Mats ja vurle tänases Eestis Kõik me erineme üksteisest millegi tõttu. Meie iseloom kujuneb välja juba lapsepõlvest, kuna kõigi kasvatus ja elupaik on erinev. Väga suurt rolli mängib just piirkond, kus me üles kasvame. Lastevanematel on suur roll kujundamaks meie väärtushinnanguid. Tänapäeval jagunevad inimesed ühiskondlikult kaheks: maa ja linnainimesed. Kuid kummana oleks Eestis parem elada ja lihtsam elus läbi lüüa? Igal ühel on kujunenud erinevad väärtushinnangud. Kellele on tähtis raha, kellele sõbrad ja perekond. Enamjaolt on selleks perekond. Lapsele on väga tähtis, et temaga tegeletaks ja räägitaks. Lapsevanemad ongi need, kes kujundavad meie väärtushinnangud. Kui vanemad ei tegele oma lastega piisvalt, siis peab laps rohkem lugu sõpradest. Linnas elades on võimalus saada endale palju sõpru, kellega oma vaba aega sisustada. Maal on seevastu parimateks sõpradeks just vanemad. Näiteks enam...
täielikult, nagu Andres oli hingega alati töö juures. Vargamäe Andres oli tõeline mats, pidades verist võitlust ja kannatades selle käes, mis tal on, samas seda armastades. Tänapäeval koolis võib matsideks pidada neid, kes õpivad ja pingutavad oma eesmärgi nimel ning mille nad hiljem ka saavutavad. Inimese ideaaliks oleks olla mats, kes on hooliv ning julgeb teistest erineda. Kuid kahjuks on hakanud tõusma just vurlede osakaal. Vurle on inimene, kes teeb seda, mis talle kergem ja lõbusam tundub. Erinevalt matsist, on vurle püsimatu ning ta ei ripu hingega millegi küljes. Vurlel ei ole tugevat iseloomu ja ta seab end iga tuule järgi. Vurled, nagu Vargamäe Pearu, väldivad rasket tööd ning peavad ennast teistest tähtsamaks. Neil on suur võiduhimu ning kõige olulisemaks peavad nad materiaalseid väärtuseid, mida hindas ka Pearu.
Kultuurivõitlus- matsi ja vurle vaheline võitlus ,,Sa oled üks vastik maamats!" See sõimulause on tänapäevases Eestis üsna levinud. Mõned suudavad seda vägagi südamesse võtta, teised teevad näo, nagu poleks midagi kuulnudki. Samamoodi on meie ühiskonnas kujunenud välja ,,linnavurled". Linnainimesed, keda kas laidetakse maha või võetakse omaks nagu iga teist eestlast. Vähesed aga mõtlevad matsi ja vurle sünniloole. Ei teata, keda tegelikult nende all mõeldakse ja seepärast on need sõnad ka hoopis vales kontekstis kasutusel. Aja jooksul on matsi ja vurle mõiste vahetanud positiivseid ning negatiivseid külgi. 19. sajandil võis näha tugevat vastukaja vurlede suhtes, samas kui nüüdisajal on suhtumine vastupidine. Tammsaare matsi ja vurle kontseptsiooni järgi olid vurled seiklushimulised ning vastuvõtlikud igasugustele uuendustele, nagu seda on tänapäeval kõik euroopameelsed
Mats ja Vurle tänapäeva Eestis Kui kellelegi öeldakse tänapäeval mats, siis kohe kindlasti mõeldakse halbu kombeid, ebaviisakust ja igaljuhul peaks see olema solvav. Mats ei oska teatud olukordades ja kohtades vastavalt käituda. Võib-olla ta räägib ülearu ning suust tuleb teiste jaoks mõttetu jutt, või siis röhitseb söögilauas, ütleb midagi ebasobivat ning ise ei saa arugi, et võiks piinlikust tunda. Vurle on näiteks hoopleja ja endast heal arvamusel inimene, ja seda öeldakse pigem naljatledes, mitte solvanguna. Ta valetab pisiasju ja üritab igal võimalusel endast kõigist paremat muljet jätta. A.H Tammsaare teostes on aga Mats ja Vurle hoopis midagi muud. Mats on traditsiooniline ja püsiv. Ta hoiab tugevalt kinni sellest, mille omandanud, ja teab, mille poole püüdleb. Ta armastab isegi seda, mille käes ta kannatab. Tänapäeval koolis on Mats see, kes õpib ja pingutab
tulevikuvisionäärid ja teised raha ihaldavad rahvusetud egoistid. Maailmapildis omavad üha suuremat osakaalu neist viimased. Miks kaotavad sügava hingeeluga traditsioonide alalhoidjad oma koha materiaalsete väärtuste hindajatele? Kas on võimalik vältida eestlust hävitavate vurlede pealetungi? Matsid ja vurled jaotavad peaaegu iga rahva kaheks. Tõsi küll, osa inimestest omab mõlema alaliigituse tunnuseid. Mõni vurle võib tunda vahel süümepiinu oma valede ja pettuste tõttu ning mõni mats võib olla teinekord omakasupüüdlik. Kuid millised on tõeline mats ja vurle? Matsi võidakse pidada harimata mühakaks, kuid tegelikult on ta traditsioone austav ja mittemateriaalseid väärtuseid hindav isik. Ta ei pea olema maainimene nagu Vargamäe Andres Tammsaare romaanist "Tõde ja õigus". Nii nagu Andresel oli eesmärk muuta oma põllud ja metsad viljakaks, on ka teistel temataolistel soov eneseteostuseks
Tammsaare tõlgendanud oma raamatus kui vurlet, kes teeb oma elu võimalikult lihtsaks, on väga muutlik koguaeg ning ei ripu hingega millegi küljes. Tammsaare on kirjutanud eestlastest väga täpselt, toonud välja nende iseloomujooned, mis peavad paika ka tänapäeval. Eestlane võib olla nii kiuslik kui ka heatahtlik ja seda kõike tõlgendabki ,,Tõde ja Õigus". Sarnaseid võistlemisi varade ja heaolu koha pealt kohtab tihti, ning need ei pruugi muud kaasa tuua kui negatiivsust. Vurle ja mats olidki kui kaks kõva kivi, kes suutnud koos head jahu jahvatada.
. Iseloomusta Tammsaare-aegset matsi ja vurlet. Mats on traditsiooniline, püsiv, visa, alalhoidev. Mis tal on, sellest peab ta kinni, sest selle on ta omandanud mitte uisapäisa, vaid tasa ja targu. Tema armastab isegi seda, mille käest ta kannatab ja millega peab verist võitlust.,Vurle ei kipu kõige hingega millegi küljes ja tema tunneb vaevalt võitlust elu ja surma peale. (Parem paneb ta hõlmad vöö vahele ja läheb Austraaliasse või Brasiiliasse. Vurle seab end iga tuule järgi, puhugu see idast või läänest. Üleöö saab temast venelane, sakslane, prantslane või inglane. Aga seda ainult keele, riiete, mööbli või näovaaba poolest.) Oma sisemises olemuses pole ta ei see, teine ega kolmas, sest tema on ainult vurle loomutuse ja vormituse kehand. 11) Iseloomusta Tammsaaret kui lastekirjanikku. Pole kirjutanud puhtalt lastekirjandust, kuid ka näiteks "Tõesse ja õigusesse" sisse
-Tõde ja õigus: 1 osa- võitlus maaga; 2 osa-võitlus jumalaga; 3 osa-võitlus ühiskonnaga; 4-võitlus iseendaga ja oma eluõnnega; 5- alistumine(resignatsioon). -vurle,mats: matsi iseloomustab traditsioonilisus, püsivus,visadus,alalhoidvus,mõjukus. Tema arvates on tõeline eurooplane mats, kes peab kinni sellest, mis tal on, on traditsiooniline, püsiv, visa, alalhoidev. Ta armastab isegi seda, mille käes ta kannatab ja millega peab verist võitlust. Vurle on püsimatu, tujukas, loomutu, vormitu, pealetükkiv. Temast saab tujude ajendil üleöö sakslane, venelane, prantslane või inglane. Jookseb igale uuele moele ja lipukirjale kinnisilmi ja ummisjalu järele. -roll eesti kirjanduses-temast alates läksid moodi pikad romaanid, suur filosoof eesti kirjanduses-mõtestab elu lähtudes eesti oludest, tema teoste põhjal on kujunenud eestlaste identiteet. Noor-Eesti: - vaimne ja kultuuriline liikumine 1905-1915a. - moto:"enam kulturi
Looming · paralleele võib tõmmata Piibliga · palju on autobiograafilist (näiteks "Tões ja õiguses" on Andrese prototüübiks Tammsaare isa, Pearu prototüübiks aga nende naaber Jakob Sikenberg, härra Mauruse prototüübiks Hugo Treffner, ka on arvatud, et Tammsaare kasutab naistegelaste suhete kujutamisel omaenda kogemusi) · oluliseks peab mõistust ja tundeid · matsi ja vurle kontseptsioon · Tammsaare mõtteid selle kohta: · ... eurooplust ei saavutata üldse mitte Euroopale järeleahvimisega, vaid sellega, et õpime niisama intensiivselt mõtlema, tundma ja töötama, nagu on seda teinud eurooplane. [---] Sügav ja intensiivne saab aga olla mitte võõrsilt laenatud asjus..., vaid selles, mis meile kõige põlisemat. Selleks olluseks on meil aga kahtlemata talupoeg. Muidu on tooniandev nõndanimetatud vurle, see matsi
möödus lõbusalt. Andrese ja Krõõda vahelised suhted olid head, kuigi ka neil tuli vahest ette väikseid tülisid. Pärast Krõõda surma muutus Andres tõsiseks ning pärast Mariga abiellumist oli Vargamäel eesmärgiks vaid töö. Mäe talus puudus endine rõõm ja õnn. Teoses ,,Tõde ja õigus" on oluliseks teemaks sotsiaalsed suhted. Tammsaare lahkab konflikte ja arusaamatusi naabrite vahel ja peresiseselt. Paratamatult tekivad tülid matsi ja vurle vahel, sest mats teeb ränka tööd ja näeb vaeva, kuid vurle teeb kõike pinnapealselt ja ei ole hingege millegi juures.
Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplom jäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. Looming- Paralleele võib tõmmata Piibliga(Juudit) Palju on autobiograafilist ( ,,Tões ja õiguses"on Andrese prototüübiks Tammsaare isa, Pearu aga on nende naaber J.Sikenberg, härra Maurus on Hugo Treffner,arvatakse et naistegelaste suhete kujutamisel kasutab omaenda kogemusi)Oluliseks peab mõistust ja tundeid.Matsi ja vurle käsitlus. Loomingu I periood- peamiselt külaainelised jutud.Lühijutt "Mäetaguse vanad"- kujutab saunikute eluolu, prototüübid tema kodupaigast. Vanakesi ühendab kokkukuuluvustunne ja mõistmine."Kaks paari ja üksainus"- toonitab elupildi karmust, inimste vaen üksteise vastu."Vanad ja noored" - kunstiliselt selle perioodi tugevaim jutustus. Talu vahekord mõisaga Loomingu II periood-temaatika muutub, loobub külaühiskonna kujutamisest, käsitleb
et tema on Jussi surmas süüdi. 5.Miks ei asunud Liisi pärast oma pulmi mehe juurde elama? Andres ei nõustunud Liisi valikuga ning Liisi isa ja Joosepi isa olid omavahel tülis. 6.Pearu-vurle või südamerikas mees? Minu arvates oli ta mõlemat. Ta hoolis näiteks Krõõdast veidi rohkem kui oma naisest ning võttis ka Andrese tütre Liisi oma poja naisena omaks, kuigi Liisi oli ta venlase tütar. Samas oli ta vahepeal ka vurle, sest ta laias kõrtsis teiste meestega, eriti Andresega ning pidas oluliseks seda, et tal oleks rohkem raha kui Andresel 7.Missugune oli Andrese, missugune oli Indreku seisukoht nn vareste ja raudkullide küsimuses? Kuidas lõppes vendade vaidlus? Indrek oli vareste pool, sest nemad olid seal varem olnud, Andres aga raudkullide poolt, sest nad olid tugevamad. Et enda arvamust kinnitada, võttis ka Andres väiksema venna peal jõu kasutusele. 8
Eestimaa peremees Tammsaare teoste järgi. Romaani kandvaks probleemiks on inimese võitlus maaga.Selles näeb Tammsaare kogu elu alust,mistõttu jääb päevakorda seni,kuni elab inimene ja kestab elu maakeral.Võitlus maaga ei ole mõtetu,ükskõik,millised on tulemused,on see võitlus vajalik ja edasiviiv.Võitluses maaga kerkib esile vurle ja matsi vaheline võitlus.Mats on visa,püsiv,armastab oma maad ja tööd.Vurle on,aga vastupidine kehastus,kogu kultuurivõitlus ongi vurle ja matsi vaheline võitlus.Mats on inimkonna säilitaja ja edasi viia. Romaanis on näidatud erinevaid peremehe tüüpe,keda kõiki võiks lugeda Eestimaa peremeesteks,olenevalt ajast,mil elame ja inimestest kes meidümbritsevad.Tammsare on arvatavasti oma poolehoiu jätnud Andresele,aga miks ka mitte Pearule ja uuele peremehele Sassile. Andres Paas peremehena. Andres asub Vargamäele uue peremehena.Tema elu mõtteks saab võitlus maaga,lõppematu töötahe
Kas sa oleksid Tammsaare seisukohtadega nõus ? Põhjenda ! Keda võib pidada tänapäeva matsiks ja vurleks ? Mats tahumatu maamees, ta ei pööra eriti tähelepanu teiste arvamusele. Ta teeb seda, mida ta arvab enese jaoks õige olema. Mats avaldab alati oma arvamust, ega mõtle eriti,kus või mida öelda. Ta räägib labaset, ning ei kontrolli kuigi palju oma emotsioone. Ta ropendab, kui selleks tuju. Mats pole korralikku õpetust saanud. Vurle mina pean vurleks linnainimest. Inimest kellele meeldib mugavus. Ta käib kaasas moega. Ta hoolitseb enda eest väga. Talle läheb väga korda inimeste arvamus tema kohta. Ta on haritud, aga samas ehk isegi üleolev . Tammsaare peab matsiks inimest, kes on hästi kõvasti kinni traditsioonides . Tema meelest on mats inimene, kes on oma püsima jäämiseks pidanud olema hästi visa ning kannatlik. Ma arvan, et ka
ANTON HANSEN TAMMSAARE ELULUGU: Pärit Jõgevamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust, talu oli nagu ,,Tões ja õiguses", mäed, sood, keeruline harida. Andrese talu-P.T. Pearu talu-L.T. Andres- Tammsaare isa. Pearu-naaber. Isa ja ema olid oma aja kohta väga haritud, palju raamatuid, käis ajaleht ,,Sakala", tegid kõik, et lapsed saaks korraliku hariduse. 10 last- kõik jäid elama, Anton oli neljas. Oli väga hea viiuldaja. Hiljem Väike-Maarja kihelkonna koolis õppis. Siis oli õpetajana tööl Jakob Tamm- tuntud valmimeister, kes hoidis kirjandust au sees. Hakkas esimest korda kirjutama. Õpingud jätkuvad Treffneri koolis. Õpetajad olid päris elust. Nagu Indrekki pidi Anton tööd tegema kooli kõrvalt. Küpsuseksameid teeb Narvas. Pärast asub tööle ,,Teataja" juures. Tänu ajakirjaniku tööle tihedalt seotud teatriga, üks hinnatumaid teatriarvustajaid. 1907 TÜ õigusteadus. Viletsa tervise tõttu jääb pooleli. Diagnoos- ...
tulevikud Vargamäele nii pühenduksid) kannatasid. > sukeldus piiblisse, püüdis seal tõde leida. Pearu tegelaskuju oli Andrese peale kade Krõõda pärast ehk. Näitas om mehisus, piget nende vahel tekitas ka Krõõda lähesus. Tegelased läbi Tammsaare silmade: Andres mats, Pearuvurle Mats pos, traditsiooniline, püsiv, visa, alalhoidev, hoiab oma asjast kinni, armastab isegi seda, mille üle võitlust peab?? Vurle tema tunneb...; oma sisemises olemuses pole see ega teine ega kolmas; äärmiselt pealiskaudne, vahetab om aidentiteeti, ei pühendu millelegi. · Kogu kultuuri võitlus on matsi ja vurle heitlus ! Andrese suhtes lõppeb I osa pessimistlikult. Võitlus maaga tunneb, et hakkab alla jääma. Kirjaniku elu näited teoses: teoses on kirjaniku naabrimees, Andres= Tammsaare isa Peeter, saab sarnasusi tuua Tammsaaare lapsepõlvest (kasvõi kodukoht).
· Suur lahing Petuulia linna all (lavastatud Raadioteatris 1996) · Atentaat Caesarile (lavastatud Eesti Draamateatris 1997) · Säärane soolikas ehk Kuidas Kreutzwald oma õnne leidis (lavastatud Pärnu Endlas 1997) · Kakand ja kakand (lavastatud Pärnu Endlas 1998) · Papagoide päevad (lavastatud Eesti Draamateatris 2000; ise ka lavastaja) · Hiired pööningul (lavastatud Pärnu Endlas 2001) Stsenaariumid · Setu vurle küüsis (1993) · Keegi veel (1997) · Tom ja Fluffy (1997) · Libarebased ja kooljad (1998) · Saamueli Internet (2000) · Lotte (2000) · Lepatriinude jõulud (2001) · 7-osaline teleseriaal Vabariigi valvur (19941995) Tunnustused · 1993: Lutsu huumoripreemia · 1995, 2000: Eesti kirjanduse aastapreemia · 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind · 2001: Virumaa kirjandusauhind ·
Suitsuga püsis aga elu lõpuni suur vastastikune loominguline austus ja sümpaatia Looming o Paralleele võib tõmmata Piibliga o Palju on autobiograafilist (näiteks “Tões ja õiguses” on Andrese prototüübiks Tammsaare isa, Pearu prototüübiks aga nende naaber Jakob Sikenberg, härra Mauruse prototüübiks Hugo Treffner, ka on arvatud, et Tammsaare kasutab naistegelaste suhete kujutamisel omaenda kogemusi) o Oluliseks peab mõistust ja tundeid o Matsi ja vurle kontseptsioon o Loomingu I periood peamiselt külaainelised jutud lühijutt “Mäetaguse vanad”- kujutab saunikute eluolu, prototüübid tema kodupaigast. Vanakesi ühendab kokkukuuluvustunne ja mõistmine. “Käbe-Kaarel ja tema noor naine” “Kaks paari ja üksainus”- toonitab elupildi karmust, inimste vaen üksteise vastu “Vanad ja noored” - kunstiliselt selle perioodi tugevaim jutustus. Talu vahekord mõisaga
Kirjanik suri 1. märsil 1940. aastal Tallinnas. Looming o Paralleele võib tõmmata Piibliga o palju on autobiograafilist (näiteks “Tões ja õiguses” on Andrese prototüübiks Tammsaare isa, Pearu prototüübiks aga nende naaber Jakob Sikenberg, härra Mauruse prototüübiks Hugo Treffner, ka on arvatud, et Tammsaare kasutab naistegelaste suhete kujutamisel omaenda kogemusi o oluliseks peab mõistust ja tundeid o matsi ja vurle kontseptsioon Tammsaare mõtteid selle kohta: ... eurooplust ei saavutata üldse mitte Euroopale järeleahvimisega, vaid sellega, et õpime niisama intensiivselt mõtlema, tundma ja töötama, nagu on seda teinud eurooplane. [---] Sügav ja intensiivne saab aga olla mitte võõrsilt laenatud asjus..., vaid selles, mis meile kõige põlisemat. Selleks olluseks on meil aga kahtlemata talupoeg. Muidu on tooniandev nõndanimetatud vurle, see matsi otsekohene vastand
inglise ja prantsuse keelt. Tammsaare loomingut mõjutas vene realism. Teda huvitas inimene ning oma teostes on püüdnud ta teda ,,avada" ning pidas oluliseks mõistust ja tundeid. Tema loomingus võib paralleele tõmmata piibliga, kuna ta oli ise usklik ning on kirjutanud, kuidas kedagi ravis terveks just usk. Tema teostes on palju autobiograafilist ainest. Tammsaare loomingus on peamiseks matsi ja vurle kontseptsioon. Ta on kirjutanud ka näidendeid, nt ,,Juudit", ,,Kuningal on külm". Tema loomingu võib jaotada kolmeks perioodiks: I perioodil peamiselt külaainelised jutud, nt ,,Vanad ja noored"; II perioodil käsitleb üliõpilasprobleeme, teeb psühholoogilist analüüsi, süveneb matsi ja vurle kontseptsioon, kirjutas novelle, nt ,,Poiss ja liblik"; III periood on tema loomingu tippaeg, mil ilmusid kõik ta romaanid, nt
Tammsaare on : *Eesti kirjanduse suurim eepiline talent *Iseseisev juurdleja põhiliste eluprobleemide üle *Seltskonnakroonik ja kombekriitik *Jutuveeretaja *Kodukootud filosoof-targutaja *Naiselik uneleja Elukäik Tammsaare (1878-1940) Sündinud on ta tänapäeva Vargamäel 30.Jan 1878 aastal sündis Isa oli Peeter Hannsen, tubli taluperemees Haridustee: *1886- Sääsküla vallakool *1888- Prümli vallakool *1892- Väike-Maarja kihelkonnakool *1898-1902- H.Treffneri gümnaasium *1907-1911-Tartu ülikool-jäi lõpetamata tervise tõttu Edasin elukäik: *1903-1907-ajakirjanik Tallinnas *(,,Sõnumed", ,,Teataja") *1912 Kaukaasias tervist parandamas *1914 maooperatsioon Tartu Ülikooli kliinikumis *1914-1919 Koitjärve periood *1919- Kolis Tallinnasse *13.03-1920 abiellus Käthe Veltmaniga *17.02.1921 poja Eeriku sünd *A.H.Tammsaare suri 1.märtsil 1940 aastal A.H.Tammsaare tõlkijana *Tõlketegevusega alustas juba Treffneri gümnaasiumis *Oluline elatusallikas...
koos Tõnu Ojaga) "Mees, kes teadis ussisõnu" "Papagoide päevad" "Sürrealistid" "Lotte reis lõunamaale" "Voldemar" "Romeo ja Julia" Tuntuimad raamatud · "Ivan Orava mälestused" · "Rehepapp" · "Mees kes teadis ussisõnu" Lasteteosed: · "Sirli, Siim ja saladused" · "Sibulad ja sokolaad" · "Leiutajateküla Lotte" · "Limpa ja mereröövlid" Stsenaariumid · "Setu vurle küüsis" · "Keegi veel" · "Tom ja Fluffy" · "Libarebased ja kooljad" · "Saamueli Internet" · " Leiutajaküla Lotte" · "Lepatriinude jõulud" · 7-osaline teleseriaal "Vabariigi valvur" Lavastatud näidendid "Vanamehed seitsmendalt" "Eesti matus" "Romeo ja Julia" "Teatriparadiis" "Syrrealistid" "Voldemar" jpt Lasteraamatutest "Lastele kirjutamine ei erine minu meelest kuigivõrd täiskasvanutele kirjutamisest. See on umbes nagu söömisega kotletid
koos Tõnu Ojaga) "Mees, kes teadis ussisõnu" "Papagoide päevad" "Sürrealistid" "Lotte reis lõunamaale" "Voldemar" "Romeo ja Julia" Tuntuimad raamatud · "Ivan Orava mälestused" · "Rehepapp" · "Mees kes teadis ussisõnu" Lasteteosed: · "Sirli, Siim ja saladused" · "Sibulad ja sokolaad" · "Leiutajateküla Lotte" · "Limpa ja mereröövlid" Stsenaariumid · "Setu vurle küüsis" · "Keegi veel" · "Tom ja Fluffy" · "Libarebased ja kooljad" · "Saamueli Internet" · " Leiutajaküla Lotte" · "Lepatriinude jõulud" · 7-osaline teleseriaal "Vabariigi valvur" Lavastatud näidendid "Vanamehed seitsmendalt" "Eesti matus" "Romeo ja Julia" "Teatriparadiis" "Syrrealistid" "Voldemar" jpt Lasteraamatutest "Lastele kirjutamine ei erine minu meelest kuigivõrd täiskasvanutele kirjutamisest. See on umbes nagu söömisega kotletid
unistused olid täitunud ning nad olid nüüd valmis surema. Pearu, mees, keda võis iseloomustada sõnadega nagu jonnakas, häbematu, lapsik, egoistlik ning lugupidamatu soovis koguni enne surma veel Andresega rahu sõlmida ning andeks paluda. Enne surma tuleb välja inimese õige pale ja on näha, et Pearu oli südames tegelikult hea mees, ta lihtsalt ei näidanud seda välja ning peitis end selle häbematu vurle loomu taha. Ka Andres, kui tema üks unistustest, mis oli kaevata kuivatuskraavid jõele, et kuivatada maad ja muuta maad viljakamas, täitus, suri ka tema südamerahus oma saunas, kus ta oli oma viimased eluaastad õnnetult veetnud. Usun, et noored peaksid nägema läbi selle raamatu kui raske oli olla nendevanune tol ajal ja kuivõrd kergem on see nüüd. Sama peaksid nägema ka täiskasvanud inimesed, kes töötavad kodudes arvutite taga ja reisivad ringi ning samas nende palk kasvab. Nad
,,Kaelkirjak"(1995) ,,Õlle kõrvale"(1996) ,,Kalevipoeg"(1996) ,,Pagaripiparkook"(1999) ,,Papagoide päevad"(2002) ,,Lotte reis lõunamaale"(2002) ,,Romeo ja Julia"(2003) ,,Limpa ja mereröövlid"(2004) ,,Wremja.Timur ja tema meeskond"(2004;koos Mart Juurega) ,,Leiutajate küla Lotte"(2006) ,,Mees,kes teadis ussisõnu"(2007) ,,Voldemar"(2007) Stsenaariumid ,,Setu vurle küüsis"(1993) ,,Keegi veel"(1997) ,,Tom ja Fluffy"(1997) ,,Libarebased ja kooljad"(1998) ,,Lotte"(2000) ,,Lepatriinude jõulud"(2001) ,,Vabariigi valvur"(1994; 7- osaline teleseriaal) Lavastatud näidendid ,,Vanamehed seitsmendalt"(1992) ,,Sibulad ja sokolaad" ,,Jalutuskäik vikerkaarele"(1994)
Fourth level III Periood ehk loomingu kõrgaeg Fifth level Elutunnetuse aluseks on talupoeglik päritolu, sest tema arvates on väärtuste loojaks just talupoeg, kes on vastandunud linna pealiskaudsele tarbivale mentaliteedile. Kogu inimkonna kultuuri ajalugu läbib vastuolu matsi ja vurle vahel "Mitte imede maal, vaid imede ajastul elame tänapäev. Kõigil on niipalju soove, et ainult imed võivad neid rahuldada." (A.H.Tammsaare) "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus" (A.H.Tammsaare) Aitäh !
· 1915 ,,Poiss ja liblikas" · 1917 ,,Varjundid" · 1917 ,,Kärbes" III periood · Loomingu tippaeg, ilmusid kõik romaanid · Psühholoogilisse analüüsi toodud nii maa kui linn · Elutunnetuse aluseks on talupoeglik päritolu, kuna tema arvates on väärtuste looja eelkõige talupoeg, kes on vastandatud linna pealiskaudsusele ja tarbivale mentaliteedile. · Kogu inimkonna kultuuri ajalugu läbib vastuolu matsi ja vurle vahel. · 1921 ,,Juudit" · 1922 ,,Kõrboja peremees" · 1923 ,,Pöialpoiss" · 1926-1933 pentaloogia ,,Tõde ja õigus" · 1934 ,,Elu ja armastus" · 1935 ,,Ma armastasin sakslast" · 1936 ,,Kuningal on külm" · 1939 ,,Põrgupõhja uus vanapagan" Stiilist · 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid · Omased on pikad laused · Sõnakasutus väga hästi läbi mõeldud
Andrus Vaarik) "Romeo ja Julia" "Adolf Rühka lühikene elu" (lavastatud Eesti Draamateatris 2005; lavastaja Ingomar Vihmar) "Teatriparadiis" (lavastatud Vanemuises 2006; lavastaja Ain Mäeots) "Aabitsa kukk" (lavastatud Eesti Draamateatris 2006; ise ka lavastaja) "Syrrealistid" (lavastatud Viinistu kunstimuuseumis 2006; lavastaja Hendrik Toompere juunior) "Voldemar" (lavastatud Eesti Draamateatris 2007; lavastaja Merle Karusoo) Stsenaariumid ·"Setu vurle küüsis" (1993) ·"Keegi veel" (1997) ·"Tom ja Fluffy" (1997) ·"Libarebased ja kooljad" (1998) ·"Saamueli Internet" (2000) ·"Lotte" (2000) ·"Lepatriinude jõulud" (2001) ·7-osaline teleseriaal "Vabariigi valvur" (19941995) Tunnustused ·1993: Lutsu huumoripreemia ·1995, 2000: Eesti kirjanduse aastapreemia ·1998: Friedebert Tuglase novelliauhind ·2001: Virumaa kirjandusauhind ·2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") A. Kivirähk 2008
· "Teatriparadiis" (lavastatud Vanemuises 2006; lavastaja Ain Mäeots) · "Syrrealistid" (lavastatud Viinistu kunstimuuseumis 2006; lavastaja Hendrik Toompere juunior) · "Voldemar" (lavastatud Eesti Draamateatris 2007; lavastaja Merle Karusoo) · "Vombat" (lavastatud Eesti Draamateatris 2009; lavastaja Merle Karusoo) Stsenaariumid Fantaasia- ja huumoriküllased on tema laste animafilmide stsenaariumid. "Setu vurle küüsis" (1993) "Keegi veel" (1997) "Tom ja Fluffy" (1997) "Libarebased ja kooljad" (1998) "Saamueli Internet" (2000) "Lotte" (2000) "Lepatriinude jõulud" (2001) 7-osaline teleseriaal "Vabariigi valvur" (19941995) "Wremja: Zorro Märk" (2004) "Wremja: Timur ja tema meeskond"(2004) Wremja kirjutas ta koos Mart Juurega. Tunnustused 1993: Lutsu huumoripreemia 1995, 2000, 2006: Eesti kirjanduse aastapreemia 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind
ja 2008, Varrak) "Kalevipoeg" (1997, BNS) "Sirli, Siim ja saladused" (1999, Varrak ja 2002) "Rehepapp, ehk, November" (2000, Varrak; soome keeles Otava 2002 "Riihiukko", tõlkija Kaisu Lahikainen; norra keeles "Trollskap i november", Pax forlag, Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd) "Limpa ja mereröövlid" (2004) "Aabitsa kukk" (2006, Eesti Keele Sihtasutus) "Leiutajateküla Lotte" (2006, Eesti Joonisfilm) "Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) Stsenaariumid “Setu vurle küüsis” “Keegi veel” “Tom ja Fluffy” “Libarebased ja kooljad” “Saamueli Internet” “Lotte” “Lepatriinude jõulud” 7 – osaline teleseriaal “Vabariigi valvur” Lavastatud näidendid "Vanamehed seitsmendalt" (lavastatud Nukuteatris 1992) "Jalutuskäik vikerkaarel" (lavastatud Eesti Draamateatris 1994) "Rehepapp" (lavastatud Eesti Draamateatris 2001; lavastaja Hendrik Toompere juunior) "Rehepapp ja näärisokk (lavastatud
arvustajana. Tema raamatut "Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. 3.1 Tunnustused · 1993: Lutsu huumoripreemia · 1995, 2000: Eesti kirjanduse aastapreemia · 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind · 2001: Virumaa kirjandusauhind · 2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") 3.2 Stsenaariumid · "Setu vurle küüsis" (1993) · "Keegi veel" (1997) · "Tom ja Fluffy" (1997) · "Libarebased ja kooljad" (1998) 5 · "Saamueli Internet" (2000) · "Lotte" (2000) · "Lepatriinude jõulud" (2001) · 7-osaline teleseriaal "Vabariigi valvur" (19941995) 3.3 Raamatud · "Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" (1995; ilmus
Vihmar ) · "Teatriparadiis" (lavastatud Vanemuises 2006; lavastaja Ain Mäeots) · "Aabitsa kukk" (lavastatud Eesti Draamateatris 2006; ise ka lavastaja) · "Syrrealistid" (lavastatud Viinistu kunstimuuseumis 2006; lavastaja Hendrik Toompere juunior) · "Voldemar" (lavastatud Eesti Draamateatris 2007; lavastaja Merle Karusoo) [3] 6 2.3 Filmistsenaariumid "Setu vurle küüsis" (1993) "Keegi veel" (1997) " Tom ja Fluffy" (1998) "Libarebased ja koolijad" (1998) "Saamueli Internet " (2001) "Lepatriinude jõulud" (2001) 7-osaline teleseriaal " Vabariigi valvur" (1994-1995) [3] 3.Tunnustused/Preemiad Lutsu huumoripreemia 1993 Eesti kirjanduse aastapreemia 1995 ja 2000 Tuglase novellipreemia 1997 Virumaa kirjandusauhind 2001 Nukits- parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid" ) 2006 [3] 4. Minu valitud teosed
Tuberkuloosi süvenedes asus elama venna juurde Koitjärvele, 1912. a sõitis Kaukaasiasse end ravima. See jäi ka Tammsaare ainsaks välisreisiks. Venna juures elades kirjutas ta oma esimese romaani ,,Kõrboja peremees". 1918. kolis Tallinnasse Kadriorgu, kus praegu asub tema majamuuseum Loomingu üldiseloomustus Loomingu üldiseloomustus oluliseks peab mõistust ja tundeid paralleele võib tõmmata Piibliga matsi ja vurle kontseptsioon Olulisemad teosed ,,Kõrboja peremees" ,,Ma armastan sakslast" ,,Põrgupõhja uus vanapagan" ,,Tõde ja õigus" I V osa ,,Inimesest, elust, armastusest" ,,Tähtis päev" ,,Siin mägi, seal mägi..." ,,Sic Transit"
· "Teatriparadiis" (lavastatud Vanemuises 2006; lavastaja Ain Mäeots) · "Aabitsa kukk" (lavastatud Eesti Draamateatris 2006; ise ka lavastaja) · "Syrrealistid" (lavastatud Viinistu kunstimuuseumis 2006; lavastaja Hendrik Toompere juunior) · "Voldemar" (lavastatud Eesti Draamateatris 2007; lavastaja Merle Karusoo) · "Vombat" (lavastatud Eesti Draamateatris 2009; lavastaja Merle Karusoo) Stsenaariumid: · "Setu vurle küüsis" (1993) · "Keegi veel" (1997) · "Tom ja Fluffy" (1997) · "Libarebased ja kooljad" (1998) · "Saamueli Internet" (2000) · "Lotte" (2000) · "Lepatriinude jõulud" (2001) · 7-osaline teleseriaal "Vabariigi valvur" (19941995) Andrus Kivirähk on osaks saanud ka tunnustustele. Tunnustused: · 1993: Lutsu huumoripreemia · 1995, 2000: Eesti kirjanduse aastapreemia · 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind
Kirjanikest mõjutavad teda Goethe, Shakespeare. Teeb kaastöid ja võtab osa üliõpilasseltsist ,,Ühendus" see on ainus selts, kuhu Tammsaare oma elu jooksul kuulub. · õpingute ajal haigestub tuberkuloosi ja mötleb et parem diplomita elada kui diplomiga surra ja katkestab õpingud. · ainuke välisreis venemaale, end ravima-Kaukaasias · tal oli väike sõpruskond · loomingus matsi ja vurle suhe- tarbijad; Andres-mats, Pearu- vurle loomingul kolm perioodi, esimesel jutud, külarealism; Esimese perioodi olulisemad teemad on tegelaste vastuolulisus, inimestevahelised konfliktid, põlvkondadevahelised probleemid, unistuste purunemine, elu käest libisemine, inimese hingeelu uurimine, külaelu ning usuprobleemide lahkamine; ,,Kaks paari ja üksainus",,,Vanad ja noored" ,,,Tähtis päev" ; perioodi lõpul impressionistlikud jooned.
reaalsuseks muutuda: kraanad (mitte üksnes see, mida laps oli lõvi eest hoiatanud, vaid terve kraanade mets sadamas) muutuvad (või osutuvad) kaelkirjakuiks ning tormavad lõvi eest põgenedes Aafrika poole. Binaarsete opositsioonide komplekt "Kaelkirjakus" joonistub välja reljeefselt ning seda võib hõlpsasti tabelina esitada. 1 "Ugrilane". Rmt.: "Õlle kõrvale", lk. 5-8 2 "Maa-rahvas? Kes nad õieti on?" Rmt.: "Kalevipoeg", lk. 3-16 3 "Setu vurle küüsis". Rmt.: "Õlle kõrvale", lk. 35-38 4 Motiiv kordub Kivirähu loomingus sageli ning on hiljuti taas läbi töötatud näidendis "Eesti matus". 2 Täiskasvanud Laps "normaalne mõtlemine", reaalsus fantaasia suletus avatus
2000. aastal ilmunud romaan ,,Rehepapp ehk November´´ sai Eesti kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitalilt 2000. aasta romaaniauhinna. Mõned tema proosateosed: ,,Ivan Orava mälestused`` ,,Sirli, Siim ja saladused`` ,,Sibulad ja sokolaad`` ,,Rehepapp`` ,,Leiutajateküla Lotte´´ ,,Mees kes teadis ussisõnu´´ Mõned tema näidendid: ,Vanamehed seitsmendalt`` ,,Eesti matus`` ,,Romeo ja Julia`` ,,Teatriparadiis`` ,,Sürrealistid`` ,,Voldemar` Mõned tema stsenaariumid: ,,Setu vurle küüsis`´ ,,Keegi veel´´ ,,Tom ja Fluffy´´ ,,Libarebased ja kooljad´´ ,,Saamueli Internet´´ ,,Lotte´´ ,,Lepatriinude jõulud´´ Mõned tema raamatud: ,Kalekirjak´´ ,,Õlle kõrvale´´ ,,Kalevipoeg`` ,,Pagari piparkook`` ,,Liblikas`` ,,Sirli, Siim ja saladused`` ,,Rahva oma kaitse`` ,,Papagoide päevad`` ,,Romeo ja Julia`` ,,Vargamäe vanad ja noored`` ,,Limpa ja mereröövlid`` ,,Mees kes teadis ussisõnu" ,,Rehepapp" 2.2 Jutu püramiid Peategelane oli selles raamatus Rehepapp
III LOOMINGU KÕRGPERIOOD Noore isa vaatekohast (Tammsaarel on tütar Riita ja poeg Eerik). Jutud on kirjutatud siis, kui pere käis Narva Jõesuus puhkamas ning Anton Hansen jäi Tallinnasse, et kirjutada. Tammsaare elutunnetuse aluseks on talupoeglik päritolu, kuna tema arvates on väärtuste looja eelkõige talupoeg, kes on vastandatud linna pealiskaudsusele ja tarbivale mentaliteedile. Tammsaare on arvamusel, et kogu inimkonna kultuuri ajalugu läbib vastuolu matsi ja vurle vahel. 1921 ,,Juudit" tragöödia Ainestik on pärit piiblist ja maailmas juba käsitletud. Sündmustik toetub piiblimotiivile. Peategelane Juudit, kes kuulub Petuulia linna kõrgkihti. Tugev naine, lasi tappa oma esimese mehe. Petuulia on vaenlaste poolt ümber piiratud ning Juudit plaanib minna vaenlaste poolele ja võita väepealiku Olovernese poolehoid. Tahab saada esiemaks uuele dünastiale. Olovernes pole huvitatud võimust ning lükkab Juuditi ettepaneku naerdes tagasi
Kadriorgu, kus asub tema majamuuseum. 1919 abiellus Käthe Weltmaniga. Tal oli algoskused viiulimängus ning muusikaarmastus. Tundis põhjalikult vene kirjandust. Oskas täielikult vene ja saksa keelt. Inglise ja prantsuse keelt oskas passiivselt. Luges palju originaalkeeltes. Tal tekkis suur huvi inimese enda vastu. Tal oli teaduslik maailmavaade. Looming Paralleele võib tõmmata piibliga. Palju on autobiograafilist teksti. Ta peab oluliseks mõistust ja tundeid. Matsi ja vurle kontseptsioon. Loomingu esimesel perioodil kirjutas peamiselt külajutte. Teisel perioodil muutus temaatika. Ta loobus külaühiskonnast ja käsitleb üliõpilasprobleeme. Palju psühholoogilist analüüsi, vastandab erinevaid tõekspidamisi. Süveneb matsi ja vurle probleem. Üliõpilasnovellide tsüklid. Kolmas periood oli loomingu tippaeg ning ilmusid tema romaanid. Psühholoogilisse analüüsi tõi nii maa kui linna. 1922 ,,Kõrboja peremees" 1934 ,,Elu ja armastus"
keelest (XVI ja XVII saj) tont, tünder, värd vene laenud vene keelest (XIV sajst alates) 315362 kapsas, kirka, kolhoos, kopikas, majakas, munder, porgand, präänik, rubla, tatar, tubli, vurle saksa laenud ülemsaksa keelest (XVI saj keskelt alates) 486520 aabits, ahv, just, kamm, kleit, lihvi, loss, pirn, ring, siksak, sink, vürts soome laenud soome keelest (XIX saj lõpust alates) 8796 aare, anasta, julm, jäik, kuva, mehu, retk, suhe,
1918 Tallinna, jääb elu lõpuni sinna. 1920 abiellub. Tegutseb kutselise kirjanikuna (palju artikleid, esseesid, teatrikriitika, kirjanduskriitika, ilukirjandus). Elab kadriorus, seal praegu majamuuseum. On ainus Eesti kirjanik, kellele elu ajal püstitatud ausammas, Albus. Suri töölaua taga kokku kukkudes. Ei tahtnud oma hauale pärga, tahtis, et see raha läheks noorte kirjanike toetuseks. Abielus oli probleeme, kuid siiski 2 last. Looming: Sees matsi ja vurle probleeme. Mats on loov inimene ( füüsiline + vaimne), vurle on tarbija. Maa ja linna vastandamine. Linnas näeb Tammsaare pahelisust. Ilukirjandus jaguneb 3 perioodi: I 1901(1902) 1906(1907) Külarealism, jutustus "Mäetaguse vanad"("Kuressaare vanad") Sündmustikku nagu polekski, tegu taluperemehe ja tema riiaka naisega. Mõnus huumor, palju konflikte. Taluperemehe ütlus alati: "Küll jõuab!". Sellest konfliktid tekivad. Tegelikult on nad kui kokku kasvanud.
· "Kevadine Luts" (2012, Loomingu Raamatukogu) · "Lood" (2012, Eesti Keele Sihtasutus) · "Maailma otsas. Pildikesi heade inimeste elust" (2013, Eesti Keele Sihtasutus) · Soomekeelses tõlke kogumikus "Tallinnasta pois groteskia virolaista proosaa"(Absurdia, 2003) ilmusid Kivirähki jutud "Miesten kongressi" (tõlkija Petteri Aarnos), "Vahva nainen"(tõlkija Seija Kerttula) ja "Ugri"(tõlkija Iiris Heino). 1.3 Autori poolt kirjutatud tsenaariumid · "Setu vurle küüsis" (1993) · "Keegi veel" (1997) · "Tom ja Fluffy" (1997) · "Libarebased ja kooljad" (1998) · "Saamueli Internet" (2000) · "Lotte reis lõunamaale" (2000) · "Lepatriinude jõulud" (2001) · "Leiutajateküla Lotte" (2006) · "Lotte ja kuukivi saladus" (2011) · 7-osaline teleseriaal "Vabariigi valvur" (19941995) 1.4 Tunnustused · 1993: Lutsu huumoripreemia · 1995, 2000, 2006: Eesti kirjanduse aastapreemia · 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind
maailmanägemist. Ta kirjutas äärmuslikult ja karmilt. Kui ilmus Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õiguse" esimene köide ,siis seda ei osatud eriti hinnata , kirjutati et tegemist on tavalise lihtsameelse külarealismiga. Nördinud Tammsaare kirjutas seepeale iseendale avaliku kirja , milles tunneb kaasa kirjanik Tammsaarele nin kurvastab , et kriitikud ei osanud märgata teose ideid ega rahvuslikku olemust, ei tundnud ära matsi ja vurle vastandust ega näinud rahvuslikke karaktereid (Riismaa 2002:95). 13 3. TEOSE ANALÜÜS ,,Kõrboja peremees" See on romaan saatuslikust ja traagilisest armastusest. Katku Villu ja Kõrboja Anna saatusliku armastuse algus oli ammusel teismelise eas. Möödus palju aastaid , kui nad ei kohtunud või isegi vältisid üksteist. Annast sai liinas veedetud ajaga haritud naine . Kõrbojas kutsuti Annat preiliks
räim, solk, tasku, tont, tutt, tünder, vaar, värd (värdjas) jt. Eestirootsi laenudele on avaldanud suur mõju kalapüügis, meresõidus ja rahvausundis. (Huno Rätsep 2002:70-75) Siis hakkavad pidevad kokkupuuted slaavlastega, kelle abil tekkivad vene laenud, dateeritakse XIII ja XIV sajandit . Neid on esitatud eesti kirjakeeles 315-362 ehk 5,69 -6,54% kogu tüvevarast. Vene laenud on kapsas, kirka, kolhoos, kopikas, majakas, munder, porgand, präänik, rubla, tatar, tubli, vurle, puravik, sputnik jt. Nagu Aristelgi, nii esineb ka Rätsepa sõnul, et vene laenud on jõudnud keelde mitmete allikate kaudu. Esialgu on vene laenud tekkinud Ida-Eesti naabruse tõttu lähedaste olevate venelaste kaudu, siis käsitöölised ja kaupmehed hakkasid tulema linna. (Rätsep 2002: 73, Ariste 1981: 83-89) Saksa laenud on laenud, mis põlvnevad ülemsaksa keelest. Need laenud hakkasid keelde kerkima XVI sajandi teisest poolest kuni alamsaksa oli täeilikult välja jäetud. Saksa
Ingomar Vihmar) · "Teatriparadiis" (lavastatud Vanemuises 2006; lavastaja Ain Mäeots) · "Syrrealistid" (lavastatud Viinistu kunstimuuseumis 2006; lavastaja Hendrik Toompere juunior) · "Voldemar" (lavastatud Eesti Draamateatris 2007; lavastaja Merle Karusoo) · "Vombat" (lavastatud Eesti Draamateatris 2009; lavastaja Merle Karusoo) Stsenaariumid: Fantaasia- ja huumoriküllased on tema laste animafilmide stsenaariumid. · "Setu vurle küüsis" (1993) · "Keegi veel" (1997) · "Tom ja Fluffy" (1997) · "Libarebased ja kooljad" (1998) · "Saamueli Internet" (2000) · "Lotte" (2000) · "Lepatriinude jõulud" (2001) · 7-osaline teleseriaal "Vabariigi valvur" (19941995) · "Wremja: Zorro Märk" (2004) · "Wremja: Timur ja tema meeskond"(2004) Wremja kirjutas ta koos Mart Juurega. Lasteraamatud: · Kaelkirjak (1995),( vene k 2008)
Eestisse. Huvitub inimpsüühikast, samas praktilises tegevuses järgib harva mõistuse häält (arvab seda). Isiksus peaks tema arust eelkõige tahtma vabatahtlikult töötada. Huvitavad rahvuslikud iseloomujooned, suur Dostojevski austaja. On veendunud, et eesti rahva parimad jooned on esimese põlve linlasesse ja talupoega sattunud. Pöördub tagasi maaelu käsitlemise poole. Ühes artiklis tõstatab matsi ja vurle probleemi. Mats on loovnatuur, vurle tarbija. ,,Juuditi" aluseks on Piibli apokriiva lugu Juuditist ja veel Hebeli ,,Judith" ning Wilde'i ,,Salome". Piibliloost on hoopis teine aktsent. Vett pole, aga Juudit jõukas. Tapnud oma impotendist mehe. Olovernese juurde läheb sellepärast, et on temasse armunud. Olovernes on algul kiütkestatud aga Juudite teeb vea ütleb, et tahab ilmale kanda kuninga lapsi, aga Olovernes ei ole ju kuningas. Tapab Olovernese sellepärast, et too ta ära põlgas
Kaduvast matsist ja laiutavast vurlest (,,Avalik kiri kirjanik Tammsaarele"). Ülevaade elust ja loomingust (v.a. ,,Tõde ja õigus"). (1878-1940), loominguperiood (1900-1940), materjal lehel ,,ANTON HANSEN TAMMSAARE (1878-1940) LOOMING" + ,,AVALIK KIRI KIRJANIK TAMMSAARELE". *Kes on mats? tasa ja targu tegutsev, talupoeg, traditsiooniline, püsiv, visa, alalhoidev, tagasihoidlik, (esmapilgul) tagaplaanil, niiditõmbajad, kannatajad, nt matsirahvas inglased. Kes on vurle? Tuulelipp, loomutuse ja vormituse kehand, pealetükkiv, kerglane, kunstis (kultuuris) tooni andvad, ei talu rasket tööd. 9. ,,Tõde ja õigus" I osa. Andres ja Krõõt. Andres ja Mari. Andres ja Pearu (vt ka Jaan Krossi esseed ,,Tammsaare ja Mefisto"). Andres ja Juss. Olulist. Juss: Juss oli Vargamäe Andrese sulane. Ta oli umbes 20aastane noormees, kes oli kasvult lühike, kuid jässakas. Tal oli lühike kael ja kõverad jalad, pea kõrgete õlgade vahel
Iga inimene peab elus püüdma saada iseendaks, kuid Peer on ainult põgenenud. Solveig ütleb, et tema jaoks on Peer alati jäänud iseendaks. · Probleemid: a) Mõistete ,,tõde ,, ja ,,õigus" vahekord, inimeste erinevad suhtumised nendesse. b) inimese ja looduse vahekord; loodus kui inimese tegevus ja eksisteerimisväli c) erinevate inimeste olemus perekonnasuhetes; suhetes teiste inimestega, eluga, tööga; see on matsi( tõsine töömees) ja vurle (linlaslik ellusuhtumine) tüüpi inimesed. Ideestik: a) Tõde ja õigus ei ole sünonüümid;õigust püüab peaaegu igaüks, ent kaugeltki mitte tõe abil. Õiguse mõiste oleneb sageli taotleja karakterist, ,,seisusest", huvidest ja kasust. b) et ekisteerida, peab inimene loodusega (vargamäega) pidevalt võitlema, siis on ka tulemusi, ent Vargamäe on üldse inimese tegevusvälja eneseteostuse sümbol c) T
kandjaiks, kasutades nende tunnustaval iseloomustamisel rahvapärast sõna "mats". Matsi otseseks vastandiks peab A. H. Tammsaare "vurlet", kes ei ripu kõige hingega millegi küljes, kes tunneb vaevalt võitlust elu ja surma peale, kes on loomutuse ja vormituse kehand. Kuigi A. H. Tammsaare arvates "vurle" domineeris omaaegse linnakodanluse hulgas, ei piira ta "vurlede" levikuala sugugi linnaga, ta väidab: Kogu kultuurivõitlus on matsi ja vurle vaheline heitlus, nähes selle heitluse avaldusi eri elusektorites, eri maadel, eri ajajärkudel. Muidugi olen ma katsunud kõike seda esitada mitte arutuste näol, vaid üksikute inimeste ja iseloomude saatuste kujutuste ja kokkupõrgete kaudu, nii et harilik lugeja leiaks põneva ja kaasakiskuva jutustuse, kuna ainult uurija ja juurdleja silm ulatuks sügavama ja kaugema tagapõhjani või ideestikuni, on kirjanik pidanud vajalikuks selgitavalt lisada.
· 2-silbilised II-vältelised · nna-liitelised · Paljud koha- ja isikunimed, nt vere-lõpulised PÕHITÜÜP TUBLI · Tubli, tublit, tublisse, tublide tublisid, tublidesse · 2-silbilised II-vältelised sõnad, nagu adru, aku, allegro, andante, bande, eldoraado, hidalgo, hoki, härra, inka, jope, jurta, juuli, jänku, kaasa, kellu, kirka, knopka, kobra, konto, lible, läkiläki, marli, peiu, rondo, tõmmu, vanilje, viski, vurle · 2-silbilised I-vältelised e-lõpulised · nna-liitelised · Paljud nimed VORMISTIKUST · Ains part: t-lõpuline · Ains illat: -sse · Mitmus: -de, i-mitmus puudub · Mitm part: -sid Alltüüp KÕNE · Kõne, kõnet, kõnesse, kõnede, kõnesid, kõnedesse · 2-silbilised I-vältelised nominatiivis e-lõpulised sõnad (ale, aje, hame, hüve, ime, jume, kabe, kere, kile, klade, koge,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
