XVII 1) Miks ei saa ainult jõuga kirjeldada pöörlevat liikumist?( jõumoment, rakenduspunkt) Pöörlevale kehale rakendades jõu tekib kiirendus, katsed näitavad et see ei olene vaid jõu suurusest vaid ka jõurakenduspunkti asukohast ja jõu suund on tähtis. Järelikult ei piisa pöörlevale kehale avaldatava mõju kirjeldamisel ainult jõu mõistest. Tuleb kasutada jõumomenti. ( näitena võib tuua ukselingi ) 2) Galilei kiiruse teisendusvalemid? ( Vx,Vy,Vz ) x = x + ut y = y z = z 3) Midagi seoses kella ja realativistku aegruumiga??????????????? Sündmuste on samaaegsed samas süsteemis kui nad toimuvad ühes ja samas kohas. Kahes erinevas kohas sündmuse samaaegsust saax kui mõlemas kohas asuks sünkroniseeritud kellad. Seega tuleb relativislikus aegruumis toimuvate sündmuste kirjeldamiseks sinna paigutada veel, lisaks koordinaatsüsteemile ,kellad ,mis kõik o...
TARTU ÜLIKOOL ALKOHOLISMI MEDITSIINILISED JA PSÜHHOSOTSIAALSED ASPEKTID REFERAAT Juhendaja: Tiina Tamm Pärnu 2013 Sisukord 1 2 Sissejuhatus Käesolev töö on tehtud uurimaks alkoholismi erinevaid aspekte.Esimeses osas lahatakse alkoholismi meditsiinilisi aspekte. Antakse ülevaade alkoholismi tekkimisest, erinevatest staadiumitest ja selle poolt põhjustatud haigustest. Teises osas vaadeldakse psühhosotsiaalseid aspekte. Kolmandas osas vaadeldakse alkoholismi läbi Rahvusvahelise Funktsioonide Klassifikatsiooni mõistete. Alkoholi liigtarbimine tekitab kahju nii joojale endale kui ka ühiskonnale tervikuna. Suurtes kogustes alkoholi tarvitamine mõjutab negatiivselt indiviidi tervist ja sotsiaalset käitumist, mis omakorda viib probleemide süvenemisele ühiskonnas laiemalt seal hulgas: kuritegevus, joobes põhjustatud õnn...
KEEMIA PÕHIMÕISTED AATOM- üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest. AATOMI MASS- aatomi mass massiühikutes (grammides). AATOMMASS- ehk suhteline aatommass; aatomi mass aatommassiühikutes, tähis Ar . AATOMMASSIÜHIK(amü)- suhteline ühik, mille abil väljendatakse aatomite jt. aineosakeste massi. 1/12 süsiniku (massiarvuga 12) aatomi massist, 1 amü = 1,66054 10 -27 kg. AATOMNUMBER- prootonite arv aatomi tuumas, võrdub tuumalaenguga. Tähis Z. AATOMI ELEKTRONKATE- aatomituuma übritsev elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest ja määrab aatomi mõõtmed. AATOMITUUM- aatomi keskmes olev osake, millesse on koondunud põhiosa aatomi massist. Koosneb prootonitest ja neutronitest. AATOMORBITAAL- aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. ADSORBENT- tahke keha, mille pinnale kogunevad gaasi või lahuses oleva aine osakesed. AGREGAATOLEK- aine füüsikaline olekuvorm (tahke, vede...
sellised sulamid on masina- ja aparaadiehituses Deformeeritavatest vanandatavatest sula- teraste järel üks põhilisemaid konstruktsioonimater- mitest tuntuim on duralumiinium (Al-Cu-Mg-sulam), jale. Tugevuse tõstmise eesmärgil sulameid karas- mille termotöötlus on võimalik tänu vase lahustu- tatakse ja seejärel vanandatakse kas loomulikult vuse muutusele alumiiniumis temperatuuri alanedes (s.o. toatemperatuuril) või kunstlikult (s.o. kõrgen- (väheneb 5,7%-lt 0,2%-ni). Karastamisele järgneva datud temperatuuril). Seejuures saavutatakse tuge- vanandamise tulemusel (sele 1.42) tõuseb duralu- - 31 - miiniumi kõvadus ja tugevusnäitajad, vähenevad o aga plastsusnäitajad
Kordamisküsimused JÕUD JA IMPULSS 1. Milline on keha liikumine vastastikmõju puudumisel? Vastastikmõju täielikul puudumisel liikumine ei muutu 2. Newtoni I seadus. (sõnasta oma sõnadega) e inertsiseadus (osa ka sellest lähtuvalt lahti seletada). Newtoni esimene seadus e. inertsiseadus vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 3. Mis on inerts? Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. 4. Mehaanika seaduste kehtivus erinevates taustsüsteemides. Taustsüsteeme, kus kehtivad inertsiseadus ja teised mehaanika seadused nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks 5. Millised on taustsüsteemid, kus kehtib Newtoni I seadus ehk inertsiseadus? mõõtmisvigade piires Maaga seotud süsteemid, va. maa suhtes kiirendusega liikuvad taustsüsteemid. 6. Mis on inertsus? Inertsus on keha omadus, mis sei...
1.1. Metalsed materjalid 1,0%. Lisandid viiakse terasesse selle desoksüdee- rimise käigus; ühinedes terases oleva hapnikuga lähevad nad räbusse. Lahustudes rauas paran- 1.1.1. Rauasüsinikusulamid davad nad terase omadusi. Räni lahustununa rauas tõstab terase Teras voolavuspiiri, mis aga halvendab terase külmdefor- meeritavust (stantsimisel, tõmbamisel). Seetõttu Lisandid terases kasutatakse deformeerimise teel valmistatavate Raud on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul detailide puhul väikese ränisisaldus...
aruandekohustuslikkuse tagamiseks Asutus peab olema võimeline dokumentide alusel selgitama ja tõestama, milliseid otsuseid ja miks on vastu võetud või tegevusi tehtud. Dokumendid on peamine vahend, millega asutus saab aruande käigus kaitsta oma juhtimises tehtud otsus tusi ja tegevusi. kultuurilistel eesmärkidel Dokumente võib kasutada nii asutuse ajaloo säilitamisel, töökollektiivi enesetead- vuse edendamisel kui ka uurimistöös. Ühe asutuse tegevuses loodud või saadud dokumentide terviklikku kogu mit käsitletakse arhiivina. Praktikas kuuluvad arhiivi koosseisu nii asutu se dokumendisüsteemi hõlmatud dokumendid kui ka andmekogud neis olevate andmetega, erinev audiovisuaalne aines ja muu teaberessurss. 5.3 Dokumentide ja arhiivi haldamise protsessid SKEEM 4. Põhilised dokumentide ja arhiivi haldamise protsessid
Lahemaa rahvuspargis Tammispea külas. tusega, et lapsele oleks tagatud tegevus kogu päe- 2005. aastal oli laagris 9 vahetust, nendest 6 suvel vaks. ja 3 kevadisel, sügisesel ja talvisel koolivaheajal. Kõikides vahetustes oli korraldatud huviringide Laagris puhkas kokku 570 last. töö, kus iga laps sai leida endale meeldiva tege- Iga vahetus oli erineva teemaga, aga kõikidel oli vuse: töötasid kunsti-, tantsu-, laulu-, näite-, korv- ühine eesmärk: aktiivne tervistav puhkus linna- palli- ja võrkpalliringid. Huviringide töö toimus välises laagris. päeva esimeses pooles ja kestis 23 tundi. Traditsiooniliselt korraldasime ekskursioone ja Lapsed olid jagatud rühmadesse vanuse järgi ja
Füüsika kordamine 1. Mida näitab laeng? Laeng näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. 2. Nimeta laengu liigid ja kuidas nad üksteist mõjutavad. Positiivsed ja negatiivsed laengud. Samanimelised tõukuvad ja erinimelised tõmbuvad. 3. Mis on elementaarlaeng? Millised osakesed ja millise märgiga esineb? Elementaarlaeng on vähim iseseisev eksisteeriv laeng. Prootonid, elektronid ja neutronid. 4. Laengu jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 5. Mis on ja kuidas tekib positiivne ioon ja negatiivne ioon? Positiivne ioon on positiivselt laetud osake, mis tekib kui aatom loovutab väliskihilt elektrone. Negatiivne ioon on negatiivselt laetud osake, mis tekib kui aatom liidab väliskihile elektrone. 6. Mis on elektrivool ja kuidas on määratletud selle suund? Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine ja v...
¨ TALLINNA TEHNIKAULIKOOL MATEMAATIKAINSTITUUT Peeter Puusemp TOPOLOOGILISED RUUMID Loengukonspekt Tallinn 2003 SISUKORD Eess˜ona . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 1 TOPOLOOGILINE RUUM . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.1 Topoloogilise ruumi definitsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.2 Topoloogilise ruumi baas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.3 Kinnised hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 ¨ 1.4 Ulesandeid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .11 ¨ 2 UMBRUSED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 2.1 Punkti u ¨mbruste s¨ usteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 2.2 Topoloogia m¨a¨a...
jor Juhan Tõrvandil ja kindralmajor noormeeste ajateenistuseks etteval- Nikolai Reegil. Et rakendada territo- mistamise seisukohalt oli tähtis rii- 17 EESTI SÕJAAJALUGU gikaitseõpetuse sisseseadmine kesk- 1922. aastal moodustati professio- ja kutsekoolides. 1933. aastal ilmus naalne piirivalve, mida kuni iseseis- riigikaitseõpik. Kõik see muutis Eesti vuse kaotamiseni juhtis kindralmajor riigikaitse oma olemuselt üldrahvali- Hans Kurvits. Enne piirivalve moo- kuks. Käibele tuli relvastatud rahva dustamist valvas piiri sõjavägi. mõiste. Eestlased Teises maailmasõjas 1939. aastal sõlmitud Suur-Saksamaa umbes 20 000 Eesti kodanikku. Kuigi ja Nõukogude Liidu vaheline leping nooremkomandöride enamiku moo- (Molotovi-Ribbentropi pakt) määras dustasid Eesti kaadri- või reservoh-
Madis Ernits*1 Õiguskantsler *2 1. Sissejuhatus Põhiseaduse XII peatükis sätestatud õiguskantsleri instituut nihkub üha enam erialaavalikkuse tähelepanu alla.*3 Maailma praktika tunneb seadusandliku kogu, valitsuse ja presidendi juures olevaid põhiseadus- ja seaduspärasuse järelevalve organeid. Nendest sõltumatult eksisteerivad paljudes arenenud õiguskorraga riikides põhiseaduslikkuse järelevalve kohtud. Seadusandliku kogu, valitsuse või presidendi juures ole- vad põhiseadus- ja seaduspärasuse järelevalve organid teostavad enamjaolt järelevalvet üksnes täitevvõi- mu üle, ainult Rootsi justiits- ja Soome õiguskantsler valvavad ka kohtute üle. Eesti põhiseaduse XII peatükk on innovatiivne ja ilmselt ka unikaalne.*4 Õiguskantsleri u...
tähele pannud, et see neile kuidagi halvasti oleks mõjunud. Vahest on aad- saab ainult kuskilt külapoest leti alt, nagu see mul kord Itaalias õnnestus. limeeste sinine veri sellest pisut punasemaks läinud. Euroopa Liit tagab korraliku veini kõigile. Veiniharrastuse demokraatia on piiratud mõistagi veini kättesaada- Näen veinil Eestis olulist ülesannet. Nimelt kurdetakse meil nii sa- vuse füüsiliste ja majanduslike võimalustega. Mõnedes riikides on poo- geli ühiskonnas levinud joomarluse üle ning hakatakse silmakirjalikult dides müüdava veini valik väga kitsas, mõnel pool on vein väga kallis. manama kogu alkoholi, unustades, kui läbi imbunud on kogu euroopa- Arusaadavalt on Eestis vein suhteliselt kallim kui “vanades” jõukates lik kultuur alkoholikultuurist. Veini jõi Sokrates ja tema õpilane Platon,
I 1) Mida nimetatakse füüsikaks? Füüsika on teadys mateeria kõigi vormide liikumise ja vastatikuse seose kõige üldisematest ja põhilisematest seaduspärasustest. 2) Massikeskme liik, seadus Massikeskmeks või inertsikeskmeks on punkt massiga M millele on omistatud süsteemi liikumishulk ning mille asukohta näitab dr M raadiusvektor rM ja liikumiskiirseks on vM, raaduisvektori tuletis aja järgi MvM = M = L või siis d(MvM)=Fdt , dt süsteemi massikeskme jaoks kehtib täpselt sama Newtoni II seadus ,mis ühe ainepunkti puhul, seda nim süsteemi...
BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006 BIOLOOGIA 1. ÜLDALUSED 1.1. Aine põhjendus Bioloogia kuulub loodusainete hulka, millel on oluline koht õpilaste loodusteadusliku maail- mapildi kujunemises. Bioloogia õppimise kaudu kujunevad õpilastel loodusalased ja mitmed teised olulised kompetentsused, omandatakse positiivne hoiak kõige elava suhtes, väärtusta- takse säästvat ja vastutustundlikku eluviisi. Areneb igapäevase eluga seonduvate probleemide lahendamise ja kompetentsete otsuste tegemise oskus, mis ühtlasi suurendab õpilaste toimetu- lekut looduslikus ja sotsiaalses keskkonnas. Bioloogias omandatud teadmised, oskused ja hoiakud integreeritult teistes õppeainetes omandatuga on aluseks sisemiselt motiveeritud elu- kestvale õppimisele. Koolibioloogia õpetuslikeks eesmärkideks on probleemide lahendamise kaudu omandada üle- vaade eluslooduse mitmekesisuse, ehituse ja talitluse, päri...
1.Mis on aine? Aine on aatomite kogum, mis on pidevas soojusliikumises; ainel on agregaatolek ning füüsikalis-keemilised omadused. Aine all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone. Selliselt mõistetuna vastandatakse ainet väljale. 2.Kuidas tõestada, et ained koosnevad osakestest? Erinevate katsete tegemisel, ntks. lõhna/värvi levimisel (difusioon - nähtus, kus ained segunevad üksteisega. Sama moodi on difusioon ühe ja sama aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele; difusioon on soojus liikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsiooni ühtlustumiseni ruumis). 3.Kuidas tõestada, et aatomid ja moleklulid on pidevas soojusliikumises? Reaktsioonide toimumise tõttu. Aineosakesed on pidevas soojusliikumises, selle kiirust mõõdame me kaudselt termomeetriga. Kui jahutada kehasid siis aineosakeste soojusliikumine aeglu...
1. Milles seisneb Inglismaalt pärit füüsiku Isaac Newtoni 17. Sajandil loodud valguse korpuskulaarteooria? Korpuskulaarteooria kohaselt on valgus osakeste voog, mis levib sirgjooneliselt. 2. Milles seisneb Hollandist pärit füüsiku Christjan Huygensi 17. Sajandil loodud laineteooria? Laineteooria kohaselt on valgus laine, mis saab levida lakkamatult kogu universumist. 3. Kuidas seletab 20.sajandi algul loodud kvantteooria valgust? 20.sajandi kvantteooria kohaselt on valguse käitumine ühes olukorras lainele omane, kuid teises olukorras osakeste liikumisele omane. Valguse osakesed on footonid. 4. Mille poolest erineb elektromagnetlaine heli-ja veelainetest? Elektromagnetlaines ei võngu keskkond ning pole laineharju ega -põhju 5. Joonista magnetlainete ajast sõltuvuse graafik ja koordinaadist levimise suunas sõltuvuse graafik 6. Millised on valguslained oma oma olemuselt (risti või pikilained)? Valguslained ...
Biosüstemaatika teooria ja meetodid Prof. Erast Parmasto loengukursuse konspekt Esimene versioon, okt. - nov. 1994 0. Sissejuhatus. 0.1. Biosüstemaatika on teadus eluslooduse mitmekesisusest: selle vormi- dest, põhjustest, tekkest; liikide ja teiste süstemaatika ühikute piiritle- misest, nimetamisest ja teaduslikut põhjendatud klassifitseerimisest. Kasutatakse ka lühemat nimetust süstemaatika (alates Linné tööst 1737. a.), kuid süstematiseeritakse ka elutu looduse nähtusi. Camp ja Gilly (1943) kasutasid biosüstemaatika mõistet erinevas tähenduses: eelkõige tsütogeneetiliste uurimiste kohta. See nimetusviis on aga juba ammu aja- lukku vajunud. Et käesolevas kursuses segimineku ohtu pole, kasutatakse mõlemat terminit siin samatähenduslikena. - Kasutusel on ka sõna taksonoo- mia (esmakordselt 1813. a. De Candolle poolt); nende tähenduserinevus pole aga ühtselt käsitlet...
sellele esitatavatest nõuetest, mõjuvast koormusest ja konstruktsiooni töötamistingimustest. Mõningatest üldistest tendentsidest võib siiski rääkida. Eeliseid Suur loomulik (s.o. odavalt saavutatav) tulekindlus võrreldes teras- ja puitkonstruktsioo- nidega. Terase kui eriti tuleohtliku materjali tulekindlus on saavutatav vaid konstrukt- siooni katmisega soojust isoleeriva materjaliga: betooniga (aeglustab suure soojamahtu- vuse tõttu terase kuumenemist) või tuldtõkestava, kuumenemisel paisuva värviga (kõrge hind). Puitkonstruktsioon nõuab spetsiaalset immutamist. Konstruktsiooni pikaealisus ja väikesed hoolduskulud. Kui veel mõni aeg tagasi vaadeldi neid omadusi kui absoluutseid, siis nüüd on ilmnenud, et see kehtib siiski normaalsete (väheagressiivsete) keskkonnatingimuste korral. Eelis, eriti võrreldes teraskonstruktsioo- nidega, on siiski ilmne.
Maa kui süsteem Süsteem omavahel seotud objektide terviklik kogum. Süsteemide liigid: avatud süsteem - süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel toimib energia- ja/või ainevahetus. suletud süsteem - ümbritseva keskkonnaga pole mingit sidet. dünaamiline süsteem - muutuv. enamus süsteeme loodudes on dünaamilised, kuigi nende muutumise kiirus on väga erinev. staatiline süsteem- jäik süsteem, mis ei muutu. neid süsteeme Maal pole, sest kõik on muutumises kuid tihti lihtsustatakse teatavaid protsesse, vaadeldes neid jäikadena. ATMOSFÄÄR: maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200 km kõrgusele. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks. HÜDROSFÄÄR: hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuveed. Vee liikumine hüdrosfääris tekitab veeringe, millega saavad seotuks ka tei...
et ta sünnist kuni kuuenda eluaastani võimalikult palju õpiks. Maalehe Raamat. Eysenck, H. J. (2004). Tunne oma IQ-d. Odamees. Fisher, R. (2006). Mõtlemismängud. Atlex. Fisher, R. (2005). Õpetame lapsi mõtlema. Atlex. Fisher, R. (2004). Õpetame lapsi õppima. Atlex. Gelb, M. (2003). Avastage endas geenius. Kuidas mõelda nagu ajaloo kümme kõige revolutsioonilisemat vaimuhiiglast? Pegasus. Hango, K. (1993). Kuidas vannitada dinosaurust. Harjutusi lastele loo- vuse arendamiseks. Elmatar. Heinla, E. (2001). Loova mõtlemise harjutused. Tallinn: Interdistsipli- naarsete Uuringute Instituut. Krull, E. (2000). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus. Leino, M. (2009). Kui koolis on halb. AS Ajakirjade Kirjastus. 124 LISA 1 Pittelkow, K. & Jacob, A. (2004). Andekas laps. Avasta oma lapse andeid ja võimed. Väike Vanker. Toots, A. (2007). Sotsiaalne ebavõrdsus kui tabu, rutiin ja mootor. Sirp,
Istekoha vali mine kliendi poolt Pi let on broneeritud Istekoha valimine kassapi daja poolt Valitud koha sobi vuse üle otsustamine Pileti müümine Valitud istekoht sobib Pileti Pilet kliendi le müüdud broneerimine
(Jumalat) ei ole olemas. Religioosne ja ateistlik maailmapilt välistavad teineteist, kuid mitte kumbki neist ei välista loodusteaduslikku (ega ka mütoloogilist) maailmapilti (ja ka vastupidi). 2 Teaduse meetod: olemasoleva teabe põhjal püstitatakse hüpotees (kuidas asi võiks olla), seejärel korral- datakse hüpoteesi kontrollimiseks eksperiment (katse) ja lõpuks tehakse järeldus hüpoteesi kehti- vuse kohta. Eksperiment on küsimus Loodusele (Loojale). Asjaliku vastuse saamiseks tuleb see küsimus esitada selgelt ja ühemõtteliselt (Albert Einstein: Jumal on rafineeritult kaval, aga pahatahtlik Ta ei ole). Induktiivne meetod (induktsioon) on liikumine üksikult üldisele. Uus, laiema kehtivusalaga teadmine saadakse üksikfaktide (kitsama kehtivusalaga teadmiste) üldistamise teel. Deduktiivne meetod (deduktsioon) on liikumine üldiselt üksikule
Tegevdirektor Turundusdirekt Tootmisdirekt Finantsdirektor Tehnikadirektor Personalidirekt or or or Toodangu Toodangu Finantseerimine Majandustege Värbamine ja müügi konstrueerimin vuse tehniline töö personaliga planeerimine e kindlustamine Turuuuringud Kvaliteedi Raamatupidamis- Hooldus- ja Personali kontroll arvestus remont (täiendus)koo- litus
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid......................................
huvid; nn survetegurid (sh kitsendused). Need kolm mõistet (ideoloogiad; huvid; nn survetegurid) võivad majanduspoliitika praktikas omavahel moodustada väga erinevaid kombinatsioone. Järgnevalt vaatleme lühidalt, mida nende terminite all majanduspoliitikas tavaliselt mõiste- takse. Ideoloogiad Ideoloogiad on ideede, kujutluste ja mõistete süsteemid, mis on väljendatud ühiskondliku tead- vuse eri vormides (filosoofias, poliitilistes vaadetes, moraalis, kunstis, religioonis). Ideoloogiat mõjutavad lõppkokkuvõttes ühiskonna materiaalse elu tingimused. Ideoloogia on ühiskondliku olemise peegeldus inimeste teadvuses ja, olles kord tekkinud, mõjutab aktiivselt ühiskonna arenemist. Ideoloogia on poliitikat, majandust ja sotsiaalseid tingimusi puudutav süsteemne ideede kogum. Ideede kogumina ideoloogia
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus ...
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja ...
Väiksemal määral kasutatakse ohtlikke aineid põllumajanduses ja toiduainetööstuses. Ohtlikeks veosteks loetakse vastavalt „Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppele (ADR)” ained ja esemed, mis plahvatus-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbi- vuse või muude omaduste tõttu võivad tekitada veoprotsessis kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale. Keemiatööstus kasutab suures ulatuses erinevaid logistikateenuseid, mis hõlmavad nii toor- aine, vahesaaduste kui ka valmistoodangu vedu, peale- ja mahalaadimist ning ladustamist. Ühiskond
Eiȱvaldaȱpeamisiȱhooldusvõtteidȱ EiȱkinnitaȱtugisüsteemideȱkättesaaȬ Eiȱtagaȱlapseleȱturvalistȱkeskkondaȱ davustȱ Eiȱkinnitaȱsobivatȱsünnitusjärgsetȱ eluviisiȱ(ntȱtoitumine,ȱeritamine,ȱ uni,ȱkehalineȱliikumine,ȱvõimlemisȬ harjutused,ȱisiklikȱhügieen)ȱ Seonduvad tegurid Vähesedȱteadmisedȱ(ntȱsünnitegeȬ PuudubȱrasedusaegneȱterviseȬ vuse,ȱsünnituseȱjaȱvastsündinuȱ kontrollȱ hoolduseȱkohta)ȱ Puudubȱrealistlikȱsünnitusplaanȱ Koduvägivaldȱ Puudubȱküllaldaneȱtugisüsteemȱ EbaregulaarneȱrasedusaegneȱterviȬ Emaȱvõimetusȱȱ sekontrollȱ Emaȱpsühholoogilineȱpingeȱ
dy f (x) = = dt = . dx dx dt (t) See t~oestabki valemi (3.8). 64 3.5 Joone puutuja ja normaalsirge. Diferentseeru- vuse geomeetriline sisu. Sirge t~ousunurk ja t~ ous. Tasandil xy - teljestikus antud sirge s t~ousunurgaks nimetatakse selle sirge ja x - telje positiivse suuna vahelist nurka, mille v¨a¨artus ab pooll~oigule [0, ). T~ousva sirge korral (0, 2 ) ja langeva radiaanides j¨a¨ sirge korral ( 2 , ) (vt joonis 3.1). Sirge s t~ ousuks p nimetatakse tema t~ousunurga tangensit, st p = tan . yy yy
dy dy dt (t) f (x) = = dx = . dx dt (t) See t~oestabki valemi (3.8). 64 3.5 Joone puutuja ja normaalsirge. Diferentseeru- vuse geomeetriline sisu. Sirge t~ousunurk ja t~ ous. Tasandil xy - teljestikus antud sirge s t~ ousunurgaks nimetatakse selle sirge ja x - telje positiivse suuna vahelist nurka, mille v¨a¨artus radiaanides j¨a¨ab pooll~oigule [0, ). T~ousva sirge korral (0, 2 ) ja langeva sirge korral ( 2 , ) (vt joonis 3.1). Sirge s t~ ousuks p nimetatakse tema t~ousunurga tangensit, st p = tan .
tamisega pidevalt tegeleda. 121 ÜLDTEADMISED NB! TURUNDUSE JUHTIMINE SPORDIORGANISATSIOONIS Lähtuvalt seatud eesmärkidest tuleb spordiorganisatsioonil turundustegevust juhtida. Kuna tegemist on üsna keerulise protsessiga, nõuab kogu turundustege- vuse juhtimine hoolikat planeerimist, teadmisi, kogemusi ja kontrolli. Joonisel 2 on kujutatud spordiorganisatsiooni turundustegevuse juhtimise põhimudel. Turundustegevuse juhtimine spordiorganisat- sioonis koosneb viiest etapist: 1. Spordiorganisatsiooni ja turu analüüs.
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002)...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. ...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visi...
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud kari...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
