võideldes Bütsantsi väejuhi Narsesega. Tänapäev Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu välja tulnud, peetakse seda jätkuvalt üheks maailma ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud. Viimased võimsaimad pursked toimusid 1631., 1779., 1794., 1822., 1872., 1906., 1929., ja 1944. aastal ning jällegi hävis asustus. Kuigi purset vahetus tulevikus tõenäoliseks ei peeta, siis kaugemas tulevikus nähakse suurt ohtu, sest vulkaanil on ajalooliselt olnud kalduvus äärmiselt ootamatutele ja vägivaldsetele pursetele ning sellel võivad olla hirmsad tagajärjed arvestades, et mäe ümbruses elab üle 3 miljoni inimese. Juba aastaid on Vesuuvi jalamil olnud viinamarjakasvatused, sest muld on seal väga viljakas. Inimesed küll teavad selle vulkaani ohtlikkusest, kuid ei lahku oma kasvandustest. Vesuuvi viimase purske ajal sai surma umbes 600 viinamarjakasvanduste töölist. Sellegipoolest
Ngorongoro . Karina Noor ja Viktoria Plemakova 7a. klass *1940. aastal otsustas Tansaania valitsus rajada Serengeti rahvuspargi. *Eesmärgiks oli omapärase looduse kaitsmine. *Rahvuspark avati 1951. aastal. *Rahvuspargi ühest osast moodustati Ngorongoro looduskaitseala. *Sellel territooriumil on Ngorongoro vulkaan, mille kõrgus on 2286 meetrit. *Ngorongoro vulkaan ei ole aktiivne. *Teadlaste arvates oli viimast korda vulkaan aktiivne mitte vähem kui 10 000 aastat tagasi. *Vulkaanil on avar kaldeera mõõtmetega umbes 15 korda 22 kilomeetrit, kaldeera sügavus on 610 meetrit. *Seal elab väga palju erinevaid loomi : ninasarvikud, lõvid, tiigrid, elevandid, igasugused sõralised, leopardid, isegi jõehobud. Puuduvad kaelkirjakud,kellele ei sobi mägine maa. Kokku on seal umbes 75 000 metsikut looma. *Ngorongro looduskaitsealal on ühe omapärase väärika ja uhke hõimumasaide kodu ka tänapäeva...
1 magnituudiline maavärin, mille tagajärjel tekkis vulkaani põhjaosas suur varisemine.Vulkaani sees olev magma purskas välja, tekitades tohutu tuha pilve.Aastatel 1980-1986 jätkus selline tegevus ja mitmeid kordi lendas vulkaanist välja suuri tuhapilvi. joonis 3. St Helenis vulkaani purse 1980 aastal 18-ndal mail 1.4 Täiendavat infot vulkaani kohta. Vulkaan on 2,550 meetri kõrgune 1,404 meetri laiune.Vulkaan on akttivne ja umbes 40000 aasta vanune.Esimene inimene sellel vulkaanil oli 1853 aastal Thomas J. Dryer.Oma nime on St Helensi vulkaan saanud briti diplomaadi Lord St Helens-i järgi.Vulkaan on kilpvulkaan , mis on tekkinud Vaikse ookeani ja Põhja-Ameerika laama lahknemisel. joonis 4. Laamade lahknemise kaart. 2. Kasutatud materjalid http://en.wikipedia.org/wiki/File:Plates_tect2_en.svg http://en.wikipedia.org/wiki/Mount_St._Helens#1980_to_2001_activity http://volcano.und.nodak.edu/vwdocs/msh/msh.html http://vulcan.wr.usgs
26 November, kodus 1. Etna vulkaan asub Itaalias Sitsiilia kagurannikul. Joonis 1. Etna asukoht Sitsiilia kaardil. 2. Etna vulkaan on Euroopa suurim tegevvulkaan, mille kõrguseks on 3340 meetrit, see kõigub tegevuse käigus. Joonis 2. Etna vulkaan eemalt vaates. 3. Etna on kihtvulkaan. See koosneb põhimõtteliselt trahhüüdist ja basaldist. Tal on palju kõrval kraatreid ja Etna mäenõlval töötab vulkanoloogiajaam. Viimane purse oli 2009 a. Etna vulkaanil on palju kõrval kraatreid. Joonis 3. Etna kraater. 4. Laava liigub Etnalt alla vaid kiirusega 20 meetrit tunnis. Purskest kaugemal kui 600 meetrit on üsna ohutu seista. Mitme tonnised rahnud lendavad kiirusega kuni 600 meetrit sekundis. Maapinnale tekivad lõhed, kuid neist ainult esimene purskab, ehk see, kust surve esimesena väljub. Etna koos jalami alaga on pindalalt suurem kui Hiiumaa. Joonis 4. Etna täies hiilguses. Joonis 5. Etna laava allapoole voolamas.
ääres kraatriääre. siis peetakse seda jätkuvalt üheks Napolist maailma ohtlikumaks vulkaaniks, sest kagus. Vesuuvi see on varemgi ajaloos vaikne olnud. Vulkaan on kõige Kuigi purset vahetus tulevikus tänapäeval kuulsam tõenäoliseks ei peeta, siis kaugemas 1281 meetrit purse toimus tulevikus nähakse suurt ohtu, sest kõrge. 24. augustil vulkaanil on ajalooliselt olnud kalduvus Vesuuv on 79, mattes äärmiselt ootamatutele ja vägivaldsetele Euroopa tuha alla pursetele ning sellel võivad olla mandriosa Pompeji ja kohutavad tagajärjed arvestades, et ainus Herculaneum mäe ümbruses elab üle 3 miljoni tegevvulkaan i linna. Linn inimese. . See asub mattus nii Ka sõdade ajaloos on Vesuuvil olnud vaid 16 km
1694, 1698, 1707, 1737, 1760, 1767, 1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, 1855, 1861, 1868, 1872, 1906, 1926, 1929 ja viimati 1944. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu välja tulnud, siis peetakse seda jätkuvalt üheks maailma ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud. Kuigi purset vahetus tulevikus tõenäoliseks ei peeta, siis kaugemas tulevikus nähakse suurt ohtu, sest vulkaanil on ajalooliselt olnud kalduvus äärmiselt ootamatutele ja vägivaldsetele pursetele ning sellel võivad olla katastrofaalsed tagajärjed arvestades, et mäe ümbruses elab üle 3 miljoni inimese. Ka sõdade ajaloos on Vesuuvil olnud oluline osa. Pärimuse järgi hukkus Vesuuvi lähedal 340 eKr võitluses latiinide vastu Publius Decius Mus vanem. 73 eKr kogus seal oma poolehoidjad Spartacus
põgeneda. Seetõttu on tollased ehitised suurepäraselt säilinud ja arheoloogilised väljakaevamised on andnud hindamatut teavet tolle aja olmest. Viimane purustav purse oli 1944. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu välja tulnud, siis peetakse seda jätkuvalt üheks maailma ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud. Kuigi purset vahetus tulevikus tõenäoliseks ei peeta, siis kaugemas tulevikus nähakse suurt ohtu, sest vulkaanil on ajalooliselt olnud kalduvus äärmiselt ootamatutele ja vägivaldsetele pursetele ning sellel võivad olla katastrofaalsed tagajärjed arvestades, et mäe ümbruses elab üle 3 miljoni inimese. Vesuuvi jalamit ja madalamaid nõlvu katavad aiad ja viinamarjaistandused, sest muld on seal väga viljakas.Vesuuvi lähedal paikneb vulkanoloogialaboratoorium.Vesuuv on Euroopa mandriosa ainus tegevvulkaan. Ka sõdade ajaloos on Vesuuvil olnud oluline osa
oli mäel ainult üks tipp. Pärast seda on vulkaan pursanud umbes kolmel tosinal korral- umbes 32 korda. Teadaolevalt purskas Vesuuv viimati aastal 1944. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu tõusnud, siis peetakse seda jätkuvalt üheks maailma kõige ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud. Kuigi purset vahetus tulevikus tõenäoliseks ei peeta, on kaugemas tulevikus selleks siiski suurt oht, sest vulkaanil on varem olnud kalduvus äärmiselt ootamatutele ja vägivaldsetele pursetele ning sellel võivad olla katastroofilised tagajärjed, kui arvestada, et mäe ümbruses elab üle 3 miljoni inimese. LISA 1 Kaardil on näidatud linnad, mida 79. aasta vulkaanipurse puudutas. Kaardil tumedana näidatud alale Vesuuvist kagus langes tuhk. Lisa 1 Kasutatud allikad: http://miksike.ee/documents/main/referaadid/vesuuv.htm, 24.11.2015
1707, 1737, 1760, 1767, 1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, 1855, 1861, 1868, 1872, 1906, 1926, 1929 ja viimati 1944. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu välja tulnud, siis peetakse seda jätkuvalt üheks maailma ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud. Kuigi purset vahetus tulevikus tõenäoliseks ei peeta, siis kaugemas tulevikus nähakse suurt ohtu, sest vulkaanil on ajalooliselt olnud kalduvus äärmiselt ootamatutele ja vägivaldsetele pursetele ning sellel võivad olla katastrofaalsed tagajärjed arvestades, et mäe ümbruses elab üle 3 miljoni inimese. Sellegipoolest pöörduvad inimesed tagasi mäe jalamile, kuna sealne viljakas muld võimaldab kasvatada greipe, apelsine, sidruneid, aedvilju ja maapähkleid. Vesuuv on kihtvulkaan. Vesuuvi jalamit ja madalamaid nõlvu katavad aiad ja viinamarjaistandused, u
1036, 1631, 1660, 1682, 1694, 1698, 1707, 1737, 1760, 1767, 1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, 1855, 1861, 1868, 1872, 1906, 1926, 1929 ja viimati 1944. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu välja tulnud, siis peetakse seda jätkuvalt üheks maailma ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud. Kuigi purset vahetus tulevikus tõenäoliseks ei peeta, siis kaugemas tulevikus nähakse suurt ohtu, sest vulkaanil on ajalooliselt olnud kalduvus äärmiselt ootamatutele ja vägivaldsetele pursetele ning sellel võivad olla katastrofaalsed tagajärjed arvestades, et mäe ümbruses elab üle 3 miljoni inimese. Joonis Vesuuv Vesuuvi kuulsaim purse 24.aug.79 kell 13:30 Purskele eelnenud mitu päeva geoloogilisi nähtusi. Olid väikesed maavärinad, nagu ka oluline muutus lähedalasuvate jõgede-ojade voolukiiruses ja veetasemes. Loomad käitusid samuti 1
512, 787, 968, 991, 999, 1007, 1036, 1631, 1660, 1682, 1694, 1698, 1707, 1737, 1760, 1767, 1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, 1855, 1861, 1868, 1872, 1906, 1926, 1929 ja viimati 1944. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu välja tulnud, siis peetakse seda jätkuvalt üheks maailma ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud. Kuigi purset vahetus tulevikus tõenäoliseks ei peeta, siis kaugemas tulevikus nähakse suurt ohtu, sest vulkaanil on ajalooliselt olnud kalduvus äärmiselt ootamatutele ja vägivaldsetele pursetele ning sellel võivad olla katastrofaalsed tagajärjed arvestades, et mäe ümbruses elab üle 3 miljoni inimese. Ka sõdade ajaloos on Vesuuvil olnud oluline osa. Pärimuse järgi hukkus Vesuuvi lähedal 340 eKr võitluses latiinide vastu Publius Decius Mus vanem. 73 eKr kogus seal oma poolehoidjad Spartacus. 553 langes Vesuuvi lähedal Lactariuse
sealne muld on väga viljakas. Umbes 600 m kõrgusel paikneb vulkanoloogialaboratoorium. Huvireisijate kasutada on tipu lähedale ulatuv köisraudtee. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu välja tulnud, siis peetakse seda jätkuvalt üheks maailma ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud. Kuigi purset vahetus tulevikus tõenäoliseks ei peeta, siis kaugemas tulevikus nähakse suurt ohtu, sest vulkaanil on ajalooliselt olnud kalduvus äärmiselt ootamatutele ja vägivaldsetele pursetele ning sellel võivad olla katastrofaalsed tagajärjed arvestades, et mäe ümbruses elab üle 3 miljoni inimese. Kasutatud kirjandus: http://www.kossbiel.de/Cossy/italien2003/Bilder/F5_19_Pompei_Maultiertreiber.JPG http://ppmss.de/assets/pompeij1gr.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/ff/MountVesuvius.JPG http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.travelvista.net/wp-
aastal oma reisraamatu "The Canoe and the Saddle" ("Kanuu ja sadul"), kus mäe puhul kasutati nime "Tacoma" ning pärast seda olid mõlemad nimed kasutusel. Tacoma linnas oli eelistatud mäe nimena "Mount Tacoma". 1890. aastal Ameerika Ühendriikide Geograafiliste nimede nõukogu kuulutas mäe ametlikuks nimeks siiski Mount Rainer. Mount Rainieri näol on tegu aktiivse vulkaaniga. Viimati oli kõige suurem aktiivsus vulkaanil 1820-1854. On märgitud ära vulkaanipursked aastatel 1858, 1870, 1879, 1882 ning 1894. aastal, mil toimus seni ka viimane vulkaanipurse. Tänase seisuga pole mingeid tõendeid sellest, et lähiajal peaks toimuma vulkaanipurse. Minevikus on Rainieril
põhines tuntud vulkaanidele iseloomulikul käitumisel. Süsteem on tänapäevalgi kasutusel, ehkki tema subjektiivsuse tõttu mitte nii laialt kui varem. · Hawaii-tüüpi purse efusiivne, purskeproduktiks peamiselt laava. · Stromboli-tüüpi purse pideva ja pikaajalise aktiivsusega, mõõduka intensiivsusega plahvatuslikud pursked. · Vulcano-tüüpi purse raevukamad pursked kui Stromboli-tüüpi vulkaanil, purskepilv tõuseb kõrgemale ning plahvatused võivad mõnikord hävitada osa vulkaaniehitisest. · Pliinia-tüüpi purse plahvatuslik ja väga ohtlik purse, saanud nime Vesuuvi purske järgi, mis hävitas Pompei. Need on pursked, mis teevad ajalugu. Purskega kaasneb suur kogus püroklastilist materjali ning purskepilv võib tõusta kümnete kilomeetrite kõrgusele. Jagatakse subpliinia-, pliinia- ja ultrapliinia-tüüpi purseteks. Nimi tuleb
Etna asub Sitsiilia saare idarannikul, suhteliselt tihedalt asustatud piirkonnas. Etna vulkaani ümbritsevatel aladel elab tuhandeid inimesi. Etna vulkaani ei peeta väga ohtlikus vulkaaniks, kuna see purskab pidevalt, mitte ei kogu pikka aega energiat, et siis plahvatuslikult pursata. Etna vulkaani pursete tõttu on aga mitmeid kordi Catania lennujaam olnud suletud või sealt toimuvate lendude plaan muudetud. 7. Lisage veel midagi huvitavat selle vulkaani kohta. Etna vulkaanil on palju kõrvalkraatreid ja Etna mäenõlval töötab vulkanoloogiajaam. Etna näitas oma võimu juba keskajal, mil Kreeka müütide järgi asusid Etnas kükloopide töökojad. Lisaks olevat Zeus Etna vulkaani paisanud gigant Typhoni peale ja maavärinad olevatki tekkinud sellest, et koletis liigutaas enda seal all. Samuti peeti Etna kraatril allilma Tartarose sissekäiguks. 8. Võid lisada ka klippe You Tube'st. http://www.youtube.com/watch?v=0ppgmonDuKY http://www.reporter
vulkaani ohtlikkusest, kuid siiski nad ei lahku oma istandustest. Just selle tõttu sai 1944. aasta purskes surma umbes 600 viinamarjakasvanduste töölist. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu tõusnud, siis peetakse seda jätkuvalt üheks maailma kõige ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud. Kuigi purset vahetus tulevikus tõenäoliseks ei peeta, on kaugemas tulevikus selleks siiski suurt oht, sest vulkaanil on varem olnud kalduvus äärmiselt ootamatutele ja vägivaldsetele pursetele ning sellel võivad olla katastroofilised tagajärjed, kui arvestada, et mäe ümbruses elab üle 3 miljoni inimese.
1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, 1855, 1861, 1868, 1872, 1906, 1926, 1929 ja viimati 1944. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu tõusnud, siis peetakse seda jätkuvalt üheks maailma kõige ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud. Kuigi purset vahetus tulevikus tõenäoliseks ei peeta, on kaugemas tulevikus selleks siiski suurt oht, sest vulkaanil on varem olnud kalduvus äärmiselt ootamatutele ja vägivaldsetele pursetele ning sellel võivad olla katastroofilised tagajärjed, kui arvestada, et mäe ümbruses elab üle 3 miljoni inimese. Vesuuvi ümbruses on toimunud mitu sõjaajalooliselt olulist sündmust: pärimuse järgi hukkus Vesuuvi lähedal 340 eKr võitluses latiinide vastu Publius Decius Mus vanem, 73 eKr kogus seal oma poolehoidjaid Spartacus ning 553 langes Vesuuvi lähedal Lactariuse mäe juures
oma), Bermudale kuulus neist 7. Väliskaubanduse saldo on negatiivne. Peamised väljaveokaubad on ravimid, parfümeeriatooted, banaanid ja lilled, sisse tuuakse kütust, veovahendeid, ehitusmaterjale, rõivaid ja toiduaineid. Tähtsaimad kaubanduspartnerid on USA, Suurbritannia, Kanada ja Hispaania. Loodus Bermuda asub Põhja-Ameerika rannikust 917 km ida pool. Ta hõlmab 138 korallitekkelist saart, saarekest ja rahu, mis paiknevad veealusel kustunud vulkaanil. Sooja Golfi hoovuse tõttu on need maakera kõige põhjapoolsemad korallmoodustised. Saarte rannikut liigestavad rohked lahed, on ka laguune. Main Islandi pinnamood on künklik, kõrgeim koht on Town Hill 79m, väiksemad saared on madalad. Valitseb mõõdukalt niiske troopiline kliima. Kõige soojem on augustis, märtsis on jahedam. Sajab 1400-1500 mm/a. Juunist novembrini on orkaane. Poorse pinnase tõttu ei ole pinna- ega põhjavett, kogu mage vesi saadakse vihmavee kogumisega
loodesse liikuv Vaikse ookeani laam sõidab üle maasügavuses fikseeritud püsiva magmakolde, kust ülespoole liikuvad ja järk-järgult maapinnale pressitav basaltne magma tekitab maapinnal ulatuslikke laavavoole, millest ajapikku sirguvad hiiglaslikud kilpvulkaanid. Koos laamaga liikuv vulkaan kaugeneb pikkamisi fikseeritud magmakoldest ning selle aktiivsus hääbub. Katkematult ülespoole surutavast magmast tekib aga kõrvale uus vulkaan, samas kui hääbuval vulkaanil võtavad aegamööda võimust kulutavad loodusjõud, eelkõige erosioon ja ookeanilainete murrutus. Selliseid statsionaarseid maasisemuse magmakoldeid kutsutakse kuumadeks punktideks. Praegu Hawaii saarestiku noorima saare, Suursaare all olev kuum punkt on samas kohas paiknenud juba umbes 70 miljonit aastat. Seda tunnistab ligi 200 kustunud vulkaani jada, mis jätkub Hawaii saarestikust esialgu üksikute veepinnale kerkivate atollidena, hiljem aga pideva
vulkaanidele iseloomulikul käitumisel. Süsteem on tänapäevalgi kasutusel, ehkki tema subjektiivsuse tõttu mitte nii laialt kui varem. Hawaii-tüüpi purse on efusiivne, purske saaduseks on peamiselt laava. Stromboli-tüüpi purse on pideva ja pikaajalise aktiivsusega ning sellega kaasnevad mõõduka intensiivsusega plahvatuslikud pursked. Vulcano-tüüpi purse on raevukam kui Stromboli-tüüpi vulkaanil, purskepilv tõuseb kõrgemale ja plahvatused võivad hävitada osa vulkaaniehitisest. Pliinia-tüüpi purse on plahvatuslik ja väga ohtlik. See on saanud nime Vesuuvi purske järgi, mis hävitas Pompei. Seda tüüpi pursked teevad ajalugu. Purskega kaasneb suur kogus püroklastilist materjali ja purskepilv võib tõusta kümnete kilomeetrite kõrgusele. See pursketüüp jagatakse subpliinia-, pliinia- ja ultrapliinia-tüüpi purseteks. Nende
massiivsed, kiudjad agregaatidel oksüdeerumisel, agregaadid sublimat. vulkaanil. gaasidest Apatiit Endogeenne Endogeenne Klaasi, L ebaselge K5 M (F,Cl, OH Isel. krist. kuju, värvus, Ca5[PO4(CO3)]3 ( F, OH, Cl) prismalised, tupljad roheline, kollane murdel vaha T 3,15-3,2 apatiidid); noast pehmem heksagonaalne krist.; teral. agreg
Tõrva Gümnaasium Piia Pähklamäe 10. klass Assoorid Referaat Juhendaja õpetaja Laine Tangsoo Tõrva 2009 Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................... 3 1. OLULIST ASSOORIDEST ................................................................. 4 2. ASSOORID ..................................................................................... 5 3. ASSOORIDE TRADITSIOONID.................................................... 9 KOKKUVÕTE ................................................................................................. 10 KASUTATUD KIRJANDUS .......................................................................... 11 2 Sissejuhatus Assoor...
Seda leidub maakoores palju ning tänu sellele on see odavam kui teised väärismetallid nagu kuld või hõbe. Ka vase sulamid on tähtsal kohal, nagu näiteks pronks ja messing, millele on inimesed leidnud väga häid kasutusviise tööriistadest kuni eheteni välja. Vaske peaaegu nagu igat metalli, leidub seda maakoores. Miljonite aastate jooksul vulkaanilise tegevuse tagajärje tõttu on seda suhteliselt palju. Tänu selle madala sulamistemperatuuri ja kerge massi tõttu on seda vulkaanil palju kergem maa vahevööst väljapoole lükata. Litosfääri ülemise kihi all olev kõrgem rõhk surub magmat üles, mis toob endaga kaasa erinevaid metalle. Kui vulkaaniline tegevus lõppeb, siis jääb sinna alles vask kui ka teisi metalle. Puhast vaske on väga vähe, enamasti kohtame seda sulfiidide ja oksiidide ühendite kujul. Vase teekond hakkab maakoore seest ning lõppeb meie telefonis, arvutis või näpu otsas
Litosfäär Eleryn raudsepp 10 K-2 1. Maa siseehitus Maa kuulub Päikesesüsteemi ,,kiviste" planeetide hulka, mis koosnevad põhiliselt hapniku-, räni- ja rauaühenditest. Kaugemad planeedid, alates Jupiterist , koosnevad seevastu eelkõige vesinikust, heeliumist ja teistest kergetest, põhiliselt gaasilises olekus olevatest elementidest. Maapinna ja Maa tuuma omavaheline kaugus on rohkem kui 6000km aga isegi tänapäevane tehnika ei anna meile võimalust puurida sügavamale kui 15 km. Nagu teada jagatakse ma neljaks suureks kihiks: makoor, vahevöö, välistuum ning sisetuum. On ka kaks erinevat maakoore tüüpi: ookealine ja mandriline. ...
Vinni-Pajusti Gümnaasium Cabaret Referaat Koostaja: Kerttu Kutsar Juhendaja: Katrin Pall Vinni 2014 Sisukord Ajalugu................................................................................................................... 3 Autorid.................................................................................................................... 4 Sisukokkuvõte........................................................................................................ 5 Osatäitjad....................................................................................
[15] Kuues saar ahipellaagis on Lanai. Saare keskosas asub mitteaktiivne vulkaan Lanaihale, mille kõrguseks on 1026 m. Saarest 98% kuulub USA ärimehele Larry Ellisonile ning 2% saarest on osariigi omandis.[12] Niihau on pindalalt seitsmes saar Hawaii saarestikus. Saare vanuseks loetakse 4,9 miljonit aastat. Saare kõrgemaks tipuks on Mt. Panaiau 381 m. Kogu saar on eraomandis ja kuulub perekond Robinsonidele.[16] Suurtest saartest viimane on Kahoolawe. Kõrgeim tipp asub Lua Makika vulkaanil ja on 452 m kõrge. Saarel puudub inimasustus, kuna saarel puudub magevesi. Teise maailmasõja ajal kasutati Kahoolawe saart USA sõjaväe sõjalisteks treeninguteks.[8] 2.4 Geoloogia Arhipellaag on moodustunud Vaikse ookeani laama aeglasel liikumisel loode suunas üle kuuma täpi keskmise kiirusega 51 km/miljoni aastaga. Loodes asuvad saared on esimesed ning väiksema pindalaga, kuna on olnud kauem aega erosiooni meelevallas. Saarestiku vanus
Kallavere Keskkool Kärt Kool 8.klass MARSI UURIMINE Uurimistöö Juhendajad Janne Pihelgas Madis Sulg MAARDU 2012 Sisukord Sissejuhatus Aeg-ajalt võime taevas jälgida huvitavat taevakeha, mis eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. See on planeet Marss. Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. See taevakeha on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnesid. Ma võtsin oma uurimistöö teemaks Marsi uurimine, sest mulle meeldib astronoomia. Ma arvan, et on põnev ning väga huvitav teada saada, mis toimub meie naaberplaneedil ning, kas ka väljas...
Kaldeera Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm. Kaldeera tekib enamasti pärast plahvatuslikke ja võimsaid vulkaanipurskeid, mis tühjendavad osaliselt magmakambri, mistõttu selle kohal asuv toetuseta jäänud vulkaan kukub kokku. Kaldeera põhja võib tekkida järv, näiteks Crater Lake USA-s, mis moodustus kunagise vulkaani Mazama kokkuvarisemisel. Kui vulkaan on endiselt aktiivne, tekib kaldeera põhja uus kraater, nagu näiteks Aso vulkaanil Jaapanis. 27. Vulkanismi produktid. Püroklastiline materjal ja selle erinevad produktid. Valdavalt vedelal kujul vulkaanist väljutatud ainet nimetatakse laavaks. Laava ei ole täielikult vedel, vaid sisaldab gaasilisi ja tahkeid komponente. Gaasilised komponendid moodustavad rõhu vähenemise tõttu vedelikust eraldunud gaasimullid, peamiselt veeaur jasüsinikdioksiid, ning tahked komponendid on kristallid ja kivimite fragmendid.
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D – deutee...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
