Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"vulkaanid" - 475 õppematerjali

vulkaanid on kilpvulkaanid plahvatuslik vulkaanipurse , mille käigus (tuntuim Mauna Loa) vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide , tuha, ja laavatilkade segu.

Õppeained

Vulkaanid -
thumbnail
6
doc

Litosfäär

laamade nihkumine küljetsi, millega kaasnevad väga tugevad maavärinad; .......ookeanilise laama põrkumine mandrilise laamaga, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja kurdmäestike teke, maakoore hävimine ja tugevad maavärinad; ....... ookeaniliste laamade põrkumine, millega kaasnevad maavärinad, vulkaaniliste saarkaarestike teke ja maakoore hävimine. · Selgita, miks esinevad Islandil vulkaanid , Eestis aga mitte. · Viimastel aastatel on Euroopas toimunud mitmeid looduskatastroofe - Etna ja Hekla vulkaanipursked, maavärinad Kreekas, Türgis ja Jugoslaavias. Millega saab põhjendada nende looduskatastroofide esinemist? · Miks laamade kokkupõrkel ookeaniline maakoor vajub alla, sukeldub vahevöösse ja hävib? · Otsustage, kas väide on tõene või väär ning vastavalt sellele esitage üks argument selle väite toetuseks või ümberlükkamiseks...

Geograafia
102 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Litosfäär

Nii ookeanides kui mandritel võib leida vulkaane, mis tähistavad süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale ­ nn kuumi täppe. Kuumad täpid paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. Kui kuuma täpi kohalt triivib üle suhteliselt väikese paksusega ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku, kusjuures tekkinud vulkaanid on erineva vanusega. Kui kuum täpp paikneb aga paksu ja raskelt läbitava mandrilise laama all, siis tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles ka mandrilise maakoore kivimeid. Võlvkerke laes tekivad venituspinged ideaaljuhul kolmeharulise rebendi ­ kontinentaalse rifti, mille rebendorge laiendavad veel maapinna erosiooni- ja nõlvade langatusprotsessid. Rebendeid mööda tõusebki pangasmäestiku reljeefiga ja vulkaanidega kontinentaalne rift....

Geograafia
32 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Mis on Päikesesüsteem?

Marsi põhja- ja lõunapooluse ümber on nagu Maalgi polaarmütsid, kuid erinevalt maistest koosnevad nad peale "tavalise" vee-jää ka süsihappelumest. Polaarmütsid vähenevad, kui vastaval poolkeral on suvi ja suurenevad maksimaalseni, kui seal valitseb talv. Automaatjaamade abil on leitud Marsil samasugused kraatrid nagu Kuul, voolusängid, hiiglaslikud kanjonid ja kustunud vulkaanid , mille hulgas on ka Päikesesüsteemi suurim - Olümpose mägi. Tema kõrgus jalamilt on tervelt 21 km, samal ajal kui Maa kõrgeim Mauna Loa (Havail) küünib vaid 9 km kõrgusele oma jalamist Vaikse ookeani põhjas. Voolusängides on sadu miljoneid aastaid tagasi voolanud vesi, praegu on Marss äärmiselt kuiv isegi maiste kõrbetega võrreldes. Kui kogu Marsi pinnal ja atmosfääris olev vesi kataks terve planeedi ühtlase kihina, oleks selle paksus vaid 0,014 mm, maistes...

Füüsika
121 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Itaalia uurimustöö 3

12 4 Litosfäär 1. Iseloomusta riigi pinnamoodi. Valdav osa Itaaliast on mägine, teda ilmestavad nii jääliustikud ja mägijärved põhjas ja sooja kliimaga Vahemere rannik lõunas. Maa sisejõudude tulemusena on tekkinud mäestikud, orud nende vahele ja vulkaanid . Suurim mäestik asub Itaalia põhjaosas ­ Alpid. Prantsusmaa ja Itaalia piiril asub Euroopa kõrgeim tipp: Mont Blanc. Alpide tipud on noorele, mitmes järgus kujunenud kurdmäestikule iseloomulikult teravad. Varasemate aegade võimsad liustikud on kujundanud ka mitmeid sügavaid jõeorge. Alpides esineb vahel ka lumelaviine. Liustikud moodustavad 2% Alpide pindalast. Alpidest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Maggiore)...

Geograafia
139 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Maateadus alused

sept) Vulkanism Tüübid: 1)lõõrvulkaanid(kilpvulkaanid ja strato- e kihtvulkaanid) 2)lõhevulkaanid 5 Kilpvulkaanid ehitatakse basaltse magma kihtidest (nt Havai) Mauna Loa üldine kilbi kõrgus kokku 17km. Maailma aktiivsemaid vulkaane. Esimesed laavavoolud 1Mat, vee alt väljas 400 tuh at. Kaldeera 3x5 km. Kaldeera tekib vulkaani ülemise osa allavajumisel peale suure aktiivsuse perioodi lõppu. Ookeanipõhja vulkaanid on kõik basaltsed kilpvulkaanid ja toituvad astenosfäärist. Purskeprotsess fontaneeruvate laavavooludena. Strato- e kihtvulkaanid. Keskmine ja happeline magma. Gaasiderikkam. Koonus järsunõlvaline ja moodustunud püroklastika kihtidest (tuhk, liiv, pommid, jms purustatud kivimeid, koos laavakildudega). Magma suhteliselt madalal temperatuuril ja kristalliseerub kergelt. Kraatri tippu kristalliseerub kork, mille all hakkab kogunema rõhk. Kihtvulkaanid palju väiksemad kui kilpvulkaanid....

Maateadus
117 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Io ja vulkanism

Io pinna sileduse põhjustavad laavavoolud, mis täidavad pragusid ja uuristusi. Laavavoolude tõttu on Iol ka noorim pind kogu Päikesesüsteemis. Vulkaanilise tegevuse tõttu on Iol täheldatud ka ajutist õhukest atmosfääri. Kokku on Iol leitud üle 80 aktiivse vulkaani. Suurim neist, Loki, on suurem kui Marylandi osariik USA-s ning eraldab rohkem energiat kui kõik Maa vulkaanid kokku. Tuginedes Galileo instrumentidele, on laava temperatuur Iol umbes 650-900 K, mis nii väga ei erinegi Maa vulkaanidest. Kuid Io osades piirkondades on leitud ka laavat, mille temperatuur ulatub kuni 2000 K. Galileo teadlased spekuleerivad selle üle, kas need superkuumad vulkaanid võiksid olla sarnased nendega, mis ilmusid Maale rohkem kui miljardit aastat tagasi. Io vulkanismil on suur mõju Jupiteri magnetosfäärile. Kõik Jupiteri kuud tiirlevad tema...

Planeetide geoloogia
9 allalaadimist
thumbnail
19
ppt

Mäestike teke

MÄESTIKE TEKE Kuidas tekivad mäed? Nagu maavärinad ja vulkaanid , nii on ka mäestikud laamade võimsa liikumise tulemus. Laamad koosnevad tahketest kivimitest, mis kokku põrgates painduvad looka ja kurrutuvad, justkui oleks tegu sooja saviga. Seda mägede moodustumist nimetatakse orogeneesiks (mõiste tuleb kahest kreekakeelsest sõnast, mis tähistavad vastavalt mäge ja kasvamist). Mäestikke on kolme tüüpi. Kurdmäestikud Vulkaanilised mäestikud Pangasmäestikud Kurdmäestikud...

Geograafia
56 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Litosfäär

2.LAAMAD Laamad: 1)Lahknevad e. tõukvad laamad 2)Põrkuvad laamad 3)Liuguvad laamad *Ookeani laamade lahknemine: kaasnevad maavärinad, vulkaanipursked, moodustub uut ookeanilist maakoort, tekivad pangasmäestikud. *Ookeanilise ja Mandrilise laama põrkumine: kurdmäestikud, maavärinad, mandrilise maakoore teke, vulkaanide teke, subduktsioon(ookeanilise maakoore hävimine) *Ookeaniliste laamade põrkumine: veealused vulkaanid, vulkaaniliste saarte ahelikud, süvikud, maavärinad (Himaalaja mäestik) *Mandriliste laamade põrkumine: kurdmäestikud, maavärinad *Laamde liikumine küljetsi: tugevad maavärinad, takistavad teineteise liiumist(San Andrease murrang) *Kuumad täpid - süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale nim kuumadeks täppideks. (Hawai ja Kanaari saared) *Mandriline rift ehk Mandriliste laamade lahknemine: Ida-.Aafrikas 3.VULKAANID...

Geograafia
48 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Geograafia eksamimaterjalid

Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. magmast. See voolab suhteliselt rahulikult Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku Tuntuim neist on Mauna Loa. paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. 9. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; mõisted: murrang, maavärin, epitsenter,...

Geograafia
476 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Looduseetika

sa pead toetama et elu jääks maapeal kestma sa pead hea seisma et inimkond jääks kestma sa pead vältima kõike mis ohustaksid elu ja inimkonna püsima jäämist maa peal. Kui sa ei taha siis sa ei ole kohustatud jälgima neid reegleid aga varem või hiljem sa märkad et lihtsam on elada loodusega kui selle vastu Paljud arvavad et loodus mängib inimesega pannes vulkaanid purskama ja mere vahutama, tegelikult on see kõik inimese enda tegevuse tagajärjed, mis toimib nagu karistus. kui inimkond peaks kasvama veel siis see peatatakse erinevate faktorite poolt nagu otsa saab toit ja vesi , pinged ühiskonnas viivad sõdadeni, inimesed surevad enne aegselt haigustesse energia raiskamine viib süsinik di oksiidi suurenemisele atmosfääris, mis oma korda põhjustab kliima soojenemisest ja sellest tulenevate tormide ja üleujutuste kasvuni....

Eetika
40 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Eksami materialid

aastane amplituut väga suur - maastiku on kujundanud mandrijäätumised - okasmetsad suured metsa-alad soostumine Tundrakliima - kujundab cP mP cA tsüklonid - lühike külm suvi pikk talv - mullastik vaene vähe huumust Liustikukliima - kujundavad cA või cAA mandrijää merejää - temp. madal ka suvel mitte üle 0C Laamtektoonika Alfred Wegner 1915- mandrite liikumise teooria Laamade liikumine erisuunas-vulkaanide purse maavärinad eralduvatd- ookeani keskaehlik, rifid vulkaanid maavrinad põrkuvad- süvikud paks maakorr kust magma läbi ei pääse(kurdmäed)vulkaanid maavärinad vulkaanid paiknevad enamjaolt tuleringil vulkanism maavärinad geisrid- perioodiliselt purskavad kuumavee-auruallikad. Pursete korrapärane rütm on tingitud väljavoolukanali põlvjast kujust ja lõõris asuva vee kõrgest temp. Mudavulkaanid e salsid- mitmesuguse suurusega mudast koosnevad kuhikud, mille keskel on väike kraater. Pude materjal (vulkaaniline tuhk , savi)muutub...

Maateadus
225 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Geoloogia alused (täiendatud)

rabedus, läige, lõhenevus, murre, tihedus Kivimid Magmakivimid: basalt, gabro, rüoliit, graniit Purskeproduktid: obsidiaan, vulkaaniline tuhk, pimss Vulkaanid Vulkaanide tüübid: lõõrvulkaanid (kilpvulkaanid, kihtvulkaanid), lõhevulkaanid Vulkaani purskeproduktid: laavavoolud, pürolastiline materjal, lõõmpilved, mudavoolud Mandlid ­ hüdrotermaalsed tühikutäite mineraalid Millised on ookeanipõhja vulkaanid ? basaltsed kilpvulkaanid Mille poolest erineb kihtvulkaan kilpvulkaanist? kilpvulkaan kihtvulkaan suurus palju mastaapsem väiksemad purskeprotsess fontaneeruvate gaasilis-püroklastiliste plahvatustena laavavooludena Kuidas on vulkaanid levinud globaalselt? Vaikse ookeani rannikutel on väga palju Kuidas tekivad basaltide platood...

Geoloogia
116 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Islandi Vabariik

lk 2 Andmed Islandi kohta..........................................................................................................lk 3 Kriis Islandil praegu.............................................................................................................lk 9 IMF annab abi......................................................................................................................lk 10 Islandi kroon Eestis..............................................................................................................lk 10 Kasutatud materjal...............................................................................................................lk 12 Andmed Islandi kohta Lääne-Islandi ma...

Geograafia
47 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Riigieksami materjal

Settekivimid, graniidikiht, kivimitest basaldikiht. koosneb? 3. Laamade liikumine ning laamade liikumisega seotud geoloogilised protsessid Laamade lahknemine ­ esineb seal, kus on tõusvad magmavoolud · tekivad riftid ehk murrangulõhed · uue maakoore moodustumine · pangasmäestike teke · kaasnevad vulkaanid ja maavärinad Näide: Vaikse ookeani laam vs. Nazca laam; Atlandi ookeani keskosa Laamade nihkumine · murrangulõhed · vulkaanid ja maavärinad Näide: Vaikse ookeani laam vs. Põhja-Ameerika laam Laamade põrkumine Ookeaniline põrkub mandrilise laamaga ­ ookeaniline laam sukeldub vahevöösse (subduktsioonivöönd) · tekivad süvikud · moodustuvad moondekivimid · kurdmäestike teke · kaasnevad vulkaanid ja maavärinad Näide: Euraasia laam vs...

Geograafia
1231 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Veenus - referaat

See omakorda tekitas kaltsiumiga ühinedes lubjakivi. Veenusel jäi aga CO2 atmosfääri, kus ta oma tohutu hulga tõttu tekitab väga tugeva kasvuhooneefekti, millest paratamatult tuleneb ülikõrge temperatuur ja rõhk planeedi õhkkonnas ja pinnal. Suur kuumus ja õhurõhk määravadki tingimused Veenuse pinnal. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus , P.Popov, K.Bajev, B.Vorontsov-Veljaminov, R.Kunitski. Astronoomia ) Veenusel on suur hulk meteoriidikraatreid ja ka vulkaanid . Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mägesid, 2 km sügavune, 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe ning vulkaan, mille jalami läbimõõt on 300-400 km. Kokku on Veenuse pinnalt leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. Suurima meteoriidikraatri Mead'i läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult...

Füüsika
30 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Referaat Uus - Meremaa

Paljud mäed on tekkinud vulkaani pursete tegevuse tagajärjel (nad on kas vulkaaninõod või vulkaaniliste protsesside käigus tekkinud mäed). Lõunasaarel asuvad Uus-Meremaa Alpid, mis on ka riigi kõige kõrgemaks mäestikuks. Mount Cook on Alpide kõrgeim tipp, tema kõrgus on 3756m. Mäe tipp on kaetud igilume ja liustikega. Põhjasaarel leidub tegevvulkaane, kuumaveeallikaid, geisreid ja kuumavee järvi. Suuremad vulkaanid on Ruapehu, Taravera, Naguhore ja Mount Egmont. Vulkaanide, geisrite ja kuumaveeallikate sage esinemine on tingitud õhukesest maakoorest. Uus- Meremaal on ka palju maavärinaid. Seoses viimase jääajaga, mis oli umbes 12000 aastat tagasi, on Uus-Meremaal ka palju sügavaid ja pikki fjorde, mis on väga sarnased Norra fjordidega. Kliima Uus-Meremaal Põhjasaarel valitseb niiske lähistroopiline kliima ja Lõunasaarel on parasvöötmeline kliima...

Geograafia
54 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Jupiter

Pinna värvus on valdavalt punakasoranzh, polaaralad paistavad rohkem tumepruunikatena, ekvatoriaalalad heledamatena. Astrogeoloogidele ootamatult avas- tasid "Voyagerid" Io peal 7 tegutsevat vulkaani. Jupiteri lähedusest tingitud jõud on Iol väga tugevad ning nende energia arvel kujundavad suurkuu vulkaanid täielikult kogu kaaslase reljeefi. Erinevalt kõikidest teistest Galilei kaaslastest ja maataolistest planeetidest, puuduvad Io pinnal meteoriidikraatrid - nad on mattunud laava alla. Vulkaanikraatreid on aga suurkuu lausa täis pikitud, keskmine kraatritevaheline kaugus on 250 kilomeetrit. Vulkaanikoonuste läbimõõt on keskmiselt 50 kilomeetrit, kuid on ka paarisaja-kilomeetrise läbimõõduga vulkaane. Kraatrite...

Füüsika
74 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Üldgeograafia 10.kl

vulkaaniline saarkaar, tugevad maavärinad, mandri servas vulkaanilise kurdmäestike teke, osa ülessulanud ookeanilist laamat kinnitub mandri külge, seega mandrilise laama laienemine Vulkaaniline kurdmäestik vulkaanid süvik NAZCA LAAM ookeanis LÕUNA-AMEERIKA LAAM tihedam ja raskem ookeaniline maakoor paksem kuid kergem mandriline...

Geograafia
441 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Island

B - Saareriik Atlandi Ookeani põhjaosas. - Põhjapolaarjoone lähedal. - Tekkis vulkaanipursete tagajärjel. - Koosneb 400-600 m kõrgusest laavaplatoost. Faktid - Pindala on 103 000 km ² . - Pealinn on Reykjavik. - Iseseisvus 17. juunil 1944. - Rahvaarv - 309 699. - Rahvastiku tihedus - 3,0 in/km² . - Rahaühik ­ Islandi kroon. - Ajavöönd ­ maailmaaeg. Vulkaanid ja geisrid - Island tekkis vulkaanipursete tagajärjel 14 -16 milj. aastat tagasi. - Maailma kõige vulkaanilisema maapinnaga. - Maapinnas on rikkalikult kuumavett. - 85% majadest köetakse kuuma veega - 800 kuumaveeallikat, keskmise veetemp. 70°C. 1.Leirhnjúkuri kuumaveeallikas 2.Deildartunguhveri kuumaveeallikas 3. Hekla vulkaan 4. Surtsey saar. Jääliustikud - Leidub tohutuid jääliustikke. - Katavad 11,5% maapindalast....

Geograafia
57 allalaadimist
thumbnail
16
odt

Atmosfäär, hüdrosfäär, pedosfäär

Maa siseehitus Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor 70 km 20km vanem noorem 3 kivimikihti 2 kivimikihti (graniit puudub) Laamad 1) Laamade lahknemine (ookeaniline) · Toimub Islandil Atlandi ookeanis · Magma tungib järjest kõrgemale · Moodustuvad pangasmäestikud · Maavärinad, vulkaanid 2) Laamade põrkumine (ookeaniline) · Nõrgem laam sukeldub vahevöösse kahe laama kokkupõrkel · Sukeldumiskohta tekivad süvikud · Maavärinad, vulkaanid 3) Laamade põrkumine (mandriline) · Harv nähtus · Tekivad kurdmäestikud · MAAVÄRINAID, VULKAANE EI TEKI! 4) Laamade liikumine küljetsi · Esineb eriti Californias · Kaasnevad maavärinad · Vulkaanid Kilpvulkaan Kihtvulkaan...

Geograafia
260 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun