Graniit Pegmatiit Graniitporfüür Obsidiaan e. vulkaaniline klaas Pimss Dioriit Gabro Basalt Diabaas Kloriitkilt e. rohekilt Vilgukilt Gneiss Amfiboliit Kvartsiit Marmor '' Migmatiit Savi Graptoliitargilliit Liivakivi Konglomeraat Fosforiit Kips Travertiin Mergel Lubjakivi Dolomiit Vask Hõbe Kuld Väävel Grafiit Galeniit Sfaleriit Püriit Markasiit Haliit e.kivisool Sülviin Fluoriit Korund Hematiit Götiit Psilomelaan Kvarts Kaltsedon Opaal Oliviin Granaadid Berüll Augiit Küünekivi Kaoliniit
9. Kilp- ja kihtvulkaani erinevus (kuju, magma omadused, esinemine) Kihtvulkaan: rikas ränist ja gaasidest, happeline, laavavoolud lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked, mandritel ja laamade vahevöös (Etna, Vesuuv, Kilimanjaro) Kilpvulkaan: räni- ja gaasidevaene väikese viskoossusega hästi liikuv basaltne laava. Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus, kõik ookeanide vulkaanid (Kilauea) 10. Vulkaanidega kaasnevad nähtused Laavavoolud, vulkaaniline gaas, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, maavärinad, geisrid, tsunami, kliimamuutus 11. Maavärinate esinemine (Richteri ja Mercalli skaala: mida mõõdetakse, millega mõõdetakse, mõõtühik, skaala) Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Richteri skaala on logaritmiline skaala, mida kasutatakse maavärina võimsuse hindamiseks, mõõdetakse seismograafiga magnetuudides kümnendiku ühiku täpsusega.
Kivimite ringe-järjestikuste protsesside ahel, mis hõlmab kivimite moodustumist, murenemist ja moondumist. Laamtektoonika- teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. Magma-Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava-reeglina mitteplahvatusliku vulkaanipurske tulemus. Vulkaan- looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Kihtvulkaan- suhteliselt suur ja pikaealine vulkaaniline pinnavorm. Kilpvulkaan- lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Maavärin- seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Maavärina kolle- koht kus algab kivimite rebestumine. Maavärina epitsenter- punkt, kus peaksid teoreetiliselt aset leidma kõige suuremad purustused. Seismograaf seade, mis registreerib maapinna võnkumise ja selle
Agueoon e. 1950 mln a. Maailmameri väga suur; Maale ilmusid prokarüoodid(bak.); arhead proterosoikum tekkis vaba O2; osoonikiht tootsid O2; eukarüootide teke; endosümbioos Vanaaegkond e. 300 mln a. Mandrite triiv; settekivimite Hulkraksed- käsnad; kambrimi plahvatus; palesoikum teke; tänane atmosf.; regulatoorgeenide süsteem võimaldas vulkaaniline tegevus mitmekesistumise; Keskaegkond e. 250 mln a. Kliima soojus Luukalad; dinosaurused; lindude, õistaimede mesosoikum areng Uusaegkond 65,5 mln a. Tavapärane ilm Imetajate kiire evol., homiidide lahknemine teistest primaatidest
ajaloo jooksul ookeanilise maakoore arvelt pidevalt kasvanud. Vanimad mandrilise maakoore osad on miljardeid aastaid vanad. Ookeaniline maakoor on mandrilisest lihtsama ehitusega ja oluliselt noorem, vanimad osad on ligikaudu 270 miljoni aasta vanused.Ookeaniline maakoor uueneb pidevalt justkui konveieril. Suurte ookeaninõgude keskosas kokku puutuvad laamad liiguvad enamasti vastassuunas, st eralduvad üksteisest. Eraldusvööndis on maakoor rebenenud, seal toimub pidev vulkaaniline tegevus: osaliselt ülessulanud vahevöö aines jõuab rebengulõhede kaudu maakoorde ja maapinnale (merepõhja). Pärast tardumist saab sellest ookeaniline maakoor, mis hakkab koos laamaga ookeani keskosast eemale liikuma. Kümneid ja sadu miljoneid aastaid tagasi niimoodi tekkinud ookeaniline maakoor on jõudnud selle ajaga liikuda laama teise serva. Kui ookeanilise maakoorega laam põrkub teises servas mandrilise maakoorega laamaga, sukeldub see hõredema mandrilise maakoore alla
alang (Ida-Aafrikas, Punase mere rannikumäestikes, Draakonimäestik, ookeanide keskmäestikud jt.) Kurdpangasmäestikud kurrud lõhutakse murrangute tõttu pangasteks (Altai, Tian Shan, Euroopa keskmäestikud- Prantsuse keskmassiiv, Vogeesid jt.) Vulkaanipursked toovad endaga kaasa mitmesuguseid kahjustusi, kuid millist kasu võivad tuua vulkaanipursked? V: geotermaalenergia, kuumaveeallikad, geisrid, turismid, leidub maavarasid: vulkaaniline tuhk ja vulkaaniline klaas (obsidaan). Riigid, kus tegutseb aktiivne vulkaan: Tsiili, Indoneesia, Jaapan, Island, USA, Itaalia, Filipiinid, Paapua Uus-Guinea, Venemaa, Uus-Meremaa, Kanada. Põrkumine L-Ameerika lääneosa, Andid Lahknemine Vaikse ookeani kaguosa, Atlandi ookeani keskmäestik Kuum täpp, ookeaniline laam Hawaii Kuum täpp, mandriline laam Aafrika piirkond Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard(magma)-, moonde- ja settekivimid.
Vulkaanid 14MEH Kaur Ülejõe Jarmo Vanmik 19.09.2016 Mis on vulkaan? • Vulkaan on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. • Samuti nimetatakse vulkaaniks pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale Vulkaani ehitus Kus leidub vulkaane? Mis kasu saame vulkaanidest? • Vulkaanide lähedal on viljakad mullad • Vulkaanilisest kivimist obsidiaanist valmistatakse tööriistu • Vulkaanidega on seotud paljud maavarad(sulfiidsed maagid,väävel) Vulkaanipursked • Vulkaanipurskeid jagatakse kaheks: plahvatuslikeks ja efusiivseteks.
keskendunud piirkond, kus kasvatatakse veel traditsioonilisi liike, näiteks viinapuud ja oliivipuud. Kõrgustikult läände ja põhja laiub lai ranniku- ja mäestikuala, mis piirneb Kantaabria mere ja Atlandiga. Idas, mäestike taga, avaneb Vahemere Hispaania, kus vahelduvad liivased ja soised tasandikud (Mar Menor ja Albufera de Valencia) ja kivised järsakud (Costa Brava, La Nao). Aafrika lääneranniku vastas asuvad Kanaari saared, milledel on ainulaadne vulkaaniline algupära. Lisaks leidub Kanaari saartel nii randu kui ka mägesid, nii lopsakaid orge kui ka kõrbealasid. Madalikud hõlmavad 1/10 Hispaania pindalast. [9] 5.1 Veestik Enamik jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised ning laevasõiduks sobimatud. Suurimad jõed on Tajo (1010km), Ebro (928km), Guadiana (820km) ja Guadalquivir (680km). Laevatatav on ainult Guadalquiviri alamjooks (Sevillani).Paljude jõgede vett
1.*Mis on klaas ? 2.*Klaasi toorained. 3.*Klaasi omadused. 4.*Optilised omadused. 5. *Keemilised omadused. 6. *Klaasi valmistamine ja nende nimetused. 7.*Organiline klaas e.obsidian. *Mis on klaas ? Klaas on keraamiline materjal, mis on kuumutatud sulamistemperatuurini ja mille kristalliseerumine jahtumisel on sobivate lisaainetega välistatud. Jahtunud klaas on tahke amorfne aine Klaas on homogeenne ja isotroopne aine, milles pole võimalik üksikuid mineraale eraldada Obsidiaan vulkaaniline klaas, mis moodustub vulkaanipurske ajal, kui sula laava jahtub nii kiiresti, et ei jõua kristalliseeruda *Klaasi toorained. Klaasimoodustajad oksiidid, mis jahtudes ei kristalliseeru vaid moodustavad klaasi. Põhilised kvartsliiv (SiO2), fosforpentoksiid (P2O5) ja boorhappe anhüdriid (B2O3) Selgitajad kasutatakse kvartsi kõrge sulamistemperatuuri alandamiseks. Iseseisvalt ei moodusta klaasi. Selgitajad on naatriumoksiid (Na2O), kaaliumoksiid (K2O) ja pliioksiid (PbO)
Vulkaanid Vulkaan on looduslik maakoore avarus, mille kaudu tõuseb maapinnale vulkaaniline materjal. Vulkaanid võivad tekkida ka meres. Kui meres tekkib laava ja seejärel puutub kokku veega see tardub. Seetõttu moodustub midagi kotilaadset, mille sees on vedel laava, seda nimetatakse padilaavaks. Tardunud laavast tekkivad väikesed saared. Kõige kõrgem vulkaan maailmas on Ojos Del Salado Tsiili ja Argentiina piiril (6891 m). Kui arvestada ka veealust osa, siis kõige kõrgem vulkaan on Hawaii saarel asuv Mauna Kea, mille pikkus jalamilt tipuni on peaaegu 10 km.
Evolutsiooni tõendid Bio IV Kivistised · Paleontoloogia · Luud, karbid, seemned, lehed, taime puitunud osad; ihnofossiilid · Kumbaid rohkem: maismaa- või veeloomi? · Settekivimid: lubjakivi, savid, kildad, liivakivi, vulkaaniline tuhk Ihnofossiilid trilobiit 2paikne Fossiliseerumine · Mineraliseerumine (kaltsiit, räni, püriit, apatiit) · Merevaik · Mumifikatsioon · Turbarabad Fossiliseerumine · jää Elavad fossiilid 400-150 Ma 270Ma 15 Ma Elavad fossiilid 400-150 Ma 270Ma 15 Ma Suhte Stratigraafia
ISLAND 7.klass Islandi vabariik (Andmed) • Islandi Pindala 103 125 km² • Islandi rahvaarv 317 351 (juuni 2014) • Islandi pea linn on Reykjavík Asukoht • Islandi saar asub kaugel maailma ääres, Euroopa ja Ameerika vahel Gröönimaa lähedal. • Ja puhas Islandi õhk on eriline ja tervistav. Tekkime • Erinevalt ülejäänud Põhjalast on Islandi loodusmaistu geoloogiliselt noor. • Island on vulkaaniline saar ookeani keskahelikul, mis on tekkinud Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril. Loodus • Islandi pindala on 103 000 km² ning sellest 12% katavad liustikud, 11% laava, 3% järved, 1% põllumaa ja 1 % mets. Ülejäänu on taimkatteta ala ja karjamaad. • Islandi maapind on maailma kõige vulkaanilisem, saarel asub üle 200 vulkaani milledest 31 on tegevvulkaanid • Islandi talved on suhteliselt soojad, meri islandi ümer enamsti ei jäätu
meetrine kihtvulkaan Venemaal, viimati purskas 2008 aastal 3) Nyiragongo kihtvulkaan Kongo Demokraatlikus Vabariigis Virunga mäestikus 1977 aasta purske tagajärjel hukkus mitusada inimest. 4. Põhjenda laamtektoonikale toetudes : 1) Miks on Jaapanis sagedased maavärinad ? V: Geograafilise asendi tõttu laamade suhtes esineb Jaapanis sageli maavärinaid, 3 laamat liiguvad üksteise poole. 2) Island on noor ja õhuke maa- Island on vulkaaniline saar ookeani kesk ahelikul. 3) Osa Havai saari on nooremad kui teised- osadel saartel on rohkem vulkaane, kui teistel.
B. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding) · Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. · Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2 15cm aastas. · Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. · Aktiivne vulkaaniline tegevus. · Seda protsessi võib näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul. Joonis 6. Ookeanilaamade lahknemine 2 C. Mandrilaamade põrkumine · laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks
Laam litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. Vulkaaniline saar kaar ookeanilise laama vahevöösse vajumisel ookeani põhjale, ookeanisüviku kõrvale tekkinud kaarjas, oma tipuga üle merepinna ulatuvate vulkaanide rida. Pangea - oli hiidmanner, mis eksisteeris ligikaudu 300...200 miljonit aastat tagasi ning koondas endas kõiki suuremaid mandreid. Kuum täpp vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala. Rift - laavade lahknemisest tekkiv org Kaldeera vulkaani sissekukkumise tagajärjel tekkiv hiidkraater. P-Lained - maavärina pikilained S-Lained- maavärina ristilained Maavärina kolle- koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine Maavärina epitsenter maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas. Richteri skaala -on logaritmiline skaala, mida kasutatakse maavärina võimsuse hindamiseks.
Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm. Tugevate pursete käigus võib vulkaani lõõri toitva magmakolde lagi sissevajuda, mille tagajärjel tekib suure läbimõõduga hiidkraater ehk KALDEERA. See võib tekkida ka plahvatuslikul vulkaanipurskel mäetipu laialipaiskumise tagajärjel ning ka vulkaanirühma magmakollete sissevarisemisel. PILT kaldeerast Purskega kaasnevad nähtused - Peamised vulkaanidega seotud nähtused on laavavoolud, vulkaaniline tuhk, mudavoolud, vulkaaniline gaas, tsunaamid, maavärinad ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete ja põllumaa näol, nälg, veereostus, haiguste levik, uppumine, lämbumine jne. Kuidas on võimalik vulkaanipurskeid ennustada? Vulkaanide juures tehakse mitut liiki vaatusi tänu millele saab umbes ennustada millal vulkaan purskab kuid selle täpsus võib kõikuda mõnest tunnist kuni nädalateni.
II ookeaniliste laamade lahknemine Ookeanide keskahelikud on niinimetatud litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. magmakolded Algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 215 cm aastas. Sellises piirkonnas on pangasmäestikud. Paari kilomeetri sügavusel toimuvad maavärinad, samuti on aktiivne vulkaaniline tegevus (nt Islandil) III kahe mandrilise laama põrkumine laamade servad purunevad ja kerkivad kõrgeteks mäeahelikeks. Mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse vajuda. Sellises piirkonnas muutub maakoor üha paksemaks. Esineb tugevaid maavärinaid, vulkanismi aga mitte (nii on tekkinud näiteks Himaalaja mäestik). 4
KIVIM Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Definitsioon ei saa läbi ilma eranditeta, sest kivimiks võib olla ka tahke orgaanikat sisaldav kogum, näiteks kivisüsi. Kivimid ei pea olema tingimata kristallilisel kujul. Näiteks obsidiaan ehk vulkaaniline klaas ei oma kristallstruktuuri. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö. Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. Kivimirühmade piires eristatakse tekke, mineraalse ja keemilise koostise, struktuuri ning tekstuuri alusel mitmesuguseid kivimtüüpe. Näiteks rabakivi, kvartsprofüür, savikilt jne. Kivimi värvus, tihedus, poorsus, kõvadus ja teised omadused olenevad tema
Island Hans-Erik Tõnissoo Miina Härma Gümnaasiumi 8.b klass Asend Asub Atlandi ookeani põhjaosas Sotimaa, Gröönimaa ja Norra vahel Peaaegu kogu territoorium paikneb Islandi saarel Põhjapoolseim punkt asub Surtsey saarel Loodus Vulkaaniline saar ookeani keskahelikul Tekkinud Põhja-Ameerika ja Euraasia laama piiril 14-16 miljonit aastat tagasi Kõige ohtlikum vulkaan on Laki Kihtvulkaanidest tuntuim Hekla Pisikesi vulkaane esineb tihti, ohtlikke 5-6 a tagant Loomad Ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki Enne inimasutuste teket elas maismaal vaid polaarrebane On kohatud 369 linnuliiki Roomajad ja kahepaiksed puuduvad
Kilimanjaro Kilimanjaro on kõrgeim mägi Aafrikas ja Tansaania kõrgeim tipp. Paikneb üksi keset tasandikku, olles päritolult kihtvulkaan(suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm).Nõlvad on tipuni lauged.Kõrgus 5895 meetrit. Kilimanjaro koosneb kolmest eraldi vulkaanilisest koonusest:Kibo,Mawenzi ja Shira. Uhuru Peak on kõrgeim tipp Kibo ja kraatri serval.Kilimanjaro on hiiglaslik vulkaan,mis hakkas moodustuma miljoneid aastaid tagasi.Kaks kolmest tipust, Mawenzi ja Shira on väljasurnud, samas kui Kibo on puhkeseisundis ja võib uuesti pursata.Viimane suur purse dateeriti 360000 aastat tagasi, kuid viimase tegevus salvestati vaid 200 aastat tagasi.
viisikäände leinamõtteid lõi uue klaverimängustiili: oskas ühendada romantilise tundeküllase mängis jõuliselt viisirikkuse ennastvalitseva väljenduslaadiga klaveri kõla muutus enneolematult jõuliseks ja pidurdamatu pihtimishoog ei ole talle omane värvikaks viis liigub mõtlikus, rahulikult sammuvas kirglik, ajuti vulkaaniline, samas värviküllane ja rütmis, mis valitseb tundeväljendust poeetiline põimis muusikasse rahvaviiside rütmi- ja looming: viisikäände pea rõhk sümfoonilisel ja klaverimuusikal tundlik ja nõtke, erakordselt nüansirikas ja täis programmilise muusika pooldaja ja arendaja kaunistusi lõi sümfoonilise poeemi (kirjutas neid 13 nt looming:
plahvatus. 2) Esinevad kilpvulkaanid (aluselise laava puhul, kus laava voolab kaugemale ning tardub aeglaselt) ning stratovulkaanid (happelised laavad tarduvad kraatri läheduses kiirelt ning moodustavad kõrge koonilise stratovulkaani) 6. Too näiteid vulkaaniliste protsessidega kaasnevatest nähtustest ja nende tagajärgedest. Laavavoolud (võivad viia tulekahjudeni) Vulkaanilised gaasid lendavad atmosfääri (õhusaaste) Vulkaaniline tuhk (samuti õhusaaste) Lõõmpilvete teke – püroklastilised voolud (võivad tekitada tsunamisid kuna liikumiskiirus on väga suur)) Mudavoolude teke Maavärinad – purustused – maalihked Geisrid Kliimamuutused 7. Selgita kivimiringet. Too näiteid sette-, tard- ja moondekivimitest. Kivimid moodustuvad, hävinevad või muutuvad ehituselt pidevas kivimite ringes
vedelas olekus. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor. Ookeaniline maakoor- ookeanite alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosnev maakoor. Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, Maa sisemiste jõudude toimel. Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. Magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava- vulkaanipurske tagajärel maapinnale jõudnud magma. Kihtvulkaan- valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kilpvulkaan- lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Maavärin- kivimis kuhjunud elastsete pingete lahendumisel tekkiv maapinna vibratsioon ja nihkumine. Epitsenter- maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal olev punkt maapinnal. Mineraal- looduslik tahke kristallstruktuuriga lihtaine või keemline ühend. Tardkivim-
Tegelikkuses ei pruugiga 10 000 aasta pärast inimkonda üldse eksisteerida. Inimkonna hävinemise võib põhjustada inimene ise kui ka mõni looduskatastroof. Inimese enda poolt põhjustatud katastroof võib olla kõige tõenäolisemalt mõni tuumakatastroof. Looduskatastroofe, mis võivad põhjustada inimkonna hävimise on aga mitmeid. Näiteks mõne suure meteoriidi kokkupõrge maaga, katastroofiline kliimamuutus või laiaulatuslik vulkaaniline aktiivsus. Kõiki neid loodusega seotud katastroofe on maa ajaloo jooksul korduvalt esinenud ja mitte miski ei garanteeri, et ka tulevikus midagi sellist ei juhtu.
1.Osoonikihi hõrenemine: Tähtsus: neelab päikselt lähtuvat lühilainelist ultravioletkiirgust, osoonikiht toimib filtrina ning tõkestab kahjuliku uv-b kiirguse jõudmise maapinnale. Hõrenemise põhjused: atmosfääri paisatud saastained freoonid,lämmastikuühendid, klooriühendid, looduslikud kuid ka inimese põhjustatud. Tagajärjed: jõuav maapinnale suur hulk uv-b kiirgust,mis võib põhjustada mutatsioone organismides,naha kiire vananemine,silmakae. Mis on freoonid,? Keemiliselt püsivad ühendid,mis lagundavad osoonikihti. kust need ained õhku satuvad? 2.Kasvuhooneefekt: milles seisneb, mis seda põhjustab? Millised võivad olla tagajärjed? Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri,kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud.Tulemuseks on atmofääri soojenemine,see on looduslik protsess,mis on onimtegevuse tagajärjel süvenenud. Tagajärjed: ilmastik muutub ebapüsivaks,sagenevad...
Maa siseehitus Ookeaniline maakoor 1) moodustab maailmamere põhja 2) koosneb kivimitest, mis on tekkinud atenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku, basaltse magma tardumisel 3) selle kivimitel lasuvad süvamere setted Mandriline maakoor 1) moodustab manderid 2) koosneb mitmesugustest tard-, moonde- ja settekivimitest Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Paksem Õhem Kergemad kivimid Raskemad kivimid Vanem Noorem Väiksema tihedusega Suurema tihedusega Sette, moonde ja tardkivimid Settekivimid ja tardkivimid (basalt) Litosfäär maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst. Astenosfäär kujutab endast basaltse magma tekke piirkonda; 100-300 km sügavusel asuv poolvedela aine kiht, mille peal liiguvad laamad. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Kuna Maa gravit...
tavalisemaks. Vana-Rooma impeeriumi ajal loodi paljud klaasi vormid spetsiaalselt vaaside ja pudelite jaoks. Looduslik klaas Looduslik klaas tekib vulkaanipurske, välgulöögi või plahvatuse (tavaliselt meteoriidi) tagajärel. Klaas oli väga haruldane ja hinnaline. Kiviajal kasutati looduslikku klaasi odaotste või tööriistadena. Obsidiaan Obsidiaan ehk vulkaaniline klaas on klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim. Obsidiaanile on omane karpjas murre. Obsidiaan on enamasti musta värvi, aga võib olla ka pruun, punakas või isegi roheline. Obsidiaanil ei ole kindlat keemilist koostist. Reeglina ei esine ta mitte suurte massidena, vaid kihiliselt, olles ümbritsetud sarnase koostisega pimsi poolt. Tuntuim obsidiaani leiukoht Euroopas on Lipari saartel. Kohati leidub obsidiaani rohkelt Ameerika Ühendriikides
olla viiest päevast viie aastani. Riverside'i geiser paiskab Firehole'i jõe kohale kuuma veeauru rõngaid. Kogu selle ilu jõuallika osa täidab seejuures ligemale viie kilomeetri sügavusel maapõues peidus olev vedela kivimi mull. Siit pärineb kuumus, mis muudab sügavamale nõrguva vee auruks ja paiskab õhku vägevaid veejugasid. Umbes 600 000 aasta eest põhjustas see viitsüstikuga pomm katastroofilise plahvatuse, mis mattis suure osa Põhja-Ameerikast tuha alla. Tekkinud vulkaaniline tühik varises kokku ja järele jäi hiiglaslik kaldeera. Selle põhjas toimus veel hulk väiksemaid purskeid, täites kaldeera laava ja tuhaga.Tänapäeval on kogu see kompleks taas õhku lendamas. Seni on aga kõik need vaatamisväärsused huviliste päralt. Jalakäiate sillad ja hästi tähistatud rajad juhivad läbi geoloogiliste eksponaatide laburündi. Devil's Tower Vanus: 50 miljonit aastat.Torni kõrgus: 265 mTorni laius: 100 mAsub Wyomingi osariigi kirdeosas
See pilvekiht lubab küll päikesekiirtel Veenuseni jõuda, kuid need ei peegeldu enam tagasi kosmosesse. See on ka põhjuseks Maa ja Veenuse temperatuuri vahes. Kuumus kasvab seal, kuni see kütab Veenuse pinna nii kuumaks, et see plahvatab. See kuumus on ka tekitanud tohutu kuivuse Veenuse pinnal. Veenus on kuiv ja tolmune koht. Seal võisid küll kunagi ookeanid olla, aga need aurustusid suure kuumuse ja kasvuhooneefekti tõttu. Kindel aga on see, et Veenus on väga vulkaaniline planeet. Seal on 167 vulkaani, mille läbimõõt on rohkem, kui 100 kilomeetrit. Astronoome hämmastavad ka teadusele täiesti tundmatud pinnavormid, millele geoloogidel tuli välja mõelda uued nimed. Seal avastati objektid mille sarnast pole Maal varem nähtud vulkaanidest või mägedest moodustunud rõngad läbimõõduga kuni 300 kilomeetrit, mille sisse jääv tasandik näib olevat üle ujutatud laavaga. Uut
Vulkaan 4.04.2011 1 Vulkaan on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Vulkaane esineb ka teistel taevakehadel peale Maa. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. 4.04.2011 2 Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
Vulkaanid Uljana Svetlova, 10.klass Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaane esineb teistelgi taevakehadel peale Maa. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Tulejumala sepikoda Vulkaan on saanud nime Rooma tulejumala Vulcanose järgi,kelle sepikoda olevad asunud Etna mäe all Kihtvulkaani lihtsustatud läbilõige 1. Magmakamber 2. Aluspõhi 3
meresõitjad UusMeremaale, lõid maoori kultuuri Maoorikeelne nimi Aotearoa, tõlgitakse "pika valge pilve maa" James Cook nimetas avastatut Uus Meremaaks Oli Inglismaa koloonia HTG 1893. aastal said esimesena naised valimisõiguse 26.septembril 1907 sai Uusmeremaa iseseisvaks valitusalaks HTG Pinnamood Lõunasaar Põhjasaar suurem ja kõrgem vulkaaniline mägisem koonusvulkaan 18 mäetippu Ruapehu 2797 m kõrgeim Cooki mägi seismiline 3754 m geisrid ja vahelduv maastik mudavulkaanid Canterbury tasandik Põhjaosa liigendavad Aucklandi ja fjordirannik Coromandeli poolsaar. HTG HTG
kiirustamata Liszt 1811- Ungaris Kontserdireisid, Õpingud Pariisis, Chopin, Rohkesti Asutas 1875 Kirglik, 1886 dirigent, Czerny õpilane Paganin klaveriteoseid Pestis vulkaaniline, pedagood, Muusika- värviküllane, vaimulik Roomas akadeemia, lõi poeetiline uue
Maakoore paksus Tihedus Vanus Kivimid Mandriline - 80 km 2,7 g/cm³ ~ 4 miljardit graniit Ookeaniline - 20 km 3,0 g/cm³ 180 miljonit basalt Laamade lahknemisega kaasnevad protsessid: 1) vulkaaniline tegevus 2) pangasmäestikud (uue maakoore teke) 3) maavärinad Laamade põrkumisega kaasnevad protsessid: 1) kurdmäestiku teke 2) süviku teke 3) maavärinad Kihtvulkaan: tekib aeglaselt voolavast jäävast vahevöö ülaosast ning on liigendatud graniidisest magmast, laavavoolud on laamadeks.
nimetatakse Koidutäheks · Õhtutaevas nähtavat nimetatakse Ehatäheks Ehatäht Veenuse atmosfäär · Veenuse tihe atmosfäär koosneb põhiliselt süsihappegaasist · Päikesevalgus tungib läbi atmosfääri ja soojendab planeedi pinda · Maapind kiirgab soojust, kuid atmosfäär püüab selle kinni, soojendades planeeti veel enam · Keskmine pinnatemperatuur on kuni 464ºC Pinna omadused · Veenus on üsna siledapinnaline planeet: 85 % selle pinnast on vulkaaniline tasandik täpitud sadade vulkaanikraatrite ja laavavoogudega seal on ka üle 900 löögikraatri, mis tekkisid suurte kivikamakate põrkumisel planeediga Veenus - tuline planeet · Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab Päikese valgusest 77%, kaks korda rohkem kui Maa Pilvede vahel ja all · Veenuse atmosfäär · Täpsema analüüsiga koosneb põhiliselt: leiab sealt ka: Süsihappegaasist Vesinikku
vulkaaniliste saarte teke D. ookeanilaamade eemaldumine B. tugevad maavärinad E. mandrilaamade põrkumine C. kurdmäestike teke F. mandrilaamade eemaldumine D. uue maakoore teke G. laamade liikumine küljetsi E. ookeanilise maakoore hävimine H. ookeaniliste laamade põrkumine F. aktiivne vulkaaniline tegevus G. kivimite moondumine H. ookeanilaama sukelduskohas tekivad süvikud I. vulkaaniliste saarkaarestike teke
mis vajavad vähem nõudlikku keskkonda. 27. Seesmisest põhjustest tingitud järk-järguline väljasurenemine, mis vältas mõned miljonid aastad. Dinosauruste piiratud geenifond ei võimaldanud neil kohastuda kiirelt aset leidnud muutustega. On teada, et toimusid klimaatilised muutused, mis kestsid kuni kriidiajastu lõpuni, mis viisid paljude organismirühmade väljasuremisele nii maismaal kui meres, nii selgroogsete kui selgrootute hulgas. Vulkaaniline tegevus oli sel perioodil aktiviseerunud ja see võis õhku paisata tolmu, vähendada Maale jõudva päikesekiirguse hulka, mis omakorda võis põhjustada kliima jahenemise. Vulkaaniline tegevus peaks selgitama ka iriidiumi suurt hulka maapõues. Vulkaanilise tegevuse aktiviseerumise tingisid nähtavasti kontinentaalsed nihkumised.Välimistest põhjustest tingitud katastrofaalne väljasuremine. Selle hüpoteesi järgi põhjused võisid olla
27.Seesmisest põhjustest tingitud järk-järguline väljasurenemine, mis vältas mõned miljonid aastad. Dinosauruste piiratud geenifond ei võimaldanud neil kohastuda kiirelt aset leidnud muutustega. On teada, et toimusid klimaatilised muutused, mis kestsid kuni kriidiajastu lõpuni, mis viisid paljude organismirühmade väljasuremisele nii maismaal kui meres, nii selgroogsete kui selgrootute hulgas. Vulkaaniline tegevus oli sel perioodil aktiviseerunud ja see võis õhku paisata tolmu, vähendada Maale jõudva päikesekiirguse hulka, mis omakorda võis põhjustada kliima jahenemise. Vulkaaniline tegevus peaks selgitama ka iriidiumi suurt hulka maapõues. Vulkaanilise tegevuse aktiviseerumise tingisid nähtavasti kontinentaalsed nihkumised.Välimistest põhjustest tingitud katastrofaalne väljasuremine.
Vesuuv põhjas põgeneda. Seetõttu on tollased ehitised Pompeist. suurepäraselt säilinud ja arheoloogilised See on väljakaevamised on andnud väga Vesuuv sügavalt tähtsat teavet tolle aja kohta. (itaalia lõhestatud, Pärast seda on vulkaan pursanud Vesuvio) on kuid kergelt umbes kolmel tosinal korral. vulkaan sopiline Teadaolevalt on vulkaan pursanud veel Euroopas mägi, mis aastatel 203, 472, 512, 787, 968, 991, Apenniini tipu eel on 999, 1007, 1036, 1631, 1660, 1682, poolsaarel astmeline. 1694, 1698, 1707, 1737, 1760, 1767, Türreeni Suvekuudel 1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, mere kaldal. ronivad sajad 1855, 1861, 1868, 1872, 1906, 1926, Ta asub turistid iga 1929 ja viimati 1944. Kuigi Vesuuvi Campanias...
Huvitavad vaatamisväärused, mis on seotud pinnavormidega Aliis Udras Anna-Liisa Padosepp Pinnavorm Mis tahes looduslik või inimtekkeline maapinna või merepõhja osa Erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest Iseloomustamiseks kasutatakse mõisteid liigestustihedus ja liigestussügavus. Impaktstruktuur Kõige laiemalt levinud pinnavormid päikesesüsteemis Ümar kraatrisarnane geoloogiline struktuur Sündmust, mis tekitab impaktstruktuuri, nimetatakse impaktsündmuseks Taevakehad, mis tekitavad impaktstruktuure, on tavaliselt meteoriidid Kuulsamaid impaktstruktuure on Barringeri kraater Arizonas Kaali kraater Meteoriidi langemisel ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal 9 meteoriidikraatrist koosneva kraatrivälja peakraater Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 16m kraatrit ümbritseb 3...7 m kõrgune vall Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt o...
Kaali kraater on 9 meteoriidikraatrist koosneva kraatrivälja peakraater. Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 16 m(22) ning kraatrit ümbritseb 3...7 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setteist. Väikekraatrite põhjast leitud meteoriidikillud võivad pärineda plahvatanud kehadest, aga ka atmosfääris pidurdunud väiksemate kildude langemisest. Kaali kraater ·Alguses arvati, et Kaali kraater ei ole üldse meteoriidi jälg, vaid, et see võib olla vulkaaniline plahvatuslehter, keskaegne kaev, linnuse koht jne. ·Kaali kõrvalkraatrid: kaheksa enamasti kuiva kõrvalkraatri läbimõõt on 12-40 m ja nende sügavus kõigub 1-4 m vahel. ·Kraatrid on liiga suured oletamaks teket plahvatuseta, st puhtalt löögi toimel. Skeem Kaali meteoriidikraatritest Viiekümne hektari suurusel geoloogilisel kaitsealal paikneb 9 meteoriidikraatrit . Plahvatuse mõjul kallutatud dolomiidkihid.
Tallinna Reaalkool Etna Vulkaan Tallinn 2010 Sisukord 1. Asukoht..........................................................................lk 3 2. Paiknemine laamade suhtes...........................................lk 3 3. Vulkaani purskamine.....................................................lk 3-4 4. Vulkaani Ehitus..............................................................lk 4 5. Kasutatud kirjandus........................................................lk 5 Asukoht Etna vulkaani asukoht(punane rist) Etna vulkaan asub Euraasia mandril, Euroopas, Itaalias, Sitsiilia idarannikul.Etna (Sitsiilias tuntud Muncibeddu ja Itaalias Mongibello nime järgi, mõlemad nimetused tähendavad mäge) on kihtvulkaan, mis asub itaalias, Sitsiilia idarannikul. See vulkaan asub Catania ehk siis Sitsiilias suuruselt teise linna lähedal. Etna...
Bali keel Bali saar • väike paradiisisaar Indoneesia saarestikus • vulkaaniline ja mägine • kultuuriliselt lähedane Indoneesias, Filipiinidel ja Okeaanias elavate rahvustega • mõjutused Hiinast ja Indiast • 3,5 miljonit elanikku • populaarne turismisihtkoht Bali keel • Balide, Indoneesia, Bali ja kõrvalasuvate saarestike keel • Austroneesia keelkond • Arenes välja u 500 p.Kr. • Kõnelejaid 3,3 miljonit • Arenev keel • Põhiliselt kasutatakse kõnekeelena • Ilukirjanduses ei kasutata • Peamisena kõnelemiskeel Indoneesia Bali kiri
They have discoverd that frictional melting helps predict how a vulcano will erupt. Frictional melting generates stick-slip process what causes rhythmic small earthquakes. Frictional melting takes place when large tectonic earthquakes occur. The ultimate goal is to start predicting when or where vulcano is going to start erupting. Voc. 1. Volcanic eruption-vulkaanipurse 2. Volcanic vent- vulkaani ava 3. Lava flow- laava vool 4. Volcanic ash- vulkaaniline tuhk 5. Flanks of the volcano- vulkaani küljed 6. Rock fragments- kivifragmendid 7. Food supplies-toiduvarud 8. Widespread destruction- laiaulatuslik häving 9. Pyroclastic flows- lõõmpilved 10. Evacuation- evakueerimine 11. Observation-vaatlus 12. Rumbling- kurisemine 13. Debris- kivipraht 14. Determing- kindlaksmääramine 15. Frictional melting- hõõrdesulam
Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Islandi pindala on 103 125 km². Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Norra rannikuni on sealt 1000 km ja Sotimaani 800 km. Teisel pool on Kanada asustatud alad umbes 2000 km kaugusel. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne- Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Erinevalt muust Põhjalast on Islandi geoloogiliselt noor. Island on vulkaaniline saar ookeani keskahelikul, mis on tekkinud Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril. Island on vabariik. Islandi saar koosneb enamasti 400600 m kõrgusest laavaplatoost, kuigi seal leidub ka kihtvulkaane. Platoo on algusest peale täis lõhesid, mis jagavad selle üksikuteks osadeks. Praegusaja aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, umbes 25 km pikkune lõhe, millest siit-sealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja laavat
Vulkaanid. Kilpvulkaanid Anna Boiko 10.B klass Mis on vulkaan? § Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. § Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Maa tegutsevad vulkaanid Vulkaanide tüübid Kõige üldisemalt jaotatakse vulkaanid lõhe- ja lõõrvulkaanideks. Lõõrvulkaanid jaotatakse veel: § Kihtvulkaanideks § Kilpvulkaanideks § Slakikoonusteks § Maarideks ja teisteks liikideks.
Maavärinad ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim laamade äärealadel. Foto 2, Mercalli skaala (Carol Varley ja Lisa Miles "Laste geograafiaentsüklopeedia" lk 18) Rahvauskumustes on maavärin alati olnud jumala viha märk. (vt kasutatud kirjandus 1) 1.2 Vulkaanid Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks 5 nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Vulkaane esineb teistelgi taevakehadel peale Maa. Päikesesüsteemi teadaolevalt kõige suurema vulkaanilise aktiivsusega taevakeha on Jupiteri kuu Io. Samuti on aktiivseid vulkaane leitud Veenuselt ning peetakse võimalikuks jätkuvat vulkaanilist aktiivsust Marsil.
klass 24.11.2007 SISUKORD VULKAANID Sissejuhatus Vulkaani ümber olev maapind Vulkaanide paiknemine Kuumad täpid Kilpvulkaanid Kihtvulkaan Slakikoonus Vulkaanilide negatiivsed pinnavormid Hiidvulkaan MAAVÄRINAD Sissejuhatus Maavärinad üldiselt Väiksed maavärinad Maavärinate põhjused Seismoloogid Maavärinate mõõtmis skaalla Suurimad maaväerinad Vulkaanid Vulkaan on nagu auk maa sees kust see purskab välja vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal.Vulkaan on nagu mägi mis on tekkinud sellest, et kõik mis sealt august välja purskab muutub tahkeks. Kõige kõrgem vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril, kuid kui arvestada ka meres olevat ala siis on kõige kõrgem vulkaan Hawaii saarel asuv Mauna Kea. Inimesed tihti kasutavad vulkaani über olevaid maid elamiseks, sest seal on viljakas muld, kuid seal elamine
..........................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 LOODUSLIKUD MAAVÄRINAD........................................................................................... 4 Tektoonilised maavärinad....................................................................................................... 4 Vulkaaniline maavärin............................................................................................................ 6 Laviini tagajärjel tekkinud maavärin...................................................................................... 7 Meteoriidi kokkupõrke tagajärjel tekkinud maavärin.............................................................8 TEHNOGEENSED MAAVÄRINAD........................................................................................ 9
2. ASUKOHT Island asub Atlandi Ookeani põhjaosas, Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel, põhjapolaarjoone lähedal 63. Ja 66- põhilaiuse vahel kõrvalisel saarel. Peale suure saare kuuluvad talle ka lähedal asuvad väikesaared. Sotimaani on Islandilt 800km ja Norra rannikuni 1000km. Kanada asustatud alad on teisel pool umbes 2000km kaugusel. Island asub lühimal õhuteel Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel, mis on vulkaaniline saar Atlandi Ookeanis Islandi saarest lõunas. 3. RAHVASTIK Islandi pealinnas Reykjavíkis elab umbes 114 000 asukat. Reykjavík ja selle lähilinnad Mosfellsbær, Kópavogur, Gararbær, Seltjarnarnes ja Hafnarfjörur moodustavad tihedalt asustatud asula ca 185 000 elanikuga. Umbes 60% islandlastest elab pealinna piirkonnas. Teised suuremad keskused on Põhja-Islandis paiknev Akureyri (16 086; 2003), Reykjavíkist 50 km kaugusel asuv Keflavík (10 907;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
