11 TTK Kiudbetoon Eestis on kiudbetoon juba üsna levinud peamiselt betoonpõrandate ehitamisel. Uus võimalus ehitusprotsessi kiirendamiseks on kiudbetooni kasutamine ka hoone vundamendi ehitamisel. Eestis uudsed kiudbetoonist vundamendid on Saksamaal, Prantsusmaal, Taanis ning mujal Euroopas väga levinud. Eramute vundamentide ehitamiseks ARMIX betooni: ARMIX 1; ARMIX 2; ARMIX 3 või ARMIX 4. ARMIX -betooni tüübid erinevad teineteisest betooni klassi, kiutüübi ning teraskiudude doseeringu poolest. ARMIX -betoonis kasutatakse OÜ Betotrade poolt turustatavaid teraskiude HE 1/50 ning TABIX 1/50. ARMIX betooni saab kasutada hoonete plaat- ja lintvundamentide, keldriseinte, basseinide, aiavundamentide jm konstruktsioonide ehitamisel. ARMIX
- Moraalse vananemise hindamisel võrreldakse antud hoonet sama tüüpi täisväärtusliku etalonhoonega - Moraalne vananemine kõrvaldatakse hoone rekonstrueerimisega. Hoone kasutuse jääktööiga - Hoone ja tema tarindite kasutuse veel järelejäänud tööiga, ehk lühemalt jääkiga, hinnatakse nende füüsilise vananemise ja nn aastase amortisatsiooninormi järgi, - Aastane amortisatsiooninorm on teatud protsent taastamiskuludest. - Vundamentide füüsiline vananemine tuleb 5-10% väiksem seinte füüsilisest vananemisest. Tarindite kandevõime hindamise soovitav järjekord - Esmalt kontrollitakse tarindi kandevõimet arvestusega. Kui arvestuse tulemusena selle kandevõime pole piisav, võib tarindi materjali tugevusnäitajad määrata katseliselt. - Paindele töötavate tarindite puhul on otstarbekas neid kontrollida katsekoormamisega
Horisontaalide vaheline kaugus iseloomustab nõlva kallakust – väiksem kaugus , st järsem nõlv ja vastupidi. Punkti kõrguse määramine horisontaalide abil. Kõigi punktide koordinadid mis jäävad horisontaalile , võrduvad horisontaali kõrgusega. Kui punkt A jääb horisontaalide vahele, saab selle kõrguse arvutada. Selleks tuleb ära mõõta kahe horisontaali vaheline kaugus d ja madalama horisontaali ja punkti A vaheline kaugus a. 25. Vundamentide mahamärkimine (suuliselt tunnis antud viide ekasmiküsimusele).
Välisseinapaneelide paigaldamisel, vuukide hermetiseerimisel tuleb tagada paneelidesisene tuulutus ekspluatatsioonis tekkiva kondensniiskuse eemaldamiseks. Selleks paigaldatakse püst ja rõhtvuugi ristumiskohtadesse ning lisaks paneelide-vahelistesse horisontaalvuukidesse sammuga 2000 mm plastiktorud läbimõõduga 10 mm. Paneeli välispinna viimistluseks on värvitud pind. Postidelt koormust vastuvõtvad raudbetoon kannvundamendid monteeritakse. Postide all olevate vundamentide taldmike mõõdud on 1000x1000 mm. Vundamendi kõrgus on 350 mm. Vundamendi rajamissügavuseks on 1,150 m. Hoonele on projekteeritud parapetiga lamekatus. Katusele kallete andmiseks on kasutatud kergkruusa. Soojustust on 150+50 mm, mille peale on paigaldatud 2 kordne SBS bituumenkate. Hoonesse on neli sissepääsu. Peasissepääs hoonesse asub põhjasuunas. Kõikide sissekäikude ette on betoonist valatud pandus.
öeldes on tegemist katusepapist vahekihiga aurutihedaks tehtud laudisekiht) ümber raketise ehitada. Need ehitatakse karkasskonstruktsioonide sammaste , talade, riivide ja plaatide betoonimisel, mille pinnamoodul on 10...20. Lisaks aurusärkidele on olemas ka kapillaarraketis (vt. joonis 2) , mida peetakse aurusärkidest veidi majanduslikumaks, sest see on lihtsam ja kiirem viis paigaldada. Lamesärke ehitatakse vundamentide auruga soojendamisel pinnastes, mis ei karda niiskumist. Vundament kaetakse kerge kantava kattega, mille alla juhitakse aur. Teisaldatavate inventaarsete lamesärkide all betoonitakse põrandate aluseid,muldehitiste nõlvu jt. [2]. Joonis 2. Kapillaarraketis. 3.2.4 Betooni soojendamine elektriga. Kõige efektiivsem ja majanduslikult otstarbekam betooni kivinemise intensiivistamise
tellida tarvis 830 m3 mulda, see on 47 auto koormatäit. 3.3. Tööde kvaliteedi nõuded Töödel kasutataval kvaliteedi nõuded on välja toodud Ehitustööde üldistes kvaliteedinõuetest MaaRYL 2000 Pinnasetööd ja alustarindid. D1 Olemasolevad ehitised: D11olemasolevad puud ja taimestik D2 Ehitusplatsi süvendid: D21 nõlvadega süvend D4 Täite- ja alustarindid: D41 välisrajatiste vundamentide alustäide, välisrajatiste tarindite ümbristäide, välisrajatiste seespoolne täide. D43 territooriumi täide, mulle, D44 tarindikihid, liiklusalade tarindikihid, puhkealade tarindikihid, D45 alustarindid, muud alustarindid D6 Taimestik ja kasvualused:D61 dekoratiiv-, tallatav- ja looduslik muru, D62 puud
Kergbetoon talasillused Avad õõnesplokkidega tsementkividest seinte puhul võib sillata ka plokkide armeerimise ja täisbetoneerimise abil 49 Deformatsioonivuugid Hoone üksikute osade vahel esineb mitmesugustel põhjustel (temperatuur, niiskus, vajumid) vajumid) erinevaid deformatsioone. Vundamentide takistava mõju tõttu on need deformatsioonid hoone kõrguses erinevad ja võivad põhjustada tarindite purunemisi. Tuleb luua võimalused tarindide selliseks liikumiseks, mis muidu põhjustaks nende vigastusi. Näiteks kuna eri hooneosadel temperatuur ei muutu ühtlaselt, võib see tarindite erineva pikenemise ja lü lühenemise tõttu põhjustada tarinditesse pragusid.
15. Vundamendi paksus, kivide maksimaalne mõõt kivikbetoonis Paekivist 300 mm Maakivist 500 mm Looduskivist postvundament 600x600 mm Kivikbetoonist postvundament 400x400 mm Betoonist lintvundament 150...200 mm Betoonist keldrisein kui keldri põrand on < 1 m allapool maapinda 250...300 mm Betoonist keldrisein kui keldri põrand on > 1 m allpool maapinda 400...500 mm Kivikbetoonis ei tohi kivide läbimõõt ületada 1/3 müüri paksust. 16. Vundamentide armeerimine ja selle otstarve Kiviseintega hoone vundament armeeritakse taldmiku peal ja vahetult enne vahelage vähemalt kahe armatuur vardaga, mille läbimõõt on 12 mm. Armeerimata betoonist vundamenditaldmiku kõrguse ja väljaaste suhe on 2, kui see on väiksem, võib taldmik murduda. Otstarve: vältida ja vähendada müüritise pragunemist ning suurendada deformatisoonluukide vahekaugust. Armeerida tuleks pikad seinad, raskemini koormatud seinad, esimene plokirida
109. Inimesel põhjustab sügelisi süüdiklest 110. Kuulmelest on parasiit koera kõrvas, kassi kõrvas 111. Hulkjalgsed elavad maismaal 112. Sadajalgsete emasloomad kaitsevad järglasi 113. Sadajalgsed on röövloomad 114. Mitu jalga on sadajalgsete alamklassi kuuluval harilikul kivihargil? 30 jalga 15 paari 115. Kus võib näha Eesti sadajalgset harilikku kiviharki? Maapinnal metsas, niidul, lehekõdus, linnas niisketes paikades ja majade vundamentide ääres 116. Nimeta sadajalgseid, kelle hammustus kutsub inimesel esile valu ja paistetuse Scolopendra gigantea hiidskolopender 117. Mõned sadajalgsed on inimtoiduks 118. Kirjelda hiidskolopendri menüüd: jahivad mitmesuguseid selgrootuid: rõngusse, putukaid, ämblikke, ründab ka linde, sisalikke ja pisiimetajaid 119. Tuhatjalgsetel on 1000 jalga vale 120. Kui palju jalgu on tuhatjalgsel kõige rohkem loendatud? 375 paari = 750 jalga Selle tuhatjalgse pikkus on ligikaudu 3 cm 121
ehitusmeetmed (kohalikud ehitusmaterjalid, puidu laialdane kasutus), olemasolevate hoonete taristute renoveerimised. * Üleujutused – aktuaalsus, EL-s ja Eestis, ohu iseloomustus, võimalikud meetmed - Eesti ja rahvusvahelised praktikad Aasta keskmine sademete hulk tõuseb, sademete rohked sajud sagenevad, veekogudes veetasemed tõusevad, mis võivad ajapikku sundida inimesi mujale kolima. Veekahjustused hoonetel ja muudel varadel. Meetmed- majade vundamentide tõstmine ja uusrajoonides maapinna tõstmine * Kuumalained – aktuaalsus, EL-s ja Eestis, ohu iseloomustus, võimalikud meetmed - Eesti ja rahvusvahelised praktikad Aasta keskmine temperatuur tõuseb, aasta keskmine päikesekiirgus väheneb (mis tekitab depressiooni inimestes). Ööpäevane temperatuur üle 27 kraadi ja nii mitu ööpäeva järjest, mida on organismidel raske talud. 2014 oli suur kuumalaine Eestis. Praktikad Eestis- linnade planeeringutes on sees soojussaarte efektide mõju
1. pneumaatiliste ja hüdrauliliste lammutajate kasutamine; 2. hoone demonteerimine; 3. surve abil lõhkumine, mehaaniline ja keemiline lõhkumine; 4. mehaaniline lammutamine ja demonteermine; 5. õhkimine; 6. betoonkonstruktsioonide lammutamine kuuli ja kraana abil. [19] 5.1.1. Pneumaatilised ja hüdraulilised lammutajad Pneumaatilisi ja hüdraulilisi lammutajaid kasutatakse üldsiselt silla plaatide, vundamentide ja kõnniteede lammutamiseks. [19] Töö teostamise efektiivsus sõltub nende meetodite puhul haamri suurusest, betooni tugevusest, armatuurterase kogusest betoonis ja töötingimustest. [19] Sellised masinad on võimelised teostama 300800 lööki minutis ning neid võib kasutada ka vee aluste lammutustööde käigus. [19] 5.1.2. Demonteerimine Hooneid võib demonteerida mitmel moel. See koosneb seinte, vaheseinte, vahelagede demonteerimisest ja teiste konstruktsioonide lammutamisest
NÕRGA VAHEKIHI KANDEVÕIME KONTROLLIMINE: ' ' ' R=R2+h[1,5∙c'+(h γ h +2d γ d )]Kstanϕ-hB γ h =53,4+1[1,5∙1+ [(1∙19,0)+2∙(1∙19,0+1*18)]∙1,4∙tan26°]-1∙0,4∙19= 110,6 kN/m ¿ V =51,8 kN/m d Tüüp 3 on sama kui tüüp 6. 4 VUNDAMENDI TALDMIKE PAKSUSTE JA ARMATUURI ARVUTUS Vundamendi armatuuriks valin B400. Keskkonnaklass vundamentide puhul tavaliselt XC2, mille puhul tuleks kasutada betooni C25/30, Cnom=50 mm. Terase andmed: f yk 400 fyk=400 MPa; fyd= γ M = 1,15 =348 MPa Betooni andmed: f ck 25 fck=25 MPa; fcd= γ M = 1,5 =16,7 MPa; fctm=2,6 MPa; fctk,0,05=1,8 MPa 4.1.1 Teljel 1 vahemik B-C Arvutuslik pinge vundamendi talla all: V 1d 225,4 2 σ= A = 1,00 ∙ 1,3 =173 kN/m Põikjõudu kontrollin toe servast kaugusel d
Betoonist äärekivide paigaldamine 328 jm. 18 Väikeehitised maa-alal 182 Hoone juurde kuuluv varustus ja seadmed Lipuvarras 6m 3 tk Kirjakasti paigaldamine puidust 1 tk 184 Jäätmehooldusvarustus prügikonteinerid 5 tk 2 ALUSED JA VUNDAMENDID 22 Vundamendid 221 Vundamentide liiv ja killustikalused Killustukust alused tihendamisega 29,65 m3 Graniitkillustik 29,7 m3 222 Monoliitsest r/b-st alusmüürid, soklid, vundamenditalad R/B vundamendid betoonist B30 48,73 m3 Liftisahti ivundamendi valamine 0,63 m3 223 Metalltarindid
KT küsimused 1. Potsepatöö põhireeglid 2. Üldnõuded ahjudele 3. Ahjud soojamahtuvuse järgi 4. Ahjud materjali, lõõristiku ja kolde järgi 5. Kuidas laotakse kolde võlvi 6. Milliseid mörte kasutatakse potsepatöödes 7. Kirjelda umbsepõhjaga ja restkoldega ahjusid 8. Nõuded kolletele Üldnõuded korstente, ahjude pliitide, kaminate ja nende vundamentide ehitamisel Suitsukorsten on omaette ehitis, korstna ehitust ei saa siduda seinte või seinte tarinditena. Torusid, juhtmeid ja muid lõõride juurede mittekuuluvaid seadmeid ei tohi paigutada suitsulõõride sisse või nende külge. Korsten toetatakse vundamendile, et tagada korstna stabiilsus Korsten peab ulatuma üle läheduses olevate hoonete katuste Korstna kõrguste määramise põhimõtted: korstna ühenduslõõrid, olenemata arvust tehakse võimalikult vertikaalsed. Kui
Ent asudes kesklöövi piilarite ehitamisele on toimunud suurem plaanimuutus. Nähtavasti kavandati esialgu küllaltki kitsast võidukaart, mis eraldanuks järsult kooriosa koguduse ruumist. Nüüd sooviti ehitada avarat võidukaart, selleks aga pidi laiendama ka kesklöövi. Et viimase gabariit lääneosas oli aga vähemalt osaliselt valminud torniga juba määratud, siis kujundati kesklööv kummaliselt ida suunas laienevana. See tõi muide kaasa ka muudatusi vundamentide osas, mis paraku pole kasuks tulnud müüristiku stabiilsusele. Pidevalele muudatustele ja ajakohastamistele osutab ka tellisvormide areng: kui pikihoone vanemates osades näeme kaunistusena faasilud nurki, siis juha piilarite ja pikiseinte akende puhul asub selle asemele pirnvööti meenutav teravaharjaline mõigas. Esialgu, veel piilarite ja pikiseinte ehitamisel kavandati nähtavasti kodakirikulist ruumivormi. Järgnevalt on aga taas plaane muudetud ning pikihoone sai
a) Erineva raskusega hooneosade vahele, mille koormused vundamenditaldmiku all on erinevad; b) Hooneosade vahele, mille all pinnase kandevõime pole ühtlane; c) Uue ja vana hooneosade vahele; d) Vundamenditaldmiku järsu laienemise kohtadesse või tunduvalt erineva rajamissügavuse korral. LOODUSKIVISEINDAD. Paekivi on küllalt tugev, külm- ja niiskuskindel ning sobib hästi vundamentide ja seinte ladumiseks. Paekivimüüri minimaalseks paksuseks loetakse 500mm. Ladumiseks kasutatakse lubi- või segamörti. Müürimisel peetakse silmas eelmise ja järgmise kihi vuukide seotist ja seina läbisidumist seina läbivate kividega. Müürimine paekiviga on väga töömahukas. Looduskivist vundament, keldrisein, kütmata hoone sein Graniit (raudkivi) kasutatakse samuti vundamentide ja seinte ladumiseks. Materjal
· Rooma üürimajad olid tavaliselt 5-6 korruselised telliskivihooned · Suur murrang antiikaja arhitektuuris toimub 2. saj eKr Roomas · See on lausa revolutsioon ehituskunstis roomlased võtavad kasutusele lubjamördi sideainena · Hakatakse kasutama ka põletatud telliskive · Põletatud telliskivide ja lubjamördi abil laoti väga püsivaid müüre · Toestavaid sambaid ei läinud enam vaja · Sambad säilisid ilustustena · Vundamentide valamiseks hakati kasutama betooni · Sidevahendite abil on võimalik laduda suuri ja vastupidavaid kupleid · Moodi läheb ehitiste katuse kujundamine kuplitena · Kuppel ehitatakse ümmarguse põhiplaaniga hoonete kohale · Ristküliku- või ruudukujulise põhiplaaniga hoone kohale kujundatakse katus võlvina · Tavaline oli silindervõlv · Kui kaks silindervõlvi ehitati risti läbi, tekkis ristvõlv
aga vundamendi ülaserv õigel kõrgusel, siis 130m² plaatvundamendi puhul tekib 3,3 m³ suurune betooni ülekulu. Järgmiseks tähtsaks etapiks vundamendi ehitamise juures on armeerimine, mille juures tuleb järgida projektis etteantud armatuuri mõõtmeid ja paigutust. Armeerimine koosneb mitmest etapist: armatuuri ost, transport, ladustamine, lõikamine ning lõpuks paigaldamine. Kõik need toimingud nõuavad aega, raha ja kvalifitseeritud tööjõudu. Vundamentide puhul on võimalik eelpool nimetatud etappe vältida, kasutades kiudbetooni. Raketis on betoonivaluks valmis. Armatuur paigaldatakse koos betooniga. Ehitiste lint- ja plaatvundamentide valamisel kasutatavat kiudbetooni nimetatakse ARMIXTMbetooniks. Kui klassikalise armeeringu puhul paigutatakse armatuur üldjuhul konstruktsiooni teatud kindlasse kohta (tõmbetsooni), siis kiudbetooni puhul on kogu
raudbetoonelement, mis töötab omas pinnas. Diafragma töö on seotud alati ka nihketugevuse loomisega vastavas kohas. Põikseina puhul peab olema tagatud nihketugevus igas tema lõikes, samuti nihketugevus ristuvate seinte joonel. Diafragma nihketugevust kontrollitakse avaldisega kus lc on ristlõike surutud osa pikkus. 33. Hoonete konstruktiivsed elemendid ja sõlmed (vasta järgmistele punktidele)- deformatsioonivuugid (temperatuurile, vundamentide ebaühtlasele vajumisele) Deformatsioonivuugid Hoone üksikute osade vahel esineb mitmesugustel põhjustel erinevaid deformatsioone. Kõik hooned deformeeruvad temperatuuri mõjul. Vundamentide takistava mõju tõttu on need deformatsioonid hoone kõrguses erinevad ja võivad põhjustada konstruktsioonide purunemisi. Skeem Temperatuuri mõju hoonele Olenevalt hoone konstruktsioonist võib määrata ligikaudse hoone pikkuse l, mille puhul temperatuuri muutuste mõju ei tekita veel vigastusi
Betoonipumbad ja linttransportöörid (tööparameetrid ja kasutatavus) Betoonipumbad statsionaarsed pumbad paigaldatakse väga suuremahuliste betoonitööde korral objektile kohtkindlalt a nad töötavad seal kuni objekti betoonitööde lõpuni. Väiksemahuliste puhul on otstarbekam kasutada kas iseliikuvaid või auto- betoonipumpasid. Parameetrid jõudlus, segu teisalduskaugus, segu vajumine, maks töörõhk, käigusagedus, võimsus, mõõtmed, mass. Linttransportöörid - 17. Vundamentide rajamine: rammimisseadmed, vibroseadmed, puurimisseaded. Iseloomustage .. seadme kasutatavust, ehitust ja joonestage skeemid (rammipukk, mehaaniline, hüdrauliline ja diiselrammivasar); vibroramm. Rammipukk rammimisvasarad võivad olla paigaldatud kas vahetult ekskavaatori noole või kopavarre külge või kasutatakse nende töö juhtimiseks seadmeid. Peab tagama vaia kiire ja täpse paigaldamise, andma vaiale õige suuna, rammi kiire ühendamise vaiaga ning
15. Vundamendi paksus, kivide maksimaalne mõõt kivikbetoonis Paekivist 300 mm Maakivist 500 mm Looduskivist postvundament 600x600 mm Kivikbetoonist postvundament 400x400 mm Betoonist lintvundament 150...200 mm Betoonist keldrisein kui keldri põrand on < 1 m allapool maapinda 250...300 mm Betoonist keldrisein kui keldri põrand on > 1 m allpool maapinda 400...500 mm Kivikbetoonis ei tohi kivide läbimõõt ületada 1/3 müüri paksust. 16. Vundamentide armeerimine ja selle otstarve Kiviseintega hoone vundament armeeritakse taldmiku peal ja vahetult enne vahelage vähemalt kahe armatuur vardaga, mille läbimõõt on 12-16 mm. Armeerimata betoonist vundamenditaldmiku kõrguse ja väljaaste suhe on 2, kui see on väiksem, võib taldmik murduda. Otstarve: vältida ja vähendada müüritise pragunemist ning suurendada deformatisoonluukide vahekaugust. Armeerida tuleks pikad seinad, raskemini koormatud seinad, esimene plokirida
Erki Soekov, Tallinna Tehnikaülikool SOOJUS- ISOLATSIOONID EHITISTES Isolatsiooni terviklik süsteem Valiku ja paigalduse põhimõtted Tehnoloogia Vigade vältimine 1 SISU: MÕISTED SISEKLIIMA SOOJUSKAOD SOOJUSISOLATSIOON FUNKTSIOONID NÕUDED ISOLEERIMISTÖÖD VANAD HOONED VIGADE VÄLTIMINE JÄRELEVALVE 2 1 ... Soojuse temaatika mõisted; Õhu, soojuse, niiskuse, vee ja saasteainete liikumine ehitises ja keskkonnas; Sisekliima ja selle tagamine hoones; Energiatõhususe miinimumnõuded ja nende interpret...
1.1 Uuringu eesmärk ja oodatavad tulemused 6 1.2 Ülevaade uuritud elamutest 8 2 Uuritud elamute piirdetarindite ja kandekonstruktsioonide tehniline seisund ja defektid 15 2.1 Meetodid 15 2.2 Vundamendid ja esimese korruse põrandad 15 2.2.1 Vundamentide ja esimese korruse põranda tarindus 15 2.2.2 Vundamentide tehniline seisund ja kahjustused 16 2.2.3 Põrandate tehniline seisund ja kahjustused 17 2.3 Välisseinad 20 2.3.1 Välisseinte tarindus 20 2.3.2 Välisseinte tehniline seisund ja kahjustused 21 2.3
Ei põle vaid söestub aeglaselt. Termoliit-saepuru, millele on lisatud pulberlupja või kipsi ning boori ühendeid. Puitsõrestikhoonete seinte soojustamine. Kandev soojustus-saepurubetoon. Kergkruus-savikuulid, poorse struktuuriga, suletus õhupoorid. Tulekindel, õhku läbilaskev Kasutatakse katuse ja põrandakonstruktsioonides, kus koormus ja kihipaksus on väikesed, ei tihendata, RB lagede, pinnasele rajatavate põrandate või madalate vundamentide soojustamiseks. Lamekatuse tasandus ja kaldeandmise kihis. Kiire põrand 250 mm keramsiiti, 2 kihti kipsplaati, põrandakate. Tehislikud (mitmesugused vahtplastid). Poroloon-ei sobi niiske õhuga ruumide seinte või lagede soojustamiseks, sest niiskusimavus on suur. Mineraalvillad-sulatatud mineraalaine, mis pihustatakse kiududeks. Ei põle ega kõdune ning on väikse hügroskoopsusega ja suure soojapuidavusega
36. Mida loetakse keramsiidiks ning kasutuskohad? Keramsiit ehk kergkruus (tuntud ka LECA,EXCLAY,FIBO) on üldnimetus ehitus-ja täitematerjalile, mis on looduslikuga võrreldes 4 korda kergem.Kergkruus on sõmer materjal, mis saadakse savi paisumisel 1150ºC temperatuuril pöördahjus. Kergkruusa kasutatakse: kergekaalulise isolatsiooni-, täite-ja dreenmaterjalina lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel põrandate ja (vahe)lagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel põllumajanduses lägahoidlate katmiseks pinnasfilter-tehnoloogiasreoveepuhastuseks 37. Mille poolest erinevad läbimassplaadid tavapärastest keraamilistest plaatidest? Läbimassplaate kasutatakse enamasti välitingimutes. Vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 1200'C
LOODUSKIVIMATERJALID *Mineraal on ühtlane anorgaaniline mass. Igal mineraalil on kindel keemiline koostis, värvus, kõvadus, tugevus jne. Mineraale tuntakse ca 2000 ümber. *Kivimid –mineraalide kogumid; jagatakse survetugevusklassidesse *Kivimite klassifikatsioon. Geoloogilise päritolu järgi liigitatakse kivimid: 1) tardkivimid 2)settekivimid 3) moondekivimiteks. Igaüks neist jaguneb veel alaliikidesse. 1.TARDKIVIMID Tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. a)süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu jusees; aeglasel ja ühtlasel magma b)purskekivimid - on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel c)Sõmerad tardkivimid - on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Näiteks pimsskivi d)Tsementeerunud tardkivimid - on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. *Graniit on kris...
Vee liikumist pinnases põhjustavad gravitatsioonijõud, kapillaarjõud, difusioon, temperatuuride vahe, osmootiline rõhk. Pinnase veeläbilaskvust iseloomustatakse filtratsioonimooduliga, mis sõltub eelkõige pinnaseosakeste suurusest ning hulgast, aga ka vedeliku viskoossusest. Külmudes vee maht suureneb, mistõttu suureneb ka pinnase maht. See põhjustab külmakerkeid. 3...4cm meetri paksuse külmuva pinnasekihi kohta. Külmakerked ja ebaühtlased vajumised võivad enesega kaasa tuua vundamentide pragunemist. Kõige külmakerkeohtlikumad liiva ja savi vahepealsed pinnased ehk möllpinnased. Pinnase külmakerkelisus sõltub: 24 Pinnase terastikulisest koostisest Pinnase veesisaldusest Pinnasevee tasemest Kapillaartõusu kõrgusest Külmumissügavusest. Pinnasekülmumissügavust mõjutavad Väliskliima: talvine temperatuur ja talve kestus
seisukord 47 2.4 Seinad 53 2.4.1 Välisseinte lahendused 53 2.4.2 Välisseinte seisukord ja peamised probleemid 55 2.4.3 Siseseinte lahendused ja olukord 62 2.5 Vundamendid, soklid ja keldripõrandad 63 2.5.1 Vundamentide, soklite ja keldripõrandate lahendused 63 2.5.2 Keldri- ja soklikorruse niiskusrisk 65 2.5.3 Vundamentide, soklite ja keldripõrandate peamised probleemid 66 2.6 Vahelagede ja põrandate lahendused, seisukord ja peamised probleemid 75 2.7 Trepid ja trepikojad 77 2.7
Loeng nr 10. Maksumusplaanimise strateegia. Maksumusplaanimine tootmiskorraldust kavandades 10.1. Maksumusplaanimise strateegia Täielik maksumusplaanimise süsteem peab ühendama: 1. projekteerimise maksumusplaanimise ja -kontrolli 2. ehitustöövõtu kulukontrolli On olnud tavaline vaadelda projekteerimist ja ehitamist kui teineteisele järgnevat tegevust, sest traditsiooniline töövõtulepingute sõlmimise korraldus on sellist käsitlust eeldanud ja võimaldanud vaid minimaalset andmete seostamist selle kahe etapi vahel. Kuigi praegu on tavaline ka andmete kooskõlastamine selle kahe etapi vahel, on siiski seoses maksumusplaanimisega soovitav vaadelda neid etappe algul eraldi. 10.1.1. Maksumusplaanimine ja –kontroll projekteerimisel Maksumusplaanimine ja -kontroll projekteerimises on: 1. lähteülesande koostamine 2. sobiva lahenduse otsimine 3. projekteerimiskäigu maksumuskontroll Paraku on nii, et maksumusplaanija ajakulu ja pingutuse...
Nad on glasuuritud või glasuurimata. Plaadid liimitakse alumise küljega mingile võrgule. Kasutatakse neid põrandate ja välisseina paneelide katteks. Põrandale paigaldatakse nad tervete vaipadena. Seinapaneelide puhul laotakse vaibad vormi põhja ja betoon valatakse neile peale. 20. Kergkruus- omadused, kasutus Kasutus : Kergkruusa kasutatakse kergekaalulise isolatsiooni-, täite- ja dreenmaterjalina • lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel • vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel • kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel • teede mullete raskuse tasakaalustaja ja külmaisolatsioonina • põrandate ja (vahe)lagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel • pinnase isoleerimisel Omadused kergkruusal : • on valmistatud looduslikest lähteainetest • on põlematu ja külmakindel • on vaatamata kergusele tugev • on hea soojus- ja heliisolaator • ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase
· mass kuivatatakse ja töödeldakse pöördahjus · savi paisub temperatuuri tõustes põletustsoonis 1150ºC-ni · tekivad poorse struktuuri ja tugeva koorikuga graanulid Kuulide poorsus on 60...80%, tihedus 230...500kg/m3, =0,12...0,16W/mK. Keraamsiiti toodetakse mitmes fraktsioonis: keramsiitliiv jämedusega 2...4, keramsiitkruus 4...10 ja 10...20 mm. Kergkruusa kasutatakse kergekaalulise isolatsiooni-, täite- ja dreenmaterjalina · lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel · vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel · kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel · teede mullete raskuse tasakaalustaja ja külmaisolatsioonina · põrandate ja (vahe)lagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel · pinnase isoleerimisel Kergkruus on keraamiline, tulekindel looduslik toode, mis hakkab pehmenema umbes 950ºC juures ja mille sulamistemperatuur on ca 1150ºC. Kergkruus on keemiliselt lähedane neutraalsele- pH on ligikaudu 89 24
Kuus aastat, mil neid piinas pevast peva kahtlus, kas kogu kulutatu end ldse ra tasub. Kuus aastat, mille jooksul neid aga midagi sundis edasi minema. Ja siis sndis kik viie peva jooksul. 28. oktoober 1922. Howard Carter tuleb ilma lord Carnarvonita Luksorisse. Ta vrbab vljakaevamisteks tlised. 1. november 1922. Carter alustab Kuningate orus uusi kaevamisi. Ta tmbab kraavi Ramses VI haua kirdenurgast lunasse. Kraav viib tpselt lbi tlishttide tulekivist vundamentide. 4. november 1922. Nagu igal hommikul, tuleb Carter ratsa muula seljas vljakaevamispaika. Teda rabab ebatavaline vaikus. Eestline Rais Ahmed Gurgar jookseb erutatult tema juurde. Sr, me sattusime esimese hti vundamendi all kaljutrepi astmele! 5. november 1922. Prastlunaks on lahti kaevatud neli trepiastet. Pole enam mingit kahtlust: need viivad kaljuhauani. Aga mida see sisaldab? Vaaraod? Vi on see thi? Rstatud? htuks on kaksteist astet vlja kaevatud. Siis tuleb nhtavale pitseeritud kiviuks
Kergkruus: On valmistatud loodulikust materjalist ega sisalda kahjulikke ühendeid tule- ja külmakindel (pehmeneb alles 950 kraadi juures ja sulab 1150 kraadi juures) vaatamata kergusele tugev hea sooja- ja heliisolaator ei karda niiskust ega kemikaale (pH 8-9 ehk ligilähedane neutraalsele) ei hallita ega mädane ei meeldi närilistele ega putukatele Kasutamine: lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel 13 kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel (kergbetoon - koosneb tsemendist ja erinevatest kergkruusa fraktsioonidest) teede mullete raskuse tasakaalustaja ja külmaisolatsioonina põrandate ja vahelagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel pinnase isoleerimisel 23
märgistust. Savist kergkruusaks: · eriliste omadustega savi segatakse ühtlaseks massiks · mass kuivatatakse ja töödeldakse pöördahjus · savi paisub temperatuuri tõustes põletustsoonis 1150ºC-ni · tekivad poorse struktuuri ja tugeva koorikuga graanulida · Kergkruusa kasutatakse: 05.05.2014 · kergekaalulise isolatsiooni-, täite- ja dreenmaterjalina · lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel · vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel · kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel · teede mullete raskuse tasakaalustaja ja külmaisolatsioonina · põrandate ja (vahe)lagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel · pinnase isoleerimisel · Kergkruus on keraamiline, tulekindel looduslik toode, mis hakkab pehmenema umbes 950ºC juures ja mille sulamistemperatuur on ca 1150ºC. Kergkruus on keemiliselt
2. mass kuivatatakse ja töödeldakse pöördahjus 3. savi paisub temperatuuri tõustes põletustsoonis 1150ºCni 4. tekivad poorse struktuuri ja tugeva koorikuga graanulid Omadused: tulekindel looduslik toode, külmakindel, kerge, tugev, hea soojus ja heliisolaator, ei karda niiskust ega kemikaale, ei hallita ega mädane Kasutus: Kergkruusa kasutatakse kergekaalulise isolatsiooni, täite ja dreenmaterjalina · lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel · vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel · kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel · teede mullete raskuse tasakaalustaja ja külmaisolatsioonina · põrandate ja (vahe)lagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel · pinnase isoleerimisel 20. Lubisideained tootmine (tootmise etapid põletus, kustutamine), kasutuskohad Tootmine: Toorained CaCO3 sisaldavad kivimid Põletamine Põletatakse sahtahjudes, põletustemperatuur 900...11500C. Tooraine läbib ahjus 3
Töökindlate ja ökonoomsete ehituste kavandamiseks on vaja teada pinnase käitumise seaduspärasusi. Pinnasemehaanika tegelebki pinnases tekkivate pingete ja deformatsioonide ning tugevusprobleemide uurimisega ja tema ülesandeks on teoreetiliste aluste loomine konkreetsete konstruktsioonide vundamendid, tugiseinad, tunnelid projekteerimiseks ja ehitamiseks. Seega on pinnasemehaanikal samasugune roll vundamentide, tugiseinte jne projekteerimisel nagu tugevusõpetusel ja ehitusmehaanikal teras-, puit- ja raudbetoonkonstruktsioonide puhul. Eraldi distsipliini tekkimise tingis esiteks pinnase kui materjali põhimõtteline erinevus tavalistest ehitusmaterjalidest. Pinnas on dispersne materjal, mis koosneb üksteisega sidumata või väga nõrgalt seotud osakestest. Erinevalt teistest ehitusmaterjalidest on pinnase deformatsioonid seotud peamiselt tema mahu muutusega
Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Joon. 3.57. Joon. 3.58. Plaatide nõtkumine. Kohaliku tugevuse arvutustel vaadeldakse; 1. Plaatide tugevust vee rõhu vastu võtmisel; 2. Plaate toetavate talade tugevust. Siia kuulub ka põhja, parda, teki ja vaheseinte üksikute plaatide ja talade tugevusarvutus. Vaadeldakse ka kaareraamide, vundamentide ja mastide tugevust. Üld- ja kohaliku tugevuse arvutuste põhjal saadud pinged summeeritakse ja võrreldakse lubatud pingetega. Arvutuslikud ei tohi ületada lubatud pingeid. Tunduvalt alapingestatud seosed näitavad konstruktsiooni ebaratsionaalsusele ja materjali ebaotstarbekale kasutamisele. Tänapäeva tugevusarvutuste meetodid on küllalt kindlad, võimaldavad luua kergeid ja tugevaid konstruktsioone. 43
Eesti oludes, kus pinnasevesi on sageli maapinna lähedal, on see probleem suurem peenteristel ja tolmliivadel. Kapillaarjõud on põhjuseks, miks niiske liiv ja hulgast, ka vedeliku viskoossusest. Filtratsioonimooduli suurus sõltub palju ka väga oluline. halvasti tiheneb võrreldes kuivaga. Kapillaarjõududest tingitud teradevahelised pinnaseosakeste mõõtmetest, pinnase poorsus ja vee temp. V ei ole võrdne Sissejuhatus - Geotehnika - ehitustehnika haru, mis tegeleb pinnasega sidemed kaovad niipea kui pinnas küllastub veega (sademed, pinnasevee tegeliku vee liikumise kiirusega pinnases. Kuna tegelik voolamine toimub läbi seotud ehitiste või nende üksikosade projekteerimise ja ehitamisega, see taseme tõus). Pinnaseosakesed võivad olla liidetud looduslike tsementidega, pooride, siis tegelik vooluk...
23. Kergkruusa omadused: 1. valmistatud looduslikest lähteainetest 2. põletamatu ja külmakindel 3. vaatamata kergusele tugev 4. hea soojus ja heliisolaator 5. ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase 6. ei karda niiskust ega kemikaale 7. ei hallita ega mädane 8. ei meeldi närilistele ega putukatele 9. omab CE märgistust 10. Kergkruusa kasutatakse: 1. kergekaalulise isolatsiooni, täite ja dreenmaterjaline 2. lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel 3. vundamentide rajamissügavuse vähendamisel 4. kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel 5. teede mullete raskuse tasakaalustaja ja külmaisolatsioonina 6. põrandate ja lagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel 7. pinnase isoleerimisel. 8. 19. Lubisideained- tootmine (lähtematerjal, tootmise etapid), kasutuskohad 9. Õhklubjaks on põhiliselt kaltsiumoksiidi või kaltsiumhüdroksiidi sisaldavad materjalid, mis õhu käes aeglaselt kivineb reageerides õhus oleva süsihappegaasiga. 10
raskendatud või on tegemist keerulise konfiguratsiooniga. Toodetakse lisaks ehitussoojustusele tehnilisiisolatsiooni materjale, mis on kaetud mõne teise materjali kihiga. 5.1.3 Kergkruus Kergkruus on valmistatud põletatud paisuvast savist. Kergkruusa tihedus on olenevalt fraktsioonist =280-600 kg/m3(tera suurus 0-20mm). Soojajuhtivus 0,17-0,19 W/moK. Kasutatakse lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel, vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel, põrandate ja vahelagede isoleerimisel, pinnase isoleerimisel ja ka kergbetooni valmistamisel ning torustike isoleerimisel. Ei karda kemikaale, niiskust, tulekindel, ei hallita, ei mädane, külmakindlus on kõrge. 5.2 Orgaanilise päritoluga soojustusmaterjalid Soojustusmaterjale valmistatakse nii looduslikest (roogplaat, tselluvill, põhk) kui ka sünteetilistest (polüetüleen, polüuretaanid) orgaanilistest ainetest. 5.2
tema lõppeesmärk on tekitada seal, kus praegu teostatakse arheoloogilisi kaevamisi, haljastatud ja korrastatud ala, kus asub restaureeritud ja konserveeritud Edise linnus. Turistimagnet Tööde praeguse etapi ehk arheoloogiliste uuringute eesmärk on välja selgitada, mis ruumid olid linnusetornis ja milline on linnusekompleksi põhiplaan. Kompleksi ei kaevata täies ulatuses välja, vaid tehakse vundamentide järgi selgeks ruumide asukohad. Pärast mõne ruumi avastamist tehakse sinna surf ja kaevatakse see välja nagu on talitatud juba torni osas. "Tänaseks oleme saanud teada, et väravatorni keldrikorrus on säilinud peaaegu täies kõrguses, selle võlvid paraku mitte. Pool keldrikorrust on tühjaks kaevatud ja kaevatakse ülejäänud poolt. Oleme ka tõestanud, et väravatorni ees asus vallikraav," ütles Raud.
Tähtsamad kuivsegude alaliigid on: *müürimördid, *krohvimördid, *pahtelsegud (viimistlussegud), *plaatimissegud, *vuugitäited, *peenteralised betoonid jne. Silikaat kuivbetoon on betoonisegu üldisteks valutöödeks. Täitematerjali fraktsioon on kuni 10 mm. Tarnitakse kuivseguna 25 kg ja 1000 kg pakendites. Valmis betoonisegu survetugevus 20 MPa. Silikaat kuivbetoon C20 sobib mahukamateks betoneerimistöödeks. Soovituslik betoonikihi paksus on üle 30mm. C20 sobib vundamentide, põrandate, silluste, kandepostide jms. valmistamiseks. Aluspind peab olema puhas rasvast, nõest, tolmust, sooladest jms. naket takistavatest ainetest. Eemaldada naket takistavad ained – mustus, tolm, rasv jms. 25 kg kuivsegust saab 12…13 l valmissegu . Tööde teostamisel kasutada samu töövõtteid, mis valmisbetooniga töötamisel (latiga silumine, tihendamine jne.). Segu sobib kasutamiseks temperatuuril +5…+30 C. Värskelt valatud betoonikihti tuleb kaitsta vihma, läbikülmumise jt
töökulu väheneb ja jõudlus suureneb tänu mehhaniseerimise ja automatiseerimise võimalusele Keevitamine laevaehituses nõuab kõrgekvaliteedilist teostamist. Ühenduste ja õmbluste mitmekesisus ja keerukus eeldab teostajatelt mitmekesiseid teadmisi ja oskusi. Keevitajad kui oskustöölised on väga hinnatud. Keermesühendus (vintlõigeühendus). Keermesühendusi kasutatakse lahtivõetavates konstruktsioonides. Poltühenduse abil kinnitatakse agregaate vundamentide külge, koostatakse torustikke flants- ehk äärikühendustega ning pannakse kokku mitme-suguseid ajutisi konstruktsioone. Poltühendus võib olla kasutusel ka erinevate metallide ühendamisel. Sel juhul võetakse meetmeid aktiivse korrosiooni tõkestamiseks selles ühenduses. Polt ise pannakse neutraalsest materjalist (harilikult plastikust) tüüblisse. Metallide kontakti ära hoidmiseks pannakse nende vahele isoleerivast materjalist tihend. Samasugused tihendid pannakse poldipea ja mutri alla
· töökulu väheneb ja jõudlus suureneb tänu mehhaniseerimise ja automatiseerimise võimalusele Keevitamine laevaehituses nõuab kõrgekvaliteedilist teostamist. Ühenduste ja õmbluste mitmekesisus ja keerukus eeldab teostajatelt mitmekesiseid teadmisi ja oskusi. Keevitajad kui oskustöölised on väga hinnatud. Keermesühendus (vintlõigeühendus). Keermesühendusi kasutatakse lahtivõetavates konstruktsioonides. Poltühenduse abil kinnitatakse agregaate vundamentide külge, koostatakse torustikke flants- ehk äärikühendustega ning pannakse kokku mitme-suguseid ajutisi konstruktsioone. Poltühendus võib olla kasutusel ka erinevate metallide ühendamisel. Sel juhul võetakse meetmeid aktiivse korrosiooni tõkestamiseks selles ühenduses. Polt ise pannakse neutraalsest materjalist (harilikult plastikust) tüüblisse. Metallide kontakti ära hoidmiseks pannakse nende vahele isoleerivast materjalist tihend. Samasugused tihendid pannakse poldipea ja mutri alla
töökulu väheneb ja jõudlus suureneb tänu mehhaniseerimise ja automatiseerimise võimalusele Keevitamine laevaehituses nõuab kõrgekvaliteedilist teostamist. Ühenduste ja õmbluste mitmekesisus ja keerukus eeldab teostajatelt mitmekesiseid teadmisi ja oskusi. Keevitajad kui oskustöölised on väga hinnatud. Keermesühendus (vintlõigeühendus). Keermesühendusi kasutatakse lahtivõetavates konstruktsioonides. Poltühenduse abil kinnitatakse agregaate vundamentide külge, koostatakse torustikke flants- ehk äärikühendustega ning pannakse kokku mitme-suguseid ajutisi konstruktsioone. Poltühendus võib olla kasutusel ka erinevate metallide ühendamisel. Sel juhul võetakse meetmeid aktiivse korrosiooni tõkestamiseks selles ühenduses. Polt ise pannakse neutraalsest materjalist (harilikult plastikust) tüüblisse. Metallide kontakti ära hoidmiseks pannakse nende vahele isoleerivast materjalist tihend. Samasugused tihendid pannakse poldipea ja mutri alla
· Rooma üürimajad olid tavaliselt 5-6 korruselised telliskivihooned · Suur murrang antiikaja arhitektuuris toimub 2. saj eKr Roomas · See on lausa revolutsioon ehituskunstis roomlased võtavad kasutusele lubjamördi sideainena · Hakatakse kasutama ka põletatud telliskive · Põletatud telliskivide ja lubjamördi abil laoti väga püsivaid müüre · Toestavaid sambaid ei läinud enam vaja · Sambad säilisid ilustustena · Vundamentide valamiseks hakati kasutama betooni · Sidevahendite abil on võimalik laduda suuri ja vastupidavaid kupleid · Moodi läheb ehitiste katuse kujundamine kuplitena · Kuppel ehitatakse ümmarguse põhiplaaniga hoonete kohale · Ristküliku- või ruudukujulise põhiplaaniga hoone kohale kujundatakse katus võlvina · Tavaline oli silindervõlv · Kui kaks silindervõlvi ehitati risti läbi, tekkis ristvõlv
Geokangas INTERMEMBRANE Põhjavee kaitseks kasutatav veekindel kangas (sünteetilisest kiust filterkangas Typar, mis on kaetud veekindla kilega. Omadused: 1. Inertne enamusele pinnases leiduvatele kemikaalidele; 2. Täiesti veekindel; 3. Mädanemiskindel; 4. Suure tömbetugevusega, margst olenevalt 1,25...8,7 kN/m 5. Torketugevus margist olenevaß 5,8...30 kN 6. Juurestikule läbitungmatu 7. Suure "kohanemisvõimega" pinnase ebatasasustele Drenaaz Enkadrain. kasutatakse hoonete vundamentide juures püstdreenelemendina. Savipinnastes kus on suured vajumid saab kasutada vajumi kiirendamiseks. 33. Millised on kuivendusintensiivsuse alus ja kriteeriumid? Kuivenduse intensiivsus näitab veereziimi vastavust põllumajanduskultuuride kasvunõuetele, s.t. kui veereziim vastab nendele nõuetele, on kuivendus ehitatud vajaliku intensiivsusega, vastupidisel juhul on tavaliselt tegemist nõutavast madalama intensiivsusega.
samade mõõtmete puhul on nende löögienergia 2,7...4,3 korda suurem ning nad võivad süvistada 2 . . . 3 korda raskemaid vaiu sama ajaga. Diiselrammide olulisimaks puuduseks on, et nad ei pruugi käivituda pidevaks tööks esmasel katsel. Kui vai liigub väga kergesti alla, rakendatakse kogu plahvatuse energia selles suunas ning seda ei jagu löökuri ülespaiskamiseks vajalikule kõrgusele. Vundamentide kohtvaiade rajamismasinad Eestis on vundamentide ehituses toimunud olulisi muutusi. Kui varem oli vundamenditüüpide valik piiratud (rammiti betoonvaiu diiselvasaratega), siis nüüd on kasutusel mitmesuguseid kohtvaiade rajamise tehnoloogiaid: pinnast väljatõrjuvad vaiad, pinnast asendavad vaiad. Kohtvaiade rajamiseks kasutatavad puurimismasinad on paigaldatud enamasti ühekopalistele ekskavaatoritele. Pinnast väljatõrjuvad kohtvaiad: 1. Fundex vai
enamike hapete, soolade, leeliste, õlide näit. bensiini mõjudele ning korduvatele jäätumis- sulamisprotsessidele. · Ventileerimisomadused - Kergkruus on õhku läbilaskev ning seetõttu ventileeruvad ehitistest nii ehituslik, konstruktsiooniline kui ekspluatatsioonist tulenev niiskus ja aur. · Kasutusalad · Katuste ventileerimiseks · Soojusisolatsioonina · Lamekatustel · Vundamentide ümber · Kergplokkidest · vundamendid · seinad · Kergtäiteks · teede, raudteede mulded · torustike ehitused · põrandad looduslikel pinnastel · vundamentide ümber vee drenaaziks 12 Omadused: · on valmistatud vaid looduslikest lähteainetest · on põlematu ja külmakindel
www.eaei-ttu.extra.hu Lk 1. esimene pool Sissejuhatus Ehituseelarvestamisse kulu (kulutus) -hind -maksumus Kulu- rahasumma, mis on juba kas tegelikult tasutud või kuulub tasumisele olemasolevate maksudokumentide alusel mingi hüvise (toote või teenuse) eest, mujale või teenuse pakkujale nt, ehitajale on lubatus ehitusplatsile tulnud ning eest tasumine. Hind- rahasumma, mida hüvise pakkuma küsib kauba või teenuse eest, kus juures pakkuja tegelikud kulud on hinnast erinevad, üldjuhul madalad hinna ja tegelike kulude vahe on müüja kasumiks. Maksumus- kuluarvutustulemusi üldistav termin , mis esitab rahaliselt ehitise püstitamiseks vajalike ressursside hankimiseks tehtavaid kulutusi, kus juures ühe osapoole kulud on teisele hinnaks. Keskmine hind=kulud+kasum Ehituskulud selle all mõistetakse ehitisse investeerimisega seotud kulutusi, alates ehitise projekteerimisest, kuni selle ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
