1) Looduskeskkonna muutused (põhjavee taseme alanemine, koosluste muutus, pinnamoe muutused jm). 2) Põhja- ja pinnavete reostumine. 3) Aheraine ja põletamise jäägid maapinnal. 4) Põletamise jäägid atmosfääris. 5) Õhusaaste suurlinnades (sudu) ja maanteede ääres. Tahkete kütuste kaevandamisel ja kasutamisel tekivad ohtlikud ained, mis põhjustavad atmosfääri saastust. 1. Väävliühendid Vääveldioksiidi (SO2) looduslikest allikates olulisim on vulkaaniline tegevus. Inimtegevuse tagajärjel tekib põhiliselt kütuste põlemisel, nafta töötlemisel, tselluloositööstuses. Reageerides õhus oleva veega, aitab kaasa happevihmade kujunemisele. 2. Lämmastikuühendid Olulisemateks saastajateks on lämmastikoksiidid NOx (NO, NO2). Looduses tekib NOx atmosfääri äikese ja fotokeemiliste reaktsioonide tulemusena, kuid see tasakaalustatakse lämmastikuringega. Looduslikuks saasteallikaks on aga metsade ja rohtlate põlengud
põllumajandusele keskendunud piirkond, kus kasvatatakse veel traditsioonilisi liike, näiteks viinapuud ja oliivipuud. Kõrgustikult läände ja põhja laiub lai ranniku- ja mäestikuala, mis piirneb Kantaabria mere ja Atlandiga. Idas, mäestike taga, avaneb Vahemere Hispaania, kus vahelduvad liivased ja soised tasandikud (Mar Menor ja Albufera de Valencia) ja kivised järsakud (Costa Brava, La Nao). Aafrika lääneranniku vastas asuvad Kanaari saared, milledel on ainulaadne vulkaaniline algupära. Lisaks leidub Kanaari saatrel nii randu kui ka mägesid, nii lopsakaid orge kui ka kõrbealasid. Madalikud hõlmavad 1/10 Hispaania pindalast. Veestik Enamik jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised ning laevasõiduks sobimatud. Suurimad jõed on Tajo (1010km), Ebro (928km), Guadiana (820km) ja Guadalquivir (680km). Laevatatav on ainult Guadalquiviri alamjooks (Sevillani).Paljude jõgede vett kasutatakse niisutuseks.
frondi piiril või pärast seda, temperatuur langeb ja õhurõhk tõuseb. Eestis ilma kujundavad tsüklonid tekivad Atlandi ookeani põhjaosas ja liiguvad läänetuultega üle Euroopa. 11.Happesademed, nende tekkimine, loodusele. Väävliühendid ühinevad atmosfääris vihmavee või lumega, tekivad „hapud” sademed. Põhjus – fossiilsete kütuste põletamine, autotransport, looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus, SO2, äike. Loodusele: -Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. -Kahjustab veekogusid. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis . -Taimedel hävitab klorofülli (lehtedel pruunid laigud, okkad langevad). Okasmetsad hävivad, kuna uued okkad saavad tekkida alles 2-7 aasta tagant. 12
rannajoone pikkus on umbes 15 134 km. Uus-Meremaale oma merealaga on maailma suureselt seitsmes kinnine majanduslik tsoon, kattes üle nelja miljoni ruutkilomeetri, mis on 15 korda suurem kui maismaa-ala.Lõunasaar on saartest suurim ja olles pikkuselt võrreldav Lõuna-Alpidega, kõrgeim tipp on Aoraki/Cooki mägi, mis on 3754 meetri kõrgune. Lõunasaarel on 18 mäetippu, mis on kõrgemad kui 3000 meetrit. Põhjasaar on vähem mägine kui Lõunasaar, kuid on vulkaaniline. Kõrgeim Põhjasaare mägi, Ruapehu mägi (2797 m), on praegugi aktiivne koonusvulkaan. Draamataline ja vahelduv maastik on populaarne koht televisiooniprogrammide ja filmide tegemiseks, näiteks "Sõrmuste isanda triloogia" ja "Viimane Samurai". Kliima üle terve riigi on enamjaolt mõõdukas. Temperatuur langeb harva alla 0°C ega tõuse ka üle 30°C. Ilmastik muutub Uus-Meremaa lääneranniku niiskest ja jahedast kliimast kuivaks ning mandriliseks Mackenzi nõost edasi sisemaale
sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt) Koosluste vahetus e suktsessioon ja selle vormid Suktessioon e. koosluste vahetus ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul, on seotud koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemisega ning viivad uue koosluse kujunemiseni. Primaarne suktsessioon koosluste vahetus algab tühjalt kohalt nagu liivaluited, uus vulkaaniline pinnas, kivi või jää alt vabanenud pinnas Sekundaarne suktsessioon koosluste vahetus algab kohas, kust esialgne kooslus on tule, üleujutuse, tormi või metsaraie tõttu hävinud Autogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad koosluse sisemised tegurid nagu pinnase kinnistumine, mullateke, taimede varjutamine teiste taimede poolt jms. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad välistegurid nagu kliima,
Peamised veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid, troposfääri osoon. Mõjud: soojenemine, vee taseme tõus, sademete muutus, muutused taimkatte vööndilisuses. Õhu lokaalne saastumine – lämmastikoksiid ja vääveldioksiid (hingamisteede ja limaskesta ärritus), teede liivatamine (silmade, kurgu, psüühika ärritused), tööstuspiirkondade haisud (peavalu, silmade ärritus). Saasteained õhus – Päritolu järgi:looduslikud (taimne, vulkaaniline tolm, merevee soolade osakesed, vulkaanilised gaasid), antropogeensed (primaarsed – atmosfääris samal kujul nagu nad õhku paisati. Sekundaarsed – kahjulikud lisandid, mis tekivad atmosfääris keemiliste ja füüsikaliste protsesside tulemusena (osoon, väävelhape)). Keemilise koostise järgi -orgaanilised, anorgaanilised. Agregaatoleku järgi – vedelad, tahked, gaasilised. Gaasiliste heitmete puhastusmeetodid – tolmu ja piisakade eraldamine (gravitatsioonpuhastus,
· Tavaliselt põhjustatud inimtegevuse poolt · Tarbimine põhjustab samuti keskkonnale lisakoormust, mis võib viia reostuseni · Võib olla ulatuslik või lokaalne · Välisõhu reostus, vee (põhja- ja pinnavee) reostus, pinnasereostus Keskkonnareostuse tekkepõhjusi · Saasteained · Jäätmete vale käitlemine · Loodusliku tasakaalu rikkumine · Loodusvarade vale kasutamine · Tarbimise tõus - tööstus · Vulkaaniline tegevus Välisõhu saasteallikad: · Nii paiksed kui liikuvad · Lokaalse mõjuga · Regionaalse mõjuga · Globaalse mõjuga Õhku saastavad peamiselt: · Vingugaas · Lämmastikühendid · Müra, vibratsioon · Tolm, tahm ja muud heitmed Välisõhukaitseks tuleb: · Piirata inimtegevuse mõju · Tarbida energiat säästlikult · Kasutada kvaliteetkütust · Vähendada autotranspordi mõju · Kasutada linnas ühistransporti, jalgratast
Üks meie tähtsamatest loodusvaradest on bioloogiline mitmekesisus. Selleks, et inimene saaks liigina säilida on vaja säilitada looduskeskkond meie ümber. Kaitstes erinevad liike ja loodust garanteerime elamiskõlbuliku keskkonna oma järelpõlvedele. 3 Liikide väljasuremine Liikide üheks hävimise põhjuseks on katastroofid. Miljonite aastate vältel on Maad vorminud määratud jõud. Väljasuremist on põhjustanud laiaulatuslik vulkaaniline tegevus, mille käigus on õhku lennanud hiiglaslik kogus magmat, mis on varjutanud päikesevalguse ning vähendanud hapniku ja suurendanud süsihappegaasi hulka õhus; maavärinad on tekitanud tsunaamisid ja vulkaanide purskeid; jäätumised ja kõrbestumised on põhjustanud meretaseme tõuse ja langusi; Maale on langenud ka hiiglaslikud meteoriidid, mis on tekitanud tuletorme ja kliima kuumenemist. Maa ajaloos on olnud mitmeid suuri hävinguid. Paleontoloogid nimetavad neid Viieks Vägevaks
kuni ¤%-ni (massi järgi) - sisaldus sõltub piirkonna ilmastikuoludest (rõhk, temp., tuule suund ja kiirus). C=2 tst ettevõtted foss. Kütuste põletamine tekib CC=2 , hulk suureneb takistub soojuskiirguse levik Maalt kosmosesse Maa temp tõuseb... ,,Juhuslikud komponendid" maapinna lähedastes õhukihtides , satuvad reeglipäratult eri hulkades, järelikult maap läh-ne õhukiht eri koostisega. Looduslikud juhuslikud vulkaaniline tegevus, orkaanid, maavärinad , laviinid, tulekahjud neid toimunud aastasadade jooksul, enamsti tasakaalustatud aineringega. Antoropogeensed e inimtekkelised juhusl. Komp kaasajal muutunud püsivalt toimivateks , osakaal kasvab pidevalt n. tööstuslikud heitmed (suits, tolm, gaasid, radioakt. Jäätmed, heitgaasid transpordist jne). Troposfääri piirides AS koostis enam-vähem püsiv, muutused märgatavamad stratosfääris. SAASTEAINED 1
Mäeahelik on olnud barjääriks saare ida- ja lääneosa vahel · Taupo järv ja Ruapehu mägi asuvad Põhjasaare keskel. Lõuna-Alpid ja nende tekitatud vihmapilved on selgelt nähtavad Lõunasaarel. · Lõunasaar on saartest suurim ja olles pikkuselt võrreldav Lõuna-Alpidega, kõrgeim tipp on Aoraki/Cooki mägi, mis on 3754 meetri kõrgune. Lõunasaarel on 18 mäetippu, mis on kõrgemad kui 3000 meetrit. Põhjasaar on vähem mägine kui Lõunasaar, kuid on vulkaaniline. Kõrgeim Põhjasaare mägi, Ruapehu mägi (2797 m), on praegugi aktiivne koonusvulkaan. Kliima · Uus-Meremaa kliimat kujundavad läänetuulte kantud sajused madalrõhkkonnad ning Ida-Austraalia hoovuse toodud suhteliselt soojad veed. · Tugeva merelise mõju tõttu on kogu riigis enamjaolt mõõdukas mereline kliima. Temperatuuride vahed on väikesed: õhutemperatuur langeb harva alla 0 °C ega tõuse ka üle 30 °C. Sademed on aastaringsed
litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. Tekib juurde uut maakoort- tekib ookeani keskahelik. Ookeani keskahelik võib ulatuda üle merepinna-tekivad saared. Nii algab ookeaninõo laienemine. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 215cm a. Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. Aktiivne vulkaaniline tegevus. Seda protsessi võib näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul. Mandrilaamade põrkumine- Laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks; Mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse vajuda; Maakoor muutub sellises kohas aina paksemaks; Sellises piirkonnas esineb tugevaid maavärinaid KUUMAD TÄPID: Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavustest laamade keskosade alla. Selliseid süvavahevööst
madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna- Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust. Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on rannajoon sakiline.
Kui grafiidi kasutamisel algab kõik valgest paberist, siis söega joonistades võib alustada mustast pinnast. Töö tuleb pärast fikseerida. 8. SANGVIIN-Sangviin on põhimõtteliselt väga tavalise koolikriidi sarnane, ainult et värvilt punakas-pruun. Ta on kriidiga sarnaselt looduslik aine, erilaadse värvuse annab sangviinile raudoksiid. Kasutatakse joonistamiseks. Looduslik sangviin on vulkaaniline aine, mida leidub põletatud kujul. Tänapäeval toodetakse enamasti sünteetilist sangviini kas ümmarguste või kandiliste pulkadena. On olemas ka puitümbrisega sangviinipulkasid ehk sangviinipliiatseid. Sangviiniga kaeti antiikskupltuure ja tehti freskomaali eeljoonistusi. Sangviini õitseaeg oli XVIII sajandil. Eriliselt populaarne oli kombinatsioon "kolm kriiti" e. "trois crayons" (valge kriit, sangviin, itaalia pliiats või süsi)
kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. · Tekib juurde uut maakoort- tekib ookeani keskahelik · Ookeani keskahelik võib ulatuda üle merepinna-tekivad saared. · Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2 15cm aastas. · Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. · Aktiivne vulkaaniline tegevus. · Seda protsessi võib näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul. C. Mandrilaamade põrkumine · Laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks; 5
LAAMADE LIIKUMINE KÜLJETSI Millised geoloogilised protsessid toimuvad skeemil kujutatud piirkonnas? Tähistage joonisel piirkond, kus tõenäoliselt toimub kivimite moondumine Joonisel kujutatud piirkonnale on iseloomulik: A. vulkaaniliste saarte teke B. tugevad maavärinad C. kurdmäestike teke D. uue maakoore teke (Kaart laamadega, kus tähistatud mõni piirkond) Kaardil tähistatud kohas toimub: A. laamade põrkumine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja uue maakoore teke B. laamade lahknemine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja kurdmäestike teke C. laamade lahknemine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja uue maakoore teke D. laamade lahknemine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja kurdmäestike teke 8. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning liigitamist kuju (kiht- ja kilpvulkaan) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed, passiivsed ja kustunud vulkaanid); (teadmised. Kaart)
antitsüklon, soe ja külm front, mussoon, passaat, kasvuhoonegaas, kasvuhooneefekt, osoonikiht, happesademed, sudu; Sudu tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits) segunevad uduga (õhuniiskusega). Happesademete tekkepõhjused: Inimtegevus: fossiilsete kütuste (nafta, kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli-ja lämmastikuühendid SO2, NOX, (peamine happevihmade põhjustaja), metallisulatamine , metsatulekahjud CO2 looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus SO2, äike. happesademete tagajärjed: 1. Kahjustuvad eelkõige okaspuud(metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. "Must Kolmnurk" Tsehhi, Poola, Saksamaa piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste. 2
möödub.(5) Varem on kosmosesond Merkuuri uurinud vaid kaks korda, seni arvati, et oma pinnastruktuuride poolest sarnaneb Merkuur Kuule. Kogutud andmed väidavad midagi hoopis muud. "Olime väga üllatunud. Merkuuri pind polnud sugugi selline nagu oodanud olime," lausus kosmoseuuringute juht Sean Solomon. Luisa Procter, John Hopkinsi nimelise ülikooli kosmofüüsika laboratooriumi juhataja, selgitas:" Meil ei ole enam mingit kahtlust, et Merkuuri pinnal on aset leidnud vulkaaniline tegevus." Merkuuri on varem uuritud vastavalt 1974. ja 1975. aastal, kui kosmosesond Mariner 10 möödus Merkuurist kolmel korral ning kaardistas ligi 45% planeedi pinnast. NASA kosmoselaev Messenger on saatnud Maale värskeid pilte Merkuurist, sealhulgas ühest Päikesesüsteemi suurimast löögikraatrist. Piltidelt on esimest korda täies hiilguses näha Calorise bassein, 1300 kilomeetrise läbimõõduga kraater, mille tekitas arvatavasti 3 kuni 3,5 miljardi aasta eest Merkuurile
Virmalisi teistel planeetidel Virmalisi on võimalik näha ka teistel planeetidel. 1994.-95. aastal pildistas Hubble'i taevateleskoop Jupiteri atmosfääris mitmel korral virmalisi. Kuna seal esineb pigem vesinikku, tuli virmaliste jälgimiseks kasutada ultraviolettkiirtele tundlikku kaamerat. Jupiteri virmalised erinevad Maa virmalistest veel ka seetõttu, et need ei ole põhjustatud Päikeselt saabunud päikesetuulest. Laetud osakesi tarnib Jupiteri jaoks tema vulkaaniline kaaslane Io, millel toimuvad vulkaanipursked paiskavad samuti kosmosesse hulga laetud osakesi. On loomulik, et virmalisi uuritakse eelkõige seal, kus neid esineb kõige rohkem. Soomlased on kõige enam pühendunud virmaliste uurijad. Küllap kasvab ionosfääri uurimine edaspidi veelgi, sest lähituleviku mastaapsed kommunikatsiooniprojektid eeldavad ionosfääris toimuva veelgi paremat tundmist. Ka meie võiksime proovida kasvõi kord elus neid kummalisi
12. Karstumine- kivimite lahustumine liikuva põhjavee murendava toime tõttu. 13. Keemiline murenemine- on kivimeid moodustavate mineraalide keemiline murenemine. 14. Kivimite ringe- on järjestikuste protsesside ahel, mis hõlmab kivimite moodustumist, murenemist ja moondumist. 15. Kontinentaalne e. Mandririft- kontinentaalse koore rebend, tüüpiliselt pangasmäestikulise reljeefiga. 16. Kuum täpp-vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala. 17. Laama sukeldumine e. Subduktsioon-ookeanilise laama vajumine vahevöösse. 18. Leetumine- liigse vee poolt huumus ja mineraalse materjali uhtumine mulla alumistesse kihtidesse. Tekivad leetehorisondid. 19. Leostumine- protsess mullas, mille käigus liigse vee poolt kantakse soolad sügavamale. 20. Nõlvaprotsessid- raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. 21. Purskekivimid- vulkaani pursatud laavast tardunud kivimid. 22
kui populaarsemad turistidel purjelauad tingitud kõrgedega lainetega. Populaarsemad rannad Kariibi mere rannikunitel, Punta de Palma ja Livingstone, on kombeks puhata seal lapsedega see tõttu, et seal on väiksed lainet. Guatemala piirneb Beliziga, , El Salvadoriga, Hondurasiga ja Mehhikoga. Territoorium: Üle poole Guatemala territooriumi kuulub mäestiku mägipiirkondade Kordiljeride tsooni, kõrgeim mäe volcano Tajamulco (4220 m) Vulkaaniline mäed Sierra de los Cuchumatanes ja Sierra de Las Minas, liigub põhja osaga koos madala-mäed Alta Verapaz. Belizi poolt Guatemala poole paiknevad Maya mäed. Metsaga hõlmatud umbes 83% riigi territooriumit. Vulkaanid: riigi territooriumil on 33 vulkaane, mille 3 on ohtu. Kõige kuulsamad vulkaanid Agua ,Pacaya (viimane võimas purskas 1965). Kliima: troopiline, keskmine aastane temperatuur rannikul ja tasandikul on 23-27°, 20 °-15
Nii mürgised heitgaasid kui tolm võivad põhjustada või süvendada nende haigusi. Sudu tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits) segunevad uduga (õhuniiskusega). Happesademete tekkepõhjused: Inimtegevus: fossiilsete kütuste (nafta, kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid SO2, NOx, (peamine happevihmade põhjustaja), metallisulatamine; metsatulekahjud CO Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus SO2, äike. Happesademete tagajärjed: 1. Kahjustuvad eelkõige okaspuud(metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. "Must Kolmnurk" Tsehhi, Poola, Saksama piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida- Lapimaal SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste 2. Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed
Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood 5 (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust.
Kuu vanus Keegi ei tea Kuu täpset vanust. Kuu peal on kive, mille vanus 3,1 ja 3,9 miljardi aasta vahel, kus mõned kivid ulatuvad 4,6 miljardi aastani. Otsustades kivimite põhjal on Kuu ilmselt Maast vanem. Enamik Kuust sulas vulkaanilise tegevuse tagajärjel umbes 4,5 miljardi aasta eest. Umbes 4 miljardi aasta eest toimus Kuu pommitamine kosmosetolmuga, mille läbimõõt võis ulatuda 160 kilomeetrini. Sellel ajal toimub aktiivne vulkaaniline tegevus, mis peatus üle 3 miljardi aasta tagasi. Uuringud näitavad, et Kuu on viimase 3 miljardi aasta vältel olnud üsna rahulik. 7 Kivimid ja Kuu pind Kuu meredes on basaldid, mis koosnevad põhiliselt: pürkoseenist, plagioklassist, ilmeniidist ja oliviinist. Need kivimid sisaldavad rohkesti rauda, titaani ja haruldasi muldmetalle (EE, 7.köide, lk 245). Kuu kivimid on võrreldavad Maa aluseliste magmakivimitega
mingi loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine. · Suktessioon e. koosluste vahetus ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul, on seotud koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemisega ning viivad uue koosluse kujunemiseni. · Primaarne suktsessioon koosluste vahetus algab tühjalt kohalt nagu liivaluited, uus vulkaaniline pinnas, kivi või jää alt vabanenud pinnas · Sekundaarne suktsessioon koosluste vahetus algab kohas, kust esialgne kooslus on tule, üleujutuse, tormi või metsaraie tõttu hävinud · Autogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad koosluse sisemised tegurid nagu pinnase kinnistumine, mullateke, taimede varjutamine teiste taimede poolt jms. · Allogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad välistegurid nagu kliima,
piirkondadega. Mandrilaamade liikumise tüüpilised elemendid Veenusel siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse Veenuse koore väiksemat paksust ja suuremat painduvust. Pinnaseproovid näitavad näiteks graniidi ja basaldi olemasolu. Suur osa Veenuse pinnast on kaetud laavavooludega. Hiljutised avastused näitasid, et Veenus on ka praegu vähestes kohtades vulkaaniliselt aktiivne. Vanim maa-ala Veenusel paistab olevat umbes 800 miljonit aastat vana. Ulatuslik vulkaaniline tegevus hävitas täielikult varasema pinna koos kõigi võimalike suuremate kraatritega Veenuse varasemast ajast. Veenuse atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist. Vähesel määral leidub ka vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Mitme kilomeetri paksused pilvekihid varjavad täielikult meie vaate Veenuse pinnale. Tihe atmosfäär põhjustab Veenusel kasvuhooneefekti, mis tõstab temperatuuri
MARSS. 2 kaaslast e kuud- Phobos-hirm ja Deimos-õudus. Kaugus Päikesest 228 mlj km. Keskmine temp. -50C. Tihedus 3,9 g/cm3. Läbimõõt 6787 km. Magnetväli puudub. Massi iseloomustab polaarmütsikesed, mille mõõtkem aasta jooksul muutuvad, sest Marsil esinevad aastaajad, samas puudub Marsil magnetväli. JUPITER. Kaugus Päikesest 778 mlj km. Läbimõõt 142 800 km. Tihedus 1,3 g/cm3. Keskmine temp. -130C. Kaaslasi 20, neist kõige omapärasem on Jo (seal on vulkaaniline tegevus). Väga tugev magnetväli. SATURN. Kaugust Päikesest 1427 mlj km. Diameeter 120 600 km. Tihedus 0,7 g/cm3. Kesk. temp. -185C. 18 kaaslast, võib tulla ka juurde. Tugev magnetväli, rõngaste olemasolu. Suurim kaaslane- Titaan. Saturn on viimane planeet, mida näeb palja silmaga. URAAN. Kaugus Päikesest 2870 mlj km. Läbimõõt 51300 km. Tihedus 1,3 g/cm 3. Kesk. temp. -210C. 18 kaaslast. NEPTUUN. Kaugus Päikesest 4497 mlj. km. Läbimõõt 49 100 km. Tihedus 1,6 g/cm3. Kesk. temp
temperatuursuvepäevadel kuni 25 °C, kuid aastane keskmine temperatuur on päevasel ajal paarkümmend kraadi alla nulli, öisel ajal aga sada kraadi alla nulli. Inimene, kes kaalub Maal 80 kg on Marsil vaid 30 kg raske, sest Marsil on raskusjõud 2,7 korda väiksem. MARSI PINNASTIK Marsi teke Marss tekkis protoplaneetidena. Hiljem jahtudes tekkis talle tahke koorekiht, mis sattus meteoriitide intensiivse pommitamise alla. Planeedi siseenergia arvel toimus aktiivne vulkaaniline tegevus, mistõttu tekkisid rifid, praod, vallid ja vulkaankoonused. Pinnastikku kujundavad faktorid Meteoriitide langemine Marsile on avaldanud suurt mõju maastiku kujunemisele. Nagu Kuu, nii ka Marsi pinna iseloomulikuks jooneks on kraatrid. Nende jaotus läbimõõtude järgi on samuti enam-vähem sama, ainult väikeseid kraatreid on vähem. Viimast asjaolu võib hõlpsasti seletada erosiooni toimega. Marsi kraatrid on seega sama päritoluga kui Kuu omad, s.o. meteoriitsed
· Kõige vahetumat teavet, sellest et üks liik on teisest arenenud annab palentoloogia ehk teadus , mis uurib kivistunud jäänuseid (fossiile) , nende arenemist ja elutegevust. · Säilivad: loomade skeletiluud, tigude kojad, taimede seemned ja lehed. · Kuidas? · Surnud orgaanilised ained pidid mattuma mineraalainetega. · Peale kivististe on leitud ka jäänuseid: · Merevaigust mis ei ole midagi muud kui okaspuude kivistunud vaik · Liustikud · Vulkaaniline tuhk · Palentoloogia · Palentoloogilised leiud näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. · Mida vanemad on kihid, seda lihtsama ehitusega on organismide jäänused. · Kivimite vanus tehakse kindlaks radioaktiivsete elementi põhjal . Kasutatakse 236 U (uraan) lagunemist uurides. · Igal radioaktiivsel elemendil on oma poolestusaeg, nt U 4,5 miljonit aastat. 3
domineerib Nakdong jõgi. Kuna mägine piirkond on peamiselt poolsaare idaosas voolavad peamised jõed läände. Kaks erandit on lõunasse voolavad Nakdongi jõgi (Nakdonggang) ja Seomjini jõgi (Seomjingang). Maa kogupindala on 98 480 ruutkilomeetrit, millest maismaad on 98 190 ja vett 290 ruutkilomeetrit. Lõuna-Korea lääne- ja lõunarannikul asuvad umbes kolmtuhat saart, mis on enamasti väikesed ja asustamata. Riigi suurim saar on vulkaaniline Jeju-do saar, pindalaga 1845 ruutkilomeetrit, mis asub saare lõunakaldal. Lõuna-Korea kõrgeim punkt on Hallasan. See on kustunud vulkaan ja ulatub 1950 meetri kõrgusele merepinnast. Riigi pealinn on Seoul, mille kaugus Tallinnast linnulennul on 7129 km. Rahvaarv Korea Vabariigis oli 2003 aasta andmetel 48 289 037. 2007. aasta oktoobris aga ületas rahvaarv 50 miljoni piiri. Lõuna-Koreas on konstitutsiooniline demokraatia. Valitsus on jagatud kolmeks haruks:
13.Kriit Õistaimede teke 14.Paleogeen Lindude ja imetajate areng, dinosauruste väljasuremine 15.Neogeen Jääaegade ajastu 16.Kvaternaar Inimese eellased 2.LITOSFÄÄR Pangasmäestik – laamade lahknemispiirile, makoore rebestusvööndisse tekkinud mäestik, mis koosneb kerkinud ja vajunud kivimiplokidest. Kuum täpp – süvavahevööst kerkiva kuuma ja sulava kivimimassi ehk pluumi tõusukoht Maa pinnal, kuhu tekib vulkaan või vulkaaniline ala. Kontinentaalne rift – venituspingete tagajärjel tekkinud mandrilise maakoore kolmeharuline rebend. Maavärina kolle ehk fookus – koht maapõues, kust algab kivimite rebestamine. Epitsenter ehk kese –maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas Seismilised lained – kivimikeskkonna elastsed deformatsioonid. Richteri skaala – maavärinat iseloomustatakse magnituudides. Kivim Pilt Omadused Kasutamine
Arvatakse, et inimeste ja simpansite ühine eellane elas 5 miljonit aastat tagasi. Homo sapiensi varaseimad leiud on 194 000 aastat vanad. Pleistotseenis(1,8 miljonit aastat tagasi-10 tuhat aastat tagasi) toimus korduvate ,,jääaegade" vaheldumine, mis tõi kaasa õhuniiskuse kõikumised, mis omakorda tõid kaasa erinevaid muutusi, nt õhuniiskus vähenes ja Sahara hakkas kõrbestuma. Samaaegselt toimusid tektoonilised protsessid, mille käigus tekkis nt Aafrika vulkaaniline vööde, mis muutsid globaalset kliimat ning põhjustasid suuri lokaalseid muudatusi, mis olid tihtipeale väga tähtsad inimese evolutsioonis. Nimelt muutused kliimaga kas soodustasid või töötasid vastu loomade ja taimede levikule, mis on otseses seoses inimese arvukuse ja globaalse paiknemisega. Näiteks temperatuuri langemisega kaasnes lehtmetsade piiri taandumine lõunasse ja tõusmisel liikus tasapisi taas põhjapoole. Tektooniliste protsesside tagajärjel tekkis u 15 miljonit aastat
Happevihmade tagajärjel on Euroopas mägedes hävinud ulatuslikul alal okaspuumetsi. 36) Vulkaanipurse - selle tagajärjel kandub atmosfääri kõige enam tahket materjali. Eriti palju paiskub õhku väävli ühendeid. Vulkaaniline tuhk võib atmosfääri läbipaistvust vähendada väga olulisel määral. Katastroofilise vulkaanipurske korral lendab terve vulkaanikoonus maa sisejõudude toimel vastu taevast, siis kandub tahke materjal isegi stratosfääri (Tambora 1816, Krakatau 1889).
,,ookeanidest sündinud" kaasaegse geoloogia paradigma. Ookeanide geoloogilise tundmaõppimise protsessi tulemus. Ookeanipõhja geomorfoloofilised provintsid : Keskahelik ookeaniline riftiahelik. Transformmurrangud. Süvaookeani nõgu abüssaalne tasandik. Vulkaanilised mäed, joonelised ahelikud, vulkaanilised platood. Mandriline vöönd ookeani äär. Passiivne : self(uppunud maismaa), mandrinõlv, mandrijalam. Aktiivne : lisaks veel ookeanisüvik ja vulkaaniline saarkaar või vulkaaniline mandriäär (kurdmäestik). Vahel ka transformmurrang. Atlandi ookean on passiivsete äärtega, Vaikne ookean aktiivsete äärtega. Transformmurrang nihkemurrang. Ookeni keskaheliku kahtirebend. Osa ahelikust on nihkes. Ookeanipõhja maavärinad tekivad transformmurrangu selles osas kus plaadid liiguvad teineteisele vastu. Mõnes kohas kulgeb transformmurrang ka mandrilise maakoore äärest. San andreas ka maapinnal osalt. Maateaduste alused I (26.sept)
OOBOLUS LIIV(AKIVI) Ordoviitsiumi ajastu setetest tähtsal kohal. Selles esineb koos purdmaterjaliga massiliselt fosforiidist koosnevaid käsijalgsete Obolus`te karbikaasi. Karbikaaned moodustavad liivakivis võrdlemisi suuri oboluskonglomeraadi läätsi, millede läbimõõt kõigub mõnest meetrist mõne kilomeetrini ja paksus mõnest sentimeetrist ühe meetrini ja enam. Kasutatakse fosforiidimaagina fosforväetiste valmistamiseks. PIMSS Pimss on happelise koostisega õhuline vulkaaniline kivim. Pimss moodustub plahvatuslike vulkaanipursete käigus happelisest ehk ränirikkast magmast. Pimss on tardunud silikaatne vaht, mis sisaldab enam vesiikuleid (tühikuid) kui kivimassi ennast. Seetõttu on pimss nii kerge, et ujub enamasti vees. Värvuselt on pimss hele, struktuurilt klaasjas. Pimsi vahtja tekstuuri põhjustajaks on rõhu vähenedes magmast vabanenud gaasid, mis viskoossest ränirikkast magmast väljapääsu pole leidnud
Kõik atmosfääris olevad lisandid sadenevad lõpuks Maa külgetõmbejõu tõttu tagasi maapinnale. Eristatakse kahte vormi: kuivsadenemine ja märgsadenemine. Kuivsadenemise käigus pinnas reageerib ja võib tekkida adorptsioon. Märgsadenemise puhul ühendid lahustuvad sademetes ning sajavad alla. Õhusaaste levikut mõjutab atmosfääri üldine tsirkulatsioon. Ilmastik saasteallika ümber määrab, missuguste omadustega saasteained ringlusse lähevad. Looduslikud õhusaasteallikad. Vulkaaniline tegevus eraldub väävliühendeid, kloor- ja fluorvesinikke Bioloogiline lagunemine tekib vesiniksulfiidi Metsatulekahjud eraldub suitsu, tolmu, tuhka Äike eraldub lämmastikoksiide ja osooni Metaan tekib loomade seedimisest Õhku saastavad paljud meile märkamatud tegevused, näiteks satub kosmilist tolmu planeedi Maa igale ruutkilomeetrile aastas 0,07 kg. Inimtekkelised õhusaasteallikad. Inimene vajab eluks palju energiat
Vogeeside mäed. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Pind kulunud. Tema keskel on Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo vanade koonuste ja kraatritega. Lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood. Massiivis on 1200 kuni 1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust. Rhône jõest lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik. Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on väga kõrged mäed.
septembrini. Antarktika Lõunapoolkeral on temperatuur langenud umbes 0,2° C iga kümnendi kohta. Mõõtmistulemused näitavad temperatuuri langemist ka Antarktika sisemaal ja idaosas. Samas on pidevalt soojenenud Lääne-Antarktika. Sealsed liustikud on viimase kümne aasta jooksul oluliselt kiiremini liikuma hakanud. Põhjuseks on ookeanist lähtuv soe voolus, mis pääseb liustiku suudmeni jääd altpoolt sulatama. Muutuste taga võib olla ka Antarktika vulkaaniline aktiivsus. Antarktika Liustikud Liustike jäämass oleneb lokaalsest kliimast ehk milline on sulavee äravoolu ja jää juurdekasvu tasakaal. Et liustik püsiks, peab jää juurdekasv ületama äravoolu. Juurdekasvu tagavad sademed. Kõvast pakasest üksi ei piisa, kui lund pole või on vähe. Suurimad mandrijää levikualad on ümbritsetud ookeanidest, mis on valdava osa aastast jääkatteta ning seetõttu pidevaks sademete allikaks. Viimastel kümnenditel on ülekaalus liustike taandumised
süsihappegaas (põlemisprotsessi kaasprodukt), metaan (põllumajandus, olmeprügilad), dilämmastikoksiid (N2O) (lämmastikku sisaldavate väetiste kasutamine põllumajanduses). Kasvuhoone efekt on vajalik normaalseks eluks Maal. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, siis maakera keskmine temperatuur oleks 18 kraadi Celsiuse järgi, praeguse +15 kraadi asemel. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu. Kasvuhoone efektil on ka looduslikud tegurid vulkaaniline tegevus, looduslikud põlengud. Suur osa metaani eraldub märgaladest, soodest ja rabadest. Probleem tekib siis, kui antropogeenselt selle hulka suurendatakse paisates gaase atmosfääri. Need gaasid toimivad kui kasvuhoone klaaskatus. Inimtegevusel tekkiva lisasoojenemise ehk suurenenud kasvuhoonefekti tulemusena tõuseb keskmine õhutemperatuur ja selle tõusu kiirus Maal. 9. Kuidas kasvuhooneefekt ja prognoositav temperatuuri tõus taimi mõjutavad?
Litosfääri laamd liiguvad teineteise suhtes kiirusega 2-20cm/a 47. Vulkanism Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevöös ja maakoores ning selle tungimist maapinnale Magma gaase sisaldav silikaatne looduslik sulam. Enamiku gaasilistest ühenditest kaotanud magmat mis purskab vulkaanist nimetatalse laavaks. Vulkaan on looduslik lõhe või lõõr, mille kaudu gaasilises, vedelas ja tahkes olekus vulkaaniline materjal maapinnale tungib. Vulkaaniks peetakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Lõõmpilv e püroklastiline on kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv. Tefra e vulkaaniline sete on vulkaanist väljapaiskunud materjal. 48. Geisrid, fumaroolid Fumaroolid mädalõhn,väävliühendid,lõhe. Pideva joana maapinnale voolavaid kuumaveeallikaid nimetatakse termideks.
Imetaja: grööni vaal (Balaena mysticetus; 1983). Kala: idalõhe (Oncorhynchus tsawytscha; 1963). Mineraal: kuld (1968) .Kalliskivi: nefriit (1986). Spordiala: koerarakendisõit (1972). Moto: North to the future `Põhja poole tulevikku'. 1.4 Osariigiks saamise aeg: 3. jaanuar 1959 (49. osariik). 1.5 Geograafilised eripärad: Pindala: 1 530 699 km koos Aleuutide ja Alexanderi saarestikuga (1. koht). Pinnamood: Poolsaart läbib vulkaaniline Aleuudi ahelik, mis edelas jätkub Aleuudi saarestikuna. Põhja-Ameerika kõrgeim mäetipp McKinley asub Kordiljeeride kõrgemas osas Alaska ahelikus. Keskosas asub Yukoni platoo. Domineerib mäetundra. Põhjaosas on Brooksi mäeahelik. Kõrgeim koht: Mount McKinley (Denali maakond), enamasti pilvedesse mähkunud 6194 m kõrgune mägi on USA ja Põhja_Ameerika kõrgeim tipp. Madalaim koht: Vaikne ookean. Suured jõed: Yukon, Tanana, Kuskokwim
Märkida tuleb ka, et K räägib evolutsioonist eelkõige molekulaarsel tasandil, sest fenotüübilised muutused on tõepoolest ka tema sõnul valdavalt LV teene. 8. Evolutsioonipuu ja katastroofid MAT AEGKOND VÄLJASUREMINE (hukkunud/säilunud sugukonnad) 455 hiline Ordoviitsium 0,21 (65/310) 370 hiline Devon 0,21 (68/322) 255 hiline Perm 0,63 (220/348) tugev vulkaaniline aktiivsus mürgitas ookeani 220 hiline Triias 0,10 (18/178) 65 hiline Kriit 0,11 (46/425) Yucatani poolsaare meteoriit -passiivne asendumine 1 liik sureb vaikselt välja ja pärast seda hakkab teine vohama -masshäving 1 liik kaob järsult, siis natukese aja pärast hakkab teine vohama -konkurents 1 liik kaob ja teine samal ajal kasvab 1 sööb teise välja -dinosaurus vs
Vulkaanid, mis enam kunagi ei purska, on kustunud vulkaanid. Väga raske on kindlalt öelda, kas vulkaan on tõeliselt kustunud või ainult puhkab. Näiteks 1973.a. hakkas ootamatult purskama vulkaan Heimaey saarel Islandi rannikul ning hävitas 300 hoonet. Ometi peeti vulkaani kustunuks, sest ta polnud juba vähemalt 5000 aastat tegutsenud. Ookeanide põhjas on palju vulkaane. Mõned neist kasvavad nii kõrgeks, et kerkivad uute saartena üle merepinna. Island on ka vulkaaniline saar, mis kasvab iga vulkaanipurskega suuremaks. 8 2010 aasta esimesel poolel purskas Islandil vulkaan nimega Eyjafallajökulli. (LISA4) Vulkaanipurske tagajärjel õhku paiskunud tolmupilved peatasid mitmelpool lennuliikluse liikluse umbes nädalaks ajaks. Tornaadod Tornaado on tugev õhukeeris, mis tekib võimsa rünkpilve all ja laskub siis hiigelsuure tumeda pilvesambana alla maapinnale
Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine Settekivim- setete kuhjumise ja tahke osa, mille paksus on 50-200km. On kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liigenenud laamadeks. liitumise, käigus tekkinud kivimid. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus Moondekivim- maakoores kõrgenenud kivimid on mõningaselt ülessulanud rõhu ja temperatuuri tingimustes (plastilises olekus). Sellel triivivad moodustunud kivimid. litosfääri laamad. Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu. koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis Maalihe- suure pinnasetüki liikumine jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks mööda nõlva alla. välistuumaks. Murend- väga erineva peensusastmega Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv tükiline materjal, ...
HAWAII SAARESTIKU JA KANAARI SAARESTIKU GEOGRAAFILINE VÕRDLUS Referaat TALLINN 2014 Sisukord 1Sissejuhatus...............................................................................................................................3 2Hawaii saarestik........................................................................................................................4 2.1Üldiseloomustus.................................................................................................................4 2.2Avastuslugu........................................................................................................................4 2.3Suuremad saared................................................................................................................4 2.4Geoloogia...................................................................................................................
Tallinna 21.Kool Liisa Aavik 11C Raamatu ,,Nero" analüüs Õpetaja: Tiina Meeri Tallinn 2012 2 Kokkuvõtted kahe peatüki kaupa Esimene raamat Ptk I-II Artemidoruse ,,õde" Acte palub Nerolt venna eest armu ning seda Artemidorus ka saab. Keiser räägib emale oma tunnetest Acte vastu. Tema ema saab pahaseks, kuna ta tahab et Nero rohkem oma tulevasest talle määratud naisest Octaviast hooliks. Ptk III-IV Nero läheb ühes oma õpetaja Tigellinusega linna peale, kus, kohtab Actet ning avaldab talle austust. Acte tunneb endas tundeid tärkavat, kuid ristiusk käsib teda Nerost eemale hoida. Ta põgeneb ja kaob jäljetult Nero ja Nicodemuse eest, kes teda patule tahaksid õhutada. Ptk V-VI Nero vestleb Senecaga oma tundemaailmast ning abiellub külma Octaviaga, keda ta ei armasta. Ptk VII-VIII Octavia ja Nero peavad suurt pidu. Üles tõusevad mitmed keerulised armulood ning võimuprobleemid...
Klaas on igapäevaselt meid ümbritsev materjal, mis oma olemuselt on lihtne, loogiline ja arusaadav, kuid samas salapärane ning fantaasiale palju võimalusi pakkuv materjal. Materjalina tundub klaas habras, kuid oma omadustelt on see siiski uskumatult tugev, raskesti kuluv ja läbipaistev materjal, millest saab valmistada väga vastupidavaid ja omapäraseid praktilisi lahendusi kodukaunistamiseks.Klaasi kasutamise ajalugu on pikk. Juba kiviajal avastati omapärane looduslik klaas, vulkaaniline kivim obsidiaan. Klaasi kasutati kaunistuselemendina nõude glasuurimisel umbes 1500. aasta paiku enne meie aega Egiptuses ja Mesopotaamias. Esimesi klaasipuhumistehnikaid katsetati 1. sajandil enne Kristust ning sellest sai alguse klaasesemete valmistamine. 1. KLAAS 1. Funktsioonid ja omadused Ulatusliku arendustöö tulemusena on klaas muutunud ehituskonstruktsiooni aktiivseks osaks, mille ülesandeks on kanda erinevaid funktsioone. Peamisteks funktsioonideks on energia
VULKANISM JA MAAVÄRINAD vulkanism – protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevöös ja maakoores ning selle tungimist maapinnale magma – gaase sisaldav silikaatne looduslik sulam, mis tekib vahevöö ülaosas või maakoores laava – enamiku gaasilistest ühenditest kaotanud magma, mis purskab vulkaanist vulkaan – looduslik lõhe või lõõr, mille kaudu gaasilises, vedelas ja tahkes olekus vulkaaniline materjal maapinnale tungib. Vulkaaniks peetakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal o suurimad vulkaanid tekivad laamade kokkupõrkealas o vulkaani purse võib olla plahvatuslik või pidev laava ja suitsu immitsemine kraatrist või pragudest. Sõltub vulkaani ehitusest ja kivimite happelisusest o magma võib olla tahkes, veelas või gaasilises olekus o kui laava jahtub, ta tumeneb
o Enamasti vulkaanilised (Hawaii, Galapagos, Kanaarid) või korallilised (korallrahu on tõusnud või merepind on madaldunud) o Algselt elu pole olnud, kaugleviga on organismid tulnud ja seal evolutsioneerunud · Mandrilähedased o Madala meretaseme korral mandriga ühenduses · Isoleeritud o On kogu aeg olnud täielikult isoleeritud · Atollid rõngassaared algselt on vulkaaniline mägi, mis erodeerub üsna kiiresti, aga parajas sügavuses mäe ümbruses on korallid väga aktiivselt tegutsenud ja moodustunud rõnga, mis merepinna langemisel või maapinna kerkimisel on tekitanud rõngassaare. Keskel asub laguun. Saarte elurikkus saarte dünaamiline liigirikkus 1967 (Robert H. MacArthur, Edward O. Wilson) · Liikide hulk sesoses pindalaga suureneb kui on suurem pindala, on rohkem liike
ookeanides, kus vee väljasurve tõttu on kaal väiksem, hoopis suuremad loomad, kui maismaal (nt. sinivaalad). Marsi pind Marss on üsna ebatasane planeet. Suurimaks kõrgustevaheks on 27 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Pinnase põhikomponendiks on kvartsliivas olevad limoniidi ja raud(III)oksiidi lisandid. Marss tekkis protoplaneetidena. Hiljem jahtudes tekkis talle tahke koorekiht, mis sattus meteoriitide intensiivse pommitamise alla. Planeedi siseenergia arvel toimus aktiivne vulkaaniline tegevus, mistõttu tekkisid rifid, praod, vallid ja vulkaankoonused. Meteoriitide langemine Marsile on avaldanud suurt mõju maastiku kujunemisele. Eriti tugev oli meteoriidisadu esimesel poolel miljardil aastal pärast planeetide teket. Suurte meteoriitide kukkumisest Marsile annavad tunnistust hiiglaslikud orud. Siinkohal võib ühe näitena tuua Hellase mere, mille läbimõõt on üle 1000 kilomeetri. Üheaegselt kraatritega tekkisid ka ringstruktuurid, mida võime näha ka Kuul.
Moodustusid polüpeptiidid. · Kolmandal etapil organiseerusid polümeersed orgaanilised ühendid suhteliselt püsivateks ja ümbritsevast keskkonnast suuremal või väiksemal määral eristuvateks molekulide kogumiteks. Keemiliste reaktsioonideks vajalik energiat saadi peale päikesekiirguse veel kosmiline kiirgus, radioaktiivne kiirgus, õhuelekter ja vulkaaniline tegevus. 3) Bioloogiline evolutsioon elu areng maal esimestest elusolestest inimeseni. Esimeste elusoleste ilmumine maale elu tekkis maal umbes 3,7...4 miljardit aastat tagasi. Elu arenes esialgu vees ainuraksete organismidena millest arenesid ainuraksed organismid, kellest omakorda said hulkraksed organismid ja siis saabusid maismaale esimesed taimed neile tulid järgi loomad ning lõpuks inimene
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
