Näita mandriliustike kaardil Gröönimaa, Antarktis Kus on tuul tähtsaim pinnamoe kujundaja? Kus taimestik on hõre või puudub hoopis Kuidas tekivad seenkaljud ? Kui kõvemad kivimid on pehmete peal, tuul kulutab pehmet kivi kiiremini Kuidas tekitab inimene tehispinnavorme? Rajab põlde (maismaad on laiendatud merepõhja arvel nt. Hollandis, Jaapanis), kaevab kraave, ehitab teid, kaevandab maavarasid, rajab veehoidlaid, ehitab linnu. Mis on Maa sisejõud? Maavärin, vulkaanipursked ? tekivad mäed, orud, süvikud (neid hakkavad kohe kulutama Maa välisjõud.
tugev tuul ja tormid (ka Suure Punase Laigu juures), mistõttu on tal ka paks pilvekiht ning atmosfäär on tihe, mis koosneb ligi 86% vesinikust. Vähemuse moodustavad heelium, ammoniaak. Jupiteril on ka tumedad ähmased rõngad, mis arvatavasti koosnevad väga väikese kivise materjali terasest. Jupiteril on kokku 16 kaaslast. Neist 4 suurt ja 9 väiksemad. Europa pind on sile ja ühtlane ning meenutab külmunud ehk jääs ookeani. Seal võivad toimuda ka veealused vulkaanipursked. Europa asub suurematest kaaslastest kaugemail ja seepärast on Jupiteri temperatuuri mõju nõrgem, seepärast ongi kogu oletatav ookean pealt kaetud õhukese jääga, kuid alt siiski piisavas liikumises. Meteoriidi langemine jääle tekitab pikki sirgeid praegusi. 5. Iseloomusta, kas asteroide, komeete, metoore + meteoriite V: Metoore ehk rahva keeles langevaid tähti võib näha igal öösel selge taevaga. Tunnis neid võib ,,langeda" 3-5 kuid ka sadades ühe tunni jooksul
Evolutsioon Elutekke 3 põhiseisukohta: On toimunud elu algne loomine Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena Evolutsioonivormid: Füüsikaline ,,Suure paugu" hüpotees, elementaarosakestest tekkisid aatomid. U 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet Maa Keemiline lihtsatest molekulidest moodustusid polümeerid. Sagedased vulkaanipursked, maal puudus mullakiht, maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega, vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne atmosfäär, kust puudus hapnik, puudus osoonikiht. stanley Milleri katseaparatuur simuleeris keemilise evolutsiooni algseid tingimusi. Sidney Fox kuumutas aminohappeid laava tükil ja sai polümeerid, mis moodustasid omavahel mikrokerasid, mis sarnanesid ürgbakteritega. Louos Pasteur tõestas 1860ndatel, et elu teke elutust ainest ei ole t...
Nazca laam, tekivad süvikud, mäestikud. Araabia, Euraasia,India-Austraalia. Vaikse Ookeani ja Filipiini laam. Kokkupõrkel ookeaniline laam vajub astenosfääri- Tekivad kõrged kurdmäestikud võrdse Vajuvad laama servad vahevöösse, >süvikud. Mandriline->kurdmäestikud. jõuga kokkuliikudes, surutakse otsad tekivad süvikud, Maavärvinad, Maavärinad, vulkaanipursked. üles. Maavärinad, Himaalaja mäestik. vulkaanid. N: Andid 1) Ookeanliste laamade eraldumine - Ookeanide keskahelikud, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. Aktiivne vulkaaniline tegevus. Nt Island.
KORDAMINE LITOSFÄÄR 1. Maa siseehitus (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) Maa tuum jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest. Vahevöö ülaosas on astenosfäär (plastiline, kivimite ülessulamise piirkond). Maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nim. Litosfääriks (planeedi pindmine kivimkest). Maa kivimiline koor jaguneb ookeaniliseks (maailmamere põhi, koosneb kivimitest) ja mandriliseks (mandrid, koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest) maakooreks. 2. Oskad seletada kivimite ringet, tead kuidas on tekkinud erinevad kivimid, mis on mineraalid, kuidas tekivad, mida nimetatakse maakideks. Tardkivimid tekkinud magma/laava tardumisel maa sees/pinnal Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Settekivim - tekkinud setete liivastumise ehk tsementeerumisel, teke algab maapinnal setete...
Enamik moondekivimeid tekib 10-30 km sügavusel. Moondekivimid on näiteks marmor (tekkinud lubjakivist), gneiss (tekkinud graniidist). Moondekivimeid ei ole maakoores kuigi palju. Ookeaniline maakoor koosneb ainult basaldist ja settekivimitest, mandriline maakoor koosneb basaldist, graniidist ja settekivimitest. 2.LAAMAD Laamad: 1)Lahknevad e. tõukvad laamad 2)Põrkuvad laamad 3)Liuguvad laamad *Ookeani laamade lahknemine: kaasnevad maavärinad, vulkaanipursked, moodustub uut ookeanilist maakoort, tekivad pangasmäestikud. *Ookeanilise ja Mandrilise laama põrkumine: kurdmäestikud, maavärinad, mandrilise maakoore teke, vulkaanide teke, subduktsioon(ookeanilise maakoore hävimine) *Ookeaniliste laamade põrkumine: veealused vulkaanid, vulkaaniliste saarte ahelikud, süvikud, maavärinad (Himaalaja mäestik) *Mandriliste laamade põrkumine: kurdmäestikud, maavärinad
Rahvastiku vanuseline koosseis Meditsiini areng ja arstiabi kättesaadavus Haridustase (tervisesport, toitumine, haiguste ennetamine) Majanduslikud tegurid (nälg, tööpuudus, sissetulekud) Loodus- ja liiklusõnnetused Kuritegevus Sõjad ja poliitilised konfliktid a) arengumaades meditsiini areng ja arstiabi kättesaadavus meditsiin pole niivõrd arenenud ja arstiabi pole nii kättesaadav, arengumaades ravitakse algeliste vahenditega loodusõnnetused maavärinad, vulkaanipursked b) arenenud riikides kuritegevus liiklusõnnetused autod, lennukid, laevad Paiknemine õ lk 73! Tegurid, mis mõjutavad paiknemist: 1. Looduslikud tegurid a) kliima b) pinnamood c) mullastik d) veekogud e) loodusvarad 2. Majanduslikud tegurid a) kapitali olemasolu b) infrastruktuuri olemasolu (teed) c) teenindusasutused, elumajad, töökohad, sotsiaalsed tegurid 3. Poliitilised tegurid a) sõjad b) poliitiline ebastabiilsus c) riigitoetused
Tagajärjed kahjustab metsi, mulda, taimejuuri, veekogude elustikku, kultuuriväärtusi, orgaanilise aine lagundamine aeglustub. Lahendused vähendada atmosfääri saastamist väävli ja lämmastikoksiididega, veekogude lupjamine, Eestis tasakaalustab paene aluskivim. Osoonikihi hõrenemine: osoonikiht neelab Päikeselt tulevat UVkiirgust ja infrapunakiirgust Põhjused vanemad külmutusseadmed, aerosoolid, tulekustutid, ehitusmaterjalide töötlus, õhukonditsioneerid, vulkaanipursked. Tagajärjed muutused taimede keemilises koostises, taimede kasvu pidurdumine, fotosünteesi aeglustumine, kahjustab inimeste immuunsüsteemi, põhjustab nahavähki ja silmahaiguseid, mutatsioonide teke. Lahendused vähendada freoonide tootmist ja kasutamist, lämmastikväetiste õigeaegne kasutamine, riikidevahelised kokkulepped. Kliimasoojenemine: Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumine atmosfäärid leiduvatelt gaasidelt.
saaste. Tagajärjed kahjustab metsi, mulda, taimejuuri, veekogude elustikku, kultuuriväärtusi, orgaanilise aine lagundamine aeglustub. Lahendused vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega, veekogude lupjamine, Eestis tasakaalustab paene aluskivim. Osoonikihi hõrenemine: osoonikiht neelab Päikeselt tulevat UV-kiirgust ja infrapunakiirgust Põhjused vanemad külmutusseadmed, aerosoolid, tulekustutid, ehitusmaterjalide töötlus, õhukonditsioneerid, vulkaanipursked. Tagajärjed muutused taimede keemilises koostises, taimede kasvu pidurdumine, fotosünteesi aeglustumine, kahjustab inimeste immuunsüsteemi, põhjustab nahavähki ja silmahaiguseid, mutatsioonide teke. Lahendused vähendada freoonide tootmist ja kasutamist, lämmastikväetiste õigeaegne kasutamine, riikidevahelised kokkulepped. Kliimasoojenemine: Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumine atmosfäärid leiduvatelt gaasidelt.
elutalitlust ja -keskkonda. · Sõltuvalt sellest, millisesse keskkonda saasteaine jõuab, saab eristada õhusaastumist, mullasaastumist, veekogude saastumist nimetatakse vee reostumiseks. Veereostus ehk vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette(põhjaveereostus). Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Veereostusel on palju põhjuseid ja tunnuseid. Suurenenud toitainete sisaldus vees võib viia eutrofeerumiseni. Orgaanilised jääkained, näiteks heitveed, mis on jõudnud mingisse veekogusse, vajavad lagunedes lisa hapnikku, mille tagajärjel võib tekkida
Ulesanne 4 : Ülevaade inimese -, looduse ja tehnikakesksest inimese ja looduse vahelisest suhtest. Võime eristada kolme mailmanägemise viisi,mis määravad suhtumise loodusesse, elusolenditesse ja teistesse inimestesse: tehnikakeskne, inimkeskne ning loodus- ehk elu- ehk keskonnakeskne. Tehnikakeskse loodussuhte puhul nähakse loodust pelgalt tooraine ammutamise kohana, ainult vahendina inimese eesmärkide saavutamiseks. Selline suhtumine teeb võimatuks looduse puutumatuks jätmise või ürglooduse kaitse. Loodus on ressurss, mida kasutatakse ja majandatakse. Ajalooprofessor Lynn White tõdeb, et tänapäevane läänemaade teadus ja tehnika on mõjutatud ristiusust, mida ta peab inimkesksemaks kõikide usundite hulgas. Ta ei usu, et teaduse ja tehnika areng oleks piisav vahend ökoloogiliste probleemide lahendamiseks, tema arvares on probleemide põhjused religioossed, järelikult peaksid abinõud olukorra muutmiseks olema samuti religioosset laadi....
orgaaniliste ainete komplekside tekkimine (esimeste elusrakkudeni). Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi ja hakkas jahtuma. Keemiline evolutsioon toimus ajavahemikul 4,5- 3,5 miljardit aastat tagasi. Rakkude iseeneslik teke on võimalik, kuna tingimused Maal olid teised: · UV-kiirgus jõudis maapinnani, kuna hapnik puudus. · Atmosfääris olid lämmastiku-, süsiniku- ja väävliühendid. · Toimusid elektrilahendused. · Toimusid vulkaanipursked ja olid magmavoolud. · Oli soe madal meri ja tugev aurumine. Nendel tingimustel saavad tekkida monomeersed, polümeersed org. ühendid ning püsida orgaaniliste molekulide kogumiked. Esimesed elusolendid Maal Vanimad elusolendid olid tõenäoliselt bakterid, kes esmalt olid anaeroobsed kemosünteesijad. 1,9 miljardit aastat tagasi tekkisid esimesed päristuumsed ehk eukarüoodid.
jooksul. Elu tekke kohta Maal on kolm põhisesisukohta: On toimunud algne loomine (Jumala vms poolt loodud) Elu alged on Maale saabunud teiselt planeedilt Elu on Maal tekkinud spontaanselt elutu aine arengu tulemusena Planeet Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi algul oli see kuum taevakeha, kuid jahtudes tekkis sellele maakoor ja peagi ka ookeanid. Tingimused Maal 4 miljardit aastat tagasi: Sagedased vulkaanipursked Puudus mullakiht Oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega Atmosfäär, mis moodustus vulkaanilistest gaasidest (nt lämmastik, metaan, ammoniaak jne) Atmosfääris puudus vaba hapnik Puudus osoonikiht ja UV-kiirgus jõudis takistamatult Maale Keemiline evolutsioon tähendab, et lihtsatest molekulidest moodustusid lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. Selle etapid (nende toimimiseks
loomade hukkumist; veekogude eutrofeerumine; mürkainete kogunemine organismi. Lahendused:veetarbimise vähendamine; heitvete puhastamine; õigeaegne väetamine ja läbimõeldud niisutussüsteemid põllumaj; vältida olme- ja mürkkemikaalide sattumist veekogudesse; veehoidlate rajamine; vee transportimine, kus vett ei ole või on saastunud Osoonikihi hõrenemine: Põhjused:atmosfääri sattunud saasteained(aerosoolid, tulekustutid, vulkaanipursked, õhukonditsioneerid, ehitusmaterjalide tööstus jne) Tagajärjed: muutused taimede keemilises koostises; taimede kasvu pidurdamine; fotosünteesi aeglustumine; kahjustab inimeste immuunsussüsteemi; põhjustab nahavähki ja silmahaiguseid, mutatsioonide teke. Lahendused: vähendada freoonide tootmist ja kasutamist; lämmastikväetiste õigeaegne kasutamine. Kliima soojenemine: Põhjused:Inimtegevus: tööstused, energiatootmine, jäätmemajandus, metsaraie, põllumajandus jms
anorgaanilised ained. Toiduahel toitumissuhete alusel reastatud organismide jada. Toiduvõrk ühe ökosüsteemi omavahel põimunud toiduahelad. Suktsessioon koosluste vaheldumine ajas Invasiivne liik ökosüsteemi toodud võõrliik, mis oma kiire ja laia leviku tõttu ohustab kohalikke liike ja ökosüsteemi toimimist. Tasakaal ökosüsteemides: Ökosüsteemid on pidevas muutmises. Põuad, külmad talved, haiguspuhangud mõjutavad seda. Häiringud on näiteks: metsatulekahjud, vulkaanipursked, üleujutused. Tühja hävinenud maalapi vallutavad mõne aasta pärast mitmesugused organismid.Ühel alal toimuvat koosluste häiringujärgset looduslikku vaheldumist nimetatakse suktsessiooniks. Ökosüsteemides valitseb tasakaal, mis sõltub seal elavatest organismidest ning elus loodusega seotud eluta loodusest.
vastaspoolele välja. Maakoore all asub 2900km paksune tahke kiht, mantel (koosneb rauda ja magneesiumi sisaldavatest mineraalidest). Mantli all aga 2200km paksune vedela aine kiht ja kõige all tahke tuum (püsiv magnetväli hüpoteesi järgi), mis on sama koostisega kui vedel kiht aga suure rõhu tõttu on tahke. Maakera pinnal olevad kortsud peegeldavad tema sisemist aktiivsust, seda kinnitab mandrite triiv, maavärinad ja vulkaanipursked. 9. Millised protsessid kujundavad Maa pinnaehitust? Maa pinnaehitust kujundavad mandrilaamade triiv, erosioon, vulkanism, inimtegevus, kosmilised mõjud. 10. Milline on Maa atmosfäär? Maa atmosfäär erineb teiste planeetide omast (vee ja elusorganismide olemas olu). Selles on valdavaks lämmastik (78%) ja hapnik (21%). Hapnik on Maal tänu süsihappegaasi keemilise sidumisega vee abil. Tänu sobivale kaugusele Päikesest ning paraja
Californias ja Alaskas. Nende alade asustamisel oli nii nimetatud kullapalavikul tähtis osa. Väga palju on fosforiiti, kaalisoola, väävlit. Laamtektoonika USA paikneb Põhja Ameerika laamal, võttes enda alla 60% laamast. Paikneb ta vanaaegkonna, keskaegkonna, ja uusaegkonna kurrutuse piirkonnas ja eelkambriumi pealiskorral (settekivimite ala). 4 Maavärinad ja vulkaanipursked Riigis on aktiivseid vulkaane ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Kõige aktiivsemateks aladeks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala. Suurimaid purustusi põhjustanud maavärinad on olnud San Francisco maavärin aastal 1906, Anchorage'i maavärin 1964. ja Los Angelesi maavärin 1994. aastal. Vulkaanidest on purustusi toonud Helensi pursked 1980. aastal. Yellowstone'i platool tegutseb ka geisreid. Kliima
näiteks kevadiste suurvetega põllumaadel, kuhu on väetist kuhjatud tonnidega või kalameeste poolt, kes kalal olles loobivad prügi ning rämpsu vette, prügikasti või selleks ettenähtud kohta panemiseks. . Veereostuse allikad, põhjused Vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke, põhjavette, ookeanisse jt). Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Veereostusel on palju põhjuseid ja tunnuseid. Suurenenud toitainete sisaldus vees võib viia eutrofikatsioonini. Orgaanilised jääkained, näiteks heitveed, mis on
kliima jahenemisega (aine meteoriidiplahvatusest ja massilised tolmupilved ei lasknud päikest eriti atmosfäärist läbi ja planeedi temperatuur langes drastiliselt). Selle teooria järgi toimus väljasuremine väga kähku. Kliimamuutuse teooria - Teadlased on avastanud, et umbes 65 miljonit aastat tagasi, tekkisid Maal suured kliimamuutused, meretase langes ja ülemaailmselt (kuigi enamasti Kesk-Ameerikas) toimusid massiivsed vulkaanipursked, mis tõstsid planeedi keskmist temperatuuri dinosaurustele sobimatuks ja algas aeglane väljasuremine. Seda teooriat toetab ka Lloydi teooria, et kliima soojenemisega seoses tekkis Maale suurel hulgal õistaimi, dinosauruste väljaheidete uurimine näitab aga, et taimetoidulised saurused sõid enamuses ainult okastaimi. Taimetoidulised saurused hakkasid tasapisi välja surema ja nende järgi vähenesid aeglaselt ka lihatoidulised.
- maakoore kõikuvliikumised - maavärinad 33. Mida nimetatakse geotermiliseks gradiendiks ja kui suur on ta keskmine väärtus ? Temperatuuri tõusu iga 100 m kohta nimetatakse geotermiliseks gradiendiks. Keskmiselt arvestatakse, et 100 m sügavuse kasvuga kasvab temperatuur 3 kraadi. 34. Mis põhjustab maavärinaid ? Maavärinaid võivad põhjustada: - Maa vahevöös või maakoores esinevad sisepinged tektoonilised maavärinad - Vulkaanipursked - vulkaanilised maavärinad - Maapinna sisselanged - langatusvärinad - Inimtegevus - tehnogeensed Enamlevinud maavärinad on tektoonilised (95%). 35. Millega iseloomustatakse maavärina võimsust ? Mavärina võimsuse iseloomustamiseks kasutatakse nn. Richteri skaalat. Aluseks on tinglik ühik - magnituut (M). 36. Kuidas jaotatakse vulkaane ? Tavaliselt kasutatakse vulkaanide puhul kõige tavalisemat jaotust: lõhe- ja lõõrvulkaanid. 37
LITOSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 8-21, Õ lk 19-42 1. Iseloomusta Maa siseehitust. 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Mandriline maakoor- koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest (graniit, basalt); 20-80 km paksune; kivimite vanus kuni 4 miljardi aastani; tiheduselt kergem; koostis on räni rikas ja happeline Ookeaniline maakoor- tekkinud ookeanide keskahelikes ränivaese sulakivi tardumisel basaltseks kivimiks; kivimid on geoloogiliselt noored, alla 180 miljoni aasta; 3-15 km paksune, keskmiselt ~7 km; tiheduselt raskem; koostis räni vaene ja aluseline 3. Mis on laamtektoonika? Miks laamad liiguvad? Laamtektoonika- geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtuseid. Laamad liiguvad, sest Maa sisemuses sulab vahevöö osaliselt üles ja tekib magma, see liigub ringjalt ülespoole, jahtub ja vajub jälle Maa sisemuse suunas. 4. Kirjelda...
Lahaarid on vulkaanilised mudavoolud, mis koosnevad peamiselt veest ja püroklastilisest materjalist ning liiguvad mööda vulkaani nõlvu laskuvaid jõeorge. Tuntuim lahaariga seotud õnnetus juhtus 1985 Colombias, kui lahaar hävitas täielikult vulkaanist 40 km kaugusel asunud Armero linna Lahaaride tekkele aitab kaasa see, kui vulkaanide tipud on kaetud lume ja jääga, mis purske korral kiiresti sulades mudavooluks muutub. Plahvatuslikke vulkaanipursked võib tekitada tsunami, mis ümbritsevail rannikuil hävitustööd korda saadab. Üks ajaloolise aja kuulsamaid vulkaanipurskeid on Krakatau 1883. aasta purse, mille ohvrid surid peamiselt just tsunami tagajärjel. Vulkaanilised gaasid võivad tappa otseselt, näiteks lämbumine õhust raskema ja seetõttu maad mööda liikuva süsinikdioksiidi pilves, aga ka kaudselt. Arvatakse, et Maa ajaloo suurima väljasuremissündmuse Permi ajastu lõpul käivitasid hiiglaslike
Okeanograafia on merede ja ookeanide uurimisega tegelev voib Eestis leida naiteks Parnus, Saaremaal Jarvel, Pirital. hudroloogia haru. Liivarannad on randla tuupidest koige liikumavad ning seal Hudroloogia on teadus, mis laias mottes uurib Maa hudrosfaari, toimuvad rannikuprotsessid on ka koige aktiivsemad. sealkulgevaid protsesse ning hudrosfaari ja seda umbritseva Tehnorandlahudrotehniliste rajatistega randla, ehk inimese keskkonna vastastikust moju. Fuusiline okeanograafia uurib tegevuse kaigus kujunenud randla. Eesti rannikul ei ole selline laineid, hoovusi, ookeani ja atmosfaari vastastikmoju, heli ja randlatuup veel ulatuslikult levinud. Suurim tehnorandla on valguse levikut vees jms. Seda osa okeanograafiast voidakse Eestis naha Tallinna ning Muuga lahte rajatud sadamarajatiste nimetada ka merede loodusgeograafiaks.Geol...
hakkab maa sees pinna suunas liikuma. Jahtunud ja tehedam materjal aga vajub Maa sisemuse suunas. Nii tekivad vahevöös aine liikumised, mis panevad liikuma ka laamad. a.)ookeaniliste laamade eemaldumine - Vahevöö sügavusest üleskerkivad tulikuumad magamavoolud põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eemaldumist. See toimub enamasti ookeanide keskmäestikes. Lõhesid mööda tungib maakoorde magama, tardub seal ning moodustab uue ookeanilise maakoore. Esinevad vulkaanipursked, maavärinad, tekivad vulkaanilised saared.Tekivad pangasmäestikud ookeanite keskmäestikes. Tekivad riftiorud- pikk ja kitsas nõgu, paikneb ookeani keskaheliku keskel või maismaal. b.)ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- Ookeaniline laam on raskem ja vajub mandrilise laama alla vahevöösse, kus see sulab või toimub kivimite moondumine kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu. Tekkinud magma tungib pragudest pinnale ning tekivad vulkaanid
Milliseid maavarasid leidub nimetatud riigis? Maavaradest leidub Argentiinas maagaasi, naftat, rauamaaki, kulda ja vaske. Iseloomusta riigi asendit laamtektoonikast lähtudes(millisel laamal paikneb, kas laama kesk- või ääreosas jne). Argentiina asub Lõuna-Ameerika laamal, riik asub veel suhteliselt mitme laama äärealal. Kas riigis esineb maavärinaid? Argentiinas esineb maavärinaid tihti,sest riik asub laamade äärealal, mille tagajärjel tekivad nii vulkaanipursked kui ka maavärinad. Antud kaardil on näha, milliste laamade äärealal asub Lõuna-Ameerika ning sealhulgas ka Argentiina.Sellest kaardist on võimalik teha järeldusi ka maavärinate põhjuste ja rohkuse üle. Eraldi on näidatud ära ka aktiivsed vulkaanid, mis on tähistatud punase täpiga. KLIIMA Mis on peamised selle riigi kliimat kujundavad tegurid? Iseloomusta nende mõju.Kuidas mõjutab kujunenud kliimat riigi geograafiline asend(ookeani või mere suhtes)?
Ökoloogiliste globaalprobleemide vähendamine Globaalprobleemid on suureks probleemiks kogu inimkonnale ja kõik peaksid tegema midagi, et neid hoida ära. Globaalprobleemide hulka võib lugeda nälga, rahvastiku kasvu, kuid ka ökoloogilisi globaalprobleeme: metsade kadu, erosiooni, kõrbestumist, eutrofeerumist, bioinvasiooni ning veekogude, õhu ja pinnase reostumist. Metsade üleraie on üks suurimaid globaalprobleeme üldse, hetkel katavad metsad ligi 30% maismaast. Mets on inimesele mitmeti vajalik. Metsast saadud puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja näiteks ka mööbli ja paberi valmistamiseks. Mets on üks peamiseid energiaallikaid ja üks suurimaid maailma hapnikuga varustajaid. Metsade pindala kiire vähenemine võib põhjustada mitmeid teisigi globaalprobleeme näiteks erosiooni ja kõrbestumist. Metsi hävitatakse eelkõige seetõttu, et saada endale põllumaad. Arengumaades on see p...
troopilistel tsüklonitel (Myanmar ja Filipiinid) ja 7.9 palline magnituud, mis tabas Hiinat 2008nda aasta mais. (Stoffel jt 2010) Üheks suurimaks häiringuks võib pidada kuivades piirkondades tuld. Kanadas näiteks põleb igal aastal umbes 8000 tulekahjus keskmiselt 2,1 miljonit hektarit metsa, mille põhjustab 45% põlengutest äike. 8 Kokkuvõte Tulekahjud, tormid ja vulkaanipursked vormivad metsa struktuuri ja koosseisu nii puistu, maastiku, kui ka ökosüsteemi tasandil. Looduslikud häiringud on seega kõigis metsa ökosüsteemides võtmeprotsessiks. (Lindenmayer jt 2002) Kuna suktsessiooni tagajärjel tekivad uued ja paremad kooslused. Tavaliselt suudab mets ka pärast suuri häiringuid ise taastuda, kuid see on vähem tajutav, sest loodulike protsessidena on taastumine enamasti aeglane ja ebaühtlane ning selliselt taastuv
· Lainelaius ½ lainepikkusest, sügavus milleni ulatub lainetuse mõju. Murdlainetus. Sügavas vees liiguvad lained ühtlase kiirusega, lainetuse mõju ei ulatu põhjani. Kui sügavus on < ½ lainepikkusest, kiirus väheneb, lainekõrgus suureneb. Lainehari hakkab murduma kui H/L on > 1/7. Murdlained annavad ära selle energia, mida nad edasi kandsid. Tsunaamid. Põhjuseks on maakoore nihked või maavärinad, ka veealused vulkaanipursked. Lainetuse seisukohalt on tsunami vaid üks pinnalainete liik. Pinnalained on ca 200km pikad ja ainult 1m kõrged. Ookeanil ei ole ohtlikud, tihti märkamatud. Ohus on madalad rannikualad. Vallandub tohutu energia, kui see pikk laine maale murrab. Raske ette hoiatada. Kiirus võib olla 800 km/h, liikumissuund on ettearvamatu. Tsunami on oma nime saanud jaapanikeelsetest sõnadest tsu, mis yähendab sadam ja nami, mis tähendab laine, kokku seega laine sadamas.
Aeglasem vastus hirmuallikale (2-3 min) see on tingitud hormoonide ahela sisselülitumisest, mis kandub verega neerupealiste koorde ja käivitab seal kortisooli tootmise (aktiveerib immuunsüsteemi, suurendab glükoosi taset veres ehk rohkem energiat, pärsib seedimist). Hirmu tekitajad: · kiskjad kaitsemehhanismiks tavaliselt põgenemine, vahel ka võitlemine või surnu teesklemine (kanad, pardid, sisalikud) · looduskatastroofid (maavärin, vulkaanipursked, tulekahjud) kabuhirmus põgenemine · sama liigi dominantsed isendid taandumine, alistumine · neofoobia, häirimine uute objektide ja situatsioonide kartus (lammaste hirm värava ees). Hirmutunnet mõjutavad faktorid: · aeg öö ja päeva vaheldumine; sesoonsus · keskkond · grupi suurus · populatsioonide- ja sugudevahelised erinevused · isenditevahelised erinevused
INIMESE ARENG ASTROPOGENEES Ida-Aafrika inimeste häll 1.Geoloogiline tegur: vulkaanipursked(seal maakoor kõige õhem). Nendega kaasneb viljaka tuha kujunemine/ladestumine. 2Klimaatilised tegurid:soe kliima,vihm ja kuiv periood vahelduvad 3.Looduslikud olud: savannide teke-tuli tõusta kahele jalale,et oleks parem ülevaade saagile 4.Loomne toit:aju areng(valk+P) 5.Taimne toit:aju areng-tärkliserikkad mugulad 6.Ühiskondlik suhtlemine-sotsiaalne tegur EGIPTUSE TSIVIL. SÜND 1)Kus sai alguse põlluharimine? Miks seal? Lähis-Idas. Sest jääaeg sai läbi,kliima oli seal soe ja niiske. Sadas küllaldaselt vihma. See sai alguse nn viljaka poolkuu alal:mägede ümbruskonnas. Väike-Aasia,Iraani mägede vöönd. 2)Millised muutused toimusid ühiskonnas seoses põlluharimise ja metallide kasutusele võtmisega? Põlluharimisega: elanikkonna arvukus tõusis,tekkis paikne asustus, maa valdamine muutus olulisemaks, tekkisid suuremad aastasadu püsivad asulad, haka...
Toolse, Kunda jne) kallastel. Sinisavil tugineb suuresti Eesti ehituskeraamika tööstus. PÕHJA-EESTI KLINDI KIVIMID Põhja-Eesti klint on nagu avatud raamat, milles üles tähendatud paljutki sellest, mis Läänemere regioonis 540–450 mln aasta eest ehk u 90 mln aasta jooksul toimunud. Kõikvõimalikud katastroofid – olgu selleks siis mere või jää pealetung, mandrilaamade kokkupõrked või maavärinad, vulkaanipursked või meteoriidiplahvatused – on klindil paljanduvate kivimite kirjuvärvilistesse kihtidesse oma jälje jätnud (Pilt 6). Aga ka igapäevasel vaiksel lainemühal ja kuivale liivale langenud vihmapiisal, ussikeste eksirännakutel ja molluskite rahutul rabelemisel – kõigel sellel on siin oma koht. Enamik kivimeid kasutatakse ehituses või mingil muul otstarvel. Kivististerikkuse (Joonis 4) ja hea säilivuse poolest on Põhja-Eesti klint üks tähelepanuväärsemaid maailmas. [9]
KUIDAS KOGUSID ANDMEID JA MILLISEID VAATLUSVAHENDEID KASUTASID MAADEAVASTAJAD 16 SAJANDIL? Peamine tööriist olli kaart, millelt sai näha, kus midagi on, mis mille kõrval paikneb ja kuidas kuhugi liikuda saab. Kohtade kirjeldamisel kasutati ka selgitavaid tekstecja joonistusi, hiljem fotosid, samuti retkedelt toodud taimi või esemeid. MIS ON OLNUD KAUGSEIRE ARENGU PEAMISEKS TÕUKEJÕUKS? Vaatlusvahendite hüppeline areng 20 sajandil tegi võimalikuks kaugseire tekke ja kiire arengu. Nt lennukitelt maapinna pildistamine kosmosetehnika areng. KUIDAS MUUTUB VAATEVÄLJA ULATUS JA LAHUTUSVÕIME KÕRGEMALE MINNES? Vaatevälja laius suureneb, kuid lahutusvõime väheneb. MIDA TÄHENDAB, ET MAA ORBIIDIL OLEV SENSOR "NÄEB" ROHKEM JA TEISTMOODI KUI INIMSILM? Näiteks läbi soojuskiirgusele tundliku objektiivi näeb ta kehade soojust, läbi infrapunasele kiirgusele tundliku objektiivi aga eristub hästi roheline taimkate. Lisaks suudavad mõned ,,näha" läbi ...
aastakümnetel on hukkunuid olnud 14 tuhande ringis. Miks ja kuidas tekivad maavärinad? Teadlane S. Richter on kindlaks teinud, et 90% kõigist maavärinatest on seotud mäestike tekkega Vaikse ookeani ümber ning Vahemere mäestikuvööndis. Maapinnal on kohti, kus ei möödu päevagi ilma märgatavate maa-aluste tõugeteta. Ent enamikus maailma paigus esineb maavärinaid suhteliselt harva. Üks põhjus, miks tekivad maavärinad, on vulkaanipursked. Vulkaanipurske ajal plahvatavad aurud ja gaasid. Kuid sagedasemad põhjused on seotud maasisese liikumisega. Maavärinad, mis on põhjustatud mäetekkelistest protsessidest ning toimuvad peaaegu alati mägede läheduses. Veealused maavärinad (merevärinad) tekivad seal, kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid. Neid piirkondi, kus esinevad sageli maavärinad nimetatakse seismoloogiliselt aktiivseteks piirkondadeks. Maa sisemuse pidev liikumine paneb Maa värisema, võpatama ja võnkuma
Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum: Päikesesüsteem: planeedid (elemendid), sfäärid on süsteemid. Süsteemid võivad olla avatud (järv, põld, mets) ja suletud. Avatud süsteemi iseloomustab energia ja ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. Suletud süsteemis puudub energia ja ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. (isoleeritud. NB! Täielikult suletud süsteeme looduses ei leidu.) Maa on energeetiliselt avatud dünaamiline süsteem, kuhu lisandub pidevalt energiat päikesekiirgusest ja kust lah...
- Laava voolab suhteliselt rahulikult maapinnale - Tugevaid plahvatusi esineb väga harva ja need tekivad sellel juhul purskamise algfaasis - Vulkaanikoonus on lame (tavaliselt) - Kihtvulkaanid - Mandrite vulkaanid - Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega - Räni sisaldus suur - Magmas palju gaase - Vulkaanipursked on sageli plahvatuslikud, sest gaasidel on raske välja pääseda ning need hakkavad kogunema - lõpuks avaldavad gaasid nii suurt survet, et toimub plahvatus Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: Positiivsed: - Viljakam pinnas - Maavarade teke (metallid) - Geisrid ja kuumaveeallikad - Turism Negatiivsed: - Mürgised gaasid - väävliühendid, CO2 - Lõõmpilv - Mudavoolud - Tekivad maavärinad Maavärinad
.......ookeanilise laama põrkumine mandrilise laamaga, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja kurdmäestike teke, maakoore hävimine ja tugevad maavärinad; ....... ookeaniliste laamade põrkumine, millega kaasnevad maavärinad, vulkaaniliste saarkaarestike teke ja maakoore hävimine. · Selgita, miks esinevad Islandil vulkaanid, Eestis aga mitte. · Viimastel aastatel on Euroopas toimunud mitmeid looduskatastroofe - Etna ja Hekla vulkaanipursked, maavärinad Kreekas, Türgis ja Jugoslaavias. Millega saab põhjendada nende looduskatastroofide esinemist? · Miks laamade kokkupõrkel ookeaniline maakoor vajub alla, sukeldub vahevöösse ja hävib? · Otsustage, kas väide on tõene või väär ning vastavalt sellele esitage üks argument selle väite toetuseks või ümberlükkamiseks. tõene/väär Laamtektoonika seisukohalt on maailmamere põhi litosfääri kõige vastupidavam osa.
seas. Tänu shinto kasvatatud sügavale austusele loodus vastu on Jaapanis sündinud sellised kunstiliigid nagu ikebana, jaapani aed ja bonsai. Arhitektuuri iseloomustab kaetud ruumi ja looduse harmoonia, ühtesulamine. Shinto üks rituaale on pesemine o-arai. Jaapanlase tunnetuse järgi on räpasus ja kurjus samased, siit tuleneb selle rahvuse puhtusearmastus. Jaapanlase ilu mõiste sisaldab alati ka puhtust. Jaapani looduslikud tingimused on rasked maavärinad, vulkaanipursked, orkaanid. Kui õnnetused tabavad sind üks kord, teine kord, kolmas kord siis tuleb tahtmine naerda! Siit tuleneb jaapanlaste optimistlik loomus. Kõik tuleb täna ära teha, iga päev tuleb elada, nagu oleks see viimane, sellest nende töökus. Jaapanlased vaatavad elule tänutundega, nagu väärtuslikule kingitusele, mis varem või hiljem kuulub tagastamisele. Pea kõik sintoismi järgijad on jaapanlased, usk antakse edasi põlvest põlve. 1937. aastal
Virmalisi on võimalik näha ka teistel planeetidel. 1994.-95. aastal pildistas Hubble'i taevateleskoop Jupiteri atmosfääris mitmel korral virmalisi. Kuna seal esineb pigem vesinikku, tuli virmaliste jälgimiseks kasutada ultraviolettkiirtele tundlikku kaamerat. Jupiteri virmalised erinevad Maa virmalistest veel ka seetõttu, et need ei ole põhjustatud Päikeselt saabunud päikesetuulest. Laetud osakesi tarnib Jupiteri jaoks tema vulkaaniline kaaslane Io, millel toimuvad vulkaanipursked paiskavad samuti kosmosesse hulga laetud osakesi. On loomulik, et virmalisi uuritakse eelkõige seal, kus neid esineb kõige rohkem. Soomlased on kõige enam pühendunud virmaliste uurijad. Küllap kasvab ionosfääri uurimine edaspidi veelgi, sest lähituleviku mastaapsed kommunikatsiooniprojektid eeldavad ionosfääris toimuva veelgi paremat tundmist. Ka meie võiksime proovida kasvõi kord elus neid kummalisi loodusnähtusi näha, seda enam, et nüüd on selleks saabumas soodsad ajad.
Saastamise allikateks on tööstus, jäätmekäitlusega seotud tegevused, kemikaalide (sh naftaproduktide) kasutamine, transport ja kaevandused. Pinnase saastamine on raskesti avastatav, kuna saastamise sümptomid on vähemärgatavad. Mõju avaldub pinnase või põhjavee saastumisena, taimestiku kahjustumisena, toiduahela rikkumisena ja muul viisil. 4. Vee saaste 5 Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Vee saastamise allikateks on peamiselt tööstuse jäätmeveed, põllumajanduses kasutatavad kemikaalid, erinevad jäätmehoidlad ja õhusaaste. Veekogud on ohustatud tööstuse, kalakasvatuse, taime- ja loomakasvatuse, metsamajanduse ning inimasustuse poolt.
...9 Kokkuvõte...........................................................................................10 Kasutatud kirjandus............................................................................11 Sissejuhatus Üldiselt jaotatakse metsahäirigud kaheks biootilised ja abiootilised. Biootilisteks häiringuagentideks on: putukarünnakud, haigused, ulukikahjustused mõnikord ka invasiivsed liigid. Abiootilisteks häiringuagentideks on: tuli, üleujutused, tormid, samuti maavärinad ja vulkaanipursked. Samuti võib metsahäiringuid põhjustada inimene. Käesolevas referaadis räägitakse kõigepealt häiringutest üldisemalt, seejärel tutvustatakse suuremaid abiootilisi metsahäiringuid ning seejärel suuremaid biootilisi metsahäiringuid. 1 Metsahäiring Erinevad autorid on häiringuid erinevalt defineerinud. On öeldud, et häiring on väline faktor mis limiteerib taimede biomassi osalise või täieliku hävingu näol (Mitchell 2012)
Golem Korab, 2764m), Sar planina (loodepiiril; kuni 2748m), Baba mäed(lõunaosas; kuni 2600m) ja Jakupica mäed (keskosas; kuni 2540m). Mägesid eraldavad tektoonilised nõod(Pelagonija, Skopje, Polog) ja sügavad orud(Vardar, Bregalnica, Strumica). Tähtsaim org on kogu riiki loodest kagusse läbiv Vardari org, mille kaudu pääseb Balkani ps-e põhjaosast Egeuse mere äärde. Enamik nõgudest ja orgudest on üles haritud.(3,14) 3.2 Maavärinad ja vulkaanipursked Makedoonias on sageli maavärinaid. Pealinn Skopje asub kohas, kus kohtuvad mitu geoloogilist murrangut, mis teeb maavärinate ohu väga suureks. Maavärinad ongi skopjes sagedased ja neli korda on linn täielikult hävinud. Viimane linna maatasa teinud maavärin oli 1963. aastal, õnnekombel jäi alles 1392.a pärinev vana türklaste linnosa. Maavärinad mõjutavad inimesi selles, et nad ei saa rajada endale selliseid maju/linnu, nagu nad tahaks, sest igahetk on oht et maavärin võib
Nozca laam, tekivad süvikud, mäestikud. Araabia, Euraasia,India-Austraalia. Vaikse Ookeani ja Filipiini laam. Kokkupõrkel ookeaniline laam vajub Tekivad kõrged kurdmäestikud võrdse Vajuvad laama servad vahevöösse, astenosfääri->süvikud. Mandriline- jõuga kokkuliikudes, surutakse otsad tekivad süvikud, Maavärvinad, >kurdmäestikud. Maavärinad, vulkaanipursked. üles. Maavärinad, Himaalaja mäestik. vulkaanid. N: Andid 3. Laamade nihkumine erisuundades-kaasnevad maavärinad. Subduktsioon-ookeanilise maakoore vajumine vahevöösse. Vaikse Ookeani laama servaaladel on rohkesti saari ja vulkaanilist tegevust ning seetõttu nim. Seda piirkonda Vaikse Ookeani ,,tulerõngaks" ning saari saarkaareks. Laamade sisealadel on maakoor paks ja toimuvad aeglaselt kerkimis või laskumisliikumised.
riisipõldudel kui nad on veega üle ujutatud.[1] Viimase 150 aastaga on gasvuhoonegaaside hulk atmosfäärist kasvanud 280 ppm-lt 379 ppm- le.[2] 2.2. Looduslikud tegurid Peale inimese kujundab tegelikult suures osas kliimat loodus ise. Need tegurid on kliimat kujundanud Maal aegade algusest. Looduslikud tegurid mõjuvad teinekord koos võimendades näiteks jahutavat efekti. Looduslikeks teguriteks on näiteks: vulkaanipursked, laamade liikumised, muutused hoovustes ja maailmamere ning mandrite paiknemises, Maa asetus ja kallak päikse suhtes. Maa pole alati selline välja näinud nagu ta on seda praegu. Laamade liikumisest tulenevalt on muutunud mandrite paigutus ja sellest tulenevalt ka maailmamere asetus. Nende lahknemine ja liikumine on muutnud hoovuste liikumist ja tuuli, mis meie kliimat ka mõjutavad. Maailmamere asetus(ja ka Maa telje kallak päikse suhtes) aga mõjutab albeedot ehk seda, kui
kivimiosakeste ja mitmesuguste lahustunud ainete väljauhtumine. Sufosiooni tagajärjel võivad pinnasesse tekkida tühemikud, mis omakorda põhjustavad maapinna langatusi. 9. Eoolised pinnavormid Pinnavormid mis on tekitatud ja kujundatud tuule abil. B 1. Evaportatsioon Aurustamine, mullast aurumine 2. Maavärinate teke Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Üks põhjus, miks tekivad maavärinad, on vulkaanipursked. Vulkaanipurske ajal plahvatavad aurud ja gaasid. Kuid sagedasemad põhjused on seotud maasisese liikumisega. Liikumise käigus laamad põrkuvad, eemalduvad üksteisest või nihkuvad üksteise suhtes. Laamade liikumine tekitab laamade äärtel kivimites pingeid, mille tulemusena moodustuvad murranguvööndid. Kui murrangu teatud osas mõni kivimplokk fikseerub ega saa enam koos laamaga edasi liikuda, tekib mõlemal pool murrangut kivimites
TALLINNA ÜLIKOOL Geoökoloogia õppetool Jaanus K. MAAVÄRINATE TEKKEPÕHJUSED Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: dotsent Tiiu Koff Tallinn 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 LOODUSLIKUD MAAVÄRINAD........................................................................................... 4 Tektoonilised maavärinad....................................................................................................... 4 Vulkaaniline maavärin.................................................................................
" kordas nende seni parimat tulemust saavutades Moskvas teise koha. 5. LOODUS Islandi loodusmaistu on geoloogiliselt noor. Tegu on vulkaanilise saarega ookeani keskahelikul. Islandi saar koosneb enamasti 400600 m kõrgusest laavaplatoost, kuigi seal leidub ka kihtvulkaane. Platoo on algusest peale täis lõhesid, mis jagavad selle üksikuteks osadeks. 5.1 TAIMESTIK Taimed katavad väikest osa Islandi saarest. Islandi looduse viljatuse põhjuseks on arvukad asetleidnud vulkaanipursked, meretuul ja lammaste karjatamine. Kunagi on Islandil kasvanud rikkalik mets, kuid see on ammustel aegadel viikingite poolt maha raiutud. Uus aga ei saanud kliima külmenemise tõttu kasvada. Rohkesti on Islandil madalakasvulisi arktilises kliimas kasvavaid lilli ja rohttaimi, sammalt, vaevakaski ja marju. Ka laavaväljade keskel võib kohata sitkeid lillemättaid. Sammal ja vaevakasepõõsad katavad sageli vana laavat, pehmendades muidu viljatut loodust.
65. Mis on KLIIMAT KUJUDAVAD TEGURID? kaugus ekvaatorist kaugus ookeanist (mereline/mussoonne) mere hoovused pinnamood 66. Kuidas satuvad saasteained atmosfääri? inimtegevuse tagajärjel: kütmisel tekkinud suits, autode heitgaasid, soojuselektrijaamad, metallurgiatööstus, naftatööstus, autotransport, maavarade karjääris kaevandamine [lõhkamised], teedeehitusest tulenev tolm looduslikult teel: kõrbetolm, metsatulekahjud, vulkaanipursked, õhku saastavad aerosoolid. 67. Millal on olukord eriti ohtlik? talvel > maapinna lähedal õhu jahtumine, kõrgemal temp. kõrgem inversioon õhk ei saa kõrgemale tõusta, saasteaine konsentreerumine, põud. 68. Mis on peamised õhku saastavad ained (/kasvuhoonegaaside hulka suurenavad)? SO2, NO, NO2, CO, CO2 ammoniaak aerosool 69. Mis toimub õhu saastamise tagajärjel? atmosfööri läbipaistvus väheneb ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust.
gGeograafia II kursus 1.MAA KUI SÜSTEEM Süsteem – omavahel seotud objektide terviklik kogum. Avatud süsteem – aine ja energiavahetus toimub. Suletud süsteem – aine ja energiavahetus keskkonnaga puudub. Geokronoloogiline skaala – näitab Maa geoloogilist arengut ning kihtide vanuselist järjestust. Nimi Iseloomustus Avatud/suletud Seosed Staatiline/dünaami.. Litosfäär Kivimiline kest, mis koosneb Räägitakse kui *Litosfääri pinnal kujuneb taimestik ja muld maakoorest ja astenosfäärist. suletud ja staatililine (biosfäär). Koosneb tahketest ainetest süsteem, kuna *Litosfäärist jõuavad mulda (pedosfäär) ja vette (SiO2). 40-200 km paks, kõige ...
Nõlva protsessid jagunevad : Väga kiired (varisemine, libisemine) Väga aeglased (voolamine - solifluktsioon, nihkumine - defluktsioon) Maalihet soodustavad kivimikihtide kallakus, tihedamate setete (deformeerunud, vett mitteläbilaskvad - savi) lamamine vähem tihedate setete all (monoliitsed, liiv) Maalihet põhjustavad: erosioon, paduvihmad ja kiire lume sulamine, põhjavee taseme tõus, kiire vee taseme alanemine (jões), rõhu tõus nõlvadel, vulkaanipursked, maavärinad, inimtegevus( kaevamine, lõhkamine), taimestiku hävimine. Eestis - savi- ja aleuriidipinnased, eriti lihkeohtlikud Pinnase massi suurendavad ka nõlvale rajatud ehitised. Võivad nõlvakallet oluliselt muuta. Eestis põhiliselt jõe kaldad, põrnu (3x), vääna, keila jõe. Pärnus kuna savised pinnad. Ka liivased pinnad kui pärjad väiksemas ulatuses. Maalihet ennetada odavam kui likvideerida
OOKEANILISE JA MANDRILISE LAAMA PÕRKUMINE - Raskem ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla. Ookeanis tekkib nendesse kohtadesse sügavik. Allapainduva laama kivimid sulavad vahevöö kuumuses ja tekitavad magmakoldeid. Sealt purskub magma maakoore lõhesid kaudu ka maapinnale. Laamade põrkumisel tekib tugev surve, mille käigus pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid mitme tuhande meetri kõrgusteks mäestikeks. Seda kõike saadavad tugevad maavärinad ja vulkaanipursked. KAHE MANDRILISE LAAMA PÕRKUMINE - nende servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeteks mäeahelikeks. Mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse vajuda, seetõttu kuhjuvad kivimid üksteise otsa, kasvatades mandrilist maakoort aina paksemaks. Esineb tugevaid maavärinaid. Vulkaanipurskeid on vähem, sest maakoor on väga paks. KAHE OOKEANILISE LAAMA PÕRKUMINE - ühe laama serv sukeldub vahevöösse. Neeldunud laama serva kohale tekib veealuste vulkaanide vöönd
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
