tehnoloogia ning teadlaste valvsus abiks vulkaanipursete ettenägemiseks, kuid pole olemas kaljukindlaid arvamusi. Sageli juhtub nii, et kustunuks loetud vulkaanid ärkavad taas ellu.Seega võib ette ennustada paljutki, kuid paraku ei saa keegi kindlalt ette teada looduse käike. Vulkaan on looduslik avaus maakoores, mille kaudu vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal Maa või mõne muu taevakeha pinnale tungib. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Seega lihtsustatult on vulkaanid enamasti rahulikud ja vaiksed mäed, mis erinevad teistest mägedest aga selle poolest, et vulkaanid vahel ,,ärkavad" üles ning sellisel juhul tekitavad suurt kahju. Ka varasematel aegadel on inimesed üritanud vulkaani mõistet lahti seletada. Vana-Kreeka ajaloolane Herodotos kirjeldas Hiera saart, mille tipust paiskus aeg-ajalt suitsu ja tuld. Kreeka mütoloogias nimetati Vulcanuseks jumal Hephaistose sepikoja ääsi
2 Pindala: 9000 km 1871. Aastal sai Yellowstone'ist maailma esimene rahvuspark. Yellowstone'is leidub kanjoneid, järvi, kuulsaid geisreid, kuumaveeallikaid ja ka keevaid mudatiike. Loodusharulduste varud on lõputud: mustast klaasist mägi Obsidian Cliff, Fountain Paint Poti keevad mudatiigid, suhkrut meenutavad klatsiiditerrassid, Yellowstone'i suur kanjon (Grand Ganyon), mille põhjas voolab arvukaid jugasid. Vulkaanilise tuhaga kaetud Specimen Ridge'i kivistunud puud, Yellowstone'i suurim kuumaveeallikas Grand Prismatic.Geiser Old Faithful paiskab iga 90 minuti järel 60 meetri kõrgusele võimsa kuuma vee ja auru joa. Veelgi vägevamini purskab geiser Steamboat, aga selle pursete vaheaeg võib olla viiest päevast viie aastani. Riverside'i geiser paiskab Firehole'i jõe kohale kuuma veeauru rõngaid. Kogu selle ilu jõuallika osa täidab seejuures ligemale viie kilomeetri sügavusel
Kordamine KTks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta? Maakoore siseehituse kohta saadakse andmeid kivimite ja kivististe uurimisega, puuraukude tegemisega, vulkaanide ning maavärinate uurimisega ja seismiliste lainete uurimisega. 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades? Seismilised lained on lained, mis levivad maa sees ja maa pinnal. a. Pinnalained ehk Llained aeglasemad lained, mis levivad maa pinnal ja ei anna suurt ettekujutust maa siseehitusest b. Pikilained ehk Plained kivimiosakesed võnguvad samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui ka tahkes keskkonnas(kuni 13 km/s) c. Ristilained ehk Slained kivimiosakesed võnguvad risti lainete levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas(67 km/s) 3.Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus? a. maakoor: valdavalt tahke ja ränirohke kivi...
aastaringselt, kuid kõige enam suvekuudel.Pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Talved on pehmed, kuid suved suhteliselt jahedad. Keskmine temperatuur: suvel 17 °C ja talvel 1 °C kraadi. Alpides on talved märksa karmimad. Maastik Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja- Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Kesk-Saksamaad kujutab mustritu mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt. Kesk-kõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas kuni Saaleni ja liituvad Maagimäestikuga Tsehhi piiril. Berliinist lõunas, riigi kesk-ida osas, on maapind rohkem madal nagu põhjas koos liivase pinnasega ja jõgede ääres asetsevate märgaladega. Lõuna-Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud, kuid erinevalt Sveitsist ja Austriast asetseb Saksamaa pindalal väike osa alpidest
Suur Hiina tasandik, Mesopotaamias madalik, Amazonase madalik Kiltmaad ? Tiibeti kiltmaa (Euraasia), Colorado platoo (Põhja-Ameerikas) Alamikud (kaartidel tumeroheline värv) - Kaspia alamik Miks ei täitu alamikud veega? Neil puudub ühendus ookeaniga Millise suure tasandiku osa on Eesti? Kuhu on kujunenud ookeanide keskmäestik? Laamade lahknemise kohale Nimeta vulkaanilise päritoluga saarestikke Hawaii saarestik Maailma sügavaim koht ? Vaikses ookeanis Mariaani sügavik - 11022m Kuidas tekivad süvikud, ookeani keskmäestikud, rifiorud? Tekivad laamade kokkupuute ja lahknemise piirkonnas Millised on pinnamoe suurvormid? Ookeaninõod, mandrid, mäestikud, tasandikud Millised on pinnamoe väikevormid? Künkad, vallid, orud Mis põhjustab kivimite kiiret murenemist? Ja miks Temperatuuri järsud muutused
põllumajanduslikuks tegevuseks: 53% Prantsusmaa pindalast on hõivatud põllumaaga . Loodus on küllaltki mitmekesine, on palju kõrgeid mägesid, samuti ka madalikke. Peamiselt kasutatakse põlluharimiseks siiski riigi põhjaosa, mis on avar ja lainja maastikuga, seda tänu Pariisi nõole, mis on riigi suurim tasandik. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Siiski tegeletakse ka seal põllumajandusega (istandused). 3) Kliima - kliimavööde, agrokliima iseloomustus Prantsusmaa asub parasvöötme aladel, kus asuvad lehtmetsad ja viljakad mullad. Suuremal osal domineerib mereline paraskliima, aga kuna Prantsusmaa on nii suur, siis erineb kliima ka piirkonniti. Kirdepiirkonnas ja Ida-Prantsusmaal on tegemist klassikalise kontinentaalse kliimaga, kus domineerivad külmad talved ja soojad suved, suur aastane
vahetevahel soe, troopiline tuul; suhteliselt kõrge niiskustase. Pinnamood- Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Kesk-Saksamaad kujutab mustritu mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt. Kesk-kõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas kuni Saaleni ja liituvad Maagimäestikuga Tsehhi piiril. Berliinist lõunas, riigi kesk-ida osas, on maapind rohkem madal nagu põhjas koos liivase pinnasega ja jõgede ääres asetsevate märgaladega nagu Spreewaldi regioon. Lõuna-Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused
Muusikajumalale Apollonile hakkas see pill meeldima ning ta pakkus Hermesele vahetuskaubana karja lüüra eest. Nii sai Apollonist meisterlik lüüramängija. Artemis (Diana) oli jahijumalanna. Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Sündis Deelosel. Sümbolid on vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Hoolitses noorloomade eest ja kaitses neitsilikku noorust. Hephaistos (Vulcanus) oli tule- sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal. Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Hephaistos oli lahke rahuarmastav tulejumal, kes oli väga populaarne. Koos Athenaga oli ta tähtis jumal linna elus, sest mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti. 3 Kasutatud kirjandus Vennad Stephanidesed "Iidsete aegade lood II" Hamilton ,,Antiikmütoloogia" http://et.wikipedia.org http://miksike
Leda juurde ilmus Zeus luigena ning seejärel tõi Leda ilmale kaks muna.Ühest munast koorusid kaks tüdrukut Helena ja Klytaimestra,teisest munast aga kakg poissi Disokuurid.Helena oli Menelaose abikaasa ning ta sai tuntuks tänu Trooja sõjale.Nimelt põgenes Helena Trooja printsi Parisega Troojasse ning see saigi põhjuseks kümne aastasele Trooja sõjale. Hephaistos Hephaistos oli Hera ja Zeusi poeg.Ta oli tule- sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal. Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Hephaistos oli lahke rahuarmastav tulejumal. Samuti oli ta ka Aphrodite esimene abikssas,kuid hiljem pettis Aphrodite Hephaistost Aresega.Koos Athenaga oli ta tähtis jumal linna elus, sest mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti. Herakles Herakles oli kreeklaste kõige armastatuim kangelane.Ta oli Zeusi ja Alkmene poeg.Kui Herakles
päikesepaistelises madalvees. Koralliatollid on rõnga kujulised saared, mis moodustuvad vulkaaniliste saarte ümber kasvanud korallrahudest ja nende peale kuhjunud liivast. Rõngassaarte keskele jääb aga laguun- soolane järveke, mis on nüüd ookeanist eraldatud. Enamik atolle asub India ookeanis ja Vaikse ookeani lääneosas. Erinevalt vallrahudest võivad atollid asuda maismaast väga kaugel. Korallatolli tekkeprotsess on järgmine: 1. Vulkaanilise tekkega saare ümber hakkavad kasvama korallid. 2. Aja jooksul hakkab saar vaikselt vajuma, kuid korallid jätkavad kasvamist. 3. Saar kaob, aga saart ümbritsenud korallatoll jääb alles. Atollile kuhjub saarest allesjäänud liiv ja tekivad saarekesed, kus hakkavad aja jooksul kasvama ka palmid ja muud taimed. Korallidele ja vetikatele, mis moodustavad atolle, on vaja teatud tingimusi elutegevuseks
omakorda kiirgama energiat, kuid juba suurema lainepikkusega soojuskiirgusena (infrapunakiirgusena). Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri kergesti, kuid pikalaineline soojuskiirgus suures osas neeldub teatud gaasides. Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaaskatus: lasevad läbi Päikeselt Maale tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist Maalt. Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 hulk õhus sõltub vulkaanilise tegevuse intensiivsusest, kivimite murenemisest, organismide kõdunemisest, taimestiku arengustaadiumist ja liigilisest koosseisust, metsatulekahjudest ning viimasel ajal üha enam inimese majandustegevusest. CO2 vabaneb fossiilsete kütuste (kivisüsi, nafta, põlevkivi, maagaas ja turvas) põletamisel. Süsinikdioksiid on põhiline kasvuhoonegaas, mille arvele langes 1996. aastal 64% kasvuhoonegaaside heitkogusest Eestis. Atmosfääris leiduv CO2 takistab Maalt
On teada, et toimusid klimaatilised muutused, mis kestsid kuni kriidiajastu lõpuni, mis viisid paljude organismirühmade väljasuremisele nii maismaal kui meres, nii selgroogsete kui selgrootute hulgas. Vulkaaniline tegevus oli sel perioodil aktiviseerunud ja see võis õhku paisata tolmu, vähendada Maale jõudva päikesekiirguse hulka, mis omakorda võis põhjustada kliima jahenemise. Vulkaaniline tegevus peaks selgitama ka iriidiumi suurt hulka maapõues. Vulkaanilise tegevuse aktiviseerumise tingisid nähtavasti kontinentaalsed nihkumised.Välimistest põhjustest tingitud katastrofaalne väljasuremine. Selle hüpoteesi järgi põhjused võisid olla samad, kuid protsess ise toimus kiiresti. Dinosauruste väljasuremine oli mikroevolutsiooniline protsess. 28. Vulkaanipurse, katastroofiline meteoriidi langemine ja kliima kiire muutumine. 29. Evolutsiooniline regress on seotud kohastumisega just seetõttu, et need algelised
klimaatilised muutused, mis kestsid kuni kriidiajastu lõpuni, mis viisid paljude organismirühmade väljasuremisele nii maismaal kui meres, nii selgroogsete kui selgrootute hulgas. Vulkaaniline tegevus oli sel perioodil aktiviseerunud ja see võis õhku paisata tolmu, vähendada Maale jõudva päikesekiirguse hulka, mis omakorda võis põhjustada kliima jahenemise. Vulkaaniline tegevus peaks selgitama ka iriidiumi suurt hulka maapõues. Vulkaanilise tegevuse aktiviseerumise tingisid nähtavasti kontinentaalsed nihkumised.Välimistest põhjustest tingitud katastrofaalne väljasuremine. Selle hüpoteesi järgi põhjused võisid olla samad, kuid protsess ise toimus kiiresti. Dinosauruste väljasuremine oli mikroevolutsiooniline protsess. 28.Vulkaanipurse, katastroofiline meteoriidi langemine ja kliima kiire muutumine. 29.Evolutsiooniline regress on seotud kohastumisega just seetõttu, et need
10. Millised jõud avaldavad mõju pidevalt, millised toimuvadaeg-ajalt? - * Pidevalt välisjõud (nt. sademed, temperatuuri muutus) * Aeg-ajalt sisejõud (nt. maavärinad, vulkaanipursked) 11. Millised protsessid toimuvad sisejõudude toimel? (3) - * Maavärinad, * vulkaanipursked, * geisrid. 12. Mis on: lõõr, kraater (kaldeera), magma, laava, tuff? - *Lõõr ühendab magmat ja maakoort ning lõppeb kraatriga. Sealt liigub maapinna poole laava. * Kraater vulkaanilise materjali kuhjumisel moodustunud ümara põhiplaaniga negatiivne pinnavorm. * Magma Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. * Laava vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurse tagajärjel maapinnale jõudnud. * Tuff pakkunud kivimmass. 13. Mille poolest erineb kihtvulkaan kilpvulkaanist? - Kilpvulkaan Kihtvulkaan
Aktiivne- pidevalt või väikeste vahedega purskavad Kustunud- inimajalugu ei mäleta purskamist Kaldeera on mitme(kümne) kilomeetrise läbimõõduga langatuslik hiidkraater. Tekivad siis, kui tugevate pursete käigus vajub sisse vulkaani lõõri toitev magmakolde lagi. Kuid võib tekkida ka plahvatuslikul vulkaanipurskel mäetipu laialipaiskumise tahajärjel. Mudavoolud- lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silpapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. 9. Mõisted: vulkanism, vulkaan, magma, laava Vulkanism- protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevööst ja maakoorest vulkaanini ning purskamist maapinnale Vulkaan- mägi, mille sees on lõõridelaadne lõhe või lõhede süsteem, mida mööda liigub(tõuseb maapinnale) magma, pursutatud kivimite ja gaaside massid Magma- maa sees olev sulakivimitest koosnev mass Laava- vulkaanist välja jõudnud magma, mis hakkab tarduma 10
Kaldeera võib tekkida ka plahvatuslikul vulkaanipurskel mäetipu laialipaiskumise tagajärjel. Tegutsevate vulkaanide ,,suitsu" uurimine näitab, et selle gaaside seas on esikohal veeaur. Hulgaliselt eraldub veel mürgist süsinik- ja vääveldioksiidi ning N, Cl, F jt. ühendeid. Väga laastavad võivad olla ka vulkaanilised mudavoolud lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. Aktiivsete vulkaanide sisemuses liikuva magma poolt tekitatud maavärinad ei ole iseenesest katastroofilised, küll aga põhjustavad nad nõlvadel oleva pinnase liikumisi, varinguid jms. Vulkaani aktiivsus ei lõpe selle purskeprotsessi vaibudes. Aastakümneid, isegi aastasadu pärast purset võivad maa seest välja tõusta kuumad, kollast väävlit sadestavad gaasijoad fumaroolid või teatud rütmiga purskuva kuuma vee ja auru sambad geisrid
Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku. Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem. Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral. Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist vulkaanilise piirkonnaga, kujunevad maa sisesoojuse mõjul termaal- ehk kuumad veed. Kuna kõrgema temperatuuri korral on ainete lahustumine vette suurem kui madalal temperatuuril, siis on termaalveed ka kõrgema mineralisatsiooniga ehk suurema lahustunud ainete sisaldusega. Mineraalveed kujunevad ka 400500 m sügavusel paiknevates põhjaveekihtides, kus temperatuur pole kõrge, kuid vee liikumine kivimites on väga aeglane ning seetõttu vee ja kivimite kokkupuuteaeg on pikk.
Zeusi naine ning Kronose ja Rhea tütar. Hera päralt oli nimelt taevas. Hera oli väga armukade naine, sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks oma naise Herale. Hera olevat olnud noor ja kaunis kui mitte veetlev. Herale pühendati ka palju templeid. Nendest kuulsaimad on Olüpose ja Samose templid. Hephaistos Hephaistos oli samuti Zeusi ja Hera poeg. Vanakreeka mütoloogias peeti teda tule- sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumalaks. Hephaistos oli ainuke inetu ja lombakas kuid samas oli ta lahe rahuarmastav tulejumal. Käsitööd ja kunsti kaitstes olid nad koos Athenaga linna elus tähtsad. Kui linnas toimus pidulik laste vastuvõtmine linnakodanike hulka, oli Hephaistos selle tseremoonia jumal. Hermes Hermes - rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude
Alternatiivsed energiaallikad hüdroenergia ja geotermiline energia. Ressursid. Geotermaalenergia ehk geotermiline energia (tuleb Kreeka keelsetest sõnadest geo, mis tähendab pinnast ja therme, mis tähendab soojust) on Maa siseenergia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Seda energiat kasutatakse kas otse soojusenergiana või muudetakse seda elektrienergiaks. Peamiseks soojusallikaks on pika pooldumisajaga uraani, tooriumi ja kaaliumi isotoopide lagunemine maakoores, nii et aluspõhja temperatuur tõuseb maapõue sügavuse suunas, umbes 10-20 kraadi kilomeetri kohta. Euroopas on geotermilist energiat kasutatud alates 18. sajandist. Piisava kuumuse korral ( ca. 150C) on võimalik toota ka elektrit. Termaalvetest tuleneva soojuse saab muundada turbiine ja generaatoreid kasutades elektriks. Kõige suurem geo...
vahendamisel. Amfiteatreid võib lugeda hilise antiikaja urbanismi sünnitiseks. - Rooma linna peatempel on Panteon. See oli kõigi jumalate tempel, mistõttu keskel ei võinud seista ainult üks skulptuur. Vaja oli järelikult tavalisest märksa avaramat ruumi. Ehitustööd kestsid üle 100 aasta. - Üheks oluliseks muudatuseks ehitusmaterjalide vallas oli rooma betoon. See koosnes kiviklibust, mis segatud vulkaanilise tolmu ja veega. Mass kivistus, oli veekindel ja võrdlemisi tugev. Koostis aga polnud vedel, seega ei saanud seda valada vaid pidi tõstma. - Teine oluline nähtus olid võlvkaared. Need olid konstrueeritud üksikutest kiilukujulistest kividest. Kivide kokkumonteerimine oli keeruline võte ning nõudis kogenud meistri kätt. Moodustati kahte sorti võlve: silindervõlve ja ristvõlve, mis saadi kahe silindervõlvi ristumisel.
Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Prantsusmaal asub Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc (4800 m). 3200 km pikkune rannajoon varieerub kaljusest Normandiast liivaste randadeni Atlandi kaldal.Vahemere rannik on enamasti kivine. LOODUSLIKUD TINGIMUSED Jahedad talved ja pehmed suved, Vahemere-äärses piirkonnas pehmed talved ja kuumad suved
Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv , mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne . Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood . · JÕED Mitut Prantsuse jõge tuntakse Euroopas nii nende pikkuse kui ka ajaloo ja neid ääristavate maastike poolest
OKSIID- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend 1A, 2A ja 3A rühmas nimetuses metalli nimi+oksiid B rühmas või teistes A rühmades nimetuses metalli nimi (rooma nr metalli o-a) +oksiid Mittemetallioksiid nimetuses eesliited 2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7- hepta 8-okta 9-nona 10- deka Happelised oksiidid (mittemetallioksiid)- SO2-vääveldioksiid CO2- süsinikdioksiid Aluselised oksiidid (enamasti metalloksiidid) Tugevalt aluselised (IA;Ca, Sr, Ba, Ra) Reageeriva veega ja tekib vastav alus - K2O-kaaliumoksiid Nõrgalt aluselised (enamik ülejäänud metallidega) Veega ei reageeri, vastavad alused lagunevad kuumutamisel oksiidideks – Fe(OH)3=Fe2+H2O Amfoteersed oksiidid (osa metallioksiide) – ZnO-tsinkoksiid ja Al2O3- alumiiniumoksiid Ei reageeri veega, vaid hapete ja alustega Inertsed ehk neutraalsed oksiidid (osa mittemetallioksiide) NO-lämmastikoksiid CO-süsinikoksiid-vingu...
Keemilistel ühenditel on mõju kliimale kui ka üksikliigile nii füüsilisel kui vaimsel tasandil (Karro, 2005) 4 3.1. Vulkaaniline saaste Suurimad häirivused vulkaanipurske tagajärjed avalduvad kliima muutumises väljapaisatud gaaaside tõttu. Samuti tuha hulgas, mis purske lähiümbruses kõik rohelised lehed katab ning seega fotosünteesimist takistab. Vulkaanilise tuha ühinemisel veega moodustub mudalaviin, mis mööda mäekülge alla voolates matab ja lämmatab kõik elusa ning samuti häirib ellujäänud organismide elutegevust (Perry, 1997) Vulkaanipurske tagajärjel on üsnagi haruldane nähtus tekkiv lõõmpilv. See sööstab suure kiirusega mööda mäenõlva alla hävitades kõik, mis teele ette jääb. Taoline ajalooline juhtum leidis aset 1902 aastal Saint-Pierre´i linnas, kus lõõmpilv kogu linna tuhaks põletas
ookean). Vulkaane on mitu sorti üks neis on nt. Kilpvulkaan. Kilpvulkaanid on suhtselt lamedad. Nende lamedus tuleb sellest, et kilpvulkaanid purskavad alselis laavat, mis on vedel, siis saab laava lalguda kaugemale mille tõttu on vulkaan lamedam. Kilpvulkaanid on enamasti teisest vulkaanidest suuremad. Kihtvulkaan on enamasti suur, pikaealine ja suurelt osalt koonuse kujuline. Kihtvulkaan on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Enamasti kujutavad inimesed vulkaanina ette just kihtvulkaani. Kihtvulkaanid tegutsevad tihti. Enamus ajaloo suurimad pursked on seotud kihtvulkaanidega. Kihtvulkaanid on keskmise suurusega. Kihtvulkaanid võivad enda koosseisu haarata ka väiksemaid vulkaane, näiteks slakikoonuseid. Kihtvulkaane esineb väga tihti. Slakikoonus on pisike vulkaaniline mägi, mis koosneb peamiselt slakist ja muust püroklastilisest materjalist
KREEKA JA ROOMA EHITUSKUNST, SKULPTUUR JA MAAL Seminaritöö Kreeka kunst oli üks olulisemaid Euroopa kunstiajaloos, kuna mõjutas tänapäeva kunsti väga palju. Klassikalise Euroopa kunstiajalugu algas Kreeta-Mükeene kunstiga 3.-1. saj.e.Kr. ning oli erinevalt Kreekast palju naise kesksem. Rooma kunstiajaloo esimese huvitava osa moodustab etruskide kunst 753.-510.a.e.Kr. Nende kunst ning usulised omapärad sarnanesid väga palju ahhaialaste omale. Etruski kultuurist ja kunstist on väga vähe säilinud, sest roomlased hävitasid sellest enamuse. Homerose ehk pimedal ajastul 9.-8. saj.e.Kr. hakati pidama Olympia mänge. Arhailisel ajastul, 7.-6.saj. arenes kultuur Kreekas kiiremini ning kunstis on märgatavad erinevused eelmiste ajaloo perioodide vahel. Klassikaline periood oli kõige rohkem idealiseeritud, kiireima arenguga ja ka palju uuritud. Lõuna-Kreeka oli militaarsem ning konkreetsem, Põhja-Kreeka oli vahepealseks oma aja k...
sügavuselt. Vahevöö kiht maa sisemuses, asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma. Ulatub samuti ligi 2900 km sügavusele. Mandriline maakoor mandrite ja mandrilavade alune maakooretüüp. Ookeaniline maakoor - ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Kihtvulkaan e. Liitvulkaan koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal.(suhteliselt suur ja pikaealine). Kilpvulkaan- lai ja lame vulkaan, mis mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Üks tuntumaid kilpvulkaane on vulkaan , mille ülemine osa moodustab Hawaii saare. Epitsenter punkt maapinnal maavärina tekkekoha kohal. Mineraal kindla, mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise
Tuum asub maakoore keskel. Laam litosfääri osa, mis piirneb sisemiselt aktiivsete vöönditega. Magma Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava vedelas olekus kivimid, mi son vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. Vulkaan - looduslik lõhe või lõõr, mille kaudu vedelas ja tahkes olekus vulkaaniline materjal maapinnale tungib. Vulkaaniks peetakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Maavärin sismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Aluspõhi pealiskorra settekivimeist ja aluskorra kristalseist kivimitest koosnev kiht, millel lasub pinnakate Pinnakate ehk kvarternaarisetted. Pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal. Moreen materjal, mis on liustiku edasiliikudes kaasa haaratud ning sulades maha jäetud. (Eestis väga laialdaselt levinud sete, suurem osa eesti muldadest põhineb moreenil).
Zeus päästis Dionysose, õmmeldes sündimata poja raseduse ajaks oma reie sisse. Dionysos rändas allilma ja pääsitsi sealt oma ema, kellest sai Olümpose jumalanna. Dionysos rändas mööda maailma ja karsitas neid, kes teda ei kummardanud. Helena: Vanakreeka mütoloogias Zeusi ja Leda tütar ning dioskuuride ja Klytaimnestra õde. Helena oli Menelaose abikaasa. Helena ja Parise suhe tõi kaasa endaga Trooja sõja. Hephaistos: Vanakreeka mütoloogias tule-, sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal. Hephaistos oli Zeusi ja Hera poeg, Arese vend ja Aphrodite abikaasa. Teiste ilusate surematude hulgas on ta ainuke inetu. ,,Iliases" ütleb Hephaistos ise, et tema häbitu ema heitis 4 ta taeva alla, kui märkas, et poeg oli lonkur; teisal kuulutab Hephaistos, et seda tegi Zeus kes vihastas lonkuri peale, kui too püüdis Hera eest seista. Herakles: Vanakreeka mütoloogias armastatuim kangelane, Zeusi ja Alkmene poeg.
Eesti Eesti Vabariik on riik Euroopas, mis piirneb läänest ja põhjast Läänemerega (sealhulgas põhjast Soome lahega), lõunast Lätiga ja idast Venemaaga. Üle Soome lahe põhja pool on Soome, üle Läänemere lääne pool on Rootsi. Kliima Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on LääneEuroopas samal laiusel KeskRootsi ja Sotimaa põhjatipp. PõhjaAmeerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast Järved Eestis on üle tuhande järve. Suuremad on Peipsi järv idapiiril ja Võrtsjärv LõunaEestis. Sügavaim järv on Rõuge Suurjärv (38 m). Järvede paigutus on väga ebaühtlane, suuremad järvedepiirkonnad asuvad Kagu ja LõunaEestis. Lääne ja KeskEestis on ...
Valisin selle referaadi teema, kuna soovisin rohkem teada saada sellest kaunist saarest, mida olin varem korduvalt piltidel näinud. Kunagi lugesin ka ühte blogi, kus kirjeldati Tahitit nii kaasakiskuvalt, et tekkis soov isegi seda saart oma silmaga näha. Seniks rahuldun aga selle referaadi koostamisega. 2 Nagu juba eelnevalt mainisin, asub Tahiti Polüneesias. Ta koosneb kahest vulkaanilise tekkega massiivist Tahiti-Nui ja Tahiti-Iti (ehk suur Tahiti ja väike Tahiti), mida ühendab kuni 2 kilomeetri laiune maakitsus. Tahiti suuruseks arvestatakse ligi pool Hiiumaad. Tahiti tekkis juba 20 miljonit aastat tagasi, avastati aga 1767.aastal inglase Samuel Wallisi poolt. Nii Wallis kui temale järgnenud maadeavastajad Antoine de Bougainville ja James Cook kirjeldasid tagasi jõudes Tahitit kui maapealset paradiisi, kus
sademetehulka. Soe kliima sobib hästi viinamarjade, oliivide, apelsinide jm kasvatamiseks. Portugalis käies oli seal väga palju apelsiniistandusi ning pea kõikjal tänavatel müüdi ka neid odava hinnaga. Need olid väga maitsvad ja ei anna eriti võrreldagi nendega, mida me poest saame. MADEIRA Madeira on Atlandi ookeanis asuv saarestik, umbes 600 km Aadrikast. See kuulub Portugalile. Ta on vulkaanilise tekkega saarestik ning on tekkinud endise kuuma täpi kohale, mistõttu ei ole ühegi mandri osa. Suurim saartest, Madeira, on suure üle 6 km kõrguse vulkaani veepealne osa. Saare moodustumine algas üle 5 miljoni aasta tagasi ja lõppes umbes 700 000 aastat tagasi. Madeira kõrgeim mägi Ruivo on 1861 m üle merepinna. Saarestik on mägine ning koosneb rohkem kui 20st saarest. Madeira saar on loodusesõprade ja matkajate paradiisiks. Peamiseks
Pedagoog antiikajal oli ori,kes tassis õpilase koolivarustust. 4.Mida tähendab väljend „Carpe diem“? Tähendab korja/kasuta päeva. 5.Kes oli peajumal? Peajumal oli Zeus, veel nimetati teda taeva-ja äikesejumalaks,tema plussideks oli kohtumõistmine,elutarkus,kavalus. Miinusteks olid armukadedus,Äkkraev ja viha. 6.Kes oli Aphrodite? Oli armastuse-,ilu-ja viljakusejumalanna. 7.Kes oli sepatööjumal ja mis oli tema probleem? Oli Hephaistos,veel nimetati teda ka tule-ja vulkaanilise tegevuse jumalaks.Tema ema Hera viskas ta Olümposelt välja,tema inetu välimuse pärast. 8.Kuidas suhtusid kreeklased jumalatesse? Neil oli jumalate ees suur aukartus,jumalate ülistamiseks ja nende austamiseks viidi läbi rituaale ja ohverdusi. 9.Mida arvasid kreeklased saatusest? Saatus oli jumalate poolt ettemääratud kingitus,nad uskusid et kui nad on jumalate poolt soositute nimekirjas siis nende elukäik oli parem. 10.Kirjuta kahest kreeka muistendist?
Kuupüramiid Surnute avenüü · Alg a b Kuup üra m iid i ju ure s t · T ä h ts a im tä na v T e o tih ua c a nis · P ike m kui 3 ,2 km · Ää ris ta tud ts e re m o o nia p la tvo rm id e g a · Ave n üü ja g a s linna ka h e ks : e la m ud p üra m iid id e g a jä id m õ le m a le p o o le , tih ti s üm m e e trilis e lt Surnute avenüü Kultuur · Ühiskond hierarhiline, preestrid kõrgeimad võimukandjad · Majandus baseerus vulkaanilise klaasi vahetamises kauplejatega · Riided olid tehtud maguey kiududest, sageli segatud karvade ja villaga · Vahetuskaubandus oli üks peamisi võtmeid selle linna kultuuri laienemises Religioon · P o lüte is tlik · P a lju jum a la id , kuid s iis ki e nim kum m a rd a ti T la lo c i vih m a jum a la t ja Q ue tza lc o a tl'i s ulg e d e g a m a d u · R e lig io o s ne s üm b o lis m a nna b a im u, kuid a s viid i
loodud Fontana dei Quattro Fiumi purskkaevuga ja Santa Agnese in Agone kirik. Tituse võidukaar Rooma linna ehituskunst Alates 1. sajandist eKr võime rääkida roomlaste endi ehituskunstist. Praktilised roomlased mõtlesid eelkõige ehitiste püsivusele, otsides tugevamaid materjale ja vastupidavamat konstruktsiooni. Ehitati lubjakivist, põletatud tellistest ning nn rooma betoonist (kruusa, lubja ja vulkaanilise tuha või liiva segu), sideaineks kasutati lubimörti. Seniste robustse välispinna katmisel eelistati marmorit. Hoonete konstruktsioonis arendasid roomlased edasi nii Mesopotaamias kui ka etruski ehituskunstis kasutusel olnud kaari, võlve ja kupleid, sest need taluvad suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Hoonete kaunistamisel kasutati kreeka stiile, kuid enamasti segatult. Dekoratiivideks olid sambad, levinud olid ka ühelt poolt seinaga liidetud poolsambad
Suvast 650 km loode pool. Rotumal on polüneesia rahvastik ja see saar on alates 1881. aastast Fidzi koloonia. Lähim riik kirdes on Lääne- Samoa, kagus Tonga, loodes Vanuatu. Saarestik kuulub eriti tugevate maavärinate alasse. Fidzi ainulaadse asetuse tõttu läbib teda 180-meridiaan. See puudutab maapinda nii ainult kahes kohas maailmas: Fidzis ja Siberis. SAARTE TEKE Fidzi saared on pärit geoloogilisest ajaloost. Nad asuvad vanal ladestunud veealusel platvormil ja on suurimad vulkaanilise tegevuse tagajärjel tekkinud saared. Nad on setteist moodustunud maardla ja see on kujundanud koralle. Suurimad saared on tekkelt vulkaanilised, väiksematest on enamik korallsaared. Suurim saar on Viti Levu ( 10 429 km2 ). Teda teatakse ka kui Suur Fidzi. Ta hõlmab rohkem kui poole Fidz i saarte pindalast. KLIIMA Valitseb niiske troopiline passaatkliima. Aasta keskmine temperatuur on 24-27 ° c. Sademeterohke aeg on novembrist märtsini ja langeb kokku suve kuumemate kuudega
jalutuskäik Hirvepargis. 3) Ekskursioonid Kyotos - kuulsamate vaatamisväärsuste külastus, budistlikku Sanjusangendo templi külastus, budistlikku templi Kiyomizut ehk Puhta Vee templi külastus, Ryon-ji templi juures asuvat kiviaia külastus, Kuldse Paviljoni külastus, jalutuskäik Geishade kvartalis. 4) Kimonoga tuttvumine. 5) Ekskursioonid Atamises sõit järvel, vulkaanilise Ohwakudani vaatamine. 6) Ekskursioonid Kamakuras - Suure Buddha templi külastus. 7) Ekskursioonid Tokyos - Tokyo naabruses asuva Akihabara elektrilinna külastus. 8) Sumomaadlusega tuttvumine. 9) Ekskursioonid Nikkos - Toshogu pühamu külastus, Chuzen-ji järve ning Kegoni kose külastus. 10) Ekskursioon Mashiko linna võimalus valmistada ise savinõusid. Pakkuja III: Perereisid Hind: 8590.- Kestvus: 12 päeva
Murrang geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine teineteise suhtes. Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastanud tulikuum kivimite sulam. Laava - vulkaani kraatrist või maapinna lõhest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma. Kiht-ja kilpvulkaan kilp= vulkaanid, mis purskavad rahulikult, laava on väga vedel, valgub üle kraatri serva ja moodustab lameda kuhiku. kiht=suhteliselt suur, pikaealine pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisest maapinnal. Aktiivne ja kustunud vulkaan A=siis kui ta purskab või ta sees toimub veel midagi K= kui ta ei purska, ei pruugigi enam kunagi pursata, sest sees ei toimu mitte midagi Maavärin seismistest lainetest põhjustatud maapinna liikumine. Epitsenter punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde kohal. Mineraal looduslik tahke keemiline ühend või ehe element, mida iseloomustavad kindlad ja füüsikalised omadused ja keemiline koostis.
ekvatoriaalne vihmamets. Põhjaosas lähevad metsad järk-järgult üle tüüpiliseks savanni alaks. Savann on troopiline puisrohtla, seda iseloomustavad kõrge kuivalembene rohustu, astlalised põõsad, üksikud vett varuva tüvega puud (ahvileivapuu) ning valdavalt punakaspruunid mullad. Savann on ühtlasi ka taimkatte ja maastikutüüp. Kaugel põhjaosas läheb savann üle soiseks alaks. Järvi on Kamerunis vähe. Lääneosa mägedes Nigeeria piiri lähedal asub vulkaanilise tekkega Nyosi järv. 1986 aastal eraldus sellest suures koguses CO 2 te, mis oli järve all kogunenud. See tappis 2000 inimest. 1995 aasta märtsis algas järve puhastamine gaasidest, et selliseid sündmusi edaspidi vältida. Riigi madalaim punkt on Atlandi ookean 0 meetrit ja kõrgeim punkt Fako mägi 4095 meetrit üle merepinna. Maavaradest leidub Kamerunis boksiiti, rauamaaki, tähtsal kohal on puiduvarud. Väikestes kogustes on leitud ka kulda ja tinamaaki. Kliima
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Soboleva 011MT MADAGASKAR Referaat Juhendaja : Ülle Toots Tallinn 2011 Kristina Soboleva Madagaskar Sisukord Sissejuhatus / üldandmed.......................................................................3 Riigi geograafiline asend ........................................................................4 Looduslikud tingimused..........................................................................5 Rahvastik................................................................................................6 Eksport ...
mürgine). Kui tekkis vaba hapnik, pidid algelised organismid valima, kas kohaneda uue keskonnaga, taanduda hapnikuvabasse keskkonda või hukkuda. 8.) Endosümbioos vastastikku kasulik kooselu vorm, kus üks organism elab teise kehas või rakus. 9.) Perm'i lõpul leidis aset Maa ajaloo kõige suurem väljasuremine, mille tulemusena hävis üle 80% perekondadest ja 50% sugukondadest. Massiline väljasuremise põhjused pole täpselt teada, kuid mõned teooriad põhendavad seda vulkaanilise aktiivsuse järsu suurenemine või komeetide ja meteoriitide Maaga kokkupõrkega. Kriidiajastu lõpuks suri väga palju liike välja. Kadusid ka dinosaurused. Väljasuremise põhjuste kohta on esitatud mitu teooriat, kuid kõige tõenäolisemaks peetakse Maa temperatuuri langust. Temperatuuri langus oli ilmselt tingitud maakeraga kokkupõrganud suurest meteoriidist: kokkupõrkest tekkinud tolmupilv takistas päikesekiirguse jõudmist maapinnale. 10.) Taimede sündmused evolutsioonis:
Infiltratsiooni mõjutab Saju kestus – esimestel päevadel suureneb kuid siis hakkab langema Saju intensiivsus – intensiivse saju korral väike Kivimite poorsus – mida poorsemad, seda suurem Taimkate – mets vähendab, sest osa aurab tagasi Nõlva kalle- mida suurem, seda vähem vett imbub Pinnase niiskus – kuiva pinnase korral imbub rohkem Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist vulkaanilise piirkonnaga, kujunevad maa sisesoojuse mõjul termaal- ehk kuum vesi Mineraalvee tekkimine Kõrge temperatuuri korral on ainete lahustus vees suurem st tekib suur mineralisatsioon 400-500m sügavusel paiknev vee liikumine on väga aeglane ning vee ja kivimite kokkupuute aeg väga pikk Geiser – periooditi purskav kuumaveeallikas Inimtegevus mõjutab põhjavett Veetaseme alanemine
peale. Joonisel nr 3. Kuum täpp tekib vahevöös, kus erinevad kihid, gaasid ja mineraalid sulavad ning segunevad ja seejärel maapinnale tungivad ja vulkaane tekitavad. 4. Kuidas seletada vulkaanilist tegevust Jaapanis? Jaapan asub laamade kokkupuutepiirkonnas. Joonisel nr 1. Kuna Jaapani aladel on väga mitmete laamade kokkupuutepiirkond siis vulkaaniline tegevus on seal aktiivne. 5. Miks Andide mäestik Lõuna- Ameerikas on tänapäeval üks aktiivsemaid vulkaanilise tegevuse piirkondi? Mis number on see koht joonisel? Number 1. Andid on tekkinud ookeani ja mandrilaama kokkupuutel. Tekivad süvikud, mandrilaama servas olevad kivimid pressitakse kurdudesse, tekib kurdmäestik. Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid, mis omakorda põhjustavad vulkaanipurskeid. 6. Miks Himaalaja mäestikust on kujunenud maailma kõrgeim mäestik?
See läbipaistvus tuleneb asjaolust, et klaasi moodustavas materjalis ei ole ühtki aatomijoone üleminekuolekut, millel oleks nähtava valguse energia. Äärmiselt puhta klaasi saab teha nii läbipaistvaks, et fiiberoptilistes kaablites on klaas infrapunastel lainepikkustel "läbinähtav" sadade kilomeetrite ulatuses.6 1.1 Klaasi saamine Looduslik kvartsklaas on tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel, välgulöögi või meteoriidi langemise tulemusel. Tehislikult saadakse kvartsliiva, lubja ja sooda sulatamisel modifitseerivate lisandite manulusel. Ajalooliselt sai klaasisulatamine alguse ilmselt keraamika glasuurimisest, varaseimad klaasileiud - Egiptusest pärit klaashelmed – arvatakse olevat valmistatud umbes 2500 a. e. Kr. Klaas jõudis Eestisse esimesel aastatuhandel, haruldaseimaks 2 http://et.wikipedia.org/wiki/Klaas
filtreerimise lihtsustamise eesmärgiga, Mahla stabiliseerimine, Organoleptiliste omaduste parandamine. Mahla selitusmeetodid: Füüsikalised (nõrutamine, setitamine, separeerimine) Biokeemilised (ensüümidega töötlus) Füüsikalis-keemilised (regentide kasutamine) Kombineeritud Mahla filtreerimine- Asbest- kiudja morfoloogiaga mineraal. Tema peamine osa koosneb magneesiumsilikaadist peenikeste paralleelsete kiududega, Perliit- vulkaanilise päritoluga kivim, Tselluloos- pöökpuu või okaspuu puidust, Diatomiit- peamiselt ränivetikate (diatomeed) kodadest koosnev settekivim 4. Milliseid meetodeid kasutatakse mahla selgitamiseks? Lühidalt kirjeldada neid Füüsikalised (nõrutamine, setitamine, separeerimine): Nõrutamine. Suurte osakeste eemaldamiseks kasutatakse kas paksu riiet või spetsiaalset sõela. Seda meetodit kasutavad väiksed ettevõtted Setitamine. Kasutatakse suurte osakeste setitamiseks
mürgised gaasid, lühiajalised happevihmad), mis viisid paljude organismirühmade väljasuremisele nii maismaal kui meres, nii selgroogsete kui selgrootute hulgas. Vulkaaniline tegevus oli sel perioodil aktiviseerunud ja see võis õhku paisata tolmu, vähendada Maale jõudva päikesekiirguse hulka, mis omakorda võis põhjustada kliima jahenemise. Vulkaaniline tegevus peaks selgitama ka iriidiumi suurt hulka maapõues. Vulkaanilise tegevuse aktiviseerumise tingisid nähtavasti kontinentaalsed nihkumised. Välimistest põhjustest tingitud katastrofaalne väljasuremine. Selle hüpoteesi järgi põhjused võisid olla samad, kuid protsess ise toimus kiiresti. Dinosauruste väljasuremine oli mikroevolutsiooniline protsess. 28. Mis on liikide väljasuremise põhjused? Vulkaanipurse, katastroofiline meteoriidi langemine ja kliima kiire muutumine. Nt. George C
Mõisted Mineraal- tahke kristalliline looduslik aine, millel on kindel või kindlates piirides varieeruv keemiline koostis ja sellest tulenevalt ka kindlad füüsikalised omadused kivim – looduslik tahke ainekogum, mis koosneb enamasti mineraalidest, kuid võib sisaldada ka mittemineraalseid aineid (nt orgaanika); kivimitest koosneb valdav osa Maast ja teistest kiviplaneetidest settekivimid – kivimite murenemisel tekkinud setteosakestest moodustunud kivim tardkivimid – magma või laava tardumisel tekkinud kivim moondekivimid – kivim, mille algsed koostismineraalid või nende kristallstruktuur on kõrge rõhu ja/või temperatuuri mõjul muutunud kivimiringe – ringahel protsessidest, milles kivimid muutuvad: tardumine, murenemine, settimine, moondumine ja sulamine maak – kivim, mis sisaldab kõrges kontsentratsioonis metalle ja mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas mandriline maakoor – maakoor mandrite ja mandreid ümbritsevate mad...
kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. 5. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Richteri ja Mercalli skaala võrdlus Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mida mõõdetakse? Mõõdetakse maavärina võngete tugevust Mõõdetakse purustusi Mõõtühik magnituud pallides
meretasemest allpool. Need on osaliselt muudetud ka põldudeks. Kesk- ja Lõuna- Saksamaa on mägised. Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Kesk-Saksamaad kujutab mustritu mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt. Kesk-kõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas kuni Saaleni ja liituvad Maagimäestikuga Tsehhi piiril. Berliinist lõunas, riigi kesk-ida osas, on maapind rohkem madal nagu põhjas koos liivase pinnasega ja jõgede ääres asetsevate märgaladega nagu Spreewaldi regioon. Lõuna-Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud, kuid erinevalt
gaasipilved. · Plahvatuse käigus võib vulkaani lõõri toitva magmakolde lagi sisse vajuda, mille tagajärjel tekib väga suure läbimõõduga langatuslik hiidkraater- kaldeera. · Vulkaanide gaaside seas on esikohal veeaur, kuid eraldub ka hulgaliselt mürgist süsinik- ja vääveldioksiidi ning kloori, flouri jt ühendeid. · Mudavoolud ehk lahaarid, mis segunevad sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga silmapilkselt. · Vulkaanipurskeid on võimalik kontrollida, kuid nende täpsus võib kõikuda mõnest tunnist nädalateni. · Vulkaanipursete ennustamiseks viiakse läbi mitmesuguseid vaatlusi: 1. soojusmonitoor uuring- satelliitidelt mõõdetakse infrapunase kiirguse sensoritega vulkaani koonuse pinnatemperatuuri ja maapinnalt jälgitakse põhjavete seisundimuutusi 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
