1931. a. Suvel tekitasid paduvihmad umbes 20 m kõrguse allavoolu liikuva laine, mis lõpuks mitmesse lisajõkke jõudes hääbus. Tohutud veemassid ujutasid üle terved maakonnad. Hakkasid levima nakkushaigused, inimesid nälgisid. Tol suvel kaotas oma elu 1 400 000 inimest. -5- Vulkaanid Vulkaan on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Kõrgeim vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril (6891 m), kuid arvestades vaid ajaloolisel ajal tegutsenuid on kõrgemaiks Llullaillaco (6739 m). Inimesed on läbi ajaloo olnud vulkaanidega tihedalt seotud, sest nende ümbruses levivad viljakad mullad
Kiirel jahtumisel ei jõua korrapärased struktuurid tekkida ja moodustub amorfne klaasitaoline aine. Ränidioksiidi sisalduse järgi jagatakse magmat ja magmakivimeid happelised, keskmisteks, aluselisteks ja ultraaluselisteks. Kaks viimast väga vedelad, ka vähe gaasilist materjali. Laamad liiguvad kuna temperatuuri muutused põhjustavad kivimimasside tõusu ja vajumist. Vahevöös litosfääri all. Vaba ruumi laamade vahel pole.. Nii lahknemise kui sukeldumisega kaasneb vulkaaniline aktiivsus. Enamik vulkaane seotud laamade liikumisega, mõningad palju sügavamate maa siseste protsessidega vulkaanid kuumadel täppidel Kuumad täpid on piirkonnad, kus kuum tahke kivimaine tõuseb vahevöö sügavusest. Kuum täpp alati ühel kohal, tema peal liigub aga laama tekkinud ahelikku võivad moodustuda saarestikud (hawaii) Maar vulkaanilise plahvatuse tagajärjel tekkinud negatiivne pinnavorm. Lameda, madala põhjaga laiad vulkaanilised kraatrid. Enamasti täitunud veega
· Pilvepiiril on see aga 350 km/h · Arvatavasti olid kunagi suured veevarud, aga need keesid ära · Pinnas on suhteliselt kuiv Pinnas · Suurem osa Veenuse pinnast on tasaselt kulgev lauskmaa väikeste mäeahelikega · Ka esineb mitmeid madalikke · Kaks kõrgemat piirkonda on Ishtar Terra põhjapoolkeral (umbes Austraalia suurune) · Ja Aphrodite Terra piki ekvaatorit (umbes Lõuna-Ameerika suurune) · Ishtaris asub ka kõrgeim mägi Maxwell Montes Vulkaaniline tegevus · Suurem osa pinnast on kaetud laavavooludega · Mitmed varjatud vulkaanid nagu Sif Mons · Hiljuti avastati, et Veenus on ka praegu vulkaaniliselt aktiivne, kuid ainult vähestes kohtades · Suurem osa on olud geoloogiliselt Veenuse vulkaan üsna vaikne viimased paarsada miljonit aastat Kraatrid · Pole väikeseid kraatreid · Väiksemad meteoriid põlevad enne pinnale jõudmist tihedas atmosfääris ära
Reis läbi Ameerika Alustades matka Ameerika Ühendriikide kirdetipust, see tähendab Atlandi ookeani äärest Maine osariigist ja minnes edasi edela suunas, tuleb vastu Hudsoni jõgi (507 km) New Yorgi osariigis. Kohe peale seda on Niagara juga (mille alla kuulub tegelikult kolm juga, nende kõrgus on enamvähem sarnane (53-57 m), kokku voolab üle jugade ligi 3000 m3 sekundis). Loode suunda jäävad Ontario järv (pindala 19 477 km² ja suurim sügavus 237 m), Huroni järv (59 596 km² ja suurim sügavus 229 m), Michigani järv (pindala 58 016 km² ja suurim sügavus 281 m) ja Ülemjärv (pindala 82 414 km² ja suurim sügavus 406 m), mis jäävad osaliselt Kanada alla, kagusse aga Apalatsid (kõrgeim tipp Mount Mitchell, 2037 m), millest voolab alla Tennessee jõgi (1049 km). Tennessee jõgi ja ka Ohio jõgi (2102 km) suubuvad mõlemad Mississippi jõkke (algab Itsasca järvest), mis voolab põhjast lõunasse üle USA, mis suubub Mehh...
MAAALA Uus-Meremaa koosneb kahest põhiliselt saarest (nimetatakse Põhja- ja Lõunasaareks, "Te-Ika-a-Maui" ja "Te Wai Pounamu" Maori keels) ja arvukatest väiksematest saartest. Kogu maa-ala suurus, 268,680 ruutkilomeetrit (103,738 ruutmiili), on natukene vähem kui seda on Itaalia ja Jaapan ning on veidike rohkem kui Inglismaa. rannajoone pikkus on umbes 15 134 km. Uus-Meremaa oma merealaga on maailma suuruselt seitsmes kinnine majanduslik tsoon, kattes üle nelja miljoni ruutkilomeetri, mis on 15 korda suurem kui maismaa-ala. MÄED Lõunasaar on saartest suurim ja on pikkuselt võrreldav Lõuna-Alpidega, kõrgeim tipp on Aoraki/Cooki mägi, mis on 3754 meetri kõrgune. Lõunasaarel on 18 mäetippu, mis on kõrgemad kui 3000 meetrit. Põhjasaar on vähem mägine kui Lõunasaar, kuid on vulkaaniline. Kõrgeim Põhjasaare mägi, Ruapehu mägi (2797 m), on praegugi aktiivne koonusvulkaan. KLIIMA Temperatuur langeb harva alla 0°C ega tõuse ka üle 30°C. Ilmastik...
* Californias Kahe mandrilise laama põrkumine * laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks * mandrilised laamad on liiga kõrged, et vahevöösse vajuda * maakoor muutub sellises kohas aina paksemaks * tugevad maavärinad * vulkaane ei esine, sest magma ei suuda tungida maapinnale * Himaalajas Mandriliste laamade lahknemine * ,,kuuma täpp" paikneb mandrilise laama all * magma pinge tekitab maakoores rebendi * tekib pangasmäestiku reljeefiga vulkaaniline ala * kivimassid võivad astenosfääris hakata üksteisest eemalduma, soodustades litosfääri rebenemist * lõpuks võib moodustuda ookeaniline rift, algab ookeanilise nõo areng * Hawaii saared ja Kanaari saared
Moondekivimid (sette- ja tardkivimitest kujunenud) 5. Mida nim. maakideks? Majanduslikku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid 6. Miks ja kuidas hakkab kivimaines vahevöös liikuma? Konvektsioon, ehk soojem materjal on kergem ja liigub üles, ja jahenev aine vajub alla, nii nagu toimub vee keemine 7. Nimeta 7 suuremat laamat. Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, India- austraalia, Vaikse ookeani, Nazca laam 8. Mis on kuum täpp? (kirjelda) Laamasisene vulkaaniline piirkond. Kui selle kohal triivib ookeaniline laam, siis see kuum täpp tekitab pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. 9. Kuidas nimetati kontinenti, mis moodustus 350 milj. a. tagasi? Pangea kontinent 10. Kuidas jaot. Vulkaane seisundi järgi? Kustunud, suikuvad (ajutine seisund), aktiivne 11. Kus enamus vulkaane paikneb? Enamasti litosfääri laamade piirialdadel ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis
Hilisemad tuhaladestuse vaatlused näitasid, et vulkaani peapurse kestis 2-3 tundi ning kraatri kohal moodustus suhteliselt tagasihoidlike mõõtmetega tuhapilv. Nevado del Ruizi purse ööl vastu 13. novembrit 1985 oli globaalse tähtsusega, sest plahvatuslikke purskeid võib ette tulla kõikjal, kus leidub sellist tüüpi vulkaane. Kuigi tegemist oli suhteliselt nõrga purskega, paiskas äkiline plahvatus kraatrist välja tulikuumi pimsskive ja üle kraatriservade voolav vulkaaniline purdmaterjal sulatas mõne hetkega mäenõlvu katnud lume ja jää. Kuumad veevood paiskusid kiirusega 150 km/h mööda nõlvu alla, haarasid endaga kaasa kive ja pinnast ning muutusid mudasteks laviinideks, mis sööstisid kiirust ja massi kogudes mööda jõeorge edasi. Mõnes laviinis oli muda ja kivikihi paksus kuni 50 m. Umbes 2,5 tundi pärast purske algust jõudsid võimsad laviinid kraatrist 50 km kaugusel Lagunilla jõe suudmes asuvasse Armero linna
Algab umbes 2900 km sügavuselt. Vahevöö kiht maa sisemuses, asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma. Ulatub samuti ligi 2900 km sügavusele. Mandriline maakoor mandrite ja mandrilavade alune maakooretüüp. Ookeaniline maakoor - ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Kihtvulkaan e. Liitvulkaan koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal.(suhteliselt suur ja pikaealine). Kilpvulkaan- lai ja lame vulkaan, mis mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Üks tuntumaid kilpvulkaane on vulkaan , mille ülemine osa moodustab Hawaii saare. Epitsenter punkt maapinnal maavärina tekkekoha kohal.
Dinosauruste piiratud geenifond ei võimaldanud neil kohastuda kiirelt asetleidnud muutustega. On teada, et toimusid klimaatilised muutused, mis kestsid kuni kriidiajastu lõpuni (globaalne jahenemine, mürgised gaasid, lühiajalised happevihmad), mis viisid paljude organismirühmade väljasuremisele nii maismaal kui meres, nii selgroogsete kui selgrootute hulgas. Vulkaaniline tegevus oli sel perioodil aktiviseerunud ja see võis õhku paisata tolmu, vähendada Maale jõudva päikesekiirguse hulka, mis omakorda võis põhjustada kliima jahenemise. Vulkaaniline tegevus peaks selgitama ka iriidiumi suurt hulka maapõues. Vulkaanilise tegevuse aktiviseerumise tingisid nähtavasti kontinentaalsed nihkumised. Välimistest põhjustest tingitud katastrofaalne väljasuremine. Selle hüpoteesi järgi põhjused võisid olla
nimistusse. Islandi pindala on 103 000 km². Kogu maa-alast moodustavad ülesharitud põllumaad 1%, karjamaad 20%, laavaga on kaetud 11% maast ja jääliustikega 12%, järved moodustavad 3% ning ülejäänud osal laiub tühermaa. Suurim ulatus läänest itta on ~5200 ja põhjast lõunasse ~3900 km. Üldkõrgus: 2210 m. Läbilõige 1 Läbilõige 2 Pinnamoe iseloomustus Erinevalt ülejäänud Põhjalast on Island geoloogiliselt väga noor. Island on vulkaaniline saar Atlandi ookeani keskahelikul, mis on tekkinud Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril. Atlandi ookeani keskaheliku vulkaanipursked osutusid sellel mäestikulõigul nii aktiivseteks, et lõpuks kerkisid ookeani kohale laava- ja tuhamassid, millest tekkis saar. Aktiivsuse põhjuseks on see, et Island ei paikne mitte üksnes ookeani keskahelikul, vaid ka kuuma täpi alal. Islandi saar koosneb 400600 m kõrgusest laavaplatoost, kuigi seal leidub ka kihtvulkaane
7. Varisemine kiireim, toimus suure kaldega nõlvadel, mille puhul raskusjõu mõjul nõlva jalami suunas liikuv materjali segunemine. 8. Voolamine mille puhul toimub raskusjõu mõjul nõlva jalami suunas liikuv materjali segunemine. 9. Kurdmäestik maakoore kokkusurumispiirkond. 10. Kuum täpp vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan v vulkaaniline ala. 11. Laam litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. 12. Laama sukeldumine ookenalise laama vajumine vahevöösse. 13. Laamade lahknemine ookeaniliste laamade ookeanide keskahelikust lähtuv üksteisest eemaldumine. 14. Maakoor mandrite, mägede, selfimerede all olev maakoor. 15. Moondekivim maakoores kõrgenenud rõhu ja temp tingimustes mood kivimid. 16. Nõlvaprotsessid raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju.
Uus-Meremaa Koostaja: Maiki Joakit Detsember 2008 Üldist Suuruselt Jaapaniga võrreldav Uus-Meremaa asub ülejäänud maailmast geograafiliselt väga kaugel.Selle esimesed asustajad olid Polüneesia maoorid.Eurooplaste saabudes 19.sajandil jäid maoorid vähemusse ja moodustavad nüüd vaid 8% kogu rahvastikust. Väikesearvuline rahvas võib nautida kodumaa mitmekesisust, nagu seda teevad ka paljud turistid. Uus- Meremaa on rikkalike maavaradega ja kõrge elatustasemega riik. See maa on moodustatud kahest suurest saarest ja paljudest väikestest saartest. Lõunasaare lääneosas asuv Alpi murrang on kahe tektoonilise laama vahepiiriks. Laamade vastastikune erisuunaline liikumine põhjustab piirkonnas maavärinaid. Mõlemal saarel leidub vulkaane,millest osa on aktiivsed.Lõunasaarel on palju kõrgeid mäetippe,mõned neist ulatuvad üle 3000meetri kõrgusele merepinnast. Vulkaaniline põhjasaar ja mägine lõunasaar Suhteliselt väike...
EDASI KOKKUVÕTE Kõige rohkem vulkaane asub Jaapanis (neid on seal üle 50). Jaapanit kutsutakse ka Tulemägede Maaks. Maailma kõige suurem Vulkaan asub Lõuna-Ameerikas Argentiinas ja see on Tupungato. See on niisama kõrge kui 20 ülestikku pandud Suurt Munamäge. Eestis ei ole ühtegi vulkaani. Tupungato Kasulikkusest · Vulkaaniline tuhk muudab mulla viljakaks, annab taimedele vajalikke toitaineid · Maapinnale heidetud kivimeid kasutatakse ehitusmaterjalidena · Armeenia pealinn Jerevan on ehitatud sellisest kivimist nimega tuff. Kasutatud materjalid · http://www.altech-nedar.nl/pictures/tulikivi/vulkaan. · http://www.khoral.com/staff/danielle/images/normal · http://www.onlineathens.com/images/040200/volcan jpg · http://kidport.net/RefLib/UsaGeography/Facts/Ha waii.htm · K. Ennok, I
Laamade liikumine III Laamade liikumine IV Mandriliste laamade põrkumine Mandriliste laamade põrkumine: · tekivad kõrged mäestikud, vulkaane ei esine. Nt Euraasia ja India laam. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine: Raskem ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ookeanis tekib sellesse kohta süvik. Ookeaniline maakoor hävib ja selle tulemusena tekivad magmakolded, mis omakorda põhjustavad vulkaane, mandrile tekib vulkaaniline mäestik. Tekivad maavärinad ja vulkaanid. Nt. Nazca laam ja LõunaAmeerika laam. Kuum täpp Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskolde tõusukoht Maapinnale, nad paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumata ega tee kaasa laamatriive. Kui selle kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. (Nt Havai). Paksu
rünnata Sürakuusat. Etna kraater Kõrgus 3330 m Asukoht Sitsiilia, Itaalia Koordinaadid 37° 44 3 N, 15° 0 16 E Tüüp Kihtvulkaan Purskas viimati 2011 Mõju inimestele Vulkaanipursetest õhku paiskuv tolm ja gaasid blokeerivad päikesevalguse jõudmist maapinnani ning võivad mitme aasta jooksul temperatuure alandada. Inimesed on läbi ajaloo olnud vulkaanidega tihedalt seotud, sest nende ümbruses levivad viljakad mullad. Samuti on leidnud kasutamist näiteks vulkaaniline kivim obsidiaan, mida kasutati lõikeriistadena. Ka tänapäeval on vulkaanid ja nende uurimine olulised, sest nendega on seotud paljud maavarad (näiteks sulfiidsed maagid ning väävel) ning nende vahetus ümbruses elab palju inimesi, keda tuleb ohu korral kiirelt evakueerida. Peale vulkaanipurset sadav vihm võib olla keemiat täis. Vulkaan võib pursata ka külade peale, ning nendes olevad gaasid on inimestele ohtlikud ning inimesed võivad seetõttu kaotada ka oma kodu. Etna 2002
tilgad. Erikaal on tavalistele kivimitele vastav Islandi puhul umbes 3 g/cm3, magma temperatuur maa sisemuses varieerub 900 kuni 1200 kraadini, atmosfääris toimub kiire jahtumine, aga vulkaani ümbruses võib ka mahalangenud tuhk olla veel küllaltki kuum. Väävligaaside lahustumine vihmavees põhjustab happelisi sademeid, mis võivad loodust kahjustada. Kahtlemata on ohtlik, tõenäoliselt see oht ei ulatu küll Eestisse. Vulkaaniline tuhk koosneb peentest teravaservalistest klaasikildudest, seega on ta ohtlikum kui tavaline pinnasest pärinev tolm. Tasapisi sajab alla, suuremad terad enne ja peenemad hiljem. Peen tolm ja aerosoolid võivad atmosfääris viibida kuni paar aastat ja teha mitu ringi ümber maakera. Islandi üks tuntumaid vulkanolooge, maateaduste instituudi geo-füüsika professor Pàll Einarsson räägib, et ühtegi märki Eyjafjallajökulli rahunemise kohta ei ole.
Vanus 4 miljardit 180 miljonit Tihedus 2,7 g/cm 3,0 g/cm Kivimkihid Settekivimid, Settekivimid, basalt graniit, basalt Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus Geoloogilised protsessid Uue maakoore teke Vulkaanilised saared Vulkaanipursked Maavärinad Vulkaanipurse Vulkaaniline Maavärin saar Kuumad täppid Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavusest laamade keskosade alla. Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Magma voolumine Maavärinad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse
ühendamisel. Roomlased hakkasid betooni valmistama umbes 150. aastal eKr ja kasutasid selles erinevat vulkaanilist tuhka. Ajapikku said nad targemaks ja hakkasid sideainena kasutama vaid ränihapperikast vulkaanilist tuhka putsolaani (it k pozzolana rossa ehk Pozzuoli punane), mis pärines umbes 20 kilomeetri kauguselt Roomast. Tänapäeva betoonehitised hakkavad kulumismärke näitama reeglina umbes 20 aastat pärast püstitamist, kuid roomlaste betooni sisse segatud vulkaaniline tuhk andis sellele fenomenaalse vastupidavuse. Eestis hakati tsemenditootmise vastu huvi tundma 1860. aastate lõpul, kui Kunda mõisa omanik John Girard de Soucanton tegi esimesed katsed valmistada kohapealsest merglist ja sinisavist tsementi. 1870.a. toodeti juba esimesed tonnid tsementi. Kõiki Kundas toodetavaid tsemendiliike võib kasutada maapealsetes, maa- ja veealustes betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonides, samuti ehitusmörtides koos lubja, savi või teiste
muudavad looduslikud veekogud ja mulla happeliseks. See omakorda muudab veeorganismide ja taimede elutingimused raskemaks. Y Tänapäeval ei ole õhu saastumise probleemid kõige teravamad mitte kõrgelt arenenud maades, vaid arenguriikides tihedalt asustatud piirkondades Vulkaanipursete mõju ilmastikule Kõige enam tahket materjali kandub atmosfääri vulkaanipursete tagajärjel. Eriti palju paiskub õhku väävliühendeid. Vulkaaniline tuhk võib atmosfääri läbipaistvust vähendada väga olulisel määral. Kui leiab aset nn katastroofiline vulkaanipurse, mille korral piltlikult öeldes terve vulkaanikoonus maa sisejõudude toimel vastu taevast lendab, siis kandub tahke materjal isegi stratosfääri. Sinna jääb see pikaks ajaks püsima ning kandub üldise õhu ringluse toimel kiiresti laiali üle kogu stratosfääri. Selle tulemusena päikesekiirguse juurdevool maale väheneb, mis
Berit Puusepp ja Gerta Jürjens 8.d klass PÜG Island Islandi üldandmed Pealinn Reykjavík. Islandi pindala -103 125 km². Elanike arv - 318 800 inimest.(2010) Rahvastiku tihedus- 3,2 in/km² Mandrijäätumine Pärast jääaja lõppu ei sulanud mandrijää Islandil tervikuna, vaid säilis kihtvulkaanide otsas jäämütsidena, mida islandi keeles nimetatakse jökull 'ideks. Praegugi katavad need 12% kogu saarest. Kõige suurem on Vatnajökull, mille pindala on umbes 8300 km². Geoloogiline ehitus Vulkaaniline saar Ookeani keskahelikul, mis on tekkinud Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril. Islandi saar koosneb enamasti 400600 m kõrgusest laavaplatoost, kuigi seal leidub ka kihtvulkaane. Platoo on algusest peale täis lõhesid, mis jagavad selle üksikuteks osadeks. Vulkaanid Aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, umbes 25 km pikkune lõhe, millest siit-sealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja l...
Mercalli skaala hindab purustusi, pallides. Richteri skaala alusel mõõdetakse maavärina tugevust selle käigus vabanenud energiahulga järgi, magnituudides. Vulkaanid tekivad laamade kokkupõrke aladel sest vahevöösse laskuva laama serva osalisel ülessulamisel tekib tulikuum magma. See hakkab suure rõhu tõttu lõhesid mööda üles tõusma. Vaikse ookeani tulerõngas - Vaikset ookeani ümbritsev kõrge seismilise aktiivsusega vulkaaniline ala. Vulkaanid erinevad,sest kihtvulkaanidel on paks laava, palju gaase, purskavad(algul tuhk ja kiht, siis laava), tekitavad kilbikujulised pinnavormid, vesuuv, fuji, kljutsi kilpvulkaanidel vedel laava, vähe gaase, laava voolab maapinnale. mauna kea, island, uus-meremaa. Vulkaanid purskavad peale laava gaase, tuhka, vulkaanilisi pomme. Elatakse vulkaanide läheduses sest seal on toiterikas muld, soe vesi, terviseparandamine, turism, energia allikas.
Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat – lo, Europa, Ganymadese ja Callisto – avastas Galileo Galilei 1610, neid võib näha tavalise prismabinokliga. Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatroi tasandis ringjoonelistel orbiitidel. LO Planeetide kuude seas on ainulaadne Io, millel peale atmosfääri on avastatud 7 tegevvulkaani, laava valgumist pinnale ja Maa geisreid meenutavaid purskeid. LO VULKAANID Vulkaaniline aktiivsus Iol on tingitud Jupiteri lähedusest, ehk seda taevakeha deformeerivad pidevalt Jupiteri gravitatsioonivälja poolt genereeritud loodelised mõjud, mistõttu üksteise vastu hõõrduvad kivimid kuumenevad ja sulavad üles muutudes magmaks. EUROPA Europa on planeet Jupiteri üks kuudest. Europa on suuruselt ja massilt neljas Jupiteri kuu. Europa avastati aastal 1610 Galileo Galilei poolt. Galileo Galilei poolt avastatud Jupiteri
KONTROLLTÖÖ 1. Õhk- atmosfäär elusorganismid- biosfäär muld- pedosfäär vesi- hüdrosfäär kivimid- litosfäär 2. Taimed Taimed (biosfäär) saavad vett (hüdrosfäärist) ja toitaineid mullast (pedosfäärist) ja eritavad veeauru õhku (atmosfääri). Inimesed (biosfäär) kasutavad masinaid (need on toodetud litosfääri materjalidest), et harida põlde, atmosfäär annab taimedele (biosfäär) sademeid. Taimed (biosfäär) kasutavad päikeselt saadabvat energiat. Kui inimesed või loomad (biosphere) söövad taimi, siis nad omastavad energiat, mis on ladestunud taimedes. Inimesed kulutavad osa saadud energiast ehitamisele 3. Ökoloogiline jalajälg on summaarne näitaja, mis väljendab inimeste keskkonnakasutuse suurust võrreldes Maa ökosüsteemide taastootlikkusvõimega. 4. 5. a)vale- kivimid koosnevad erinevatest mineraalidest b)õige ...
inimese ja ahvide arenguliinid ja kust inimese eellased e. Hominiidid levisid Euraasiasse. Inimese arengu põhjuseks võib lugeda kahte väidet. Esimene väidab, et kliima hakkas jahenema ja kuivenema, mistõttu kadusid suurem osa vihmametsadest, kus ahvid elasid, seega oli ahvidel vaja ümberkohastuda. Teine väide väidab, et inimene on ahvi mutant, mis tähendab, et inimene on väärarenguga ahv. Selle väite põhjustab see, et Ida-Aafrika ala on väga vulkaaniline ja radioaktiivne ja just radioaktviisus võiski põhjustada väärarenguid. 2. Põlluharimine ja karjakasvatus said alguse nooremal kiviajal, kui kliima soojenes. Kõige varem, alates IX aastatuhandest eKr, hakati põldu harima ja karja kasvatama Lähis-Idas nn. Viljaka poolkuu piirkonnas. Inimesed olid aastatuhandete vältel kombineerinud mitmesuguseid toiduhankimise viise. Söödavate viljade varumisest oli mitmel pool saanud oluline elatusallikas
ookeaniline maakoor, ookeani keskahelik, süvik, subduktsioon, kurdmäestik, kurrutus, murrang, maavärin, maavärina kolle e fookus, maavärina kese e epitsenter, seismilised lained, tsunami, seismograaf, seismogramm, magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, aktiivne, suikuv ja kustunud vulkaan, lõhevulkanism ja lõõrvulkanism, kaldeera, lõõmpilv, mudavool, fumarool, kuumaveeallikas, geiser, laamtektoonika, laam, vulkaaniline saar, kuum täpp, basaltplatoo, kontinentaalne rift litosfäär- atmosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendatud laamadeks mineraalid- kindla ehituse, koostise ja omadustega aine kivimid- kindla koostisega looduslik mineraalide kogum sete- murenenud kivimi osake, mis on tuule, veovoolu vms poolt kaasa kantud ja setitatud settekivim- nii veekogudesse kui ka maismaale kuhjunud setetest tekkinud kivim tardkivim- nii maakoores kui ka maapinnal magmast tardunud kivim
4.Sest rohke taimestik kasutab kõik taimevarud ära ja neile ei jää taimevarusi. 5.Must pipar, Rotangtaim. 6.a)tõusvate.b)Kiiresti.c)vähene.d)Suvi.e)palavad.f)pärastlõunal.g)ebasoodne 7.Paatide, Kanuudega, sest seal pole teid vaid põllumaad. 8.Sest seal on rauda ja alumiiniumit. 9.Seal on kõrge õhuniiskus ja rohkem valgust, värsked lehed, noorte puude nektar 10.Sademete rohkuse tõttu on jõed väga veerikkad, laiad, aeglase vooluga. 11.Sest seal on vulkaaniline ala ja muld viljakas 12.Et päike ei neelduks ja ei tekiks aurumine. 13.Õhujuured- aitavad vihmast vett omastada. Tugijuured- Toetavad taime juuri. 14.Raie, et kasutada metsa muul otstarbel peale metsanduse. 15.sest seal on setete tõttu viljakam muld ja rohkem valgust. 16.Brasiilia, Kesk-Aafrika vabariik, Kamerun, Malaisia 17. 18.Taimede/lehtede saadused, toorained.
Vesuuvist Vesuuv on vulkaan Euroopas Apenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal. Ta asub Campanias Napoli lahe ääres Napolist kagus. Vulkaan on tänapäeval 1281 meetrit kõrge, peakoonuse läbimõõt on 4.km. Vanal ajal oli vulkaan inimestele kui õnnistus Viljakas vulkaaniline muld andis piirkonnale suurepärase taimekasvu. Kuid 24.aug aasta 79. Pöördus vulkaan Pompei kodanike vastu. Pärast aasta 79. katastroofo on vulkaan pursanud umbes kolmel tosinal korral. Teadaolevalt on vulkaan pursanud veel aastatel 203, 472, 512, 787, 968, 991, 999, 1007, 1036, 1631, 1660, 1682, 1694, 1698, 1707, 1737, 1760, 1767, 1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, 1855, 1861, 1868, 1872, 1906, 1926, 1929 ja viimati 1944. Kuigi Vesuuvi kraatri
valdav osa (80%) õhkkonna massist. T° langeb keskmiselt 6 °C km kohta. Siin leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, liigub õhk, kujuneb ilm ja kliima. *STRATOSFÄÄR(ulatub ligi 50 km kõrguseni) - Moodustab umbes 20% atmosfääri massist. T° hakkab kõrguse kasvades tõusma (osoonikiht neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb). Vulkaaniline tuhk võib siiani ulatuda *MESOSFÄÄR(Ulatub umbes 85 km ni) - enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. *TERMOSFÄÄR (Ulatub 1000 km ni läheb sujuvalt üle avakosmoseks) - temperatuur hakkab uuesti kasvama. Õhumolekule on sellisele kõrgusele jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. *maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub:
tegelikult toimub kliima muutus. Maa ajaloo jooksul oli soojenemise ja külmenemise perioodid, mil oli palju soojalt ja palju külmalt kui praegu. Kliima muutus ja varem ilma meie (inimeste) abi. Praegu inimeste ees peamine problem seisneb kindlakstegemises kellel on süüdi: inimene või loodus. Mina ise arvan et põhipõhjused, mis on seotud globaalse soojenemisega on järgmised: Maa orbiidi muutus (Milankovitch tsüklit), päikese aktiivsus (sh muudatustega päikese konstant), vulkaaniline heitkoguste ja kasvuhooneefekti. Kuidas lahendatakse probleemi erinevatel tasanditel? Ülemaailmne Sellel tasandil mõned teadlased pakuvad väga palju meeletu lahendusi, millest on raske isegi rääkida. Aga on väga tähtis tähele panna Kyotto protokoll, mis hõlmab kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise atmosfääris . Regionaalne (nt. EL) Kui räägida Eestist, siis Eestimaa oli üks 11-st riigist, kes 1996. aastal käivitasid säästva
Kihtvulkaanid on iseloomulikud seal kus vulkaanid põrkuvad. Kilpvulkaanid · Räni-ja gaasidevaene aluseline basaltne magma · Hästi voolav magma · Lame vulkaanikoonus · Purskab rahulikult · Ookeanilised vulkaanid Kihtvulkaanid · Räni-ja gaasiderikas happeline graniitne magma · Suure viskoossusega, väheliikuv · Magma tardub lõõris, tekitab laavakorke · Pursked plahvatuslikud, purustavad · Kaasnevad tuhk, kivimid, gaasid Kasu vulkaanidest: · Vulkaaniline pinnas on mineraalaineterikas. · Vulkaanilisest tuhast tekkinud tuff on hea ehitusmaterjal. · Tardunud laava on hea ehituskivi. · Magmakuumus muudab vee auruks, mida rakendatakse elektrijaamades. · Kuumaveeallikate juurde on rajatud kuurorte. · Gaasid toovad maa seest väävlit, mis on tooraine keemiatööstusele. · Turismiobjektiks.
Gondvana ühines teiste mandritega ja tekkis Pangaea hiidmanner. Lõppes Hertsüünia kurrutus. Mitmel pool vulkanism. Kuivas kliimas kujunes rohkesti kivi ja kaalisoolamaardlaid. Perm kuulub Paleosoikumi aegkonda. Permile eelneb Karbon ning järgneb Triias. Perm jagatakse kolmeks ajastikuks. Permi lõpus tabas Maad selle ajaloo suurim väljasuremislaine, mil hukkus umbes 96% merelistest liikidest. Permi ajastu oli kuiv ning valdavalt karm ja külm. Mandrid kerkisid, intensiivistus vulkaaniline tegevus ning mägedest hakkasid tasandikele tungima liustikud. Paks jääkate kattis hilispermis India, LõunaAmeerika ja Austraalia ning suure osa Brasiiliast, Euroopast ja PõhjaAmeerikast. Elutingimused muutusid erakordselt raskeks. Paljud taimed ja loomad hukkusid. Maismaaloomade hulgas domineerisid roomajad. Meredes arenesid kiiresti luukalad. Ekslik oleks aga lugeda permi ajastut ühtseks karmiks jääajaks, kohati, eriti ajastu esimesel poolel oli siin kliima ka kuum ja kuiv.
moodustades koos naabersaartega Bali provintsi. Bali saar on üks osa Indoneesia saarestikust. Saar ise on suhteliselt väike – sellele saab lausa ühe päevaga tiiru peale teha! See on kui paradiisisaar – kristallselge merevesi, pea kogu saart ümbritsevad pikad liivarannad ja palmid, mäed ja vulkaanid, palju rohelust, sõbralikud inimesed ja spirituaalne kultuur. Bali kõige populaarsemaks vaatamisväärsuseks on Hindu templid, mida võib näha pea igas külas. Saar on vulkaaniline ja mägine, kõrgus kuni 3142 meetrit (Agungi tegevvulkaan). Teised suuremad mäed on Batur (1717 m) ja Patas (1580 m). Kõik need mäed asuvad saart läänetipust idatipuni läbivas mäeahelikus, mis kulgeb Sumatralt ja Jaavalt üle Bali kuni Florese ja Timorini. Saare ulatus idast läände on 153 km ja põhjast lõunasse 112 km, pindala on 5632 km². Bali asub 8. lõunalaiuskraadil. Saarel valitseb ekvatoriaalne kliima. Saarel elab 2009. aasta seisuga 3,551 miljonit inimest
Reaalne gaas erineb ideaalsest gaasist selle poolest, et: 1) tuleb arvestada molekulide ruumala ja 2) tuleb arvestada molekulidevahelist vastastikmõju. Reaalse gaasi temperatuuri küllaldasel alandamisel muutub gaas vedelikuksgaas veeldub. Kui gaasi temperatuur on madalam nn. kriitilisest temperatuurist, saab reaalset gaasi veeldada ka rõhu suurendamise teel, ilma, et enam oleks vaja alandada temperatuuri. Erinevad gaasid Vulkaaniline gaas on vulkanismi poolt tekitatud ja atmosfääri paisatud gaasiliste ainete segu. Enamik vulkaanilisi gaase vabaneb vulkaanipursete käigus, kuid neid võib eralduda ka hetkel mittetegutsevast vulkaanist. Suurem osa vulkaanilisi gaase on olnud lenduvate ühenditena magma koosseisus. Vulkaaniliste gaaside kõige olulisem komponent on veeaur (ligi 90%), millele järgneb süsinikdioksiid. Lisaks sisaldavad vulkaanilised gaasid ka teisi süsiniku ühendeid,
15.saj. võeti seal vastu islam,millest jäi puutumata ainult Bali saar. Saared on jaotatud nelja rühma: Suured Sunda saared, Väiksed Sunda saared, Maluku saared ja Uus-Guinea saar. Seal esineb sageli maavärinaid ja vulkaanipurskeid Bali saar Bali on Väikeste Sunda saarte läänepoolseim saar. Bali kuulub Indoneesiale, moodustades koos naabersaartega Bali provintsi. Jaava saarest on Bali lahutatud kitsa ja madala, 3,2 km laiuse Bali väinaga . Saar on vulkaaniline ja mägine,kõige suurem vulkaan on Agungi selle kõrgus on 3142 meetrit Saarel elab 2009. aasta seisuga 3,551 miljonit inimest. Jaava saar Jaava on Indoneesiale kuuluv saar Malai saarestikus. Saare pindala on 126 700 km2 Jaava saar on suurima elanike arvuga saar maailmas. 2005. aasta seisuga elas saarel 124 miljonit inimest. Muusika Indoneesia rahvuspillid on trummid. Indoneesia traditsooniline muusikastiil on gamelan.(Õp lk 124-125)
moondekivimid? Kivim, mille algne koostismineraal on kõrge rõhu ja/või temperatuuri mõjul muutunud. NT: gneiss, marmor, kvartsiit Too 3 näidet iga kivimi liigi kohta 6. Missugused loodusjõud kujundavad Maakera pinnamoodi? Maa sisemine jõud, kliima, taimestik ja loomastik. 7. Loetle geoloogilisi protsesse, mis toimuvad laamade eemaldumisel või põrkumisel nende äärealadel? Maavärinad, vulkaaniline aktiivsus, varingud, tsunamid. 8. Võrdle mandrilist ja ookeanialust maakoort(millised kihid, paksus, vanus). Mandriline maakoor on väiksema tihedusega ning oluliselt paksem (25- 70km) kui ookeaniline maakoor (5-10km). Vanimad mandrilise maakoore osad on miljardeid aastaid vanad ja ookeanilise maakoore vanimad osad on ligikaudu 270m aastat vanad. 9. Mille tagajärjel tekivad maavärinad? Maavärinad võivad kaasneda vulkaanipursetega, tekivad siiski kõige
Derivation Omadussõna Nimisõna Tegusõna Määrsõna Adjective Noun Verb Adverb Angry- vihane Anger- viha Anger- vihastama Angrily Embarassed- Embarrassment- piinlikus Embarrass- piinlikust Embarrassingly piinlik tundma Amazed- Amazement- hämmastus Amaze- hämmastama üllatunud Disappointed- Disappointment- pettumus Disappoint- pettuma pettunud Sad- kurb sadness- kurbus Sadden- kurvastama Terrified- Terror- hirm Terrify- hirmutama hirmunud Shocked Shock Shock Anxious- Anxiety-ärevus närviline Beautiful- ilus Beauty- iludus Beautifully- ...
magma happelisem, magma tardub kiiresti, kasvab kõrgusesse, esineb mandrilisel maakoorel o Tegevuse järgi jaotatakse: Aktiivsed ehk tegevvulkaanid pidevalt, perioodiliselt purskavad Passiivsed vulkaanid pole tegutsenud väga kaua, ooteseisundis Kustunud vulkaanid puuduvad andmed tegevuse kohta inimkonna ajaloo vältel o Kuum täpp - ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond. Kuumad täpid paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. Kui kuuma täpi kohalt triivib üle ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. N: Havai vulkaaniahelik Kui kuum täpp paikneb mandrilise laama all, siis tekib kontinentaalne rift. N: Ida-Aafrikas
Siit algab keskahelikust lähtuv ookeanilaamade külgsuunaline lahknemine. Lõhesid mööda tungib maakoorde magma, tardub seal ja tekivad ookeanilist maakoort moodustavad kivimid. Tasapisi kerkivad neist veealused vulkaanilised mäeahelikud. Aktiivsed ookeaniääred Ookeanilise laama vahevöösse vajumine algab süviku tekkega ookeani ääres. Vahevöösse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt üles ja tekkinud magmast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida vulkaaniline saarkaar. Kui ookeaniline laam ,,upub" vahevöösse vastumandri serva, siis tekib mandri äärde vulkaaniline mäestik. Ookeanilise laama vahevöösse vajumist tähistavad maavärinate kolded. Mandrite triiv Ka mandrilised alad teevad läbi ulatuslikke horisontaalsuunalisi triive, kusjuures triivide suunad ei ole päris juhuslikud. Pika geoloogilise aja jooksul triivides liituvad mandrilised laamad üksteisega hiid- ehk superkontinendiks. Kuidas toimub mandriliste laamade lõhkumine?
Kivimikihid Graniit- ja settekivimikiht, Sette- ja basaltkivimi basaltkiht Teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning võrdleb neid kuju ja purske iseloomu järgi Tekkepõhjused: laamade kokkupõrgetel Võrdlus kuju järgi: Kilpvulkaan on lame. Purskavad aluselist laavat. Vedelam kui ränirikkam laava. Laava saab kraatrist kaugemale voolata. Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt kroonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Tegutseb peaaegu kõigis piirkondades, kus esinevad vulkaanilised ilmingud. Teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil Tekkepõhjused: tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahenemise protsessis koos kivimite rebenemisega Levik: Laamade äärtesaladel
Geograafia kordamine: Atmosfäär Atmosfäär - pikk, katkematu Maad ümbritev sfäär, 100-1200 km. Transpiratsioon - vee auramise protsess taimedest. Troposfäär - atmosfääri alumine kiht, kus toimuvad ilmastikunähtused. Tropopaus - õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Konvektsioonivoolud - tõusvad õhuvoolud. Kasvuhooneefekt -one temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, laseb läbi päikest, aga ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Albeedo - pinna peegeldumisnäitaja. Coriolisi jõud - maa pöörlemisest tekkiv inertsjõud. Globaalne õhuringlus - suurte õhumasside püsiv süsteem. Passaadid püsivad tuuled, mis puhuvad 30 laiuskraadidelt ekvaatori poole. Mussoonid - sessoonsed tuuled, mille tekke põhjuseks on maismaa ja mere erinev soojenemine/jahtumine. Inversioon nähtus, mil kõrgemates õhukihtides on ...
Ülapiiriks peetakse 1000-1200km. Õhk on märksa väiksema tihedusega kui kivimid ja vesi, see tõttu paikneb ta kõigest ülevamal pool. Samuti on ta kõige liikuvam, lahustudes vees ja tungides tahkete osakeste vahele mullas ja kivimites. ATMOSFÄÄRI KOOSTIS Atmosfäär koosneb põhiliselt lämmastikust, hapnikust ja argoonist. Ülejäänud gaasid on veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid ja osoon. Filtreerimata õhus on ka looduslikku lisandeid, sealhulgas tolm, eoses, vulkaaniline tuhk ja meresool. Võib esineda ka tööstuslikke saasteaineid nagu kloor (elementaar- osakesena või ühendina), fluoriidi ühendid, elavhõbe ning väävliühendid. Atmosfääri kihid: Atmosfäär on kihilise ehitusega: · troposfäär 9 - 16 km kõrgusel temperatuur kõrguse kasvades langeb kuni ~-60 °C. · tropopaus (9-18 km). · stratosfäär ulatub 50 - 55 km kõrgusele, tema alaosa on külm, ülaosas temperatuur tõuseb päikesekiirguse neeldumise tõttu osoonis (~3 °C).
LUGEMISTEST “KAPTEN GRANTI LAPSED” Märgi üles õige vastusevariant! Hindamine: 1820 punkti 5 1417 punkti 4 1013 punkti 3 1. KÜSIMUS Kapten Granti pudelkiri leiti a. vaala kõhust b. hai kõhust c. hülge kõhust d. merihobu kõhust 2. KÜSIMUS Kapten Grant oli kadunud olnud a. 2 aastat b. 3 aastat c. 5 aastat d. 6 aastat 3. KÜSIMUS Kapten Granti kirjades oli säilinud vaid laiuskraad, see oli a. 31 kraadi b. 37 kraadi c. 42 kraadi d. 45 kraadi 4. KÜSIMUS Laeva nimi, millega kaptenit otsima mindi, oli a. Disbot b. Darelack c. Duncan d. Delwek 5. KÜSIMUS Mary oli a. 16aastane b. 18aastane c. 20aastane d. 21aastane 6. KÜSIMUS Robert oli a. 10aastane b. 12aastane c. 14aastane d. 15aastane 7. KÜSIMUS Geograaf Paganel oli rahvuselt a. šotlane b. inglane c. iirlane d. prantslane 8. KÜSIMUS Mary ja Roberti ema suri a. Robertit sünnitades b. pika haiguse tagajärjel c. autoõnnet...
ole juhuslikud. Aja jooksul triivides liituvad mandrilised laamad üksteisega superkontinendiks, ning võivad ka lahkneda. Vulkaanide levikualad, vulkanismiga kaasnevad nähtused. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel, massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise võõndeis. Vulkaanidega kaasnevad maavärinad, vulkaanipursked, tsunamid, gaaside eraldumine, vulkaaniline tuhk, mudavoolud, geisrid. Maavärinate piirkonnad, tekkepõhjused, tagajärjed. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega(kolle, epitsenter on maa peal). Kõige enam on maavärinad levinud laamade kokkupõrke, lahknemis alal. Nõlvaprotsesside looduslikud põhjused: Pinnamood, pinnase iseloom(savi), sademete hulk(lume sulamine), maavärinad, vulkaanipursked. Inimtekkelised:
Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine, aja jooksul taastub algne või pisut vaesem kooslus. Suktessioon e koosluste vahetus ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul, on seotud koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemisega ning viivad uued koosluse kujunemiseni. Nt koduaed. Primaarne suktsessioon koosluste vahetus algab tühjalt kohalt nagu liivaluited, uus vulkaaniline pinnas, kaljud või jää alt vabanenud pinnas Sekundaarne suktsessioon koosluste vahetus algab kohas, kust esialgne kooslus on mingil põhjusel (tuli, üleujutus, torm, metsaraie) hävinud Autogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad sisemised tegurid, nt pinnase kinnistumine, mullateke, taimede varjutamine teiste taimede poolt Allogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad välistegurid, nt kliima, maakerge, setete kuhjumine
5 Uno Aastakümned Horisont 2006 Juuni Veismann Eesti aime(kirjanduse ) maastikul Tabel 3. Tsiteeritud artiklid. Tsitaadid veebilehtedelt: Enne viidete lisamist täita tabel 5. „Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks.“ (Vulkaan, 2015) (lisada viide allikale 6) „Qionglai ning Jiajini mägedes asuva Sichuani hiidpanda seitsme kaitseala ja üheksa looduspargi kogupindala on 9245 km2 ning seal elab üle 30 protsendi maailma ülimalt ohustatud bambuskarudest
suhkrud. Teisel etapil toimus selliste ühendite polümeriseerumine. Moodustusid polüpeptiidid. Kolmandal etapil organiseerusid polümeersed orgaanilised ühendid suhteliselt püsivateks ja ümbritsevast keskkonnast suuremal või väiksemal määral eristuvateks molekulide kogumiteks. Keemiliste reaktsioonideks vajaliku energiat saadi peale päikesekiirguse veel kosmiline kiirgus, radioaktiivne kiirgus, õhuelekter ja vulkaaniline tegevus. Geoloogiline evolutsioon Ajavahemik Maa kui planetaarse keha moodustumise lõpust kuni ajaloolise aja alguseni. Geoloogilise aja jooksul toimunud sündmused on salvestatud kivimitesse, mineraalidesse ja kivististesse. Mandrite teke ja areng Sadu miljoneid aastaid tagasi oli maakeral üks suur manner- PANGAEA ürgmanner. See lagunes osadeks, mis liikusid aeglaselt praegustele asukohtadele ning nende vahed täitsid praegused ookeanid.
suurem kui 10%. Otsene soojusproduktsioon muudab Maa energiabilanssi eelkõige siis, kui kasutatakse taastumatuid energiaallikaid ja tuumaenergiat. Maavälise soojenemispõhjusena on oletatud Päikese aktiivsuse nüüdisaegset tõusu ja selle määravat osa praegu tõdetavas temperatuuri tõusus nii Maal kui ka mõnedel muudel Päikesesüsteemi planeetidel Väikese jääajana tuntud eelnenud kliimapessimumi ajal oli alanenud Päikeseaktiivsusele lisandunud ebaharilikult kõrge vulkaaniline tegevus. Arvatavasti oli ka see üheks faktoriks, miks selle tegevuse lakkamisele järgnev temperatuuri tõus oli tavalisest kiirem ja seekordne tsükli miinimumaeg kogu holotseeni aegseist külmim. Kasvuhoonegaasid on rohkem kui kahest sama elemendi aatomist või erinevate elementide aatomeist koosnevad atmosfääris esinevad gaasilised molekulid. Kasvuhoonegaasid põhjustavad kasvuhooneefekti. Kasvuhoonegaasid on soojuskiirgust neelavad gaasid.
Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel sukeldub raskem ja tihedam (ookeani)laam vahevöösse ja tekitab seetõttu süviku. Süviku mandripoolsele servale tekib saarkaar ehk vulkaaniliste saarte rida. Nii tekivad ja ääremered. Mida raskem ja tihedam on laam seda sügavamale ta tungib seega seda väiksemad on kerkivad mäed. Kui laam sukeldub sügavale tekib saarkaar, kui sukeldub vastu mandri serva tekib vulkaaniline kurdmäestik. Nt. Jaapani saared, Kuriili saared. Mandriliste laamade põrkumine. Üksteise poole liikuvad mandrilised laamad ei sukeldu, vaid maakoor kahekordistub ning tekivad suured mäestikud, mis pidevalt kasvavad. Nendes mägedes on ka palju vulkaanilist tegevust ja esineb maavärinaid. Nt. Himaalaja kurdmäestik. 4
jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard- ehk magma-, moonde- ja settekivimid. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Nii on ookenipõhja tüüpiliseks kivimiks must, palja silmaga nähtamatute kristallidega vulkaaniline kivim basalt, mandritel aga jämekristalne punasevärviline süvakivim graniit. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi ja setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes (üle 100 või 200 C) kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks moondekivimiteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
