3 Liikide väljasuremine Liikide üheks hävimise põhjuseks on katastroofid. Miljonite aastate vältel on Maad vorminud määratud jõud. Väljasuremist on põhjustanud laiaulatuslik vulkaaniline tegevus, mille käigus on õhku lennanud hiiglaslik kogus magmat, mis on varjutanud päikesevalguse ning vähendanud hapniku ja suurendanud süsihappegaasi hulka õhus; maavärinad on tekitanud tsunaamisid ja vulkaanide purskeid; jäätumised ja kõrbestumised on põhjustanud meretaseme tõuse ja langusi; Maale on langenud ka hiiglaslikud meteoriidid, mis on tekitanud tuletorme ja kliima kuumenemist. Maa ajaloos on olnud mitmeid suuri hävinguid. Paleontoloogid nimetavad neid Viieks Vägevaks. (McGavin, 2006) Esimene Viie Vägeva hulgast leidis aset ordoviitsiumi ajastu lõpu poole. Kliima külmenes ja tekkisid hiiglaslikud jäälavad. Maailmamere taseme kogulangus oli ligi 100 meetrit. Sellel oli
Mullad muutuvad happeliseks, kasutuskõlbmatuks. Maavarade kaevandamine-hävitatakse. Tuleb puudust. Muldade kaitse erosioon- vee/tuule abil murend paigutatakse ümber. Rohtlaaladel, kõrbestumine- muld kuiv, sahharakõrbes. Sooldumine- vesi aurab ära, kunstnik niisutamine. Hapestumine- happed tekivad, sadem. ületavad auramise. Okasmetsas. ATMOSFÄÄR lämmastik- mügarbakterid, liblikõielistel, lämmatav gaas. Hapnik fotosüntees, hingamine, põlemine. Muud- aurustumine, erald. Vulkaanide purskel, kasvuhoone ef. Trpopsfäär0- 11km. Temp langeb 6kraadi/km õhurõnk langeb 10mm/100m. 90% õhku. Stratosfäär- 50km. Tõuseb 0 kraadini,p=1mb-ni. Osoonikiht. Mesosfäär-50-85km. Temp langeb 80kraadini,hõreõhk, p=0,01mb-ni. Helkivad ööpilved. Termosfäär- 860km.-1000km. Õhurõhk tõuseb .läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks.eksosfäär- kosmos.ilm ja kliima õhutemp. Termomeeret, õhurõhk-
o Sisetuum on Maa tuume keskosa, kõige kuumem osa. o Välistuum on Maa tuuma välimine osa, umbes 2266 km paksune vedel kiht, mis koosneb rauast ja niklist. o ookeani keskahelik on vulkaaniline mäeahelik, mis läbib Atlandi ja India ookeani ning Vaikse ookeani lõunaosa o süvik on piklik sügav subduktsioonivööndiga seotud negatiivne pinnavorm ookeani põhjas o kurdmäestik on mäestik. Mis on tekkinud kurrutuse käigus. o vulkaaniline saar on saar, mis on tekkinud veealuste vulkaanide purske tulemusena ja kerkinud üle merepinna. o kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond. o Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. o laava on( vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.) Maapinnale jõudnud magma. o Kihtvulkaan on vulkaan. Mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolud kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustate kivimite ja tuha kihid.
· Siiski leidub vulkaane ka laamade siseosades nii mandritel kui ookeanides. · Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavustest laamade keskosade alla. · Selliseid süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale nimetatakse kuumadeks täppideks. · Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. · Kuna maakoor aeglaselt üle kuuma punkti liigub, siis tekib vulkaanide rida kas ookeani põhjas või mandril. · Sellise tekkega on näiteks Hawaii saared Vaikses ookeanis ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. 6 7 8. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning liigitamist kuju (kiht- ja kilpvulkaan) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed ja kustunud vulkaanid); magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan,
tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimkehana. Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard- ehk magma-, moonde- ja settekivimid. *Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Nii on ookeanipõhja tüüpiliseks kivimiks must, palja silmaga nähtamatute kristallidega vulkaaniline kivim basalt, mandritel aga jämekristalne punasevärviline süvakivim graniit. Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud füüsikalise ja keemilise murenemise saaduste, vulkaaniliste produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ning kivistumisel. Moondekivimid on tekkinud suure rõhu ja temperatuuri tingimustes settekivimitest ja
, poolustel aga 5 min kauem. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (nurk 86,9º), samas tasandis tiirlevad ka viis suuremat kaaslast. Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik. 3. Iseloomustage Jupiteri nelja suuremat kaaslast. Kust on andmed pärit? Kaaslastel (Jupiteri neli suurt kaaslast on mõõtmetelt võrreldavad Kuuga) on näha detailiderohke tahke pind, pinnastruktuurilt on kaaslased väga erinevad. Lähima kaaslase Io pind on aktiivne, sealsete vulkaanide purskeid seostatakse lähedalasuva suure Jupiteri poolt esile kutsutud deformatsioonidega. Järgmise, Europa pind on seevastu sile ja detailidevaene (oletatakse, et see kujutab endast külmunud ookeani). Sama arvatakse ka välimiste kaaslaste Ganymedese ja Callisto kohta, kuid nende ,,jääkoor`` on paksem ja seetõttu on temas näha ka meteoriidikraatreid. Kosmosejaamad ,,Voyage`` pildistasid möödalennul nii Jupiteri kui selle kaaslasi 4. Millest koosneb Jupiteri atmosfäär?
Tuuleerosioon ehk deflatsioon-kuivade, sidususe kaotanud mullaosakeste ärakanne hõreda või puuduva taimkattega maa-alalt tormituulte toimel. Vahevöö ehk mantel-maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest. Veebilanss-veekogasse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul. Vulkaaniline saarkaar-ookeanilise laama vahevöösse vajumisel ookeani põhjale, ookeanisüviku kõrvale tekkinud kaarjas, oma tipuga üle merepinna ulatuvate vulkaanide rida. Väljauhte- ehk eluviaalhorisont-mullaprofiili ülaosas oma heledama värvuse poolest tumedamatest naaberhorisontidest eristuv horisont. Õhumass- kindlate omaustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal. Ökostüsteem-isereguleeruv funktsionaalse süsteem, mis koosneb elusorganismidest ja elutakeskkonnast, nendevahelistest suhetest ning siduvast energiavoost ja aineringest.
ära aurustub, siis jääb sinna maha sool ja seda nähtust kutsutakse sooldumiseks. Niiet need on vastandlikud protsessid. 3)Millistel aladel on levinud mussoonid ja kuidas need tekivad ? Mussoonid tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest ( Lõuna-Aasia, Euraasia idaosas, lõunarannikul ). Tekkepõhjuseks on ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. 4) Lõuna-Ameerika kaart PILET 9 1) Kuidas mõjutab magma koostis vulkaanide kuju ja purske iseloomu ? Vulkaane toidavad magmakolded, mis tekivad eri kivimite ülessulamisel ja on erineva ränisisaldusega. Vulkaani kuju, ehitus ja purskeprotsessi iseloom on tihedalt seotud teda toitva magma omadustega. 2)Selgitage leetumisprotsessi olemust ja millises loodusvööndis see on levinud. Orgaanse aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks, nii kantakse veega mullast ära. Viljakus langeb.
6 Lanzarote saar Hinnad: Täiskasvanu ~ 153 EUR Laps (212 a.) ~ 110 EUR Ekskursiooni väljumiskoht: Playa de las Americas, El Medano, Costa Adeje, Playa Paraiso. Ekskursiooni kirjeldus: Lend unikaalsele tegutsevate vulkaanidega Lanzarote saarele. Külastatakse UNESCO kaitse all olevat Timanfaya rahvusparki, nähakse Vulkaanide teed ja geisreid ning tutvutakse ebahariliku viinamarjakasvatusviisiga laavapõldudel. Sõit saare põhjaossa, kus laskutakse Jameos del Aqua koopasse, et näha sealset loodusimet albiinokrabisid. Hinnas sisaldub: transfeer, lennupiletid, lõunasöök (joogid lisatasu eest). Kaasa soovitame võtta: fotoaparaat, mugavad jalanõud ja soojad riided. Ekskursiooni tüüp, toimumise aeg: puhkus, pool päeva. Minimaalne osalejate arv: 10. Lõbusõit ookeanil "Lina" jahiga Hinnad:
mäestikud - Püreneed ja Alpid. Prantsusmaal leidub ka vanu, kulunud mäestikke ja mäemassiive: idapiiril laskuvad järsult Reini orgu Vogeesid ja kirdes on Belgia piiril Ardennid. Keskmiselt 700 - 800 m kõrgune Prantsuse Keskmassiiv riigi lõunaosas on tekkinud keskaegkonna kurrutustel ja ümber kujunenud uusaegkonna alpi kurrutusel. Viimasel kurrutusel esines seal murranguid, mida saatis vulkanism. Keskmassiivi kõrgemad, ligi 1900 - meetrilised tipud ongi kustutanud vulkaanide kuhikud. Sademete rohkuse tõttu on jõgedevõrk tihe. Prantsusmaa suuremad jõed on Seine, Loire, Garonne ja Rhone. Mitmel pool on need veetranspordi parandamiseks ühendatud kanalitega. Külmade tuulte eest varjatud jõeorgudes edeneb hästi viinamarjakasvatus, mis muidu on iseloomulikum vahemerelisele kliimale. (2) KASUTATUD KIRJANDUS (1) http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa#Ajalugu (28.11.2012) (2) http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/prantsusmaa2.htm (28.11.2012)
Aegam��da meie koduplaneet jahtus, aurust sai vedel vesi, mis sadas tuhandete aastate jooksul paduvihmana taevast alla ning t�itis j�rk-j�rgult k�ik madalamad kohad ja n�od, moodustades meresid ja ookeane. Ookeanide all on maakoor �hem ja ebap�sivam, seep�rast tekib seal palju vulkaane. Ookeanide p�hjas on tohutud veealused m�ed, mis k�rguvad s�vamere tasandikelt kuni 1000 meetrini. Maav�rinad ja vulkaanide pursked tekitavad hiidlaineid ehk tsunamisid, mis v�ivad olla kuni kuuek�mne meetri k�rgused ja liiguvad kiirusega kuni kaheksasada kilomeetrit tunnis. 2.5 Lahenda teksti p�hjal �lesanded. Kokku on v�imalik �lesannete eest saada 5 punkti. 1. Selgita v�ljendi t�hendust. laseb teiste seljas liugu � elab teiste kulul �ige vastus 1 punkt, vale vastus 0 punkti. �ige, kuid keelelt vigane vastus 0,5 punkti. Kui �pilane kirjutab
sademed. Volga. Aprill mai suurvesi. Ülejäänud aasta väike. Suurvesi tingitu kevadisest sulaveest. 10. Too näiteid teguritest, mis kujundavad rannikuid (töös 2 pilti, peab teadma, kas kulutav või kuhjav ning mille järgi seda aru saab). Tõusu- ja mõõnanähtuste ööpäevased rütmid, sesoonsed tormid ja pikajaline veetaseme tõus, lainetus. Kujundavad lained, inimesed, tormid, lained, mis on tekkinud vulkaanide või maavärinate tegevuse käigus. 11. Selgita lainete tegevust rannikutel. 12. Iseloomusta rannikuprotsesse järsk- ja laugrannikutel. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga, ülekaalus on lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad ära setteid, mispärast tekivad rannajärsakud ning võib tekkida pankrannik. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus
Nüüd oli rohusööjate toidulaud tunduvalt avaram. a. eest Eriti ohtrasti elas meres mikroskoopilisi juurjalgseid. Neid oli nii palju, et tekkisid paksud settelademed, mida kutsutakse kriidiks.Neist on ajastu ka nime saanud. Uusaegkond (algas 65 miljonit aastat tagasi ja kestab siiamaani) Üksteise järel hakkasid välja kujunema Maa tänapäevased palgejooned - mäestikud, mered, järvenõod, vulkaanide koonused. Uusaegkonna kahte esimest ajastut, paleogeeni ja neogeeni on tihti vaadeldud koos, kasutades nende kohta ühist nimetust tertsiaar. Tertsiaar on eelkõige tuntud mäetekke poolest. Tekkinud mäeahelike vahele jäid suured nõod, millest kujunesid tasandikud. Keskaegkonna lõpul ujutasid mered üle tohutud alad kõikidel mandritel. Tertsiaaris mere pealetung lõppes. Võidule pääsesid õistaimed, millest tekkis rikkalik toidulaud arenevale imetajate rühmale.Näiteks
Marsil on mitmekesine ja huvitav maastik ning sellel paikneb muu hulgas Olympus Mons suurim, 24 km kõrgune mägi Päikesesüsteemis. Suurem osa Marsi pinnast on väga vana ja kraatreid täis, aga seal on ka nooremaid orge, kõrgendikke, mägesid ja tasandikke. Marsil puudub aktiivne laamtektoonika. Ilma laamade liikumiseta seisavad "kuumad kohad" Marsi koore all samas kohas. Sellega võib seletada Tharis'e kühmu ja tema tohutute vulkaanide olemasolu. Siiski näib, et Marss võis olla palju aktiivsem kaugemas minevikus. Paljudes Marsi paikades on väga selgeid tõendeid erosioonist, kaasa arvatud suurtest üleujutustest ja väikeste jõgede süsteemidest. Arvatakse, et seal võisid kunagi olla isegi suured ookeanid ja mered. Marsi sisemust tuntakse ainult pinnalt saadud andmete ja planeedi üldstatistika kaudu. Nende andmete põhjal oletatakse, et Marsil on tihe tuum raadiusega umbes 1700 km, sulakivimist
VULKAAN Vulkaan asub maakeral neis piirkondades, kus magma pääseb maakoorde ja tungib selat leiduvate lõhede kaudu pinna lähedale. Tegevvulkaane üle 500 (~veealused) Lõhe (magma väljumine pikki lõhe, ookeani keskahelik, island) ja lõõrvulkaan (läbi enam- vähem ümara lõõri, mis lõppeb kraatriga) Magma on maa sisemise soojuse arvel sügavamates kihtides ülessulanud looduslik sulam, mis võib väljuda maapinnale või ookeanipõhja vulkaanide näol. Suurem osa mgmast tardub maakoore ülemises osas. Vulkaanist väljavoolavat magmat nim laavaks. Vesi alandab kivimite sulamistemperatuuri ja põhjustab magma tekke, mis liigub ülesse ja väljub maapinnal vulkaanidest. Magma keemiline kostis, temp ja lahustunud gaaside sisaldus määravad tema viskoosusse ja see omakorda voolavuse. Sõltuvalt magma algkoostisest ja jahtumise kiirusest saavad tekkida erineva struktuuri ja koostisega kivimid. Aeglasel jahtumisel moodustuvad kristallid
läänepoolses ääreosas. Lõuna-Ameerika laamast läände jääb Nazca laam. Lõuna- Ameerika laam on mandriline laam ja Nazca laam ookeaniline. Nende kahe laama põrkumisel sukeldub ookeanilise maakoore põrkeserv mandrilise laama serva alla. Tekkinud surve tulemusena pressitakse ülemise laamaserva kivimid kurdudesse ja lõhestatakse, tekib kurdmäestik. Nii on tekkinud Andide mäestik. Tekkinud lõhedesse tungib neeldunud laamaserva ülessulamisel eralduv kergem magma, mis voolab vulkaanide kaudu maapinnale, seetõttu on Andides ka palju vulkaane. VULKAANID, MAAVÄRINAD Andide mästikus on üle 50 aktiivse vulkaani. Vulkaanide tõttu esineb Tsiilis ka maavärinaid, millest tugevaim toimus 22. mail 1960 Lõuna-Tsiilis. Selle tugevuseks mõõdeti 8,6 magnituuti ning selle tagajärjel laastati paljud rannikulinnad, mõned hävisid. Mõndades kohtades hävis rannajoon ning meri lõhkus kalda, haarates endaga kaasa ka kaldal
traditsioonilisi ravimtaimi kasutatakse Jamu. 122 liigi bambusest, üle 350 liigi rotangist ja 400 liiki Dipterocarpus, Sealhulgas eebenipuu, sandlipuu ja tiikpuu. Indoneesia on koduks ka mõned ebatavaline liigid mt. nagu lihasööjad taimed. Sealne taimestik on lopsakas ja rikas troopiliste liikide poolest. Riigi taimestiku ja loomastiku hulgas on esindatud nii Aasia kui ka Austraalia päritolu liigid, sest see asub kahe mandri vahel. Vulkaanide tõttu on Indoneesias viljakad mullad. Indoneesia metsad võtavad enda alla umbes 58% (2000) riigi maismaa pindalast. Lisaks metsadele on Indoneesia rannikuvete elustiku mitmekesisus on arvatavasti kõige suurem maailmas, seda aitavad rikastada 54 716 kilomeetri pikkune rannajoon ja 5,5 miljoni hektari suurune rannikuala, kus on väga laialdaselt levinud mangroovid ja korallrahud Rannikualade ökosüsteemide hulka kuuluvad veel rannad, liivaluited, estuaarid ehk jõe
Tagajärjed: okaspuude kahjustumine, muldade hapestumine (taimed ei saa vett/mineraalaineid kätte kidur kasv), Veekogude hapestumine liikide kadumine, Ehitiste lagunemine/kahjustumine. 4. Atmosfääri saaste Atmosfääriõhu saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik atmosfäär, täpsemalt troposfääri, ,,saaste" on seotud vulkaanide pursetega, magma degaseerimisega, pinnaste erosiooniga. Antropogeene saaste on seotud erinevate kütuste põletamise ning metalluriga ja keemiatööstusega. 5. Hüdrosfääri saaste Veekogud saavad majapidamistelt ja töstustel tuhandeid ained ja ühendeid, mis haaratakse ringetesse. Need ained ohustavad inimese tervist ja mõjutavad ökosüsteeme. Päritolu, omaduste ja mõjui poolest jagunevad nimetatud ained: Haigusi tekitavad mikroobid ja viirused
KAHE MANDRILISE LAAMA PÕRKUMINE - nende servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeteks mäeahelikeks. Mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse vajuda, seetõttu kuhjuvad kivimid üksteise otsa, kasvatades mandrilist maakoort aina paksemaks. Esineb tugevaid maavärinaid. Vulkaanipurskeid on vähem, sest maakoor on väga paks. KAHE OOKEANILISE LAAMA PÕRKUMINE - ühe laama serv sukeldub vahevöösse. Neeldunud laama serva kohale tekib veealuste vulkaanide vöönd. Kui vulkaanid kasvavad üle merepinna, siis moodustavad neist vulkaaniliste saarte ahelikud.
Erinevalt kõikidest teistest Galilei kaaslastest ja Maa-taolistest planeetidest, puuduvad Io pinnal meteoriidikraatrid-nad on mattunud laava alla. Vulkaanikraatreid on aga suurkuu lausa täis pikitud, keskmine kraatritevaheline kaugus on 250 km ja vulkaanikoonuste läbimõõt 50 km, kuid on ka paarisaja-kilomeetrise läbimõõduga vulkaane. Kraatrite sügavus ulatub mõnesajast meetrist kahe kilomeetrini, koonuste kõrgused on tublisti väiksemad. Vulkaanide tõttu on Io üpris tasase reljeefiga. Suurkuu värvuse määravad väävlirikkad, heleoranzid tasandikud, kuid on ka valgeid ja pruune piirkondi. Io lõunapooluse läheduses paikneb ilma kraatriteta poolteise kilomeetri kõrgune platoo. Lõuna parasvöötmes asuvad Io kaks suurt mäge, Silpium ja Haemus. Viimase tipp tõuseb ümbritsevast tasandikust kümme kilomeetrit kõrgemale. Tegevvulkaanid paiknevad enamasti Io ekvaatori läheduses ning uhkemad neist kannavad Pele ja Lokime.
sellises piirkonnas esineb tugevaid maavärinaid Kahe ookeanilise laama põrkumine Ühe laama serv sukeldub vahevöösse Sukeldumisjoont jäävad tähistama süvikud Vulkaanide ja vulkaaniliste saarte teke (nt Mariaani saarestik Vaikses ookeanis, Väikesed Antillid Atlandi ookeanis) 4. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning liigitamist kuju (kiht- ja kilpvulkaan) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed ja kustunud vulkaanid); Vulkaan koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoore lõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb:
maakoor; tasapisi kerkib veealuste vulkaaniliste mäeahelike vöönd - ookeaniline rift; veest väljaulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar. 2. Kirjeldage manner-ookean konvergentsi ja selle tagajärgi. Tooge näide. Manner-ookean konvergentsi korral põrkuvad mandriline ja ookeaniline laam. Ookeaniline laam sukeldub mandrilise laama alla, mis tekitab rannikuaheliku ja vulkaanide rea mandril. Maavärinad on erineva sügavusega, kusjuures kollete sügavus kasvab ookeanilt mandri suunas. Manner-ookean konvergents toimub näiteks Lõuna-Ameerika läänerannikul, kus ookeaniline Nazca laam sukeldub mandrilise Lõuna-Ameerika laama alla. 3. Kirjeldage manner-manner konvergentsi ja selle tagajärgi. Tooge näide. Manner-manner konvergentsi korral põrkuvad kaks mandrilist laama, kusjuures maakoor
reljeefi. Erinevalt kõikidest teistest Galilei kaaslastest ja maataolistest planeetidest, puuduvad Io pinnal meteoriidikraatrid nad on mattunud laava alla. Vulkaanikraatreid on aga suurkuu lausa täis pikitud, keskmine kraatritevaheline kaugus on 250 kilomeetrit. Vulkaanikoonuste läbimõõt on keskmiselt 50 kilomeetrit, kuid on ka paarisajakilomeetrise läbimõõduga vulkaane. Kraatrite sügavus ulatub mõnesajast meetrist kahe kilomeetrini, koonuste kõrgused on tublisti väiksemad. Vulkaanide tõttu on Io üpris tasase reljeefiga. Suurkuu värvuse määravad väävlirikkad, heleoranzhid tasandikud, kuid on ka valgeid ja pruune piirkondi. Nende keskel on näha musti või tumepruune laike tegutsevate kraatrite läheduses. Io lõunapooluse läheduses paikneb ilma kraatriteta poolteise kilomeetri kõrgune platoo. Lõunaparasvöötmes asuvad Io kaks suurt mäge Silpium ja Haemus. Haemus on suurim, ta tipp on kümme kilomeetrit kõrgemal ümbritsevast tasandikust
· Happevihmad, nende tekkimise põhjused ning mõju keskkonnale. Väävelhappe tootmisel ja väävlirikaste kütuste põletamisel tekib piiskne H2SO4 udu, mis on tuntud happevihmade ilminguna. · Atmosfääri saaste Atmosfääriõhu saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik atmosfääri, täpsemalt troposfääri, "saaste" on seotud vulkaanide pursetega, magma degaseerimisega, pinnaste erosiooniga, jne. Antropogeenne saaste on seotud erinevate kütuste põletamisega ning metallurgia ja keemiatööstusega. 90- nendate aastate jooksul heideti troposfääri iga aasta 20 mrd. tonni CO2, 150 mln tonni SO2 (looduslik osa 30 mln. tonni), lämmastiku oksiide kuni 53 mln tonni (looduslik osa 30 mln. tonni). Lisaks vee fluoriühendeid, CO,
ning ka põhjavesi ei suuda taimi vajalike mineraalelementidega varustada. Toiteelementide vähenemine tingib taimkatte hõrenemise ja mullaviljakuse langemise (toimub seda kiiremini, mida kiiremaks muutub taimede mulla vaheline aineringe, kui mullast viiakse nõrgveega toiteelemente rohkem ära, kui mulda asemele tuleb). Noored mullad asuvad mere taganemisest vabanevatel rannikutel, mäestikes või vulkaanide tuhal. Muldade kujunemine võtab aega sadu tuhandeid aastaid, ootamatu geoloogiline tegevus võib mullakatte hävitada. -AKTIIVSED MULLATEKKETEGURID: -Kliima mõjutab oluliselt murenemisprotsesse. Sialliitne murenemine parasvöötmes toimuv mõõduka kiirusega murenemine, kus saadusteks on erineva suurusega mineraalained. Alliitne murenemine troopikas toimuv aktiivne keemiline murenemine, kus savimineraalid murenevad algkomponentideks e. erinevateks oksiidideks. Ilmastik (sademed, temp
kontrollib nende mõjusid ja evolutsiooni. 8.2. Järved Portugalis leidub väga vähe looduslikke järvi, seega on suurem osa järvedest jõgedele üleujutuste tõkestamiseks rajatud paisjärved, mida kasutatakse ka elektrienergia tootmiseks 17% kogu Portugali elektrienergiast tuleb hüdro- elektrijaamadest. Riigis eksisteerib ka mitmeid laguune mis on pärit jõgede tegevusest. Assoridel on laguunid tekkinud kustunud vulkaanide kraatritesse. 9. Loodusnähtus Ponta da Piedade Ponta da Piedade on lummav loodusnähtus Algarve piirkonnas. See kõrgub Lõuna- Portugalist umbes kaks kilomeetrit lõuna pool Lagoses. Ponta da Piedade on suur kaljumoodustis imelise kaljuranniku ja suurte merekoobastega, mis on nii suured, et neis saab sõita paadiga. Veidra kujuga kaljud ja koopad on tekkinud tänu vee erodeerivale tegevusele. Ponta da Piedade pakub omapäraseid värve imelike kujudega kaljudel: kollaseid,
Oluliselt on piiratud aerosoolide kasutust ja külmikutes kasutatakse osooni mittelõhkuvaid ühendeid 1.2.4. Happeline deposioon Ehk happeline sadestumine märkimisväärsem osa hapestumist tingivaid aineid sadeneb just kuivades ilmastikutingimustes Vääveldioksiid (tekib peamiselt energeetika- ja muus tööstuses) hapendub väävelhappeks, lämmastikdioksiid lämmastikhappeks. Väävel vabaneb õhku ka looduslikest allikatest: mullast ja mereveest, vulkaanide tegevusest; lämmastikoksiidide tekkekolleteks on liiklus ja energiatootmine. Looduslike lämmastikoksiidide allikateks on välk, muld ja kahjutuled PH tähendus tavaelus Happesuse näitaja pH tähendusest: 6 Kui pH on 1 4,5, siis on uuritav aine väga happelise reaktsiooniga Kui pH on 4,6 5,5, siis on uuritav aine mõõdukalt happelise reaktsiooniga
Uurimuslik töö geograafiast Looduskatastroofid maailmas Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Vulkanism 3. Maavärinad 4. Tsunamid, taifuunid, tornaadod 5. Maalihked 6. Laviinid 7. Kokkuvõte 1. Sissejuhatus Looduskatastroof on loodusliku ohu üleujutuse, keeristormi, orkaani, vulkaanipurske, maavärina, kuumalaine, maalihke, metsatulekahju vms tagajärjel tekkinud finantsiline või keskkonnakahju või inimelude kaotus. Loodusõnnetuste tagajärjed sõltuvad mõjualuse elanikkonna ettevalmistusest ja vastupanuvõimest. Õnnetused juhtuvad üksnes siis, kui looduslikud ohud kohtuvad haavatavusega: näiteks inimtühjas piirkonnas ei ole maavärinal raskeid tagajärgi. Kõige raskemad loodusõnnetused juhtuvad tavaliselt rahvarohketel tiheasustusega aladel, kus kaitse loodusjõudude eest on ebapiisav. Nii näiteks on tsunamiohtlikes piirkondades probleemiks ehitustegevus randades, maavärinarohketel aladel majad...
tsirkoonikristallid Lääne-Austraaliast ning vanimateks säilinud Maa kivimiteks on 4,03 miljardi aasta vanused Acasta gneisid Loode-Kanadast. 3. MAAKERA TEKE Maa sisemuse moodustas umbes 4,5 miljardit aastat tagasi keev-mullitav ülituline sulakivim. Rasked elemendid nagu raud ja nikkel koondusid keskele, moodustades Maa tahke südamiku. Kergemad elemendid, peamiselt hõõguvtuline räni ja alumiinium, kerkisid pinnale. Seal, kus maakoor oli õhuke, purskus vedel kivim laavana vulkaanide näol pinnale. Maa ümber tiirles õhuke kiht planeetide moodustumisest ülejäänud kosmilist tolmu.Pärast esmast kujunemist pommitasid Maad sadade miljonite aastate jooksul lendavad kivikamakad ja jäised komeedid. Selline kosmiline klobimine tekitas maapinnale kraatreid. Noor Maa nägi seetõttu välja umbes selline nagu Kuu tänapäeval,kuid selle erinevusega, et igal pool üle terve maakera purskasid vulkaanid. Vulkaanidest pärit gaasid mähkisid Maa primitiivsesse atmosfääri
3)V ulkanism - seotud magma tekkimisega maakoores, seotud murrangu vööndiga Magma - Maa sisemuses olev ränirohke tulikuum sulam Magma ja maakoore iseloomu järgi jagatakse vulkaanid: a) Lõhepurske vulkaanid tekivad väiksed lõhed ja siis laavavoolud, tekivad laava platood b) Keskpurske vulkaanid - Kilpvulkaanid Mauna kea - kuhikvulkaanid Etna Tuff vulkaansest tuhast moodustunud poorne ehitusmaterjal Kuumaveeallikad geisrid vulkaanide levikuga seotud 4) Maavärinad - seismograafiga - lumelaviinid - võivad kaasneda maa nihked - mudavoolud e. selid mägedes - purustused - rusuvoolud Hüpotsenter maavärina tekke kolle Tsunaami maavärina tekitatud hiidlaine Epitsenter punkt maakoore välispinnal, mille vertikklne telg ulatub hüpotsentrini Maa ja mere mõju õhu tsirkulatsioonile 1) erinev soojenemine õhurõhu erinevused
Paljud mäed on tekkinud vulkaani pursete tegevuse tagajärjel (nad on kas vulkaaninõod või vulkaaniliste protsesside käigus tekkinud mäed). Lõunasaarel asuvad Uus-Meremaa Alpid, mis on ka riigi kõige kõrgemaks mäestikuks. Mount Cook on Alpide kõrgeim tipp, tema kõrgus on 3756m. Mäe tipp on kaetud igilume ja liustikega. Põhjasaarel leidub tegevvulkaane, kuumaveeallikaid, geisreid ja kuumavee järvi. Suuremad vulkaanid on Ruapehu, Taravera, Naguhore ja Mount Egmont. Vulkaanide, geisrite ja kuumaveeallikate sage esinemine on tingitud õhukesest maakoorest. Uus- Meremaal on ka palju maavärinaid. Seoses viimase jääajaga, mis oli umbes 12000 aastat tagasi, on Uus-Meremaal ka palju sügavaid ja pikki fjorde, mis on väga sarnased Norra fjordidega. Kliima Uus-Meremaal Põhjasaarel valitseb niiske lähistroopiline kliima ja Lõunasaarel on parasvöötmeline kliima
vajalikeks nitraatideks, mis lähevad looduses uuesti ringlusesse. Kõdunedes muutuvad taimejäänused ja surnud loomad seente ning bakterite toimel tagasi lihtsateks aineteks. Neid aineid kasutavad taimed kasvamiseks. Nii toimub looduses aineringe. (L. Colvin, E. Speare ,,Laste looduseentsüklopeedia" lk. 13, 65) Nagu looduses ikka, on enamjaolt kõik kõigile toiduks. Nii on toiduks ka bakterid. Meresüvikute põhjas elavad hulkharjasussid, kes toituvad veealuste vulkaanide läheduses elavatest imepisikestest bakteritest. Rannakarbid puhastavad vett reostusest. Toitudes koguvad nad endasse mürgiseid aineid ja ohtlikke baktereid, mis mõjub tihti ka rannakarpidest toituvatele loomadele. (L. Colvin, E. Speare ,,Laste looduseentsüklopeedia" lk. 27, 30) Bakterid ja keskkond Bakterite elutegevust mõjutavad mitmed keskkonnategurid, näiteks temperatuur, soolsus pH-tase, kiirgus. Enamik baktereid eelistab mõõdukat temperatuuri ja soolsust ning neutraalset pH-d
Vesi peaks olema neutraalne (pH=7), happevihmades on pH aga 3-4 Mõju – looduslikud veekogud ja muld muutuvad happelisteks. Taimede kasvutingimused mullas halvenevad. Vees toimuvad muutused elavate organismide liigilises koosluses (paljud organimsid hukkuvad). Happevihmad lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad metallide korrosiooni. ► Atmosfääri saaste. Saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik saaste on seotud vulkaanide pursetega, magma degaseerimisega, pinnaste erosiooniga jne. Liigitus : keemilise koostise alusel, agregaatolekult (tolmud, aerosoolid, gaasid), kahjuliku toime järgi, päritolu – tekkekoha järgi (tööstus, loodus, transport..) ► Hüdrosfääri saaste. Majapidamistelt ja tööstusest tulevad tuhanded ained veeringlusse. Need ohustavad inimese tervist ja mõjutavad ökosüsteemi. Merevete saaste on seotud: Dampinguga (jäätmete heitmine merre või ookeani) Naftasaadustega
Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshū saarel. Piki Honshū saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on Tōkyōst umbes 80km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuji mägi, mis on tegelikult vulkaan (purskas viimati aastal 1707). Ka paljud teised Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades on rohkelt kuumaveeallikaid. Umbes 108 vulkaani on praegugi aktiivsed. Vulkaanide ja kuumaveeallikate rohkus Jaapanis tuleneb sellest, et saarestik asetseb Vaikse ookeani tulerõnga piirkonnas kolme laama – Filipiini laama, Euraasia laama ja Vaikse ookeani laama – kokkupuutekohas. 1.4. Maavärinad Oma asendi tõttu tektooniliselt aktiivses piirkonnas on Jaapanis lisaks vulkaanidele ja kuumaveeallikatele tavalised ka maavärinad. Igal aastal registreeritakse 7000–8000 maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei tunne
Tagajärjed: okaspuude kahjustumine, muldade hapestumine (taimed ei saa vett/mineraalaineid kätte, kidur kasv), Veekogude hapestumine, liikide kadumine, ehitiste lagunemine/kahjustumine. Atmosfääri saaste. Atmosfääriõhu saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik atmosfäär, täpsemalt troposfääri, „saaste“ on seotud vulkaanide pursetega, magma degaseerimisega, pinnaste erosiooniga. Antropogeene saaste on seotud erinevate kütuste põletamise ning metalluriga ja keemiatööstusega. Hüdrosfääri saaste. Veekogud saavad majapidamistelt ja töstustel tuhandeid ained ja ühendeid, mis haaratakse ringetesse. Need ained ohustavad inimese tervist ja mõjutavad ökosüsteeme. Päritolu, omaduste ja mõjui poolest jagunevad nimetatud ained: Haigusi tekitavad mikroobid ja viirused
isegi terveid liigirühmi on suhteliselt lühikese ajaga välja surnud. Rohkearvulise väljasuremise põhjuseks on olnud laiaulatuslik vulkaaniline tugevus, mille käigus õhku lennanud hiiglaslik kogusmagmat on varjutanud päikesevalguse ning vähendanud hapnikku ja suurendanud süsihappegaasi hulka õhus; maavärinate tekitatud tormid on lisaks enda põhjustatud hiiglaslikule laastamistööle tekitanud veel tsunamisid ja vulkaanide purskeid; jäätumised ja kõrbestumised on põhjustanud meretaseme tõuse ja langusi; hiiglaslike meteoriitide mõju on põhjustanud tsunamisid ,tuletorme ning kujuteldamatut kliima kuumenemist. (George McGavin,2006,lk 19) Väljasuremislaine Paleosoikum sai alguse 542 miljonit aastat, kui suhteliselt äkki ilmus ookeanidesse tohutu hulk elusorganisme: tegemist oli niinimetatud kambriumi plahvatusega. See lõppes ligikaudu
.................... 10 3. võrdleb geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel (ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas; ....................................................................... 11 4. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning võrdleb neid kuju ja purske iseloomu järgi;.............................. 13 5. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; ......................... 13 6. teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele; .......................................................................................................................................
, poolustel aga 5 min kauem. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (nurk 86,9º), samas tasandis tiirlevad ka viis suuremat kaaslast. Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik. 3. Iseloomustage Jupiteri nelja suuremat kaaslast. Kust on andmed pärit? Kaaslastel (Jupiteri neli suurt kaaslast on mõõtmetelt võrreldavad Kuuga) on näha detailiderohke tahke pind, pinnastruktuurilt on kaaslased väga erinevad. Lähima kaaslase Io pind on aktiivne, sealsete vulkaanide purskeid seostatakse lähedalasuva suure Jupiteri poolt esile kutsutud deformatsioonidega. Järgmise, Europa pind on seevastu sile ja detailidevaene (oletatakse, et see kujutab endast külmunud ookeani). Sama arvatakse ka välimiste kaaslaste Ganymedese ja Callisto kohta, kuid nende ,,jääkoor`` on paksem ja seetõttu on temas näha ka meteoriidikraatreid. Kosmosejaamad ,,Voyage`` pildistasid möödalennul nii Jupiteri kui selle kaaslasi 4. Millest koosneb Jupiteri atmosfäär?
minutise kokkupuute jooksul. Aja jooksul tuumakütuse radiatsioonitase väheneb, 40 aastat möödudes väheneb radiatsiooni eritus 99,9%, kuid sellegipoolest on see ohtlik. Maa sisesoojusenergia ehk geotermaalenergia Maa sisesoojusenergia ehk eotermaalenergia tuleneb maa soojusest, mis on olemas igalpool allpool maapinda, kuigi kõige ressursirikkamaimadpiirkonnad asuvad aktiivset või geoloogiliselt noorte vulkaanide läheduses. Insenrtehnilisest vaatenurgast lähtuvalt võib geotermaalenergiat defineerida kui kasulikk energiat , mida saab koguda looduslikest aurudest ja kuumast veest. Juba ammustel aegadel on inimesed kasutanud kuumaveeallikateett: Vanim ja kõige tavalisem kasutusviis oli muidugi lihtsalt lõõgastumine kuumas vees. Vanad roomlased kasutasid geotermaalvett selleks et ravida silma ja nahahaigusi. Pompeis kasutati kuuma vett ka majade kütteks 10000 aastat tagasi hakkasid indiaanlased
Ökosüsteemide puhul, mille koostisosaks maismaal on ka muld, nimetatakse sellist tasakaaluseisundit kliimaksiks. Mulla arengu käigus keemilised toitainevarud ammenduvad, murenemise piir kandub taimejuurtest sügavamale ning ka põhjavesi ei suuda taimi mineraalainetega varustada. See tingib taimkatte hõrenemise ja mullaviljakuse langemise. Toitaineid lahkub rohkem, kui neid juurde tuleb. Noored mullad asuvad mere taganemisest vabanevatel rannikutel, mäestikes ja vulkaanide tuhal. Muldade väljakujunemine võtab aega sadu aastaid. Ootamatu geoloogiline tegevus, nt mandrijää tekkimine. Selle tõttu on erinevates kohtades erineva vanusega mullad. Aktiivsed mullatekketegurid. Kliima mõjutab oluliselt murenemisprotsesse. Parasvöötmes toimuvat, erineva suurusega mineraalide saamist, nimetatakse sialliitseks (Si + Al) murenemiseks. Saadusteks on teatud murenemise läbi teinud savimineraalid.
muld happelisteks. Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning taimede kasvutingimused halvenevad. Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koosluses. Paljud organismid hukkuvad. Atmosfääri saaste Atmosfääriõhu saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik atmosfääri, täpsemalt troposfääri, "saaste" on seotud vulkaanide pursetega, magma degaseerimisega, pinnaste erosiooniga, jne. Antropogeenne saaste on seotud erinevate kütuste põletamisega ning metallurgia ja keemiatööstusega. 90-ndate aastate jooksul heideti troposfääri iga aasta 20 mrd tonni CO2, 150 mln tonni SO2 (looduslik osa 30 mln. tonni), lämmastiku oksiide kuni 53 mln tonni (looduslik osa 30 mln. tonni). Lisaks vee fluoriühendeid,
mandrilise Lõuna-Ameerika laama alla-subduktsioon; tekivad süvikud ja mandri serva kurdmäestik -Andid, purskavad vulkaanid, esineb tugevaid maavärinaid; süvikute vööndis neeldunud laamaserva ülessulamisel eraldub kergem magma, mis tardub graniitseks kivimiks ja tekib juurde mandrilist graniitset maakoort. -kahe ookeanilise laama põrkumine- Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla. sukeldumisjoont tähistab süvik (sügavaim - 11022m Mariaani süvik); veealuste vulkaanide vöönd, mis üle merepinna kerkides moodustavad vulkaanilisi kaarsaarestikke (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt); sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel vallanduv energia kutsub esile tugevaid maavärinaid; Vaikne ookean kitseneb ja sulgub. -ookeaniliste laamade eemaldumine- toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, ookean laieneb; magma tõuseb
Juuru Eduard Vilde Kool Gerlinde Sims 7.klass LOODUSKATASTROOFID Referaat Juhendaja: Helle Kiviselg Juuru 2016 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis tuleb juttu viiest suurimast looduskatastroofist - maavärinad, vulkaanid, tsunamid, orkaanid ja üleujutused. Looduskatastroofid on toimunud juba aegade algusest peale. Esimene suurimatest katastroofidest leidis aset vanas testamendis, kus terve maa ujutati üle veega. Ka tänapäeval toimub kahjuks väga palju taolisi loodusõnnetusi, kuid kõike põhjusega. Kui vanal ajal põhjendati maavärinaid, vulkaanipurskeid jms õnnetusi Jumala vihaga, siis nüüd on tehnika arenenud ja leidnud hoopis muid põhjuseid. Põhjuseid on toodud välja alljärgnevates peatükkides. Referaadi eesmärk on uurida lähemalt viite suurimat looduskatastroofi ja õppida iseseisvalt õppima ning töid vormistama. 3 LOODUSKATASTROOFID 1.1 Maaväri...
noored kivimid sukeldumine e subduktsioon - raskem laam sukeldub kergema alla (mandrilised), tekivad mäed, nt. Himaalaja mäestik - ookeaniline laam sukeldub mandrilise alla, kivimite sulamisega kerkib magma ja tekivad pinged, maavärinad nt. Jaapanis laamade nihkumine - laamad liiguvad samas suunas kuid eri kiirusel, 9. Kirjelda vulkaanide eri tüüpe ja too näiteid: a. kihtvulkaanid, mandritel ja laamade sukeldumisvööndites tekkivad, lühikesed laavavoolud, rõhupiiri ületades toimub plahvatuslik purse, Etna Itaalias, Vesuuv Itaalias, Rainier P- Ameerikas, b. kilpvulkaanid, ookeanipõhjast kerkivad, magma valgub pikkade laavavooludena laiali ja moodustab lameda vulkaanikoonuse, Mauna Loa Hawaiil, Hekla Islandil, c. lõhevulkaanid laava voolab välja maakoores olevate lõhede kaudu, toimub enamasti ookeani põhjas, nt
intrusiiv, mille pindala moodustab tuhan deid 10neid tuhandeid km 2; · stokk batoliidi lae enamasti silindrilaadse kujuga väljasopistus pind alaga alla 100 km2; Rööpne on intrusioon, mis olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega on enam- vähem paralleelne kildalisus- või kihilisuspindadega. Põikintrusioonid aga lõikavad kildalisus- või kihilisuspindu. 26. Vulkaanide tüübid. Aluseliste ja happeliste magmade erinev käitumine vulkaani lõõris. Lõhevulkaanide korral toimub vulkaanilise materjali väljutamine piklikust lõhest, mis tekib reeglina maakoores valitsevate venituspingete tagajärjel (riftistumine). Lõhevulkaanide kõige tüüpilisemaks purskeproduktiks on vedel basaltne laava, kuid esineb ka teistsuguse koostisega laavat, vulkaanilist tuhka ning vulkaanilisi gaase. Lõhevulkaane esineb näiteks ookeani keskahelikes
Väiksema tihedusega Suurema tihedusega Sette, Moonde, tardkivimid(graniit) Settekivimid ja tardkivimid (basalt) Kuna Maa ürgatmosfäär ning hüdrosfäär on vulkaanilise päritoluga võib üsna kindlalt väita, et elu poleks ilma vulkanismita arenema hakanud. Vulkaanipurske tahajärel paiskub keskkonda tohutult prügi ja gaase, mis vähendavad maapinnani jõudva päikesevalguse hulka. Vulkaanide tegevuse tagajärel jõuab maapinnale magma, mille tardumisel tekib uus maapind. Selle ehedam näide oleks vulkaanilised saared. Vulkaani purskamine võib mäetipus oleva lume sulatamisel põhjustada mudavoolusid, mis matavad ümbritseva. Vulkaaniline tuhk muudab mulla väga viljakaks. Kuidas liiguvad laamad? Ookeaniliste laamade eraldumine: · ookeanite keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles tulikuumad magmavood, mis põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eraldumist
suhteliselt madal tihedus on sarnane teiste maiste planeetidega, mis tähendab, et tema tuum sisaldab arvatavasti suhteliselt suure osa väävlit lisaks rauale (raud ja raudsulfiid). Nagu Merkuuril ja Kuul, paistab ka Marsil puuduvat aktiivne laamtektoonika; pole tõendeid pinnahorisontaalse liikumise kohta, mille tagajärjel Maal on tekkinud kurrutatud mäed. Ilma laamade liikumiseta seisavad "kuumad kohad" Marsi koore all samas kohas. Sellega võib seletada Tharis'e kühmu ja tema tohutute vulkaanide olemasolu. Siiski näib, et Marss võis olla palju aktiivsem kaugemas minevikus. Paljudes Marsi paikades on väga selged tõendid erosioonist, kaasa arvatud suurtest üleujutustest ja väikestest jõgede süsteemidest (paremal). Mingil ajal minevikus oli Marsi pinnal selgelt vesi. Seal võisid olla isegi suured järved või koguni ookeanid. Aga näib, et see toimus lühiajaliselt ja väga kaua aega tagasi; erosioonikanalite vanuseks hinnatakse ligikaudu 4 miljonit aastat
mäestikud. Lõunas Kapi- ja Draakoni mäed, mis asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigi territooriumil, nende keskmine kõrgus on 2000 kuni 3000 meetrit merepinnast, kõrgeim tipp on Thabana-Ntleinjana mägi (3482 metrit). Kirdes paikneb Etioopia mägismaa, mis kannab sama nime, mis riikki, kus ta asetseb. Keskmine kõrgus merepinnast on seal samuti 2000 kuni 3000 meetrit ja kõrgeim mägi - Ras Dashen on 4623 meetrit kõrge. Idas on vulkaanide ahelik, mis kulgeb piki riftivööndi (sügavate maakoore murrangute süsteemi). Seal paiknevad ka aafrika kaks kõrgemat mäge: 1. Kilimanjaro (5895 meetrit) seisab üksi keset tasandikku, olles päritolult kihtvulkaan, ta nõlvad on tipuni lauged. Ta asub Tansaania Territooriumil ja tema kõrval on veel mitu silmapaistvat vulkaani: Meru (4567 meetrit) ja Ngorongoro (kraateri diameeter on koguni 22 km, ja vulkaan ise kattab 250 km2.
Hapnikurikkas keskkonnas on suur tuleoht, sest põlemist kiirendab peale hapniku suurema kontsentratsiooni ka asjaolu, et vähem põlemissoojust kulub lämmastiku soojendamisele, mistõttu leek on kuumem. Vihmametsas on palju hapniku ja samas ka sajab palju, seetõttu ei saa suuremaid tulekahjusid esineda. f)Happelisus Vihmametsas on happelisus mullas (ph=4,5-5,5) väga suur, seal esineb happevihmasid, mis näiteks Lõuna Ameerikas vulkaanide purskel õhku sattunud ühendikega mis hapniku ja teiste gaasidega ühenededes moodustab happe sademe. Puudel on pikad ja tugevad juured et mullas saada alumistest kihtidest toitaineid kätte. g)Kitsa ökoamplituudiga liigi näide(selgitus, mille suhtes, graafik) Kitsa ökoamplituudiga liigi ehk stenotoopse liigi näiteks võiks tuua näiteks viigipuu, sellepärast et vihmametsas on palju puid. e)Laia ökoamplituudiga liigi näide(selgitus, mille suhtes, graafik)
Inimene saab päevas toiduga 0,004-0,02 mg, mürgistust põhjustab 0,4 mg, surmaannus on aga 0,15-0,3 g. ÜRO statistika kinnitab, et vulkaanigaasidest ning aurumisel pinnasest ja veest eraldub aastas õhku 3000-6000 tonni, inimtegevusest umbes 3000 t elavhõbedat. Elavhõbeda maailmatoodang on ligikaudu kümme tuhat tonni. Elavhõbe esineb looduses kinaverina (HgS). Elavhõbedat leidub jäljeelemendina paljudes kivimites ja mineraalides. Elavhõbedat eraldub looduslikest allikatest, näiteks vulkaanide kaudu, kuid eraldumine toimub ka inimtekkelistest allikatest, nagu söe põletamine ja elavhõbeda kasutamine toodetes. Varasemad heitmed on juba tekitanud keskkonnas elavhõbeda jääva kogumi, millest osa on pidevalt ringluses, sadestub ja satub uuesti ringlusesse. . Suurem osa elavhõbedast satub atmosfääri fossiilsete kütuste põletamisel. Nii kivisüsi kui nafta sisaldavad märkimisväärselt elavhõbedat. Elavhõbeda allikaks on veel kloori, polümeeride ja värvide tootmine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
