Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"vulkaanipursked" - 264 õppematerjali

vulkaanipursked - maa-ajaloos/ http://www.google.ee/ http://novaator. ee/ET/kliima/eeskujuks_vulkaan/ http://novaator.ee/ET/ ''Õpilase geograafia entsüklopeedia''
thumbnail
4
docx

BIOLOOGIA 12.kl kordamisküsimused

12)Elupäritolu: keemilise evolutsiooni etapid, nende kirjeldus, arvatavad tingimused,Oparini hüpotees. Stanly Milleri katse.Keemilise evolutsiooni etapid: 1 bioloogiliste monomeeride teke- monosahhariidid, aminohapped 2 bioloogiliste polümeeride teke- polünukleotiidid 3 polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks Arvatavad tingimused: *sagedased vulkaanipursked *Maal puudus mullakiht * Maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega *atmosfääris puudus vaba hapnik *puudus osoonikiht ja UV-kiirgus jõudis takistamatult Maale Oparini hüpotees: elu tekkele eelnes keemiline evolutsioon, mida võimaldasid noore Maa atmosfääri iseärasused Stanly Milleri katse: Miller korraldas katse, mille tingimused olid sarnased keemilisele evolutsioonile. saadi erinevaid aminohappeid, suhkruid ja lipiide. Tõestas, et nt H2,...

Evolutsioon
11 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Geograafia - litosfäär

teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel: a) ookeaniliste laamade eemaldumine – maakoore teke(riftiorgude ja pangasmäestike teke), maavärinad(tsunamid), vulkaanipursked (vulkaaniliste saarte teke)NB! Sulgudes on kaudsed tagajärjed b) ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine – maavärinad, ookeanilise maakoore hävimine, kurdmäestike teke(kokkusurutud), vulkaanipursked, süvikute teke, kivimite moondumine c) kahe mandrilise laama põrkumine - kurdmäestike teke, maavärinad, ka vulkaanipurskeid võib tekkida d) e) kahe ookeanilise laama põrkumine – kaarsaarestike teke, süvikute teke, maavärinad, vulkaanipursked f) ning kontinentaalse rifti piirkonnas – pangastmäestike teke ja kuuma täpi piirkonnas - vulkaanipursked 4. Selgita vulkaanide tekkepõhjusi ja levikut. – Vulkaanid kujunevad, kui maa sügavustes...

Litosfäär
134 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Evolutsiooni kordamine

määratakse radioaktiivsete isotüüpide abil) -organite homoloogilisus (sarnase ehitusplaaniga elundid) -mandunud elundid e rudimendid (eellastel esinenud elundid, mida järglastel pole vaja) – kõrvaliigutajalihas, tagumised hambad, sabalülid -pseudogeenid (geneetika, molekulaarbioloogia) -looteline sarnasus- embrüoloogia -taimesordid- selektsioon (kiirendab looduslikku valikut) Elu päritolu: „elu hällid“ Jääkamber Soe lomp Kuum katlake 4.miljardit aastat tagasi -sagedased vulkaanipursked (õhuke maakoor, sisemised surved) -Planeedil Maa pinnal puudus mullakiht (polnud taime-,loomajäänuseid) -Ürgne atmosfäär koosnes valdavalt vulkaanilistest gaasidest -Maapind kaetud madalate meredega -Maa ümbert puudus osoonikiht, erinevad kiirgused jõudsid Maale 1953.a Miller tõestas, et ürgsetes tingimustes võib saada aminohappeid. 1960. a Ameerikas biokeemik Fox näitas, et aminohapetesegu kuumutamisel laavatükil tekivad biopolümeerid...

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Litosfäär

Mandriline maakoor: paksem(kuni 70km), kergemad kivimid, vanem(kuni 4miljr a), väiksema tihedusega(2.7g/cm3), sette, moonde ja tardkivimid,graniit.Ookeaniline maakoor:õhem(kuni 20km), raskemad kivimid, noorem(kuni 18milj a), suurema tihedusega(3), settekivimid ja tardkivimid(basalt).Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks, kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimet litosfääriks, maa tahke väliskiht. Mineraalid:graniit, teemant. Kivimid: tardunud laavavool. Maak: rauamaak. Mida nimet maakideks? Majanduslikku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid. Mineraal on looduslik tahke lihtaine vüi keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. Kiv...

Litosfäär
41 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Meretranspordi geograafia

Regulaarsest tõusust ja mõõnast tekivad tõusu- ja mõõnalained, milledega peab iga meresõitja laevasõidu ohutuse tagamiseks arvestama. Ummiklainetus. Laineid võib esineda ka tuulevaikuses. Siis on tegemist ummiklainetusega, mis tekivad sadade miilide kaugusel möllava tormilainete ülekandumisest tuulevaikuse piirkonda. Lainetus võib tekkida ka maakoores tekkivate dünaamiliste protsesside tulemusena ­ maavärinad, vulkaanipursked . Nende tagajärel võivad tekkida kuni 18 meetrised järsuseinalised purustava jõuga lained, mille löögijõud küünib kuni 38 tonnini ühele ruutmeetrile. Tuuli, mis neid tekitavad, nimetatakse Vaikses ookeanis jaapanipäraselt tsunaamideks. Hoovused. Neid iseloomustab eelkõige suund ja kiirus. Erinevalt tuulte suundadest määratakse nende suund kindlaks liikumise järgi horisondi poole ­ liigub hoovus itta, siis on ta idahoovus jne...

Meretranspordi geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Ökosüsteemid

Nende seoste kaudu kujunebki ökosüsteemis looduslik tasakaal. Ökosüsteem võib tasakaalust välja minna kui näiteks mõni oluline liik kaob, paljuneb plahvatuslikult või tuuakse sisse mõni võõrliik. Järske suuri muutusi põhjustavad aga mitmesugused välised looduslikud tegurid. Näiteks metsapõlengud, tormid, üleujutused ja vulkaanipursked . Paljud senised liigid kaovad ning aja jooksul tulevad nende asemele uued. Ökoloogilised tegurid Organismide elu mõjutab temperatuur, maakera eri paikades on see erinev ning vastavalt sellele on kohastunud ka organismid. Organismide elu mõjutab õhu liikumine. See mõjutab taimi rohkem, sest taimed ei saa tuule eest varju minna. Taim kasvab kindlas kasvukohas ning sellest sõltub ka tema kuju. Taimed vajavad elutegevuseks valgust...

Bioloogiline mitmekesisus...
16 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Bioloogia - evolutsioon, looduslik valik

Elu tekke kohta Maal on kolm põhisesisukohta: On toimunud algne loomine (Jumala vms poolt loodud) Elu alged on Maale saabunud teiselt planeedilt Elu on Maal tekkinud spontaanselt elutu aine arengu tulemusena Planeet Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi ­ algul oli see kuum taevakeha, kuid jahtudes tekkis sellele maakoor ja peagi ka ookeanid. Tingimused Maal 4 miljardit aastat tagasi: Sagedased vulkaanipursked Puudus mullakiht Oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega Atmosfäär, mis moodustus vulkaanilistest gaasidest (nt lämmastik, metaan, ammoniaak jne) Atmosfääris puudus vaba hapnik Puudus osoonikiht ja UV-kiirgus jõudis takistamatult Maale Keemiline evolutsioon tähendab, et lihtsatest molekulidest moodustusid lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. Selle etapid (nende toimimiseks...

Evolutsioon
16 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Mauna Loa

Suuremaid seekord ei esinenud purustusi, kuigi Honokua külad olid osaliselt rusustunud. Viimane Mauna Loa purse oli aastal 1984 ja see oli eelmainitust väiksem, kuid siiski ohtlik. Käekäik Alates 1832, on Mauna Loa puhkenud 39 korda. Mauna Loa viimane purse toimus 24 märts - 15. aprill 1984. Viimastel vulkaanipursetel vulkaan ei põhjustanud surmajuhtumeid, kuid vulkaanipursked 1926 ja 1950 hävitasid külad ja linna Hilo. Mauna Loal on väga palju suuri ja ilusaid Hard rock( ehk kõvasi kaljusid ), mis ulatuvad ka meresügavustesse .Vaniadm jäänused Mauna Loal on võimalik leida huvitavaid kivimi vorme mida tuntakse nime all "Ninole Volcanic Series"(Ninole vulkaani seeria ). See on rida kõrgete seintega mägedest, mis koosnevad õhukeste kihtidena. Vastavalt USGS hinnangul purskas vulkaan keskmiselt 1 kord aastas iga 6 aasta järel...

Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Maa kujunemise ajalugu

Raskemad ained, sularaua ja niklipisarad vajusid Maa tuuma läbi kergema graniiditaolise kiviaine, mis jäi hõljuma Maa pinnale ning mis jahtudes tahenes tahkeks maakooreks e. litosfääriks. Nii moodustus maa kihiline siseehitus- kergemad ained pinnaosas ja raskemad ained keskosas. Kui maakoor oli lõplikult tahenenud algas aktiivne vulkanismiperiood. Sagedased vulkaanipursked tekitasid gaasikesta, mis koosnes peamiselt veeaurust ja CO2. Need gaasid tekitasid kasvuhooneefekti. Seda peetakse üheks olulisemaks põhjuseks Maa elukõlblikuks muutumisel. Gaasikest sisaldas ka metaani(CH4), ammoniaaki(NH3), H2, S. Nendest eraldus ja lendus vesinik kosmosesse , ülejäänud elemendid moodustasid maakera ümber gaasikesta. Gaase tuli maale ka meteoriitide ja komeetidega. Maakera jahenedes langes veeaur vihmana maale, mis viis vähehaaval jõgede, järvede, ja merede...

Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Geograafia KT atmosfäär

– kõrged temperatuurid/kuumus Moondekivimid on näiteks gneiss, marmor Laamade liikumisest tulenevad geoloogilised protsessid: - ookeanilise maakoore sukeldumine vahevöösse/ookenilise maakoore hävimine – ookenilise laama servale tekib laama – mandrilise laama servale kurrutatakse mäestik – piirkonnas leiavad aset maavärinad ja vulkaanipursked 5. joonis iseloomustab Cpiirkonda 6. Nazca ja Ameerika (Lõuna Ameerika) laama kokkupõrkel pressitakse mandrilise laama serv mäestikuks ning ookeanilise laama serv sukeldub ja sulab vahevöös. Tekkinud magma pressitakse laamade kokkupõrkel üles, maakoorde, tekitades tegutsevaid vulkaane 1. a) himaalaja teket iseloomustab joonis B põhjendus: Himaalaja tekkis kahe mandrilaama kokkupõrkel, mille tagajärjel mõlema laama servad kurrutusid mäestikuks....

Geograafia
59 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Maa siseehitus ja laamtektoonika

wikimedia.org/wikipedia/et/7/7f/Laamade_nimed.gif Laamad lahknevad Laamad eem alduvad ... sest lahknev ringvool vahevöös rebib maakoort, tekib ookeaniline riftilõhe e maakoorelõhe Tõusvad laavavoolud, vulkaanipursked , uue ookeanilise maakoore, ookeani keskmäestiku ja vulkaaniliste saarte teke, kaasnevad maavärinad Thingvellir`i Rahvuspark Islandil ­ kahe laama piiril http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/c0/Mid-ocean_ridge_topography.gif http://www.classroomatsea...

Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
74
docx

Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid

"Omavahel põrkudes tilgakesed aja jooksul kasvavad ja lõpuks langevad maha . Asemele tekivad uued tilgakesed. Peale väävelhappe leidub atmosfääris ka soolhapet , kuid see on enamasti gaasilises olekus." (Eerme 1993, lk. 165). Olulised väävligaaside allikaks on tugevad vulkaanipursked . O.Avaste(1990) andmeil kajastub sellise purske jrelmõju stratosfääri aerosooli koguhulgas 2-3 aastat. See on tingitud väävligaasidest tekkivatest aerosoolidest. Näiteks 1991 aasta juunis toimus Pinotubo vulkaani tugev purse. E.Kyrö(1993) andmeil levisid sama aasta suvel ja sügise jooksul aerosooliosakesed ümber kogu maakera, kusjuures suurim aerosooli kontsentratsioon oli 10-20 km kõrgusel. Vulkaaniline tuhk ei püsi K.Eerme(1993) andmeil stratosfääris siiski üle pooleteise kuu...

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Metsahäiringud

9 Kokkuvõte...........................................................................................10 Kasutatud kirjandus............................................................................11 Sissejuhatus Üldiselt jaotatakse metsahäirigud kaheks biootilised ja abiootilised. Biootilisteks häiringuagentideks on: putukarünnakud, haigused, ulukikahjustused mõnikord ka invasiivsed liigid. Abiootilisteks häiringuagentideks on: tuli, üleujutused, tormid, samuti maavärinad ja vulkaanipursked . Samuti võib metsahäiringuid põhjustada inimene. Käesolevas referaadis räägitakse kõigepealt häiringutest üldisemalt, seejärel tutvustatakse suuremaid abiootilisi metsahäiringuid ning seejärel suuremaid biootilisi metsahäiringuid. 1 Metsahäiring Erinevad autorid on häiringuid erinevalt defineerinud. On öeldud, et häiring on väline faktor mis limiteerib taimede biomassi osalise või täieliku hävingu näol (Mitchell 2012)...

Metsatakseerimine
6 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Referaat " Kuidas inimtegevus loodust rüüstab"

Pinnase saastamine on raskesti avastatav, kuna saastamise sümptomid on vähemärgatavad. Mõju avaldub pinnase või põhjavee saastumisena, taimestiku kahjustumisena, toiduahela rikkumisena ja muul viisil. 4. Vee saaste 5 Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked , veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Vee saastamise allikateks on peamiselt tööstuse jäätmeveed, põllumajanduses kasutatavad kemikaalid, erinevad jäätmehoidlad ja õhusaaste. Veekogud on ohustatud tööstuse, kalakasvatuse, taime- ja loomakasvatuse, metsamajanduse ning inimasustuse poolt....

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Paekivi

Sinisavil tugineb suuresti Eesti ehituskeraamika tööstus. PÕHJA-EESTI KLINDI KIVIMID Põhja-Eesti klint on nagu avatud raamat, milles üles tähendatud paljutki sellest, mis Läänemere regioonis 540–450 mln aasta eest ehk u 90 mln aasta jooksul toimunud. Kõikvõimalikud katastroofid – olgu selleks siis mere või jää pealetung, mandrilaamade kokkupõrked või maavärinad, vulkaanipursked või meteoriidiplahvatused – on klindil paljanduvate kivimite kirjuvärvilistesse kihtidesse oma jälje jätnud (Pilt 6). Aga ka igapäevasel vaiksel lainemühal ja kuivale liivale langenud vihmapiisal, ussikeste eksirännakutel ja molluskite rahutul rabelemisel – kõigel sellel on siin oma koht. Enamik kivimeid kasutatakse ehituses või mingil muul otstarvel. Kivististerikkuse (Joonis 4) ja hea säilivuse poolest on Põhja-Eesti klint üks tähelepanuväärsemaid maailmas. [9]...

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
14
docx

ARGENTIINA

laama keskosas (õp.lk.74 laamade kaart või internetist: //www.iris.edu.seismon/) Argentiina asub Lõuna-Ameerika laamal, riik asub veel suhteliselt mitme laama äärealal. kui on esinenud maavärinaid, siis kirjelda mõnda viimasel kuul toimunud maavärinat- mis kuupäeval, mitu magnituuti oli tugevus Argentiinas esineb maavärinaid tihti,sest riik asub laamade äärealal, mille tagajärjel tekivad nii vulkaanipursked kui ka maavärinad. Maavärin toimus 20 aprill 2013 19:14:33, 4.9 magnituuti LOODUSVÖÖNDID riigis- loetle põhjast lõunasse Soo, savann, poolkõrb , pampa RIIGI MULLASTIK Mis tüüpi mullad esinevad, kui on mitu loodusvööndit, siis loetle ka neis levinud mullad Mullad on ühed maailma viljakamad, mis on kujunenud lössil- kollakashallidel peeneteralistel poorsetel vett hästi läbi laskvatel setetel. Pampast lõunapool Patagoonias (jahe ja väga kuiv...

Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Bioloogia põhjalik konspekt

- õnuapuuleht ­ lehetäi ­ seened ­ mükoviirused Laguahel - algab eluta orgaanilisest ainest. Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajadest. Lõpeb alata destruendiga. - Kõdunenud lehed ­ vihmaussid ­ lestad ­ bakterid ja mikroseened. Tasakaal ökosüsteemides - Ökosüsteemid on pidevas muutumises - Põuad, külmad talved, haiguspuhangud - Häiringud ­ ulatuslikud muutused nt metsatulekahjud, vulkaanipursked , üleujutused - Varased koloniseerijad ­ vetikad, samblikud (muudavad pinnase sobilikuks uutele taimedele)...

Bioloogia
26 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Vulkaanid, maavärinad

Näiteks : Islandil, Havaii saarestikul – muuseas on Havaii saarel asuv vulkaan Mauna Kea hetkel kõirgeim vulkaan, mille kõrgus on jalamilt tipuni 10 kilomeetrit. Kuidas on vulkaanid seotud laamade liikumisega?-Laamade lahknemisel ning ookeanilise maakoore sukeldumisel tungib magma pinnale ja esinevad vulkaanipursked. Sammuti tekivad vulkaanid ka siis, kui omavahel põrkuvad kaks ookeanilise maakoorega laamaosa või ookeaniline ja mandriline laam Kuidas jaotatakse vulkaane purske sageduse järgi? Vulkaane jaotatakse kustunuks, suikunuks või aktiivseteks. Vulkaanid võivad uinuda sadadeks, tuhandeteks ja isegi mitmeks sajaks tuhandeks aastaks, kogudes jõudu järgmisteks purseteks. Mida pikem on aeg pursete vahel, seda võimsamad need on. Kuidas mõjutab magma koostis vulkaanide kuju ja purske i...

Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Ooeaniline ja mandriline kliima

Maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) Purske tagajärjed - 1) gaasipilv õhus – veeaur, mürgine süsinik- ja vääveldioksiid – segunenud tuhaga. Nn. lõõmpilved (selle alla mattus Itaalias Vesuuvi purske ajal Pompeji linn 79. aastal.) 2) mudavoolud – lahaarid (Kolumbias 1985. liikus 30 km tunnis mattis enda alla väikese linna koos elanikega). Kasu, mis vulkaanipursked toovad: 1. Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. 2. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. 3. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. 4. Vulkaanilise tegevusega seostuvad ka kuumaveeallikad e. geisrid Suurim geiser Yellowstone'i rahvuspargis USA-s 5. Mitmed vulkaanilised piirkonnad – kaasajal turismiobjektiks. Vulkaanipurset on võimalik ette ennustada, kuid võib eksida mõnest tunnist nädalateni....

Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Maa teke, litosfäär

Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Hawaii saared ja Kanaari saared. 8. Vulkaani ehitus 9. Kilp- ja kihtvulkaani erinevus (kuju, magma omadused, esinemine) Kihtvulkaan: rikas ränist ja gaasidest, happeline, laavavoolud lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked , mandritel ja laamade vahevöös (Etna, Vesuuv, Kilimanjaro) Kilpvulkaan: räni- ja gaasidevaene väikese viskoossusega hästi liikuv basaltne laava. Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus, kõik ookeanide vulkaanid (Kilauea) 10. Vulkaanidega kaasnevad nähtused Laavavoolud, vulkaaniline gaas, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, maavärinad, geisrid, tsunami, kliimamuutus 11. Maavärinate esinemine (Richteri ja Mercalli skaala: mida mõõdetakse, millega...

Litosfäär
23 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun