jalutsisse ja sealt hakkab mööda ohvitseri edasi kõndima. Koer neelab pöialpoisi alla, ikka veel teritamishääl. Mees saab tõusta, pöialpoiss lõikab end koerast välja ja lahkub. Tammsaare isiklik elu on rahulik. Elab Haapsalus ja Võsul, eraklikkuse tingis tema naine. On filosoofiahuvi. Veendus, et mõistusepärasus ei juhi inimest. Taunis võõra kultuuri mehaanilist ülevõtmist, ülistas tööd,. Tegelasi ja tegevust viib edasi süütunne. Inimesed liigitatud matsideks ja vurledeks. Vurle on tarbija ehk see, kes ei loo. Mats on see, kes on kõige ehtsam. Tähtsaim on esimese põlvkonna haritlane need, kelle vanemad ja haridus on linnas. Tähtsad on väärtused, mida peaks minevikust otsima, nagu pere, tervis, haridus, ausus, julgus, hoolivus, inimesed kannatavad. ,,Tõde ja õigus" on epopöa, viieköiteline. I 1926, II 1929, III 1931, IV 1932, V 1933. 1933 on Euroopas võimul Hitler, Pätsi vaikiv ajastu ja tsenseerimine.
põllumajandusega, varasemad olid seotud küttimise ja korilusega. indo euroopa ja indo iraani iva, sada, sarv, udar, varss balti hammas, hani, mets, oinas, põrgu, ratas germaani ader, haldjas, koer rikas, varas slaavi aken, lusikas, ike nädal, turg, värav läti kanep, kauss, sõkal, vanik, magun, mait alamsaksa amet, arst, hammer, kokk, kool köök, õli, ääs rootsi iil, kratt, kriim, riik, räim, tasku, tont, värd vene kapsas, kirkla, präänik, rubla, tatar, tubli, vurle saksa aabits, ahv, just, loss, pirn, sink, vürts soome aare, julm, jäik, mehu, retk, suhe, uljas, tehas muud laenud jaana(heebrea), vutt(inglise), koi(juudi) anglo-ameerika Tacitus a. 98 mainis esimesena Eestit, kui Germaania osa.(üldistas, Germaani hõimud - kõik kes tahtsid Roomat kukutada) Keel ja maailmavaade Keel ja tegelikkus Tõsiasi: kaasaegne eesti identiteet suuresti keelepõhine Kas keel peegeldab või loob tegelikkust?
varasemad olid seotud küttimise ja korilusega. indo euroopa ja indo iraani iva, sada, sarv, udar, varss balti hammas, hani, mets, oinas, põrgu, ratas germaani ader, haldjas, koer rikas, varas slaavi aken, lusikas, ike nädal, turg, värav läti kanep, kauss, sõkal, vanik, magun, mait alamsaksa amet, arst, hammer, kokk, kool köök, õli, ääs rootsi iil, kratt, kriim, riik, räim, tasku, tont, värd vene kapsas, kirkla, präänik, rubla, tatar, tubli, vurle saksa aabits, ahv, just, loss, pirn, sink, vürts soome aare, julm, jäik, mehu, retk, suhe, uljas, tehas muud laenud jaana(heebrea), vutt(inglise), koi(juudi) anglo-ameerika Tacitus a. 98 mainis esimesena Eestit, kui Germaania osa.(üldistas, Germaani hõimud - kõik kes tahtsid Roomat kukutada) Keel ja maailmavaade Keel ja tegelikkus Tõsiasi: kaasaegne eesti identiteet suuresti keelepõhine
aastatest, kui kooli- ja ametiasutuste keeleks kehtestati vene keel. Laene on usundi, vaimuelu, ühiskonna, maaharimise, kodumajanduse (toidud, kehakatted), ehituse, töö- riistade, taimede, sõjanduse jm mõisterühmadest. Vene keelest laenati ka Nõukogude ajal, nt kirjakeelde tuli nõukogude riigi- ja elukorraldusega seotud sõnu ja uudistoodete nimetusi, levis ka kõnekeelseid laene. Vene laenud on nt kapsas, kirka, lootsik, majakas, munder, puravik, tubli, tõlk, vurle. * rootsi laenud - rootsi laenud jagunevad kaheks: eestirootsi (al 13. sajandist) ja riigirootsi laenud (16.-17. saj). Keskajast alates (13. sajandist) tekkis Eesti aladel püsiv Rootsi asustus: Vormsi, Ruhnu, Saaremaa, Tallinn, Naissaar jm. Rootsi võim Eestis algas Liivi sõja ajal (1561. a) ja kestis kuni Põhjasõja lõpuni 1721. aastal, kui Vene väed sisse tungisid. Kontaktid on
Läbirääkimiste psühholoogia põhimõisteid: Tehing Erimeelsuste tuum, ulatus Arutluse objekt Huvide, vaadete ühisala Kauplemisruum Kauplemine Võidule-või-kaotusele suundumus Kaksikvõidu taotlemine Olukorrataju Konflikt Koostöö Loobumine Kompromiss Ressursside analüüs Pakkumine ja vastupakkumine Avapakkumine Viimase hetke pakkumine Möönduse tegemine Ootus Rahuldav tulemus Talutavuse piir Varjatud kavatsused Muljeloomine Oma huvide kuulutamine ja kaitse Vastase huvide arvestamine Vastase huvide eiramine Vastase positsiooni väljapeilimine Vastase vaateviisi mõjustamine Kavatsuste varjamine Lubaduste andmine Valvsuse uinutamine Kõvakäeline taktika I PEATÜKK. DIALOOGI ANATOOMIA Mis on suhtlusakt? Dobrovits teeb ettepaneku seda vaadelda kui käitumisakti üksikjuhtumit. Ameerika psühholoog George Mead on välja pakkunud käitumisakti struktuuri skeemi....
raamatu peaidee - tõde ja õigus võib peituda seal, kus seda kõige vähem oodata.Taotleb laiaulatuslikku ülevaadet inimeseks olemisest ja selle probleemidest.Jälgib Eesti ühiskonna kaudu inimkonna arenemislugu algelisest , masina jõuta põlluharimisest modernse linnakultuurini.Uurib inimlikke tõueotsingte ja õiguseihaluse keerulisi teid.Kujutab inimese eluvõitlust,keskenduses kordamööda võitlusele maaga,jumalaga,ühiskonnaga ja iseendaga. I osa - 1926 , võitlus maaga, mats ja vurle IIosa - 1929, võitlus jumalaga, peategelane Indrek, hakkab kooli kõrvalt tööle ,õpetaja Maurus. Armub tema tütresse Ramildasse III osa -1931 ;võitlus ühiskonnaga , 5ja 7aasta revolutsioonist IV osa - 1932 ; võitlus iseendaga, Indrek abiellub Karinaga.Iseseisvuse eufooria möödas. Eesti 20ndate algul. Eesti allakäigu tee.Irooniline,Karin petab Indrekut üsna palju V osa - 1933 ; alistumine ehk resigratsioon ; sündmused algses kohas Vargamäel.
tunnustaval iseloomustamisel rahvapärast sõna "mats". Matsi otseseks vastandiks peab A. H. Tammsaare "vurlet", kes ei ripu kõige hingega millegi küljes, kes tunneb vaevalt võitlust elu ja surma peale, kes on loomutuse ja vormituse kehand. Kuigi A. H. Tammsaare arvates "vurle" domineeris omaaegse linnakodanluse hulgas, ei piira ta "vurlede" levikuala sugugi linnaga, ta väidab: Kogu kultuurivõitlus on matsi ja vurle vaheline heitlus, nähes selle heitluse avaldusi eri elusektorites, eri maadel, eri ajajärkudel. Muidugi olen ma katsunud kõike seda esitada mitte arutuste näol, vaid üksikute inimeste ja iseloomude saatuste kujutuste ja kokkupõrgete kaudu, nii et harilik lugeja leiaks põneva ja kaasakiskuva jutustuse, kuna ainult uurija ja juurdleja silm ulatuks sügavama ja kaugema tagapõhjani või ideestikuni, on kirjanik pidanud vajalikuks selgitavalt lisada.
Gustav Suitsuga püsis aga elu lõpuni suur vastastikune loominguline austus ja sümpaatia Looming · paralleele võib tõmmata Piibliga · palju on autobiograafilist (näiteks "Tões ja õiguses" on Andrese prototüübiks Tammsaare isa, Pearu prototüübiks aga nende naaber Jakob Sikenberg, härra Mauruse prototüübiks Hugo Treffner, ka on arvatud, et Tammsaare kasutab naistegelaste suhete kujutamisel omaenda kogemusi) · oluliseks peab mõistust ja tundeid · matsi ja vurle kontseptsioon Loomingu I periood · peamiselt külaainelised jutud · lühijutt "Mäetaguse vanad"- kujutab saunikute eluolu, prototüübid tema kodupaigast. Vanakesi ühendab kokkukuuluvustunne ja mõistmine. · "Käbe-Kaarel ja tema noor naine" · "Kaks paari ja üksainus"- toonitab elupildi karmust, inimste vaen üksteise vastu · "Vanad ja noored" - kunstiliselt selle perioodi tugevaim jutustus. Talu vahekord mõisaga · "Raha-auk"- kujutab 1905
südamelähedasemate ideede kandjaiks, kasutades nende tunnustaval iseloomustamisel rahvapärast sõna "mats". Matsi otseseks vastandiks peab A. H. Tammsaare "vurlet", kes ei ripu kõige hingega millegi küljes, kes tunneb vaevalt võitlust elu ja surma peale, kes on loomutuse ja vormituse kehand. Kuigi A. H. Tammsaare arvates "vurle" domineeris omaaegse linnakodanluse hulgas, ei piira ta "vurlede" levikuala sugugi linnaga, ta väidab: Kogu kultuurivõitlus on matsi ja vurle vaheline heitlus, nähes selle heitluse avaldusi eri elusektorites, eri maadel, eri ajajärkudel. Muidugi olen ma katsunud kõike seda esitada mitte arutuste näol, vaid üksikute inimeste ja iseloomude saatuste kujutuste ja kokkupõrgete kaudu, nii et harilik lugeja leiaks põneva ja kaasakiskuva jutustuse, kuna ainult uurija ja juurdleja silm ulatuks sügavama ja kaugema tagapõhjani või ideestikuni, on kirjanik pidanud vajalikuks selgitavalt lisada.
Eesti Gretchen: Krõõt. Mephistoteles: Pearu; Tmse isa. Samas võib Andres Iiob olla, vaddeva. Kõik ind on pidevalt õnnetud. Ind jagunevad matsideks (teeb asju põhjalikult, võtab kõike ga, nt Andres) ja vurledeks (pinnapelsed, ei süvene kunagi Pearu). Andres muutub. Krõõda ajal oli lootusrikas, Mari ajal juba morn, et talu pole ikka veel muutund. II on nagu Tartu osa. Indreku (mats) arenguromaan maapoisist linnapoisiks. Kõige suurem vurle oli Maurus. Poeetiline osa: Indreku armumine Mauruse tütresse, kirjad, tüdruku surm. III osa: tegevus Tlns (igav lugeda). Indrek saab kirja kodust, ema haige, läheb rohtu viima. Andis rohkem, kui arst lubas, ema surm jääb Indreku hinge peale. Juss oli omakorda Maril hinge peal, palus, et tedagi maetaks surnuaia taha. IV osa. 20ndate algus. Indrek abiellunud Kariniga, rikka papa ainus tütar. Armastusabielu, poeg surnud, 2 tütart. Värsked sõjamälestused, tegevus Tlns
Eesti Gretchen: Krõõt. Mephistoteles: Pearu; Tmse isa. Samas võib Andres Iiob olla, vaddeva. Kõik ind on pidevalt õnnetud. Ind jagunevad matsideks (teeb asju põhjalikult, võtab kõike armastusega, nt Andres) ja vurledeks (pinnapelsed, ei süvene kunagi F Pearu). Andres muutub. Krõõda ajal oli lootusrikas, Mari ajal juba morn, et talu pole ikka veel muutund. II on nagu Tartu osa. Indreku (mats) arenguromaan maapoisist linnapoisiks. Kõige suurem vurle oli Maurus. Poeetiline osa: Indreku armumine Mauruse tütresse, kirjad, tüdruku surm. III osa: tegevus Tlns (igav lugeda). Indrek saab kirja kodust, ema haige, läheb rohtu viima. Andis rohkem, kui arst lubas, ema surm jääb Indreku hinge peale. Juss oli omakorda Maril hinge peal, palus, et tedagi maetaks surnuaia taha. IV osa. 20ndate algus. Indrek abiellunud Kariniga, rikka papa ainus tütar. Armastusabielu, poeg surnud, 2 tütart. Värsked sõjamälestused, tegevus Tlns
Talu vahekord mõisaga · "Raha-auk"- kujutab 1905. a revolutsioonist osavõtnute julma karistamist. Lõpp dramaatiline, revolutsionääri surnukspeksmine Loomingu II periood · temaatika muutub, loobub külaühiskonna kujutamisest, käsitleb üliõpilasprobleeme · palju psühholoogilist analüüsi, vastandab erinevaid tõekspidamisi · süveneb matsi ja vurle probleem · Nn üliõpilasnovellide tsüklis "Pikad sammud" (1908), "Noored hinged" (1909) ja "Üle piiri" (1910) eritleb Tammsaare noorte haritlaste sümpaatia- ning armusuhteid. Ta on teinud seda ühelt poolt avameelsusega, mis ületas toonaste 70 kõlblusnormide piirid ja sokeeris heakodanlikku avalikku arvamust; puhtakujulised psühholoogiliselt impressionistlikud novellid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
