1. El Salvador asub kariibi laamal. Kariibi laam on peamiselt ookeanilise maakoorega laam Kesk-Ameerika ja Kariibi mere all Lõuna-Ameerika põhjarannikust põhja pool. Kariibi laama pindala on umbes 3,2 miljonit km². Ta piirneb Põhja-Ameerika laama, Lõuna-Ameerika laama, Nazca laama ja Cocose laamaga. Need piirid on intensiivse seismilise aktiivsuse piirkond, kus esineb sageli maavärinaid, tsunamisid ja vulkaanipurskeid. Kariibi laam liigub Cocose laama poole. Idas sukeldub Cocose laam Kariibi laama alla. Piirkonnas puuuduvad kuumad täpid. Asub Vaikse ookeani tulerõngas. Rahvastiku tihedus 294,7 in/km2 Kõige väiksem ja tihedalt asustatud riik kesk-ameerikas. El Salvador on vulkaaniderikas. Enamus vulkaane on suikunud ainult mõned on veel aktiivsed nt Santa Ana, San Salvador, San Miguel. Tugevam purse võib osutada väga ohtlikuks. El Salvadori viimane hävitav vulkaanipurse leidis aset 1
omadused. Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest.Tuntud kilpvulkaaniks on vulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare. Kihtvulkaan Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm.Kihtvulkaanid on laia levikuga. Reeglina kujutavad inimesed vulkaani just kihtvulkaanina. Enamik ajaloolise aja suuremaid ja kuulsamaid vulkaanipurskeid on seotud kihtvulkaanidega. Kõige suuremad vulkaanid on kilpvulkaanid ja kõige väiksemad slakikoonused. Kihtvulkaanid on reeglina suuremad kui slakikoonused, kuid väiksemad kui kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid võivad enda koosseisu haarata ka väiksemaid vulkaane, näiteks slakikoonuseid. Slakikoonus Slakikoonus on vulkaanilise tekkega kooniline küngas või mägi. Koonuste kõrgus ulatub enamasti mõnekümnest mõnesaja meetrini. Maar
Maakoor Mandriline Ookeaniline Mandriline: vanem, paksem, 30-40 km paksune - mäestikes on paksem, koosneb heledatest kivimitest, tihedus on väike erinevatel kivimitel, põhiliselt graniit ja gness. Ookeaniline: õhem, noorem, kivimitel on suur tihedus, tumedad kivimid, põhiliselt basalt. Laamad: 1) Mis on laamad ? Hiiglaslikud blokid, mis on pidevas liikumises. 2) Mida laamade liikumine võib põhjustada? Maavärinaid ja vulkaanipurskeid. 3) Mis on litosfäär? Litosfääri põhjustavad maakoor ja vahevöö ülemine osa. Litosfääris liiguvad laamad. Eesti asub Euraasia laama keskosas. Laamade kokkupõrkel tekib vulkaanipurse või maavärin. Eriti laama äärealadel on vulkaanipurskeid. Ookeanilaamad on raskemad kui mandrilaamad. Ookeani- laama sukeldub alati mandrilaama alla. Kaks ookeanilaamat eemalduvad teineteisest: Kaks mandrilaamat põrkavad kokku ja tekib maavärin:
enda alla linnasid ja hävitada inimesi nt: Pompei Lahaarid e. mudavoolud- tekivad kui vulkaani tipus on jää ja lumi, mis sulavad ja voolavad alla; matab enda alla linnasid nt: Armero Geiser- kuumaveeallikas, mis perioodiliselt purskab kuuma vett ja auru; tekkeks on vajalik maa-alune avaus e. reservuaar Fumarool- avaus, kust eralduvad mineraalide rikkad gaasid Mudakuhilad ja mudakatlad- soojad podisevad mudaloigud 8. Kuidas vulkaanipurskeid ennustatakse? Seisumeetriga- registreerib maavärinaid Kallakumõõtjad- vulkaanikoonus paisub enne purskamist Kui eralduvad gaasi-ja tuhapilved ning pinnase temperatuur tõuseb, on see kindel märk, et vulkaan hakkab purskama. 9. Selgita kivimiringet. Selgita kivimite teket ja too näiteid sette-, tard- ja moondekivimitest. Kivimiringe- kivimite ringkäik looduses, kus kivimid liiguvad ühest grupist teise
Vastava kuupäevaga T-särki hoiab käes Barack Obama, müügil on kõikvõimalikud riideesemed selle kuupäevaga. Pakutakse võimalust tellida katastroofikindlaid maju ja varjendeid. Võimalike katastroofide loetelus on suur hulk looduskatastroofe, mis Maal on senini esinenud ja esinevad ka edaspidi vulkaanipursked, maavärinad, tsunamid, kuumalained, troopilised tormid. Laamad liiguvad üksteise suhtes, lahknevad ja sukelduvad üksteise alla. Inimene pole võimeline ei maavärinaid ega vulkaanipurskeid ära hoidma, need on toimunud sadu miljoneid aastaid ja toimuvad ka edaspidi.Ükski geoloog ei oska hetkel kindlalt väita, kas ülitugevaid vulkaanipurskeid on lähiaastatel oodata või mitte. Paljusid vulkaane jälgitakse, otsustavad märgid aga võivad ilmneda alles vahetult enne purset. Kas 21.12.2012-sse uskujad võivad saavutada lotovõidu ja just sel kuupäeval tõesti näiteks toimub katastroofiline maavärin või vulkaanipurse? Seda ei tea aga keegi!
Vulkaanipurse Üheks suurimaks katastroofiks, mis võib inimeste, loomade ning taimede tavapärast elutegevust segada, peetakse vulkaanipurskeid. Siiski on vulkaanipursked piisavalt harva aset leidev nähtus, et selle pärast igapäevaselt muretseda pole vaja. Õnneks on ka tänapäevane tehnoloogia ning teadlaste valvsus abiks vulkaanipursete ettenägemiseks, kuid pole olemas kaljukindlaid arvamusi. Sageli juhtub nii, et kustunuks loetud vulkaanid ärkavad taas ellu.Seega võib ette ennustada paljutki, kuid paraku ei saa keegi kindlalt ette teada looduse käike.
liikumist. Ookeani keskmäestik veealune mäestik, kus toimub maakoore moodustumine, pikim mäestikusüsteem (üle 75 000 km) ookeanipõhjas. Laamad liiguvad, sest sulakivim vahevöös ringleb & rebib maakoort ( 5cm aastas). Laamad võivad liikuda : 1) teineteisest eemale 2) teineteisele vastu 3) teineteisest mööduda. Laamade servades on sügavad praod, ning sealt tungib maapinnale vahevöö sulakivim. Seepärast on laamade servades palju maavärinaid & vulkaanipurskeid. Laamade servadesse tekivad mäed & nende vahele tekib süvik. Laamade keskel on maakoor paks, pragusid ei ole. Ei ole vulkaanipurskeid ega maavärinaid. Settimine mitmesuguse pudeda materjali ladestumine. Kurdmäestik mäestik, mis tekib kivimite kurdumisel ( kujuneb seal, kus ookeaniline laam sukeldub mandri alla). Noor mäetik lühikest aega välisjõudude mõjule allunud mäestik, millele on iseloomulikud sügavad orud, järsud nõlvad & teravad tipud.
5. Miks Andide mäestik Lõuna- Ameerikas on tänapäeval üks aktiivsemaid vulkaanilise tegevuse piirkondi? Mis number on see koht joonisel? Number 1. Andid on tekkinud ookeani ja mandrilaama kokkupuutel. Tekivad süvikud, mandrilaama servas olevad kivimid pressitakse kurdudesse, tekib kurdmäestik. Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid, mis omakorda põhjustavad vulkaanipurskeid. 6. Miks Himaalaja mäestikust on kujunenud maailma kõrgeim mäestik? Himaalaja mäestikus põrkuvad omavahel kokku kaks mandrilaamat, mistõttu laamade servad purunevad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks. Seal on maakoor ka väga paks ning vulkaane ei esine, sest magma ei suuda tungida maapinnale. 7. Miks vulkaaniline tegevus Ida-Aafrika murranguvööndis on väga intensiivne. Mis number joonisel tähistab nimetatud kohta? Number 4. Tegu on laamade riftitumise piirkonnaga 3
kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. • Samuti nimetatakse vulkaaniks pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale Vulkaani ehitus Kus leidub vulkaane? Mis kasu saame vulkaanidest? • Vulkaanide lähedal on viljakad mullad • Vulkaanilisest kivimist obsidiaanist valmistatakse tööriistu • Vulkaanidega on seotud paljud maavarad(sulfiidsed maagid,väävel) Vulkaanipursked • Vulkaanipurskeid jagatakse kaheks: plahvatuslikeks ja efusiivseteks. • Plahvatuslikud vulkaanipursked on raevukamad, sest magma on suurema ränisisalduse tõttu paksem ega pääse nii kergelt kraatrist välja. • Efuktiivsed vulkaanipursked on rahulikumad ja ohutumad, kuid võivad tekitada laavavoolusid Vulkaani tekkimine • Vulkaanid tekivad laamade liikumisest ehk Vulkaani purse • https://www.youtube.com/watch?v=BUREX8aFbMs Kasutatud allikad • https://et.wikipedia.org/wiki/Vulkaan
Teine maakoor kurdub mäestikuks ja tekib uut maakoort juurde. Ookeaniline maakoor ja mandriline maakoor Põrkuvad Lõuna-Ameerika läänerannikul ja Vaikse ookeani loode osas. Ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla ja sulab seal ehk hävineb. Seal kus ta sukeldub, sinna tekib süvik. Mandriline maakoor kurdub suure surve all ja sinna tekib mäestik. Sealsetse piirkondades on samuti palju maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Ookeaniline maakoor ja mandriline maakoor Põrkuvad Lõuna-Ameerika läänerannikul ja Vaikse ookeani loode osas. Ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla ja sulab seal ehk hävineb. Seal kus ta sukeldub, sinna tekib süvik. Mandriline maakoor kurdub suure surve all ja sinna tekib mäestik. Sealsetse piirkondades on samuti palju maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Mandriline maakoor ja mandriline maakoor Põrkuvad ja nii on tekkinud näiteks Himaalaja mäestik
* Mariaani süvik on tekkinud kahe ookeanilise laama põrkumisel. * Jaapani saared on tekkinud ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel. * Island on selle koha peal, kus ookeanilised laamad lahknevad. Jaapani juures aga ookeaniline ja mandriline põrkuvad. * Kuna Andid asuvad ookeanilise ja mandrilise laama äärealal, kus toimuvad nii maavärinad, kui vulkaanipursked, Himaalaja mäestik asub aga 2 ookeanilise laama äärealal, kus vulkaanipurskeid ei toimu, on ainult maavärinad. * Vulkaani omadused on väga tihedalt seotud, teda toitva magma sulami koostise, gaaside sisalduse ja temperatuuriga. Need mõjutavad vulkaani kuju ja purskeprotsessi. Näiteks viskoosse koostisega magma, tänu selle on vulkaani kraater väike mägi, millelt tõuseb suitsu. Kõrge viskoossusega magma võib põhjustada ka plahvatusliku purske. Madala viskoossusega magma on aga tavaliselt kõrgema temperatuuriga ning voolab kiiresti. Aluseline vedel laava
Vulkaan Krakatau Krakatau ehk üks aegade suurimaid vulkaanipurskeid toimus 1883 aasta, augusti kuus. Krakatau on tegevvulkaan mis asub Indoneesias ja on 813 meetrit kõrge. Vulkaani täpsem asukoht on Sunda väinas, Sumatra ja Jaava saare vahel. Vulkaanipurse hävitas peaaegu kogu saarest, mille kogupindala on 10,7 ruutkilo- meetrit. See oli nii võimas, et hävitas enamus saarest, kus vulkaan asus. Väidetavalt purskas vulkaan sellise pauguga, et see oli kuulda nii Taimaal kui Austraalias. Vulkaan oli umbes 80 meetri kõrgusele õhku pursanud vulkaanilist tuhka
kvaliteedist ja materjalidest, infrastruktuuri tasemest. 2. Too näiteid võimsamatest / ohvriterohkematest maavärinatest. V: 1) 2010 aasta Tsiili maavärin, kus maavärina tugevuseks mõõdeti 8,8 magnituudi ja kestuseks umbes kolm minutit. 2) Mehhikos 2017 aasta, maavärina tugevuseks mõõdeti 7,1 magnituudi. 3) 2018 aasta Indoneesia Lomboki saarel maavärin, mille võimsuseks mõõdeti 6,9 magnituudi. 3. Nimeta suuremaid vulkaanipurskeid ja ohtlikumaid tegevvulkaane. V: 1) 2914 meetrine kihtvulkaan Jaaval, purskas viimati 2010 aastal 2) 3456 meetrine kihtvulkaan Venemaal, viimati purskas 2008 aastal 3) Nyiragongo kihtvulkaan Kongo Demokraatlikus Vabariigis Virunga mäestikus 1977 aasta purske tagajärjel hukkus mitusada inimest. 4. Põhjenda laamtektoonikale toetudes : 1) Miks on Jaapanis sagedased maavärinad ? V: Geograafilise asendi tõttu laamade suhtes esineb Jaapanis
sellele oli tõsiselt häiritud kogu Euroopa lennuliiklus. Villu Päärt kirjutab oma teaduslikus artiklis ,,Islandi vulkaanid võivad lennuliiklust häirida veel aastaid", et ühe vulkaanipurskega õnnetused suure tõenäosusega ei lõppe. Ta põhjendab, et kuna vulkaaniline aktiivsus on perioodiline, perioodi kesvus on 50-80 aastat, ning vulkaaniline aktiivsus on viimasel kümnendil kasvanud, on suure tõenäosusega oodata uusi vulkaanipurskeid. Terve Euroopa lennuliiklus sai vulkaanipurske tagajärjel tekkinud tuhapilve tõttu aga kohutavalt kannatada. Villu Päärt seletab ära ka selle, mida tuhk täpselt lennukile teeb. ,,Vulkaaniline tuhk koosneb klaasijast kivimipurust, mis ähmastab pilootide väljavaate. Mootorid imavad tuhka endasse, kus see üles sulab ja turbiinide ümber kleepub, takistades õhu juurdepääsu." (Päärt, Villu. ,,Mida teeb vulkaaniline tuhk lennukile?" [http://www.novaator.ee/ET/loodus/mida_teeb_vulkaa
Maakera koosneb maakoorest, vahevööst, välis- ja sisetuumast. Need kõik on erineva kuumuse, paksuse ja koostisega. Ookeaniline maakoor on õhem, kivimid on heledamad, on noorem. O- basalt M- graniit Geoloogid uurivad ja võrdlevad kaevandustest ja puurkaevudest saadud kiviminäidiseid, jälgivad vulkaanipurskeid ja võtavad proove maapinnale voolavast laavast. Magma on kuum vedel kivimmass. See tekib maa sisemuses, kus on väga kõrge temperatuur. Sarnaste kivististe leidmine praegu üksteisest kaugel asuvatel mandritelt, tõestab, et mandrid on minevikus ühtse terviku moodustanud. Laamad on naaberalade suhtes liikuvad litosfääriplokid. Laamade liikumise põhjustab vahevöös ainete liikumine. Kui laamad eemalduvad, siis maakoor rebeneb. Kui põrkuvad ookeaniline ja mandriline laam, siis ookeanilaama serv jääb kergema mandrilaama alla. Kui põrkuvad kaks ookeanilist laama, siis ühe laama serv sukeldub vahevöösse. Kui põrkuvad kaks mandrilist laama, s...
Mulle meeldib Eestis elada Kõige suuremaks teguriks, miks mulle meeldib Eestis elada, on kindlasti see, et siin elavad minu pere, sõbrad ja tuttavad, kes on lahutamatu osa minu elust. Kui nad ei oleks kasvanud Eestis, poleks nad just need inimesed, kes nad hetkel on. Eestis on ka ilus puutumatu loodus metsad, rabad ja linnulaul. Eesti on väga turvaline koht elamiseks, kuna siin ei ole looduskatastroofe tsunamisi, maavärinaid, tornaadosid ja vulkaanipurskeid, mis hävitavad mujal maailmas inimeste kodusid ja võtavad mõnikord isegi nendelt elusid. Meil esineb ainult tugevamaid tuuli, mis rebivad majadelt katuseid ja murravad puid. Samuti ei esine meil mürgiseid putukaid ega ohtlikke loomi. Meil on väga palju vaatamisväärsusi, mis meelitavad ligi turiste kõigist maailma jagudest. Üheks turistide lemmik paigaks on Tallinna vanalinn aga sellega asi ei piirdu,
mööda vulkaani nõlvu laskuvaid jõeorge. Tuntuim lahaariga seotud õnnetus juhtus 1985 Colombias, kui lahaar hävitas täielikult vulkaanist 40 km kaugusel asunud Armero linna. Lahaaride tekkele aitab kaasa see, kui vulkaanide tipud on kaetud lume ja jääga, mis purske korral kiiresti sulades mudavooluks muutub. Plahvatuslikke vulkaanipursked võib tekitada tsunami, mis ümbritsevail rannikuil hävitustööd korda saadab. Üks ajaloolise aja kuulsamaid vulkaanipurskeid on Krakatau 1883. aasta purse, mille ohvrid surid peamiselt just tsunami tagajärjel. Vulkaanilised gaasid võivad tappa otseselt, näiteks lämbumine õhust raskema ja seetõttu maad mööda liikuva süsinikdioksiidi pilves, aga ka kaudselt. Arvatakse, et Maa ajaloo suurima väljasuremissündmuse Permi ajastu lõpul käivitasid hiiglaslike vulkaanipursete läbi atmosfääri vabanenud vulkaanilised gaasid, mis tekitasid happevihmasid ning muutsid oluliselt klimaatilisi tingimusi.
Austraalia 1.Pinnamoe kujundavad valdavalt madalad lavamaad, tasandikud ja jäänukmäed. Põhjaosas on mäestik madalam ja laiem ning koosneb mitmest rööpsest ahelikust ja mägedevahelisest lavamaadest, lõunas ta aheneb ning koosneb mõnest massiivist. Lõunapoolseimas ja kõrgemais osas on alpiinset pinnamoodi. Austraalia madalaim punkt on Eyre’i järv ja kõrgeim mägi on Big Benivulkaan. 2.Pinnamood soodustab turistide tulekut, sest neil on mida vaadata seal. Tänu Austraalia kuivale sisealale on seal spetsialiseerutud ekstensiivsele lamba-, lihaveise- ja nisukasvatusele. Tihedama asustusega rannikualadel on spetsialiseerutud intensiivsele tehniliste kultuuride, köögi- ja puuvilja ning piimakarja kasvatamisele. Kuna riigis on vahemaad suured, siis on enim soositud õhutransport. Eluliselt tähtis on õhutransport hõredalt asustatud kesk- ja lääneosas. 3. Austraalia loodusvarad on boksiit, süsi, rauamaak, alumiin...
Sunda väinas Sumatra ja Jaava saarte vahel. 2 1883. aasta vulkaanipurse 26. augustil 1883. aastal raputas Krakatau saart tugev vulkaanipurse. 3 • Tuhapilved varjasid suurel alal ümber saare päikesevalguse täielikult, peaaegu terveks päevaks. • Läheduses asuvaid saari tabasid tulikuumad tuha- ja gaasipilved ning kuni 40 meetri kõrgused hiidlained. 4 • Vulkaanipurskeid oli kuulda isegi tuhandete kilomeetrite kaugusel Indias ja Austraalias, näiteks Rodrigueze saarel, 4653 kilomeetrit eemal India ookeanis. • Tuhk, tolm ja kuumad kivid paiskusid kuni 50 kilomeetri kõrgusele. • Tekkinud tsunaami kandis hiigelsuuri korallitükke kümnete kilomeetrite kaugusele naabersaartele. 5 • Krakatau saare vulkaanipurse oli üks kõige purustavamaid suurimate inimohvritega maailma kirjapandud ajaloos.
Vulkaanide kuju , ehitus ja purskeprotsessid on seotud neid toitva magma iseloomuga. 10. Kuuidas saab jaotada vulkaane ehituse järgi? Kilpvulkaanid ja kihtvulkaanid 11. Millised nähtused kaasnevad vulkaanipursetega? Vulkaanidest eralduva''suitsu'' põhiline koostisosa veeaur aga ka mürgised gaasid. Vulkaanilised mudavoolud- tekivad vulkaani tipus sulava lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. 12. Kuidas saab vulkaanipurskeid ennustada? Tehakse vaatlusi aktiivsete ja ärkavate vulkaanide juures; mõõdetakse vulkaani koonuse pinnatemperatuuri ja jälgitakse maapinnalt põhjavete seisundimuutusi; mõõdetakse maapinna kõrguse muutusi. 13. Millised lained kaasnevad maavärinatega? Seismilised lained: 1) kehalained- levivad maapinnas kerapinnalaadsete frontidena,a)P-lained( kiired); b)S-lained(aeglased), 2) pinnalained- levivad piki maapinda epitsentrist eemale, kehalainetest aeglasemad 14
viienda koha. Majandus on meil tõusuteel. Inimeste palgad ja pensioned muudkui tõusevad. Pole oluline, et tänavuse aasta riigieelarve on miinustes. Tavainimeste jaoks ei muuda see ju midagi erilist. Oluline on hoopis, et kodanikud oleksid õnnelikud ja seda nad ilmselt ka on. Lõpetuseks võiks öelda, et Maarjamaa on elamiseks üks parimaid kohti maailmas. Isegi geograafiliselt on see suurepärases kohas, meil pole ei maavärinaid, ega ka hirmsaid vulkaanipurskeid. Meil on väga hea elada, ent on ka palju asju, mille poole püüelda.
tardkivimid ümber uuteks mineraalide koosluseks- moondekivimiteks. 6. Tead ja oskad selgitada laamade liikumist (põrkumine, lahknemine nendega kaasnevad protsessid (3-4) näidet) ning laamade servaaladele tekkivaid geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, kivimite teke ja moone, murrangud 1) Ookeaniliste laamade lahknemine ehk spreeding- maakoor rebeneb, magma tungib üles, tekivad ookeani keskmäestikud, esineb maavärinaid ja vulkaanipurskeid. 2) Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- ookeaniline maakoor vajub mandrilise alla, tekivad süvikud, kurdmäestikud, esinevad vulkaanid ja maavärinad. 3) Kahe mandrilise laama põrkumine- kivimid lükatakse üles, tekivad mäestikud, esineb maavärinaid, vulkaanipurskeid esineb väga harva. 4) Kahe ookeanilise laama põrkumine- Üks sukeldub teise alla, tekivad süvikud, veealused vulkaanid, vulkaanilised saared. 7
Kliimamuutused Kliimasoojenemine ning sellega kaasnevad looduslikud protsessid on viimased viis aastat olnud väga tõsine arutlusteema maailmas. Eri riikide teadlased on samal seisukohal, et kliima on võrreldes varasema ajaga muutunud ning mingid uued lahendused peaksid sellele probleemile ühiskonnas aset leidma. Looduslikeks protsessideks võime lugeda vulkaanipurskeid, kasvuhoonegaase, ebaharilikke ookeanihoovuseid ja liigset päikese aktiivsust. Just päikese aktivsus on see, mis viimase kahe aasta jooksul on muutunud tõsiseks probleemiks. Mis saab loodusest, inimkonnast, kui päikesekiirguse aktiivsus tugevneb? Aktiivsuse kasvust saame tuua näite 2011. aasta suvest, kus päikesekiirguse aktiivsus oli nii suur, et Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituut hoitas inimesi liigse päikseseaktiivsuse
Miks ma tahan elad sünnimaal? Agris Adamberg 10LR Ma ei saa aru inimestest kes räägivad, et välismaal on kõvasti parem palk, elu ja tööd jätkub ka majandus sulutise ajal. Ja ilma mõtlemata lähvad välismaale ilma, et teaks kas neil seal tööd on või ei. Nagu paljud Eestis töö kaotanud inimesed rääkisid, et Soomes on tööd. Kuid tegelikus oli sama nagu Eestis. Mu vanavanemad ja onu on ka tööl soomes ja nemad ei saanud arumis imede maa see soome olema peaks, et seal töö otsa ei saa. Ka neil oli vahepeal hetki millal ei teadnud kas peale seda obiekti on veel tööd või mitte. Minu jaoks oleks küll väga raske otsus minna elama välismaale. Heal juhul võiks seal kuu või kaks töötada aga päris elama minna ei tahaks. Sest ...
Küllaltki uus mõiste - inimtekkeline müra saaste. Saastunud õhu väljanägemine Nähtava saaste korral on õhus erinevat värvi suitsu. Vahel ka tihedalt veeauruga ühinenud happeid (tekib sudu) Päikesekiirgus hajub. Vahel on tunda värskest õhust erinevat ebameeldivat lõhna. Võib tekkida happesademeid. S uured tahma osakesed võivad laskuda erinevatele pindadele. Kus on enamasti saastunud õhk? Looduslikult saastunud õhk on pärast vulkaanipurskeid metsapõlenguid jne. Inimtekkeline saastunud õhk esineb suurte tehaspiirkondade ja tiheda transport- liiklusega aladel. Saastunud õhu kahjulikkus inimesele Rikub tervist Vähendab eluiga Suurem vastuvõtlikus erinevatele haigustele Tekitab halva enesetunde Saastunud õhu kahjulikkus maapinnale ja taimestikule Happesademete korral näiteks taimede kasv nõrgestub. Lehed/okkad surevad. Haigestumise oht suureneb. Taimedel tekib veepuudus. Muld hapestub. Juurestik kahjustub.
* võivad tekkida saared * esineb pangasmäestikke * aktiivne vulkaanitegevus, maavärinad * Island Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine * raskem ookeanilaam sukeldub kergema mandrilaama alla ja hävib * tekivad kitsad ja sügavad süvikud * mandrilaama servas olevad kivimid pressitakse kurdudeks, tekib kurdmäestik * vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekivad magmakolded * põrkumispiirkonnas esineb tugevad maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid Laamade liikumine külitsi * laamad nihkuvad üksteise suhtes piki kokkupuutejoont, siis nad takistavad teineteise liikumist * tekivad tugevad maavärinad * Californias Kahe mandrilise laama põrkumine * laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks * mandrilised laamad on liiga kõrged, et vahevöösse vajuda * maakoor muutub sellises kohas aina paksemaks * tugevad maavärinad * vulkaane ei esine, sest magma ei suuda tungida maapinnale * Himaalajas
Vulkaanid Laam on litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismeliselt aktiivsete vöönditega. Litosfäär on Maa kõva ja tahke kivist koorik. See koorik ei ole ühtne, vaid on Maa siseenergia ja vahevöö ainese aeglase liikumise tõttu pragunenud mitmekümneks tükiks, mis üksteise suhtes liikudes põhjustavad maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Need litosfääri tükid ongi laamad. Vulkaanid on tuld purskavad mäed. Neil on kindlad teadaolevad asukohad, nende purskeid ei ole nii raske ennustada kui maavärinad. Vulkaanilistes piirkondades on viljakas maa, mille tõttu inimesed elavad nende lähedal, olgugi, et see on väga ohtlik. Vulkaanid kujunevad, kui magma purskab maa sügavusest pinnale. Magma tekib kui osa kivimeid hakkavad sulama maakoore alumises osas või vahevöö ülemises osas. Magma on
kuid Päikesest 33 000 korda kergem. · Keskmine tihedus on 5,5 g/cm³. Seega on Maa keskmine tihedus vee tihedusest 5,5 korda suurem. · Kuult ja kosmoselaevadelt saab vaadelda Maa faase, mis sarnanevad Kuu faasidega. ... Lisaks veel ajaloost ka veidi! · Pythagaros avaldas VI sajandil e. Kr. esimesena, et Maa on kerakujuline. · Platon, Aristoteles ja teised Kreeka filosoofid kujutasid Maad kerana, milles ringlevad tuli, vesi ja õhk põhjustavad maapinnal vulkaanipurskeid ja maavärinaid. · Esimese maailmakaardi koostas Klaudius Ptolemaios 2. sajandil m.a.j ., millel oli kujutatud Lõuna - Euroopat, Põhja - Aafrikat ja osa Aasiast. · Alles Kopernikuse ajal (16. sajand) saadi aru, et maa on vaid üks planeetidest. · Fernao de Magalhaes tegi esimese ümbermaailmareisi (1521 - 1523), mis kestis kolm aastat. Maa siseehitus Maakoor Vahevöö Tuum Maa keemiline koostis ( massi järgi ) : · 34. 6% rauda · 29
metsapõlengud jne) Inimtekkelised(transport ja energia tootmis jaamades). Ülle Krigulson Tagajärjed: Väheneb atmosfääris läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust. Kõige rohkem kahjustab inimese hingamiselundeid. Ülle Krigulson Saastunud õhu väljanägemine Nähtava saaste korral on õhus erinevat värvi suitsu Ülle Krigulson Kus on enamasti saastunud õhk? Looduslikult saastunud õhk on pärast vulkaanipurskeid metsapõlenguid jne. Inimtekkeline saastunud õhk esineb suurte tehaspiirkondade ja tiheda transport-liiklusega aladel. Ülle Krigulson Saastunud õhu kahjulikkus inimesele Rikub tervist Vähendab eluiga Suurem vastuvõtlikus erinevatele haigustele Tekitab halva enesetunde Ülle Krigulson Saastunud õhu kahjulikkus maapinnale ja taimestikule Happesademete korral näiteks taimede kasv nõrgestub.
Indoneesia president on Susilo Bambang Yudhoyono Indoneesia on vabariik, valitava presidendi ja seadusandliku võimu esindajatega. Faktid indoneesiast See on erakordselt mitmekesise kultuuriga maa, mis on olnud sajandeid india kultuuri hindusimi ja budismi mõju all. 15.saj. võeti seal vastu islam,millest jäi puutumata ainult Bali saar. Saared on jaotatud nelja rühma: Suured Sunda saared, Väiksed Sunda saared, Maluku saared ja Uus-Guinea saar. Seal esineb sageli maavärinaid ja vulkaanipurskeid Bali saar Bali on Väikeste Sunda saarte läänepoolseim saar. Bali kuulub Indoneesiale, moodustades koos naabersaartega Bali provintsi. Jaava saarest on Bali lahutatud kitsa ja madala, 3,2 km laiuse Bali väinaga . Saar on vulkaaniline ja mägine,kõige suurem vulkaan on Agungi selle kõrgus on 3142 meetrit Saarel elab 2009. aasta seisuga 3,551 miljonit inimest. Jaava saar Jaava on Indoneesiale kuuluv saar Malai saarestikus. Saare pindala on 126 700 km2
alustasid keskmise suurusega riffide ehitamist. Ilmnesid ka esimesed pärisluukalad. Triiase- aegseid avaookeani setteid ei ole ookeanilaamade liikumise tõttu säilinud ning põhiteave ookeanielanike kohta pärineb avastusest laguunides. Triias lõppes suurema väljasuremislainega, kus hävisid mitmed nõrgemad kahepaiksete, mereloomade ning roomajate liigid. Selle põhjuseks on peetud nii Pangaea mandri lahknemisega Lauraasia ning Gondwana mandriteks kaasnenud vulkaanipurskeid, boliidi (meteoori) kukkumist maale kui ka globaalset jahtumist. Väljasuremisest pääsenud roomajad-dinosaurused muutusid domineerivaks Juuras ja jäid nii 150 miljoniks aastaks.
Poolsaar asub vahemerelise kliima vööndis. Pürenee poolsaarel asuvad ka Hispaania, Andorra ja Gibraltar. Naaberriigid: Hispaania. Saared: Atlandi ookeanis kuuluvad Portugalile Madeira saar ja Assoori saarestik. Assoori saarestiku alla kuuluvad kolm rühma: Läänerühm (Corvo ,Flores), keskrühm (Faial, Pico, São Jorge, Graciosa, Terceira) ning idarühm (São Miguel (peasaar), Santa Maria). Assoori saartel toimub palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Pinnamood: Pinnamoelt on maa suures osas Meseta kiltmaa pikendus. Selgelt eristub kaks piirkonda- Tejo jõega rööpselt kulgeva Serra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja- ja lõunaosa. Põhjas laiub mägimaastik, kus on viljakad orud, eelkõige Douro jõe org. Rohkem liigestatud ja kuivem on Loode-Portugal (Geresi, Peneda, Laeoco jt mäeahelikud). Maa lõunaosa aga on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal
Sellegipoolest leian, et tuleks üle vaadata haridussüsteem. Julgen omast kogemusest väita, et paljud õpilased on stressis ning selle tõttu hakkab kannatama nende tervis. Siin tekib minu meelest küsimus, kas pikemas perspektiivis kaaluvad head tulemused üles noorte inimeste tervise. Arvan, et ei ja just seepärast peakski haridussüsteemile suuremat tähelepanu pöörama. Ausaltöeldes leian, et Eesti asub geograafiliselt väga heas kohas. Siin pole suuri hävitavaid maavärinaid, vulkaanipurskeid, on head mereteed, 4 aastaaega. Viimane on väga positiivne, kuna mõned inimesed ei näe kunagi lund, kuid meil on seda pea iga aasta ja samas ei puudu meil ka soe aastaaeg, mis on kena vaheldus. Nüüd aga räägiksin asjadest, mis mind häirivad. Esiteks, eestlaste vähene kultuursus, eriti väikelinnades. Rohkem võiks tähelepanu pöörata laulu kõrval ka tantsule, näiteks paljudes väikelinnades on inimesi, kes tegelevad tantsuga ja soovivad kedagi õpetada, kuid nad peavad
LAAMTEKTOONIKA Mis on laam? · Laam, laama, laama - käändub nagu sõna õrn; tähendab suur, lai tükk või lahkam; avar pind või väli · Laamad ehk plaatjad plokid on suurimad geostruktuursed ühikud, mille läbimõõt ulatub rõhtsuunas tuhandete km, püstsuunas mõnekümnest km (ookeani põhjas) mõnesaja km (mandrite keskosas ja kõrg-mäestike all). 7 suurt ja 20 väikest laama 1. Euraasia laam 2. Aafrika laam 3. Lõuna-Ameerika laam 4. Põhja-Ameerika laam 5. Vaikse ookeani laam 6. Austraalia 7. Nazca 8. India LAAMAD Laamtektoonika ehk laamade liikumine · Mandrite triivimise hüpoteesi esitas saksa loodusgeograaf Alfred Wegener 1912.aastal; · laamtektoonika seisukohtade järgi: laamad "ujuvad" ~ 100 km paksusel plastilisel astenosfääril; · laamade liikumine üksteise ...
Juuru 2016 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis tuleb juttu viiest suurimast looduskatastroofist - maavärinad, vulkaanid, tsunamid, orkaanid ja üleujutused. Looduskatastroofid on toimunud juba aegade algusest peale. Esimene suurimatest katastroofidest leidis aset vanas testamendis, kus terve maa ujutati üle veega. Ka tänapäeval toimub kahjuks väga palju taolisi loodusõnnetusi, kuid kõike põhjusega. Kui vanal ajal põhjendati maavärinaid, vulkaanipurskeid jms õnnetusi Jumala vihaga, siis nüüd on tehnika arenenud ja leidnud hoopis muid põhjuseid. Põhjuseid on toodud välja alljärgnevates peatükkides. Referaadi eesmärk on uurida lähemalt viite suurimat looduskatastroofi ja õppida iseseisvalt õppima ning töid vormistama. 3 LOODUSKATASTROOFID 1.1 Maavärinad Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse 4 tüüpi maavärinaid: a) tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad Maa sisepinged;
Subduktsiooni ehk sukeldumispiirkonda nimetatakse ka aktiivseks ookeaniääreks. Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik; Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid Ookeaniliste laamade põrkumisel Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla; sukeldumisjoont tähistab süvik (sügavaim - 11022m Mariaani süvik); veealuste vulkaanide vöönd, mis üle merepinna kerkides moodustavad vulkaanilisi kaarsaarestikke (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt); sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel vallanduv energia kutsub esile
Maa siseehitus ja laamtektoonika Koostaja: Reet Tuisk Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisukord · Maa siseehitust saab uurida ... · Mis on Maa sees? · Kuuma sisemust tõestavad ... · Küsimused ootasid vastust ... · Mandrite triivi tõestavad ... · Miks mandrid triivivad? · Maakoor jaguneb laamadeks · Laamad lahknevad · Tekib uus ookean · Laamad põrkuvad · Toimuvad protsessid · Ookean kaob ... · Kordame · Eile, täna, homme ... Maa siseehitust võimaldavad uurida ... · Paljandid · Puuraugud · Seismilised lained · Laava keemiline koostis · Põhjavee keemiline koostis Mis ja kus on Eesti suurim looduslik paljand? Kus ...
lava voogude vähemalt 10.000 aastat vana! Põhinema usaldusväärsetel vanuses ligi 200 nende voogude, on avastatud, et Mauna Loa on puhkenud aeg ja koht fundamentaalselt erineval viisil - nagu vulkaanipursked alates tippkohtumisel Mauna Loa on muutunud suuremaks ja sagedamini, vulkaanipursked alates mõra tsoonide langus . Lööve esineb kolmes piirkonnas mäel: tippkohtumisel ja kahe mõra tsoonis laiendatakse kirdesse ja edelasse tippkohtumisel. Umbes 38% vulkaanipurskeid on toimunud tippkohtumisel, 31% Kirde mõra piirkonnas ning 25% edela mõra tsoonis. Ülejäänud 6% on toimunud õhutusavad loodes tippkohtumisel, eemal mõra tsoone.Seismilise varjud paljastuvad magmakambri umbes 1,75 miili (3 km) all tippkohtumisel ja väiksemate magma asutuste all mõra tsoone.Trade tuuled löök idast läände kõikjal Hawaii saartele ning Mauna Loa olemasolu tugevalt mõjutab kohalikku kliimat. Madalatel tõusudel , Ida (tuulepealsel) pool vulkaan saab tugevat vihma
Bioevolutsioon 1.Millised 19. sajandi teiseks pooleks tehtud avastused ja aset leidnud sündmused olid evolutsiooniteooria sünni eeldusteks? Charles Darwini evolutsiooniteooria. 2. Evolutsiooniteooria põhiseisukohad. 1.) Liikide sigivus on selline, et isendite arv on kiire, kuid populatsioonid säilitavad sama suuruse. 2.) Ressursid on looduses piiratud. 3.) Isendite sigivuse tõttu peab tekkima konkurents ressursside pärast – olelusvõitlus. 4.) Iga liigi isendid erinevad üksteisest ehk populatsioonides esineb muutlikkus. 5.) Suurem osa pärilikest muutustest tekivad keskkonnast sõltumatult ehk keskkonna suhtes juhuslikult. 6.) Osad muutused võimaldavad isenditel keskkonnas paremini hakkama saada ehk muudavad organismi kohasemaks, mistõttu võrreldes populatsiooni kaaslastega võivad nad elada kauem või saada rohkem järglasi. Selline ebavõrdne sigimine aitab keskkonnaga paremini sobivatel tunnustel järglaspõlvkondades levida ning kaotab kahju...
2)Vulkaanipursked 3)Koobaste varisemine 4)Inimtekkelised (lõhkamistööd) 3. a) Selgitage milliste laamade liikumisega on antud joonisel A ga märgitud kohas tegemist? Märkige laamade liikumise suunad. 1+1p. Laamade liikumine: b) Missugused protsessid sellega kaasnevad? 4p. 1) 2) 3) 4) 4. Selgitage mõistet ,, maagid ,, 1p. Maak- metalli sisaldav kivi/mineraal, mis pakub majanduslikku huvi 5. Kuidas on võimalik vulkaanipurskeid ette ennustada? 4p. 1)Vaatluste abil 2)Soojusmonitorid 3)põhjavesi muutub 4)enne purset on nõrgad maavärinad 6. Kuidas jaotatakse kivimid nende tekke alusel? Tooge näide 3+3p. a) Tardkivimid näide: (purskekivimid-tuhk,laava)nt. b) Settekivimid näide: Liivakivi, lubjakivi, põlevkivi c) moondekivimid näide marmor, gneiss 7
teatud seaduspärasustele alludes (Coriolise jõud). -on tingitud ma pöörlemisest ümber oma telje. Kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral kalduvad otsesuunaga võrreldes paremale, lõunapoolkeral vasakule. 3. Kuidas on tekkinud Himaalaja mäestik ja mis seda iseloomustab? Kahe mandrilise laama kokkupõrkel (Euraasia ja India). Esineb tugevaid maavärinaid, kivimid kuhjubad üksteise otsa, subduktsiooni ei toimu. Vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks (Himaalaja). 4. Kuidas tekib külm front? Mis sellega kaasneb?Front on kitsas eraldusvöönd kahe erineva õhumassi vahel. Külm front liigub tavaliselt kiiremini kui soe front. Külmad õhumassid liiguvad soojade õhumasside alla, kuna külm õhumass on raskem soojast. Paduvihm, äike, temep langus. Sajab frondi taga. -kui külm õhumass liigub sooja õhumassi suunas ja soe tõuseb külma peale. SOE FRONT peale tungib soe õhumass
Vulkaanide kuju , ehitus ja purskeprotsessid on seotud neid toitva magma iseloomuga. 10. Kuuidas saab jaotada vulkaane ehituse järgi? Kilpvulkaanid ja kihtvulkaanid 11. Millised nähtused kaasnevad vulkaanipursetega? Vulkaanidest eralduva''suitsu'' põhiline koostisosa veeaur aga ka mürgised gaasid. Vulkaanilised mudavoolud- tekivad vulkaani tipus sulava lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. 12. Kuidas saab vulkaanipurskeid ennustada? Tehakse vaatlusi aktiivsete ja ärkavate vulkaanide juures; mõõdetakse vulkaani koonuse pinnatemperatuuri ja jälgitakse maapinnalt põhjavete seisundimuutusi; mõõdetakse maapinna kõrguse muutusi. 13. Millised lained kaasnevad maavärinatega? Seismilised lained: 1) kehalained- levivad maapinnas kerapinnalaadsete frontidena,a)P-lained( kiired); b)S-lained(aeglased), 2) pinnalained- levivad piki maapinda epitsentrist eemale, kehalainetest aeglasemad 14
Vulkaan Mount Saint Helen Vulkaan on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Peamised vulkaanidega seotud ohud on laavavoolud, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, lahaarid, maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrastruktuuri ja põllumaa näol, nälg, veereostus, haiguste levik, uppumine, lämbumine ja palju muud kahjustavat. Ameerika Ühendriikide üks aktiivsemaid vulkaane on Mount St. Helens. See asub USA-s Vaikse ookeani ääres Washingtoni osariigis Kaskaadide mäestikus. Vulkaani koordinaadid on 46°11' N; 122°11' W. Saint Helens on kihtvulkaan....
Sise- ehk soojusenergia vabaneb vulkaanide tegevuse käigus: kuumaveegeisrid ja laavavoolud. Energia ei kao ära vaid muundub ühest liigist teise energialiiki. 5. See on maapõues peamiselt (80% ulatuses) looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia ning ülejäänud 20% ulatuses Maa tekkimise käigus kivimitesse salvestunud energia. Maa siseenergia põhjustab näiteks mäestike teket, vulkaanipurskeid, maavärinaid ja mandrite triive. 6. Maapinnale langev energiavood sõltub geograafilisest laiusest, pilvisusest ja aluspinna omadustest. 7. Merkuur, Veenus, Marss. Need sarnanevad ehituselt: koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ja on enamasti kihilise ehitusega: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab
11. Kuidas mõjutavad kaevandused keskkonda? Kaevandusestest tuleb võib olla neid mürke ja aineid keskkond? Ohtlikud on ka.. 12. Vulkaani ehitus: 13. Missugustes maailma piirkondades on palju vulkaane? · Laamade äärealadel Hekla, Vesuuv, Etna, Stromboli, Cotopaxi,Krakatau · Mandrite sisealadel Kilimanjaro 14. Missuguse geoloogilise struktuuriga on seotud vulkaanide paiknemine? Vulkaanilised saared? 15. Miks ei saa Eestis esineda tugevaid maavärinaid ja vulkaanipurskeid? Kuna Eesti paikeb sellisel alal, kus ei saa esineda selliseid asju ning vulkaanid siin puuduvad. 16. Too näiteid vulkanismi kasulikkuse kohta. · Viljakas pinnas, muld (mineraalainete kõrge sisaldus) · Maavarad- ehe hõbe, kuld, vask ja paljude metallide sulfiidid · Ehitusmaterjal- tuff · Kuum vesi on energiaallikaks Islandil jne. · Turism 17. Mis põhjustab maavärinaid? Maavärinaid põhjustab maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsess
Teine suur tuumakatastroof leidis aset 2011. aastal Jaapanis, Fukushimas, kus maavärina tagajärjel sai tuumajaam tugevaid purustusi. Jaapan ise asub kohas, kus maavärinaid esineb tihti ning seetõttu peavad inimesed elama pidevas hirmus uue looduskatastroofi ees. Iga hullem loodusjõud võib tuumajaama mõjutada, mis omakorda mõjutab inimesi ning ümbritsevat maad. Sellisele olukorrale oleks lahenduseks see, kui füüsika jõuaks nii kaugele, et võimalik oleks ennustada vulkaanipurskeid, maavärinaid, taifuune jms. Hetkel pole see veel täielikult võimalik. See on suund, kuhu poole teadlased kindlasti pürgivad, ning mis oleks inimkonnale kindlasti suureks eeliseks. Suur küsimus on ka selles, et kas uurimismeetodid, mida kasutatakse uute teadmiste saamiseks, on ohutud? Innovatsiooni otsivad inimesed ütlevad, et teaduse ja universumi mõistmise nimel tuleb ohvreid tuua. Teine osa inimesi on hoopiski selle poolt, et piisav
TALLINNA ÜLIKOOL Geoökoloogia õppetool Jaanus K. MAAVÄRINATE TEKKEPÕHJUSED Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: dotsent Tiiu Koff Tallinn 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 LOODUSLIKUD MAAVÄRINAD........................................................................................... 4 Tektoonilised maavärinad....................................................................................................... 4 Vulkaaniline maavärin.................................................................................
..............................................................................................................................7 5.Milliseid maavarasid leidub nimetatud riigis?................................................................7 6.Iseloomusta riigi asendit laamtektoonikast lähtudes (millisel laamal paikneb, kas laama kesk- või ääreosas jne)...............................................................................................7 7.Kas riigis esineb maavärinaid, vulkaanipurskeid? Kui jaa, siis milline on nende mõju inimtegevusele?............................................................................................................7 Atmosfäär.....................................................................................................................8 1.Mis on peamised selle riigi kliimat kujundavad tegurid? Iseloomusta nende mõju....8 2.Kliima üldiseoomustus: keskmine õhutemperatuur suvel ja talvel, sademete
· Mäenõlvadel on aga kas tamme-, papli-, korgi-, tamme- ja pöögimetsad. · Lõunaosas on tasandikud. See on tuntud õlipuude poolest. Loomastik · Loomadest on iseloomulikud Portugalile ilvesed, mägikassid, rebased, metssead, hundid, hirved. · Mererannikul elab ka palju linde. Assoorid (saarestik) · Assoorid kuuluvad Portugalile, kuigi nad asuvad riigi põhjaosast 1200 kilomeetri kaugusel Atlandi ookeanis. · Saartel toimub palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid. · Saartel elab alaliselt üle veerand miljoni inimese, kuid puhkust sõidab sinna veetma palju rohkem rahvast. Sport · Laialt on levinud jalgpall · Portugalist on päris maailmakuulsad jalgpallurid (Luis Figo , Cristiano Ronaldo) · Samuti on veel Hoki, rugby ,surf ,purjetamine ,rattasõit jne. Lõpp · LÕPP · Aitäh vaatamast!
Taani meenutab suitsetavat meest. Taani geograafilised koordinaadid on 54°29' N, 09°42' E. Kopenhageni koordinaadid on 55'48N, 012'16E. Kopenhageni kaugus minu kodukohast on 1040 km. Taani ajasoon on GMT, st meil on 2 tunnine ajavahe. Taanis kehtib Kesk-Euroopa aeg, mis on kehtiv suuremas osas Euroopa Liidu liikmesriikides. Taanis ei esine maavärinaid, vulkaanipurskeid . Praegu kasutusel olevad veevarud asuvad kahes vettkandvas kihis, mis paiknevad ülemises/keskmises ja keskmises/alamas devoni liivakivimis. Pinnamood Taani on tasane lauskmaa. Jüütimaa lääneosas on sandurtasandikud. Kesk- ja idaosa, alates läbi poolsaare keskpaiga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
