gi.ee/geomoodulid/ Veealused vulkaanid ja süvikud vulkaaniliste saarte ahelikud Ookeanilise maakoorega laam Ookeanilise maakoorega laam vahevöö vahevöö Ookeaniliste laamade põrkumisel · Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla; · sukeldumisjoont tähistab süvik (sügavaim 11022m Mariaani süvik); · veealuste vulkaanide vöönd, mis üle merepinna kerkides moodustavad vulkaanilisi kaarsaarestikke (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt); · sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel vallanduv energia kutsub esile tugevaid maavärinaid; · Vaikne ookean kitseneb ja sulgub. Mariaani süvik 11022m Mariaani süvik Filipiini laam Vaikse ookeani laam Noore kurdmäestiku teke http://www.gi.ee/geomoodulid/
===== See on geoloogia haru, mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja organismide tekkimise aega ja järjestust. Suhtelises leitakse ruumiliste suhete järgi kivimite vanus. Kivimite vanust saab määrata näiteks isotoopmeetodi abil, välja selgitada kivimite suhteline vanus, s.t öelda, millised kivimid on tekkinud varem, millised hiljem. 4. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta? ===== Kivitiste ja kivimite uurimisega, puuraukude tegemisega, vulkaanide uurimisega, maavärinate uurimisega, seismiliste lainete uurimisega. 5. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades. ===== Need on lained, mis levivad Maa sees ja Maa pinnal. Jaotatakse: Pinnalained e. L-lained – levivad Maa pinnal, on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust Maa siseehitusest. Pikilained e. P-lained – levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuni 13km/s. Ristilained e
esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnda teist tüüpi kivimkehana. Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard- ehk magma-, moonde- ja settekivimid. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid - süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Nii on ookeanipõhja tüüpiliseks kivimiks must vulkaaniline kivim basalt, mandritel punane süvakivim graniit. Se ttekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete aes kivistudes - mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks
===== See on geoloogia haru, mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja organismide tekkimise aega ja järjestust. Suhtelises leitakse ruumiliste suhete järgi kivimite vanus. Kivimite vanust saab määrata näiteks isotoopmeetodi abil, välja selgitada kivimite suhteline vanus, s.t öelda, millised kivimid on tekkinud varem, millised hiljem. 4. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta? ===== Kivitiste ja kivimite uurimisega, puuraukude tegemisega, vulkaanide uurimisega, maavärinate uurimisega, seismiliste lainete uurimisega. 5. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades. ===== Need on lained, mis levivad Maa sees ja Maa pinnal. Jaotatakse: Pinnalained e. L-lained levivad Maa pinnal, on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust Maa siseehitusest. Pikilained e. P-lained levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuni 13km/s. Ristilained e
Vulkaanid 14MEH Kaur Ülejõe Jarmo Vanmik 19.09.2016 Mis on vulkaan? • Vulkaan on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. • Samuti nimetatakse vulkaaniks pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale Vulkaani ehitus Kus leidub vulkaane? Mis kasu saame vulkaanidest? • Vulkaanide lähedal on viljakad mullad • Vulkaanilisest kivimist obsidiaanist valmistatakse tööriistu • Vulkaanidega on seotud paljud maavarad(sulfiidsed maagid,väävel) Vulkaanipursked • Vulkaanipurskeid jagatakse kaheks: plahvatuslikeks ja efusiivseteks. • Plahvatuslikud vulkaanipursked on raevukamad, sest magma on suurema ränisisalduse tõttu paksem ega pääse nii kergelt kraatrist välja. • Efuktiivsed vulkaanipursked on rahulikumad ja
Tasapisi kerkivad neist veealused vulkaanilised mäeahelikud. Maakoore venituspingete tõttu moodustub siin vaheldumisi vajunud ja kerkinud kivimplokkidega pangamäestikning esineb arvukalt paari kilomeetri sügavuse koldega maavärinad. Aktiivsed ookeaniääred ookeanilise laama vahevöösse vajumine algab süviku tekkega ookeani ääres. Vahevöösse vajuva laama kivimid sulaavad osaliselt üles ja tekkinud magmast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida vulkaaniline saarkaar. Vulkaaniline saarkaar ookeanilise laava vahevöösse vajumisel ookeani põhjale, ookeanisüviku kõrvale tekkinud kaarjas, oma tipuga üle merepinna ulatuvate vulkaanide rida. Vulkaaniline mäestik tekib mandri äärele kui ookeaniline laam ,,upub" vahevöösse vastu mandri serva. Mandrite triiv mandrilised alad teevad läbi ulatuslikke horisontaalsuunalisi triive, kusjuures triivide suunad ei ole juhuslikud.
Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. Subduktsioonivöönditega on ümbritsetud suur osa Vaiksest ookeanist (Vaikse ookeani tulerõngas). o Kahe ookeanilise laama põrkumine- Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla. Sukeldumisjoont tähistab süvik (sügavaim 11022m Mariaani süvik). Veealuste vulkaanide vöönd moodustab üle merepinna kerkides vulkaanilisi kaarsaarestikke (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt). Sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel vallanduv energia kutsub esile tugevaid maavärinaid. Vaikne ookean kitseneb ja sulgub.
Mis on kivim? Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. 8. Mis on maak? Maak on majanduslikku huvi pakkuvaid metalle või selle ühendeid sisaldava kivim. 9. Selgita kuuma täpi olemust: Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskolde tõusukoht Maa pinnale, nad paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumata ega tee kaasa laamatriive. Kui selle kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. (Nt Havai). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist. 10. Vulkaanide jagunemine ja ehitus: Kilpvulkaanid tekivad räni ja gaaside vaesest basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai. Kihtvulkaanid moodustuvad ränist ja gaasidest rikastatud suure viskoossusega magmast,
LITOSFÄÄR Astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks. 2. Maa siseehitus: Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Astenosfäär Vahevöö Välistuum(vedel Ni,Fe) Sisetuum (tahke Ni,Fe) Mandriline maakoor: Moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-,sette- ja moonekividest.80 km. Ookeaniline maakoor: Moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest,mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku-basaltse magma-tardumisel.Ookeanilise maakoore kivimitel lasuvad süvamere setted.5-10 km. 3.Ookeaniliste laamade kügsuunaline lahknemine: Keskahelikust lähtuv.Magma tõusuvool rebestab ookeanilise maakoore,magma tardub,maavärinad, vulkaanid.Island asub Atlandi ookeani keskahelikul. Ookeanilise maakoore hävimine: Süvikud ookeani ääres:maakoor vajub vahevöösse ja sulab,magmast tekkivad vulkaaniliste saarte kaar,mandri serva vulkaaniline mäestik,mandri se...
Olemeegid 1. sissejuhatus: Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid 2. Rajatised Oma onnidest koosnevate "linnade" ümber püstitasid olmeegid hiiglaslikke kivipeasid, mida tuli käsitsi kohale vedada kaugete vulkaanide juurest. Vankrit olmeegid ei tundnud. Peadel olid ees jaaguarimaskid. Arvatakse, et olmeegid pidasid jaaguari oma esiisaks. Kummalisel kombel on need kivist pead pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega. Seetõttu on isegi oletatud olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele Kesk- Ameerika rahvastele, nii itta kui läände. 4. Kiri
Ohtlikud gaasid Kristian Raus Viimsi Keskkool 10b Ammoniaak Ammoniaak on omapärase terava (kirbe) lõhnaga gaas, mis on suures koguses mürgine. Ta võib põhjustada hingamislihaste krampi. Tema vesilahust kasutatakse nuuskpiiritusena minestanud inimese teadvusele toomiseks. Ammoniaaki kasutatakse näiteks väetiste ja lõhkeainete tootmiseks ning külmutusseadmeis. Teda tekib ka põllumajanduses loomade ja lindude väljaheidete (nt uriinis kusiaine) lagunemisel. Vääveldioksiid Vaaveldioksiid on terava lõhnaga gaas. Tema lõhna on võimalik tunda naiteks tuletiku suutamisel. Tikupea koostis olev väävel põleb. Vääveldioksiidi satub atmosfaari nii looduslike protsesside (nt vulkaanide) kui ka inimtegevuse (tehastes kutuste põlemine) tulemusena. Vääveldioksiid muundub vees lahustumisel väävlishappeks, põhjustades niiviisi sademete muutumist happeliseks tekib happevihm. Vääveldioksiidi...
tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimikehana. Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard- ehk magma-, moonde- ja settekivimid. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes - mineraalterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide koosluseks moondekivimiteks. Majanduslikku huvi pakkuvaid, metalle või nende ühendeid
Mars sõjajumal, kõige tugevam ja kardetuim jumal. Venus Ilu ja armastuse jumalanna. Minerva tarkuse, õppimise, käsitöö ja tööstuse jumalanna, tema sümboliks oli öökull. Neptune ta oli võimas mere jumal, tema sümboliks oli kolmhark. Ceres viljakoristuse jumalanna, alati kirjeldatud kandmas viljapundart. Vulcan ta oli seppade, allmaailma ja vulkaanide jumal, kui ta liiga kõvasti lõi, siis võisid hakata vulkaanid purskama. Diana jahinduse ja kuu jumalanna. Bacchus veini ja peojumalanna, üks populaarsemaid Rooma jumalaid. Mercury ta oli jumalate sõnumitooja, tema kiiver ja sandaalid lubasid tal väga kiirelt liikuda ükskõik kuhu mõni jumal ta saata võis. Ta oli reisijate ja kaupmeeste jumal. Vesta Kodu ja südame jumalanna, roomlastele väga tähtis. Tema templis hoiti kogu
keskosade alla. Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Havai saared ja Kanaari saared KILP-JA KIHTVULKAAN · Kilpvulkaan räni- ja gaasidevaene väikese viskoossusega hästi liikuv basaltne laava. Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus. Kõik ookeanide vulkaanid · Kihtvulkaan laava rikas ränist ja gaasidest, happeline ,laavavoolud lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked. Mandritel ja laamade vahevöös VULKAANIDE ESINEMINE · Laamade äärealadel Hekla, Vesuuv, Etna, Stromboli, Cotopaxi,Krakatau · Mandrite sisealadel Kilimanjaro · Kuuma täpi kohal ookeanides Mauna Loa Maavärinad Maavärin tsunami maalihe purustused · Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega · Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas
Vulkanism ON Nähtus, mis kaasneb magma tungimisega maakoore lõhedesse. Nendeks nähtusteks on vulkaanid, geisrid,kuumaveeallikad. Vulkaanid esinevad litosfääri laamade piirialadel, ookeanide keskahelikes, ookeani laama subtutsiooni vööndis, laamade sisealadel kuumatäpi piirkonnas. Kuuma täpi piirkonna vulkaanid Tuuma pinnal kõrgendite blbalba.. tekitavad maapinnal rifti nähtuse, avalduvad murrangud ja lõhed. Laamad riivivad kuuma täpi kohal ja sellest üleminekul tekib vulkaanide jada Mandrilise maakoore liikudes üle kuuma täpi tekib võlvkerge, mille tulemusel maakoor rebeneb ja toimub mandriline riht. Selline nähtus on nt. Ida-Ranniku murrango joon. Tekib magmakolle Laava magma, mis on vabanenud gaasidest Vulkaane on 2 tüüpi: kilpvulkaanid ja kihtvulkaanid Kilpvulkaan magma on hästi liikuv, väikese viskoovsusgea, aluseline ja räni vaene, gaaside vaene, voolab rahulikult pikkade vaala vooludega maale MAUNA LOA
Island Asub 63N 20W, idas Norra ( u. 1000 km kaugusel ) ja läänes Gröönimaa. Asub Euraasia ja Põhja-Ameerika laamade lahknemisalal. Asub lähisarktika võõtmes, tundra alal. Islandit ümbritseb meri ja valdav on mereline kliima. Kliimat mõjutab Põhja-Atlandi soe hoovus. Pindala on 103 000 km2. Peamiselt on merep. Kõrgemal asuv maakoor. Rahvaarv on 309 000 inimest ja 1inimene elab 25km2 peale ( see on umbes, arvutustega võetud ). Öeldakse, et Island tekkis väga aktiivsete, tõusvate vulkaanide tagajärjel. Maavaraks on vulkaanikivi. Pealinn Reykjavik. Islandi suvi on jahe, talv soe. Külma õhku toob Gröönimaa hoovus, sooja Põhja-Atlandi hoovus. Meri Islandi ümber ei jäätu. Aastane sademetehulk üleüldiselt on u. 700 mm. Lõuna-Islandis sajab u. 1300 mm aastas ja Põhja-Islandis umbes 400-500 mm aastas. Õhutemperatuur jaanuaris on -16 0 C vahel ja juulis samuti kõikuv, 8-16 C vahel. Kliima on kiiresti vahetuv. Island on NATO liikmesriik. Peamine usk on luteri usk.
SANTIAGUITO VULKAAN Koostaja : Trine Tamm 7.c 25.11.2010 Tallinn SANTIAGUITO VULKAAN Vulkaan Santiaguito asub Põhja Ameerika mandril, 11 km kaugusel Quetzaltenangost, Guatemala suuruselt teises linnast. Guatemala ja vulkaan Sabtiaguito asuvad Kariibi ja Põhja-Ameerika laama piiril, kus laamad põrkuvad. Samuti esineb selles piirkonnas sageli maavärinaid. VIIMANE VULKAANIPURSE Viimane Santiaguito vulkaani purse toimus 26.04.2010. Tol korral oli purse suur ning see tunnistati oranzi katekooria alla. Vulkaan hakkas tuhka purskama (hiljem ka laavat) umbes 6:50, tuul liikus tuhaga põhja ja loode suunas. Kahjustused inimelude nöol siiski jäid väikseks, kuid osad külad said kannatada ning mujal pidid inimesed tuhka katustelt pühkima. Niiet seda võib võtta kui, suhteliselt head vulkaani purset, sest kaasnähtused oleksid võinud olla hullemad, näiteks: *väga tugevad maav...
16 S 32,064 6 8 VÄÄVEL 2 Leidumine Esineb looduses ehedalt või sulfiidi ja sulfaadi koostises. Kohati asuvad S- lademed maapinna lähedal (Itaalia) või sadadade meetrite sügavusel (USA) Vulkaanigaasides on alati S- ühendeid ja pursetes eraldub väävlit, seega leidub teda ehedal kujul vulkaanide jalamil. S on mitme aminohappe koostiselement ning kuulub valkude koostisse. Suhteliselt S- rikkad on juuksed, karvad ja linnusuled. S kuulub elemendina kivisöe, põlevkivi, nafta jt fossiilsete kütuste koostisse. Inimene sisaldab kokku ligikaudu 140 g väävlit Väävlirikkamad toiduained on kaer, rukis, tatar, herned, oad ja kapsas Omadused. Väävel on keemiline element järjenumbriga 16 Mittemetall
Maal umbes 2500 vulkaani. Vulkaan purskab laavat, gaase, tuhka, rapille, räbu, vulkaanilisi pomme. Vulkaanide tüübid: 1)Lõhevulkaan- esinevad harva, maapinnas pikk lõhe. Iseloomulik laamade lahknemise piirkonnas, laava hästi voolav(vedel) 2)Kilpvulkaan- kilpi meenutav mägi, lamedad nõlvad, lai põhi, lame lagi. Voolav laava vedel. Iseloomulik ,,Kuuma täpi" vulkaanidele. Magma on vedelam vahevöö sügavamates kihtides. Nt. Mauna Kea Havail. 3)Kihtvulkaanid- Järskude nõlvadega mägi, mille moodustavad vahelduvad laava ja tuhakihid. On laamade kokkupõrke vulkanism. Laava paks. Nt. Colima Mehhikos. Vulkaanid jagunevad: Aktiivsed(Aeg-ajalt tegutsevad u. 1400 vulkaani) Kustunud(Inimkond ei mäleta selle purset.) Uinunud vulkaan- ei ole mitmeid aastaid tegutsenud Vulkaan- Maa sees tekkinud magma purskub pinnale. Nimetus tulnud vulcano saare järgi. Kaldeera- vulkaani või selle t...
Boroboduri tempel Kevin Liimask 11a Üldine Boroboduriga seoses räägitakse maailmaimest, tegelikkuses on see hiigelmõõtmetes ja väga kaunite ja elulähedaste skulptuuridega kaetud budistlik tempel. Asukoht Asub umbes 40 kilomeetrit Yoygast vulkaanide poole Asub kahe vulkaanilise ala (Sundoro Sumbing ja Merbabu Merapi) ja kahe jõe (Progo ja Elo) vahel Ehitati kõrgustikule Ehitamine Ehitus võttis hinnanguliselt 75 aastat ning on lõpetati Samaratungga valitsemisajal aastal 825. Ehituseks kulus umbes 55 000 kuupmeetrit kivisid, mis toodi jõest. Konstruktsioon Kandiline, ~118 m mõlemalt küljelt Üheksa platvormi, millest madalam kuus on nelinurkne ja ülemine kolm on ümmargune
jõe org, Kuum täpp · Enamik vulkaane paikneb laamade servaaladel · Siiski leidub vulkaane ka laamade siseosades nii mandritel kui ookeanides · üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavustest laamade keskosade alla. Kuumad täpid Maa pinnale kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukoht . · Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja · Kuna maakoor aeglaselt üle kuuma punkti liigub, siis tekib vulkaanide rida kas ookeani põhjas või mandril · Hawaii saarte teke, Kanaari saared, Aafrikas mandril Rift- murrang, org
Litosfäär 1. Maa siseehitus Sisetuum, välistuum, vahevöö, astenosfäär, litosfäär, maakoor. 2. Kivimite ringe kivimid moodustuvad, murenevad ja moonduvad.Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend. Maak mineraalne maavara. Tardkivimid magma tardumisel tekkiv kivim. Settekivimid tekib setete kivistumise tulemusel. Purskekivimid tekivad maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Moondekivimid kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes moondunud kivim. 3. Mandriline maakoord vanus 4 miljardit aastat, paksus kuni 80km, levinum kivi graniit. Ookeaniline maakoor vanus 180 miljonit aastat, paksus kuni 10km, levinum kivi basalt. 4. Konvektsioonivoolud vahevöös suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse, väiksema tihedusega massid aga maapinna suunas. 5. Kui põrkuvad kaks mandrilist laamat, tekib kurdmäestik
Vahevöö sügavusest tõusevad üles kuumenenud ja paisunud kivimmassi voolud. Tõusvate konvektsioonivoolude kohal tekkivad venituspinged rebestavad jäiga litosfääri laamadeks, mis hakkavad plastilisel astenosfääril üksteisest eemale triivima. 3. mida tähendab mandrite triiv; Alfred Wegneri hüpoteesi kohaselt mandrite horisontaalne triiv ookeanilisel maakoorel, laamtektoonikas aga mandriliste laamade triiv. 4. vulkaanide levikualasid, Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel. Kõige rohkem on neid laamade lahknemise alal ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöös vajumise vööndeis. Tüüpilised näited on Island ja Vaikse ookeani ,,tulerõnga’’ vulkaanid. Vulkaane võib esineda ka laamade sisealadel nii kuuma täpi kui ka kontinentaakse rifti piirkonnas. Sellised on näiteks Vaikse ookeani Hawaii saarestiku ja Ida - Aafrika vulkaanid.
3 4 3. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard(magma)-, moonde- ja settekivimid. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised e.purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Nii on ookeanipõhja tüüpiliseks kivimiks must, palja silmaga nähtamatute kristallidega vulkaaniline kivim basalt, mandritel aga jämekristalne punavärviline süvakivim graniit. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Nii sünnib liivast liivakivi, merepõhja lubimudast aga lubjakivi jne.
neist teise alla ja tekib süvik. Maakoore teke ja hävimine- maakoor tekib kuuma täpi piirkonnas, kui seal purskab vulkaan ja siis tuleb sealt kivimeid välja, mis kujundavad uue maakoore kuju. Maakoore hävinemine, kui maa kerkib kuumatäpi piirkonnas ja rebeneb, (maakoor muutub aja jooksul nii oma välimuse kui ehituse poolest, see esineb laamade põrkumise, lahknemise, nihkumise piirkonnas, vulkaanide piirkonnas ja maavärinate piirkonnas). 5. Selgita vulkaanide tekkepõhjusi ja levikut. Maa sisemuses toimub pidev soojusenergia tootmine ning sellest tulenev aine ja energia liikumine. Magma võib maapinnale jõuda kahel viisi: kas piki maakoore rebenemisel tekkinud ulatuslikke lõhesid või magmakolde kohale moodustunud kanalilaadsete tühikute ehk lõõride kaudu. Vulkaane leidub litosfääri laamade piirialadel, kuumatäpi alal ja kontinentaalse rifti piirkonnas. 6. Võrdle vulkaane kuju ja purske iseloomu järgi.
kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimkehana. Tekkeviisi järgi jagatakse kivimid: tard- e. magma-, moonde- ja settekivimiteks. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised e. purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu väljavoolanud laavast. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt. setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Nii sünnib liivast liivakivi, merepõhjast lubimudast aga lubjakivi jne. Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temp. Tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks moondekivimiteks.
Ookeani keskahelik on koht, kus vahevöö sügavustest ülesliikuva tulikuuma aine tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eemaldumist.Lõhesid mööda tungib maakoorde magma, tardub seal ja tekivad ookeanilist maakoort moodustavad kivimid, tasapisi kerkivad neist veealused vulkaanilised mäeahelikud. Vulkaaniline saarkaar tekib kui vahevöösse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt üles ja tekkinud magmast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida. Vulkaaniline mäestik tekib kui ookeaniline laam upub vahevööse vastu mandri serva. Uus mandriline maakoor kasvab subduktsiooni piirkonnas ookeanilise litosfääri ja vahevöö ülaosa kivimite arvelt.See on varasematest kivimitest väiksema tihedusega, seega uppumatu. Pika geoloogilise aja jooksul triivides liituvad laamad hiidkontinentideks. Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskolde tõusukoht Maa
settib kihtidena - uus kiht eelmise peale. Nt. liiva-, kilt- ja lubjakivi. Algul on nad pehmed ja pudedad, kuid aja jooksul tihenevad järjest uute kihtide raskuse mõjul ja kivistuvad. Moondekivimid - On tekkinud teiste kivimite muutumisel. Kui näiteks kivimid satuvad oma harjumuspärasest keskonnast keskonda, kus on kõrgem rõhk või temp. siis sulavad nad üles ja moonduvad millekski muuks. Nt. marmor. 8. Mis on tulevöö, kus esineb? Tulevöö ehk vulkaanide esindusalad laamade piirialadel. Nt. Vaikse ookeani tulevöö ja Vahemere tulevöö. 9. Millest moodustub maakoor? Kergest, madala temperatuuri juures sulavast ainest (kivimitest). 10. Maavärinate esindusalad ja vulkaanide levikualad? Maavärinad - Vaikse ookeani idarannik. Vulkanism - Jaapani saarestik, Lõuna - Ameerika idaosas. 1 11. Noored kurdmäestikud. Teravatipulised, vulkaaniliselt aktiivsed mäestikud. Nt. Andid, Alpid, Atlase mäestik,
Kaldun arvama, et täpsem skaala on Richteri skaala, sest seda kasutatakse just spetsiaalselt maavärina võimsuse hindamiseks. Ka seismomeeter on instrument, millega mõõdetakse seismilisi laineid, kasutatakse maavärinate tugevuse ja asukoha määramiseks ning Maa siseehituse uurimiseks. 23. Joonis. Teen joonise samuti teisele lehele ja lisan selle failiga koos moodlesse üles. 24. Vulkanismil on ,,ülesehitav'' toime meie koduplaneedi ja elustiku arengus, vulkaanide tuhk on ütlematu väärtusega mulla omaduste parandaja ja mulla taastootja. (annab taimede jaoks hädavajalikke toitaineid), laavavoolused murenevad kergesti ja võivad mõne aasta pärast sobida esmaseks maaharimiseks; kasutatakse vulkaanilisi kivimeid ja mineraale (nt.pimssi- kergbetooni tootmisel, lihvimis-,poleerimis- ja puhastusmaterjalina, paberitööstuses jms). Vulkaaniliste mineraalisadestuste seas on väävlil, boorhappel, kinaveril ja salmiaagil suur tähtsus keemiatööstuses
1. Magmakamber 2. Aluspõhi 3. Vulkaanilõõr 4. Jalam 5. Sill 6. Daik 7. Vulkaanilise tuha kihid 8. Nõlv 9. Laavakihid 10. Kraatri põhi 11. Parasiitkoonus 12. Laavavool 13. Kraater 14. Kraater 15. Vulkaanilise tuha pilv Vulkaanide asukohad Vulkaanid ei paikne ükskõik kus. Maakoor on jaotunud umbes tosinaks suuremaks ja paljudeks väiksemateks laamadeks, mis aeglaselt liiguvad. Vaba ruumi aga laamade vahel pole, mistõttu nad pidevalt omavahel hõõrduvad ja kokku põrkavad. Vulkaan ehk tulemägi ... tekib, kui maakoorelõhest tungib välja vahevöö sulanud kivimmass ehk magma. Maa seest väljunud tulikuum sulam on laava Laava on madalama tº-ga ja gaasidevaesem
päikesevalgust ning hoiab soojust. Ilma selleta põrkaks päikesesoojus maapinnaltkohe tagasi ning kaoks maailmaruumi. Sel juhul oleks Maal umbes 30 °C külmem ning kõik külmuks. Seega toimib atmosfäär kasvuhoone klaasseinaga üsna sarnaselt. Seda efekti põhjustavad atmosfääris soojust kinni hoidvad kasvuhoonegaasid. Kliimamuutuse põhjused Päikesekiirgus; Päikesesüsteemi planeedid ja Kuu; Mandrite paigutus ja albeedo; Vulkaanide tegevus; Ookeanide tsirkulatsioon; Pilvkatte albeedo; Kasvuhoonegaasid ja aerosoolid; Inimtegevus. Mida saab meist igaüks teha globaalprobleemide leevendamiseks? Kodukoha valik; Autoga või autota; Energiasäästlik kodu ja energiasäästuharjumused. Tänan vaatmast.
SISEVEED Valgla/valgala - maa-ala, millelt vesi suuremasse veekogusse voolab Põhjavesi - sademetest tekkinud maakoore ülemises osas kivimite vaheline vesi põhjavee alaliigid: termaalvesi - vulkaanide piirkonnas, kuumadest kividest soojenenud mineraalvesi - mineraalaineterohke Arteesia vesi - surve all olev INFILTRATSIOON - sademetevee imbumine põhjavette vett läbilaskev: liiv, kruus, lõhelised lubjakivid - ehk POORSED vettpidav kiht: peeneteralised setted ja tihedad kivimid veega küllastunud kiht - kiht, mille kõik poorid veega täidetud Pandivere kandis uueneb põhjavesi kõige kiiremini - seal on praguline lubjakivi sademevee imbumine sõltub: - poorsusest
saarel (Filipinid) Vaikses ookeanis. Ta on tuntud tänu purskele 1991.a, mis sai üheks kõige tugevamatest purskeks 20. sajandil. Tänapäeval tema kõrgus on 1486 meetrit, aga enne purskamist 1991. aastal ta oli 1746 meetrit. Asukoht Vulkaan asub Luzoni saarel, Filipiinidel. Vulkaani purskamine on seotud tema asukohaga Filipiini ja Euraasia laamade rajal. Pinatubo kuulub Vaikse ookeani tulerõngale. Vulkaani piirkonnas peale vulkaanide purskamise (kokku siin asub umbes 50 tegev- ja uinunud vulkaani) toimuvad ka tihti maavärinad . Põhja riigi alale tihti ründavad taifuunid ja on võimalikud ka tsunamid. Kõik need nähtused tulenevad Filipiini ja Euraasia laamade põrkumisest. Pinatubo on tegev kihtvulkaan, tema jaoks on iseloomulik eksplosiiv purskamise tüüp. See on purskamise tüüp, mille puhul magma maapinnale lähenedes pingestub ja keeb juhtub plahvatuslik vulkaani
Laamade põrkumisega kaasnevad protsessid: 1) kurdmäestiku teke 2) süviku teke 3) maavärinad Kihtvulkaan: tekib aeglaselt voolavast jäävast vahevöö ülaosast ning on liigendatud graniidisest magmast, laavavoolud on laamadeks. lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, Vulkaanide jaotus purskeiseloomu järgi: moodustades laavakorke. Neid esineb aktiivsed (tegutsevad -10a tagant, ajavad mandritel ja laamade vahevöösse vajumise tossu välja) piirkondades. passiivsed e suikuvad (ajutise purskerahu seisundis) Kilpvulkaan: tekib hästi liikuvast basaltsest kustunud (inimajaloo vältel mitte pursanud) magmast, voolab rahulikult maapinnale ja
Litosfääriks (planeedi pindmine kivimkest). Maa kivimiline koor jaguneb ookeaniliseks (maailmamere põhi, koosneb kivimitest) ja mandriliseks (mandrid, koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest) maakooreks. 2. Oskad seletada kivimite ringet, tead kuidas on tekkinud erinevad kivimid, mis on mineraalid, kuidas tekivad, mida nimetatakse maakideks. Tardkivimid tekkinud magma/laava tardumisel maa sees/pinnal Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Settekivim - tekkinud setete liivastumise ehk tsementeerumisel, teke algab maapinnal setete kuhjumisega, kivimiks saab sete alles kivistudes. Moondekivim settekivimite/tardkivimite moondumisel (mineraalide koosluseks) kõrgel temp. Ja rõhul Mineraal on ainult sellised kristallid, mis tekivad looduslikes protsessides aine tahkestumise ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. (on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend,
Normaalses olekus liigub maapind pidevalt, kuid väga aeglaselt. Maa sisemuse pidev liikumine paneb Maa värisema, võpatama ja võnkuma. Kord on tõuked nõrgad, kord tugevad. Pinna- ja sügavtõuked häirivad maakoort. Need nn. tektoonilised liikumised põhjustavadki enamike maavärinaid. Maavärinaga ei kaasne ainult üks tõuge. Peatõukele eelneb eeltõuge ja järgnevad järeltõuked. Maavärinaid võivad põhjustada ka teised asjad: - vulkaanide pursked - suurte koobaste sissevarisemised - inim tegevused, näiteks pommiplahvatused, lõhketööd jms - suurte meteoriitide langemine maapinnale, lumelaviin jms Neid piirkondi, kus esinevad sageli maavärinad nimetatakse seismoloogiliselt aktiivseteks piirkondadeks. Seal peavad inimesed olema alati valmis uueks katastroofiks. Veealused maavärinad ehk merevärinad tekivad seal, kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid
Õhk-gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, argoonist, hapnikust, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Lämmastik-org ained tekivad aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimedele. Hapnik-tuleb fotosünteeist, hingamiseks Süsihappegaas- tekib fosiilsete kütuste põlemisel, hingamise tagajärjel ja vulkaanide pursetest, neelab soojuskiirgust, põhustab kliima soojenemist. Veeaur-neelab päikese kiirgust ja vähendab tempi kõikumist, tekib ekvatoriaales kliimas. Aerosool-õhus olev tolm, tahm ja soolaosakesed. Troposfäär- atmosfääri kõige alumine kiht, tempi järsk langemine 6°C km-i kohta, seal on tõusvad õhuoolu. Ilmastiku nähtused: tekivad pilved, sademed, õhk liigu ja seguneb, kujuneb ilm ja kliima. Tropopaud- troposfääri kohal, selles kõrgemale temp ei lange
tekkivad maavärinad. Samuti tekivad laamade põrkumisel kurdmäestikud. N: Andide mäestik kokkupõrkel kurrutatakse mandrilaama serva mäestik. Kahe mandrilise laama põrkumisel topeldub maakoor ning tekkivad kurdmäestikud. Kivimite pinge põhjustab maavärinaid. Vulkaane enam ei teki. Kahe ookeanilise laama põrkumine- sukeldub ühe laama serv vahevöösse. Sukeldumisjoont jäävad tähistama süvikud. Neeldunud laama serva kohale tekib veealuste vulkaanide vöö, kui need kasvavad üle merepinna, siis moodustavad vulkaaniliste saarte aheliku. N: keskahelikus laamad lahknevad, tekib juurde maakoort, seega keskaheliku veest väljaulatuv osa. Kuum täpp- paikneb vahevöös laamade piiridest sõltumatult. On süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukoht Maa pinnal. N. Havai kuuma täpi tekitatud. Kontinentaalne rift- mandrilise maakoore rebend. Rebendeid mööda tõusevad üles
Suuruselt neljas järv on Peipsi-Pihkva, mis asub Eesti idapiiril. Enamasti on Põhja-Euroopa järved kujunenud liustikutekkelistesse nõgudesse. Soome järved moodustavad riigi pindalast 10%, suuremaks siseveekoguks on Saimaa järvistu. Lauskmaa järved on enamasti koondunud mandrijäätekkelistele kõrgustikele järvestikena Kesk-euroopa mäestikes on rohkelt järvi, suuremad asuvad liustikuorgudes Lääne-euroopa tasandlik ja vanades madalmäestikes on kunagiste vulkaanide kraatrites maarijärvi Lubjakivide avamusaladel on arvukalt karstijärvi Lõuna-Ukrainas ja Musta mere rannikul on mitmeid suuri järvi, mis on kunagistesse jõesuudmetesse tekkinud. Vetevõrk on väga tihedalt seotud paikkonna reljeefi, kliima, inimtegevuse ja geoloogilise ehitusega. Väga tihe on vetevõrk Islandil ja Fennoskandias. Fennoskandia jõed voolavad läbi järvede, on ühtlase äravooluga ning pole kevadisi üleujutusi.
Kliimamuutused Kliimasoojenemine ning sellega kaasnevad looduslikud protsessid on viimased viis aastat olnud väga tõsine arutlusteema maailmas. Eri riikide teadlased on samal seisukohal, et kliima on võrreldes varasema ajaga muutunud ning mingid uued lahendused peaksid sellele probleemile ühiskonnas aset leidma. Looduslikeks protsessideks võime lugeda vulkaanipurskeid, kasvuhoonegaase, ebaharilikke ookeanihoovuseid ja liigset päikese aktiivsust. Just päikese aktivsus on see, mis viimase kahe aasta jooksul on muutunud tõsiseks probleemiks. Mis saab loodusest, inimkonnast, kui päikesekiirguse aktiivsus tugevneb? Aktiivsuse kasvust saame tuua näite 2011. aasta suvest, kus päikesekiirguse aktiivsus oli nii suur, et Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituut hoitas inimesi liigse päikseseaktiivsuse eest ning soovitas päikese käes mitte rohkem kui 30 minutit viibida. Vulkaanide pursked toovad endaga...
) 4. kui põrkuvad 2 mandrilist laama, siis nende servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeteks mäeahelikeks, ML on kõrged ning nad ei sukeldu iialgi, vaid kuhjavad kivimid üksteise otsa muutes mandrilist maakoort veelgi paksemaks, nendes kohtades esineb tugevaid maavärinaid, kuid mitte iialgi ei purska seal vulkaane (INDIA L. ja EURAASIA L.) 5. kui põrkuvad 2 OL, siis üks nendest on ikkagi raskem ja sukeldub, neeldunud laama serva kohale tekib veealuste vulkaanide vöönd, kui need vulkaanid ületavad üle veepinna, siis kujunevad vulkaaniliste saarte ahelikud, nt. nii on tekkinud MARIAANE saarestik Vaikses ookeanis, kus okeaaniline raskem FILIPIINI laama sukeldub veidi kergema Vaikse ookeani laama alla 6. kui kaks laama liiguvad üksteise suhtes küljetsi mööda kokkupuutejoont, siis tekivad kokkupuutejoonele ristlõhed ning seda protsessi saadavad tugevad maavärinad, nii on
iga purskega uue kihi. Maakeral arvatakse olevat 3 000 tegevvulkaani, need on sellised vulkaanid, mille purskamise kohta on säilinud andmed peale Kristuse sündi. Enne seda pursanud vulkaane kutsutakse kustunuteks. Vulkaanid on enamasti koondunud nn maakera tulerõngasse. Samas esineb ka kõige sagedamini maavärinaid. Tuntumad vulkaanid on Vesuuv, Helka, Etna, Kljutsevskaja Sopka, Fuji, Kilimanjaro, Krakatau jne. Sageli esinevad vulkaanide jalamil perioodiliselt purskuvad kuumavee allikad ehk geisrid.
arvatavasti vulkaan asunud kuuma täpi piirkonnas, mille tulemusena on antud vulkaan tekkinud. KAS MAUNA LOA ON OHTLIK? Hawaii osariigi (=saare) pindala on üle 28 tuhande km2. 2004 aasta seisuga elas sealses osa riigis 1 262 840 inimest. Kuna inimeste arv saarel on üpris suur,ning antud vulkaani lähedal asuvad mitmed jõed, kuhu ini mesed võivad olla elama asunud, on vulkaan kindlasti inimestele väga ohtlik. Samas kuulub vulkaan kustunud vulkaanide nimistusse ja seega ei peaks ta inimestele erilist ohtu kujundama. MAUNA LOA OBSERVATOORIUM Mauna Loa tipus asub kuulus Mauna Kea Observatoorium, mis on maailma suurim vaatluspunkt optilise, infrapuna ja sub millimeteri astronoomias. TÄNAN TÄHELEPANU EEST ! Kasutatud allikad: http://volcanoes.usgs.gov/Imgs/Jpg/Photoglossary/shieldvolcano1_large.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Hawaii_osariik http://www.travelpayson.com/hawaii.html http://geograafia10b.pbworks
lopsakasroheliseks maailmaks, milles meie praegu elame. Maakera teke 1. Maa sisemuse moodustas 4-5 miljardit aastat tagasi keev-mullitav ülituline sulakivim. Rasked elemendid nagu raud ja nikkel koondusid keskele, moodustades Maa tahke südamiku. Kergemad elemendid- peamiselt hõõguvtuline räni ja alumiinium- kerkisid pinnale. Seal, kus maakoor oli õhuke, purskus vedel kivim laavana vulkaanide näol pinnale. Maa ümber tiirles õhuke kiht planeetide moodustumisest ülejäänud kosmilist tolmu. 2. Pärast esmast kujunemist pommitasid Maad sadade miljonite aastate jooksul lendavad kivikamakad ja jäised komeedid. Selline kosmiline klobimine tekitas maapinnale kraatreid. Noor Maa nägi seetõttu välja umbes selline nagu Kuu tänapäeval- selle erandiga, et igal pool üle terve maakera purskusid vulkaanid. 3
Kilpvulkaanid Anna Boiko 10.B klass Mis on vulkaan? § Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. § Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Maa tegutsevad vulkaanid Vulkaanide tüübid Kõige üldisemalt jaotatakse vulkaanid lõhe- ja lõõrvulkaanideks. Lõõrvulkaanid jaotatakse veel: § Kihtvulkaanideks § Kilpvulkaanideks § Slakikoonusteks § Maarideks ja teisteks liikideks. Mis on kilpvulkaan? § Kilpvulkaan on lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Magma omadused
.....................................................................................15 Sissejuhatus Vulkanoloogia on üks vanemaid ja samal ajal ka nooremaid geoloogia harusid . Ta lätted ulatuvad Empedoklese, Aristotolese ja Plinius nooremani , kes on kirja pannud oma tähelepanekud vulkaaniliste katastroofide koledustest .Teadusena on vukanoloogia aga lausa hüppeliselt edasi arenenud alles viimastel aastakümnetel, mil hakati tegema süstemaatilisi vaatlusi ja mõõtmisi tegutsevate vulkaanide piirkonnas ning tänu ookeanide põhja uurimisele selgitati välja vulkanismi eriline osa litosfääri arengus . Mis on õieti vulkaanid ? Sellele küsimusele näib olevat lihtne vastata. Juba koolis õpitakse, et vulkaan on mägi, mille tipus asub tuldpurskav kraater. Kes aga lähemalt hakkab vulkaane uurima, avastab peagi, et kõik kolmtunnust on teatavate kitsendustega. Kas vulkaan peab tingimata olema mägi? Kas kraater on alati iseloomulik tunnus? Ja kas vulkaan tõesti purskab tuld
) Kurdpangasmäestikud kurrud lõhutakse murrangute tõttu pangasteks (Altai, Tian Shan, Euroopa keskmäestikud- Prantsuse keskmassiiv, Vogeesid jt.) 4. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine. Laamtektoonika on laamade ehitust ja liikumist käsitlev õpetus. 5. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning liigitamist kuju (kiht- ja kilpvulkaan) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed ja kustunud vulkaanid); Vulkanism vulkaanid tekivad, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaanide esinemispiirkonnad - litosfääri laamade piirialadel: ookeanide keskahelikes, subduktsioonivööndeis. Laamade sisealadel: kuuma täpi piirkondades, kontinentaalse rifti aladel Kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond.
Laavavool 5. Sill 13. Kraater 6. Daik 14. Kraater 7. Vulkaanilise tuha 15. Vulkaanilise tuha kihid pilv 8. Nõlv Vulkaan ,,Klauea" Klauea vulkaan on tegevvulkaan. Vulkaani kõrgus on 1277 m. Ta katab 13,7% Hawaii saare pindalast. Klauea koos Huallai, Kohala, Mauna Kea ja Mauna Loa vulkaaniga moodustavad saarestiku suurima saare Hawaii. Klauea tippu on moodustunud kaldeera. Klauea on üks vulkaan vulkaanide reast, mille üle merepinna ulatuvad tipud moodustavad Hawaii saared. Siin liigub Vaikse ookeani laam üle vahevöös asuva kuuma täpi. Klauea on praegu üks aktiivsemaid vulkaane, olles püsivalt aktiivne alates 3. jaanuarist 1983. Ajaloo vältel on registreeritud 61 purset. Viimase 100 aasta jooksul on ta pursanud keskmiselt üks kord iga 11 kuu jooksul.1959 aastal ärkas ellu Klauea Iki kraater, seda pärast 91 aastat suikumist. Laavavool polnud eriti suured, kuid
Mis on Globaalne soojenemine? Globaalne soojenemine on Maa arvutusliku keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul Paljud arvavad, et see on põhjustatud inimtegevuse tagajärjel. Inimtegevuse tagajärjel paiskub õhku kasvuhoonegaas ehk CO2. Muidugi paiskub süsihappegaasi ka looduslikel põhjustel nagu näiteks vulkaaniliste tegevuse intensiivsusest, organismide kõdunemistest ja ka metsatulekahjudest aga rohkem tekib siiski majandustegevusest, fosiilsete kütuste põletamisel. Õhus on palju teisigi mürgiseid gaase mis tekivad põllumajanduse ja muude inimtegevuse tagajärgedel ning, mis on arvatud globaalsele soojenemisele kaasa. Kindlaks on tehtud, et viimase saja aasta jooksul on maapinnalähedane õhutemperatuur tõusnud 0,4 ja 0,8 °C. Aastaks 2100 oodatakse kliima soojenemist 1,16,4 ºC võrra. Ennustatakse ka seda, et merepinna tase võib kerkida kliima soojenemise tõttu, sest jäämäed sulavad veeks. Sel juhul ujutatakse üle paljud saared ja r...
Reis Tenerifele Tahaksin minna Tenerifele, sest seal on palju ilusaid kohti ja väga hea kliima. Troopilised aiad, arhitektuurilised vaatamisväärsused ja ajaloolised linnad asuvad kõik saare põhjaosas, samal ajal kui teemapargid, rannad ja muud merega seotud atraktsioonid on enamasti lõunarannikul. Muud puhkevõimalused sisaldavad golfiväljakuid, maa-asulaid ja vulkaanide maailma.Tenerife on suurim saar Kanaari saarestikus ning moodustab koos La Palma, Gomera ja El Hierroga ühise provintsi. Tenerife on kontrastide maa- saare põhjaosa on väga lopsaka loodusega, viljakas ning osaliselt metsaga kaetud ning lõunaosa kuiv ja kõrbeline ning mida kaunistab saare kõrgeim tipp- vulkaan El Teide, mis on 3,718 m. kõrge. KASUTATUD KIRJANDUS: http://www.bookinghouse.ee/TLL/TCI/2016-06-20/2016-06-23/adt-1/chd-0/inf-0/?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
