Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"vundamendid" - 36 õppematerjali

vundamendid on konstruktsioonid, mille abil kinnitatakse laeva kere kõlge masinad, mehhanismid, seadmed ja aparaadid alates peamasinast, kateldest, vintsidest ja pumpadest kuni pesumasina ja ventilaatorini.

Õppeained

Vundamendid -Tallinna Tehnikaülikool
thumbnail
20
ppt

Vundamendid ja Alused

1.13 Põrandad K.Kenk 2 Aluse püsivuse all mõistetakse kogu aluse kandvate pinnasekihtide liikumatust üksteise suhtes 8.1.13 Põrandad K.Kenk 3 Ehitusaluseks kasutatavad pinnased liigitatakse: · kaljupinnased ·jämedakoelised pinnased (jämepinnased) ­ moreen ·peenekoelised pinnased ·eripinnased 8.1.13 Alused ja Vundamendid K.Kenk 4 Kaljupinnased koormuse all praktiliselt üldse ei deformeeru. Nende hulka kuuluvad graniidid, kvartsiidid, pae ja liivakivid. Jämepurdpinnasteks loetakse kivimite murenemisel tekkinud pinnaseid, milles üle 2 mm läbimõõduga osakesi on üle 50%. Nende hulka kuuluvad paerähk, kruus ja veerised. Põhimõtteliselt võib jämepurdpinnaseid lugeda headeks ehitusalusteks....

Ehitus alused
184 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Alused ja vundamendid

800*C kuuma õhku. Kuumutamine muudab mõned pinnad tugevamaks. Vundamendi materjalid Looduskivi, Tehiskivi, Betoon, Raudbetoon, Kivikbetoon Vundamentide jagunemine konstruktsiooni järgi : Lintvundament, postvundament, vaimundament, plaatvundament Lintvundamente võib valmistada: monteeritavana, kolhalvalmistatavatena Lintvundamendid: rajamissügavuse järgi jaotatakse vundamendid Süvavundamendid- rajatakse külmumissügavusest allapoole Madalvundamendid- rajatakse külmumissügavusest ülesspoole ja soojustatakse AEROCI KODULEHT Plaatvundament: Suur koormus,suhteliselt nõrk pinnas. Vähendab survet pinnasele ja vajumite erinevust. Otstarbekas lahendus, väike vundeerimissügavus, vajab vundament soojustamist. Ühtne massiivne plaat, tugevdatud servad või ristuvad lindid. Vaivundament Vaivundamente kasutatakse kehva kandevõimega pinnaste puhul...

Ehitusviimistlus
93 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vundamendid

· Kuidas jagunevad vaiad süvitamisviisi poolest? · Mis on vaia materjali olek? · Kuidas tehakse kohtvaiu? · Mis puhul kasutatakse plaatvundamente? plaatvundamente kasutatakse karkassiga hoonete puhul.(keldritega hoonete puhul samuti) · Mida nim. Sokliks? Vundamendiosa, mis ulatub üle maapinna nimetatakse sokliks · Kuidas jagatakse vundamente rajamissügavuse järgi? - madalvundamendid - rajatakse külmumispiirist kõrgemale. Sellised vundamendid võivad olla külmakerkeohtlikud kui ei takistata maapinna külmumist nende all. Üldiselt sobivad madalvundamendid väikemajadele. - külmumispiirist sügavamale rajatud vundamendid ­ kuna pinnas nende all ei külmu, siis pole ka külmakerkeid karta. - vaivundamendid · Süvavundamendi joonis. · Madalvundamendi joonis...

Ehitus materjalid ja...
54 allalaadimist
thumbnail
16
odt

Vundamet

…2 Sissejuhatus……………………………………………………………………………3 Liigitus ja materjalid…………………………………………………………………..4 Pinnas ja selle kandevõime……………………………………………………………5 Nõuded vundamendiile………………………………………………………………..6 Nõuanded……………………………………………………………………………...7 Kasutatud allikad……………………………………………………………………...8 2 Sissejuhatus Vundament tuleneb ladina keelsest sõnast “fundamentum”, mis tähendab põhja,alust, Vundament on ehituse alumine osa, mille kaudu ehitise koormus kandub alusele. Vundamendi alumist pinda, mis toetub pinnasele, nimetatakse tallaks. Talla kaugust maapinnast, nimetatakse süviseks. Vundamendi mõõtmed ja süvis sõltuvad pinnase kandevõimest ja külmumispiirist, pinnasevee tasemest, ehitise tüübist ja koormusest, keldri, allmaaseadmete ja naa...

Vundamendid
27 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Potsepa tööd

kõrvalekalle 30 kraadi, sel juhul on veel tagatud korstna tõmme ja välditud sooja pikenemisest tingitud pragunemine Hoone sees olevate suitsulõõride välispinnatemperatuur võib kõige rohkem olla 80 kraadi, Suitsulõõride läbiminekul hoone ehituslikest tarinditest pannakse läbiviimis kohtadesse isolatsiooniks 100 mm paksune kiht mittepõlevat soojaisolatsioonimaterjali Vundamendid tehakse betoonist või looduskivimüüritisena Rajamissügavuseks piisab 50-60 cm, kui pinnas on külmakerkeline siis peab sügavus olema allapoole külmumispiiri Suitsulõõrid peavad olema kogupikkuses puhastatavad Vundament tehakse korstnast iga külje pealt vähemalt 10 cm laiem ja pehme pinnase korral vähemalt 30 cm Ahjude vundamendid on samad mis korstendel Kõikide küttekollete vundamendid peavad olema rangelt horisontaalsed. Kõik...

Üldehitus
187 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Elektriaparaadid ja paigaldised

ELEKTRIPAIGALDISTE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Määratlused Elektripaigaldis (electrical installation) ­ paigaldis, mis koos- neb elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotami- seks ja/või kasutamiseks ettenähtud elektriseadmetest; elektripaigaldis võib sisaldada elektrienergia salvestusseadmeid (akupatareisid, konden- saatoreid vms.). (Siia kuuluvad ka ehituslikud osad nagu ­ paigaldus-, kande-, ja piirdetarindid, seadmete alused, vundamendid ). Elektripaigaldise käit (operation) ­ (edaspidi käit) on tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmises. Käidutoimingud hõlmavad näiteks lülitamist, juhtimist kontrollimist ja hooldamist, nii elektri- kui ka mitte- elektri töid. Elektrialaisik (skilled person, qualified person) ­ isik , kelle erialaõpe, -oskused ja ­kogemused võimaldavad vältida elektrist tulenevaid ohtusid. Ohuteadlik isik (instructed person; trained person) ­ isik, kes elektria...

Elektriaparaadid
148 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Vundamendi referaat

Haapsalu Kutsehariduskeskus Referaat Vundament 2008 Vundament tuleneb ladina keelsest sõnast "fundamentum", mis tähendab põhja,alust, Vundament on ehituse alumine osa, mille kaudu ehitise koormus kandub alusele. Vundamendi alumist pinda, mis toetub pinnasele, nimetatakse tallaks. Talla kaugust maapinnast, nimetatakse süviseks. Vundamendi mõõtmed ja süvis sõltuvad pinnase kandevõimest ja külmumispiirist, pinnasevee tasemest, ehitise tüübist ja koormusest, keldri, allmaaseadmete ja naabervundamentide olemasolust, vundamendi materjalist, ehitusviisist jmt. tegurist. Vundamendi materjalina kasutatakse betooni, raudbetooni ja looduskivi, igikeltsa alal ka puitu. Vundamente,mis rajatakse lahtisesse süvendisse, nimetatakse madalvundamentideks. Neist kasutatakse soodsate pinnaseolude korral seinte all lintvundamenti, postide all kasutatakse üksikvundamenti(nt post- või kannvundamenti), väikese kandevõimega v...

Üldehitus
167 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Majavamm ja arvutused

Põrandaaluse tuulutuse loomisel on oluline jälgida, et õhu liikumisel peab õhk põrandaalustesse konstruktsioonidesse kusagilt sisse ning kusagilt välja pääsema. Ühe tuulutusava korral õhk ei liigu. Seda asjaolu silmas pidades tuleb teada, et tihti on hoonel ka kandvate vaheseinte ja küttekollete all vundamendid , mis takistavad õhuliikumist põranda all. Seinad Seinte puhul jaguneb probleemistik kaheks. Esiteks: niiskuse liikumist takistavate (hüdroisolatsiooni) materjalide mittekasutamine. Kui tegemist on niiskete ruumidega (vannituba, kelder, pesuruum jne.), on oluline paigaldada hüdroisolatsioon. Vastasel korral liigub niiskus suurema kontsentratsiooni (suhtelise õhuniiskuse) poolt väiksema poole ja nende vahele jäävate konstruktsiooni detailide niiskustase tõuseb....

Üldehitus
53 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Hoonete soojustamine

1 Hoonete soojustamine hoonete küttesoojus kulub valdavalt välispiirete (vundament, põrandad, vä- lisseinad, katuslagi, aknad-uksed) soojakadude ning ventilatsioonist-õhuvahe- tusest tingitud soojakulude kompenseerimiseks; soojakaod läbi välispiirete ja soojakulu õhuvahetusele olenevad vahetult välispiirete soojapidavusest ja õhutihedusest; halvasti soojustatud ja läbipuhutavad, liigniisked või pragulised välisseinad, katused, põrandad ja vundamendid juhivad soojust mitu korda rohkem ning lisaks ülemäärasele küttekulule on jahtunud tarindi sisemistes osades tõenäoline ka niiskuskahjustuste ja hallituse tekkeoht; niisama palju, kui läbi välispiirete ja õhuvahetusega hoone soojust "kaotab", tuleb sinna ka küttesooja juurde anda, et oleks tagatud hoone kasutajate mugavustunne, normaalsed elu- ja töötingimused; ebapiisav soojustus ja ülekütmine kahjustavad meid ümbritsevat keskkonda,...

Ehitusviimistlus
110 allalaadimist
thumbnail
27
docx

kõik tõed materjalidest (tisler)

Näiteks niiskus, seisev ohk, vajalik temperatuur. · Algul muutub puidu värvus hallikas pruuniks, hiljem tekkib pragude võrk ja puit laguneb kuubikuteks. Sageli tekkib puidu pinnale hallitus kirme. · Selline puit on väga ohtlikuks nakkus allikaks teistele puit konstruktsionnidele. · Välist pehme mädanikku tekitavat mitut liiki maja seened. Näiteks maja vamm. Maa sees asuvate konstruktsioonides naq näiteks liiprid, postid, vundamendid , aga nnn keldri seened. · Mööbli puidus lubatakse esineda ainult ebaterveid värvusi, läbipaistat katteesipindadel võivad nad olla ainult tumeda viimistluse puhul. Puidu kaitsmine mädanikke vastu · Kõige lihtsamaks kaitse abinõuks on puitainete säilitamine mädaniku tekkitavate seente elutegevuseks ebasobivates tingimustes. · 1) ümarmaterjali säilitamine vee sees ja basseinides · 2) lumelaod, vineeri tehased...

109 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Ehitusmaterjalid

Ehitusmaterjalid Konspekt 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................1 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:..........................................................................3 1.2 EM termilised omadused:....................................................................................................3 1.3 EM mehaanilised omadused:............................................................................................. 4 2 Puit............................................................................................................................................. 4 2.1 Tähtsamad puu liigid...

Ehitus alused
236 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Majavamm

Pärnumaa Kutsehariduskeskus ehituspuusepp EP-08 Andres Volt MAJAVAMM referaat/uurimustöö Pärnu 2009 1 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................2 1. HARILIKU MAJAVAMMI LEVIK HOONETES..........................................................................3 2. MAJAVAMMI ARENGUKS VAJALIKUD TINGIMUSED.........................................................3 3. LEVIKUVIISID...............................................................................................................................4 4. EBAPIISAV RUUMIDE JA KONSTRUKTSIOONIDE VENTILATSIOON...............................4 5. KATUSTE KONSTRUKTSIOONILISED LAHENDUSED..........................................................6 6. LEKKED, MILLEGA KAASNEB MAJAVAMMI LEVIK...

Restaureerimine
40 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ehitusealused

Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb seletuskirjast, materjalide loetelust ja spetsifikatsioonist (sisaldab koguseid ja mõõte), tehnilistest ja arhitektuurilistest joonistest, hooldusjuhenditest ja muudest asjakohastest dokumentidest ja materjalidest. Ehitusprojekti sisu ja mõiste juriidiliselt on esitatud ehitusseaduses. Ehitusseaduse § 18 kohaselt on ehitusprojekt ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. Ehitusprojekt peab olema koostatud mahus, mis võimaldab hinnata ehitisele õigusaktides esitatud nõuete täitmist. Ehitusprojekti olemasolu on oluline ka hilisema ekspluatatsiooni ja hoolduse läbiviimise seisukohast. Iga teine isik või organisatsioon saab ehitusprojekti abil ülevaate ehitise tehnilisest lahendusest ja osk...

Ehitus alused
111 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Projekti seletuskiri

Koormused Katusetalade arvutamisel võtta arvesse omakaalu- , tuule ning lumekoormusi. Vundamendid Vundamentide alla jääv pinnas eemaldada kuni kõrguseni -1200 olemasolevast maapinnast. Välisseinte alla rajada raudbetoonist lintvundamendid. Samuti valada raudbetoonist lintvundamendid kandvate siseseinte alla, terrassi serva alla ning postide alla. Välisseinte vundamendid on keskelt soojustustatud 100 mm soojustusega 600 mm kõrguselt allapoole maapinda Põrandad, vahelagi Olemasoleva pinnas kooritakse ning asendatakse see tihendatud killustu ja liivakihiga (kusjuures tihendatava kihi paksus ei tohiks olla suurem kui 100 mm). Siseruumide põrandad soojustatakse 100 mm soojustusega. Välisperimeetril, 1,2 m laiuses, on soojustuskihi paksus 200 mm. Garaazi alla valatakse põrandad pinnasele kõrgusele -0.200 m Siseruumid...

Üldehitus
144 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Jaani kiriku restaureerimine

aastal alustas kiriku taastamist Poola firma PKZ. Poolteise aastaga jõuti kohendada tööjooniseid, teha nende järgi tornile kaks vahelage, tugistada torni idaportaal ja alustada koorivundamentide ning lõunakõrgseina tugistamist. 1991. aastal jätkas kiriku taastamist Eesti ehitusfirma Wunibald Ehitus, kes ehitas veel kolm vahelage, paigaldas koori katuseturvistiku ning kindlustas torni vundamendid . Vundamentide kindlustamine oli esmaseks oluliseks ülesandeks, kuna kogu Tartu alllinn on ehitatud soisele pinnasele ning vundamendid rajatud puidust parvedele või vaiadele. Pinnasevee taseme langus ja pinnase tihenemine toovad aga kaasa puitkonstruktsioonide kõdunemise ning vundamentide vajumise. Kindlustamiseks paigaldati kirikus pinnassesse 287 ca 710 meetri pikkust terasbetoonvaia. Hilisemad vaatlused näitavad, et kiriku vajumine on peatatud....

Muinsuskaitse ja renoveerimise...
22 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ehituskonstruktsioonid

EAxx.1.xxxx xxxx Ehituskonstruktsioonid Järeltöö Juhendaja: Toivo Treufeldt Koostaja: Tallinn 2010 Vastused 1. Hooneid võib liigitada: otstarbe, korruselisuse, unikaalsuse, kasutatud materjalide, konstruktiivsete lahenduste alusel. 2. Otstarbe järgi liigitatakse hooned: Tsiviilhooned(eluhooned, avalikud hooned), Tööstushooned (tootmishooned, olmehooned, abihooned), Põllumajandushooned (tootmishooned, toodnagu ümbertöötlemis ja säilitamise hooned, abihooned). 3. Korruselisuse järgi liigitatakse honed: Vähekorruselised (kuni 3 korrust), mitmekorruselised (4-9 korrust), kõrghooned (10 ja enam korruseid). 4. Soklikorrus on: korus, mille ruumide põrand on maapinnast allpool, kuid mitte rohkem kui pool ruumi kõrgust. Keldri...

Ehituskonstruktsioonid
57 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Kultuuriloo uurimustöö.

Ajalugu. Püha Risti kirik asus Paides juba keskajal. 1573. aastal lasti kirik Paide piiramisel venelaste poolt õhku. Rootsi ajal rajati praeguse kiriku ette väike puukirik, mis põletati 1703. aastal koos linnaga maha. 1730. aastail rajati rootsiaegse puukiriku kohale vanasse kasvuhoonesse abikirik. 1767. alustati keskaegse kiriku müüridele uue hoone rajamist. Esmalt puhastati ja kaevati välja vundamendid . August Wilhelm Hupeli sõnul tulid mulla alt välja keskaegsed piidad, sambad ja hauakivid. Kiriku ja torni müürid ehitati paekivist, kuid võlvimata lagi ja torni ülaosa olid puust. Paide kiriku torn ehitati mitte kiriku lääne- vaid lõunaküljele. Seda seetõttu, et siduda linna turuväljak ja kirikuhoone ühtseks klassitsistlikuks tervikuks. 10. mail 1845 aastal süttis Paide kirik. Kiriku taastamiseks korraldati korjandus....

Kultuurilugu
21 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Pinnased ja külmakerked

Vundamentide materjaliks kasutatakse tänapäeval betooni ja raudbetooni, varem ehitati vundamente ka looduskivist ja tellistest. Looduskivist kasutati enamsti paekivi, mida loati tsementi- või segamördiga. Raudbetoonist valatakse monoliitseid vundamente so. Eitatakse raketised ehk vormid, paigaldatakse terasvõrgud armeerimiseks ja valatakse betooni täis. Kui betoon on kivistunud, eemaldatakse raketised. Nii saadakse väga vastupidavad vundamendid , mis taluvad erinevaidkoormusi, näiteks paindekoormusi, mis tekitavad siis, kui pinnas on vundamendi talla all erinevates kohtades erinevad tegevused. Kui eghitusalus on homogenne so. Ühtlase koostisega, kasutatakse tavaliselt betooni. Võimalik on ehitada monoliitseid ja monteerivaid betoonvundamente....

Üldehitus
35 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Ehituskonstruktsioonidest kõike

Pinnakateteks kasutatakse värvi või plastikut. MDF-plaati on võimalik valmistada ka tulekindlana. VUNDAMENT Vundamendiks nimetatakse hoone maa-aluseid kandekonstruktsioone. Vundamendi toetuspinda nimetatakse tallaks, selle konstruktsiooni taldmikuks ja maapealset osa sokliks. Liigitus ja materjalid. Vundamente liigitatakse konstruktsiooni järgi lint-, post-, vai-, plaat- ja ruumilised vundamendid . Vundamentides kasutatavad materjalid: betoon, kivikbetoon, maakivi, paekivi, raudbetoon, silikaatbetoon, pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid. Sokkel ehitatakse ilmastikukindlast materjalist: maakivi, paekivi, graniit, marmor, viimistluskihita betoon ja betoonkivid. 14 Vundamendi minimaalne paksus: - paekivist 300 mm - maakivist 500 mm - looduskivist postvundament 600x600 mm - kivikbetoonist postvundament 400x400 mm...

Ehituskonstruktsioonid
147 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Columbia kivi referaat

(Kooli nimi) (Eriala) (Kursus) Columbia kivi Referaat Õpilane: Enda nimi Juhendaja: Juhendaja nimi (asukoht) 2012 Sisukord Sissejuhatus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 Õõnesplokid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4 90-õõnesplokk. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 140-õõ...

Ehitusmaterjalid
27 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun