Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"vulkaanide" - 357 õppematerjali

thumbnail
1
doc

Laamtektoonika, vulkanism, nõlvaprotsessid

maakoore sukeldumine vahevöösse. Laama vahevöösse vajumisel: maakoor hävib, tekib süvik, tugevad maavärinad, tekivad magmakolded, magma tardub graniitseks kivimiks. Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukoht maa pinnal, asub laamade all, laamade keskpaigas(nt Havai). Kuum täpp ookeanis: õhuke ook.laam triivib täpi kohal ning see tekitab pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku, milles vulkaanid on erineva vanusega. Kuum täpp mandril: mandrilaama all tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles maakoore kivimeid. Võlvkerke laes tekitavad venituspinged kolmeharulise rebendikontinentaalse rifti. Vulkaani kuju ja purske iseloom sõltub teda toitva magma omadustest. Vulkaan on looduslik avaus maakoores, mille kaudu vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal Maa pinnale tungib....

Geograafia
50 allalaadimist
thumbnail
26
ppt

Venemaa Föderatsioon

Lõunas piirneb Kesk-Siberi kiltmaa Lääne- ja Ida-Sajaanide mäeahelikud. Ida-Siberi mägismaa Leena jõest ida poole asetseb mitumei mäeahelikke ja kõrglavasid. Verhojanski, Tserski ja Kolõma mäestike keskmine kõrgus on 2300 kuni 3200 m merepinnast. Mida rohkem ida poole, seda kõrgemad ja järsumad on mäed. Kamtsatka poolsaarel paikneb 120 vulkaani, millest 23 on tegevvulkaanid. Kõige kõrgem vulkaan on Kljutsevskaja Sopka (4750 m). Vulkaanide ahelik jätkub ka Kuriilide saartel, kus asetseb veel ligi 100 vulkaani, millest 30 on aktiivsed. Kljutsevskaja Sopka Lõuna mäestikud Venemaa Euroopa osa lõunapoolsel piiril kõrguvad geoloogiliselt noored Kaukasuse mäed, mis kulgevad Mustast merest kuni Kaspia mereni. Suur-Kaukasuse mäeahelik paikneb osaliselt Venemaa territooriumil. Riigi kõrgeim tipp on kustunud vulkaan Elbrus (5642 m), mis on ühtlasi ka Euroopa kõrgeim tipp. Venemaa Aasia osa lõunapoolsel alal...

Geograafia
24 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Litosfäär

· Praegusaja ookeanipõhjades lasuvad kivimid on geoloogilises mõttes väga noored. Need on nooremad kui 180 miljonit aastat. Mandreilt leiduvate kivimite vanus võib ulatuda isegi 4 miljardi aastani. · Erinevused tulenevad sellest, et lainemise käigus vajub ookeaniline litosfäär läbi astenosfääri ning hävib. · Ookeanilise laama vahevöösse vajumine algab süviku tekkega ookeani ääres. · Vulkaaniline saar on vulkaanide rida, mis moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale. · Uus mandriline maakoor tekib kivimite ,,kraapimisel" ookeaniliselt koorelt maha mandriääre külge ning sinna liituvad ka erinevate kivimite ülessulamisel tekkinud magmadest tarduvad kivimid. Maapõues toimub ka kõikide kivimite moone. · Mandrilised alad teevad läbi ulatuslikke horisontaalsuunalisi triive, kusjuures triivide suunad ei ole päris juhuslikud....

Geograafia
40 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Referaat Tongast

Peamised impordi allikad - Uus-Meremaa, Fidzi, Austraalia, USA, Jaapan Geograafia Tonga koosneb 169 saarest, millest 96 on asustatud. Nad jagunevad kolmeks põhirühmaks: Vava`u saared põhjas, Ha`apai saared keskel ja Tongatapu saared lõunas. Saarte ulatus põhjast lõunasse on 800 km. Suurim saar, Tongatapu, millel asub pealinn Nuku'alofa , hõlmab 257 ruutkilomeetrit. Saared on kõik põhiliselt vulkaanide tipud, mis veest välja ulatuvad. Kliima on põhiliselt subtroopiline ja on soojad perioodid (detsember- aprill), mille jooksul temperatuur tõuseb üle 32 ° C ja jahedad perioodid (mai-november), mille temperatuur tõuseb harva üle 27 o C . Temperatuur tõuseb 23 ° C kuni 27 ° C, ja iga-aastane sademete hulk on 170 kuni 297 cm. Keskmine päevane niiskus on 80%. Inimesed Tongalased ja polüneesialastega segunenud väike grupp melaneesialasi on rohkem kui 98% elanikest...

Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Elavhõbe

Kloriidid: HgCl2, Hg2Cl2 Bromiidid: HgBr2, Hg2Br2 Jodiidid: HgI2, Hg2I2 Hüdriidid: HgH2 Oksiidid: HgO, Hg2O Sulfiidid: HgS Seleniidid: HgSe Telluriidid: HgTe Nitriidid: - Elavhõbeda leidumine looduses: Elavhõbe esineb looduses kinaverina (HgS). Elavhõbedat leidub jäljeelemendina paljudes kivimites ja mineraalides. Elavhõbedat eraldub looduslikest allikatest, näiteks vulkaanide kaudu, kuid eraldumine toimub ka inimtekkelistest allikatest, nagu söe põletamine ja elavhõbeda kasutamine toodetes. Varasemad heitmed on juba tekitanud keskkonnas elavhõbeda jääva kogumi, millest osa on pidevalt ringluses, sadestub ja satub uuesti ringlusesse. . Suurem osa elavhõbedast satub atmosfääri fossiilsete kütuste põletamisel. Nii kivisüsi kui nafta sisaldavad märkimisväärselt elavhõbedat. Elavhõbeda allikaks on veel kloori, polümeeride ja värvide tootmine...

Keemia
29 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Keskkonnageoloogia

Esimene staadium määrab magma koostise (järelikult ka viskoossuse) ja algtemperatuuri, mõjutades viskoossuse kaudu purske iseloomu, teine purske tugevuse ja aja. (Meeldetuletus: magmade tüübid sõltuvalt ränioksiidi sisaldusest ja viskoossusest.) Magmade temperatuur: 6OO...125O°C. Magmas lahustunud gaaside ja veeauru sisaldus on tähtis purske iseloomu seisukohalt. Basaltses magmas on võrreldes teistega vähem lahustunud gaase. (Terminoloogia, vulkaanide tüübid: vajaduse korral vt. üldgeoloogia, tektoonika kursus.) Vulkaanide paiknemine: laamade äärealadel, enamik subduktsioonivööndites (joonis 1) ('Vaikse ookeani tulerõngas' - subduktsioonivööndite ring). Riftivööndites: näit. Kilimanjaro ja teised Ida-Aafrika Riftivööndi vulkaanid. Osa anomaaliaid: 'kuuma täpi' vulkanism (Havai, Galapagose saared, Island, Yellowstone'i rahvuspark). (Vt. joonis 2) Ohud (1) Laava...

Geoloogia
44 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Litosfäär

2) Mandriline maakoor-moodustab mandreid ning koosneb tard-, sette-, ja moondekivimitest- Mineraal- looduslik tahke aine, või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. Kivim- mineraalide tugevalt koku tsementeerunud kogum Tardkivim- tekivad Maa süvakoore ja vahevöökivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Süvakivimid- tarduvad maakoores Purskkivimid- vulkaanide väljavoolavast laavast Settekivimid- maapinna murenenud kivimitest( liiv, kruus, savi) Moondekivimid- tardkivimid ja setekivimid + kõrge temperatuur = uus kooslus (mineraalid). Maagid- pronks, raud, Majanduslikult huvipakkuvad kivimid. Keskahelik- paljudestparaleelseest lõhedest tükeldatud võimas mäestiku ahelike süsteem. Ookeanide külgsuunaline lahknemine ehk spreeding. Vulkaaniline saarkoor- vulkaaniline rida, mis valub süvikusse...

Geograafia
31 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Litosfäär

Mandrilise ja ookeanilise maakore võrdlus Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore paksus 70 km 20 km Maakoore vanus - 4 miljardit aastat - 180 miljonit aastat Maakoore tihedus 2,7 g/cm3 (kergem) 3,0 g/cm3 (raskem) Kivimikihid Graniit- ja settekivimikiht, Sette- ja basaltkivimi basaltkiht Teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning võrdleb neid kuju ja purske iseloomu järgi Tekkepõhjused: laamade kokkupõrgetel Võrdlus kuju järgi: Kilpvulkaan on lame. Purskavad aluselist laavat. Vedelam kui ränirikkam laava. Laava saab kraatrist kaugemale voolata. Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt kroonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale...

Geograafia
32 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Island

Turism on kalanduse kõrval üks enimarenenumaid majandusharusid. Island on turistide seas väga hinnatud sihtpunkt. Peamiselt tõmbab turiste fantastiline loodus, kuumaveeallikad ja -järved. Paljudes kohtades on võimalik neis supelda. Samas tõmbab turiste ka Islandi ööelu. Peamine turismihooaeg kestab seal juunist augustini. 14. Mõned Islandi uudised Islandi autod hakkavad sõitma vesinikkütusega Koskede, vulkaanide , kuumaveegeisrite jt. looduslike kütteressursside kasutamise tõttu tuntud Island plaanib aastaks 2050 täielikult üle minna vesinikkütusega transpordile. Islandi keerulise geograafilise asukoha ja sellest tingitud transpordikulu tõttu maksab bensiiniliiter seal umbes 23 Eesti krooni ja seetõttu tuli üks sealne professor välja mõttega hakata sõidukites kütusena kasutama vesinikku, kirjutas CNN....

Geograafia
70 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Evolutsiooni kujunemine.

eest Eriti ohtrasti elas meres mikroskoopilisi juurjalgseid. Neid oli nii palju, et tekkisid paksud settelademed, mida kutsutakse kriidiks.Neist on ajastu ka nime saanud. Uusaegkond (algas 65 miljonit aastat tagasi ja kestab siiamaani) Üksteise järel hakkasid välja kujunema Maa tänapäevased palgejooned - mäestikud, mered, järvenõod, vulkaanide koonused. Uusaegkonna kahte esimest ajastut, paleogeeni ja neogeeni on tihti vaadeldud koos, kasutades nende kohta ühist nimetust tertsiaar. Tertsiaar on eelkõige tuntud mäetekke poolest. Tekkinud mäeahelike vahele jäid suured nõod, millest kujunesid tasandikud. Keskaegkonna lõpul ujutasid mered üle tohutud alad kõikidel mandritel. Tertsiaaris mere pealetung lõppes. Võidule pääsesid õistaimed, millest tekkis rikkalik toidulaud arenevale imetajate rühmale...

Bioloogia
38 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vulkaanipursked

Plahvatuslikud vulkaanipursked on raevukama iseloomuga - magma on suurema ränisisalduse tõttu paksem ja ei pääse nii kergelt kraatrist välja. Plahvatuslike pursetega kaasnevad maavärinad, lõõm- ja vulkaanilise tuha pilved, aga ka erineva koostisega laavavoolud. Plahvatuslik vulkanism on omane eelkõige vulkaanidele , mida toitev magma on segunenud ränirikkama mandrilise koore materjaliga. Sageli ongi vastav magma mandrilise koore osalise ülessulamise tulemiks. Tüüpilisel juhtumil on plahvatuslik vulkanism seotud subduktsioonivöönditega. Kõige võimsamad ja kuulsamad vulkaanipursked on seotud just seda tüüpi vulkaanidega. Reeglina tegutsevad nad lühikest aega, millele järgneb pikem paus. Ränivaesem ehk aluseline magma on aga oluliselt vedelam ning voolab kraatrist välja rahulikumalt. Tüüpiliseks purskeproduktiks on basalt. Vähemal...

Keskkonnaökoloogia
24 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Euroopa jõed ja järved

Enamasti on Põhja-Euroopa järved kujunenud liustikutekkelistesse nõgudesse. Soome järved moodustavad riigi pindalast 10%, suuremaks siseveekoguks on Saimaa järvistu. Lauskmaa järved on enamasti koondunud mandrijäätekkelistele kõrgustikele järvestikena Kesk-euroopa mäestikes on rohkelt järvi, suuremad asuvad liustikuorgudes Lääne-euroopa tasandlik ja vanades madalmäestikes on kunagiste vulkaanide kraatrites maarijärvi Lubjakivide avamusaladel on arvukalt karstijärvi Lõuna-Ukrainas ja Musta mere rannikul on mitmeid suuri järvi, mis on kunagistesse jõesuudmetesse tekkinud. Vetevõrk on väga tihedalt seotud paikkonna reljeefi, kliima, inimtegevuse ja geoloogilise ehitusega. Väga tihe on vetevõrk Islandil ja Fennoskandias. Fennoskandia jõed voolavad läbi järvede, on ühtlase äravooluga ning pole kevadisi üleujutusi....

Geograafia
68 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Vulkanism

Vulkaanilised piirkonnad. Tuntumad vulkaanid maakeral. Töövahendid: Kooliatlas, maailma kontuurkaart, lüümikud ( Regio ). Töö käik: 1. Sissejuhatav loeng vulkanismi olemusest ( kasutada loenguteksti) 6. küsimus õpilastele: Mis tähtsust omas vulkanism Maa tekkeloos? 2. Praktiline töö atlase ja kontuurkaardiga. 7. õpilased märgivad tuntumad vulkaanid kontuurkaardile. 8. Õpilased leiavad vulkaanide paiknemises seaduspärasusi, põhjendavad neid toetudes laamtektoonikale, märgivad laamad ja nende liikumise kaardile. Kodus: Ülesanne: Koostada referaat ühe vulkaani kohta : 9. asukoht ( kaardil märkida ) 10. vulkaani tüüp 11. tegevuse kirjeldus 12. vulkaanilise tegevuse tagajärjed selles piirkonnas ja mujal http://volcano.und.nodak.edu/ II tund:...

Geograafia
36 allalaadimist
thumbnail
6
doc

KLAAS

Klaasi võib defineerida kui amorfset (mittekristallilist) kõva materjali, mida saadakse anorgaanilise kõrgel temperatuuril kuumutatud segu jahutamise teel. Arvatakse, et esimene klaasitükk leiti vulkaanist. Naturaalselt moodustunud klaasi avastati maailma erinevate aktiivsete vulkaanide juurest. Kõige üldisem naturaalse klaasi vorm oli obsidiaan - must - poolläbipaistev materjal, mis võib olla killuline või klombiline. Võib arvata, et obsidiaanist tehti tol ajal erinevaid tööriistu, relvi ning kaunistusi. Ei ole täpselt teada, millal klaasi esmakordselt valmistati, kuid W. Gasson, annab oma "Rooma ajaloos" vihje, kuidas arvatavasti avastati klaasi valmistamise saladus. Ta kirjeldab kuidas laev mille lastiks oli naatriumoksiid (looduslik kristallsooda) liikus...

Füüsika
21 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Island - Iseloomustus

1000 km kaugusel ) ja läänes Gröönimaa. Asub Euraasia ja Põhja-Ameerika laamade lahknemisalal. Asub lähisarktika võõtmes, tundra alal. Islandit ümbritseb meri ja valdav on mereline kliima. Kliimat mõjutab Põhja-Atlandi soe hoovus. Pindala on 103 000 km2. Peamiselt on merep. Kõrgemal asuv maakoor. Rahvaarv on 309 000 inimest ja 1inimene elab 25km2 peale ( see on umbes, arvutustega võetud ). Öeldakse, et Island tekkis väga aktiivsete, tõusvate vulkaanide tagajärjel. Maavaraks on vulkaanikivi. Pealinn Reykjavik. Islandi suvi on jahe, talv soe. Külma õhku toob Gröönimaa hoovus, sooja Põhja-Atlandi hoovus. Meri Islandi ümber ei jäätu. Aastane sademetehulk üleüldiselt on u. 700 mm. Lõuna-Islandis sajab u. 1300 mm aastas ja Põhja-Islandis umbes 400-500 mm aastas. Õhutemperatuur jaanuaris on -16 ­ 0 C vahel ja juulis samuti kõikuv, 8-16 C vahel. Kliima on kiiresti vahetuv. Island on NATO liikmesriik. Peamine usk on luteri usk....

Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ag, Cd, Ts

Elavhõbe on elektronide paigutuse poolest tsingi ja kaadmiumi sugulaselement.Elavhõbe avastati juba antiikajal. Elavhõbe looduses Elavhõbedat leidub jäljelemendina paljudes kivimites ja mineraalides. Elavhõbedat eraldub looduslikest allikatest, näiteks vulkaanide kaudu, kuid eraldumine toimub ka inimtekkelistest allikatest, nagu söe põletamine ja elavhõbeda kasutamine toodetes Elavhõbe kuulub mitmekümne mineraali koostisse, kuid ainus elavhõbeda saamiseks kaevandatav mineraal on kinaver (HgS). Suurimad kinaveri leiukohad on Hispaanias. Keemilised omadused Elavhõbe on vastupidav metall. Ühineb hapnikuga kõrgemal, väävli ja halogeenidega tavalisel temperatuuril. Reageerib lämmastik- ja kuuma kontsentreeritud väävelhappega....

Keemia
26 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Tšiili, uurimistöö

Tsiili asub Vaikse ookeani läänerannikul, ühes otsas jäämäed ja teises otsas maailma kõige kuivem kõrb. Vahepeale jääb suur kogus mitmekesisust: vulkaanid, indiaanlased, veinide tehased, parasvöötme metsased-mäed järvesilmadega, vana kuulus sadam Valparaíso, Vaikse ookeani rannad, ja metsiku loodusega inimtühi Tsiili Patagoonia. Tsiili piirneb põhjas. Lõuna-Tsiilit võiks kutsuda ka fjordide, kanalite, poolsaarte, vulkaanide ja saarte labürindiks. Põhjas paiknevas Atacama kõrbes leidub palju erinevad mineraale. Keskosas on ka parimad põlluharimise tingimused. Lõuna-Tsiili on tuntud oma metsade ning alpiaasade poolest. Tsiilile kuulub ka tükk Tulemaad ja iga tsiillane teab et nende oma on ka jupp Antarktikat.Tsiili asend on soodne kalapüügiks ja laevatranspordiks. Looduslikud iseärasused: üksikud maavärinad, aktiiksed vulkaanid, tsumaanid. Läänepoolseim äärmuspunkt: 46°ll 75°lp...

Geograafia
106 allalaadimist
thumbnail
3
odt

10. klass - geograafia

Teadus on ühtne tervik, kus üks osa mõjutab teist. Tehnoloogia ­ teaduse rakendamise tulemus ehk teadmised, mis on teaduse rakendamise tulemuseks, kuidas midagi teha või valmistada. Kohateave ­ on asukohaga seotud andmed. Üldmaateadus ­ uurib Maa ehitust, koostist, arenemist ja jagunemist sarnaste omadustega aladeks ning üldisi seaduspärasusi, mis iseloomustab Maal toimuvaid looduslikke protsesse. (N: millest sõltub vulkaanide paiknemine? Miks puhuvad passaadid?) Kaugseire ­ on andmete kogumine kaugelt seadmetega, mis ei ole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. Rasterkaart ­ kaart, kus pikslid on seotud geograafiliste koordinaatidega. Geoinfosüsteemis (GIS) ka kohateabega. Vektorkaart ­ kaart, kus nähtusi tähistavad punktid, jooned, pinnad ja nende kogumid. Koropleetkaart ­ nähtused pindade kaupa, mis on jaotatud mingi väärtuse alusel....

Geograafia
255 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Litosfäär

) 4. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine. Laamtektoonika on laamade ehitust ja liikumist käsitlev õpetus. 5. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning liigitamist kuju (kiht- ja kilpvulkaan) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed ja kustunud vulkaanid); Vulkanism vulkaanid tekivad, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaanide esinemispiirkonnad - litosfääri laamade piirialadel: ookeanide keskahelikes, subduktsioonivööndeis. Laamade sisealadel: kuuma täpi piirkondades, kontinentaalse rifti aladel Kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond....

Geograafia
162 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vulkaanid & mäestikud

Nendeks nähtusteks on vulkaanid, geisrid,kuumaveeallikad. Vulkaanid esinevad litosfääri laamade piirialadel, ookeanide keskahelikes, ookeani laama subtutsiooni vööndis, laamade sisealadel kuumatäpi piirkonnas. Kuuma täpi piirkonna vulkaanid Tuuma pinnal kõrgendite blbalba.. tekitavad maapinnal rifti nähtuse, avalduvad murrangud ja lõhed. Laamad riivivad kuuma täpi kohal ja sellest üleminekul tekib vulkaanide jada Mandrilise maakoore liikudes üle kuuma täpi tekib võlvkerge, mille tulemusel maakoor rebeneb ja toimub mandriline riht. Selline nähtus on nt. Ida-Ranniku murrango joon. Tekib magmakolle Laava ­ magma, mis on vabanenud gaasidest Vulkaane on 2 tüüpi: kilpvulkaanid ja kihtvulkaanid Kilpvulkaan ­ magma on hästi liikuv, väikese viskoovsusgea, aluseline ja räni vaene, gaaside vaene, voolab rahulikult pikkade vaala vooludega maale ­ MAUNA LOA...

Geograafia
18 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun