaaditud pind puhta lapiga üle. Lõpuks puhastada kõik tööriistad ja töö ongi valmis.
Kõige tähtsamad on terav nuga, liimikamm ja mõõdulint. 7) Peale PVC-katte paigaldamist peab ruumi ventileerima, et vabaneda PVC-lõhnast. Tuulutamine peaks kestma kuni 24 tundi. 8) Remondi tegemisel peaks põrandakatte paigalduse jätma kõige viimaseks tööks. 9) Igapäevane PVC-katte hooldamine on ülimalt lihtne. Piisab kui eemaldada lahtine mustus harja või tolmuimejaga. 10) PVC-katted liimitakse tervenisti aluspõrandale ja katte vuugid ühendatatakse külmjootvedeliku abil. 11) Paigaldusel jälgi, et jääb võimalikult vähe liitekohti või, et liitekoht ei jää kõige suurema intensiivsusega käiguteele. 12) Paanid asetada valguse ja akna suunas. Võimaluse korral vältida piki põrandaid jooksvaid vuuke. Vaipkatted. Vaipkattel on mitmeid eeliseid eriti kortermajas - katsed näitavad, et olenevalt vaipkatte paksusest väheneb vaibatatud põranda põrkemüra 25 34 db. Laminaatpõranda korral on vastav näitaja 1-6 db
materjalide kvaliteeti ja väljanägemist. Elementide minimaalselt vajalik toetuspikkus peab olema tagatud tingimusteta. Tooted tuleb kinnitada ja toestada selliselt, et nihkejõudude või tuule mõjul ei kukuks nad ümber ega alla. Seinaelementide rihtimis- ja toetusvardad tuleb paigaldada ainult ühelt poolt. Nende kinnitused peavad vastu võtma kõik surve- ja nihkejõud ilma toote stabiilsusele ohtu tekitamata. Vuugid ja muud ühendused välispindadel tuleb teha keskkonnatingimustele vastava betooniga. Tingituna toodete, seadmete ja ehitusmehhanismide ümber- või allakukkumise ohust tuleb märgistada ja eraldada piisava suurusega ohutsoon nii hoone siseselt kui ka selle ümbruses, kaasa arvatud juurdesõiduteed ja platsid, kus kõrvaliste isikute viibimine ja muude tööde tegemine on keelatud. 4.3 Vuukimine
antud 66 mm karkassi ja GN 13 kipsplaadiga seinte puhul. Kui konstruktsioonis on kasutatud GEK plaate, on heliisolatsiooni näitajad paar detsibelli kõrgemad Jooniste tähised 1. 1 x Gyproc GN 13 või GEK 13 2. 1 x Gyproc GTS 9 3. Puitkarkass vastavalt ehitusjoonistele, kuid mitte väiksem kui 45 x 95 mm, sammuga 600 mm 4. Paroc UNS 37 (IL) 5. Välisfassaadikate 6. Horisontaalroovitus 45 x 45 mm 7. Paroc UNS 37 (IL) 8. 2 x Gyproc GN 13 või 2 x GEK 13 (plaatide vuugid eri kihtides nihutatud) 9. Karkassipostide vahele kinnitatud horisontaaltoed Kipsplaatide hinnad: KIPSPLAAT HARD 13 1.2X2.6 KÕVA Niiskuskindel kipsplaat on kartonkattega kipsplaat, mille kipsist sisu ja kartongkate on immutatud vett mitteimavaks. Kasutusvaldkond: suurema õhuniiskuse sisaldusega elumajade ja büroohoonete ruumide nagu vannitoad ja duiruumid seinad ning laed. Kartonkattega kipsplaadid, mille kipsist sisu ja kartongkate on immutatud vett mitteimavaks. Hind 60,78 kr
antud 66 mm karkassi ja GN 13 kipsplaadiga seinte puhul. Kui konstruktsioonis on kasutatud GEK plaate, on heliisolatsiooni näitajad paar detsibelli kõrgemad Jooniste tähised 1. 1 x Gyproc GN 13 või GEK 13 2. 1 x Gyproc GTS 9 3. Puitkarkass vastavalt ehitusjoonistele, kuid mitte väiksem kui 45 x 95 mm, sammuga 600 mm 4. Paroc UNS 37 (IL) 5. Välisfassaadikate 6. Horisontaalroovitus 45 x 45 mm 7. Paroc UNS 37 (IL) 8. 2 x Gyproc GN 13 või 2 x GEK 13 (plaatide vuugid eri kihtides nihutatud) 9. Karkassipostide vahele kinnitatud horisontaaltoed Kipsplaatide hinnad: KIPSPLAAT HARD 13 1.2X2.6 KÕVA Niiskuskindel kipsplaat on kartonkattega kipsplaat, mille kipsist sisu ja kartongkate on immutatud vett mitteimavaks. Kasutusvaldkond: suurema õhuniiskuse sisaldusega elumajade ja büroohoonete ruumide nagu vannitoad ja duiruumid seinad ning laed. Kartonkattega kipsplaadid, mille kipsist sisu ja kartongkate on immutatud vett mitteimavaks. Hind 60,78 kr
omakaalu, on otstarbekas vaheseinte ladumiseks ette näha õõntega telliseid. Seinad laotakse lubi või segamördil M25...50. 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 10 Kuni 3m kõrguste ja 6m pikkuste 1/2kivi vaheseinte sarrustamist ei nõuta. Kui vahesein on suurem, tuleb igasse neljandasse (88mm) või kuuendasse (65mm) rõhtvuuki panna 2...6mm ümarterassarrus. Sarruse otsad tuleb ankurdada hoone põhikonstruktsiooni külge. Sarrustatud vuugid laotakse tsementmördil. Avad tellistest vaheseintes kaetakse tavaliste r/bsillustega. 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 11 SÕRESTIKVAHESEINAD 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 12 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 13 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 14 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 15 Teisaldatavad vaheseinad Seni vaadeldud vaheseinad olid kõik kohtpaiksed st. neid ekspluatatsiooni käigus ei liigutata.
Seejärel ühendada hoideprofiilid CD 60/27 kandeprofiilidega ristsidemete abil. Enne plaatide paigaldust kontrollida, et aluskonstruktsioon oleks tasapinnaline. Knaufi 12,5 mm kipsplaadid kruvida kipsikruvidega (25 mm) hoideprofiilide külge, kusjuures plaadid võib paigaldada hoidelattidele risti. Alati tuleb vältida plaatide asetamist nii, et tekivad ristuvad vuugid. Selleks tuleb külgnevate ridade plaadid paigutada ühe karkassiprofiili võrra nihutatult. Seinal asuvate profiilide UD külge ei kruvita kipsplaate! Riputi metallist karkassile Vinüül pinglagi On olemas ka vähemlevinud ja uuenduslikum kinnise ripplae tüüp- pinglagi. Pinglae
TEE-EHITUSTÖÖDE KORRALDUS (ETT0011) KORDAMISKÜSIMUSED 1. Milles seisneb Piiratud hankemenetluse põhiline erinevus Avatud hankemenetlusest? Avatud hankemenetlus on hankemenetlus, mille korral võib pakkumuse esitada iga huvitatud isik, kes vastab RHS § 12 lõikes 3 sätestatud tunnustele ja võimalikele sama lõike alusel kehtestatud piirangutele. Piiratud hankemenetlus on hankemenetlus, mille korral võib iga huvitatud isik esitada hankemenetluses osalemise taotluse, kuid pakkumuse saavad esitada üksnes need hankija poolt objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel valitud taotlejad, kellele hankija teeb pakkumuse esitamise ettepaneku. 2. Kuidas valitakse edukas pakkumus Väljakuulutamisega läbirääkimistega HM-s? Väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlus on hankemenetlus, mille korral iga huvitatud isik võib esitada hankemenetluses osalemise taotluse ja hankija teeb vähemalt kolmele enda poolt objektii...
Silma sattumise korral loputada rohke veega ja pöörduda vajadusel arsti poole. Tehnilised näitajad Fraktsioon 0...10 mm Min. kihi paksus 30 mm Survetugevus 20 N/mm2 Kloriidide sisaldus klass Cl 0,2 Tulekindlus A1 Külmakindlus 50 tsüklit Tihedus 2100-2300 kg/m3 Müürimört Mört seob kivid müüritiseks. Kandeseintes on mördikihi põhiülesandeks ülevalt tuleva koormuse edasikandmine alumisele kivireale. Koormuste maksimaalseks edasikandmiseks peavad vuugid olema hästi täidetud ja mört peab saavutama kividega väga hea nakke. See tagab ka müüritise hea helikindluse. Sobivaks mördiks on meil valmistatavad müürimördid M5 ja M 10 (survetugevusega vastavalt 5 ja 10 N/mm2). Kandeseintes leitakse vajalik mark tugevus-arvutustega. Kui vuugid armeeritakse, siis tuleb tagada nake mördi ja armatuuri ning mördi ja tellise vahel. Toote kirjeldus
Puitkilp- ja puitpaneelseinad Puitkilpe ja puitpaneele toodetakse peamiselt eramute ehitamiseks. Puitpaneelid kujutavad endast puitkarkassiga mineraalvillast täitega ning kipskartongplaatidest kattega välis- ja siseseinapaneele. Paneelide omavaheliseks ühendamiseks jäetakse paneelide otsasektsioonid üheltküljelt avatuks naelühenduse teostamiseks. Soojustusega täitmine isoleerimine ja katteplaatidega katmine toimub ehitusplatsil peale montaaži. Välisseinapaneelide vahelised vuugid soojustatakse-tihendatakse peale paneelide paigaldust mineraalvilla või montaaživahuga.
ühtlasema temperatuuri. Korrektselt soojustatud vundament ja põrand on ka eelduseks põrandaküttesüsteemi tõrgeteta toimimisele. Soojustusplaadid paksusega 50...100 mm paigaldatakse vundamendi vertikaalosa sisepinnale kogu ulatuses kuni põrandavalu tasapinnani. Seejärel kaetakse põrandapind 100...200 mm soojustusplaatidega, paigaldatuna kahes kihis, nt 2 × 50 mm või 2 × 100 mm selliselt, et plaadikihtide vuugid ja liitekohad ei satuks kohakuti. Antud juhul on sobivaks materjaliks vastupidavad põrandate vahtpolüstüreenplaadid Estplast EPS-80 ja EPS-100. Soojustuse paksuse ja tugevusklassi valik sõltub hoone tüübist ja kasutusotstar- best. Kui hoone vundament ja sokkel on välispinnalt piisavalt soojustatud, kasu- tatakse vundamendi vertikaalsel sisepinnal külmasilla tõkkeks 20...25 mm isolatsiooniriba. Suurema kasutuskoormusega ehitistes (nt tööstushooned,
Hoone maa-alune osa on pidevalt niiskes keskkonnas ja vastavalt vee koormusjuhtumile tuleb valida sobiv hüdroisolatsioonisüsteem. Vertikaalne hüdroisolatsioon koos horisontaalse hüdroisolatsiooniga peavad moodustama veetiheda vanni. Eriti tuleb tähelepanu pöörata sellele, et vertikaalne ja horisontaalne hüdroisolatsioon saaksid omavahel ühendatud ja et nad ka omavahel sobiksid. Kõik läbiviigud, vuugid ja liited tuleb veekindlalt tihendada. Hüdroisolatsioon peab vastu võtma ka hoone pisi liikumised temperatuurimuutuste ja vajumise tõttu, ilma et ta kaotaks oma funktsiooni. [5] 1.3 Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad Läbiviigud, nurgad, kandid, vuugid ja liited tuleb hoolikalt kavandada. Läbiviigud tuleks planeerida võimaluse korral survelisest veest kõrgemale. Manteltoru tuleks müüritisse paigutada müüritise ladumise või betoneerimise käigus
Vajaduse korral tuleb kaev ümbritseda kas geotekstiili või sõmera täitematerjaliga, et vältida peenemateralise pinnase imemist radoonikogumiskambrisse. [11] Radoonikaevuks võib olla perforeeritud seinaga kaev või toru läbimõõduga 4001000 mm ja sügavusega 3,54,5 m. Toodetakse ka lihtsalt paigaldatavaid plastist valmistatud kaeve, mille mõõtmed on ligikaudu 400 x 400 x 250 mm. Kaevu võib ehitada ka tellistest, jättes piisavad õhuvahed. Horisontaalsed vuugid peavad olema täidetud, et vältida kaevu varisemist pinnasega ümbritsemisel, kõik vertikaalsed vuugid peavad jääma lahti. Ehitusplatsil valmistatud kaevu 13 soovitatavad välismõõdud on 600 x 600 x 300 mm, kaev kaetakse veekindla ehitusplaadi või jäiga soojususplaadiga, mille peale saab valada põranda. [11] 14 4. KOKKUVÕTE
jahvatatud merekarbid, booraks, metüültselluloos. · SOBIVAD TÖÖRIISTAD Värvirull või head seina- laeharjad. Sobiv ka Airless-värvipritsiga töötamiseks. Sobivad harjad on nt: -Fassaadihari (art nr P 6080) -Laehari, väike (art nr P 6054.1) -Laehari, suur (art nr P 6054.2) · EELTÖÖD Aluspind peab olema tolmuvaba, kuiv, rasvast puhas ja stabiilne. Aluskihis ei tohi olla äbitungivaid või -värvuvaid aineid. - Kipsplaadi puhul tuleb vuugid täita vuugipahtliga ja armeerida armeerlindiga ning seejärel teha kipsplaadile lauspahteldus peenpahtliga. - Vanad liimvärvikihid või muud kriitivad kihid hoolikalt maha pesta. Lahtised kihid eemaldada. Tapeediliimi jäägid samuti hoolikalt maha pesta. - Pudiseva liivaga pinnad korralikult puhtaks harjata. - Vanadel krohvidel läikivad või tugevasti liimainega immutatud pinnad mehaaniliselt eemaldada. - Võimalikud õlijäägid betoonipinnalt eemaldada.
*Paigaldus on lihtne, selleks pole erilisi tööriistu vaja. Kõige tähtsam on terav nuga, liimikamm ja mõõdulint. *Peale PVC paigaldamist tuleks tuba õhutada 24 h, et vabaneda PVC lõhnast. *Remondi tegemisel peaks põrandakatte paigalduse jätma kõige viimaseks tööks. *Igapäevane PVC-katte hooldamine on ülimalt lihtne. Piisab kui eemaldada lahtine mustus harja või tolmuimejaga. *PVC-katted liimitakse tervenisti aluspõrandaleja katte vuugid ühendatakse külmjootevedeliku abil. *Paigaldusel jälgi, et jääb võimalikult vähe liitekohti või, et liitekohad ei jää kõige suurema intensiivsusega käiguteele. *Paanid asetada valguse ja akna suunas, võimaluse korral vältida piki põrandaid jooksvaid vuuke. Põranda PVC PVC põrandakatted on elastsed sünteetilised põrandakatted, mille valmistamisel on kasutatud polüvinüülkloriidi. Kattevaibad Vaipkatted jaotatakse lõnga tüübi järgi: naturaalseteks ja sünteetilisteks
4.3.4 Täitevillad 4.3.4.1.1 Kasutamine Kivivillaisolatsioon sobib erikujuliste seadmete isolatsiooniks. Tarnitakse rullmattidena. [16] 4.3.4.1.2 Omadused Tihedus: u 80 kg/m³ Tulekindlus/max kasutustemperatuur: mittepõlev/+750 °C 4.3.5 Paigaldamine 4.3.5.1 Soojusisolatsioonid Matt lõigatakse mõõtu, painutatakse ümber isoleeritava objekti ning seotakse võrgu silmadest tsingitud terastraadiga (0,9 mm), kasutades terasklambreid või pingutades võrku sidumiskonksu abil. Kõik vuugid seotakse u. 50-100 mm vahemaa tagant, pöörates tähelepanu sellele, et liitekohtadesse ei jääks pragusid. 4.3.5.2 Kondensisolatsioonid Isoleerimistöö tehakse samal viisil kui soojusisolatsioonide puhul, lisaks tuleb isolatsioon 15 Soojustus ja isolatsioon. (2010). Ehitusinfo [WWW]. http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=358. (29.04.2010). 16 Soojustus ja isolatsioon. (2010). Ehitusinfo [WWW]. http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=358. (29.04.2010).
Referaat Katuse katmine bituumenrullmaterjaliga 1. ÜLDINE INFO BITUUMENRULLMATERJALIDEST Modifitseeritud bituumenist rullmaterjalid on enimkasutatavad lamekatuste katusekatted nii Eestis kui ka mujal maailmas. Bituumenist rullmaterjalid moodustavad umbes 70% kogu Euroopa lamekatuste turust. Bituumenist katusekatted sisaldavad elastomeerseid vi plastomeerseid modifikaatoreid, on elastsed ning UV-kiirguse ja väiksemate vigastuste kaitseks kaetud kiltkivipuistega. Materjalid on armeeritud polüester- vi klaaskiudkangaga ning neid on vimalik paigaldada vastavalt katusekaldele ühe-, kahe- vi kolmekihiliselt. 1.1. KÄSITLUS- JA KASUTUSALA Bituumenrullmaterjalid on mõeldud lamedate ja väikese kaldega katuste katmiseks. Võimalik on paigaldus ka viilkatustele (vt. RT 85-10459-et, Pehmed bituumenkatted järskudel katustel). Bituumenrullmaterjalide kasutamisel lähtutakse Eestis kehtivatest ning aktsepteeritud ehitusnormidest (EPN ....
ettelõkiamisnoga kolmnurga tagumisele küljele soon. Soone sügavus ei tohi ületada poolt materjali paksust. Nüüd saab kolmnurka paremini murda ja nurgale paigaldada. Kolmnurk katab materjali ääri. Lõika üleliigne materjal maha ni, et moodustuks tihie liide. Kasuta kuumaõhupüstolit välis- ja sisenurkade nööriga ühendamiseks. Komplektis on erinevaid otsikuid nii nööri paigaldamiseks kui ka hilisemaks silumiseks (kui vaja). Põranda keskosas oleva vuugid tuleb samuti ette lõigata spetsiaalse vuuginoaga u. ¾ katte sügavuselt. Tõmmates kuumaõhupuhurit ütlse kiirusega enda poole, 270 kuni 280 keevitamise temp. Sulata keevitusnöör ettelõigatud soonde. Lase sulanud nööril jahtuda kuni toatemeratuurini. Pärast jahtumist alusta vuugi silumist. Esmane silumine tee nn. kuunoaga ja juhtalusega. Hilisem vuugi lõppviimistlemine toimub ilma juhtaluseta. Seina läheduses olevate torude
Kiviplokkidest sein on vaja seejärel siledaks pahteldada. Piisavalt hea tulemuse saab, kui sein pahteldada üks kord niiskuskindal tsementalusel Kestonit TT seinapahtliga. Tänapäeval on väga levinud ka niiskuskindlatest kipsplaatidest seinakonstruktsioonid. Kipsplaatseina puhul tuleb eriti hoolikas olla hüdroisolatsiooni tegemisel, et niiskus ja vesi ei pääseks kahjustama seinakonstruktsiooni. Märjas ruumis ehitusplaatseina vuugid pahteldamist ei vaja. Märjad ja kuivad tsoonid Kui aluspinnad on kuivanud ja tolm eemaldatud võib alustada hüdroisolatsiooni tegemisega. Märjas ruumis jagatakse pinnad niiskeks tsooniks (lagi ja seinapinnad kuhu ei pritsi vett) ning märjaks tsooniks (lausveega kokkupuutuvad pinnad, s.o. põrand tervenisti ja seina alumine äär, dushinurga ja vanni tagused seinad ning kraanikausi ümbrus). Märga tsooni kuuluvad pinnad käsitletakse
Tihenduskrohv kantakse pinnale käsitsi või pumbaga. Tihenduskrohvi kantakse minimaalselt kahes kihis kihipaksusega mitte üle 20 mm kihi kohta. (http://www.safeguardeurope.com/applications/basement_waterproofing.php) Veetihebetoon Veetiheda betooniga on võimalik konstrueerida kandekonstruktsiooni, mis samaaegselt tõkestab ka vee tungimist konstruktsiooni. Probleemiks kujunev praguteta vetoonipinna ja veetihedate vuukide tegemine. Vuugid on vaja hoolikalt planeerida, ning nii tihendada, et vesi ei saaks neist läbi tungida. Täiesti veetihedaks betooni niikuinii ei saa. Seetõttu on soovitatav ikkagi veetihedat betooni kaitsta väljastpoolt hüdroisolatsioon katetega. Bituumenkated. Ehk bituumen-pakskiht Bituumen-pakskiht on · Lahusti- ja asbestivaba, · Kerge töödeldavusega. · Töödeldav külmalt, · Keerukatel pindadel lihtsalt töödeldav, · Mineraalse aluspinnaga täispinnaliselt nakkuv,
nagu kohtbetoon, tehases valmistatud elemendid kas viimistlusega või ilma jne); - ehitusdetailide avatus (kas ilmastikumõjutustele või kaitstud, orientatsioon); - kasutamine, koormuse liik ja suurus; - elemendi suurus ja üksikdetailide pinnad; - juurdepääsetavus (tellingud, tõstelava, ripplava, trepp); - ohud (nõrgad kohad seoses ehituskonstruktsioonide ohutusega, allalangevad osad); konstruktsioon (jõudude kulg, vuugid, liited); materjalide ja konstruktsioonide kahjustused ja põhjused; - energiatehnilised aspektid (soojapidavus); - esteetilised aspektid (krohv, värvid, vorm) Ülevaatuse, uurimise ja vastava analüüsi tulemused peavad olema piisavad renoveerimiskontseptsiooni otsustamiseks, hinna kalkuleerimiseks jne. Peamisteks uurimiskohtadeks on katused, seinad, aknad, vundamendid, sanvõrgud, sh.
tootmise viis, nagu kohtbetoon, tehases valmistatud elemendid kas viimistlusega või ilma jne); - ehitusdetailide avatus (kas ilmastikumõjutustele või kaitstud, orientatsioon); - kasutamine, koormuse liik ja suurus; - elemendi suurus ja üksikdetailide pinnad; - juurdepääsetavus (tellingud, tõstelava, ripplava, trepp); - ohud (nõrgad kohad seoses ehituskonstruktsioonide ohutusega, allalangevad osad); konstruktsioon (jõudude kulg, vuugid, liited); materjalide ja konstruktsioonide kahjustused ja põhjused; - energiatehnilised aspektid (soojapidavus); - esteetilised aspektid (krohv, värvid, vorm) Ülevaatuse, uurimise ja vastava analüüsi tulemused peavad olema piisavad renoveerimiskontseptsiooni otsustamiseks, hinna kalkuleerimiseks jne. Peamisteks uurimiskohtadeks on katused, seinad, aknad, vundamendid, sanvõrgud, sh
Aga ka sisekülje vooderdamine ei tooks olulist efektiivsuse kadu, sest valjapoole jääv nelikantpalk sein on halb soojusjuht ja tööatb seega ka ise soojustava kihina. Paigaldustehnoloogia Tänapäevaste nelikantpalkmajade puhul on seina vajumine väga väike. Kindlasti tuleb uuele palkmajale voodri paigaldamisel kasutada spetsialistide abi. Roovitusena kasutatakse libislatte. Soojustusmaterjali plaadid tuleb paigalda kahe (või rohkema) kihina nii, et kihtide lõikes materjali vuugid ei kattuks. Välissoojustusmaterjali peale paigaldatakse tuuletõkkeplaat, siis jäetakse tuulutusvahe. Tuulutuskarkassi peale paigaldatakse voodrilaud. Sisesoojustuse puhul võib soojustusmaterjali peale paigaldada sisevoodri. Soojustamine Puistevillaga Puistevillaga soojustamist alustati Ameerikas 1920-ndate aastate alguses, Euroopasse jõudis 1950-ndate lõpus ning Eestis on puistevill siiski veel suhteliselt uus toode. Klaasvill on
spetsiaalne polümeere ja kiudusid sisaldav põranda remontsegu (Vetonit 3300). Vetonit 3300- ga võib valada vanale puitpõrandale, ka saepuruplaadile ja PVC-le, 2-10 mm kihi, millega saavutatakse sile põranda pind. Vetonit 3300-ga tasandatud põranda võib katta parketi, vaiba või PVC põrandakatte materjaliga. Kuna Vetonit 3300 on suhteliselt peene fraktsiooniga ning hästi valguv, tuleb aluspõrandas kõik praod ja läbivoolukohad sulgeda selleks kasutatakse villa, millega vuugid kinni topitakse. Seinte servadesse tehakse ribilise papi või porolooni ribaga umbes 5 mm laiune deformatsioonivuuk. Aluspind puhastatakse mustusest, lahtisest värvist ja kõigest muust, mis võiks takistada naket pealevalatava segukihi ja aluspinna vahel. Seejärel kantakse põrandale kruntaine (Vetonit MD16), mille peale puistatakse kuiva sõelutud liiva (fraktsioon 0,5-1,2 mm). Seejärel hõõrutakse kruntaine koos liivaga põrandal laiali.
järgides materjalide materjali tootjapoolseid Valib kruntimiseks sobivaima töövahendi kasutusjuhendeid ja põhjendab valikut krundib, teostab hermetiseerib sisetöödel vajaduse korral vahevärvimise iseseisvalt ja välitöödel kvaliteedinõuetele vastavalt, järgides juhendamisel vuugid ja ühenduskohad, lähtudes materjalide tootja kasutusjuhendeid ja materjali tootja etteantud tööülesannet kasutusjuhendist ning Hermetiseerib sisetöödel vuugid tööle esitatud nõuetest jaühenduskohad, lähtudes materjali tootja kasutusjuhendist ning tööle krundib, teostab vajaduse esitatud nõuetest
vesialuselisi poolmatte akrülaatlateksvärve või lahustipõhiseid alküüdvärve. Ettevalmistustööd Uued seinapinnad Eelnevalt värvitud seinad Pahteldada suuremad Eemalda lahtine värvikiht. Pese pind lahjendatud ebatasasused jämepahtliga ja värvipindadele mõeldud seejärel peenpahtliga. Kipsplaadi puhastusvahendiga ja loputa vuugid pahteldada peenpahtliga veega. Väga tähtis on remonditav või spetsiaalse vuugipahtliga. pind puhastada köögis, kus Niisketes ruumides kasuta tavaliselt puudub hea ventilatsioon niiskuskindlat pahtlit. ja sellepärast on seinad rasvased. Pahtelda praod ja ebatasasused Lihvi kuivanud pahtlipind peenpahtliga, niisketes ruumides liivapaberiga
Paigaldus Plokid on ette nähtud paigaldamiseks õhukesel nn. liimvuugil, mida võimaldab plokkide sile pind ja täpsed mõõtmed. Liimvuugid välistavad külmasildade tekke, tagavad parema õhutiheduse ja annavad müüritisele suurema tugevuse. Plokkide ladumisel kasutatakse AEROC plokiliimi (peenmört) mille survetugevus on 10 N/mm². Müüritise kõik horisontaalvuugid peavad olema korralikult liimiga täidetud ning vuugid ei tohi olla õhemad kui 1 mm ja paksemad kui 3 mm. Igas vertikaalvuugis peab vähemalt ühel plokil olema soon. Vertikaalvuukide õhutiheduse tagamiseks täidetakse nimetatud sooned iga plokirea ladumise järel AEROC plokiliimiga. Mõõtmed Toode Pikkus (mm) Laius (mm) Kõrgus (mm) 600 300 200 Classic 300 600 250 200 Classic 250
7 siduda ja põimida kinnitite vahele ja alla. a) b) Foto 8: Rooplaadi kinnitamine a) naelaga, b) kruv ja seibiga (foto http://www.julm.ee/contents/~PRESS/planset.pdf) 5.4. Viimistlus Roog seob väga tõhusalt ja kindlalt krohvi aluskihte. Ühest aluskihist tavaliselt piisab. Eeskujuliku tulemuse saavutamiseks peaksid plaatidevahelised vuugid olema kaetud võrgu või jämedakoelise kangaga. Krohvimist alustades ei pea, kuid võib rooplaate niisutada. 5.5. Vigastustekindlus Tavalistest ettevaatusabinõudest piisab, et vältida rooplaatide vigastumist transpordi, ladustamise ja paigalduse käigus. Nõrgad nurgad ja küljed vajavad enam kaitset ja tähelepanu. 5.6. Ladustamine Rooplaadid peaksid kuni kasutamiseni olema ladustatud lapiti, et vältida servade ja nurkade deformeerumist
tugimüürid, pinnasele rajatavad betoonpõrandad ja muud maa-alused ehitised. Katet on lihtne lõigata sobivasse mõõtu ja vajadusel jätakata. Kate paigaldatakse mügaratega vastu põhikonstruktsiooni. [5] Foto 1. Drenaazimatt Plasto-fol [8] 11 4. TÄHTSAIMAD ISOLEERIMISOSAD Läbiviigud, nurgad, kandid, vuugid ja liited tuleb hoolikalt kavandada. Risk nendes kohtades on suur, sest kui ei ole tööd kvaliteetselt tehtud, siis vesi pääseb väga kergesti sealt kaudu konstruktsiooni. Läbiviigud tuleks planeerida võimaluse korral survelisest veest kõrgemale. [2] 4.1 Sokli isolatsioon Fassaadide soojustamisega kerkib tihti esile küsimus sokli soojustamisest. Sokli soojustamine on aga tihtipeale seotud hoopis keerulisemate ja kallimate lahendustega kui fassaad. 1
HÜDROISOLATSIOON Hoone maa-alune osa on pidevalt niiskes keskkonnas ja vastavalt vee koormusjuhtumile tuleb valida sobiv hüdroisolatsioonisüsteem. Vertikaalne hüdroisolatsioon koos horisontaalse hüdroisolatsiooniga peavad moodustama veetiheda vanni. Eriti tuleb tähelepanu pöörata sellele, et vertikaalne ja horisontaalne hüdroisolatsioon saaksid omavahel ühendatud ja et nad ka omavahel sobiksid. Kõik läbiviigud, vuugid ja liited tuleb veekindlalt tihendada. Hüdroisolatsioon peab vastu võtma ka hoone pisiliikumised temperatuurimuutuste ja vajumise tõttu, ilma et ta kaotaks oma funktsiooni. [2] 2.1. Horisotnaalne hüdroisolatsioon Horisontaalse hüdroisolatsiooni eesmärk on katkestada kapillaarimavus ehk siis katkestada niiskuse tungimine alt ülespoole. Võimalusi on kahesuguseid: mehhaaniliste abinõudega katkestatakse kapillaarid, keemiliste abinõudega täidetakse ja kitsendatakse kapillaare. [3] 2.2
tellis imeb savimõrdist ahnelt vett endasse mistõttu kuivatab mördi enneaegselt, mille tõttu telliste ja mördivaheline seos jääb nõrgaks. Rasksulavaid ja tulekindlaid telliseid enne paigaldamist ei leotata, vaid kastetakse korraks vette, et eemaldada nende pinnalt tolm. 2. Savimört peab olema niivõrd vedel, et käega tellisele vajutades saaks liigse mördi vuugivahel välja suruda. Jäiga mördi korral jäävad vuugid paksud ja kuumenedes pudeneb savimört vuukidest välja. 3. Ahjumüüritist tuleb laduda seotises 4. Tellise murtud või tahutud pinda ei tohi asetada küttekolde või suitsulõõri sisepinnale, sest tahutud pinnal on alati märkamatuid pragusid, mille tõttu selline pind kuumuse mõjul pudeneb 5. Küttekolde ja suitsulõõri sisepindu ei tohi mördiga määrida 6. Müüritise kihid peavad rangelt olema horisontaalsed ning pinnad ja nurgad vertikaalsed
joont sinna poole kuhu vaja. 34. Plaaditud pindade vuukimine. Plaadi pindade vuukimisel tuleb arvestada plaadi ja vuugi värvi kokkusobimisega. Vuuke võib täita alles peale plaatimissegu täielikku kuivamist. Valmis segatud vuugimass kantakse kummiservaga pahtlilabida või vuugilabida abil täidetava vuugi suhtes diagonaalselt vuukidesse. Niipea kui vuugitäide tarduma hakkab, niiske svammiga üle siluda ja puhastada. Põranda vuugid peavad olema põrandaplaatidega suhteliselt tasa, siis on kergem puhastada ja mugavam kõndida. 35. Sideaine värvus määrab: · kattevõime · nakkumine aluspinnaga · kulumiskindlust · rullimisomadused 36. Kuidas iseloomustada värvi, mille läikeastmeteks on 7 : · täismatt · poolmatt · matt 37. Värvide omadus on: · veeimavus · nakkuvus · kulumiskindlus 38.Alküüdvärvi lahustiks on: · nitrolahusti
Tee asub lõunapoolt sissesõidus maja juurde ja teine tee asub maja taga mis viib lehtla juurde. Maja esiseks teeks on kasutatud betoonplaate . Tee krundi ettevalmistamine valada killustikaluse peale betoonpõhi 10cm ja mõne päeva pärast panna 3-4cm paksuse segukihi abil plaat. Segualust ei tehta pikalt ette vaid mõne plaadi jaoks. Järjest kontrollitakse rihtlatiga plaatide omavahelist ja vaaderpassiga tee põikkallet 2%. Vuugid täidetakse paari päevapärast sama poolkuiva tsemendiga paari päeva pärast, mil tee juba kannab. Vältida tuleb liiga märga vuugisegu, sest see jätab plaatidele inetud jäljed. Ka siin tuleks vuuk jätta 10-15mm madalamaks kui kivi pind, siis voolab vesi kergemini ära ja plaat jääb kuivaks. Teele on laotud vabakujulised plaadid ja vabakujulise mustriga. 1.plaat
Kasetohust katus Mätaskatus ● Mätaskatus tehakse madala kaldega, ligikaudu 1:4. ● Traditsiooniline mätaskatus tehti kahest mättakihist: alumine kamaraga allapoole, pealmine vastupidi; mätaste vuugid kihtides nihutatakse üksteise suhtes. ● Mättakihtide all peab olema veetihe kiht; vanasti tehti see kasetohust. 19. veebr 2013. a Hoone osad 33 19. veebr 2013. a Hoone osad 35
*Seinale pealekandmise meetod. Plaadid pannakse paika vahetult mördi pealekandmist ja surutakse aluse külge kinni. See liimimismeetod on eriti praktiline kui isolatsioonina kasutatakse lamellisolatsiooni. *Kasutades EPS-isolatsiooni, mille paksus on üle 100mm, tuleb avadest ülalpool kasutada isolatsiooniks mineraalvilla. Nii tehakse tuleleviku tõkestamiseks. *Nurkades paigaldatakse isolatsiooniplaadid vaheldumisi, püstviigud ei tohi jääda pealekuti. *Isolatsiooniplaatide vuugid ei tohi olla kohakuti. *EPS-isolatsiooniplaatide puhul kõik isolatsiooniplaatide pinnakõrguserinevused ja ka päikese mõjul pleekinud pind või määrdunud pind lihvitakse. *Üldjuhul tuleb soojustusplaadid ka lisaks kinnitada spets. tüüblitega. *Aknapaled ja nurgad tehakse alati enne muu pinna katmist võrguga või pinna katmist. *Aknapaled ja nurgad tuleb alati tugevdada nurgaliistuga ja nurgaliistu võrk peab ulatuma abiliistuni. *Liistud kinnitatakse võrgu/alusmördiga
12 Tuuletõke & õhutõke Tuuletõkke ülesanne on takistada tuulest ja temperatuuride erinevusest tingitud välisõhu liikumine soojustusse ja tagasi. Õhutõkke peamine ülesanne on takistada õhu liikumist läbi tarindi. Õhutõke võib olla lahendatud näiteks aurutõkkekihi, soojustuskihi või tuuletõkke õhupidavuse tagamisega. Aurutõkke, õhutõkke ja tuuletõkke vuugid ja läbiviikude kohad tuleb hoolikalt sulgeda selliselt, et oleks tagatud vajalik auru- ja 25 õhupidavus Õhutõkke ja tuuletõkke materjal Õhutõke Õhutõke peab olema piisavalt õhutihe; Õhutõke peab olema jätkuv üle kogu piirde pindala; Õhutõke ja tema kinnitussüsteem peab olema vastupidav kogu kasutusea jooksul mõjuvatele tuulekoormustele; Õhutõkke materjal peab olema säilitama oma
teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb hea müüritööde kivi. • Tulekindlus- mittepõlev • Helipidavus Eripärad: • Mitte kasutada pinnases ja soklites(pm maja vundament) • Vuugid peavad olema korralikult täidetud mördiga • Korrosioonikaitsega armatuurvõrk Kipsised tooted Kipsiained: • Täiteained- liiv, saepuru, räbud, bimms • Armeering- papp, puuvill, takk, alumiiniumvõrk, et vähendada toodete haprust. • Kipstooted- kipsplaadid, kipskivid, dekoratiivsed elemendid. Valmistamine- Kips jahvatatakse pulbriks, sinna lisatakse vett ja vaja läheb veel kartongi, et saaks valmsi plaat
piisavalt väikesteks osadeks, et vähendada pragude tekkimise ohtu. Deformatsioonivuugi asukoha peab määrama igal konkreetsel juhul projekteerija, kes leiab selleks kõige sobivama koha.Deformatsioonivuuk tuleb ette näha: kui seina pikkus on üle 10 m;sooja ja külma seina liitumisel;erinevalt koormatud seinte ristumisel;erinevatest materjalidest seinte ristumisel;juhul, kui muutub seina kõrgus ja laius.Kuna müüritis on deformatsioonivuugi kohalt katkestatud, siis tuleb vuugid hoolikalt tihendada ja kaitsta ilmastiku kahjulike mõjude eest. Viimistlemine Siseviimistlus Kuna Fibo plokid on täpselt mõõdus ning nendest oskuslikult laotud müürid ühtlaselt tasapinnas ja sirged, siis reeglina piisab Fibo müüri pahteldamiseks 3-5 mm tasanduskihist. Sellise kihi tegemiseks sobib hästi tsemendil baseeruv täitepahtel weber TT. weber TT on niiskus-, külma- ja kuumakindel ning seda võib kasutada
Kergseinte sisemine osa on moodustatud kergetest soojapidavatest materjalidest. Tellisseinad. Tellised laotakse müüritisse mördil rõhtsate kihtidena silmas pidades seotist. Mördi ülesandeks on moodustada tellistele toetuspind, siduda müüritis monoliitseks ja siluda tellist mõõdu vead. Rõhtvuukide keskmine paksus peab olema 12mm, püstvuukide paksus10mm. Seejuures ei tohi ühegi vuugi paksus olla alla 6mm ja üle 15mm. Müüritise välispinnal võib vuugid kujundada kas täis-, tühi- või puhasvuugina (nõgus-, kumer- või kantvuuk) Seotised. Tundtakse kahekihilist ja mitmekihilist seotist. Kahekihiline mm. Plokkseotises vahelduvad piki- ja põikikivikihid üle ühe. Mitmekihilistest seotistest kasutatakse kuue- ja neljakihilist. Tellisseinad Sidemed: - Tellisseina erinevad kihtide vahel - Tellisseina ja teiste tarindite vahel - Tellissidemed (tavaliselt 4-5 kivirea tagant)
Oleme kliendiga arutanud ka suuremate porimattide soetamist, aga majanduslikel kaalutlustel see variant neile ei sobi. Algselt puhastati põrandaid märja meetodiga ning arvan, et ei toimunud ka põranda kuivatamist. Objektil polnud eelnevalt ka doseerimistarvikuid ning ainet doseeriti silma järgi –natuke (nagu koristajad tavatsevad öelda). Seoses sellega tekkis põrandale aine kiht ja mustus kinnitus põrandale veelgi paremini. Seda järeldasin plaatpõranda vuukide olukorrast – vuugid olid tugevalt mustad. Samuti oli halvasti pestud köögi EPO põrand, mis on intensiivses kasutuses tsehhi töötajate poolt (NB õlised jalatsid!), samadel põhjustel oli olukord ka riietusruumishalb . Kontorites oli põrandakatte seisukord natuke parem. Üledoseerimisest lähtuvalt pesti põrandaid kuuma vee ja hõõrukiga. Pindade seisukord paranes, kuid ei jätkunud aega muude lepingujärgsete tööde tegemiseks, kuna põradate pesemiseks kulus 2,5 h
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
