Austraalia laamade põrkumiskoha vahetus läheduseses ja on India-Austraalia laama liikuvaks osaks. Pinnase materjaliks on enamjaolt troopikametsade punakollased ferraliitsed mullad ja ka niiskete lähistroopikametsade kolla- ja punamullad ja vulkaanilised kivimid. 10. Kirjelda ala pinnavorme. Kirjeldage neist olulisemaid. Missugused ja mis tekkega pinnavormid on valdavad, missugune on nende pinnase materjal. Pinnavormid on enamjaolt vulkaanilise tekkega, nagu seda on Uus-Guinea keskosas olev mäestik. Kuulub keskaegkonna ja uusaegkonna kurrutuste piirkonda. Pinnavormidest on veel valgalad, mis on tekkinud tänu jõgede üleujutustele ja sood kalda äärsetel aladel. 5 4.Kasutatud kirjandus: 1.Matti Palosaari, Pirkko Kenno, Jukka Vahtola, ``Atlas``,``Ottava``, 1995, lk 75, lk 77-78. 2.Alan H. Strahler, Arthur N
Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Kesk-Saksamaad kujutab mustritu mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt. Kesk-kõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas kuni Saaleni ja liituvad Maagimäestikuga Tsehhi piiril. Berliinist lõunas, riigi kesk-ida osas, on maapind rohkem madal nagu põhjas koos liivase pinnasega ja jõgede ääres asetsevate märgaladega nagu Spreewaldi regioon. Lõuna- Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. · Hinda pinnamoe mõju majandustegevusele.
Aktiivsest vulkaanilisest tegevusest ning maasisestest protsessidest annavad tunnistust siin- seal kaldeera ümber ja sisemusest kerkivad aurusambad, ulatuslikud väävliväljad, arvukad väikekraatrid, tardunud laavavoolud, maa-alused laavatunnelid ning lagedat kuumaastikku meenutavad lakiväljad. Paljud loetletud nähtustest on matkajaile ligipääsetavad piki kaldeera valli kulgevat ja ligi 18 km pikkust asfalteeritud autoteed Vulkaanilise hinguse paremaks tunnetamiseks võib Kilauea kaldeerat ning mitmeid väikekraatreid läbida ka jalgsi piki tähistatud matkaradu. Kui kogu Suursaart peetakse vulkaanide ja tulejumalanna Pele territooriumiks, siis hawaiilaste uskumuste kohaselt on jumaliku Pele residents Kilauea peakaldeera sisse jäävas Halemaumau kraatris. Siia tulejärve äärde kogunesid muistsed hawaiilased ohvritalitustele otsimaks lepitust ning olemaks rahujalal Pelega. Seda pulbitsevat laavajärve peeti
seda protsessi on mõjutanud ka inimtegevus. Oluline on teada ka kivimite veejuhtivust, mis iseloomustab omakorda põhjavee liikumist. Aeratsioonivööndis täidab lõhesid ja poore õhk ning vesi võib seal esineda ajutiselt. Küllastusvööndis on poorid ja tühikud täidetud veega ning on kujunenud põhjaveekiht. Põhjavee liikumise kiirus maa sees sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest. Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist vulkaanilise piirkonnaga, kujunevad maa sisesoojuse mõjul termaal- e kuumad veed. Kuna kõrgema temperatuuri korral on ainete lahustumine vees suurem kui madalal temperatuuril, siis on termaalveed ka kõrgema mineralisatsiooniga. Mida paremini kivimid vett juhivad seda rohkem peab vett maa seest välja pumpama. Põhjavee reostuskaitstus. Maa sisse imbuv vesi võtab endaga kaasa mitmesuguseid reoaineid. Reostusallikateks võivad olla lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad,
Tapa gümnaasium Õpilase Nimi Maa-tüüpi planeedid Referaat Juhendaja:Õpetaja Nimi Tapa 2012 Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus:keskmes on rauast tuum ,selle peal on silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal on õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ning sealt aja jooksul "välja higistatakse" (näiteks kaalium, haruldased muldmetallid, uraan). Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär, Maa puhul maakoore ja atmosfääri vahel güdrosfäär. Ka läbimõõt, mass ning keskmine tihedus on Maa omadele lähedased.. Merkuur Merku...
Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab
............... 5) Aphrodite- armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna.Roomas-Venus Apollon- peajumal Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend.Roomas-Apollo Ares- sõjajumal.Roomas-Mars Artemis- jahi-, looduse-, viljakus- ja kuujumalanna ning neitsilikkuse kaitsja.Roomas-Diana Athena- tarkusejumalanna.Roomas- Demeter- Kronose ja Rhea tütar, viljakus- ja põllutööjumalanna.Roomas- Ceres Eros- armastuse jumal, Aphrodite ja Arese poeg.Roomas- Hephaistos- tule, sepatöö ja vulkaanilise tegevuse jumal.Roomas- Vulcanus Hera- kõrgeim jumalanna.Roomas-Juno Hermes- rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele.Roomas-Mercurius Hestia- koldetule- ja kodurahujumalanna.Roomas-Vesta Poseidon- merejumal ning Kronose ja Rhea poeg.Roomas-Neptunus Zeus- peajumal ning taeva- ja äikesejumal.Roomas-Jupiter
476a. p-Kr oli Lääne-Roomariigi lõpp. Põhjus oli selles, et riigikassa ja riigi struktuur viidi uude võimukeskusesse Konstoninoopolisse. Bütsants kestis kuni türklased ta vallutasid. Kreeka oli kultuuri häll. Kreeka valitses kultuuriliselt Rooma üle. Rooma kunsti kultuur laenas palju Kreekalt. Nii sai kreeklaste jumalast Zeus roomlaste Jupiter, Poseidonist Jupiter jne. EHITUSKUNST Ehituskunst oli ornamendi keskne. Oluliseks materjaliks olid savitellised. Neid liideti vulkaanilise tuhaga ning vormiti asfaldi seguga ehk rooma betooni seguga. Esinduslikumad hoone kaeti ka marmoriga. Marmor sai Roomas esinduslikuse tähenduse. Näide “Rooma Foorum” (all linn, turuplats) on maailmas linna väljakute ideaaliks. Kreekas oli ülalinn Akropol ja alllinn Agora ehk turuväljak. Ülalinnas olid ainult templid ja elasid nn. jumalad ning alalinna majad olid hajevil ja kaootiliselt ehitatud. Rooma ülalinnas Kapitooliumis
VANAKREEKA JUMALAD Referaat Palju aega tagasi olid kreeklased ühed suurimad müütide loojad Euroopas. Kreeka mütoloogias olid jumalad inimesekujulised, kuid eelkõige olid nad universumi jõudude kehastused. Vanakreeka 12 jumalat ehk nn olümpose jumaluste ring on Kreeka mütoloogiasse kuuluvad kõige tähtsamad jumalad. Tähtsaid jumalaid oli teisigi, erinevate allikate põhjal nimekirjad 12st kõige olulisemast jumalast veidi erinevad. Vanakreeka jumalad elasid Olümpose mäel ja moodustasid omamoodi taevase perekonna. Need jumalad, keda kreeklased uskusid, kaldusid meelt muutma, kuid jumalate viha oli kardetav ning ka nende armastus oli inimesele ohtlik. Lisaks jumalatele on Kreeka mütoloogia täis koletisi, sõdu, intriige ning jumalate sekkumisi. Zeus Kõige olulisemaks jumalaks ehk peajumalaks on Kreeka mütoloogias Zeus. Ta oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kro...
Rahvuslikuks sümboliks teatud looduskive. Näiteks Eestis – paekivi. KASUTUSALAD Kasutatakse oma omaduste tõttu laialdaselt ehitusmaterjalina, samuti on tooraineks paljudele mineraalsetele sideainetele. Kasutatakse looduslikke kivimaterjale ehk lühemalt looduskive näiteks kivimitest müüritise-, voodri-, katusekatte, teekatte- ja muid selliseid materjale. LIIGITUS GEOLOOGILISE PÄRITOLU JÄRGI Tard - e. magmakivimid on tekkinud maakoores aset leidnud vulkaanilise tegevuse tulemusena. Olenevalt laava jahtumise kiirusest maakoore sees, peal või purskumisel atmosfääri. Massiivseteks jagunemine omakorda : -suva- e. intrussiivseteks – maakoore all aeglaselt surve all jahtunud, hästi formeerunud kristallid, suurekristalliline, tihe; - efusiivsed – maakoore peal voolanud, kiiremini jahtunud, poorsemad. Purdseteks kivimiteks – õhku purskunud laava kiirel jahtumisel tekkinud nõrgad, väljakujunemata struktuuriga kivimid, jagunevad -sõmerateks
Kimäär-Vastab number 6. Ta on eestpoolt lõvi, tagantpoolt madu ja keskelt kits. Tihti nimetatakse kimääriks ka mis tahes veidratest komponentidest kokku pandud soerdit sh kujutlust millestki, mida tegelikkuses ei eksisteeri. Kimääriks nimetatakse ka inimest, kellel on mitme inimese geenid (näiteks lapsel on ema poolt päritud nii ema kui ka ema venna geenid), kusjuures erinevates elundites domineerivad erinevad geenid. Hephaistos-Vastab number 9. Ta on vanakreeka mütoloogias sepatöö, vulkaanilise tegevuse ja tulejumal. Tema sümbolid olid sepahaamer, alasi ja tangid, ehkki vahel kujutati teda ka kirvega. Kirvega lõi Hephaistos müüdi järgi lõhki Zeusi kolju, et jumalanna Athena saaks sündida. Lüüra- Lüüra on keelpill, mida kasutati juba Antiik-Kreekas. Lüüra erineb harfist selle poolest, et keeled on kinnitatud põikpuu külge, mis on kõlalauaga ühel tasandil. Lüürasid on kahte tüüp. Hermes tegi lehma sooltest ja kilpkonna kilbist kõige esimese lüüra.
juba enne vabariigi algust hakati foorumi sillutamise käigus rajama kuivenduskanaleid, millest sajandite jooksul arenes välja suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem; avalikud käimlad; termid(ppuhkeautused,kümblusvõimalustele lisaks pakuti ka massazi ja erootilisi teenuseid;termides olid ka raamatukogud ja lugemisruumid; termides võisid käia ka vaesed) Korruselamud; Pompei Mattus vulkaanilise tuha alla; alles 18.saj hakati seda välja kaevama; kõik säilis tänu tuhale; Ehituskunst Hakati rajama kivist teid ja sildu aga ka monumentaalseid veejuhtmeid-akvedukte- mis varustasid linna joogiveega; linnades oli veevarustus ja kanalisatsioon; peamise ehitusmaterjalina kasutasid roomlased tellist, mis pidulikumate ehitiste puhul kaeti marmoriga 6.Religioon ja kultuur Traditsioon ja võõrmõjud
GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Tänapäeval kogutakse andmeid Maa sisetegevuse kohta puuraukude rajamisel ning kivimite, mis jõuavad maapinnale vulkaanilise tegevuse ja maavärinatega, uurimisel. Maa siseehitus: Maakoor: 1)mandriline-ulatus on 5-80 km; keskmine tihedus 2,7 g/cm 3; peamised kivimid on graniit ja basalt; temperatuur on 0-600°C; aine olek on tahke. 2)ookeniline-ulatus on5-20km; keskmine tihedus 3 g/cm3; peamine kivim on basalt Vahevöö: 1)ülaosa-ulatus on kuni 400 km; temperatuur on 1300°C; aine olek on plastiline.
Kasvuhoonefekti mõju keskkonnale: · Soojenemine · Veetaseme tõus · Muutused taimkatte vööndilisuses · Taimekahjurite, kahjurputukate laiem levik · Mineralisatsiooni kiirenemine · Sademete jaotuse muutus · Aurumõju kasv soostumine · Mõju tervisele (lämmastikoksiid, vääveldioksiid põhjustavad hingamisteede limaskestade ärritust ja turseid) Saasteained õhus: 1. Looduslikud · Taimse, vulkaanilise ja kosmilise päritoluga tolm · Tolm pinnase erosiooni tagajärjel · Merevee soolade osakesed · Metsa- ja stepi tuleahjudest põhjustatud sudu · Vulkaanilise päritoluga gaasid 2. Antropogeensed · Primaarsed samal kujul, mis nad õhku paisati · Sekundaarsed kahjulikud lisandid, mis tekivad atmosfääris keemiliste ja füüsikaliste protsesside tulemusena. Puhastusmeetodid:
Ultraaluselised, aluselised, keskmised, happelised. 25. Struktuursetele tekstuursetele tunnustele tuginev magmakivimite klassifikatsioon süva, poolsüva (soon) ja effusiivsed kivimid. Neid iseloomustav terasuurus ja fenokristallide olemasolu. Süvakivimid keskmised, jämedateraline magmakivim, palja silmaga eristatavad faneriitne struktuur, tüüpiline graniit. Poolsüva(soon)kivimid struktuurilt vulkaanilise ja süvakivimi vahepealne tardkivim (daikid, sillid). Effusiivsed kivimid vulkaanist väljapaisatud materjalist koosnev kivim. 26. Magma keemiline koostis, selles sisalduvad peamised keemilised elemendid ning magma klassifitseerimise põhielement (ränidioksiid). Magmade liigitus sõltuvalt ränidioksiidi sisaldusest - ultraaluselised, aluselised, keskmised, happelised magmakivimid. Magmakivimid, keemiline koostis eelkõige O2 ja Si. SiO2 30st 75%ni. Al2O3 20%ni. Fe2O3,
Mõõtühik magnituud pallides Skaala ulatus 0-8,9 magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega, antakse hinnang Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad kaasajal turismiobjektiks.
Põhjaveekihi langu arvutamine: tavaliselt kaks madalveeperioodi: suvine ja talvine. I=(h1-h2)/d (h-põhjavee taseme kõrgus; d-alguse ja lõpu vahekaugus). Põhjavee Üleujutuse on kõige tihemini Bangladeshis. Sageli esineb neid ka Alpidest alguse liikumise kiirus: v=k(h1-h2)/d=ki. Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on saavatest jõgedel ja ka Missisipil. Veetõusu põhjused on intensiivsed vihmad, kiire tegemist vulkaanilise piirkonnaga, tekivad termaal- ehk kuumad veed. lume sulamine, kuid peamine on langu vähenemisel jõe kesk- ja alamjooksul. Inimtegevuse mõju võib avalduda veetaseme alanemise või veekvaliteedi Kaitseks üleujutuste vastu ehitatakse tammisid ja veehoidlaid. (Voolava vee halvenemise näol. Veetaseme alanemist põhjustavad näit pumpamine, suure energia: N=Qxhxg ; Q-jõe vooluhulk, h-vee paisutuskõrgus, g-raskuskiirendus)
poja, kellest saab uus jumalate kuningas. Nii juhtuski, et piksejumal pidi soetatud tütre ise ilmale tooma. Arvatavasti sündiski tarkusejumalanna Zeusi peast ning seepärast oli isale eriti lähedane. Athena oli suur jumalanna peamiselt Ateena linnas. Tema auks peeti siin iga nelja aasta tagant hiigelpidustusi ehk panatenaiasid. Zeusi teiseks abikaasaks sai tema õde Hera, kes oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Nende ühised lapsed olid tule-, sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal Hephaistos, kes teiste ilusate surematute hulgas oli ainuke inetu ja ka lombakas; ning sõjajumal Ares , kelle sümboliks oli kiiver ja kilp. Olümplaste hulka arvati ka Zeusi ja titaanitar Maia poeg Hermes, kellest sai reisikübarat ja tiivulisi sandaale kandev olümplaste välejalgne käskjalg. Karjajumalana õnnistas Hermes loomade kasvu, mistõttu teda kujutati sageli lammast õlgadel kandvana. Ühtlasi oli Hermes ka teede ja rändurite kaitsja. Lisaks
Tugevate pursete käigus võib vulkaani lõõri toitva magmakolde lagi sisse vajuda, mille tagajärjel tekib mitme kilomeetrise läbimõõduga langatuslik hiidkraater kaldeera. Võib tekkida ka plahvatuslikul vulkaanipurskel mäetipu laialipaiskumise tagajärjel. Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused Väga laastavad võivad olla ka vulkaanilised mudavoolud - tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. Aktiivse vulkaani sisemuses liikuva magma poolt tekitatud maavärinad ei ole iseenesest katastroofilised, küll aga põhjustavad nad nõlvadel oleva pinnase liikumisi, varinguid jne. vulkaani aktiivsus ei lõpe selle purskeprotsessi vaibudes, võib kunagi uuesti pursata. Maavärinad (55-58) Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Koht
Kuna klaas on väga mitmekülgne ja huvitav materjal, siis annab see erinevat inspiratsiooni disaineritele , kuidas klaasi kasutada. Praegusel ajal räägitakse palju klaasi taaskasutusest. Siit tulenevadki ideed ja mõtted, kuidas klaasi taas kasutada. Klaas on ohutu, looduslik ja kemikaalide vaba. Klaasi saadakse kvartsliiva, lubja ja sooda sulatamisel. Esimesed klaasileiud arvatakse olevat Egiptusest pärit klaashelmed ning juba 2500 a eKr. Looduslik kvartsklaas on tekkinud vulkaanilise tegevuse tulemusel. Tavaline klaas on enamasti ränidioksiid (SiO2), mis on sama keemiline ühend, mis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Klaasi valmistamisel lisatakse alati veel kahte ainet – soodat (naatriumkarbonaat) või potas (kaaliumkarbonaat). Ent sooda muudab klaasi lahustuvaks ehk kasutuks ning seetõttu lisatakse veel kolmandaks koostisosaks lupja (kaltsiumoksiidi). Veel lisatakse erinevaid koostisosi nagu näiteks
sisemuses toimub üsna intensiivne energiatoodang. Maa rühma planeetidest erineb ta eelkõige selle poolest, et ta on oluliselt suurem, ta tihedus on tunduvalt väiksem, ta asub Päikesest kaugemal, tal on rohkem kaaslasi ning tal puudub tahke pind, kuna ta on gaasiline planeet. 11. Jupiteril on kuusteist kaaslast. Neist neli tuntumat on Io, Europa, Ganymedes ja Callisto. Io on Jupiterile lähim ning teadaolevalt kõige suurema vulkaanilise aktiivsusega taevakeha. Seda taevakeha deformeerivad Jupiteri gravitatsioonivälja genereeritud looded, mistõttu üksteise vastu hõõrduvad kivimid kuumenevad ja sulavad üles muutudes magmaks, mis pinnale jõudes vulkaane moodustab. Europa on suuruselt ja massilt neljas Jupiteri kuu. Tema pinnal on näha vagusid, lõhesid, mis sarnanevad nendega, mis on Maal laamade lahknemise piirkonnas.
Mis on muld? Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Kuidas on tekkinud muld? Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Millal on tekkinud muld? Mullateke on äärmiselt aeglane protsess ja viljaka mulla kujunemiseks võib kuluda sajandeid, mulda peetakse taastumatuks loodusvaraks. Millest koosneb muld? Muld koosneb mineraalsest ja orgaanilisest osast, mis moodustavad umbes pool viljaka mulla pindmisest kihist. Millistest faasidest koosneb muld, osatähtsus? 1. Tahke osa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. Õhk 25% 3. Vesi 25% Mida uurib mullateadus? Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku se...
Joonis 4. PETM-i väike hobune (Ira Block photography). 4 3. Põhjused PETM-I sündmuse toimumise põhjusel on arvukad hüpoteesid. Üks nendest pakub, et tegu oli 12C rikka komeedi impaktiga (Kent et al., 2003), kuigi potentsiaalset impakti järset süvendit pole leitud. Teine hüpotees väidab, et PETM-is toimusid ulatuslikud turba põlengud (Kurtz et al., 2003). Kolmas viidab vulkaanilise päritoluga süsinikule Põhja-Atlandi magmaprovitsist (Thomas & Bralower, 2005). Neljas väidab, et tegu oli hoopis ühe tugevamatest kasvuhoone gaaside (metaan) vabastamisest atmosfääri kas termogeensel (läbi vulkanismi) või biogeensel (gaashüdraatidest) teel (Dickens et al., 1995). Hiljutised uuringud toetavad hüpoteesi, et metaan ilmnes pärast gaashüdraatide destabiliseerumist ookeani põhjas. Svensen et al. väidab, et Atlandi ookeani seismiliste meetodite abil on leitud PETM-
Energiamajandus Energiavarad Kogu tsivilisatsiooni ajalugu on seotud erinevate kütuste ja energialiikide tundmaõppimise ja kasutusele võtmisega. Energiatarve kasvab, sest kasvab tootmine masinaid rakendatakse üha rohkem põllumajandus on tõhusam suureneb koduses majapidamises tarbitav energia kulu Riigi energiapoliitika sõltub: · vastava maa tööstuse arengutasemest · majanduse struktuurist · geograafilisest asendist · kättesaadavatest energiavarudest Energiaühikud: · dzaul (J) · Toe - naftaekvivalent - tonn ehk tingkütusetonn 1 toe kütteainet on kogus, mis sisaldab ühele tonnile raskele küttepetroolile vastava energiakoguse. · Naftakaubanduses kasutatakse mõõduna veel tündrit (barrel). 1 barrel toornaftat on 159 liitrit ja selle mass on 143 kilogrammi. Energia allikad pärinevad: päikese kiirgusenergiast · fossiilsed kütused · biomass · tuuleenergia · päikesee...
Ekvatoriaalne vihmamets Koostaja: Klass: 8c Sisukord: -Asend -Pinnamood -Mullastik -Kliima -Taimestik -Loomastik -Inimese tegevus -Keskonna probleemid -Kokkuvõte -Pildid Ekvatoriaalse vihmametsa asend Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatori lähedastel aladel Aafrika keskosas, Amazonase jõgikonna Lõuna-Ameerikas, Malai saarestiku ja Malaka poolsaare Kagu-Aasias ning Austraalia põhjapoolsemad osad. Vihmametsad on levinud kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni, mis katkeb mäestike ja kõrgete kiltmaade kohal. Ekvatoriaalsest vihmametsast edasi minnes tuleb vastu savann ning kliima muutub aina kuivemaks. Pinnamood Lõuna-Ameerika ja Aafrika on enamasti tasandikuline Amazonase madalik. Kagu- Aasias on mäestikud vaheldumisi lavamaade ja tasandikega. Amazonase madalik on suurim vihmametsa ala mille ulatus on k...
Veenuse uurimine Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120-300 meetrit). "Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. Gamma- spektromeetriga tehti kindlaks kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon, mis vastas basaldile. Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud. "Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 4-5 mm, pildistas lapikute, kuni
I asend, piirid (looduslikud, teiste riikidega), ajavöönd Saksamaa Liitvabariik on Euroopas rahvaarvult ja pindalalt üks suurimaid riike. Ta on ka üks suurimaid majandusriike maailmas. Saksamaa pindala on 357 023 km². Ta asub Kesk- Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Saksamaa koosneb 16 liidumaast, mis on Saksamaa ja Austria kui liitriikide liikmesriikide nimetus. See nimetus on aga e...
~47% hapnikku. Maakoores esinevad põhiliselt litofiilsed (kivimeid, oksiide moodustavad, hapnikku "armastavad") elemendid ~99% (Cl, S, F on ka olulised, kuid ainult <1%) SiO2, Al2O3, Fe2O3, CaO, MgO, TiO2 on tugeva keemilise sidemega oksiidid. Nende dissotsiatsiooni energia on üle 370 kJ/mol Keemilise sideme tugevuse muutus: (377) Mg-O < Fe-O < Mn-O < Ca-O < Si-O < Al-O < Ti-O (674 kJ/mol) SiO2 on kui hape, annab silikaate ja teisi vulkaanilise päritoluga kivimeid. Maakoore koostis Ühend Valem Hulk Ühend Valem Hulk Ränioksiid SiO2 59.71% Raud(II)oksiid FeO 3.52% Alumiinium- oksiid Al2O3 15.41% Kaalium- oksiid K2O 2.80% Kaltsium- oksiid CaO 4.90% Raud(III)- oksiid Fe2O3 2.63% Magneesium-
Härjakultusele viitavad religioossed (tõenäoliselt ohvritalitusega seotud) akrobaatilised stseenid üle härja hüppamisest seinamaalidel, härjasarvede kujutised jm. 2.7. Kreeta kultuuri allakäik: Kreeta kultuuri allakäiku on seostatud saarest põhja pool asunud Thera (Santorini) saarel toimunud vulkaanipurskega. Umbes 1500 eKr toimunud looduskatastroof tõi enesega kaasa tõsise maavärina, lõuna suunas liikuva hiidlaine ning vulkaanilise tuha langemise Kreeta saarele, mis purustas ja kattis paksu tuhakihiga paljud minoilisele kultuurile nii iseloomulikud lossid. Sellele järgnes mandrilt tulnud kreeklaste (ahhailased) rünnak, kes allutasid kreetalased oma ülemvõimule. Kreeta-Mükeene Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer 3. MÜKEENE KULTUUR: 3.1. Mükeene tsivilisatsiooni (u 1600 1100 eKr) algus:
Jõgesid kasutatakse tööstuses ja vee transpordiks. Jõgede vahele on rajatud palju kanaleid. Järvi on Saksamaal vähe. Kalavarud on veekogudes tühised. Maastik Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Kesk-Saksamaad kujutab mustritu mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt. Kesk-kõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas kuni Saaleni ja liituvad Maagimäestikuga Tsehhi piiril. Berliinist lõunas, riigi kesk- ida osas, on maapind rohkem madal nagu põhjas koos liivase pinnasega ja jõgede ääres asetsevate märgaladega nagu Spreewaldi regioon. Lõuna-Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asetsevad alpid on suurimad mäestikud, kuid
Tallinna Nõmme gümnaasium Pluuto Referaat füüsikas Õpilase nimi:Signe Kadak Klass: 9b Juhendaja: Mari Põld Tallinn 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Pluuto 4 3. Pluuto avasamise lugu 4 4. Pluuto füüsikalised omadused 5 5. Pluuto ja tema atmosfäär 6 6. Pluuto kaaslased 6 7. Charon 7 8. Pluuto ning Triton Neptuuni kaaslane 7 9. Kas kaugemal, kui Pluuto on veel planeete? 7 10. Küsimused, millel pole vastust 8 11. Planeet Maa meie kodu 8 12. Kokkuvõte 9 13. Kasutatud kirjandus 10 2 Sissejuhatus Mis on Pluuto ja kes on tema kaaslased? Kus ta on, milline ta on? Pluuto on kaugeim planeet Päikese...
massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna- Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust.
2 m paksune, moreenil lasuv viirsavikiht. Meremuda kuivaine orgaanilise aine sisaldus on ülemises tumehallis kihis suurem kui alumises helehallis kihis. Ravimuda Ravimuda ehk tervisemuda ehk peloid on veest ning pihustunud mineraal- ja orgaanilistest ainetest koosnev ühtlane plastiline ja "rasvane" püdel mass, mis on ladestunud veekogude põhjas, soodes (turbamuda) või tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel (fango). Ravimuda kogutatakse tavaliselt limaanide ja soolajärvede põhjast. Ta erineb tavalisest mudast nii välimuse kui ka keemilise koostise tõttu. Ravimuda on läikiv, õline, pärlihalli või sinise värviga ja on kreemi või kosmeetilise maskiga sarnane. Kasutamine Ravimuda kasutatakse haiguste raviks. Muda kasutatakse sanatooriumides ja haiglates perifeerse närvisüsteemi haiguste ja põletike ravis. Raviks kasutatakse mineraalvett, erinevaid
abielunaiste kaitsja Poseidon merejumal kolmhark Hades allilma valitseja valitsuskepp, kiiver Demeter viljajumalanna rohupuhmakas Ares sõjajumal kiiver, kilp Hephaistos tule-, sepatöö- ja vulkaanilise vasar tegevuse jumal Athena tarkusejumalanna rinnakilp, harjaga kiiver Apollon valguse-, ennustamise- ja muusika vibu, nool, lüüra kaitsja Artemis jahijumalanna vibu, nool Hermes karjuste ja kirjanduse jumal reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp
varieerudes vihmametsade niiskusküllusest kuni poolkõrbete kuivuseni. Mullad on kivised, kuid viljakad. Ekvatoriaalse kliima tingimustes kujunevad vihmametsade all punakaspruunid ehk ferralliitmullad. Rohke niiskuse ja soojuse tõttu on aineringe vihmametsades väga kiire. Toitainete vähesus mullas on üks põhjusi, miks need piirkonnad on väga vähe põllustatud ja enamasti hõreda asustusega. Viljakamad on need mullad, mille lähtekivim on vulkaanilise päritoluga ja seetõttu mineraalaineterikkam. Ehkki see maa paikneb tõesti geograafilisel joonel ehk ekvaatoril, mis on talle nime andnud, pehmendavad Vaikse ookeani hoovused ja Sierra kõrgus kliimat. Mäestikus on jahedam ja kuivem kui mere ääres, mis tunneb kuiva aastaaega juulist novembrini. Ainult Orientes kohtab tüüpilist ekvatoriaalset kliimat. Rannikualal Costa on aasta ringi ühtlaselt soe 23-25 oC , kuid sademed vähenevad järsult põhjast (4000 mm/a) lõunasse (200 mm/a)
See fakt viis George Wetherilli mõttele, et Merkuur oli kunagi kaks korda suurem kui praegu, katastroofilised kokkupõrked hööveldasid selle lihtsalt tunduvalt väiksemaks. (3) Merkuuri ja teiste planeetide ning nende kaaslaste pinnal on tekkinud kokkupõrgetel meteoriitidega kraatrid. Kraatreid ümbritsevad vallid on moodustunud põrkel väljaheidetud ainest. Umbes 4 miljardit aastat tagasi toimunud pommitamisele on järgnenud vulkaanilise aktiivsuse ajajärk, mille käigus välja voolanud laava moodustaski mered. Suuri (üle 200 km läbimõõduga) kraatreid nimetatakse basseinideks. Neist suurim Palavuse bassein (Caloris basin) läbimõõduga 1300km meenutab vihmade merd Kuul. Teda ümbritsev vall tõuseb basseini lõhede ja seljandikega kaetud põhjast kahe meetri kõrgusele. Nimetus ,,Palavuse bassein" tuleneb sellest, et oma ,,hüplemiste" ajal on päike seal lagipunktis ja see piirkond soojeneb seega kõige rohkem
abielusõlmimis-, sünnitus- ja viljakusejumalannana. Tema seljas oli lühike rüü, nool ja oda käes ning saatjaiks hirv ja nümfid. Küpress ja kõik metsloomad, eriti aga põder olid talle pühendatud ning sümboliteks vibu ja nool.. Hephaiston Hephaistos (Vulcanus) on vanakreeka mütoloogias tule- sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal. Hephaistos ainuke Teiste surematute hulgas oli ta ainuke inetu ja ka lombakas, kuid lahke ja rahuarmastav tulejumal. Ta oli osav sepp koos oma abiliste, kükloopidega relvi ja ehteid jumalaile. Koos Athenaga oli ta tähtis jumal linna elus, sest mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti, mis olid põlluharimise
Rooma linna vanus 2764a. 2.Rooma kunst enim mõjutatud kreeka kultuurist. 3.Rooma kunst iseseisvus esimese keisri Augustuse ajal (31 eKr-14 pKr). 4.Foorum kohtu-ja kooseolekuväljak, mille ääres seisis basiilika (kohtu- ja ärihoone). 5.Colosseum-teater, sai nime naabruses paiknevalt keiser Nero kujult, mida nimetati kolossiks. 6.Kõige uhkemad hooned- avalikud saunad termid, veedeti aega, räägiti poliitikast, tähistati tähtpäevi, muidugi pesti. 7.Kasutati mörti lubja, kruusa ja vulkaanilise liiva segu. 8.Pompeji, Herculaneum- jäid Vesuuvi tulemäe purske ajal tuha alla. 9.Mosaiik-värvilistest kivikestest ja klaasitükkidest kokku pandud pildid. 10.Parthenon-Neitsiliku Athena tempel Ateenas, Panteon(rahvuslik auhoone, praegune kirik)-kõigi jumalate tempel. 11.Tänapäeva Euroopa kunsti mõjutas-skulptuuris kindlasti kreeka (roomlased ei saavutanud täiuslikkust), aga kuna Rooma riik alistas Kreekamaa, siis kindlasti on tänapäeval rooma kunsti mõju suurem olnud
Rooma kunst Sissejuhatus 8. sajandil e.Kr. tekkis Itaalias seitsmel künkal asunud küladest linnriik Rooma, mis hakkas oma maa-alasid laiendama naabrite arvel. Legendid räägivad, et selle linna asutajaks oli 735. aastal e.Kr. hundiema poolt üles kasvatatud Romulus. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele. Riigi südamik praegune Itaalia oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. Sellega puutusid roomlased juba varakult kokku Lõuna- Itaaliasse rajatud k...
Artemis sündis Delose saarel. Tema sümbolid on vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema puuks peeti küpressi. Artemise saatjaiks olid nümfid. Ta ühendas endas mitmete jumaluste jooni: nii samastati teda kuujumalanna Selenega ning sünnitusjumalanna Eileithyiaga. Roomlased samastasid teda oma Dianaga. Artemist peetakse sageli amatsoonide jumalannaks. Hephaistos on vanakreeka mütoloogias tule, sepatöö ja vulkaanilise tegevuse jumal.Tema sümbolid olid sepahaamer, alasi ja tangid, ehkki vahel kujutati teda ka kirvega. Kirvega lõi Hephaistos müüdi järgi lõhki Zeusi kolju, et jumalanna Athena saaks sündida. Hephaistos oli Zeusi ja Hera poeg, Arese vend ja Aphrodite abikaasa.Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Hephaistos oli lahke rahuarmastav tulejumal.Hephaistos valmistas suure osa jumalatele ja ka legendaarsetele kuningatele
vulkaanilisusteooria: maa sisemuses piirialadel. tekivad tule mõjul rõhu all olevad aurud. Eristati juba merevärinat, langatusvärinat Vulkaanid: Pompeji ning püst- ja rõhtsihiliste tõugete tagajärjel häving 79 p. Kr., St. tekkivat maavärinat. Helensi purse 1980, Vulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause, mida nimetatakse vulkaaniks. Aktiivselt tegutsevaiks ehk purskavaiks loetakse vulkaane, mille kraatrist 7 Loodus-ja keskkonnakaitse TÜ Narva Kolledź Maret Vihman
MULD Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest.Mullale on iseloomulikud: 1)kindla seaduspärasusega mullaprofiil 2)pindalaline levik 3)mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused.Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed.Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mull...
Kaiu Põhikool Referaat Kiviplaneedid Koostaja: Carol Väljaots Juhendaja: Marko Orav 2014 Sissejuhatus Kirjutan referaadi kiviplaneetidest, sest see tundub olevat põnev teema ja tahaksin kindlasti nendest rohkem teada. Tean juba algklassidest kõiki planeete, aga lähemalt kiviplaneete ei ole uurinud. Loodan, et õpin palju ja, et see ka tulevikus kasuks tuleks. Sarnasused ja Erinevused 2 Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Kiviplaneetide hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal. Nad erinevad üksteisest atmosfääri poolest: Maad, Veenust ja Marssi ümbritseb oluline atmosfäär, samas Merkuuril se...
tasandikud ja madalikud. Põhja-Portugali mäed moodustasid paleosooi perioodis. Jõede orud jagavad neid platoodeks ja mäeahelikuteks.[2] Lõuna-Portugalis jõest ,,Tejo" on pinnamod suhteliselt monotoonne. Siin on avar Portugali madalik, mis on ühinenud ka mõnede platookujuliste kõrgustikutega. Tasandikute ja platoode seas on ka harva kohtatavad lubjakivi massivid. Portugali lõunaosas pinnamod jällegi kõrgeneb. Mäed siin sageli vulkaanilise päritoluga; kõige pikem Fóia mägi (902 meetrit) on lakoliit. Atlandi Ookeani põhjal 150 km rannikust asuvad 2 veealust vulkaanit.[2] Peale jõe ,,Tejo" on Portugalis veel 2 suurt jõgi: Doru ja Gvadianna võtavad oma algust Hispaaniast, ületavad Portugali territooriumi ja suubuvad Atlandi Ookeani.[3] 21 Portugali rannikud on sirged, tasased. Domineerivad liivased rannikud, piki milliseid asuvad düünid
magma tardub sageli juba lõõris, tekivad laavakorgid plahvatuslikud pursked, õhku paiskuvad gaasipilved, purustatud kivimitükid, tuhk, laavatilgad esinevad mandritel, laamade vahevöösse vajumise piirkondades nt Vaikse ookeani tulerõngas, Vahemere piirkond, Kilimanjaro, Etna, Vesuuv Kilpvulkaan on vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Aktiivsed vulkaanid on pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Nt. Saint Helens Kustunud vulkaanid on inimajaloo vältel mitte pursanud. Suikuvad vulkaanid on ajutise purskerahu seisundis olevad. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused ja mõju keskkonnale, inimesele Lõõmpilved Mudavoolud Maavärinad Geisrid Maavärinad
Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood 5 (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe
Üldandmed Rahvaarv: 82 251 000 mln. Pindala: 357 023 km² Riigikord: parlamentaalne liitvabariik Riigikeel: saksa keel Rahaühik: euro Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin(elanikke: 3 397 000), mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik. Geograafiline asukoht Saksamaa Liitvabariik on riik Kesk-Euroopas, mis piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas pii...
Geoliigiline ajaskaala Ürgaegkond ehk arhaikum (kr. archaikos 'vana '), vanim aegkond Maa geoloogilises ajaloos; algas rohkem kui 3,5 mljr. aastat tagasi, kestis u. 1 mljr. aastat. Arhaikum oli intensiivsete mäetekkeprotsesside ja elava vulkaanilise tegevuse aeg, mistõttu talle vastava arhailise ladekonna kivimid on tugevasti kurrutunud ja intrusioonidest läbitud. A- i valdavaimaks kivimeiks on moondekivimid: gneisis, graniitgneisis, kristalsed kildad, kvartsiidid, harvem marmorid; moondumata süva- ja settekivimid peaaegu puuduvad. Orgaanilise elu jälgi seni leitud pole, v.a. problemaatiline vetikas Corycium enigmaticum Karjalast ning ainuõõsseid meenutav Atikokania P-Am-st. Süsiainekogumikud ja
Gravitatsioonijõud pinnal: 1/6 maapealsest Keskmine tihedus: 3,3 g/cm3 Esimene kosmiline kiirus: 1,7 km/s Kuu vanus Keegi ei tea Kuu täpset vanust. Kuu peal on kive, mille vanus 3,1 ja 3,9 miljardi aasta vahel, kus mõned kivid ulatuvad 4,6 miljardi aastani. Otsustades kivimite põhjal on Kuu ilmselt Maast vanem. Enamik Kuust sulas vulkaanilise tegevuse tagajärjel umbes 4,5 miljardi aasta eest. Umbes 4 miljardi aasta eest toimus Kuu pommitamine kosmosetolmuga, mille läbimõõt võis ulatuda 160 kilomeetrini. Sellel ajal toimub aktiivne vulkaaniline tegevus, mis peatus üle 3 miljardi aasta tagasi. Uuringud näitavad, et Kuu on viimase 3 miljardi aasta vältel olnud üsna rahulik. 7 Kivimid ja Kuu pind Kuu meredes on basaldid, mis koosnevad põhiliselt: pürkoseenist, plagioklassist,
alustama poolfinaalist, millest kuni 2008.aastani edasi ei pääsetud. Island on kahel korral jäänud ka viimasele kohale. 1989.aastal lõpetas Island võistluse punktideta ja 2001.aastal kogus vaid kolm punkti. 2009.aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel esindas Islandit noor Jóhanna Gurún Jónsdóttir, kes lauluga ,,Is It True?" kordas nende seni parimat tulemust saavutades Moskvas teise koha. 5. LOODUS Islandi loodusmaistu on geoloogiliselt noor. Tegu on vulkaanilise saarega ookeani keskahelikul. Islandi saar koosneb enamasti 400600 m kõrgusest laavaplatoost, kuigi seal leidub ka kihtvulkaane. Platoo on algusest peale täis lõhesid, mis jagavad selle üksikuteks osadeks. 5.1 TAIMESTIK Taimed katavad väikest osa Islandi saarest. Islandi looduse viljatuse põhjuseks on arvukad asetleidnud vulkaanipursked, meretuul ja lammaste karjatamine. Kunagi on Islandil kasvanud rikkalik mets, kuid see on ammustel aegadel viikingite poolt maha raiutud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
