viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. magmast. See voolab suhteliselt rahulikult Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku Tuntuim neist on Mauna Loa. paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. 9
eksogeensed – Maa välisenergia mõjul tekkinud pinnavormid glastiaalsed – mandrijää või liustike kulutav kuhjav tegevus kaldeera – vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm. Kaldeera tekib enamasti pärast plahvatuslikke ja võimsaid vulkaanipurskeid, mis tühjendasid osaliselt magmakambri, mistõttu selle kohal asuv toetuseta jäänud vulkaan kukub kokku nekk – vulkaani lõõri täitnud ja vulkaanikoonuse kulumisel sammasja (diameeter mõni meeter kuni 1,5 km) jäänukina säilinud vulkaanilisest kivimist keha Mäestikud: kurrutumine – maasisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta (nn. plastiline deformatsioon) pika aja vältel maakoore suures sügavuses. Peamine mäestike tekke põhjus. antiklinaal – positiivne kurd sünklinaal – negatiivne kurd
Koonuste kõrgus ulatub enamasti mõnekümnest mõnesaja meetrini. Slakikoonused esinevad tihti kiht- või kilpvulkaanide jalamitel, moodustades nn parasiitkoonuseid, mis toituvad peavulkaaniga samast magmakambrist. Slakikoonuse tipus on kausisarnane kraater. Maailma kuulsaim slakikoonus on ilmselt Parícutin. 18 Startovulkaanid: gaasiderikka (keskmise, happelise) magma purskestruktuurid. Järsunõlvalise vulkaanikoonuse loovad eelkõige püroklastika kihid. Lühikesed laavavoolud või kraatrisisesed laavakuplid. Koonuste nõlvadel tuhast parasiitkoonused, radiaaldaikid. 78. Lõhevulkaanid, nende paiknemine ja purskestiil. Magma tõuseb piki lõhet- tekivad laialdased laavakatted-basaltide platood. Aja jooksul asendub piklik lõhe ühe või mitme kesklõõriga, ning areneb välja kiht- või kilpvulkaan(id). Ühe purske korral võib avanenud lõhesid olla ka mitu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
