VULKANISM 'vulkaan-tulemägi,koonusekujuline, vulkaane esineb laamade äärealadel. vaikse ookeani tulevöö,tulerõngas...seal on palju vulkaane laamad eralduvad atlandi ookeani keskaehelkul. vulkaane võib olla ka mandri sisealadel. N.haway,kanaarid jaotatakse kuju järgi: kilpvulkaanid räni ja gaaside vaene,väike viskoossus,hästi liikuv basaltne magma mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse N.ookeanides on alati kilpvlkaanid kihtvulkaanid viskoossus suur, vaevalt voolab..aeglaselt. graniitne magma.lühikesed laavavoolud.magma tarduv juba sageli lõõriski ja moodustab nö. laavakorke tavaliselt mandritel vulkaani ehitus-LEHEL langatuskaldeera teke-LEHEL vulkaanipurskega kaaasnevad nähtsed:::: gaasi ja tolmu,tuha,mürgised pilved. laavavoolud
mis moodustavad USA osariigi Hawaii saare. Vulkaan asub osariigi põhja osas ning on ka saare kõrgeim punkt. KAS MAUNA LOA ON AKTIIVNE VÕI MITTE? Mauna Loa on kustunud vulkaan. Arvatakse, et vulkaan purskas viimati umbes 3500 aastat tagasi. MIS KUJUGA ON MAUNA LOA? Mauna Loa on kilpvulkaan. Kilpvulkaanid tekivad räni ning gaaside vaesest basaltsest magmast. See on hästi liikuv magma, mis voolab rahulikult maapinnale, valgub laava vooludena laili ja tekitab lameda vulkaanikoonuse. KUI KÕRGE ON MAUNA LOA? Mauna Loa kõrgus on 4207 meetrit. Arvestades vee alust osa, on vulkaani kõrgus jalamilt tipuni 10 000 meetrit. Seega on Mauna Loa ka kõrgeim punkt maailmas. KUS ASUB MAUNA LOA LAAMADE SEISUKOHALT? Mauna Loa vulkaan asub Vaikse ookeani laama keskosas. Vaikse ookeani laama liigub vastu Põhja Ameerika laamale aga Kookose, Nazca ja Antartika laamast lahku. Kuna vulkaan ei asu laamade piirialal, siis on
1. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendamise protsessis koos kivimite rebestamisega. 2. Kihtvulkaan tekivad ränist, rikastunud gaasidest, suurema viskoossusega, laavavoolud on lühikesed, harvad v puuduvad, laava tardub pimsina. 3. Kilpvulkaan tekivad räni-, gaasidevaesest väikese viskoosusega basaltsest magmast, hästi liikuv magma, mis voolab suht rahulikult, see ehitab lameda vulkaanikoonuse, kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. 4. Kivim loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass. 5. Libisemine settekeha v kivimiplokk liigub äkitselt nõlvakallakuse suunas mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas v kivimiplokis endas materjali segunemist ei toimu. 6. Nihkumine aeglaseim, tingimustes kus korduv pinnase külmumine ja sulamine lõhub setteosakeste
Etna Stromboli Vulkaanidega kaasnevad nähtused · Vulkaanipurske ajal moodustub gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust lõõmpilved · Sellised pilved on matnud enda alla Bombej linna, samalaadne pilv hävitas 1902. aastal Saint Pierre'i linna Vulkaanipursete ennustamine · Ennustamine: 1) Mõõdetakse infrapunasensoritega vulkaanikoonuse temperatuuri 2) Mõõdetakse maapinnalt põhjavete seisundi muutusi 3) Seismiline vaatlus 4) Vulkaanikraatri kohalt mõõdetakse SO2 ja CO2 sisaldust õhus 5) Mõõdetakse maapinna kõrguse muutusi Vulkaanide kasulikud omadused · Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas, tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele · Hõbe, kuld, vask ja paljude metallide sulfiidid on maavaradena sadenenud vulkaanilistest gaasidest või kuumadest vesilahustest
Vulkaanid Sisukord Etna Vulkaan Hekla Vulkaan 1.0 Etna 2.0 Hekla Vulkaan 1.1 Etna Mütoloogia 2.1 Hekla Mütoloogia 1.2 Etna Geoloogiline 2.2 Hekla Geoloogiline Ajalugu ajalugu 1.3Etna Purse 2006 Hekla plahvatus 1980 Kasutatud allikad Kasutatud allikad Vulkaan Etna 1.0 Etna Etna vulkaan asub Euraasia Etna mandril, Euroopas, Itaalia lõuna-osas, Sitsiilia saare idaosas. Vulkaanikoonuse tipp asub merepinnast 3330 m kõrgemal. Joonis 1 Etna Asukoht Kaardil 1.1 Etna Mütoloogia Etna oli väga aktiivne juba antiikajal. Kreeka müütide järgi asusid Etnas Hephaistose ja kükloopide töökojad. Aischylose järgi oli Zeus paisanud Etna mäe gigant Typhoni peale ning et maa all end liigutav koletis tekitab maavärinaid. Etna alla kujutleti teisigi olendeid. Etna kraatrit peeti sissekäiguks allmaailma Tartarosse. ...
Kont. Rift on pangasmäestiku reljeefiga ja vulkaanidega VULKAANID Vulkaan maakoorde tekkinud lõõr(lõhe, mida mööda magma, purustatud kivimid ja gaasid paiskuvad maapinnale 1) kustunud inimajaloo vältel mitte pursanud 2) suikuvad ajutise purskerahu seisund (St. Helensi vulkaan P-A) 3) aktiivsed pidevalt või mõnekümne aastase vahega tegutsevad Kilpvulkaanid cähe räni ja gaase, väike viskoossus, basaltne magma. Valgub pikkamööda-> ehitab lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid Mauna Loa Kihtvulkaanid palju räni ja gaase, suur viskoossus, graniitne magma, laavavool lühike, plahvatused Kaldeera tekib vulkaani magmakolde lae sissevajumisel -> hiidkraater. Plahvatuslikul vulkaanipurskel võib kh tekkida nt St Helensi Kaasnevad nähtused: 1) mudavoolud 2) lõõmpilved gaasid (N, Cl, F) + vulkaaniline tuhk MAAVÄRINAD Maavärinad maapinna vibratsioon ja nihked Maavärina kolle e
Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piriialadel ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. (Island, Vaikse ookeani tulerõngas). Nad võivad esineda ka kuuma täpi ja kontinentaalse rifti piirkonnas (Havai ja IdaAafrika). Basaltne magma 35% 52% ; andesiitne magma 52% 65% ; graniitne magma 65%75% ränidioksiidi. Kilpvulkaanid tekivad basaltsest magmast. See on hästiliikuv magma, msi ehitab lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. (Mauna Loa). Kihtvulkaan tekib andesiitest või graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad ning laava tardub pimsina. Laava tardub vahel ka lõõris, moodustades laavakorke, mis võib esile kutsuda plahvatusliku vulkaanipurske. Mandrite ja laamade vahevöösse vajumise piirkondade vulkaanid on tavaliselt kihtvulkaanid. Kaldeera on tugeva vulkaanipurske käigus tekkinud langatuslik hiidkraater.
LITOSFÄÄR Maa siseehitus- osad, nimetused: Maakoor, Ülavahevevöö (ülemine kiht litosfäär; keskelt läbib astenosfäär), Süvavahevöö, Välistuum, Sisetuum (Ni, Fe) Ülavahevöö Süvavahevöö Välistuum Sisetuum Astenosfäär Maakoor Astenosfäär? On vahevöö kivimite mõningase üles sulamise s.o. basaltse magma tekkimise koht. Litosfäär? On maa väline kivimkest aga see ei võrdu maakoorega kuna litosfäär hõlmab ka ülemist osa vahevööst. Iseloomusta ookeanilist maakoort: moodustab maailmapõhja; on tekkinud basaltse magma tardumisel; on noorem kui mandriline maakoor. Mandriline maakoor: moodustab mandreid ja koosneb mitmesugustest tard- , se...
Astenosfääri basaltne aluseline magama: 35%- 52%, ränisetteid sisaldava ookeanilise koore ülessulamisel 52%- 65%-keskmine, andesiitne magma. Liiva- ja savikivimi rikkast mandrilisest koorest tekib 65%- 75% happeline (graniitne) magma. Kilpvulkaanid (kõik ookeanide vulkaanid) tekivad räni- ning gaaside vaesest väikese viskoossusega magmast, mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja moodustab lameda vulkaanikoonuse. Sageli muurab magma end maapinnale ka pealõõrist hargnevaid lõhesid mööda, ehitades nende peale vulkaani nõlvadele parasiitseid slakikoonuseid (Mauna Loa). Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vavaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina
maapinnale. Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud - inimajaloovältel mitte pursanud, suikkuvad - ajutise purskerahu seisundis olevad või aktiivsed -pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Vulkaani kuju, ehitus ja purskeprotsessi iseloom on tihedalt seotud teda toitva magma omadustega. Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest basaltsest magmast. See valgub pikade laavavooludena laiali ja ''ehitab'' lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on sellistel vulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduvad. Selline magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning
a. tagasi 1 Ookeanipõhja vulkaanid on kõik basaltsed 1.b Stratovulkaanid: gaasiderikka kilpvulkaanid ja "toituvad" astenosfäärist (keskmise, happelise) magma purskestruktuurid ·Järsunõlvalise vulkaanikoonuse loovad eelkõige püroklastika kihid (tuhk, liiv, pommid jne segus paakunud laavakildudega) ·Lühikesed laavavoolud või kraatrisisesed laavakuplid ·Koonuste nõlvadel tuhast parasiitkoonused,
Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad ajutise purskerahu seisundis olevad, või aktiivsed pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast. See on hästi liikuv magma, mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja erigraniitsest magmast. Laavavoolud on sellistel vulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid.
MAA SISEEHITUS 1)Maakoor Mandriline Ookeaniline Paksus Kuni 80km Kuni20km Koostis Graniit,settekivimid, Basalt,settekivimid basalt Vanus Kuni 4miljardit a Kuni 200miljonit a Tihedus Väiksem,on kergem Suurem,on raskem 2)Litosfäär on suure tugevusega Maa väliskest,mis koosneb maakoorest ja vahevöö pealmisest tahkest osast. Jaguneb suurteks blokkideks e laamadeks. 3)Astenosfäär- vahevöö ülemises osas paiknev kõrge temp ja rõhu tõttu plastilises olekus kest. Selle peal tiirlevad laamad. 4)Vahevöö: a)ülemine-kivimilises olekus b)alumine. See on tähtis,kuna seal toimub konvektsioon e aine liigub seal ringi. Konvektsioon vahevöös: 1) Tõusvad konvektsioonivood kannavad tuuma pinnalt üles rauast vabanenud kuuma ainet. 2) Jõudnud kõva litosfääri alla,valgub see astenosfäärina laiali või mood pluume(kuumi täppe),kust maakoorde tekib magma 3)Horisontaalselt liikub aine paneb liikuma lito...
erinevad ja purske iseloomu järgi (passiivne, aktiivne, kustunud vulkaan. Mis on kaldeera, mudavoolud, põhjused miks tekkivad. Vulkaane esineb: laamade servades (vaikse ookeani tulevöös, atlandi ookeani keskmäestikus, vahemere piirkonnas), mandrite murrangualal, kuuma täpi piirkonnas (õhuke maakoor) Kilpvulkaan: tekivad räni- ning gaasidevaesest basaltsest magmast. Hästi liikuv magma, mis voolab rahulikult maapinnale, valgub laiali ja ehitab lameda vulkaanikoonuse. Kihtvulkaan: tekivad ränist ja gaasidest rikastunud voolavast, graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad Passiivne vulkaan- ajutiselt ei purska aga võivad hakata Aktiivne- pidevalt või väikeste vahedega purskavad Kustunud- inimajalugu ei mäleta purskamist Kaldeera on mitme(kümne) kilomeetrise läbimõõduga langatuslik hiidkraater. Tekivad siis, kui tugevate pursete käigus vajub sisse vulkaani lõõri toitev magmakolde lagi. Kuid võib tekkida ka
Vulkaani nimetus on tulnud Vahemeres paikneva Vulcano saare järgi. Vulkaane on erinevaid: Vulkaani kuju, ehitus ja purske iseloom on tihedalt seotud teda toitva magma omadustega. Kui laava on paks, siis tardub see kiiresti ja moodustub kihtvulkaan Kui laava on vedel, siis voolab see kaugele ja tekib lame kilpvulkaan. Räni- ja gaasidevaene väikese viskoossusega basaltne magma > Hästi liikuv magma > Laava voolab laiali ja valgub kaugele > Moodustab lameda vulkaanikoonuse > KILPVULKAAN Räni- ja gaasiderikas viskoosne graniitne magma > Väga vähe liikuv magma > Vähesed laavavoolud, ei voola kaugele > Tekib terav vulkaanikoonus > KIHTVULKAAN Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused: tuha- ja gaasipilved lõõmpilved; laavavoolud mudavoolud lahaarid; püroklastilise materjali vood; maavärinad, maalihked Vulkaanilistel aladel on tänu purskematerjali ladestumisele viljakad mullad. Talumees
purskerahu seisundis olevad) või aktiivsed (pidevalt või aasta(kümne) vahega tegutsevad). · Vulkaane toidavad magmakolded, mis tekivad eri kivimite sulamisel ning on erineva ränisisaldusega. · Kilpvulkaanid tekivad räni- ja gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast. Magma on hästi liikuv ning voolab rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludega laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaanikoonuse. · Kõik ookeani vulkaanid on kilpvulkaanid (Mauna Loa) · Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavas ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on kihtvulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Selline laava
mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Magma omaduste mõju vulkaani kujule ja purskeprotsessile vulkaane toidavad magmakolded, mis tekivad eri kivimite ülessulamisel ja on erineva ränisisaldusega. Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast. See on hästi liikuv magma, mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Sageli murrab magma end maapinnale ka pealõõrist hargnevaid lõhesid mööda, ehitades nende peale vulkaani nõlvadele parasiitseid slakikoonuseid. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on sellistel vulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduvad üldse
GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Tänapäeval kogutakse andmeid Maa sisetegevuse kohta puuraukude rajamisel ning kivimite, mis jõuavad maapinnale vulkaanilise tegevuse ja maavärinatega, uurimisel. Maa siseehitus: Maakoor: 1)mandriline-ulatus on 5-80 km; keskmine tihedus 2,7 g/cm 3; peamised kivimid on graniit ja basalt; temperatuur on 0-600°C; aine olek on tahke. 2)ookeniline-ulatus on5-20km; keskmine tihedus 3 g/cm3; peamine kivim on basalt Vahevöö: 1)ülaosa-ulatus on kuni 400 km; temperatuur on 1300°C; aine olek on plastiline. 2)alaosa-ulatus kuni 2900 km; temperatuur on 1200-1500°C; aine olek on tahke. · Astenosfäär-vahevöö ülemine osa; kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. · Litosfäär-astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks Tuu...
LITOSFÄÄR Maa siseehitus (42-45) Maa kivimiline koor on 5-80 km paksune ning jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga osaks ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku- basaltse magma- tardumisel. Ookeanilise maakoore kivimitel lasuvad süvamere setted. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest. Kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb 2900-6378 km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Litosfäärielemendid, mineraalid ja kivimid Litosfääri all mõistetakse planeedi pindmist kivimkesta, m...
Asukohast sõltub, millist laavat vulkaanist purskab. See määrab purske tüübi ja vulkaani ehituse. Vulkaanide all mõistetakse koonuse või kuplitaolisi kuhikuid , mis on seotud maakoores esinevate kanalite või lõhedega . Viimaseid mööda tungivad maapinnale vulkaanilise tegevuse produktid- gaasid, laava , vulkaaniline tuhk , tahkete kivimite tükid. Vulkaani tegevus avaldub kas : - rahulikult laava valgub aeglaselt vulkaani lõõrist mööda vulkaanikoonuse nõlva alla - plahvatusega- atmosfääri paisatakse suurel hulgal gaase , veeauru ja laavat või tahket kivimmaterjali Vulkaanide koonused kujunevad lõõrist väljapaiskunud laava ja purdmaterjali kuhjumise tulemusel. Enamikel juhtudel vulkaaniline tegevus perioodiliselt kordub. Vulkaani ehitus: Joonis. Kraater- vulkaani purskeava Magmakolle- vahevööst tungiva magma kogunemiskoht maakoores Lõõr- magma liikumistee koldest kraatrisse Laava- maapinnale voolanud magma
Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piriialadel ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. (Island, Vaikse ookeani tulerõngas). Nad võivad esineda ka kuuma täpi ja kontinentaalse rifti piirkonnas (Havai ja IdaAafrika). Basaltne magma 35% 52% ; andesiitne magma 52% 65% ; graniitne magma 65%75% ränidioksiidi. Kilpvulkaanid tekivad basaltsest magmast. See on hästiliikuv magma, mis ehitab lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. (Mauna Loa). Kihtvulkaan tekib andesiitest või graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad ning laava tardub pimsina. Laava tardub vahel ka lõõris, moodustades laavakorke, mis võib esile kutsuda plahvatusliku vulkaanipurske. Mandrite ja laamade vahevöösse vajumise piirkondade vulkaanid on tavaliselt kihtvulkaanid. Kaldeera on tugeva vulkaanipurske käigus tekkinud langatuslik hiidkraater.
purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. Kilpvulkaanid Tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. See voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid (tuntuim neist on Mauna Loa). Kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond. Kuumad täpid paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. Kui kuuma täpi kohalt triivib üle ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. N: Havai vulkaaniahelik
viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti viskoossusega hästi liikuvast basaltsest graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või magmast. See voolab suhteliselt rahulikult puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, maapinnale, valgub pikkade laavavooludena moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus Tuntuim neist on Mauna Loa. vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid.
viskoossusega hästi liikuvast voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. basaltsest magmast. See voolab Laavavoolud onn lühikesed ja harvad või puuduvad suhteliselt rahulikult maapinnale, üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, valgub pikkade laavavooludena moodustades seal nn laavakorke, mille alla laiali ja "ehitab" lameda kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub vulkaanid on kilpvulkaanid plahvatuslik vulkaanipurse , mille käigus (tuntuim Mauna Loa) vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide , tuha, ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade
väikese viskoossusega hästi liikuvast viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest basaltsest magmast. See voolab magmast. Laavavoolud onn lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. suhteliselt rahulikult maapinnale, Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn valgub pikkade laavavooludena laiali laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse , Kõik ookeanide vulkaanid on mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured kilpvulkaanid (tuntuim Mauna Loa) gaasipilved ning purustatud kivimitükkide , tuha, ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid
väikese viskoossusega hästi liikuvast viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest basaltsest magmast. See voolab magmast. Laavavoolud onn lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. suhteliselt rahulikult maapinnale, Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn valgub pikkade laavavooludena laiali laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse , Kõik ookeanide vulkaanid on mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured kilpvulkaanid (tuntuim Mauna Loa) gaasipilved ning purustatud kivimitükkide , tuha, ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid
suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. See andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub laavavooludena laiali ja "ehitab" lameda sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn vulkaanikoonuse. laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Tuntuim all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral neist on Mauna Loa. toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades
See voolab gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik suhteliselt rahulikult vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku maapinnale, valgub paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja pikkade laavavooluden laavatilkade segu. Õhku paiskub tuhka, kivimitükke. Mahasadamisel laiali ja “ehitab” lame tekivad tuffi kihid. Väga tugeva purske käigus vajub magmakolde lagi vulkaanikoonuse. sisse ja tekib mitme(kümne) km läbimõõduga hiidkraater – kaldeera. Kõik ookeanide Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades vulkaanid on paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. kilpvulkaanid. Tuntuimad Euroopa aktiivseim – Etna.(Itaalia), St Helena vulkaan Tuntuim neist on Mau (Põhja-Am idarannikul) Loa USA)
basaltsest magmast. voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. See voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, Laavavoolud on lühikesed ja harvad või valgub pikkade laavavooludena laiali puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba ja “ehitab” lameda vulkaanikoonuse. vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kõik ookeanide vulkaanid on Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise kilpvulkaanid (tuntuim Mauna Loa) piirkondades paiknevad
[2] 3.3 Geoloogia Kanaari saarestik on vulkaanilise päritoluga arhipellaag kuhu kuulub seitse suuremat ja üks väiksem saar ning mitmeid saarekesi. Seitse suuremat saart on: Tenerife, Fuerteventura, Gran Canaria, Lanzarote, La Palma, La Gomera ja El Hierro. Kanaari saared tekkisid Kanaari kuuma täpi kohale, Aafrika laama liikumise tagajärjel. Nooremad saared asuvad läänes, vanemad idas.[2] 3.4 Suuremad saared Saarestiku suurim ja kõrgeim saar on Tenerife, mis on Teide vulkaanikoonuse ülemine osa. Saare pindala on 2058 km2. Kõrgemaks tipuks on Pico de Teide 3718 m, mis on ühtlasi kogu Hispaania kõrgeim tipp. Vulkaanilise saare vanuseks arvatakse 20-50 miljonit aastat. Tenerife on üks populaarsemaid turismisihtkohti.[18] Suuruselt teine saar on Fuerteventura ehk tõlkes „tugev tuul“. Fuerteventura on kõige vanem Kanaari saarestiku saar ning selle vanus ulatub 20 miljoni aastani. Suurem osa saarest
väikese viskoossusega hästi liikuvast viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest basaltsest magmast. See voolab magmast. Laavavoolud onn lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. suhteliselt rahulikult maapinnale, Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn valgub pikkade laavavooludena laiali laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse , Kõik ookeanide vulkaanid on mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured kilpvulkaanid (tuntuim Mauna Loa) gaasipilved ning purustatud kivimitükkide , tuha, ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid
tekkinud ulatuslikke lõhesid või magmakolde kohale moodustunud kanalilaadsete tühikute ehk lõõride kaudu. Vulkaane leidub litosfääri laamade piirialadel, kuumatäpi alal ja kontinentaalse rifti piirkonnas. 6. Võrdle vulkaane kuju ja purske iseloomu järgi. Kilpvulkaan- toitub SiO2 väikese viskoossusega aluselisest ehk basaltsest magmast. Hästi liikuv magma, voolab rahulikult pinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja moodustab lameda vulkaanikoonuse. Kihtvulkaan- happeline ehk graniitne magma, vaevaliselt voolav ja madal temp. , laavavoolud on lühikesed või polegi. Koonusja kujuga järsunõlvaline vulkaan. 7. Too näiteid vulkaaniliste protsessidega kaasnevatest nähtustest ja nende tagajärgedest. Vulkaanilise suitsuga eraldub veeauru, süsinik- ja vääveldioksiidi ning lämmastiku-, koori-, fluori- jt ühendeid. Gaaside ja hõõguva tuha segust moodustuvad lõõmpilved.
SiO2 sisaldusega keskmine (andesiitne) magma. Liiva- ja savikivimiterikkast mandrilisest koorest tekib aga 65-70% SiO2 sisaldav happeline (graniitne) magma. Vulkaani kuju, ehitus ja purskeprotsessi iseloom on tihedalt seotud teda toitva magma omadustega. Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast. See on hästi liikuv magma, mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laamavooludena laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Sageli murrab magma end maapinnale ka pealõõrist hargnevaid lõhesid mööda, ehitades nende peale vulkaani nõlvadele parasiitseid slakikoonuseid. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on sellistel vulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduvad üldse.
pinged, maavärinad nt. Jaapanis laamade nihkumine - laamad liiguvad samas suunas kuid eri kiirusel, 9. Kirjelda vulkaanide eri tüüpe ja too näiteid: a. kihtvulkaanid, mandritel ja laamade sukeldumisvööndites tekkivad, lühikesed laavavoolud, rõhupiiri ületades toimub plahvatuslik purse, Etna Itaalias, Vesuuv Itaalias, Rainier P- Ameerikas, b. kilpvulkaanid, ookeanipõhjast kerkivad, magma valgub pikkade laavavooludena laiali ja moodustab lameda vulkaanikoonuse, Mauna Loa Hawaiil, Hekla Islandil, c. lõhevulkaanid laava voolab välja maakoores olevate lõhede kaudu, toimub enamasti ookeani põhjas, nt. Laki Islandil. Lõhevulkaane ei peeta eri liiki vulkaaniks, sest nende piklik lõhe asendub aja jooksul mitme kesklõõriga millest areneb edasi kilp- või kihtvulkaan(id). 10. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused, kuidas tekivad ja mida endast kujutavad: a. lõõmpilved - kuumadest gaasidest ja tuhast koosnev vulkaanipurske pilv, mis rullub
Kihtvulkaan- vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolud kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid. Magmasisaldus on graniitne, magmavool on lühike, harv või puudub üldse, päritolu- mandrite ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades, N: Etna (Sitsiilias, Itaalias). Kilpvulkaan- vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. Magmasisaldus on basaltne, magmavool on hästi liikuv, voolab rahulikult pinnale ja ''ehitab'' lameda vulkaanikoonuse, päritolu- ookeani vulkaanid, N: Mauna Loa (Havail). Aktiivne vulkaan- pidevalt või kümneaastase vahega purskavad vulkaanid. Suikuv vulkaan- ajutise purskerahu seisundis olevad vulkaanid. Kustunud vulkaan- inimajaloo vältel mitte pursanud vulkaanid. Maavärin- maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega. Epitsenter- ehk maavärina kese, maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas.
1. Mis on lihtkraater? Too näide. negatiivne pinnavorm, mille sügavaim koht on kraatri keskel (Barringeri kraater) 2. Mis on komplekskraater? Too näide. Komplekskraatril on kraatri keskel keskkõrgendik, mille teket seostatakse kivimite elastse tagasilöögiga vahetult peale meteoriidiplahvatust. NT: Kärdla mattunud meteoriidikraater Hiiumaal 3. Mis on kaldeera? Vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm 4. Mis on nekk? Nekk on vulkaani lõõri täitnud ja vulkaanikoonuse kulumisel sammasja jäänukina säilinud vulkaanilisest kivimist keha 5. Mis on (tektooniline) lõhe? Lõhe on rike kivimeis, mille puhul on toimunud ainult kivimikeha katkemine. 6. Mis on (tektooniline) murrang? Kivimiplokid on üksteise suhtes nihkunud 7. Mis on sünklinaal? Sünklinaal on negatiivne (ehk allapoole suunatud) kurd. 8. Mis on antiklinaal? Antiklinaal on positiivne (ehk ülespoole suunatud) kurd. Põhjalikud vastused (6-10p): 1
kihtvulkaanid, b. kilpvulkaanid, c. lõhevulkaanid a. kihtvulkaanid-üksteisega vahelduvad tardunud tuha ja laava kihid. Suur virtuoossus, happeline magma on vaevaliselt voolav ja madala temperatuuriga. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Näited: Rainieri vulkaan, Etna b. kilpvulkaanid-üksteisega vahelduvad laava kihid. Väike virtuoossus, haästi liikuv magma, mis voolab suhteliselt rahulikult pinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja moodustab lameda vulkaanikoonuse. Mõõtmetelt palju suurem kui kihtvulkaan. Näited: Mauna Loa, Kilimanjaro c. lõhevulkaanid-ookeanide põhjas laamade lahknemisalal, laava voolab välja maakoores olevate lõhede kaudu. Laava on basaltse koostisega, suhteliselt hästi voolav. Vedel magma, lame kuhik. Näited: Island 10. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused, kuidas tekivad ja mida endast kujutavad: a. lõõmpilved, b. mudavoolud e lahaarid, c. fumaroolid, d. geisrid a
vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed hästi liikuvast basaltsest magmast. See voolab suhteliselt ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Tuntuim neist vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud on Mauna Loa. kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. 5
tagasilöögiga vahetult peale meteoriidiplahvatust, n Kärdla mattunud meteoriidikraater Hiiumaal. 3. Mis on kaldeera? Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm. Kaldeera tekib enamasti pärast plahvatuslikke ja võimsaid vulkaanipurskeid, mis tühjendasid osaliselt magmakambri, mistõttu selle kohal asuv toetuseta jäänud vulkaan kukub kokku. 4. Mis on nekk? Nekk on vulkaani lõõri täitnud ja vulkaanikoonuse kulumisel sammasja (diameeter mõni meeter kuni 1,5 km) jäänukina säilinud vulkaanilisest kivimist keha. 5. Mis on (tektooniline) lõhe? Tektoonilised lõhed esinevad kõvastunud kivimites rööpselt kulgevate lõhede süsteemina. Sageli võib samal alal esineda mitu üksteist erineva nurga all läbivat lõhede süsteemi. 6. Mis on (tektooniline) murrang? Murranguks nimetatakse rikkeid, mille puhul mööda lõhepinda kivimiplokid on üksteise
hakkab hanguma, nimetatakse laavaks. Lisaks pealõõrile võib vulkaanides esineda ka väiksemaid külglõõrisid. Kraatri külgede sissevarisemisel tekib vulkaani tippu suuremõõtmelisem kraater, mida nimetatakse kaldeeraks. Aja jooksul võib sinna koguneda vesi ning tekib kaldeerajärv. Kilpvulkaanid toituvad enamasti räni- ja gaasidevaesest väikese viskoossusega aluselisest ehk basaltsest magamast. Hästi liikuv magma, laavavool rahulik ning valgub pikalt laiali, moodustades lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid. Mauna Loa, Mauna Kea Hawaii saarestikul; ka Islandil Kihtvulkaanid (stratovulkaanid) toituvad räni- ja gaasirikkast happelisest ehk graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked (sest laava tardub juba pealõõris ja moodustab nn laavakorke). Moodustub korrapärane koonusjas kuju. Etna ja Vesuuv Itaalias Vulkaanipursetega võivad kaasneda lõõmpilved gaaside (veeaur, süsinik- ja vääveloksiid, lämmastik-,
Vulkaan on tekkinud räni- ja gaasiderikkast halvasti voolavast magmast. Vulkaan on küllaltki terav ja ehitus on vahelduv tardunud laava ja tuha kihtidest. Sageli murrab tugeva purske korral magma end maapinnale ka kesklõõrist hargnevate lõhede kaudu, moodustades vulkaani nõlvale parasiitseid šlakikoonuseid. b. kilpvulkaanid, tekivad enamasti räni- ja gaasidevaesest väikese vikoossusega aluselisest ehk basaltsest magmast. Magma on hästi voolav ja moodustab lameda vulkaanikoonuse. Vulkaani ehitus on vahelduv tardunud laava kihtidest. c. lõhevulkaanid tekivad ookanilaamade lahknemisel ookeanide põhjast. Magma on jõudnud maapinnale maakoore rebenemisel tekkinud ulatuslike lõhede kaudu. 10. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused, kuidas tekivad ja mida endast kujutavad: a. lõõmpilved, kuumadest gaasidest ja tefrast koosnevad vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuvad tulikuumad pilved. Üks ohtlikemaid vulkaanidega seotud nähtusi
väikese viskoossusega hästi liikuvast viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiidsest ja eriti graniitsest basaltsest magmast. See voolab magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. suhteliselt rahulikult maapinnale, algab Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn pikkade laava vooludena laiali ja ehitab" laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, vulkaanid on kilpvulkaanid. Tuntuim neist mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured on Mauna Loa. gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad
suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast viskoossusega hästi liikuvast basaltsest andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud magmast. See voolab suhteliselt rahulikult on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma maapinnale, valgub pikkade laavavooludena tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral Tuntuim neist on Mauna Loa. toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu.
rebis vulkaanilt tipu, nii et St. Helens kaotas oma kõrgusest tervelt 400 m. Liustikujääst ja purunenud kivimitest koosnev laviin paiskus orgu kiirusega kuni 290 km/h. Osa laviinist söötis Spirit lake’i, põhimass aga North Fork Toutle Riveri orgu. Varing kergitas Spirit Lake’i põhja 90 m ja veepinda 60 m võrra ning peaaegu kahekordistas 5-ruutkilomeetrise järve pindala. Oletatakse, et purunenud vulkaani nõlvast eraldus umbes 2,8 km3 kivimeid. Pärast vulkaanikoonuse lõhenemist paiskus kraatist tundide viisi välja auru ja tuhka, mis tõusid püstloodis üles. Vähem kui kümme minutiga moodustas määrdunudhall mass 27,5 km kõrguse seenekujulise pilve, mida tuul hakkas kirdesse ajama. Uurijate hinnangul sadas 540 miljonit tonni tuhka 57 000 km2- le. Ainuüksi Washingtoni osariigis asuvas 51 000 elanikuga Yakimas tuli tänavatelt eemaldada mitusada tuhat tonni tuhka. Koristamiskampaania kestis kokku kümme nädalat ja läks maksma 2,2 miljonit dollarit
1. Geofüüsika aine ja koht teaduste süsteemis.Geofüs e Maa füs on teadus,mis uurib Maa koore (litosf),tema pinnal asetsevate veekogude(hüdrosf) ja teda ümbritseva õhkkonna (atmosf) füs omadusi ja nähtusiMaad käsitatakse geofüs keerulise, muutuva füs süst, mille koostisosad mõjutavad 11 ja mis allub ka teiste taevakehade(eeskätt Päikese ja Kuu) mõjule. Geofüs jaguneb maakoore füs (geofüs kitsamas mõttes), hüdrofüs (merefüs ja mandrivete füs) ja meteoroloogiaks. Geofüs on tihe side geoloogia, loodusgeogr, füs jpt. teadustega.Geofüs uuringuid kasut geoloogiliste struktuuride piiritlemiseks, maavarade otsimiseks, maavärinate ennustamiseks ning tal on oma odavuse tõttu ka suur tähtsus geoloog kaardistamisel. Nad jaotuvad pinnalisteks ehk maapealseteks ja puuraukudes tehtavateks e maa-alusteks. Laiemas plaanis kõneldaksesüvageofüs struktuurigeofüs ¤maagigeofüs ¤insenergeofüs 2)Geofüs ül ja liigitus.Gravimeetria (gravimeetriline meetod) uurib...
Barringeri kraater Arizonas, Ameerika Ühendriikides. 2. Mis on komplekskraater? Too näide. Komplekskraatril on kraatri keskel keskkõrgendik, mille teket seostatakse kivimite elastse tagasilöögiga vahetult peale meteoriidiplahvatust, n Kärdla mattunud meteoriidikraater Hiiumaal. 3. Mis on kaldeera? Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm. 4. Mis on nekk? Nekk on vulkaani lõõri täitnud ja vulkaanikoonuse kulumisel sammasja (diameeter mõni meeter kuni 1,5 km) jäänukina säilinud vulkaanilisest kivimist keha. 5. Mis on (tektooniline) lõhe? Rike on katkestus kivimkeha pidevuses. Rikked tekivad kivimite habraste deformatsioonide tulemusena. 6. Mis on (tektooniline) murrang? Murrang on rike kivimeis, mille puhul kivimiplokid on üksteise suhtes nihkunud. 7. Mis on sünklinaal? Sünklinaal on negatiivne (e allapoole suunatud) kurd. 8. Mis on antiklinaal?
Vulkaane esineb: ·Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) ·Mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis) KILPVULKAANID tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. See voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, algab pikkade laava vooludena laiali ja ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiidsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus
viskoossusega hästi liikuvast viskoossusega, vaevaliselt voolav andesiitne ja basaltsest (aluseline) magmast. See graniitne (happeline) magma. Laavavoolud voolab suhteliselt rahulikult lühikesed ja harvad. Magma tardub kiiresti sageli maapinnale, valgub pikkade juba vulkaani lõõris, moodustab seal laavakorke, laavavooludena laiali ja ,,ehitab" millea alla kogunevad järjest suureneva rõhu alla lameda vulkaanikoonuse. Kõik kuumad gaasid. Kriitilise rõhu ületamisel ookeanide vulkaanid. Tuntuim Mauna vulkaanipurse, seejuures puruneb vulkaanikoonus, Loa. Vulkaaniliste saarte tekitaja. õhku paiskuvad suured gaasipilved, purustatud kivimitükid, tuhk, laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkonnas. Pildil vahelduvad tuha ja laava kihid.
väikese viskoossusega hästi liikuvast märgatavalt suurema viskoossusega, basaltsest magmast. vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. See voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, Laavavoolud on lühikesed ja harvad või valgub pikkade laavavooludena laiali puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kõik ookeanide vulkaanid on Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise kilpvulkaanid (tuntuim Mauna Loa) piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid
viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. magmast. See voolab suhteliselt rahulikult Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku Tuntuim neist on Mauna Loa. paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
