................................................................................................... lk 10 1 . Asend 1) 2)La Plata madalik asub Lõuna-Ameerika mandril ja Ameerika maailmajaos , hõlmab Argentiina riigi territoriumi. Asub Põhja-Atlandi ookeani kõrval. Mäestike lähedal ei asu . 3) 55°S ja 38°W . 4) Minu kodukohast asub La Plata madalik umbes 13 150 kilomeetri kaugusel. 2. Pinnamood 1)Lame maapind, lauskmaa , tasane maapind. 2) Vulkaane pole , seepärast ka ei toimu vulkaanipurskeid ning maavärinaid ei esine . 3. Kliima 1) Külmad hoovused, mis tulevad merelt. Toob kaasa külma kliimat ja niisket õhku ehk sademeid. 2) Keskmine õhutemperatuur talvel on 12° ja suvel 21° ringis. Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16°. Aastane sademete hulk on 500- 1000 mm. Sajab enamikul ajal talvel. Talvel valitsevad seal parasvöötme ja suvel troopilise kliimavöötme tingimused
Andamani saared on saarestik Bengali lahe ja Andamani mere vahel. 2.3 Andamani saared asuvad 95° ja 15° laiuskraadide vahel. 2.4 Andamanid asuvad kodukandist umbes 7840 km kaugusel. 3 3. Pinnamood. 3.1 Saare pinnamood on künklik suurim kõrgus on 737 meetrit. 3.2 Andamanid on ümbritsetud igast küljest veekoguga ja tänu sellele esineb ka maavärinaid, tsunaaminid ning ka vulkaanipurskeid ja nende mõju inimtegevusele on suur, kuna need katastroofid hävitavad inimeste kodusid ning paljud inimesed saavad surma. 4 4. Kliima 4.1 Piirkonna peamised kliimat mõjutav tegur on ookean ning selle soojad hoovused. Ookeani stabiliseeriva mõjuta võib temperatuur päeva jooksul järsult tõusta ja öösel sama järsult langeda.Sooja hoovuse kliima on küll soojem, kuid niiskem. 4.2
INDIA-AUSTRAALIA EURAASIA LAAM LAAM Kahe mandrilise maakoore põrkumisel toimub kurrutumine ja maakoor pakseneb. Miks ei toimu siin vulkaanipurskeid? http://hays.outcrop.org/images/tectonics/press4e/figure-02-09c.jpg http://www.geocraft.com/WVFossils/collision.html Kordame C A B D 2 4 7 5 6 5 1 8 6
maakoor. • Kui põrkuvad mandrist eemal tekib sügaviku kõrvale vulkaanide rida – vulkaaniline saarkaar ( nagu kahe ookeanilise laama põrkumisel) • Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik • Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; • Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. • Laamade servalade nim põrkuvate e. kokkukulgevate servadega subduktsioon 3.3. Kahe mandrilise laama põrkumine. Convergent boundary Mandrilised laamad on kergemad ookeanilistest laamadest, seetõttu vahevöösse ei sukeldu. Ja vulkaane otseselt ei tekita. Niisuguseid kokkupõrkeid iseloomustavad maapinnal kurdmäestikud. See on mäestike tekkimise kõige levinum viis. Nt
M: settekivimid, graniit, basalt. O: settekivimid, basalt. Ookeaniline maakoor on Maa gravitatsiooniväljas ebapüsiv, vajub jahtudes ja tihenedes vahevöösse. Mandriline tänu väiksemale tihedusele vahevöösse ei vaju. 3. Laamade liikumine ja geoloogilised protsessid. A Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla. 1. Vajumiskohta tähistab süvik. 2. Tekivad kurdmäestikud. 3. Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt ja tekivad magmakolded. 4. Esineb tugevaid maavärinaid ja vulkaanipurskeid. n: Nazca ja Lõuna-Ameerika laam Euraasia ja Vaikse ookeani laam B Ookeanilaamade lahknemine (ehk spreeding) 1. Uue maakoore teke. 2. PAngasmäestike teke; saared. 3. Vulkaaniline tegevus ja maavärinad. n: Nazca ja Vaikse ookeani laam India-Austraalia ja Antarktika laam Lõuna-Ameerika ja Aafrika laam. C Mandrilaamade põrkumine. 1. Maakoore paksenemine. 2. Kurdmäestike teke. 3. Maavärinad. n: India-Austraalia ja Euraasia laam. D Ookeanilaamade põrkumine. 1. Süvikute teke. 2
Kuna riik asub mere ääres siis Kalandus ja merekaubandus on Hollandis traditsioonilised majandusharud. Hollandist rääkides võib välja tuua, et riigi pinnavormi on kõige rohkem mõjutanud meri ja jõed. Umbes 1300. Aasta paiku murdis meri läbi luiteaheliku, luitest moodustusid Lääne-Friisi saared, neist maa poole tekkisid madal padumeri Waddenzee ja Zuiderzee laht. Hollandis leiduvad maavarad : « Maagaas « Nafta « Kivisüsi « Kivisool Hollandis ei esine maavärinaid ega vulkaanipurskeid kuna lähedal ei toimu laamade liikumist ja vulkaanid puuduvad. Kliima Hollandi kliimat kujundab Põhiliselt meri. Seal valitseb parassoe ja mereline kliima, mida iseloomustavad pehme talv ja jahe suvi. Kõige pehmem on rannikuala kliima, kuid Sageli, eriti sügisel ja talvel, puhub ka põhjatuul. Meri teeb sealse kliima parajalt soojaks ja päikesepaistelisi päevi on aasta vaid 60-65. Sademete hulk on 600-650 mm aastas, eriti rohkesti sügisel. Keskmine
Päikesesüsteem ja Maa-tüüpi planeedid Katre Pohlak XII klass Rakke Gümnaasium Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid Merkuur Veenus Maa Marss Jupiter Saturn Uraan Neptuun Pluuto Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte. Päikesesüsteem mis see on? Päikesesüsteemi tsentriks on Päike - hõõguvkuum gaasikera, mille mass on üle tuhande korra suurem suurima planeedi Jupiteri omast ning 330 000 korda suurem Maa massist Lisaks päikesele kuulub päikesesüsteemi üheksa suurt planeeti ja hulgaliselt väikekehi Päike moodustab 99,8% süsteemi kogumassist ja on selle ainus energiaallikas Plaaneedid on päikesega gravitatsiooniliselt seotud Planeedid live-s Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
PINNAMOOD Suurema osa Norra pinnas katavad mäed. Norra mägismaa keskmine kõrgus on 500 m üle merepinna, aga mõned kiltmaa osad ulatuvad 2000 meetrini. Suurema osa Norras pindalast hõlmab Skandinaavia mäestik. Selle idanõlvad on lauged, läänenõlvad laskuvad järsult merre, moodustades Norrale nii iseloomuliku fjord- ja skäärranniku. Madalikke on vähe: kohati rannikul ning Oslo fjordi ja Trondheimi fjordi ümbruses. Rannikumeres on palju saari (umbes 150 000). Sellistest mägedest, mille suhteline kõrgus on enamasti mõnisada meetrit on tuntumad Dovrefjell ja Rondane, mis jagavad Norra lõuna ja põhjaosaks, siis Kjøleni ahelik (moodustab loodusliku piri norra ja rootsi vahel) ning Jounheimeni kiltmaa Lõuna-Norra lääneosas. Viimases asuvad ka Norra kõrgemad tipud Galdhøpiggen (2469 m) ja Glittertind (2472 km) Kõrglava läheduses ja süvendites on arvukalt järvi, nende hulgas euroopa sügavaim Hornindalsvatn. Mägijärvede vesi üllatab tiht...
Suurim tasandik on Loita tasandik, mis on savann ja asub Masai Mara Rahvuspargist põhja pool. Madalikke Keenias ei leidu. b) Keenia paikneb Aafrika laama idaosas. c) Viimane maavärin toimus Keenias 2 aastat tagasi ja oli 4,2 magnituudi suurune. Suurim maavärin toimus 89 aastat tagasi ja oli 7 magnituudi suurune. Viimane vulkaanipurse toimus aastal 1921, Barrieri vulkaanis. Seega võib järeldada, et riigis toimub suhteliselt vähe maavärinaid ja väga vähe vulkaanipurskeid. 5. Kliima a) Kliima üldiseloomustus: keskmine õhutemperatuur suvel ja talvel, sademete langemise aeg ja hulk. Kliimavööde. - Parasvööde Keskmine õhutemperatuur suvel on 28°C ja talvel 24°C. Kõige rohkem sajab aprillis (141 mm) ja kõige vähem sajab jaanuaris (29mm). Keenia kliimavööde on lähisekvatoriaalne. b) India ookeani rannikul on soe ja niiske kliima, sisemaale pealinna poole minnes valitseb savann.
laialipaiskumise tagajärjel ning ka vulkaanirühma magmakollete sissevarisemisel. PILT kaldeerast Purskega kaasnevad nähtused - Peamised vulkaanidega seotud nähtused on laavavoolud, vulkaaniline tuhk, mudavoolud, vulkaaniline gaas, tsunaamid, maavärinad ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete ja põllumaa näol, nälg, veereostus, haiguste levik, uppumine, lämbumine jne. Kuidas on võimalik vulkaanipurskeid ennustada? Vulkaanide juures tehakse mitut liiki vaatusi tänu millele saab umbes ennustada millal vulkaan purskab kuid selle täpsus võib kõikuda mõnest tunnist kuni nädalateni. Milliseid abinõusid rakendatakse, et vulkaanipurskel oleks võimalikult vähe katastroofilisi tagajärgi? Aktiivsete või ärkavate vulkaanide juures tehtavate vaatluste järgi saab umbkaudselt teada selle purske aja. Inimesed evakueeritakse nendest piirkondadest
tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjalikuhjumisel maapinnal. Kihtvulkaanid on laia levikuga, ehkki enamasti on nad seostatavad subduktsioonivööndi vulkanismiga. Reeglina kujutavad inimesed vulkaani just kihtvulkaanina. See on ka üsna loomulik, sest kihtvulkaanide ümber elab sageli rohkesti inimesi. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad reljeefis hästi esile. Enamik ajaloolise ajasuuremaid ja kuulsamaid vulkaanipurskeid on seotud kihtvulkaanidega. Kihtvulkaan on polügeneetiline vulkaan. Kihtvulkaani defineerimine ei ole lihtne ülesanne. Enamik vulkanismi põhjustatud pinnavorme, kaasaarvatud kihtvulkaanid, on positiivsed, erandiks on vaid kaldeerad jamaarid. Vulkaanid erinevad üksteisest suuruse ja kuju poolest. Kõige suuremad vulkaanid on kilpvulkaanid ja kõige väiksemad slakikoonused. Kihtvulkaanid jäävad suuruselt nende vahele. Üks tähtsamaid vulkaani kuju iseloomustav parameeter on nõlvakaldenurk
Sukeldumispiirkonda nimetatakse aktiivseks ookeani ääreks. Ookeanis tekib selle koha peal süvik: 3 Laamade põrkumisel tekkiva suurema surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik. Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ning tekitavad magmakoldeid. Sellises põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja vulkaanipurskeid. II ookeaniliste laamade lahknemine Ookeanide keskahelikud on niinimetatud litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. magmakolded Algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 215 cm aastas. Sellises piirkonnas on pangasmäestikud. Paari kilomeetri
VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS ASEND Makja Sibljakk Chaparral Gariig Früügana Malle, brigalov Makja Vahemereline põõsastik ja mets. PINNAMOOD GEOLOOGILINE EHITUS · Hästi liigestatud. · Esineb mäestikke, kiltmaid, madalikke. · Lõuna-Aafrikas ja Austraalias asuvad platvormsetel aladel. · Põhja- ja Lõuna Ameerikas, Euroopas noorte mäestike aladel (alpi kurrutus). VAHEMEREMAAD Euraasia laam VESUUV Aafrika laam Vahemere kohal sukeldub Aafrika laam Euraasia laama alla. Esineb maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Vesuuv, Etna, Stromboli. CALIFORNIA San Andrease murrang Põhja Ameerika lää...
lund üldsegi on sadanud Ameerikas Rainieri mäetipu ümbruses. 1971. aastal ja 1972. aastal 12 kuu jooksul kokku üle 30 meetri. · Milline on maailma kõrgeim mäetipp? Uusmeremaalane Edmund Hillary ja serpa Tenzig Norgay jõudsid 29. mail 1953. aastal esmakordselt maailma kõrgeimale mäetipule. See on Dzomolungma ehk Mount Everest ja see on 8848 meetrit kõrge. · Milline vulkaanipurse on olnud kõige katastroofilisem? Viimastel kümnenditel on olnud mitmeid laastavaid vulkaanipurskeid. Neist kõige traagilisem on olnud Sunda saarel Sumbwal toimunud Tambora vulkaani purskes. Ägedaimad pursked toimusid 10. ja 15. aprillil 1815. aastal. Ühtekokku sai surma 90 000 inimest. · Kus on toimunud kõige rängemad maavärinad? Ajaloos on olnud mitmeid vägagi laastavaid maavärinaid Lähis-Idas. 1201. aastal toimunud maavärin nõudis miljon ohvrit. 1556. aastal Hiinas toimunud maavärin nõudis 800 000 inimelu. Jaapanis 1923. aastal toimunud maavärin röövis 140 000 inimest
a) ookeaniliste laamade eemaldumine – maakoore teke(riftiorgude ja pangasmäestike teke), maavärinad(tsunamid), vulkaanipursked(vulkaaniliste saarte teke)NB! Sulgudes on kaudsed tagajärjed b) ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine – maavärinad, ookeanilise maakoore hävimine, kurdmäestike teke(kokkusurutud), vulkaanipursked, süvikute teke, kivimite moondumine c) kahe mandrilise laama põrkumine - kurdmäestike teke, maavärinad, ka vulkaanipurskeid võib tekkida d) e) kahe ookeanilise laama põrkumine – kaarsaarestike teke, süvikute teke, maavärinad, vulkaanipursked f) ning kontinentaalse rifti piirkonnas – pangastmäestike teke ja kuuma täpi piirkonnas - vulkaanipursked 4. Selgita vulkaanide tekkepõhjusi ja levikut. – Vulkaanid kujunevad, kui maa sügavustes tekkinud magma purskab pinnale. Magma tekib kivimite sulamisel vahevöös, vulkaan aga siis kui magma tungib maale. 5
Loomadest on seal skorpion, punakänguru, kõrberebane, varaan. Inimesed tegelevad enamasti rändkarjakasvatusega. Tähtsaim keskkonnaprobleem on kõrbestumine. · Vahemerelised alad. Kliimale on iseloomulik kuum(24-25 kraadi) ja kuiv suvi ning sademeterohke talv. Suvel mõjutavad kliimat troopilised õhumassid, talvel aga parasvöötme õhumassid. Kuna sademeid on vähe, on ka jõgesid neil aladel vähe. Sageli ohustavad asulaid ja teid varingud ja mudavoolud. Esineb ka maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Loodusolud on sobivad inimestele. Idaosale on tüüpiline kõvalehine taimkate. Peamine taimekasvu aeg on talv. Levinud on pruunmullad(väga viljakad). · Niisked lähistroopilised metsad. Üheks tunnuseks on igihaljus. Talved on suhteliselt jahedad, kuivad ja selged ilmad. Suvel on väga soe ja vihmane. Sellise kliima põhjuseks on mussoonid. Omapärased on mangroovtihnikud, kus tõusu ajal paistavad ainult puude võrad. Seale elustik on rikkalik, seal on kalu, kahepaikseid, linde ja krabisid
Namibi kõrbest lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole Kalahari kõrb. Kohati on seal ka mägesid.(5.) 1.3 18-26 ll ja 13-16 ip. (5.) 1.4 Umbes 9160,57 km. (8) 2. Pinnamood 2.1 Namibi kõrbes põhjaosas on liiva-, lõunaosas kaljukõrb. Mõned liivaluited ulatuvad 244 meetri kõrgusele.Põhjaosas lähevad aga liivaluited üle kruusaks. Seal asuvad ka mõned üksidkud mäed. Pinnamood on muutuv, sest liivaluited kujunevad mingi ajajooksul ümber. (4,6.) 2.2 Maavärinaid ja vulkaanipurskeid ei esine. (5.) 3.Kliima 3.1 Kui liivaluited tuulte mõjul muutuvad kas siis kõrgemaks või just madalamaks, siis see mõjutab päikese valguse paistmist mingile paigale. Kuna seal on ka mõned üksikud mäed, siis need ei lase teiselt poolt mandrit tulevaid sademeid ja tuuli läbi. Ja lõunaosas paiknev Oranje jõgi mõjutab ka mingil määral sademete hulka. (4.) 3.2 Suvel on Namibi kõrbes umbes 13-15 kraadi ja talvel 15-20 kraadi. Sademeid langeb seal
organismidest inimolenditeni, protsess eelajaloolisest inimolenditest kaasaegsete inimolenditeni võttis aga 5 500 aastat. Pythagaros avaldas VI sajandil e. Kr. esimesena, et Maa on kerakujuline. Platon, Aristoteles ja teised Kreeka filosoofid kujutasid Maad kerana, milles ringlevad tuli, vesi ja õhk põhjustavad maapinnal vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Esimese maailmakaardi koostas Klaudius Ptolemaios 2. sajandil m.a.j ., millel oli kujutatud Lõuna - Euroopat, Põhja - Aafrikat ja osa Aasiast. Alles Kopernikuse ajal (kuueteistkümnes sajand ) saadi aru, et maa on vaid üks planeetidest. Fernao de Magalhaes tegi esimese ümbermaailmareisi (1521 - 1523), mis kestis kolm aastat. Koostis ja omadused Maad saab uurida ilma kosmoselaeva abita, siiski ei olnud enne 20.
KORDAMISKÜSIMUSED. §2&3. 1. Kuidas kogutakse teadmisi Maa siseehituse kohta? (3) - * Uuritakse raskusjõu iseärasusi, * temperatuuri muutusi puuraukudes, * maavärinate poolt tekitatud löögilainete levimise suunda ja kiirust, * vulkaanipurskeid, * meteoriite. 2. Kui suur on maakera läbimõõt? - Maakera läbimõõt on 12 756 km. 3. Millistest kestadest koosneb Maa? - * Maakoor, * vahevöö ülaosa, * vahevöö alaosa, * välistuum, * sisetuum. 4. Mis on astenosfäär, kus paikneb? - Astenosfäär Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Paikneb vahevöö ülemises osas. 5. Miks on vahevöös aine vedelas olekus? (2) - * Kõrge rõhk * kõrge temperatuur. 6
teineteisest eemale triivivaks pooleks. Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. Aktiivne vulkaaniline tegevus. Nt Island. 2) Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine - Raskem ookeanilaam sukeldub kergema mandrilaama alla ja hävib. Tekivad kitsad ja sügavad süvikud.Tekib kurdmäestik. Põrkumispiirkonnas esineb tugevad maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. Nazca laam. Nt: Andid 3) Nihkumine e. Laamade liikumine külitsi - Laamade liikumine küljetsi, toimub laamade äärealadel, kus erinevad laamad liiguvad erinevates suundades, tagajärjeks maavärinad ja murrangud. Nt: P-Ameerika lääne rannik ( San Andrease murrang). 4) Kahe mandrilise laama põrkumine - laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks,
Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kihtvulkaanid on laia levikuga, ehkki enamasti on nad seostatavad subduktsioonivööndi vulkanismiga. Reeglina kujutavad inimesed vulkaani just kihtvulkaanina. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad reljeefis hästi esile. Enamik ajaloolise aja suuremaid ja kuulsamaid vulkaanipurskeid on seotud kihtvulkaanidega. Kihtvulkaanid on reeglina suuremad kui slakikoonused, kuid väiksemad kui kilpvulkaanid. Kihtvulkaani nimi tuleb ettekujutusest, et vulkaani läbilõige koosneb vahelduvatest laava ja tefra kihtidest. Kihtvulkaanid võivad enda koosseisu haarata ka väiksemaid vulkaane, näiteks slakikoonuseid. Kihtvulkaanid on levinud peaaegu kõigis piirkondades, kus esinevad vulkanismi ilmingud, kuid kõige levinumad on nad kahtlemata mandrilise ja ookeanilise
ilma troopilised õhumassid. Lõunapoolkeral on asjad vastupidi. Õhumassid, mis kujunevad ekvaatori ja troopika lähedal on kuumad. Polaaraladel on külmad õhumassid. Parasvöötme õhumassid on suvel soojad ja talvel külmad. Mandrite kohal on õhumassid kuivad ja merepinna kohal niisked. Kuidas on tekkinud Himaalaja mäestik ja mis seda iseloomustab? Kahe mandrilise laama kokkupõrkel (Euraasia ja India). Esineb tugevaid maavärinaid, kivimid kuhjuvad üksteise otsa, subduktsiooni ei toimu. Vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks (Himaalaja). Kurdmäestikud on sulgunud ookeani (Tethyse) kohal. Kuidas tekib külm front? Mis sellega kaasneb?Front on kitsas eraldusvöönd kahe erineva õhumassi vahel. Külm front liigub tavaliselt kiiremini kui soe front. Külmad õhumassid liiguvad soojade õhumasside alla, kuna külm õhumass on raskem soojast. Paduvihm, äike. Sajab frondi taga. SOE FRONT peale tungib soe õhumass. Kerge soe õhk liigub külmale õhule peale ja jahtub
koosnevatesse pilvekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda teleskoopidega nähtava valguse spektris. Veenuse pind pole Maalt teleskoobist vaadatuna alalise katva paksu pilvekihi tõttu nähtav: 4963 km kõrgusel paikneb tihe, 7172 km kõrgusel hõredam pilvekiht. GEOLOOGIA Veenuse pinnal on jälgi laiaulatuslikust vulkaanilisest tegevusest ning atmosfääris leiduv väävel viitab sellele, et seal võis hiljuti esineda vulkaanipurskeid. Kokku on Veenuselt leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, millest mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. Lisaks leidub seal veel ~3 km kõrgusi mägesid, 2 km sügavune, 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe ning vulkaan, mille jalami läbimõõt on 300 400 km, kõrgus 11 km. Umbes 80% Veenuse pindalast moodustavad tasandikud ning ülejäänu kaks kõrgemat
Plahvatuste põhjuseks on kuuma magma tungimine põhjaveekihti, mille tagajärjel osa põhjaveest aurustub ja põhjustab suure rõhu tõttu plahvatuse. Plahvatuse käigus väljapaiskunud materjal moodustab kraatrivalli. Kraatrisse aga koguneb vesi, mis moodustab järve. Kuulsaimad maarijärved on Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal. "Supervulkaan" ehk "hiidvulkaan" on suhteliselt hiljuti loodud termin, millega tähistatakse Maa ajaloo kõige võimsamaid vulkaanipurskeid. Ajaloolisel ajal ühtegi supervulkaani purset esinenud ei ole. Supervulkaanid võivad olla seotud kuuma täpi vulkanismiga (näiteks Yellowstone'i vulkaan), aga ka subduktsioonivöönditega (näiteks Toba vulkaan). Tavaliselt ei ole sellised vulkaanid lihtsalt äratuntavad, sest esiteks on nad tohutu suured ning teiseks oli purse nii võimas, et vulkaanist jäi järgi vaid kaldeera ehk hiiglaslik lohk maapinnas, mitte mägi. Maavärinad
Maismaa kõrgeim mägi on Serra da Estrela, mille tippp on 1993 m üle merepinna. Pikk rannajoon sadamakohtade ja ookeani suubuvate jõgedega on meremeestele heaks kasvulavaks. See on ka oluline kaubandusele. Hinnas on ka turism, mis toob palju raha sisse. Paljud välismaalased eelisatavad puhkamiseks just Portugali tänu tema soodsale kliimale jms. Assooridel, mis asuvad riigi põhjaosast 1200 km kaugusel Atlandi ookeanis, esineb palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Inimesi elab seal ikkagi palju ning suvitama sõidab ka väga palju inimesi. KLIIMA Portugalis on Vahemere kliima, Csa lõunas ja Csb põhjas, vastavalt Köppeni kliima klassifikatsioonile. Portugal on üks soojemaid euroopa riike. Keskmine maismaa temperatuur vareieerub 13°C mägises põhjas kuni üle 18 °C lõunas. Suvel võivad temperatuurid ületada 50°C. Kuumusrekord 50,5 °C sündis Riodadesis
Neli Portugali suurimat jõge algavad Hispaaniast ning suubuvad Atlandi ookeani. Minho voolab riigi põhjapiiril. Douro läbib Põhja-Portugali ja suubub Porto linna juures. Tejo jõgi voolab Portugali keskosas ja moodustab enne ookeani jõudmist lehtersuudme. Selle ääres asub ka Lissabon. Guadiana jõgi voolab samuti Hispaania piiril. Assoorid saared kuuluvad Portugalile, kuigi nad asuvad riigi põhjaosast 1200 kilomeetri kaugusel Atlandi ookeanis. Saartel toimub palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Portugali loodusvaradeks on kork, rauamaak, vask, tsink, tina, hõbe, kuld, uraan, volfram, marmor, savi, kips, sool. Olulise tähtsusega on rikkalikud kalavarud, ulatuslikud põllumaad ja hüdroressursid. Taimestik on Portugalis mitmekesine. Põhjapoolsetel aladel on ainult võsa. Mäenõlvadel on aga kas tamme-, papli-, korgi-, tamme- ja pöögimetsad. Lõunaosas on tasandikud. See on tuntud õlipuude poolest.
radiaalsümmeetria kiireline sümmeetria, organismist on võimalik läbi suunata kujutlev kesktelg, millest lähtuvad kiired jagavad organismi sarnase ehitusega sektoriteks. bilateraalsümmeetria kahekülgne sümmeetria, organismi kehaehitus on võimalik kaheks jaotada vaid ühe sümmeetriatasandiga, mille tagajärel saab kahte osa vaadelda üksteise peegel pildina. 5.) Ürgsupi hüpotees: Maa pinda mõjutasid tugev ultraviolettkiirgus, äike ja meteoriidid. Väga palju oli vulkaanipurskeid, mis paiskasid välja gaase. Kõik eelmainitud tegurid olid energiaallikaks gaaside segu moodustavate anorgaaniliste elementide ja ühendite omavahelistes reaktsioonides. Meredes hakkas kogunema süsiniku-, vesiniku- ja lämmastikuüheneid, tekkisid valkude struktuuriosad ja nukleiinhapped. 6.) Elu teke on tavaliselt jagatud kolmeks etapiks. Kõigepealt tekkisid anorgaanililised lämmastiku sisaldavad ühendid, mid olid nukleiinhapete ja valkude koostisosadeks. Teises etapis orgaanilised
looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest (Põhja-Iirimaa) on osa Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist. Keeled: iiri ja inglise Pealinn: Dublin President: Mary Patricia McAleese Peaminister: Brian Cowen Pindala: 70 280 km² Rahvaarv: 4 109 200 Rahaühik: euro Maakood: 353 2 Litosfäär Iirimaa asub Euraasia laamal. Iirimaa ei ole maavärina ohtlik piirkond ja vulkaanipurskeid seal ei esine. Põhja-Iirimaal on baikali ja kaledoonia kurrutuse piirkond, Lõuna-Iirimaal on hertsüünia kurrutuse piirkond. Pinnamood vaheldub soode ja madalate kõrgustikega, meenutades ühte suurt anumat, mille keskosa on tasane või madal ja ääres kõrged. Idas paikneb Wicklow mäestik ja edelas Kerry mäestik, kuid Iirimaa kõrgeimaks tipuks loetakse Carrauntoohil (1041m), mis asub Kerry mäestikus Lõuna-Iirimaal.
nimetatakse astenosfääriks. Mõnesaja kilomeetri paksune astenosfäär on osalise sulamise tõttu plastne ning sügavusest pärit soojusvood panevad selle ainese väga aeglaselt liikuma. See liikumine on omakorda rebendanud astenosfääri peal oleva hapra litosfääri eri suurusega plokkideks ehk laamadeks. Kuna laamad liiguvad, st eralduvad üksteisest või põrkuvad omavahel, toimub nende äärealadel maavärinaid ja vulkaanipurskeid ning maakoore kokkusurumisel tekivad mäestikud. Maakoor jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks. Mandriline maakoor on väiksema tihedusega ning oluliselt paksem (25–70 km) kui ookeaniline maakoor (5–10 km). Kõige paksem on mandriline maakoor kõrgete kurdmäestike piirkonnas, näiteks Himaalajas. Kõige õhem on maakoor ookeanisüvikutes, kus võib selle paksus olla paiguti vaid paar kilomeetrit. Mandrilisele maakoorele on omane keerukas tekkelugu ja väga mitmekesine koostis: seal
Sisetuum on niklist ja rauast koosnev kera. Sisetuumas on tohutu rõhu tõttu tahkes olekus. Litosfäär Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast. Liigendunud laamadeks. Laamad Litosfääri hiigelblokk. Maa siseenergia ja sellest tuleneva vahevöö ainese aeglase liikumise tõttu on koor pragunenud mitmekümneks tükiks, mis üksteise suhtes liikudes põhjustavad muuhulgas maavärinaid ja vulkaanipurskeid jm. Need litosfääri tükid ongi laamad. Maa on Päikesesüsteemi ainus liikuvate laamadega planeet. Eesti asub laamapiiridest kaugel, mistõttu ei esine siin tugevaid maavärinaid ega vulkaanipurskeid. Laamade piirialadel toimuvadki kõige maakoore suurema ulatusega muutused: murrangud, maavärinad ning vulkaanipursked läbi pragulise maakoore. See on nii sellepärast, et laamade servad kas: - hõõrduvad üksteise vastu; kohtades, kus laamad nihkuvad küljetsi ja nügivad üksteist oma
hotellid, mägimajad ja ekskursioonid. Suur osa külastajaid on arvatavasti matkajad. Infrastruktuuri on sellisele maastikule raske rajada. Teesid ei saa rajada sirgeid vaid tuleb mägede ümber juhtida või külgedele ehitada. Samuti on raskendatud põldude rajamine. Peab leidma piisavalt laugeid alasid, kuhu on võimalik põldu rajada. Mullad on Norras väheviljakad. Maa mis sobib põllumajanduseks, moodustab pindalast 3%. Norra paikneb Euraasia laama ääreosas. Samas mingeid vulkaanipurskeid ega maavärinaid riigis ei esine. Kliima: Norra kliimat kujundavad asukoht, mere lähedus ja pinnamood. Oma asukoha tõttu peaks kliima olema jahedam, aga soe Põhja-Atlandi hoovus muudab talved pehmemaks ja suved soojemaks ning niiskemaks. Mägine pinnamood peab mere pealt tuleva niiskuse kinni ja see sajab maha. Peamine niiskus sajab maha riigi lääneosas. Norra kliima kõigub aastate lõikes palju, eriti põhjapoolseimatel aladel, mis asuvad parasvöötme piiril
gaasipilved. · Plahvatuse käigus võib vulkaani lõõri toitva magmakolde lagi sisse vajuda, mille tagajärjel tekib väga suure läbimõõduga langatuslik hiidkraater- kaldeera. · Vulkaanide gaaside seas on esikohal veeaur, kuid eraldub ka hulgaliselt mürgist süsinik- ja vääveldioksiidi ning kloori, flouri jt ühendeid. · Mudavoolud ehk lahaarid, mis segunevad sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga silmapilkselt. · Vulkaanipurskeid on võimalik kontrollida, kuid nende täpsus võib kõikuda mõnest tunnist nädalateni. · Vulkaanipursete ennustamiseks viiakse läbi mitmesuguseid vaatlusi: 1. soojusmonitoor uuring- satelliitidelt mõõdetakse infrapunase kiirguse sensoritega vulkaani koonuse pinnatemperatuuri ja maapinnalt jälgitakse põhjavete seisundimuutusi 2. seismilised vaatlused- registreeritakse vulkaanialuse magma liikumsest tingitud maavärinate sagedust ja intensiivsust. Maavärinad
Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik. Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik. Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid. Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. Subduktsioonivöönditega on ümbritsetud suur osa Vaiksest ookeanist (Vaikse ookeani tulerõngas). o Kahe ookeanilise laama põrkumine- Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla. Sukeldumisjoont tähistab süvik (sügavaim 11022m Mariaani süvik). Veealuste vulkaanide vöönd moodustab üle merepinna kerkides vulkaanilisi kaarsaarestikke (Kuriilid, Mariaani saared,
A 1. Kuidas kujunevad ja mis mõjutavad kiirgusbilansi elemente Maal? Maale saabunud ja Maalt lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusbilansiks. Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus-peegeldunud kiirgus-maapinna soojuskiirgus. Maale tulevast kiirgusenergiast peegeldub tagasi 6% atmosfääris ja 20% peegeldub tagasi pilvedest. Kiirgusenergiast seotakse 16% atmosfääri poolt ja pilved seovad 3%. Maapind (sh ookeanid) seob endaga 51% ja 4% peegeldub Maapinnalt tagasi. Maapinnast tulev kiirgus kulub õhu soojendamiseks. 23% energiast kulutatakse maapinnal vee aurustamisele. 6% kiirgusest läheb otse Maalt kosmosesse. Maale tuleb lühilaineline kiirgus, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis peegeldub atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris -Hajumine (scattering)...
ja loomi. Siin elavad leopardid, samuti peab parki oma koduks vähemalt kaheksa liiki eredavärvilisi jäälinde. Soopiirkond on ideaalseks elupaigaks mudahüpikule, linnutapikule, signaalkrabile, samuti ka mürgisele kuldse mustriga mangrooviamaole. Seal lendleb suuri pimestavalt oranže, kollaseid ja punaseid liblikaid ning 20 cm tiiva siruulatusega ööliblikaid (3) Märkimist väärib kindlasti ka Pinatubo vulkaanipurse 1991.aastal, mis on üks hilisemaid suurimad vulkaanipurskeid viimasel ajal. Pinatubo on aktiivne vulkaan saarel Luzon, mis asub Filipiinidel. See et vulkaan ellu ärkas oli kindlasti õudusunenägu, kuna Pinatubo polnud endast 6000 aastat elumärki andnud ning teda nimetati kustunud vulkaaniks. 2.aprillil 1991 ärkas Pinatubo oma pikast unest: Vulkaani kaldeerast ja loodenõlva lõhedest hakkas kerkima aurupilvi. Arvatakse, et vulkaan ärkas ellu tänu sagedamaks muutuvate maavärinate tõttu. Kõik
Veenus on üldiselt tasane, rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Madalamad alad ("ookeanid") vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade (mandritega). Osaliselt sarnaneb planeedi pind kivikõrbega. Avastatud on kuni 3 km kõrguseid mägesid, 2 km sügavune , 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe ning vulkaan, mille jalami läbimõõt on 300-400 km. Sageli on vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Kokku on Veenuse pinnal leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. Mandrilaamade liikumisele tüüpilised elemendid siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse kõrgemast temperatuurist tingitud tahke pinnakihi (Veenuse koore) väiksemat paksust ja suurem at painduvust. Muidugi on Veenusel ka suur
Väga niiske ja väga kuiv aastaaeg, sademeid 500-1000 mm. Temp aastaringselt kõrged 20-30' Nähtav valgus: lainepikkus 380- 760nm. Ookeaniline maakoor ja mandriline maakoor- Põrkuvad Lõuna-Ameerika läänerannikul ja Vaikse ookeani loode osas. Ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla ja sulab seal ehk hävineb. Seal kus ta sukeldub, sinna tekib süvik. Mandriline maakoor kurdub suure surve all ja sinna tekib mäestik. Sealsetse piirkondades on samuti palju maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Ookeaniline maakoor ja ookeaniline maakoor- Lahknevad ja see annab magmale võimaluse maakoorde tungida. Sellepärast tekivad sealsetes piirkondades maavärinad ja vulkaanipursked, keskele tekib riftiorg. Selle tagajärjel tekib juurde uut maakoort ja nii on ka tekkinud näiteks Island. Ookeaniline maakoor ja ookeaniline maakoor Oos on pikk kitsas ja järsusnõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualustes tavaliselt pikilõhedes voolavate jõgede surveliste sulamisvete poolt
Litosfäär 1) Kuidas saadakse andmeid maa siseehituse kohta? Puuraukude tegemisel uuritakse maavärinate, vulkaanide tugevuse tulemusel maapinnale jõudnud kivimeid(erinevad kivistised, seismilised lained). Paljanditelt ja kaevandustest. Raskusjõu iseärasuste, maavärinate poolt tekitatud löögilainete levimise suunda ja kiiruse, temperatuuri muutusi puuraukudes, vulkaanipurskeid, meteoriite jms. andmete põhjal. 2) Seismilised lained, nende jaotus ja levik erinevates keskkondades? Võivad tekkida looduslikult (nt maavärinad) ja tehislikult (nt plahvatused). Seismiliste lainete uurimisel põhineb seismoloogia. Seismilisi laineid mõõdetakse seismomeetriga. Seismilised lained jagunevad: Pikilained ehk p-lained · Levivad kuni 13 km/h.
sukeldub kergema mandrilaama alla. Subduktsiooni ehk suke ldumispiirkonda nimetatakse ka aktiivseks ookeaniääreks. Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik; Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik, Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding)- Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. Tekib juurde uut maakoort- tekib ookeani keskahelik. Ookeani keskahelik võib ulatuda üle merepinna-tekivad saared. Nii algab ookeaninõo laienemine. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 215cm a. Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad
20. Mis iseloomustab Põhja-Euroopa pinnamoodi? Põhja-Euroopa on poolsaarte ja saarte regioon, mida eraldavad üksteisest lahed. Pinnamoe oluline element on mägismaa. Mäed pole kõrged, aga nad on järsud. Järved on sügavad. Euroopa kõige kirdepoolsem riik Island on basaltkivimist koosnev saar. 21. Mille poolest on eriline Islandi loodus? Islandi saarest kolmveerand on viljatu ja metsatu. Maastik on järsk ja mägine ning suures osas liustikega kaetud. Regioonis esineb vulkaanipurskeid, maavärinaid ja seal on palju kuumaveeallikaid, mis muudavad riigi üheks kõige aktiivsemaks vulkaaniliseks piirkonnaks maailmas. Kuumaveeallikaid leidub igas saare osas. Põllumajandusega ei tegeleta, sest sealne pinnamood meenutab kuumaastikku. 22. Milline on Põhja-Euroopa kliima? Skandinaavia poolsaare mägisel alal ning Põhja-Soomes on lähisarktiline kliima. Soome, Rootsi ja Norra sisemaal on aga parasvöötme mereliselt mandrilisele üleminekukliima jahedate suvedega
tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik · Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; · Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. B. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding) · Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks
KULD Tartu 2011 Sisukord 1. Kuld Huvitavaid fakte 3 2. Füüsikalised omadused 5 3. Keemilised omadused 6 4. Kuld ajaloos 7 Kuld ja inimese loomine 5. Peruu kulla maa 8 6. Maiad ja atlan 9 7. Kasutatud kirjandus 10 KULD Huvitavaid fakte Mis on kuld ja miks seda tähistatakse tähisega Au? Kuld on haruldane metall, mille sulamistemperatuur on 1064°C ja keemispunktiga 2808°C. Sümbol Au on tuletatud lühend kreeka keelsest sõnast Aurum, mis tähendab tõlkes ,,särav päikesetõus". Sellised iseärasused nagu kõrge roostekindlus, plastilisus ja elektrijuhitavus on aastasadu alal hoidnud inimkonna huvi kulla vastu. ...
9736e24 kg Maa kogupindala: 510 065 284,702 km2;. Maa ruumala: 1 083 230 000 000 km3;. Maa on ainuke planeet, mille inglisekeelne nimi ei pärine Kreeka/Rooma mütoloogiast. Nimi pärineb vanainglise ja germaani keelest. Muidugi on olemas sadu teisi nimesid planeedi kohta teistes keeltes. Pythagaros avaldas VI sajandil e. Kr. esimesena, et Maa on kerakujuline. Platon, Aristoteles ja teised Kreeka filosoofid kujutasid Maad kerana, milles ringlevad tuli, vesi ja õhk põhjustavad maapinnal vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Esimese maailmakaardi koostas Klaudius Ptolemaios 2. sajandil m.a.j ., millel oli kujutatud Lõuna - Euroopat, Põhja - Aafrikat ja osa Aasiast. Alles Kopernikuse ajal (kuueteistkümnes sajand ) saadi aru, et maa on vaid üks planeetidest. Fernao de Magalhaes tegi esimese ümbermaailmareisi (1521 - 1523), mis kestis kolm aastat. Maad saab muidugi uurida ka ilma kosmoselaeva abita. Sellele vaatamata ei olnud kuni kahekümnenda sajandini kaarte tervest planeedist
Geoliigiline ajaskaala Ürgaegkond ehk arhaikum (kr. archaikos 'vana '), vanim aegkond Maa geoloogilises ajaloos; algas rohkem kui 3,5 mljr. aastat tagasi, kestis u. 1 mljr. aastat. Arhaikum oli intensiivsete mäetekkeprotsesside ja elava vulkaanilise tegevuse aeg, mistõttu talle vastava arhailise ladekonna kivimid on tugevasti kurrutunud ja intrusioonidest läbitud. A- i valdavaimaks kivimeiks on moondekivimid: gneisis, graniitgneisis, kristalsed kildad, kvartsiidid, harvem marmorid; moondumata süva- ja settekivimid peaaegu puuduvad. Orgaanilise elu jälgi seni leitud pole, v.a. problemaatiline vetikas Corycium enigmaticum Karjalast ning ainuõõsseid meenutav Atikokania P-Am-st. Süsiainekogumikud ja lubjakivide esinemine lubavad siiski oletada organismide olemasolu juba arhaikumis. A-i kivimid avanevad ulatuslikult Balti kilbil ja Kanadas. A-i maavaradest kasutatakse ulatuslikumalt rauamaake. Eestis kuuluvad a-i kivimid kristalse alusko...
Dinosauruste väljasuremise kohta pole mitte kellegil täpseid andmeid, kuid paljud inimesed on oletanud ja välja möelnud erinevaid teooriaid. Alvarezi asteroidi teooria. See on kõige laialdasemalt levinud teooria. Selle järgi tabas Maad umbes 65 miljonit aastat tagasi 6-15 kilomeetrise diameetriga asteroid. Kohutav plahvatus paiskas atmosfääri miljoneid tonne pinnast, põhjustades hiiglaslikke tulekahjusid, tsunaamisid, äikesetorme, happevihma, maavärinaid ja võib-olla isegi vulkaanipurskeid. Kokkupõrge põhjustas maa atmosfääris keemilisi muutusi, mis viisid taimede väljasuremiseni, mida dinosaurused sõid. Plahvatuse kuumus tappis kõik kokkupõrke koha läheduses elanud eluvormid. Atmosfääris hõljuv tolm varjas päikese kuudeks, mis põhjustas globaalset temperatuurilangust. Dinosaurused ei kohanenud nende muutustega ja surid välja. [1] Veeuputuse teooria Dinosaurused hävinesid globaalses veeuputuses. See teooria ei ole aga hästi tuntud kuna seda
Võru Kesklinna Gümnaasium Looduskatastroofid Referaat Sisukord 1. Saateks lk 3 2. Maavärinad lk 4 3. Üleujutused lk 5 4. Vulkaanid lk 6, 7, 8 5. Tornaadod lk 9 6. Kokkuvõte lk 10 7. Kasutatud allikad lk 11 8. Pildid lk 12 Saateks Me elame planeedil, mis on täis ohte. Maavärinat inimtühjas kõrbes või keeristormi asustamata piirkonnas ei peeta katastroofiks ning äärmisel juhul nimetatakse toimunut looduse vaatemänguks. Loomulik sündmus muutub katastroofiks alles siis, kui see tekitab suurt ainelist kahju ning nõuab arvukaid inimohvreid. Isegi katastroofi kriteerium on täpselt paika pandud: kui aineline kahju on üle miljoni dollari või hukkub rohkem kui 100 inimest. Kuid laastav maavärin suurlinnas või tihedalt asustatud piirkonda tabanud ja suurt materiaalset kahju tekitanud keeris...
kurdudesse, tekib kurdmäestik · Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; · Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid Joonis 5. Ookeanilaama sukeldumine maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. B. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding) · Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. · Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2 15cm aastas. · Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad.
Kihtvulkaan Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Kihtvulkaanid on laia levikuga, ehkki enamasti on nad seostatavad subduktsioonivööndi vulkanismiga. Reeglina kujutavad inimesed vulkaani just kihtvulkaanina. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad reljeefis hästi esile. Enamik ajaloolise aja suuri ja kuulsaid vulkaanipurskeid on seotud kihtvulkaanidega. Kõige suuremad vulkaanid on kilpvulkaanid ja kõige väiksemad vulkaanid on slakikoonused. Kihtvulkaanid on reeglina suuremad kui slakikoonused, kuid väiksemad kui kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid võivad enda koosseisu haarata ka väiksemaid vulkaane, näiteks slakikoonuseid. Kihtvulkaanid on levinud peaaegu kõigis piirkondades, kus esineb vulkanism, kuid kõige levinumad on nad mandrilise ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril ehk subduktsioonivööndeis.
Pealinn Lissabon asub geograafilistel koordinaatidel: 38º N 9º W ning on Jõhvist linnulennult 3449 km kaugusel. Kellaaegade erinevus on Eestil Portugaliga kaks tundi. SAARED Atlandi ookeanis kuuluvad Portugalile Madeira saar ja Assoori saarestik. Assoori saarestiku alla kuuluvad kolm rühma: Läänerühm (Corvo ,Flores), keskrühm (Faial, Pico, São Jorge, Graciosa, Terceira) ning idarühm (São Miguel (peasaar), Santa Maria). Assoori saartel toimub palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid. 4 PINNAMOOD, LOODUS Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja ja lõunaosa. Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. LoodePortugal on kuivem. Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik.
Laamade põrkumisel tekib tugev surve, mille käigus pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid mitme tuhande meetri kõrgusteks mäestikeks. Seda kõike saadavad tugevad maavärinad ja vulkaanipursked. KAHE MANDRILISE LAAMA PÕRKUMINE - nende servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeteks mäeahelikeks. Mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse vajuda, seetõttu kuhjuvad kivimid üksteise otsa, kasvatades mandrilist maakoort aina paksemaks. Esineb tugevaid maavärinaid. Vulkaanipurskeid on vähem, sest maakoor on väga paks. KAHE OOKEANILISE LAAMA PÕRKUMINE - ühe laama serv sukeldub vahevöösse. Neeldunud laama serva kohale tekib veealuste vulkaanide vöönd. Kui vulkaanid kasvavad üle merepinna, siis moodustavad neist vulkaaniliste saarte ahelikud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
