Maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) Purske tagajärjed - 1) gaasipilv õhus – veeaur, mürgine süsinik- ja vääveldioksiid – segunenud tuhaga. Nn. lõõmpilved (selle alla mattus Itaalias Vesuuvi purske ajal Pompeji linn 79. aastal.) 2) mudavoolud – lahaarid (Kolumbias 1985. liikus 30 km tunnis mattis enda alla väikese linna koos elanikega). Kasu, mis vulkaanipursked toovad: 1. Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. 2. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. 3. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. 4. Vulkaanilise tegevusega seostuvad ka kuumaveeallikad e. geisrid Suurim geiser Yellowstone'i rahvuspargis USA-s 5. Mitmed vulkaanilised piirkonnad – kaasajal turismiobjektiks. Vulkaanipurset on võimalik ette ennustada, kuid võib eksida mõnest tunnist nädalateni.
2) keemiline evolutsioon – Lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. Aatomitest tekkisid molekulid. Tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid (aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid). Polümeratsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid. Polümeerid liitusid polümeeride kogumikeks. Reaktsioonideks vajalik energia saadi UV-kiirgusest, soojuskiirgusest ja õhuelektrist. KEEMILISE EVOLUTSIOONI TINGIMUSED Sagedased vulkaanipursked Maal puudus mullakiht Maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega Vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne atmosfäär (N2, CO2, SO2, H2, NH2, CH4) Atmosfääris puudus vaba hapnik Puudus osoonikiht ning UV-kiirgus jõudis takistamatult Maale Tänapäeval puuduvad Maal keemiliseks evolutsiooniks sobivad tingimused: Hapnik “põletaks” ära lihtsad orgaanilised ained. Osoonikiht takistab UV-kiirguse jõudmist Maale.
ülejäänud osal laiub tühermaa. Suurim ulatus läänest itta on ~5200 ja põhjast lõunasse ~3900 km. Üldkõrgus: 2210 m. Läbilõige 1 Läbilõige 2 Pinnamoe iseloomustus Erinevalt ülejäänud Põhjalast on Island geoloogiliselt väga noor. Island on vulkaaniline saar Atlandi ookeani keskahelikul, mis on tekkinud Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril. Atlandi ookeani keskaheliku vulkaanipursked osutusid sellel mäestikulõigul nii aktiivseteks, et lõpuks kerkisid ookeani kohale laava- ja tuhamassid, millest tekkis saar. Aktiivsuse põhjuseks on see, et Island ei paikne mitte üksnes ookeani keskahelikul, vaid ka kuuma täpi alal. Islandi saar koosneb 400600 m kõrgusest laavaplatoost, kuigi seal leidub ka kihtvulkaane. Platoo on algusest peale täis lõhesid, mis jagavad selle osadeks. Laamtektoonika ülevaade
said Norra kuninga ametnikud. Althing jätkas kohtuna. Kuningas kehtestas kaubandusmonopoli, piirates saarerahva võimalust teiste maadega otse kaubelda, mistõttu Islandi majandus nõrgenes. Taani aeg Aastal 1380 läks Island koos Norraga Taani võimu alla. Taani kuningas huvitus islandlaste heaolust veel vähem kui Norra kuningas. 17. ja 18. sajandil rüüstasid Islandit korduvalt piraadid. Epideemiad, näljahädad ja vulkaanipursked (eriti Laki purse 17831784 ja järgnenud näljahäda) tapsid viiendiku kuni veerandi elanikest. 1602 Kopenhaagenis loodud kaubanduskompanii sai endale ainuõiguse saarega kauplemisel. See mõjus saare majandusele hävitavalt. Kaubandusmonopol kestis aastani 1786, edasi lubati Islandiga kaubelda kõigil Taani ja Norra kaupmeestel. Välismaalased said õiguse Islandiga kaubelda alles 1854. Aastal 1800 saatis Taani kuningas Althingi laiali. 3. Loodus Geoloogiline ehitus
Veenuse aastas on kaks Veenuse ööpäeva. Veenus pöörleb ümber oma telje teiste planeetidega võrreldes vastupidises suunas ja pöörlemistelg on orbiifi tasapinnaga peaaegu risti, seega aastaajad puuduvad. Veenuse pind on tahketest kivimitest koorik nagu teistelgi siseplaneetidel, pind on kaetud meteoriidikraatritega, kuid esineb ka teistsugused pinnavorme, mägesid, platoosid ja madalamaid osi, kõrgeim mägi on 12km kõrge. Veenusel toimuvad intensiivsed vulkaanipursked ja pinnavärinad. Veenuse pinnatemperatuur ei olene ööpäevavaheldumisest ja see on kuni 480kraadi. 13. K 14. Jupiter Päikesesüsteemi suurim planeet. Koosneb põhiliselt vesinikust ja heeliumist ning on suuremas osas vedelas olekus. ,,Pind" tavalises mõttes sellel planeedil puudub. Jupiter on midagi tähe ja planeedi vahepealset. Tugev magnetväli. Saturn nagu kõik hiidplaneedid sarnaneb ka Saturn koostise ja ehituse poolest Jupiterile
Nii mürgised heitgaasid kui tolm võivad põhjustada või süvendada nende haigusi. Ka sudu võib inimesele kahjulik olla. Sudu on enesest tahmunud udu ning seda kohtab peamiselt suurlinnades. 5 3.3 Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine Kasvuhooneefekt on looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kasvuhooneefekti tekitavad aurumine veekogudest ja vulkaanipursked. „Suurem osa lühilainelisest päikesekiirgusest jõuab läbi atmosfääri maapinnale, kus see osaliselt neeldub. Neeldumise tagajärjel Maa pind soojeneb ning hakkab omakorda kiirgama energiat, kuid juba pikalainelise soojuskiirgusena (infrapunakiirgusena). Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri kergesti, kuid maapinnalt kiirguv pikalaineline soojuskiirgus suures osas neeldub teatud gaasides. Umbes pool Maalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale
Vanimad, kuulsaimad ja kvaliteetsema söega leiukohad asuvad idas, Appalatsi mäetikus. Sealsed varud on aga ammendumas. Hiigelmaardlad keskosariikides on seni peaaegu kasutamata süsi on madala kvaliteediga ja kõlbab üksnes elektrijaamade kütteks.(1) Laamtektoonika USA paikneb Põhja Ameerika laamal, võttes enda alla 60% laamast. Paikneb ta vanaaegkonna, keskaegkonna, ja uusaegkonna kurrutuse piirkonnas ja eelkambriumi pealiskorral (settekivimite ala). Maavärinad ja vulkaanipursked Riigis on aktiivseid vulkaane ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Kõige aktiivsemateks aladeks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala. Suurimaid purustusi põhjustanud maavärinad on olnud San Francisco maavärin aastal 1906, Anchorage'i maavärin 1964. ja Los Angelesi maavärin 1994. aastal. Vulkaanidest on purustusi toonud Helensi pursked 1980. aastal. Yellowstone'i platoolis tegutseb ka geisreid.(1) Vesi Veestik
massiks ning seejärel liimainega segatult ühtlaselt spetsiaalsetele alustele laiali laotati ja kuivatati. PABER Kompassi kasutati tõenäoliselt algselt mitte navigeerimiseks, vaid hoonete/linnade projekteerimisel, et paika panna ilmakaared. Tüüpiline hiina kompass koosnes magneetilisest nõelast mis ujus veepinnal. KOMPASS Vahend seismiliste lainete registreerimiseks, mille põhjustajaks on maavärinad või vulkaanipursked. Esimene säilinud seismograaf pärineb Hani dünastia ajastust ning koosnes suurest pronksist kellast, mille külgedel oli kaheksa draakonipead. Draakoni suust kukkuv kuulike näitas ära maavärina toimumise suuna. SEISMOGRAAF Väävlist, söest ja kaaliumnitraadist (salpeetrist) valmistatud püssirohtu kasutati esialgu meditsiinilisel otstarbel ning http://www.history.com/shows/man ilutulestike valmistamisel. Sõjalisel
3.2 Erinevate liikide kadumine Näiteks Põhja-Ameerikas elanud rändtuvi kunagi maailma kõige arvukam lind. 19. sajandil kütiti neid massiliselt, kuid isegi pärast jahipidamise leevendamist jätkus tuvide arvukuse kahanemine kuni väljasuremine 1914.aastal. 1970.aastal leitud geoloogilised tõendid kinnitavad üpris veenvalt, et dinosaurused hävisid pärast hiigelmeteoriidi Maale langemist. Teised massilise väljasuremise põhjused pole pole nii tunnustatud: katastroofilised vulkaanipursked ja maailmamere taseme järsk tõus on kaks kõige tõenäolisemat. Burnie, D. (1999). Evolutsioon linnulennul. East Sussex: Ivy Press 8 4.Inimese evolutsioon 4.1 Inimene arenes ahvist Nagu kõigi teiste organismide evolutsiooni, määrasid ka inimese arengu ahvilaadsetest eellastest praeguse inimeseni evolutsioonitegurid: pärilik muutlikkus, geenitriiv, geenisiire ja looduslik valik
plastiline keskkond, st kivimid on voolavas olekus. Esineb ka mandritel (mandriline rift), nt Ida-Aafrika murrangute vöö koos Punase mere ja Surnumerega, Baikali jv piirkond). Tekivad venituspingete tõttu riftid (alangud), tulemuseks on pangasmäestikud. · ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine raskem ookeaniline laam sukeldub kergema mandrilaama alla (subduktsioon); tekivad süvikud, magmakolded, vulkanism, mäestikud, kaasnevad vulkaanipursked ja maavärinad. Süvikute vööndis neeldunud laamaserva ülessulamisel eraldub kergem magma, mis tardub graniitseks kivimiks juurde tekib mandriline graniitset maakoort. · mandriliste laamade põrkumine mäeahelike tekkimine, kivimite üksteise otsa kuhjumine, maavärinad. Vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks (Himaalaja India ja Euraasia laama kokkupõrke koht, Alpi mäestik jt)
Wikipeedia Vaba entsüklopeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Uus-Meremaa www.loodusajakiri.ee http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel403_381.html www.loodusajakiri.ee http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/marts99/meremaa.htm http://uudised.err.ee/index.php?06224977 www.epl.ee http://www.epl.ee/artikkel/458292 http://en.wikipedia.org/wiki/Transport_in_New_Zealand 15 LISAD Vulkaanipursked ja maavärinad kiivi kakapo 16
Mere all 8-10 km. Eestis 42-47 km. Maismaal settekiht 4km graniit 40 km. 100 km sügavusel on litosfäär (tahke). Järgmine kiht on astenosfäär (mantli ülemine osa 100-350 km paks). Vahevöö 80% planeedi ruumalast. Välistuum ulatub 2800- 2900km sügavusele. Tuum jaguneb välistuumaks ja sisetuumaks. Välistuum koosneb suuresti Fe ja Ni, mida on ligi 10%. Sisetuum on tahke Fe ja Ni, raadius 1216 km. 29. Maavärinad üks põhjus on vulkaanipursked. Vulkaanipurske ajal plahvatavad aurud ja gaasid. Kuid sagedasemad põhjused on seotud maasisese liikumisega. Maavärinad, mis on põhjustatud mäetekkelistest protsessidest ning toimuvad peaaegu alati mägede läheduses. Veealused maavärinad tekivad seal, kus ookeanis leidub järsuveerulisi süvikuid. Maavärinaid iseloomustavad suurused Seismilisi laineid mõõdetakse seismomeetriga. See koosneb pöörlevast trumlist ja rippuva raskuse külge kinnitatud kirjutusvahendist
Umbes 5milj aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 milj aastat tagasi planeet Maa. Keemiline evolutsioon lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ainete kompleksid. Aatomitest on tekkinud molekulid. Bioloogiline evolutsioon Elu areng esimestest elusolenditest inimesteni. Sotsiaalne evolutsioon Inimühiskonna areng. 4) Kirjelda, millised tingimused valitsesid Maal 4 miljardit aastat tagasi? Sagedased vulkaanipursked, maal puudus mullakiht, maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega, vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne atmosfäär, atmosfääris puudus vaba hapnik, puudus osoonikiht ning UV- kiirgus jõudis takistamatult Maale. 5) Kirjelda keemilise evolutsiooni etappe? Tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid Polümeratsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid Polümeerid liitusid polümeeride kogumikeks. (Reaktsioonideks vajalik
magma Nähtuse nimi rift. Tekivad vulkaanilised mäestikud, pangasmäestikud ja saared (Island), vulkaani pursked, maavärinad, tekib uus maakoor Näit. P-Am. laam ja Euraasia laam vulkaaniline saar ookeani keskmäestik PÕHJA-AMEERIKA EURAASIA LAAM LAAM vulkaanipursked maavärinad tekib uus maakoor ookeaniline maakoor ookeaniline maakoor magmakolle * Laamade põrkumine ookeaniline ja mandriline - ookeaniline maakoor
Tahkes olekus vett nimetatakse jääks. Jää on kristallilise ehitusega, milles esinevad tühimikud. Seetõttu on jää tihedus väiksem kui vedelas olekus vee tihedus.Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik avastatud elusorganismid. Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast. MIS ON VEE REOSTAMINE? Vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke, põhjavette, ookeanisse jt). Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Veereostusel on palju põhjuseid ja tunnuseid. Suurenenud toitainete sisaldus vees võib viia eutrofikatsioonini. Orgaanilised jääkained, näiteks heitveed, mis on jõudnud mingisse veekogusse,
eluvormide kohta, kaudsemalt saab nende põhjal teha järeldusi ka paleogeograafia, paleoklimatoloogia jms kohta. 7.Keemilise evolutsiooni käigus tekisid a) elusolendid b) polüaminohapped c) valgud d) nukleiinhapped C,D 8. Millised tingimused valitsesid Maal keemilise evolutsiooni ajal? (5) UV- kiirgus jõudis maapinnani, sest atmosfääris puudus hapnik,atmosfääris oli N 2, CO2, SO2, H2, CH4; NH3 ,elektrilahendused, vulkaanipursked, magmavoolud, soe madal meri, tugev aurumine 9. Nimeta vähemalt 6 tõendit selle kohta , et evolutsioon on toimunud pika aja jooksul ja toimub ka tänapäeval edasi ? 1)fossiilid 2)organite homoloogilisus 3)loodete arengujärgud 4)rudimendid 5)sarnasus molekulaartasandil 6)koduloomade ja taimesortide aretustöö 10. Mis olid G.Cuvier seisukohad liikide tekke ja muutumise kohta? Millised olid tema tähtsamat teened evolutsiooniteooria tekkes?
fosfaati, plaatinat, tina, uraani. Igal aastal registreeritakse Jaapanis 7000 kuni 8000 maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. Nagu näiteks 2011. aastal Jaapanit tabanud 8.9magnituudine maavärin, pärast mida räsis riiki veel tsunami. Jaapanis asub kõige rohkem vulkaane, neid on seal üle 50. Seal esineb ka vulkaanipurskeid. Vulkaanipursked segavad inimtegevust ja sunnivad vulkaanide läheduses elavaid inimesi pursete ajal sealt lahkuma. Valdav osa maismaast - 68% - on metsane ja mägine. 48% metsast on istutatud mets. Jaapani metsad paistavad silma suure. Kõige levinumate puude hulka kuuluvad bambus, seedrid, küpressid, männid, kastanid, pöögid ja kampripuud. Kliima Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund
Tähelepanuväärseim oli vulkaanilisusteooria: maa sisemuses tekivad tule mõjul rõhu all olevad aurud. Rahvauskumustes on maavärin alati olnud jumala viha märk. Alates 1602.aastast on Eesti territooriumil toimunud 25 mainimisväärset maavärinajuhtu, nendest neljal korral oli tegu järeltõugetega. Eestis toimunud maavärinate arv oli kõige suurem enne Kuu kulminatsioone. Peale kulminatsiooni oli maavärinate arv üle kahe korra väiksem. Üks põhjus, miks tekivad maavärinad, on vulkaanipursked. Vulkaanipurske ajal plahvatavad aurud ja gaasid. Kuid sagedasemad põhjused on seotud maasisese liikumisega. Maavärinad, mis on põhjustatud mäetekkelistest protsessidest ning toimuvad peaaegu alati mägede läheduses. Veealused maavärinad (merevärinad) tekivad seal, kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid. Neid piirkondi, kus esinevad sageli maavärinad nimetatakse seismoloogiliselt aktiivseteks piirkondadeks. Maa sisemuse pidev liikumine paneb Maa värisema, võpatama ja võnkuma
madala kvaliteediga ja kõlbab üksnes elektrijaamade kütteks. Uraanimaaki tuumakütuse valmistamiseks on piisavalt, kuid seda tarvitatakse perspektiivitundega ja imporditakse ka mujalt näiteks Kanadast. 3.6Laamtektoonika USA paikneb Põhja Ameerika laamal, võttes enda alla 60% laamast. Paikneb ta vanaaegkonna, keskaegkonna, ja uusaegkonna kurrutuse piirkonnas ja eelkambriumi pealiskorral (settekivimite ala). 3.7Maavärinad ja vulkaanipursked Riigis on aktiivseid vulkaane ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Kõige aktiivsemateks aladeks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala. Suurimaid purustusi põhjustanud maavärinad on olnud San Francisco maavärin aastal 1906, Anchorage'i maavärin 1964. ja Los Angelesi maavärin 1994. aastal. Vulkaanidest on purustusi toonud Helensi pursked 1980. aastal. Yellowstone'i platool tegutseb ka geisreid. 3.8Kliima
ja tehnoloogiat, vältida mulla vaesumist. Õhusaaste - Õhusaaste allikad võivad olla nii inimtekkelised kui looduslikud. Inimtekkelised: fossiilkütuste põletamine elektri tootmisel, transpordis, tööstuses ja kodumajapidamistes; tööstusprotsessid ja lahustite kasutamine, näiteks keemia- ja mäetööstuses; põllumajandus; jäätmekäitlus. Looduslikud saasteallikad on näiteks vulkaanipursked, tuulega leviv tolm, merevee pihustumine ning taimedelt pärit lenduvate orgaaniliste ühendite heide. Eutrofeerumine on keskkonnaprobleem ning selle põhjus on liigsete toitainete sattumine ökosüsteemidesse. Eutrofeerumise lahendamine on olnud siiani vähem edukas. Maapinnalähedane osoon kahjustab põllukultuure. Nähtus mõjutab olulist osa põllumajanduspiirkondadest, peamiselt Lõuna-, Kesk- ja Ida-Euroopas
3. Varustab elustikku hapnikuga; ATMOSF. KEEMILINE KOOSTIS Püsigaasid: gaasid, mille osakaal on püsiv (N2, O2, Ar) Lisandgaasid: gaasid, mille osakaal sõltub asukohast ja aastaajast (CO2, O3, H2O, CH4, N2O, NO2) Aerosool 9 AEROSOOLID - Vedelad ja tahked õhus hõljuvad osakesed - Päritolu: Looduslikud: tolm, merevesi, vulkaanipursked, taimed Inimtekkelised - Jaotatakse suuruse, keemilise koostise, päritolu järgi jms - Tähtsus: 1. Vähendavad nähtavust (muudab õhu häguseks) 2. Hajutavad ja neelavad päikesekiirgust 3. Pilvede kondensatsiooni tuumadeks 4. Osalevad atmosfäärikeemias 5. Mõju inimese tervisele (kahjulik) 6. Mõju kliimale: otsene mõju kiirguse vähendamise kaudu ja kaudne mõju pilveprotsesside kaudu. MAA KIIRGUSBILANSS
MAAVÄRINAD Maavärinate põhjuseks on litosfääri elastsete pingete äkiline vabanemine. Maavärinat iseloomustavad epitsenter ja fookus (seismograafiliselt määratakse hüpotsenter) on kujutatud joonisel 1. Joonis 1. Maavärina skeem: murrang f, fookus F ja epitsenter E. Sügavamad (fookused sügavamal kui 100 km) maavärinad esinevad subduktsioonivööndites. Juhuslikud tugevad maavärinad laamade keskosas on seotud plokiliste liikumiste ja litosfääri paksusega: kauaaegse energia akumulatsiooni vallandumine. Energia vabanemisel tekivad kaht tüüpi seismilised lained: P-lained (pikilained) ja S- lained (ristlained). Maapinnalähedastes kivimites on P-lainete ligikaudne liikumiskiirus 5.5 km/s, S-lainetel 3 km/s. Maapinnale jõudes põhjustavad lained selle kompleksset vibratsiooni, mida fikseeritakse seismograafide abil (paigaldatud tavaliselt aluspõhja kivimitesse). Seismogrammide alusel on võimalik määrata epitsentri ja hüpotsentri ligikaudne asuk...
Korallid aga peavad vajumise tempoga sammu ja kasvatavad rifi järjest kõrgemaks. Lõpuks vajub saar vee alla ning moodustubki atoll, mille keskel on enamvähem ümara kujuga laguun. - Miks on süvameresetted peamiselt ränimudad? Sest karbonaadid lahustuvad sellel sügavusel, räni on vastupidav - Mis on turbitiidid? Mudavoolud mandrinõlvalt mandrijalamile - Mis on iseloomulik aktiivsele ookeani äärele? Subduktsioon, vulkaanipursked - Millise geoloogilise protsessiga on seotud vulkaanilised saarkaared? dubduktsiooniga - Mis viitab mandrite triivile? Kivimite magnetiliste paleopooluste näiva triivi analüüs Kuumad täpid Mitu pluumi võivad liitudes tekitada joonelise rifti, mis võib areneda ookeaniliseks riftiks Terreinistumine vulkaanilise saarkaare liitumine mandriäärega Sündiv ookean Punane meri Vaikne ookean aktiiv-ääreiline ookean Atlandi ookean passiiv-ääreline ookean
Absoluutne peegeldaja k=0, a=1. Absoluutseks õhuniiskuseks nim 1m3 niiskes õhus leiduva veeauru massi g. Absoluutselt must keha- k=1, a=0, Ajavööndid- mudel: seesmist, 15° tagant eristatud meridiaanidega ketast pöörates nihkuvad vastavad paigad kaardil vastava kellaajaga märgitud välisketta kohale. 15° kaarepikkust= 1 tund. Antisünklinaalid ehk Antiklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas. Atmosfääri osad: troposfäär, mesosfäär, termosfäär. Atmosfääri tsirkulatsioon on oluline soojuse, niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilanssi seisukohast. Suuremõõtmeliste ja suhteliselt püsivate õhuvoolude süsteem, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. Maa pöörlemise mõju atmosfääri tsirkulatsioonile: Maa pöörlemisest tuleb kõrvalekalle sirgjoonelisest liikumisest. Biogeensed ja antropogeensed pinnavormid- biogeensed: soo, kuhik, urg. Boora- mai...
Hiigelmaardlad keskosariikides on seni peaaegu kasutamata süsi on madala kvaliteediga ja kõlbab üksnes elektrijaamade kütteks. Uraanimaaki tuumakütuse valmistamiseks on piisavalt, kuid seda tarvitatakse perspektiivitundega ja imporditakse ka mujalt, näiteks Kanadast. Laamtektoonika USA paikneb Põhja-Ameerika laam, võttes enda alla 60% laamast. Ta on vanaaegkonna, keskaegkonna ja uusaegkonna kurrutuse piirkonnas ja eelkambriumi pealiskorral. Maavärinad ja vulkaanipursked Riigis on aktiivseid vulkaane ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Kõige aktiivsemateks aladeks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala. Suurimaid purustusi põhjustanud maavärinad on olnud San Francisco maavärin aastal 1906, Anchorage'i maavärin 1964. ja Los Angelesi maavärin 1994. aastal. Vulkaanidest on purustusi toonud Saint Helensi pursked 1980. aastal. Yellowstone'i platool tegutseb ka geisreid. Kliima
• Kahjuriskide hulka võib liigitada ka vääramatu jõu ning töökeskkonna riskid. 1. Vääramatu jõud Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. • Tavaliselt sõjad, mässud, streigid või üleujutused, maavärinad ja -lihked ning vulkaanipursked, mereõiguse järgi ka ootamatu tuul, laine, veetõus vms, mille tõttu saab kahjustada laev või last. iv. Finantsriskid • Risk, mis realiseerumisel ähvardab kaasa tuua tõsiseid rahalisi kaotusi. Finantsriskid võivad hõlmata endas mh raamatupidamise, aruandluse, tehingute mahu ja keerulisuse ning automatiseeritusega seotud riske. 1. Krediidirisk • Tehingu vastaspoole kohustuste mittetäitmine maksejõuetuse tõttu (default risk) a. Krediidireitingud
Maavärinate levimine. Maa sisemus on vedelas olekus, kuna ristlained ei levi sinna. 1) Maakoore all asub tahke, u 2900 km paksune kiht, mida nimetatakse mantliks. Mantel koosneb Fe ja Mg sisaldavatest mineraalidest ja on tahkes olekus. 2) Selle all on 2200 km paksune vedela aine kiht, mis koosneb niklisisaldusega Fe-st. 3) Kõige all on jällegi tahke tuum. Tahkes olekus on see tänu suuremale rõhule. 9. Millised protsessid kujundavad maa pinnaehitust? * Mandrite triiv * maavärinad * vulkaanipursked 10. Milline on Maa atmosfäär? Maa atmosfäär erineb teiste planeetide omast; erinevusi saab seletada vee ja elusorganismide olemasoluga. Maal on vaba hapniku suur hulk ja CO2 on vähem (CO2 keemiline sidumine vee abil). 13. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Telje nurk päikese suuna suhtes määrab aastaaegade vaheldumise. 20. Mis põhjustab planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes?
impulssidena. S-lained ehk ristilained, mis levivad keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena. Seismilised lained murrangu tekkega kivimitest vabanevad elastsed pinged Maavärinatega kaasnevad nähtused: · Tsunamid · Nõlvaprotsessid · Varingud Maalihete tekkepõhjused: · nõlvade erosioon · paduvihmad · metsade hävimine · kiire lume sulamine · rõhu tõus nõlvadel · vulkaanipursked PEDOSFÄÄR Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel. Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine. Füüsikaline murenemine e. Keemiline rabenemine murenemine e. porsumine On kivimite mehaaniline peendumine ilma -kivimis olevate keemiliste elementide
6 miljardit aastat tagasi tekkis päike, 4,5-5 miljardit aastat tagasi moodustusid planeedid. Keemiline evolutsioon Atmosfäärigaaside omavahelised reaktsioonid -> monomeersed orgaanilised ühendid. Monomeersete orgaaniliste ainete polümerisatsioon -> orgaanilised polümeerid. Polümeerid -> püsivad polümeeride kogumikud. Energia saadi reaktsioonideks ultraviolettkiirgusest, õhuelektrist. Tekkisid eeldused elu tekkeks. Tingimused Maal 4 miljardit aastat tagasi · Sagedased vulkaanipursked · Maal puudus mullakiht · Maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega · Vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne atmosfäär (N2,CO2,SO2,H2,NH2,CH4) · Atmosfääris puudus vaba hapnik. · Puudus osoonikiht ning Uv-kiirgus jõudis takistamatult maale. BIOEVOLUTSIOON Elu tekkis vees. Protobiondid esmased elukandjad. Prokarüoodid(eeltuumsed) energia orgaanilistest ühenditest esmased heterotroofid.
sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi. AASTA PARALLAKS - nurk, mille all tähelt vaadatuna paistaks Maa orbiidi keskmine raadius. MUST AUK - füüsikas, astronoomias ülisuure gravitatsioonipotentsiaaliga ülikompaktne taevakeha, mida ümbritsevast pinnast ükski osake välja ei pääse. 9. Millised protsessid kujundavad maa pinnaehitust? Mandrite triiv maavärinad vulkaanipursked 10. Milline on Maa atmosfäär? Maa atmosfäär erineb teiste planeetide omast; erinevusi saab seletada vee ja elusorganismide olemasoluga. Maal on vaba hapniku suur hulk ja CO2 on vähem (CO2 keemiline sidumine vee abil) 20. Mis põhjustab planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes? Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt. PÄIKESESÜSTEEM EKVAATORIL OLEV INIMENE NÄEB PÕHJANAELA HORISONDIL!
1. PLAHVATUS Plahvatus on mingis ruumiosas toimuv energia ülikiire vabanemine, millega kaasnevad aine oleku muutus, temperatuuri järsk tõus ja lööklaine [3]. Plahvatuse purustavat toimet põhjustab plahvatus kohas tekkiv kõrge rõhk. Vabaneva energia liigi järgi eristatakse füüsikalist- , keemilist- ja tuumaplahvatust. Tugevaimad plahvatused toimuvad kosmoses noovade ja supernoovade süttides. Maal on tugevaimad plahvatused termotuumaplahvatused ja vulkaanipursked. Plahvatust rakendatakse peamiselt geoloogias, ehituses (näiteks tammiehituses) ja sõjanduses [3]. Keemiline plahvatus on soojusenergia ja gaaside eraldumine ülikiiretes keemilistes reaktsioonides. Tavaliselt on eralduvateks gaasideks süsihappegaas (CO 2), vesinik (H2), hapnik (O2) või lämmastik (N2). Gaaside ruumala on tahketest- ja vedelatest ainetest tunduvalt suurem. Keemilises plahvatuses eralduvad gaasid ülikiirelt,
ja maastiku mosaiiksuse rolli selles. eksisteerinud liikidest (ca 2-2,5 milj 10 miljonist Maa ajaloos Võivad olla: _ Aluseks looduskaitse meetmete väljatöötamisel. eksisteerinust) _ abiootilised: tormid, tornaadod, vulkaanipursked, üleujutused), _Algne eesmärk: ookeanisaarte liikide arvukuse hindamine. _ Iga jääaeg koos jäävaheajaga kestnud ca 100 000 aastat. _ biootilised (nt. kahjurite või patogeeni levik) Eeldati, et liikide arv saarel saavutab taseme, mis on positiivses _ Sellest ca 90 000 aasta kestel temperatuur langeb ja siis 10 000 aasta _ või nende kahe kombinatsioon (põlengud, sest tuli vajab süttimiseks korrelatsioonis saare pindalaga ja
Kuidas on inimene seda mõjutanud? Kasvuhooneefekt on looduslik nähtus atmosfääris, kus lühilaine päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud, see neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Tänu inimtegevusele on süsihappegaasi, metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. 23. Nimeta kliimamuutusi põhjustavaid tegureid. Päikese aktiivsus, astronoomilised tegurid, Maa kokkupõrge meteoriidiga, mandrite asendite muutus, vulkaanipursked, atmosfääri gaasiline koostis. 24. Nimeta kliimamuutuste võimalikke tagajärgi. Maakasutuse muutumine, toidu ja joogivee puudus, migratsioon, jää sulamine-organismide populatsioon kasvab, maailmamere veetaseme tõus, üleujutused, põud. 25. Iseloomusta kliimamuutuste mõju Eestile. Kui läänevool on väga tugev, on pehme ja sagedaste suladega ning püsivat lumikatet ei pruugi üldse tekkida. Kui läänevool nõrgeneb ja
Maakoore all asub tahke u 2900 km paksune kiht, mis moodustub raua ja magneesiumi mineraalidest. Selle all omakorda on vedela aine kiht, umbes 2200 km paksune, mis koosneb vähese niklisisaldusega rauast. Kõige all aga suure rõhu tõttu tahke tuum, arvatavasti sama koostisega, mis vedel kiht. Tuuma suurt rauasisaldust peetakse ka Maa magnetvälja põhjuseks. Maa sisemus pole rahulik, vaid pidevas liikumises. Selle tõestuseks saab tuua mandrite triivi, maavärinad ja vulkaanipursked. 4. Milline on Maa atmosfäär? Maa atmosfäär erineb teiste planeetide omast, siin on vesi ja elusolendid. Maal on palju vaba hapnikku, siin on ka vulkaaniline tegevus ja sellest tekib gaasiline süsihappegaas. 5. Mis on tähtkuju? Milleks neid vaja on? Tähtkuju on vanaaegne ajamõõtmise ühik, nende vajalikkus seisneb teeleidmises. Tähtede abil tehti kindlaks asukoht ja teepikkus. 6. Miks on tähtede asend taevasfääril püsiv?
Mügarbakterid elavad mitmete kultuurtaimede juurtel ja on viimastele elutähtsad Silmakae Naha kiire vananemine Pikaajaline intensiivse UV-kiirguse käes viibimine võib põh-justada nahavähki Ravimata jättes on nahavähk surmav HAPPESADEMED happelise reaktsooniga sademed mis on tekkinud gaasiliste väävli ja lämmastik ühenditest. Tekke põhjused: Keskkonna saastumine happeliste oksiididega Äike Suured põlengud Vulkaanipursked Fossiilsete kütuste põletamine Transport Tööstus Olme Miks on kahjulikud? happesademete mõju keskkonnale. Mulla hapestumine (leostumine) Veekogude hapestumine Taimede, eriti okaspuude kahjustumine Loomade, eriti vee- ja mullaorganismide kahjustumine ja hävimine SUDU suitsu ja muude lisandite tõttu mürgiseks muutunud udu, mis tekib saastunud õhus (tehaste saasteained jt). Tuulevaikuse ja udu korral põhjustab mitmesuguseid tervise häireid.
mandriliustikud, mis valitsesid kogu Neogeeni lõpu (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/neogeen.html). Mandrite kerkimise ja alangute tekkimisega kaasnes intensiivne vulkaaniline tegevus ning suurte laavavoolude kujunemine. Eriti tugevad olid vulkaanipursked nn. Vaikse ookeani tulerõngas ja praeguse Vahemere piirkonnas, millega kaasnes suurte vase-, plii-, tsingi-, volframi- jt maardlate teke. Kerkivate mäestike vajuvates äärenõgudes (Lähis-Idas, Kesk-ja Lõuna-Ameerikas, Indoneesias jm.) moodustusid maailma ühed kõige rikkalikumad naftamaardlad (I. Arold, 1987). Neogeeni kliima, taimestik ja loomastik sarnanesid üldjoontes tänapäevastega. Paljud praegu
Tänu Tsiili imelisele ja tavapäratule loodusele, külastab riiki palju turiste, igal aastal umbes 2 miljonit. Palju külastatakse ka suusakuurorte Andides. Turistide rohkus mõjub majandustegevusele väga hästi, sest nad kasutavad erinevaid teenuseid, nt hotelle, jm. Joonis 3: Põllumajandus, maavarad, tööstus. PINNAVORMID Pinnavorme on Tsiilis kujundanud peamiselt sisejõud. Nende mõjul on tekkinud mäestikud ja vulkaanid ning toimuvad vulkaanipursked ja maavärinad. Siiski leidub seal ka välisjõudude poolt kujundatud pinnavorme, näiteks jõeorge ning Atacama kõrbesse on tuule mõjul tekkinud luited. MAAVARAD Tsiilis leidub üsna palju maavarasid. Peamised neist on: vasemaak (Cu), rauamaak (Fe), molübdeen (Mo), hõbedamaak (Ag), kuld (Au), nitraat, (veidi ka mangaanimaaki (Mn), naftat, kivisütt). Põhja Tsiilis, Atacama kõrbes, on maailma suurimad vasemaagi maardlad. (Joonis 3). LAAMTEKTOONIKA
Keskkonnafüüsika Mehhaanika Füüsikaline suurus kirjeldab mingi nähtuse või objekti omadust Füüsikalisel suurusel on nimi, nt pikkus, kiirus. Peab olema mõõdetav, omab mõõtühikut. Kokkuleppelised. (SI süsteem) Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem, milles on 7 põhiühikut ◦ Pikkusühik – 1 meeter (m) ◦ Massiühik – 1 kilogramm (kg) ◦ Ajaühik – 1 sekund (s) ◦ Voolutugevuse ühik – 1 amper (A) ◦ Temperatuuri ühik – 1 kelvin (K) ◦ Ainehulga ühik – 1 mool (mol) ◦ Valgustugevuse ühik – 1 kandela (cd) Mehaanika harud: Kinemaatika – kehade liikumine ruumis. Dünaamika – kehade liikumist põhjustavate jõudude käsitlus. Staatika – tasakaalus olevad kehad. Ühtlane sirgjooneline liikumine: Liikumine sirgel, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused Mõisted: asukoha muutus (läbitud teepikkus) ∆x, aeg ∆t, kiirus v. Ühtlase kiirendusega liikumine: Liikumine, mille kiirus muutub mis tahes võrdset...
Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti, aastaajad praktiliselt puuduvad. Tiheda atmosfääri tõttu polnud veel hiljuti teada, milline näeb välja Veenuse pind. Praeguseks on Veenuse ümber tiirlevatelt kosmoseaparaatidelt radari abil koostatud Veenuse kaart. Veenuse pind on tahketest kivimitest koorik, kaetud meteoriidikraatritega. Pinnavormid on suhteliselt laugjad, ent esineb ka mägiseid alasid. Veenusel toimuvad intensiivsed vulkaanipursked ja pinnavärinad. Veenuse üsna kõrge pinnatemperatuur (kuni +480C) on tingitud sellest, et tihe atmosfäär ei lase Päikeselt saadud soojust enam maailmaruumi tagasi (nn ,,kasvuhoone efekt"). Marss Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust. Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 1517 aasta tagant
Kilpvulkaanid toituvad enamasti räni- ja gaasidevaesest väikese viskoossusega aluselisest ehk basaltsest magamast. Hästi liikuv magma, laavavool rahulik ning valgub pikalt laiali, moodustades lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid. Mauna Loa, Mauna Kea Hawaii saarestikul; ka Islandil Kihtvulkaanid (stratovulkaanid) toituvad räni- ja gaasirikkast happelisest ehk graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked (sest laava tardub juba pealõõris ja moodustab nn laavakorke). Moodustub korrapärane koonusjas kuju. Etna ja Vesuuv Itaalias Vulkaanipursetega võivad kaasneda lõõmpilved gaaside (veeaur, süsinik- ja vääveloksiid, lämmastik-, kloor- ja fluorühendeid) ja hõõguva vulkaanilise tuha segu. [Vesuuv Pompei]. Väga laastavad võivad olla mudavoolud ehk lahaarid, mis tekivad suurte veemasside äkilisel vallandumisel (lume/liustike
1. Vääramatu jõud Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Tavaliselt sõjad, mässud, streigid või üleujutused, maavärinad ja -lihked ning vulkaanipursked, mereõiguse järgi ka ootamatu tuul, laine, veetõus vms, mille tõttu saab kahjustada laev või last. iv. Finantsriskid · Risk, mis realiseerumisel ähvardab kaasa tuua tõsiseid rahalisi kaotusi. Finantsriskid hõlmavad endas mh raamatupidamise, aruandluse, tehingute mahu ja keerulisuse ning automatiseeritusega seotud riske (nn operatsiooniriskid). · Finantsriskide klassifikatsioon äritehingutes (nn ,,puhtad"
elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Looduslik kasvuhooneefekt on vajalik, et säilitada Maa keskmist temperatuuri. Inimene on heitgaaside tõttu suurendanud kasvuhoonegaaside osakaalu õhus, mis tähendab et rohkem soojuskiirgust jääb maalähedasse õhukihti ning lahkub vähem. 23. Nimeta kliimamuutusi põhjustavaid tegureid Kasvuhoone gaaside atmosfääri paiskamine. Vulkaanipursked. Atmosfääri gaasilise koostise muutumine. Laamade liikumine. Meteoriidid. Astronoomiliste tegurite muutumine aja jooksul. Päikese aktiivsuse muutumine. 24. Nimeta kliimamuutuste võimalikke tagajärgi Probleemid kohastumisega, liikide leviala muutused, väljasuremine, tudra ja taigametsade pindala vähenemine, kõrbete laienemine, mandrijää sulamine. 25. Iseloomusta kliimamuutuste mõju Eestile Viimastel aastakümnetel on aasta keskmine õhutemperatuur märgatavalt tõusnud.
ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine ...
meeleelundid, aktiivsed liikumisorganid o Suurem osakaal passiivset elutegevust tagavatele organitele (nt. kinnitusorganid, kehakatted) o Ülisuur osakaal on paljunemisorganitel Väljasuremine organismirühm (populatsioon, liik) geneetilise materjali lõplik kadu. Väljasuremise põhjused: o Ulatuslikud looduskatastroofid (jääajad, vulkaanipursked, hiidlained, meteoriidiga kokkupõrked) o Liigi eluea ammendumine geenifond ei anna enam uusi kohastumusi muutuvatele tingimustele o Inimtegevus: a) suunitletud (dodo, tarvas, Stelleri meriõhv, kukkurhunt) b) elupaikade hävitamine c) põhjustades ühtede liikide väljasuremist soodustab ta ka
tasakaal, mis vastab Gause printsiibile. Mittetasakaaluline diversiteet konkurentsi tasakaalu ei saa maailma tekkida, kuna lisaks interaktsioonidele mõjutab kooslusi perioodiline häirimine. Tänapäevane mittetasakaaluline teema konkurentsi tasakaalu reaalses maailmas ei saa tekkida, sest neid on süstemaatiliselt alahinnatud. Häiring on mingi välise jõu põhjustatud massiline suremus või biomassi ärakanne. See on väline faktor, tulekahjus, üleujutused, vulkaanipursked. Meritähe Pisaster eemaldamisel lahest vähenes karpide liigirikkus poole võrra. Kiskja eemaldamisel saakloomade liigirikkus langes oluliselt. Kiskja poolt põhjustatud häiring mõjub saakloomadele soodsalt. Liigifond nende taksonite hulk, kes on kohastunud eluks vaadeldavas koosluses ja võimelised sinna immigreeruma. Potentsiaalsete asukate hulk. Realistlik abstraktsioon neist liikidest, kes on suutelised vaadeldavas koosluses elama.
lihkeohtlikud just varakevadel ja hilissügisel. Lõpuks võib kiire veetaseme alanemine jões suurendada pinnase kaalu nõlval ning võib sellega esile kutsuda maalihke. Nii juhtus 1966. aastal Pärnu linnas, kus Pärnu jõe veetaseme alanedes miinimumtasemeni toimus maalihe tehase Viisnurk naabruses. Maalihete tekkepõhjused: nõlvade erosioon, paduvihmad, metsade hävimine, kiire lume sulamine, rõhu tõus nõlvadel, vulkaanipursked. Murenemine Protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. Murenemise all peetakse silmas nii keemilist murenemist ehk porsumist kui ka füüsikalist murenemist ehk rabenemist. Mõnikord eristatakse ka bioloogilist murenemist. Et elutegevuse tagajärjel toimuvat murenemist saab edukalt jaotada rabenemise ja porsumise vahel, pole selline kolmikjaotus enamasti põhjendatud.
- õnuapuuleht lehetäi seened mükoviirused Laguahel - algab eluta orgaanilisest ainest. Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajadest. Lõpeb alata destruendiga. - Kõdunenud lehed vihmaussid lestad bakterid ja mikroseened. Tasakaal ökosüsteemides - Ökosüsteemid on pidevas muutumises - Põuad, külmad talved, haiguspuhangud - Häiringud ulatuslikud muutused nt metsatulekahjud, vulkaanipursked, üleujutused - Varased koloniseerijad vetikad, samblikud (muudavad pinnase sobilikuks uutele taimedele) - SUKTSESSIOON ühel alal toimub koosluste häiringujärgnev looduslik vaheldumine - Invasiivsed liigid need võõrliigid, mis levivad ülikiiresti ja laialt Bioloogiline mitmekesisus - Ökosüsteemide mitmekesisus - Liikide mitmekesisus ehk elurikkus - Liigisisene mitmekesisus ehk geneetiline muutlikkus
Eristatakse nelja evolutsiooni vormi. *füüsikaline evolutsioon 15 miljardit aastat tagasi toimus ,,suur pauk" ehk plahvatus. Tekkisid elementaarosakesed, nendest aatomid. Aatomitest lihtsalt molekulid. Esmalt moodustusid elemendid vesinik, heelium. 6 miljardit aastat tagasi tekkid päike. 4,5 miljardit aastat tagasi sai alguse Maa. Raskemad elemendid koondusid Maa sisemusse, kergemad pealmistesse kihtidesse. Maa koor oli esialgu rahutu. Esinesid vulkaanipursked. Vulkaanilistest gaasidest tekkis ka ürgatmosfäär. Maismaa oli ilma mullakihita. *keemiline evolutsioon - kulges tingimustes, mis erinesid praegustest tingimustest. Atmosfäär koosnes erinevatest gaasidest: veeaur (H2O, vingugaas CO jne). puudus hapnik ja osoonikiht. Atmosfäärigaaside reaktsioonide tulemusel moodustusid (tekkisid) esimesed monomeerid (aminohapped, süsivesikud, nukleodiidid), millest tekkisid polümeerid (valgud, sahhariidid). Keemilisteks reaktsioonideks andsid
keemiline evolutsioon lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete teke. Bioloogiline evolutsioon elu areng Maal esimestest elusolenditest kuni inimeseni. Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna areng. Maa füüsikaliseks vanuseks loetakse 4,5-5 milj aastat. Elu vanuseks arvatakse ~3,5 milj aastat. TINGIMUSED KEEMILISE EVOLUTSIOONI AEGU: Maakoor rahutu, vulkaanipursked. Maismaal puudus mullakiht. Maa oli kaetud madalaveeliste ja soojade meredega. Atmosfääris olid N, SO2, CH4, NH3, H2. Atmosfääris puudus O2 ja O3. ELU EI SAA TÄNAPÄEVAL UUESTI TEKKIDA, SEST: Sest O2 oksüdeeriks kõik uue tekkinud orgaanilise aine. Olemas olevad organismid hävitaksid uue. Uuel organismil pole enam tõenäoliselt ka nisi, milles ta konkurentidest suudaks paremini toime tulla. ESIMESED ORGANISMID olid ainuraksed prokarüootsed organismid
Aktiveerib immuunsüsteemi, suurendab glükoosi taset veres (rohkem energiat), pärsib seedimist jne Käitumuslikud vastused: peatu, vaata, kuulata, siis kas põgene või võitle, juhul kui sind kinnipüütakse tekib tooniline liikumisvõimetus. · Hirmu tekitavad tegurid 1) kiskjad kaitsemehhanismiks tavaliselt põgenemine, vahel ka võitlemine või surnu teesklemine (kanad, pardid, sisalikud); 2) looduskatastroofid (maavärin, vulkaanipursked, tulekahjud jne) kabuhirmus põgenemine 3) sama liigi dominantsed isendid taandumine, alistumine 4) neofoobia, häirimine uute objektide ja situatsioonide kartus. Nt lammaste hirm värava ees · Hirmutunnet mõjutavad tegurid 1) Aeg - öö ja päeva vaheldumine (taalamuse lähedal ajus keskus, mis mõjutab hirmutunnet öösel ja päeval); sesoonsus (sigimine vs. mittesigimine, kui sigimise ajal hirmutatakse, siis stressitase tõuseb)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
