sandaalid, heeroldikepp. 5. Prometheus oli kreeka mütoloogias titaan Iapetose ja Klymene poeg, inimkonna 15. Hesta oli Zeusi õde. Kodu sümbol ja jumal. Kolle oli sümbol. kaitsja. Tõi inimestele tule, mille ta oli varastanud jumalatelt. Zeus karistas teda, aheldades ta kalju külge, kus kotkas öösel tema maksa käis nokkimas. Päeval 16. Hephaistos on vanakreeka mütoloogias tule- sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse kasvas maks tagasi. Ta õpetas inimestele paljut: õpetas loomi taltsutama, haigusi jumal. Hephaistos oli Zeusi ja Hera poeg, Arese vend ja Aphrodite abikaasa. ravima ja tulega tööd tegema. Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Hephaistos oli lahke rahuarmastav tulejumal
Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku - basaltse magma - tardumisel. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-, sette-, ja moondekivimitest. Kuni 2900km sügavuseni laiub kivimeteoriitide sarnasest kivimitest koosnev vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. Astenosfäär kujutab endast vahevöö kivimite mõningase ülessulamise - basaltse magma tekke - piirkonda. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb 2900-6378 km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Maa on oma olemuselt looduslik ''soojusmasin'', mille gravitatsiooniväljas suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse, väiksema tih...
Kuid massiivne observatooriumihoone jäi terveks. 18. aprillil 1906 hakkas Vessuv uuesti purksama, kuid juba kesköö paiku muutus purse nõrgemaks ning gaasid hakkasid hajuma. Vesuuv rahunes täielikult alles järgmise kuu alguses ning taevas selgines. Alles siis selgus kogu kahju, mis oli suurim pärast 1631. aasta purset. Pompei linn ja teised asulad rannikul olid jäänud terveks, kuid terve rida Vesuuvi põhja- ja idajalamil asuvaid külasid oli mattunud vulkaanilise purskematerjali alla. San Giuseppe kiriku katus varises tuha ja lapillimassi all kokku, 150 inimest sai surma. Kümneid inimesi hukkus oma kodudes. Laava ja tuhk hävitasid 780 km 2põllumaad ja viinamarjaistandikke. Lõpuks paiskas vulkaan lakkamatute välkude saatel hiiglasliku aurupilve. 18 tunni jooksul voolas kraatrist nagu määramatu aurukatla ventiilist kõrvulukustava mürinaga välja 13 km kõrgune püstine aurusammas, mille auru hulk vastas rohkem kui 1 km 3 veele
Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120-300 meetrit)."Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega."Vega 1" ja "Vega 2" maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. Gamma-spektromeetriga tehti kindlaks kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon, mis vastas basaldile.Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud."Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 4-5 mm, pildistas lapikute, kuni viiesentimeetriste
mitmesse lisajõkke jõudes hääbus. Tohutud veemassid ujutasid üle terved maakonnad. Hakkasid levima nakkushaigused, inimesid nälgisid. Tol suvel kaotas oma elu 1 400 000 inimest. -5- Vulkaanid Vulkaan on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Kõrgeim vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril (6891 m), kuid arvestades vaid ajaloolisel ajal tegutsenuid on kõrgemaiks Llullaillaco (6739 m). Inimesed on läbi ajaloo olnud vulkaanidega tihedalt seotud, sest nende ümbruses levivad viljakad mullad. Samuti on leidnud kasutamist näiteks vulkaaniline kivim obsidiaan, mida kasutati lõikeriistadena
Kasutatakse eriti peente toitude väljapanekul Juhib hästi elektrilaenguid Puudused: Kõrge hinnatasemega. Jahtub pärast pliidilt tõstmist kiiresti. Oksüdeerub kergesti. Vajab pidevat hooldust ja poleerimist. On mürgine 5 4.TOOTMISTEEKOND 4.1 Tootmisteekonna algus Nagu sissejuhatuses kirjutasin, algab vase teekond vahevööst. See jõuab maakoore kihti vulkaanilise tegevuse tagajärjel. Miljonite aastate jooksul osades kohtades vulkaaniline tegevus lakkab tänu laamade liikumisele. Tänu sellele, ei pea kaevurid kõrge temperatuuri pärast muretsema. Vaske leitakse ümbruskonnas olevate kivimite kaudu. Enamasti leitakse vaske porfüürilise struktuuriga kivimitest ehk suurel temperatuuril kristalliseerunud tardkivimitest. Maavarade otsija jaoks on see hea viis kuidas kindlaks teha kohta, kust võib leida vaske.
km, siis ei nimetata sellist ringstruktuuri enam mitte kraatriks, vaid hoopis (löögi)basseiniks. Kokku on neid moodustisi Kuul umbes 40. Need veetud basseinid on tihedalt seotud sama kuivade Kuu meredega. Nimelt on ühelt poolt suur osa tumedast, merelisest ainest koondunud basseinide keskele ja teiselt poolt asuvadki mitmed mered basseinides. Juba enne Kuu-lende peeti tumedat ainet meredes ja basseinides vulkaaniliseks laavaks. Proovid on näidanud, et tegemist on tõesti basaldiks nimetatava vulkaanilise kivimiga. Kivimiproovide vanuse määramine näitab, et basseinid on tekkinud 3,85 kuni 4,0 miljardit aastat tagasi toimunud intensiivse meteoriitidega pommitamise käigus. Sellele eelnes 4,0 kuni 4,5 miljardit aastat tagasi suhteline rahuperiood. Mered ja merelised alad basseinides moodustusid ajavahemikus 2,5 kuni 3,7 miljardit aastat tagasi. Sellest ajast on Kuu üldilme säilinud tänaseni. Hiljem on väiksemad kokkupõrked tekitanud vaid hulga kraatreid. Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul
Vulkaan on madal ja hästi lai. Kihtvulkaanid moodustuvad ränist ja gaasidest rikastatud suure viskoossusega magmast, voolab vaevaliselt, laavavoolud lühikesed ja harvad, või puuduvad üldse, sageli tardub juba lõõris moodustades laavakorke, mille tõttu toimuvad ka palhvatusliku vulkaanipursked. Vulkaan on suhteliselt kõrge ja järskude servadega. 11. Vulkanismi kasulikkus: · Suureneb vulkaaniliste saarte pindala (Island) · Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljaks, tänu suurele hulgale mineraalaainetele. · Kuld, hõbe, vask ja paljud metallide sulfiidid on maavaradena sadenenud vulkaanilistest gaasidest või kuumadest vesilahustest. · Kuum vesi on kasutatav energiaallikana Islandil, Uus-Meremaal ja mujal. · Maa atmosfäär ja ookeanide vesi on alguse saanud 3,5 miljardit aastat tagasi tegutsenud vulkaanidest. 12. Mis põhjustab maavärinaid?
Vahemerega kagus. Prantsusmaa maastik on väga vaheldusrikas. Põhja-Prantsusmaal domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Põhja poole minnes läheb nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks. Kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide ja Vogeeside mäed. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool on Alpid, mis algavad Vahemere äärest, kulgevad edasi põhja poole, kuid peagi pöörduvad itta ning jõuavad Sveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m) ning see mäetipp jääb Itaalia alale. Põhja-Prantsusmaal asuvad veel Püreneed, mis on jaotatud Prantsusmaa ja Hispaania vahel ära, seetähendab riigipiir läheb
Zeus Peajumal ning taeva-ja äikesejumal Zeus oli vanakreeka mütoloogias Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil aga vedas kuna tema ema Rhea pani mähkmete sisse kivi ja andis selle Kronosele alla neelata. Kui Zeus oli suuremaks saanud, otsustas ta oma isa kukutada. Ta valmistas võlujoogi, mis pani Kronose kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Hiljem hakkas Zeus maailma jagama oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva , Poseidon mere ja Hades allmaailma ning Olümpos jäi nende ühisvalduseks. Zeus armus paljudesse naistesse ja püüdis oma tuudesetust naise eest varjata. Tähtsalt kohal vanakreeka mütoloogias olidki Zeusi surelikud ja surematud armukesed.Zeus oli oma piksenoolte käsutamisele kõige võimsam ja ülejäänud jumalad pidid talle kuuletuma. Sageli ilmus ta kotkana ja tema meelisohvriloom oli härg. Hera Hera oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna, ta oli Zeu...
Kuu pind · Kuu pind on kaetud pudeda, puudritaolise ainega, mida nimetatakse regoliidiks. Põhilised kivimid on maise basaldiga sarnanev basalt ja breta, mis koosnevad varem eksisteerinud kivimite kokkukleepunud osakestest. Kuu kivide mineraalne koostis on põhiliselt raud ja räni. Tumedad piirkonnad on mered ja heledad mandrid. Oma ajaloo algperioodil pommitasid Kuud asteroidid, neist suurimad lõid tema pinda sügavad augud. Vulkaanilise tegevuse käigus täitusid need augud laavaga, tekitades meredele tüüpilised tumedad tasandikud. Ka kaatrid (Bailly ja Flavius) on meteoriitide poolt tekitatud. Kui kaatri läbimõõt on suurem kui 300km, siis nimetatakse neid basseinideks( Idamere bassein, Niiskuse mere bassein, Nektari mere bassein)... Luna3 1959. aastani ei olnud keegi Kuu tagakülge näinud. Sama aasta oktoobris lähetas Vene tehiskaaslane Luna 3 (all) Maale esimesed Kuu tagakülje fotod.
plahvatusega Vulkaanide esinemispiirkonnad: a) Laamade lahknemispiirkonnas(Island, Atlandi Ookeani keskahelik) b) Mandrilise ja ookeanilise laama põrkumispiirkonnas( c) Ookeaniliste laamade põrkumispiirkonnas( d) Laamade nihkumispiirkonnas( e) ,,kuuma täpi" piirkonnas(laama keskel, nt Hawai saared) Vulkaanidega kaasnevad nähtused: a) Vulkaanilise tuha pilv b) Maavärinad c) (mürgised) gaasid d) Tekivad uued tardkivimid e) Mudavoolud, maalihked 11. Nõlvaprotsessid on kivimmaterjali liikumised nõlval raskusjõu mõjul. Nõlvaprotsesside intensiivsus sõltub murenemisest, nõlvakaldest, välisjõududest(tuul, vesi, jää), maavärinatest ja vulkaanilisest tegevusest, maapinna ebatasasustest, gravitatsioonist, taimestikust, nõlva materjalist, inimtegevusest.
1.Asend Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel. Island on saar, mis asub Atlandi ookeanis. Euraasia mandril, Euroopa mailmajaos.Islandi naaberriigid on Norra, šotimaa, Gröönimaa. Kaugus Eesti ja Islandi vahel on umbes 2000 km. 2.Rahvastik Inimesi elab Islandil 329 807. Island on väikeriik. Rahvaarv on Islandil kõik aeg üsna ühtlaselt tõusnud. Ja arvatakse, et rahva arvu tõusmine ei ole enam nii suur nagu olid varasemad aastad. Rahvastiku tihedus on 3,2 inimest/km². Rahvaarvu tiheduse poolest on Island naaberriikidest ainult Gröönimaast üle. Pea 60% islandlastest elab pealinna piirkonnas. Islandi sise-kõrgmaa on elamiskõlbmatu, mistõttu valdav enamik asulaid paikneb rannikul ja selle läheduses. 3. Energiamajandus Vulkaanilise aktiivsusega aladel Islandil kasut...
keele päritolu, siis pole suudetud nende kirja veel dešifreerida. Savitahvlid • Rahumeelne- pole leitud relvi, freskodelt puuduvad sõjad, valitsevad naiselikud jooned • Härjakultus- Minotaurose legend, Adriane lõng • Thera (Santorini) saarel toimunud vulkaanipurse. Umbes 1500 eKr toimunud looduskatastroof tõi enesega kaasa tõsise maavärina, lõuna suunas liikuva hiidlaine ning vulkaanilise tuha langemise Kreeta saarele, mis purustas ja kattis paksu tuhakihiga paljud minoilisele kultuurile nii iseloomulikud lossid. Sellele järgnes mandrilt tulnud kreeklaste (ahhailased) rünnak, kes allutasid kreetalased oma ülemvõimule. 2) Mükeene kultuur 1500-1100 eKr ▪ Arvatavasti u 2000 eKr jõudsid Balkani poolsaarele ka indoerurooplastest kreeklaste
Kõige rohkem on neid laamade lahknemise alal ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöös vajumise vööndeis. Tüüpilised näited on Island ja Vaikse ookeani ,,tulerõnga’’ vulkaanid. Vulkaane võib esineda ka laamade sisealadel nii kuuma täpi kui ka kontinentaakse rifti piirkonnas. Sellised on näiteks Vaikse ookeani Hawaii saarestiku ja Ida - Aafrika vulkaanid. vulkanismiga kaasnevaid nähtusi; 1) Gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustuvad nn lõõmpilved. Selliste pilvede temperatuur võib küündida kuni 1000 kraadini ja kiirus mitmesaja kilomeetrini tunnis. Antud pilved võivad kahjustada lähedal asuvate inimeste tervist, kui ka sealset loodust. 2) Vulkaanipursetega võivad kaasneda ka ulatuslikud mudavoolud ehk lahaarid, mis võivad olla väga laastavad. Need tekivad suurte veemasside äkilisel vallandumisel ning segunemisel purskematerjali ja nõlvapinnasega.
* Mandrid triivivad, kuna toimub konvektsioon, mille tõttu hakkavad laamad liikuma (lahknema ja põrkuma) ning sellega kaasneb mandrite triiv. * Aafrikas on vanemad kivimid, kuna Aafrika, kui maa, on kauem olnud, kui Atlandi ookeani keskosa, mis on alles kerkinud ja mille maakoor on veel õhem. * Kahe mandriliselaama kokkupõrkel on tekkinud Andide mäestik. * Mariaani süvik on tekkinud kahe ookeanilise laama põrkumisel. * Jaapani saared on tekkinud ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel. * Island on selle koha peal, kus ookeanilised laamad lahknevad. Jaapani juures aga ookeaniline ja mandriline põrkuvad. * Kuna Andid asuvad ookeanilise ja mandrilise laama äärealal, kus toimuvad nii maavärinad, kui vulkaanipursked, Himaalaja mäestik asub aga 2 ookeanilise laama äärealal, kus vulkaanipurskeid ei toimu, on ainult maavärinad. * Vulkaani omadused on väga tihedalt seotud, teda toitva magma sulami koostise, gaaside sisalduse ja temperatuuriga...
maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai. Kihtvulkaanid moodustuvad magmast, voolab vaevaliselt, laavavoolud lühikesed ja harvad, või puuduvad üldse, sageli tardub juba lõõris moodustades laavakorke, mille tõttu toimuvad ka palhvatusliku vulkaanipursked. Vulkaan on suhteliselt kõrge ja järskude servadega. Vulkanismi kasulikkus: · Suureneb vulkaaniliste saarte pindala (Island) · Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljaks, tänu suurele hulgale mineraalaainetele. · Kuld, hõbe, vask ja paljud metallide sulfiidid on maavaradena sadenenud vulkaanilistest gaasidest või kuumadest vesilahustest. · Kuum vesi on kasutatav energiaallikana Islandil, Uus-Meremaal ja mujal. · Maa atmosfäär ja ookeanide vesi on alguse saanud 3,5 miljardit aastat tagasi tegutsenud vulkaanidest. MAAVÄRINAD Maavärinad on maapinna võnked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel
aga ulatuslikke tasaseid alasid, mis sarnanevad Kuu meredega. Loomulikult pole neis tilkagi vett, nagu arvasid kunagised Kuuuurijad, vaid tegemist on hoopis tardunud laavaväljadega. Kraatrid Merkuuri ja teiste planeetide ning nende kaaslaste pinnal on tekkinud kokkupõrkel meteoriitidega. Kraatreid ümbritevad vallid on moodustunud põrkel väljaheidetud ainest. Umbes neli miljardit aastat tagasi toimunud pommitamisele järgnenud vulkaanilise aktiivsuse ajajärk, mille käigus väljavoolanud laava moodustaski mered. Suuri (üle 200 km läbimõõduga) kraatreid nimetatakse basseinideks. Neist suurim Palavuse bassein (Caloris basin) läbimõõduga 1300 km, meenutab Vihmade merd Kuul. Nimetus ,,Palavuse bassein" 4 tuleneb sellest, et oma ,,hüplemiste" ajal on Päike lagipunktis ja see piirkond soojeneb seega kõige rohkem
et Vaikse ookeani keskel asuvale Hawaiile jõuda. Seal, 3200 km kaugusel maavärina epitsentrist, oli hiidlaine kõrgus 15 meetrit.Väidetakse, et tsunami võib Vaikse ookeani rannikute vahel pendeldada terve nädala. 6. Vulkaan Vulkaan on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaanid kujunevad, kui maa sügavustest tekkinud magma purskub pinnale. Magma moodustub kivimite osalisel sulamisel vahevöö ülemisesosas või maakoore alumises osas. Magma ün üldiselt väiksema tihedusega kui kivimid. Seetõttu, kui magma on tekkinud, haakkab ta liikuma ülespoole. Vulkaanid tekivad siis, kui magma jõuab maapinnale. Sulanud kivim, mis paineb maa sügavuses, on magma. Kui magma väljub maapinnale vulkaanipurske käigus, siis
tugeva vihma järel. Suuremad ja vulkaanist kaugemale ulatuva ohuga plahvatused on ilma eelnevata märkideta vähe tõenäolised. Erandiks on oht lennundusele allatuult triivivate tuhapilvede tõttu. Juba 1982. aastal rajati vulkaanipark, mida aastas külastab ligi 7 miljonit inimest. Mount Saint Heleni jalamile on ehitatud vaateplatvormid Vulkaani läheduses ei ole rohelist lopsakust ega lehtes puid. Maapind on kaetud vulkaanilise tuhaga, puud on raagus ja mõned üksikud taimed torkavad silma erksavärviliste õitega. 4 5 Joonis1-2. Saint Helensi asukoht. 6 Joonis3-4. 1980.aasta katastroof. 7 Joonis5-6. Mount Saint Helens. 8 Kasutatud kirjandus 1. http://volcano.wr.usgs.gov/cvo/current_updates.php 2. http://vulcan.wr.usgs
Kaljuvaringud ja mudavoolud on samuti võimalikud, eriti kevadise sula ja tugeva vihma järel. Suuremad ja vulkaanist kaugemale ulatuva ohuga plahvatused on ilma eelnevata märkideta vähe tõenäolised. Erandiks on oht lennundusele allatuult triivivate tuhapilvede tõttu. Juba 1982. aastal rajati vulkaanipark, mida aastas külastab ligi 7 miljonit inimest. Mount Saint Heleni jalamile on ehitatud vaateplatvormid Vulkaani läheduses ei ole rohelist lopsakust ega lehtes puid. Maapind on kaetud vulkaanilise tuhaga, puud on raagus ja mõned üksikud taimed torkavad silma erksavärviliste õitega. 4 Kokkuvõte Saint Helens on kihtvulkaan, mis asub USA-s Ameerika Ühendriikides Vaikse ookeani ääres Washingtoni osariigis Kaskaadide mäestikus ja on tegevvulkaan, mis tegutses viimati 2006. aastal. Mäe kõrguseks loetakse 2550 m . Suurim purse toimus 1980. aastal 18. mail kell 8.32
Riik, kus asub maismaa madalaim koht- Iisrael Maailma suurim saareriik- Indoneesia Euroopa metsavaeseim riik- Island Riik asub Pärsia lahe saartel- Bahrein (max 4 punkti) 5. Leia ühine seos. Okavango, Tsüj, Flinders jõed, mis ei suubu veekogusse, vaid kaovad kõrbeliiva. Baikal, Tanganjika, Surnumeri- tektoonilistes nõgudes paiknevad järved. Hawai, Filipiinid, Kanaarid- vulkaanilise tekkega saared. (max 6 punkti) 6. Kus elavad tsetseenid? Tsetseenid elavad Suur-Kaukasuse mäestikus. (max 2 punkti) Nimeta veel 3 fakti tsetseenide kohta. 1) Islamiusulised Geograafiaolümpiaadi koolivoor 17. jaanuar 2006
· Soot (jõest eraldunud vana looge). 28) Delta kuju ja suurus sõltub: · Jõe voolu hulgast. · Kaasa kantud setete hulgast. · Lainetuse iseloomust · Hoovustest. · Tõusust ja mõõnast. 30) Põhjavesi Maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavee liikumise kiirus maa sees sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhitvusest. Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist vulkaanilise piirkonnaga, kujunevad maa sisesoojuse mõjul termaal- ehk kuumad veed. Kuna kõrgema temp. korral on ainete lahustumine vees suurem kui madalal temp., soos on termaalveed ka kõrgema mineralisatsiooniga. Mineraalveed kujunevad 400-500 m sügavusel paiknevates põhjaveekihtides. Põhjavee väljapumpamiseks rajatakse puurkaeve. Põhjavesi on hästi kaitstud savika pinnakattega aladel (halb on lugu karstialadel).
Veenus Sissejuhatus Veenus on teine planeet päikesest. Ta on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Eestis on rahvakeeli nimetatud hommikutaevas nähtavat Veenust Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Uurimine ja tähtsamad avastused Esimesena maandus Veenusele Nõukogude liidu automaatjaam ,,Venera 7" aastal 1970. Kosmosest on pinnaehitust on uuritud lisaks pildistamisele ka radaritega. Suuremosa mõõtmis on tehtud orbitaaljaamaga ,,Magellan" aastatel 1990-1994.(ebatäpne, 120-300m täpsus) ,,Venera 10", ,,Venera 14" näitasid ära et planeedi pind on vulkaanilise koostisega. ,,Vega 1" ja ,,Vega 2" tegid gamma-spektromeetriga kindlaks kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon, mis vastas basaldile. Pinnamood Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Suurim kõrgu...
3. Mulla faasid (osatähtsus). Mulla osad: tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%); õhk 25%; vesi 25%. 2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. 4. Tähtsamad ühendid maakoores. 4 vöödet: 20-80 km - SiAl vööde lisax veel (O,Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H); ca 900 km - SiMa vööde; vahevöö - raskemad elemendid (Si ja Al puudu); maatuum. 5. Mis on kivim? Kivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev looduslik keha. Kivimiks nimetatakse vulkaanilise klaasi või orgaaniliste ainete kogumit, mis tekkinud geoloogiliste protsesside käigus. Teadusharu petrograafia. 6. Mis kivim moodustab aluskorra? Kristallsetest kivimitest graniit. 7. Tardkivimite jaotus happelisest ultravioletseni. Happelised (hele)- neutraalsed- aluselised- ultravioletsed kivimid. 8. P- Eesti aluspõhja piir ja kivimiline koostis. Eestimaa aluspõhja moodustavad vanaaegkonna settekivimid, mis on tekkinud
madalike, laiade orgude ja lavamaadega. Lauskmaa üldkõrgus on tavaliselt 300-400 m ja erinevate osade suhtelised kõrgused on väikesed. Maailmas on kõige tuntumad Ida-Euroopa lauskmaa ja Lääne-Siberi lauskmaa, millest suurem osa asub Venemaal. Vulkaan Looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal - magma. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaane esineb teistelgi taevakehadel peale Maa. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Kõrgeim vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril (6891 m), kuid vaid ajaloolisel ajal tegutsenuid arvestades on kõrgeim Llullaillaco (6739 m). Kui arvestada ka veealust osa, on kõrgeim vulkaan Hawaii saarel asuv Mauna Kea, mille kõrgus jalamilt tipuni on üle 10 kilomeetri.
tüüpiline graniit. Poolsüva(soon)kivimid tekivad kui magma jahtub Maa sees mingi aeg, hakkavad moodustuma kristallid, mingil hetkel purskub osaliselt kristalliseerunud magma maapinnale ja ülejäänud materjal jahtub kiiresti.Poolsüvakivimeid seloomustab aga eriteraline ehk porfüüsiline struktuur (kivimmassis esinevad suuremad kristallid, mis on magma põhimassist varem kristalliseeruma hakanud ja suuremaks jõudnud kasvada - fenokristallid). Struktuurilt vulkaanilise ja süvakivimi vahepealne tardkivim (daikid, sillid). Effusiivsed kivimid tekivad kui magma paiskub maapinnale ja jahtub seal kiiresti. Moodustuvad väiksed kristallid, tekkivad kivimid on peeneteralised (0,1-2mm). Fenokristallid puuduvad, kuna seal pole nii kaua aega kristallide moodustumiseks. 22. Magma keemiline koostis, selles sisalduvad peamised keemilised elemendid ning magma klassifitseerimise põhielement (ränidioksiid). Magmade liigitus sõltuvalt
- Kas Vaikne ookean on passiivsete või aktiivsete äärtega? aktiivsete - Millised murrangutüübid on iseloomulikud ookeani keskahelikele? transformmurrangud - Mis on ofioliidid ja kus nad esinevad? Ookeanipõhjalt subduktsioonil maha kooritud kivimkompleksid. Leitakse akreatsioonikiilust - Kuidas moodustuvad atollid? Atollid tekivad tavaliselt vulkaanilisi saari kaarena ümbritseva rifina. Vulkaanilise tegevuse lakates hakkab saar peamiselt erosiooni, aga ka vulkaanilise materjali jahtumise ja sellest tuleneva kokkutõmbumise tõttu vajuma. Korallid aga peavad vajumise tempoga sammu ja kasvatavad rifi järjest kõrgemaks. Lõpuks vajub saar vee alla ning moodustubki atoll, mille keskel on enamvähem ümara kujuga laguun. - Miks on süvameresetted peamiselt ränimudad? Sest karbonaadid lahustuvad sellel sügavusel, räni on vastupidav
tasandikult leiti omapärased ringstruktuurid läbimõõduga 200-300 km, millele pole analoogi teistel planeetidel. Nende, "kroonideks" või "pärgadeks" nimetatud pinnavormide keskel asuvad kaootilise reljeefiga piirkonnad. Arvatavasti tekkisid "pärjad" sinna, kus pinnale tikkus ümbruskaudsete piirkondade kuumem aine. Millest koosneb Veenuse pind Nii "Venera 10" ja "Venera 14" kui ka "Vega 1" ja "Vega 2" maandurid laskusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. Tõenäoliselt koosnevadki Veenuse tasandikud põhiliselt basalt-laavast. Oma osa võib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival. Sellist peeneteralist ainet on näha nelja "Venera"-tüüpi automaatjaama maandumiskohtadest edestatud piltidel. Pinna keskmine vanus on miljard aastat, vaid vulkaanilis-tektoonilistel kõrgendikel on näha nooremaid moodustusi, kuid need katavad tühise osa pinnast. Seevastu Maal on alla miljardi aasta vanused moodustised valitsevad.
Maapinda lüües võib välk põhjustada purustusi ja tulekahjusid ning ohustab elusolendeid. Pikselöögist tabatud puudes aurustub vesi momentaanselt, purustades sageli need suurteks tükkideks. Veelgi vägevamad kärgatused kostavad äikese ajal kõrbetes, kui välgud tabavad sammaskaktusi, mis on kui hiiglaslikud looduslikud veereservuaarid. Kahjustuste vältimiseks kaitstakse ehitisi piksevarrastega. Vulkaanipurse Vulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause, mida nimetatakse vulkaaniks. Aktiivselt tegutsevaiks ehk purskavaiks loetakse vulkaane, mille kraatrist paiskub välja auru, laavat või püroklastilist materjali. Praegu tegutsevaks loetakse ka vulkaani, mis hetkel midagi kraatrist välja ei paiska, kuid tegi seda mõned tunnid või päevad tagasi. 11
Sellest tulenevalt on guatshisid peetud keltide või viikingite järeltulijateks, samas võivad nad olla ka berberite järeltulijad. Aja jooksul on saari külastasid nii foiniiklased, kreeklased, roomlased kui puniigid.[2] Alates 14. sajandist on saari püütud vallutada, Hispaaniale allutati saared alles 15. sajandi lõpuks. Enamik pärismaalasi müüdi orjadeks, nende keel, kombed ja kultuur suruti maha.[2] 3.3 Geoloogia Kanaari saarestik on vulkaanilise päritoluga arhipellaag kuhu kuulub seitse suuremat ja üks väiksem saar ning mitmeid saarekesi. Seitse suuremat saart on: Tenerife, Fuerteventura, Gran Canaria, Lanzarote, La Palma, La Gomera ja El Hierro. Kanaari saared tekkisid Kanaari kuuma täpi kohale, Aafrika laama liikumise tagajärjel. Nooremad saared asuvad läänes, vanemad idas.[2] 3.4 Suuremad saared Saarestiku suurim ja kõrgeim saar on Tenerife, mis on Teide vulkaanikoonuse ülemine osa. Saare pindala on 2058 km2
kohaliku omavalitsuse üksus (kommuun) on Klaksvík. Fääri saarte rahvaarv on ligikaudu 48 tuhat elanikku, kuid elanikkonna suure hajutatuse tõttu on kokku 34 kommuuni. Lähim asustatud punkt Fääri saartele on Shetlandi saared, mis asuvad 300 kilomeetri kaugusel. Island asub 450 km, Norra 675 km ja Kopenhaagen 1500 km kaugusel. Vahemaa saarestiku põhjapoolsemast punktist lõunapoolseima punktini on 113 kilomeetri, suurim vahemaa idast läände on 75 kilomeetrit. Saared on vulkaanilise päritoluga, kõrgeim punkt on 882 meetrit merepinnast. Umbes 6% maast on haritav, ülejäänut kasutatakse 70 000 lamba kasvatamiseks. Fääri saartel on oma lipp, pangatähed ja pitsatid, samuti oma pass. Fääri keel on tunnistatud ametlikuks keeleks, kuid taani keelt võib kasutada kõikides ametlikes asjaajamistes ning õppetöö koolides toimub taani keeles. Nimi: Fääri saared (taani k. Faroerne, fääri k. Føroyar) Pindala: 1399 km2 Rahvastiku tihedus: 35 inimest/km2 (01
ehk surnute jumala nimi. Sõna hades päritolu ja tähendus on üheselt määratlemata, enamasti antakse selle vasteks "nähtamatu". Algselt kasutati sõna nominatiivis ainult jumala tähenduses ja genitiivi vorm haidou märkis jumal Hadese elupaika. Hiljem võeti ka nominatiiv kasutusele allilma tähenduses. Kerberos oli Hadese kolmepealine koer. Sümbolid: küpress, nartsiss, Kerberos, (Nähtamatuse kiiver) Hephaistos on vanakreeka mütoloogias tule- sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal. Hephaistos oli Zeusi ja Hera poeg, Arese vend ja Aphrodite abikaasa. Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Hephaistos oli lahke rahuarmastav tulejumal. Koos Athenaga oli ta tähtis jumal linna elus, sest mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti. Zeusi järglased Apollon ja Artemis olid kaksikud, kelle emaks oli tütre Leto. Ares, kreeka sõjajumal, oli Zeusi ja Hera poeg
8 Neustadt 53,658 9 Speyer 49,930 10 Frankenthal 46,948 LOODUS Rheinland-Pfalzi maastiku kujundavad neli madalat mäestikku: Eifel, Westerwald, Hunsruck ja Taunus ning Moseli ja Reini jõgi. Samuti on märgitud piirkondlikke erinevusi kliimas, näiteks madalates piirkondades (orgudes) on soojem kui kõrgustikel, kus on palju karmimad tingimused. Põllumaad kasutatakse rohkem või vähem intensiivselt sõltuvalt asukohast ja pinnase tüübist, sest mõned maalapid on vulkaanilise päritoluga. Vorderpfalz ja Rheinhessen on eriti sobivad eri põllusaaduste kasvatamiseks. Reini org, Moselle org, Saar'i org ja Ahr'i org, koos Rheinhesseni ja Vorderpflaz'iga asuvad hea koha peal ja toodavad veine, mis on saavutanud suure tuntuse maailmas. Ka turismis kasutatakse täielikult ära liidumaa mitmekesist loodust. AJALUGU Rheinland-Pfalzil on olnud pikk ajalugu. Nüüdisaja liidumaa loodi alles pärast II maailmasõda.
Maa Maal on pisut piklikum orbiit kui Veenusel ning tunduvalt kiirem pöörlemine kui Veenusel ja Merkuuril. Maa liigub oma orbiidil kiirusega 107200 km tunnis. Maal on ka üks kaaslane - Kuu. Viimane on oma emaplaneediga võrreldes sedavõrd suur, et Maad ja Kuud oleks õigem nimetada kaksikplaneediks. Kuu pinnavorme näeb ka palja silmaga, teleskoop toob need nähtavale veelgi rohkem. Kuud iseloomustab meteoriidikraatrite rohkus. Vulkaanilise tegevuse jälgi pole Kuul märgata. Kuna Kuul puudub atmosfäär, siis puudub ka vedel vesi. Marss Marsi ööpäev on ainult nelikümmend minutit pikem Maa ööpäevast ning tema telje ümber pöörlemise periood on peaaegu samasugune kui Maal. Marsil vahetuvad aastaajad. Atmosfäär sisaldab ainult vähesel hulgal hapnikku ja veeauru. Kuna Marss on palju väiksem kui Maa, siis on tema pindala sama suur kui Maa maismaa pindala. Suurem osa Marsi
Eeselpingviin (Pygoscelis papua). 1.1.5.1 Adeelia pingviin Adeelia pingviin (Pygoscelis adeliae) on lind pingviinlaste sugukonnast ja pingviiniliste seltsist. Nad pesitsevad Antarktise mandril. Neil on 193 kolooniat, milles kokku elutseb 2,5 miljonit pingviinipaari. Nad on must-valged, eripäraks õrnad valged rõngad silmade ümber. Nad on umbes 30...50 cm pikad ja kaaluvad 4,5 kilogrammi. Adeelia pingviini samm on täiesti teistsugune: kohmakas ja küljelt küljele vaaruv. Pärineb vulkaanilise päritoluga Paulet' pisisaarelt Antarktika poolsaare tipus. Adeelia pingviinid on kõige arvukamad linnud Antarktikas. Liigile andis nime prantsuse maadeuurija Jules Dumont d'Urville oma naise Adélie järgi. Adeelia pingviinid talvituvad mandrijääst eemale jääval rannikualal, oma sisemaa pesitsusaladele marsivad oktoobris. Liikumisel arvestavad nad ilmselt päikese asendit. Adeelia pingviinidel on püsivad paarid ja kindlad pesitsuspaigad. Nad munevad novembris, veebruaris
ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks. Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk- Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust.
massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust.
Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust.
Ilmajagu Euroopa Keel itaalia keel Transpordikorraldus Parempoolne liiklus. Bussiliiklus on hea. Autot saab rentida. Rongiliiklus on kiire ja odav. Riietus Õhukesed suveks, keskmised riided talveks. Mägedes vajalikud soojad riided. Toit ja jook- Itaalia köök on tuntud. Toidu kõrvale juuakse veini. Kliima - Suvi on kuum, eriti lõunas. Kevad ja sügis on mahedad, kena päikselise ilmaga. Talv on lõunas palju kuivem ja soojem, kui põhja- ja keskosas. Mägedes on külmem ja sajab lund. Vihma sajab peamiselt talvel, aprillist novembrini paistab enamasti päike. Ajad Itaallased ei jõua kohale kokkulepitud ajaks. Sõltuvalt riigi rajoonist võib oodata 15-45 minutit. Võib ka ise hiljem minna. Perekond Itaallastele meeldib perekonna üksikasju teistele rääkida, näidata laste fotosid. Pere on tähtis. Suhtumine välismaalastesse Itaallased peavad välismaalasi puisteks ja äraolevateks (suhtluse mõttes). Raha Raha ühik on euro. Itaallased peavad asjade laen...
2. Mis oli suurim saavutus rooma kunstis? Lubjamördi kasutuselevõtt (+ veel palju teisi ehitustehnilisi uuendusi ja uute ehitusmaterjalide kasutuselevõtt: 1) kas. põletatud tellist; 2) võeti kas. uued konstruktsioonid ehituses: KAARED (kas. seintes olevate avade katmiseks), VÕLVID (kas. nelinurksete ruumide katmiseks), KUPLID (kas. ringikujulise ruumi katmiseks). 3. Kuidas valmistati lubjamörti? Kiviklibu, vulkaanilise tuha ja vee kokkusegamisel. 4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 1) KAARED (kas. seintes olevate avade katmiseks); 2) VÕLVID (kas. nelinurksete ruumide katmiseks); 3) KUPLID (kas. ringikujulise ruumi katmiseks). 5. Mis on ristvõlv? Kahe silindervõlvi ristumisel saadav võlv. 6. Mis on arkaad? Sammastele või piilaritele toetuv kaaristu, kannab laevõlve või seina. 7. Nim. kuulsaim akvedukt. Prantsusmaal asetsev akvedukt e. veejuhe Pont-du-Gard (säilinud tänase päevani). 8
Välistegurite mõjul kujunenud pinnavormid Sisukord Pinnamood Liustik Murenemine Pinnavormid Voor Oos Moreen Atoll Nõlv Sissejuhatus Eesti pinnamood Eesti pinnamood ehk reljeef on üldiselt tasane.Tasandikud hõlmavad suuri alasid Põhja-Eestis ja Kesk-Eestis. Lõuna-Eestis on tasandikke vähem. Tasandike hulgas eristatakse nelja madalikku: Põhja-Eesti rannikumadalik, Lääne-Eesti madalik, Võrtsjärve madalik ja Peipsi madalik. Põhja-Eesti rannikumadalik ääristab pika kitsa ribana Soome lahte. Lõunast piirab teda kõrge paekallas ehk klint. Lääne-Eesti madalik hõlmab Lääne-Eesti alasid ja saari. See on suurim Eesti madalik. Võrtsjärve madalik ümbritseb samanimelist järve ning Peipsi madalik ääristab põhjast ja läänest Eesti suurimat - Peipsi järve. Madalike taustal eralduvad selgesti kõrgustikud. Ka neid on neli: Pandivere, Sakala, Otepää ja Haanja kõrgustik. P...
7. Kanaari saarte kliima? Iseloomusta! Pehme kliima. Mõjutab Golfi hoovus, suvel 26-28 kraadi cielsiust, talvel 22-24 kraadi celsiust. Lähistroopiline kliima. Kerged tuuled, vahepeal on võimalik mägede tipus näha lund. 8. Missugune on saarestiku loodus? Too välja iseloomulikud jooned. Vulkaanid. Missugused puuliigid on iseloomulikud? Kus piirkonnas on rahvuspargid ja mida seal rahvusparkides kaitstakse? Teide? Maspalomase liivaluited? Loorberimets Anaga mägismaal? jne. Kanaari saared on vulkaanilise päritoluga. Vulkaanid: Cumbre Vieja - La Palma,Fuerteventura, Gran Canaria, Hierro, Lanzarote, Teide (Tenerife). 2000 erinevat liiki taimi. Kanaaride mänd mis kasvab üle 60 m kõrguseks, ning mis suudab üle elada metsatulekahjud. Draakonipuu, palmid, kaktused. Teide rahvuspark-vulkaaniline kuumaastik. Hispaania kõrgeim mäetipp (3718 m). Teide vulkaan on üks kolmest vulkaanist, mis on tekkinud hiiglasliku, enam kui 5000 m kõrguse
Kilpvulkaan- toitub SiO2 väikese viskoossusega aluselisest ehk basaltsest magmast. Hästi liikuv magma, voolab rahulikult pinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja moodustab lameda vulkaanikoonuse. Kihtvulkaan- happeline ehk graniitne magma, vaevaliselt voolav ja madal temp. , laavavoolud on lühikesed või polegi. Koonusja kujuga järsunõlvaline vulkaan. 7. Too näiteid vulkaaniliste protsessidega kaasnevatest nähtustest ja nende tagajärgedest. Vulkaanilise suitsuga eraldub veeauru, süsinik- ja vääveldioksiidi ning lämmastiku-, koori-, fluori- jt ühendeid. Gaaside ja hõõguva tuha segust moodustuvad lõõmpilved. Vulkaaniga tekivad mudavoolud- lahaarid, mis tekivad suurte veemasside äkilisel vallandumisel ning segunemisel purskematerjali ja nõlvapinnasega. See võib matta kolme meetrise paksusega mudakihi alla linnu. Maavärinad, mille tekitab aktiivse vulkaani sisemuses liikuv magma, ei ole iseenesest
eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. Tugevate pursete käigus võib vulkaani lõõri toitva magmakolde lagi sisse vajuda, mille tagajärjel tekib mitme(kümne) kilomeetrise läbimõõduga langatuslik hiidkraater kaldeera. Mudavoolud lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. Maavärinad - maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekibad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang, kannab nimetust maavärina kolle e. fookus. Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nim. maavärina keskmeks e. epitsentriks. Murrangu tekkega kivimitest vabanevad elastsed pinged levivad maavärina koldest eemale seismiliste lainetena.
Karrid M A A T E A D U S wikipedia Karstiseen M A A T E A D U S Koopad M Koopad e. maaalused tühimikud võivad tekkida: A · Põhjavee toimel (karst, sufosioon); · Lainetuse kulutaval toimel (abrasioon); A · Vulkaanilise tegevuse tõttu; T · Inimtegevuse tagajärjel. E Looduslikud koopad ja koobaste süsteemid võivad olla mitmesaja A kilomeetri pikkused (nt. Mammuti koobas 579 km, Optimistitseskaja 214 D km, Jewel 207 km, Hölloch 189 km) ja U enam kui kilomeetri sügavused (Boy- Bulõk 1415 m, Laminako Ateak 1408
kandva naise alla, sest Gaia ennustuste järgi pidi Metis sünnitama poja, kellest saaks peajumal. Zeusi teiseks abikaasaks sai tema enda õde Hera. Ta oli taeva-, abielu- ja sünnitusjumalanna. Hera oli väga kaunis naine,kes kandis alati kuldset peaehet laubal ning ta kaitses abielu ja naisi. Hera ja Zeusi ühisteks lasteks oli Hephaistos ja Ares. Hephaistos oli lahke ja rahuarmastav tule- ja sepatöö jumal. Koos Athenaga nad kaitsesid käsitööd ja kunsti. Ta oli ka vulkaanilise tegevuse jumal ja sellepärast on tema vasteks Vulcanus. Teiste ilusate surematute hulgas oli Hephaistos ainuke, kes oli inetu ja lombakas. Zeusi ja Hera teine poeg Ares oli sõjajumal. Ta oli erinevalt Hephaistosest hea kehaehitusega jumal, kes kandis soomusrüüd, mis tegi tema väljanägemise veelgi ilusamaks. Kuid Ares armastas sõda, surma ja hävingut. Ta oli verejanuline ja rumal, mille pärast teda eriti ei armastatud. Arese sümboliteks olid oda ja raisakotkas.
Kui obsidiaanitükk purustada, tekivad teravaservalised klaasikillud, mistõttu on obsidiaani kasutatud väga ammustest aegadest. Obsidiaanist on tehtud nooleotsi, tööriistu, ehteid jne. Näiteks vaarao Tutanhamoni muumia silmad on tehtud obsidiaanist, mis arheoloogide arvates on pärit mõnelt Egeuse mere vulkaaniliselt saarelt. Kivikogujate seas on väga populaarne nn lumehelbeobsidiaan, mida leidub näiteks Yellowstones kaldeeras. Ümardunud vulkaanilise klaasi tükke nimetatakse apatsi pisarateks. Obsidiaan Oregonist klaas mägi Tektiidid Tektiidid on plahvatusliku tekkega musta või rohelist värvi klaasi tükid. Tektiitide suurus ulatub kuni 10 cm. Tektiite, mille läbimõõt jääb alla 1 mm, nimetatakse mikrotektiitideks.
massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust.
http://et.wikipedia.org/wiki/Suurbritannia http://et.wikipedia.org/wiki/Taani http://et.wikipedia.org/wiki/Norra http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti c) tihedamini ja hõredamini asustatud piirkonnad; põhjenda, mis võiks olla taolise kujunemise põhjused? Pool rahvastikust elab pealinnas Reykjavikis ja selle ümbruses, sest see on üks väheseid elamiskõlblikke kohti. Muu osa elab rannikul või selle ümbruses väikestes linnades ja külades, sest Islandi sise-kõrgmaa on ei ole oma vulkaanilise aktiivsuse tõttu elamiskõlbulik. http://et.wikipedia.org/wiki/Island#Asustus d) Kuidas on linn määratletud selles riigis? Kui suur % riigi rahvastikust elab linnades? Millised on selle riigi suurimad linnad? Linn on asula, kus elab üle kahekümne inimese. Linnades elab 93% (2010) rahvastikust, suurimad linnad on Reykjavik, Kopavogur ja Akureyri. Kõik on Tallinnast väiksemad. https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ic.html
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
