Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"vulkaaniline" - 406 õppematerjali

thumbnail
5
rtf

Prantsusmaa

Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna- Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust. Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on rannajoon sakiline....

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Alaska referaat

Kala: idalõhe (Oncorhynchus tsawytscha; 1963). Mineraal: kuld (1968) .Kalliskivi: nefriit (1986). Spordiala: koerarakendisõit (1972). Moto: North to the future `Põhja poole tulevikku'. 1.4 Osariigiks saamise aeg: 3. jaanuar 1959 (49. osariik). 1.5 Geograafilised eripärad: Pindala: 1 530 699 km koos Aleuutide ja Alexanderi saarestikuga (1. koht). Pinnamood: Poolsaart läbib vulkaaniline Aleuudi ahelik, mis edelas jätkub Aleuudi saarestikuna. Põhja-Ameerika kõrgeim mäetipp McKinley asub Kordiljeeride kõrgemas osas Alaska ahelikus. Keskosas asub Yukoni platoo. Domineerib mäetundra. Põhjaosas on Brooksi mäeahelik. Kõrgeim koht: Mount McKinley (Denali maakond), enamasti pilvedesse mähkunud 6194 m kõrgune mägi on USA ja Põhja_Ameerika kõrgeim tipp. Madalaim koht: Vaikne ookean. Suured jõed: Yukon, Tanana, Kuskokwim...

Geograafia
45 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Euroopa turismigeograafia

aastast pärinev Itaalia kaartilt. 1418. aastal nägi Porto Santot tormiga kursist kõrvalekaldunud Portugali meresõitja Goncalves Zarco. Kui Zarco 1420. aastal Madeirale jõudis, ei olnud saarel inimesi ega ka maismaaimetajaid ning Zarco rahastaja Henri Meresõitja alustas kohe saarte koloniseerimisega 3. Madeira looduse omapära? Taimkatte iseärasused? Tähtsamad kaitsealad? Mida kaitstakse? (näiteks Laurissilva mets) Madeira on vulkaaniline ja mägine saar, erilisi liivarandu siin ei leidu, enamus on siiski kivised. Pealinnast Funchalist lääne pool Cabo Giraos asub maailmas kõrguselt teisel kohal olev kalju. Sisemaal Pico Ruivo on saare kõrgeim tipp (1868m). Saare lopsakas loodus, eukalüpti ­ ja loorberipuumetsad, aastaringselt õites troopilised aiad ja pargid. Mäekülgedel paikevad matkarajad on ümbritsetud kaunist maastikust ja lopsakast taimestikust...

Turism
37 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Vulkanism

Asukohast sõltub, millist laavat vulkaanist purskab. See määrab purske tüübi ja vulkaani ehituse. Vulkaanide all mõistetakse koonuse ­või kuplitaolisi kuhikuid , mis on seotud maakoores esinevate kanalite või lõhedega . Viimaseid mööda tungivad maapinnale vulkaanilise tegevuse produktid- gaasid, laava , vulkaaniline tuhk , tahkete kivimite tükid. Vulkaani tegevus avaldub kas : - rahulikult ­ laava valgub aeglaselt vulkaani lõõrist mööda vulkaanikoonuse nõlva alla - plahvatusega- atmosfääri paisatakse suurel hulgal gaase , veeauru ja laavat või tahket kivimmaterjali Vulkaanide koonused kujunevad lõõrist väljapaiskunud laava ja purdmaterjali kuhjumise tulemusel. Enamikel juhtudel vulkaaniline tegevus perioodiliselt kordub. Vulkaani ehitus: Joonis. Kraater- vulkaani purskeava...

Geograafia
36 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Islandi referaat

ASUKOHT Island asub Atlandi Ookeani põhjaosas, Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel, põhjapolaarjoone lähedal 63. Ja 66- põhilaiuse vahel kõrvalisel saarel. Peale suure saare kuuluvad talle ka lähedal asuvad väikesaared. Sotimaani on Islandilt 800km ja Norra rannikuni 1000km. Kanada asustatud alad on teisel pool umbes 2000km kaugusel. Island asub lühimal õhuteel Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel, mis on vulkaaniline saar Atlandi Ookeanis Islandi saarest lõunas. 3. RAHVASTIK Islandi pealinnas Reykjavíkis elab umbes 114 000 asukat. Reykjavík ja selle lähilinnad Mosfellsbær, Kópavogur, Gararbær, Seltjarnarnes ja Hafnarfjörur moodustavad tihedalt asustatud asula ca 185 000 elanikuga. Umbes 60% islandlastest elab pealinna piirkonnas. Teised suuremad keskused on Põhja-Islandis paiknev Akureyri (16 086; 2003), Reykjavíkist 50 km kaugusel asuv Keflavík (10 907;...

Geograafia
96 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Klaas

Vana-Rooma impeeriumi ajal loodi paljud klaasi vormid spetsiaalselt vaaside ja pudelite jaoks. Looduslik klaas Looduslik klaas tekib vulkaanipurske, välgulöögi või plahvatuse (tavaliselt meteoriidi) tagajärel. Klaas oli väga haruldane ja hinnaline. Kiviajal kasutati looduslikku klaasi odaotste või tööriistadena. Obsidiaan Obsidiaan ehk vulkaaniline klaas on klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim. Obsidiaanile on omane karpjas murre. Obsidiaan on enamasti musta värvi, aga võib olla ka pruun, punakas või isegi roheline. Obsidiaanil ei ole kindlat keemilist koostist. Reeglina ei esine ta mitte suurte massidena, vaid kihiliselt, olles ümbritsetud sarnase koostisega pimsi poolt. Tuntuim obsidiaani leiukoht Euroopas on Lipari saartel. Kohati leidub obsidiaani rohkelt Ameerika Ühendriikides...

Loodusõpetus
28 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Ehitusmaterjalid kogu konspekt

0,08 W/m.C. (100C juures) 11. Paisutatud kivimid: Põhilised on vermikuliit ja perliit. Vermikuliit sisaldab palju keemiliselt seotud vett. Purustatakse 3...8mm tükkideks ja suunatakse ahju, kus teda kuumutatakse 800-1100C juures 2...5min. Vee aurustumise l vermikuliidi kihid eralduvad üksteisest ja terad paisuvad 15...30 korda. Kasutatakse puistena seinte ja vahelagede täiteks, kuumade pindade isoleerimiseks jne. Periliit on suure räni sisaldusega vulkaaniline kivim, mis kuumutamise 700-1250C mureneb ja paisub 10...15 korda. Kasutatakse katuslagede soojustamiseks. 12. Soojaisolatsioonisegud koosnevad mingist sideainest(lubi, savi jne), poorsest täiteainest (diatomiit, treepel jne) ja veest. Kasutatakse kuumade pindade isoleerimiseks. Segu määritakse isoleeritavale pinnale kiht haaval. Isolatsioonisegude mahumass on 400...800kg/m3, soojaerijuhtivus 0,08...0,20W/m.C. ja ekspluatsiooni temp.kuni 600C. 13...

Ehitusmaterjalid
363 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Litosfäär

teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning liigitamist kuju (kiht- ja kilpvulkaan) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed ja kustunud vulkaanid); Vulkanism vulkaanid tekivad, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaanide esinemispiirkonnad - litosfääri laamade piirialadel: ookeanide keskahelikes, subduktsioonivööndeis. Laamade sisealadel: kuuma täpi piirkondades, kontinentaalse rifti aladel Kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond. Kuuma täpi all kerkivad vahevööst kõrge temperatuuriga vahevöö pluumid, mille kohal litosfäär õheneb ning praguneb. Tekkinud lõhedest voolab magma maapinnale moodustades ookeanilisi saari, ookeanilisi basaltplatoosid, põhjustades mandrite riftistumist Kilpvulkaanid Kihtvulkaanid Tekivad räni- ja gaasidevaesest Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema...

Geograafia
162 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Atmosfäär

Happesademete tekkepõhjused: Happevihma põhjustavad eelkõige inimtekkelised saastegaasid, peamiselt väävli- ja lämmastikoksiidid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. Inimtegevus: fossiilsete kütuste (nafta, kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid SO2, NOx, (peamine happevihmade põhjustaja), metallisulatamine; metsatulekahjud CO Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus SO2, äike. Happesademete tagajärjed: 1. Kahjustuvad eelkõige okaspuud(metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. "Must Kolmnurk" Tsehhi, Poola, Saksamaa piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida- Lapimaal SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste 2. Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. 3...

Geograafia
138 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Rwanda

3. Rwanda asub Ida-Aafrika kiltmaa loodeosas. Suurem osa riigi territooriumist paikneb 1500- 2000 meetri kõrgusel. Maapind tõuseb astanguliselt idast ( 1400-1800m.) läände (2500- 3000m.) ja laskub seejärel järsult Ida-Aafrika alangule. Riigi äärmises loodeosas kerkib alangult Virunga vulkaaniline massiiv, selle tipuks on riigi kõrgeim mägi Karisimbi vulkaan (4507 m). Leidub kassiteriiti (tinamaak), volframiiti, berülliumimaaki, kolumbiittantaliiti ja kulda, Kivu järve all on maagaasi 57 mrd. M3 (2002. Aastal). Valitseb ühtlane lähisekvatoriaalne kliima. Vihmaperiood on oktoobrist detsembrini ja märtsist maini. Sajab keskmiselt 1000 mm/a, rohkem lääneosas ja Virunga massiivil ( kuni 2000 mm/a), vähem keskosa kiltmaal ning põhja- ja idaosas...

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
10
sxw

Vulkaan

Magma (vahevöös olev sulanud kivimimass) otsiblõhede kaudu teed maakoore ülemistesse kihtidesse, kus ta rõhu vähenemisel paisub, vabaneb gaasidest ja muutub vedelamaks (maapinnale voolanuna muutub magma laavaks). Laava võib väljuda kas rahulikult voolates või plahvatusega. Plahvatuse ajal paisatakse maakoore lõhedest välja suuri kivipomme koos gaaside, veeauru, tolmu ja tuhaga. Seejärel purskab või voolab välja laava. Maapinnal laava jahtub ja ajapikku moodustab koos muu purskematerjaliga koonuse- või kuplikujulise mäe. Osa magmast ei jõuagi maapinnale, vaid tardub juba maakoore lõhedes, moodustades seal kivimkehi. Iga purskega vulkaani kõrgus kasvab. Seega vulkaan ehk tulemägi on moodustunud purskesaadustest maakoores oleva lõhe peale. Vulkaanipursete tagajärjed võivad olla traagilised mudavoolud, laa...

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Litosfäär

Valgub pikkamööda-> ehitab lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid Mauna Loa Kihtvulkaanid ­ palju räni ja gaase, suur viskoossus, graniitne magma, laavavool lühike, plahvatused Kaldeera ­ tekib vulkaani magmakolde lae sissevajumisel -> hiidkraater. Plahvatuslikul vulkaanipurskel võib kh tekkida nt St Helensi Kaasnevad nähtused: 1) mudavoolud 2) lõõmpilved ­ gaasid (N, Cl, F) + vulkaaniline tuhk MAAVÄRINAD Maavärinad ­ maapinna vibratsioon ja nihked Maavärina kolle e. fookus ­ koht, kust algab kivimite rebestumine e. maavärina murrang Maavärina keskmik e. epitsenter ­ kolde kohal asuv paik maapinnal Seismilised lained: 1) kehalained (ruumi-) ­ levivad keralaadsete frontidena a) P-lained e. pikilained ­ levivad vedruna, kiiremini b) S-lained e. ristilained ­ levivad aeglasemalt, S-kujuliselt 2) pinnalained ­ piki maapinda epitsentrist eemale...

Geograafia
33 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Prantsusmaa

Prantsusmaa Prantsuse Vabariik Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, République Française mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa lipp Prantsusmaa embleem Deviis: Liberté, Égalité, Fraternité (Vabadus, võrdsus, vendlus) Riigikeel prantsuse keel Pealinn Pariis President Nicolas Sarkozy Peaminister François Fillon Pindala 547 030 km² Rahvaarv 64 102 000 (2007) Rahvastiku tihedus 110 in/km² euro (enne 1999. aastat Rahaühik Prantsuse frank) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn marseljees Üladomeen .fr Maakood 33 P...

Geograafia
38 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Nimetu

Seda tunnistab ligi 200 kustunud vulkaani jada, mis jätkub Hawaii saarestikust esialgu üksikute veepinnale kerkivate atollidena, hiljem aga pideva veealuse ahelikuna (Keisriahelik) umbkaudu 3000 km loodesse, ulatudes kaugel põhjas asuva Aleuudi süviku naabrusesse. Suursaarest umbes 50 kilomeetrit kagus on aga kerkimas uus veealune mäehiiglane Loihi, millest oletatavasti 10 000 aasta pärast moodustub Hawaii saarestiku uus vulkaaniline saar. Suursaar ­ Pele praegune elupaik. Nime järgi on Hawaii, mida sagedasti kutsutakse Suursaareks, saarestiku suurim saar, mis on andnud nime kogu saarestikule. Looduslike kontrastide, eksootika ja elamuste otsijaile on Suursaar kaheldamatult kõige põnevam Hawaii saar. Kuigi mitte eriti rikkalik pikkade ja erkvalgete supelrandade poolest, leiab rannamõnude nautija ka siin hubaseid, korall-liivaga palistatud väikelahtesid. Olenevalt asukohast võib...

17 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vulkaanipurse-füüsikaline nähtus

Plahvatuslikkus tekib sellest, et rõhu vähenedes (nagu juhtub ülespoole tõusva magmaga), halveneb gaaside lahustuvus magmas. Eraldunud gaasid hakkavad oma suure mahu tõttu vulkaanilõõris pingeid tekitama. Asi laheneks, kui gaasid saaksid magmast välja murda, kuid suure viskoossuse tõttu on see raskendatud. Seetõttu purskub plahvatusliku vulkaanipurske puhul välja vulkaaniline tuhk ja kivimid. Efusiivsed pursked on ränivaese koostisega ning gaasid pääsevad kergemini magmast välja. Seega on efusiivne purse pigem rahulik ning kivimite ja tuha asemel on vulkaaniliseks produktiks vedel laava. Läbi ajaloo on maailmas olnud mitmeid kuulsaid ja tuntuid vulkaanipurskeid. Mõned neist nõudsid palju inimohvreid ja hävitasid ümbruses oleva looduse pikaks ajaks. Üheks maailma ohtlikumaks vulkaaniks peetakse Vesuuvi Itaalias. Vesuuv on pursanud umbes...

Füüsika
20 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Gaasid

Reaalse gaasi temperatuuri küllaldasel alandamisel muutub gaas vedelikuksgaas veeldub. Kui gaasi temperatuur on madalam nn. kriitilisest temperatuurist, saab reaalset gaasi veeldada ka rõhu suurendamise teel, ilma, et enam oleks vaja alandada temperatuuri. Erinevad gaasid Vulkaaniline gaas on vulkanismi poolt tekitatud ja atmosfääri paisatud gaasiliste ainete segu. Enamik vulkaanilisi gaase vabaneb vulkaanipursete käigus, kuid neid võib eralduda ka hetkel mittetegutsevast vulkaanist. Suurem osa vulkaanilisi gaase on olnud lenduvate ühenditena magma koosseisus. Vulkaaniliste gaaside kõige olulisem komponent on veeaur (ligi 90%), millele järgneb süsinikdioksiid. Lisaks sisaldavad vulkaanilised gaasid ka teisi süsiniku ühendeid,...

Füüsika
27 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Litosfäär

Lõhesid mööda tungib maakoorde magma, tardub seal ja tekivad ookeanilist maakoort moodustavad kivimid. Tasapisi kerkivad neist veealused vulkaanilised mäeahelikud. Aktiivsed ookeaniääred Ookeanilise laama vahevöösse vajumine algab süviku tekkega ookeani ääres. Vahevöösse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt üles ja tekkinud magmast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida ­ vulkaaniline saarkaar. Kui ookeaniline laam ,,upub" vahevöösse vastumandri serva, siis tekib mandri äärde vulkaaniline mäestik. Ookeanilise laama vahevöösse vajumist tähistavad maavärinate kolded. Mandrite triiv Ka mandrilised alad teevad läbi ulatuslikke horisontaalsuunalisi triive, kusjuures triivide suunad ei ole päris juhuslikud. Pika geoloogilise aja jooksul triivides liituvad mandrilised laamad üksteisega hiid- ehk superkontinendiks. Kuidas toimub mandriliste laamade lõhkumine?...

Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vesuuv

Vesuuvist Vesuuv on vulkaan Euroopas Apenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal. Ta asub Campanias Napoli lahe ääres Napolist kagus. Vulkaan on tänapäeval 1281 meetrit kõrge, peakoonuse läbimõõt on 4.km. Vanal ajal oli vulkaan inimestele kui õnnistus ­ Viljakas vulkaaniline muld andis piirkonnale suurepärase taimekasvu. Kuid 24.aug aasta 79. Pöördus vulkaan Pompei kodanike vastu. Pärast aasta 79. katastroofo on vulkaan pursanud umbes kolmel tosinal korral. Teadaolevalt on vulkaan pursanud veel aastatel 203, 472, 512, 787, 968, 991, 999, 1007, 1036, 1631, 1660, 1682, 1694, 1698, 1707, 1737, 1760, 1767, 1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, 1855, 1861, 1868, 1872, 1906, 1926, 1929 ja viimati 1944. Kuigi Vesuuvi kraatri...

Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Vulkaanid ja maavärinad

11.2007 SISUKORD VULKAANID Sissejuhatus Vulkaani ümber olev maapind Vulkaanide paiknemine Kuumad täpid Kilpvulkaanid Kihtvulkaan Slakikoonus Vulkaanilide negatiivsed pinnavormid Hiidvulkaan MAAVÄRINAD Sissejuhatus Maavärinad üldiselt Väiksed maavärinad Maavärinate põhjused Seismoloogid Maavärinate mõõtmis skaalla Suurimad maaväerinad Vulkaanid Vulkaan on nagu auk maa sees kust see purskab välja vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal.Vulkaan on nagu mägi mis on tekkinud sellest, et kõik mis sealt august välja purskab muutub tahkeks. Kõige kõrgem vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril, kuid kui arvestada ka meres olevat ala siis on kõige kõrgem vulkaan Hawaii saarel asuv Mauna Kea. Inimesed tihti kasutavad vulkaani über olevaid maid elamiseks, sest seal on viljakas muld, kuid seal elamine...

Geograafia
59 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Panteon

Peamiseks valgusallikaks on kupli tipus olev ava oculus (silm), kust toredale mosaiikpõrandale langeb ere valgusvoog. Mõju on vapustav. Rooma ehitajad on toime tulnud suurepärase saavutusega! Panteoni kuppel, mis toetub võimsale silindrikujulisele 6 meetri paksusele telliskivimüürile, on rajatis, mis valati lubimördist ühtse tervikuna tohutule puitsarrusele (centina). Tema sisekülge kaunistab kassetlagi, mille ehitamisel on kasutatud kergete, kuid tugevate ainete, nagu vulkaaniline tuhk ja tuff, segu koos tsemendiga. Võib arvata et tegemist on suurima kuppelrajatisega, mis eales ehitatud. Ta võib kaaluda enam kui 5000 tonni. Ehitis ise tervikuna on täpselt sama kõrge. Selle sees olija asub nagu määratu suure kera keskpunktis: ehitajad on selle rajanud kui kosmose sümboolse võrdkuju. Nii suuremõõtmelisena oli Panteoni võimalik ehitada tänu kahele tegurile: need olid võimu tipul oleva keisririigi jõukus ja roomlaste poolt leiutatud betooni kasutamine...

Kunstiajalugu
35 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun