Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"vulkaanikoonused" - 27 õppematerjali

thumbnail
12
doc

geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks

Litosfäär - astenosfääri peale jääv maa kivimkest, mis on liigendatud laamadeks. Astenosfäär ­ ookeanite all ~50 km, mandrite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum ­ 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö ­ maakoore ja tuuma vahele jääv maa kivimikest Mandriline maakoor ­ mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40km, mägede all 60-70km paksune. Ookeaniline maakoor ­ ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev keskmiselt 11 km paksune koor. Kurrutus ­ kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Murrang - rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava - vedelas olekus kivi...

Geograafia
374 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Geograafia, kordamine eksamiks

laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral Tuntuim neist on Mauna Loa. toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mida mõõdetakse? Mõõdetakse maavärina Mõõdetakse purustusi...

Geograafia
439 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Litosfäär. Riigieksamiks ettevalmistumise konspekt + ülesanded.

Laavavoolud onn lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. suhteliselt rahulikult maapinnale, Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn valgub pikkade laavavooludena laiali laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse , Kõik ookeanide vulkaanid on mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured kilpvulkaanid (tuntuim Mauna Loa) gaasipilved ning purustatud kivimitükkide , tuha, ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid · Aktiivset vulkaanilist tegevust esineb: (tähista kõik õiged vastused) a. Lõuna-Ameerika läänerannikul b. Põhja-Ameerika idarannikul c...

Geograafia
233 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Litosfäär

Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, valgub pikkade laavavooludena moodustades seal nn laavakorke, mille alla laiali ja "ehitab" lameda kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub vulkaanid on kilpvulkaanid plahvatuslik vulkaanipurse , mille käigus (tuntuim Mauna Loa) vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide , tuha, ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete...

Geograafia
299 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Litosfäär

Laavavoolud onn lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. suhteliselt rahulikult maapinnale, Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn valgub pikkade laavavooludena laiali laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse , Kõik ookeanide vulkaanid on mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured kilpvulkaanid (tuntuim Mauna Loa) gaasipilved ning purustatud kivimitükkide , tuha, ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid · Aktiivset vulkaanilist tegevust esineb: (tähista kõik õiged vastused) a. Lõuna-Ameerika läänerannikul b. Põhja-Ameerika idarannikul c...

Geograafia
102 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Litosfäär

Laavavoolud on sellistel vulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Selline magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Sellise materjali mahasadamisel moodustuvad paakunud kivimmassi ­ tuffi kihid. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. Tugevate pursete käigus võib vulkaani lõõri toitva magmakolde lagi sisse vajuda, mille tagajärjel tekib mitme(kümne)km läbimõõduga langatuslik hiidkraater ­ kaldeera....

Geograafia
32 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Geograafia eksamimaterjalid

See voolab suhteliselt rahulikult Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku Tuntuim neist on Mauna Loa. paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. 9. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; mõisted: murrang, maavärin, epitsenter,...

Geograafia
476 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Litosfäär

Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. Kilpvulkaanid Tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. See voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade...

Geograafia
338 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Vulkaanide tüübid

Decker 2. LIP ­ large igneous provinces laialdased basaltplatood Lõhevulkaanid: (klassikaline geoloogia: trapikatted) magma tõuseb piki lõhet - tekivad laialdased laavakatted ­ basaltide platood Vulkaanikoonused piki 1783a avanenud Laki lõhet Islandil Kolumbia platoobasaldid Kolumbia Platoo basaldid 17 ­ 14 (kuni 6) Ma >200 000 km3 >300 laavavoolu 4 Maar: 3. Eksootilisemad vulkanismi Hole-in-the- ilmingud Ground...

Maateadus
30 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Litosfäär

Laavavoolud on kihtvulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Selline laava tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. · Järsu vulkaanipurske käigus purunevad vulkaanikoonused ja õhku paiskuvad suured gaasipilved. · Plahvatuse käigus võib vulkaani lõõri toitva magmakolde lagi sisse vajuda, mille tagajärjel tekib väga suure läbimõõduga langatuslik hiidkraater- kaldeera. · Vulkaanide gaaside seas on esikohal veeaur, kuid eraldub ka hulgaliselt mürgist süsinik- ja vääveldioksiidi ning kloori, flouri jt ühendeid. · Mudavoolud ehk lahaarid, mis segunevad sulavate lume ja liustike vete segunemisel...

Geograafia
40 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Geograafia materjali kokkuvõte

NT! Draakonimäed VULKAAN- koonusekujuline mägi, mille sees on lõõr, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid maapinnale tõusevad. *Vaikse ookeani tulerõngas. 2Tüüpi: *Koonusekujuline kihtvulkaan, tekib kui on tegemist räni,-ja gaaside rikka viskoosse magmaga. Magma on vähe liikuv, tekivad terava kujuga vulkaanikoonused . *Lame kilpvulkaan, tekib siis kui magma on gaaside ja räni vaene ning väikese viskoossusega. MAAVÄRINAD fookus- maavärina kolle Richeri skaala: mõõdetakse maavärina võngete tugevust. Ühik=magnituut. Seismograaf. Mucalli skaala: mõõdetakse purustust. Ühik=pallid, vaatlus. MILLEST SÕLTUB MAAVÄRINA PURUSTUSTE JA HUKKUNUTE ARV? *tugevusest, ulatusest ja kellaajast *Rahvastiku hulgast ja tihedusest maavärina piirkonnas *Ehitiste materjalidest ja konstruktsioonidest...

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Vulkanism

Õpikut selle kohta veel ei ole. Sellega seoses pakun siin ühe abimaterjalina loenguteksti . Lisan ka viiteid abimaterjalidele, kust võib leida täiendavat teksti, jooniseid, tabeleid tunni näitlikustamiseks. Lisan ka tundide läbiviimise kavad. Teema. Litosfäär: kivimid, vulkanism, maavärinad Magmatism ja vulkanism. Maa sisemuses valitseb termodünaamiline tasakaal, selle rikkumine temperatuuri või rõhu tõusu tõttu põhjustab kivimite ülessulamise ja magma tekke. Magma kujutab endast keerulise silikaatse koostisega looduslikku sulamit, mis tekib vahevöö või maakoore teatud piirkondades. Seoses kivimite üleminekuga vedelasse olekusse suureneb nende maht, mistõttu magma tungib maakoore ülemistesse osadesse ( intrusiivne magmatism- tardkivimite teke) või koguni maapinnale ( efusiivne magmatism e.vulkanism). Maapinnale tungimisel eralduvad seoses...

Geograafia
36 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Litosfäär

Laavavoolud onn lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. suhteliselt rahulikult maapinnale, Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn valgub pikkade laavavooludena laiali laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse , Kõik ookeanide vulkaanid on mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured kilpvulkaanid (tuntuim Mauna Loa) gaasipilved ning purustatud kivimitükkide , tuha, ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid Kustunud vulkaan on hetkel mittetegutsev vulkaan, mille aktiviseerumist tulevikus ei peeta tõenäoliseks....

Geograafia
162 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Litosfäär

Laavavoolud on sellistel vulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Selline magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhipiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Sellise materjali mahasadamisel moodustuvad paakunud kivimmassi ­ tuffi kivid. Tugevate pursete käigus võib vulkaani lõõri toitva magmakolde lagi sisse vajuda, mille tagajärjel tekib mitme(kümne)kilomeetrise läbimõõduga langatuslik hiidkraater ­ kaldeera. Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused Vulkaanide suitsu gaaside seas on esikohal veeaur...

Geograafia
80 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Litosfäär

Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Selline magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Sellise materjali mahasadamisel moodustuvad paakunud kivimmassi- tuffi kihid. Tugevate pursete käigus võib vulkaani lõõri toitva magmakolde lagi sisse vajuda, mille tagajärjel tekib mitme kilomeetrise läbimõõduga langatuslik hiidkraater ­ kaldeera. Võib tekkida ka plahvatuslikul vulkaanipurskel mäetipu laialipaiskumise tagajärjel. Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused...

Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Litosfäär

Magma tardub laavavooludena laiali ja "ehitab" lameda sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn vulkaanikoonuse. laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Tuntuim all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral neist on Mauna Loa. toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. 5. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Joonis 11...

Geograafia
103 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Geograafia koolieksami korraldus ja küsimused XI klassile 2009/2010 õppeaastal

Õpilane võtab eksamipileti, millel on kolm küsimust ja üks geograafiline objekt, mida ta peab kontuurkaardil näitama. Vastamiseks on õpilasel ettevalmistusaeg. Vastamisel võib vastuse näitlikustamiseks kasutada atlast. Küsimused: 1. Maad kirjeldadakse nii suletud kui ka avatud süsteemina. Mille suhtes on Maa suletud ja mille suhtes avatud süsteem? 1 Pilet 2. Kirjelda Maa sfääre kui süsteeme staatilisuse ja dünaamilisuse seisukohast. PILET nr 3 3. Kust pärineb enamiku looduslike süsteemide energia? PILET nr 7 1. Kust pärineb energia, mis on aluseks Maa välisjõududele ja koos millise jõuga see energia põhjustab veeringe? 4. Millise energia mõjul liiguvad liustikud? 5. Kuidas määratletakse säästev areng? 6. Kuidas saadakse teavet Maa siseehituse kohta? 2pilet 7. Kirjelda Maa siseehitust. PILET nr 5 8. Kirjeldage...

Geograafia
227 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Geograafia eksamimaterjal

See voolab suhteliselt rahulikult Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku Tuntuim neist on Mauna Loa. paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. 9. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; mõisted: murrang, maavärin, epitsenter,...

Geograafia
35 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Beringi meri

Beringi meri Beringi meri asub Vaikse ookeani põhjaosas. Beringi meri on ääremeri, mida piiravad loodest Tsuktsi poolsaar, läänest Kamtsaka poolsaar, kirdest Alaska, lõunast Aleuutide saarestik, mis koosneb umbes 150-st saarest, millest enamus on mere pinnale ulatuvad vulkaanikoonused . Meri on ühenduses Beringi väina kaudu Põhja- Jäämerega. Beringi meri võtab enda alla 2,3 miljonit km² Vaikse ookeani põhjaosast. Põhja- ja idaosas madal, keskmiselt 200m. Edelas ja lõunas sügavneb järsult. Mere kõige sügavam koht ulatub 5500 meetrini. Soolsus jääb 30-33% vahele. Bering merel on valdavalt külm kliima, veepinnakihil jäävad suvel temperatuurid 5-10 kraadi vahemikku ning suurema osa ajast on meri ajujääs (v. a. äärmine lõunaosa). Kirdes...

Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Geograafia koolieksam 2013

1. Asukoha määramise meetodid. A. Kaart ja kompass. Orienteerime kaardi kompassi abil põhja suunda. Viime kokku maastikul olevad objektid (tee, maja, üksik puu, kivi) kaardil olevatega ja leiame oma asukoha kaardil. B. GPS = Global Positioning System a. Globaalne asukoha määramise süsteem on satelliitidest ja Maal asuvatest seirejaamadest koosnev süsteem, mis võimaldab väikeste GPS-vastuvõtjate abil määrata mingi koha geograafilised koordinaadid, orienteeruda maastikul viibides. b. Kaks süsteemi: USA- NAVSTAR, c. Venemaa-GLONASS Meil on vaja GPS-vastuvõtjat, lagedat kohta, et satelliidilt tulevat signaali miski ei segaks. Saame määrata oma asukoha koordinaadid. Tänapäeva seadmetel on olemas ka aluskaart, millelt näeme oma asukohta ka kaardil. GPS-seadme kompass töötab vaid liikumisel, kui signal muutub. 2. Majandust mõjutavad tegurid. · Loodusvarad · Looduslikud tingimused · Rahvaarv...

Geograafia
51 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun