vulkaanilised saared (Väikesed Antillid ja Mariaani saared) · Näiteks Vaikse ookeani ja Filipiini laam. · Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine: · raskem ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ookeanis tekib sellesse kohta süvik. Ookeaniline maakoor hävib ja selle tulemusena tekivad magmakolded, mis omakorda põhjustavad vulkaane, mandrile tekib vulkaaniline mäestik. Tekivad maavärinad ja vulkaanid. · Nt. Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam. · Mandriliste laamade põrkumine: · tekivad kõrged mäestikud, vulkaane ei esine. · Nt Euraasia ja India laam. · Laamade liikumine küljetsi: · tagajärjeks tugevad maavärinad, nt Põhja-Ameerikas San Andrease murrang (Põhja- Ameerika laam ja Vaikse ookeani laam) 5. Kuidas tekivad sette-, tard- ja moondekivimid? Settekivimid tekivad kruusa, liiva, savi kuhjumisel, nt liivakivi ja lubjakivi.
Võru Kesklinna Gümnaasium Looduskatastroofid Referaat Sisukord 1. Saateks lk 3 2. Maavärinad lk 4 3. Üleujutused lk 5 4. Vulkaanid lk 6, 7, 8 5. Tornaadod lk 9 6. Kokkuvõte lk 10 7. Kasutatud allikad lk 11 8. Pildid lk 12 Saateks Me elame planeedil, mis on täis ohte. Maavärinat inimtühjas kõrbes või keeristormi asustamata piirkonnas ei peeta katastroofiks ning äärmisel juhul nimetatakse toimunut looduse vaatemänguks. Loomulik sündmus muutub katastroofiks alles siis,
Tekivad pangasmäestikud ookeanite keskmäestikes. Tekivad riftiorud- pikk ja kitsas nõgu, paikneb ookeani keskaheliku keskel või maismaal. b.)ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- Ookeaniline laam on raskem ja vajub mandrilise laama alla vahevöösse, kus see sulab või toimub kivimite moondumine kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu. Tekkinud magma tungib pragudest pinnale ning tekivad vulkaanid. Ookeanilise laama sukeldumisel tekib süvik, kivimite pinge tõttu tekkivad maavärinad. Samuti tekivad laamade põrkumisel kurdmäestikud. N: Andide mäestik kokkupõrkel kurrutatakse mandrilaama serva mäestik. Vana maakoor hävineb, vulkaanide esinemine, kurdmäestike ja süvikute teke, moondekivimite teke. c.) kahe mandrilise laama põrkumine (kumbki ei sukeldu, sest on ühesuguse raskuse ja tihedusega)Nende servad purunevad, painduvad ning kerkivad kõrgeks mäeahelikeks
lenduvad komponendid. Seetõttu erineb maapinnale voolanud laava magmast oma keemiliselt koostiselt. Magma koosneb: O2, Si, Al, Fe, Ca, Na, Mg, K, H Peamine komponent on SiO2. Ränidioksiidi hulgast sõltuvad magma ja laava füüsikalised ja keemilised omadused ( näit. voolavus). Vulkanism. 1.Vulkanismi osa Maa kujunemisloos on olnud olulise tähtsusega (meenuta Maa arengulugu ). Vulkanism seostub peamiselt vulkaanipursetega-sula kiviaine vool maakoore lõhedest .Tegutsevad vulkaanid paiknevad geograafiliselt ebaühtlaselt.Vulkanismi esineb peamiselt litosfäärilaamadeäärealadel. Neil aladel suudab magma tungida läbi maakoore lõhede maapinnale. Tänapäeval esineb maailmas neli peamist vulkaanilist vööndit: 1) Vaikse ookeani tulerõngas seal paikneb 64% tegutsevatest vulkaanidest Ameerika läänerannik Aleuudid , Alaska , Kordiljeerid , Andid , Tulemaa ; Aasia rannik koos saarkaartega Kamtsatka poolsaar, Kuriilid , Jaapan , Filipiinid , Uus
Kontaktmoone – maakoores tarduvate magmamasside ümbruses, kõrge temperatuur Purustusmoone – murranguvööndites kivimite rebenemine, kõrge rõhk Laamade liikumine ja kaasnevad protsessid 1) Ookeaniline ja mandriline laam põrkuvad Ookeaniline laam sukeldub vahevöösse, sukeldumiskohta tekib süvik. Mandri äärele tekib vulkaanidega kurdmäestik. Nt: Andid. 2) Ookeanilised laamad põrkuvad Vanem ja raskem laam sukeldub teise alla, algul tekivad veealused vulkaanid, hiljem need kerkivad. Tekib saarkaar. Nt: Jaapan, Kuriilid. 3) Mandrilised laamad põrkuvad Tekib kurdmäestik, aga vulkaane pole, sest puudub subduktsioon ning maakoor on väga paks. Nt: Himaalaja. 4) Ookeanilised laamad eemalduvad Ookeani keskahelikus toimub spreeding ehk lahknemine, transformmurrangute järel tekib riftiorg ning ka pangasmäestik. Nt: Island 5) Kontinentaalne rift ehk kuum täpp mandrilaama all Tekib maakoore laama võlvkerge ja venituspinged, kolmeharuline rebend.
· polaarne (meridionaalne ümbermõõt 40 008 km · ekvatoriaalne diameeter 12 756 km · polaarne diameeter 12 713 km · kaugus Päikesest 150 000 000 km · pindala 510 100 000 km² sh · maismaa pindala 148 300 000 km² · maailmamere pindala 361 800 000 km² Maa siseehitus, vt Koolibri õpik 1997.a. lk 34 35 või Avita 2002 lk 68 75 ja 77; H.Nestor, Rändav ja uuenev maakoor, Horisont, 7-8/1999 www.zzz.ee/horisont/1999/78/maakoor.html Horst Rast, Vulkaanid ja vulkanism, Tln. 1988 http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Sissej_geof_2000.PDF Mõisted: tuum, vahevöö ehk mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, kontinent, laam, laamtektoonika, subduktsioonivöönd, rift Ülesanne: Tee joonis Maa siseehituse kohta kohta (sisetuum, välistuum, vahevöö e mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, subduktsioonivöönd, süvik) Ülemine vahevöö on plastiline ja käitub nagu vedlik. Selle ülaosa on
Laam tektoonika Ookeanilaamade lahknemine (eemaldumine üksteisest) ookeanis : · magma tõuseb · maakoor rebeneb · laamad lahknevad · tekib keskmäestik, pangasmäestik Protsessid maapeal : · tekib uus maakoor · tekib mäestik · vulkaanilised saared ( Island ) · maavärin - > tsunami · rifti org Kokkupõrge ookeanimaakoore sukeldumine mandri laama alla ( http://www.gi.ee/geomoodulid ) · süvikute teke · tekivad vulkaanid, kurdmäestik, · maavärin · maakoor sulab ja hävib n . Jaapan, Andide mäestik Lõuna- Ameerikas, Kahe ookeanilise laama põrkumine · veealused vulkaanid ja vulkaaniliste saarte ahelikud · süvikud Mariaani süvik on maailmas sügavaim 11022m Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla. Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt. Vaikne ookean kitseneb ja sulgub. Mandriliste laamade kokkupõrge nt
Io erineb teistest Jupiteri kuudest põhjalikult seal puuduvad kraatrid, triibud ja vöödid ning ta on väga sile. Io pinna sileduse põhjustavad laavavoolud, mis täidavad pragusid ja uuristusi. Laavavoolude tõttu on Iol ka noorim pind kogu Päikesesüsteemis. Vulkaanilise tegevuse tõttu on Iol täheldatud ka ajutist õhukest atmosfääri. Kokku on Iol leitud üle 80 aktiivse vulkaani. Suurim neist, Loki, on suurem kui Marylandi osariik USA-s ning eraldab rohkem energiat kui kõik Maa vulkaanid kokku. Tuginedes Galileo instrumentidele, on laava temperatuur Iol umbes 650-900 K, mis nii väga ei erinegi Maa vulkaanidest. Kuid Io osades piirkondades on leitud ka laavat, mille temperatuur ulatub kuni 2000 K. Galileo teadlased spekuleerivad selle üle, kas need superkuumad vulkaanid võiksid olla sarnased nendega, mis ilmusid Maale rohkem kui miljardit aastat tagasi. Io vulkanismil on suur mõju Jupiteri magnetosfäärile. Kõik Jupiteri kuud tiirlevad tema
saared (Väikesed Antillid ja Mariaani saared) Näiteks Vaikse ookeani ja Filipiini laam). · Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine (raskem ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ookeanis tekib sellesse kohta süvik. Ookeaniline maakoor hävib ja selle tulemusena tekivad magmakolded, mis omakorda põhjustavad vulkaane, mandrile tekib vulkaaniline mäestik. Tekivad maavärinad ja vulkaanid. Nt. Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam). · Mandriliste laamade põrkumine (tekivad kõrged mäestikud, vulkaane ei esine. Nt Euraasia ja India laam). · Laamade liikumine küljetsi (tagajärjeks tugevad maavärinad, nt Põhja- Ameerikas San Andrease murrang) 7. Kivimite teke: · Settekivimid tekivad kruusa, liiva, savi kuhjumisel (liivakivi, lubjakivi, põlevkivi, kivisüsi). · Tardkivimid tekivad magma kristalliseerumisel (basalt ja graniit).
(Nt Havai). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist. Kontinentaalne rift kontinentaalse koore rebend. Vulkaanid Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale.Vulkaan võib olla kustunud, suikuv või aktiivne.Vulkaane leidub laamade piirialadel ( islandi ja vaikse ookeani tulerõnga vulkaanid ) ning ka laamade sisealadel kuuma täpi ja kontinentaalse rifti piirkonnas ( havai saarestiku ja ida-aafrika vulkaanid ). Kilpvulkaanid tekivad räni ja gaaside vaesest basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai.Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid (nt. Mauna Loa) Kihtvulkaanid moodustuvad ränist ja gaasidest rikastatud suure viskoossusega magmast,
Kordamine KTks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta? Maakoore siseehituse kohta saadakse andmeid kivimite ja kivististe uurimisega, puuraukude tegemisega, vulkaanide ning maavärinate uurimisega ja seismiliste lainete uurimisega. 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades? Seismilised lained on lained, mis levivad maa sees ja maa pinnal. a. Pinnalained ehk Llained aeglasemad lained, mis levivad maa pinnal ja ei anna suurt ettekujutust maa siseehitusest b. Pikilained ehk Plained kivimiosakesed võnguvad samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui ka tahkes keskkonnas(kuni 13 km/s) c. Ristilained ehk Slained kivimiosakesed võnguvad risti lainete levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas(67 km/s) 3.Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus? a. maakoor: valdavalt tahke ja ränirohke kivi...
Araabia, Euraasia,India-Austraalia. Vaikse Ookeani ja Filipiini laam. Kokkupõrkel ookeaniline laam vajub Tekivad kõrged kurdmäestikud võrdse Vajuvad laama servad vahevöösse, astenosfääri->süvikud. Mandriline- jõuga kokkuliikudes, surutakse otsad tekivad süvikud, Maavärvinad, >kurdmäestikud. Maavärinad, vulkaanipursked. üles. Maavärinad, Himaalaja mäestik. vulkaanid. N: Andid 3. Laamade nihkumine erisuundades-kaasnevad maavärinad. Subduktsioon-ookeanilise maakoore vajumine vahevöösse. Vaikse Ookeani laama servaaladel on rohkesti saari ja vulkaanilist tegevust ning seetõttu nim. Seda piirkonda Vaikse Ookeani ,,tulerõngaks" ning saari saarkaareks. Laamade sisealadel on maakoor paks ja toimuvad aeglaselt kerkimis või laskumisliikumised.
Nazca laam, tekivad süvikud, mäestikud. Araabia, Euraasia,India-Austraalia. Vaikse Ookeani ja Filipiini laam. Kokkupõrkel ookeaniline laam vajub astenosfääri- Tekivad kõrged kurdmäestikud võrdse Vajuvad laama servad vahevöösse, >süvikud. Mandriline->kurdmäestikud. jõuga kokkuliikudes, surutakse otsad tekivad süvikud, Maavärvinad, Maavärinad, vulkaanipursked. üles. Maavärinad, Himaalaja mäestik. vulkaanid. N: Andid 1) Ookeanliste laamade eraldumine - Ookeanide keskahelikud, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. Aktiivne vulkaaniline tegevus. Nt Island. 2) Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine - Raskem ookeanilaam sukeldub kergema mandrilaama alla ja hävib
(armastusjumal), kolm graatsiat, Mercurius, Chlorist rööviv Zephyros, Flora. 15. Tuleta meelde antiikjumalaid; kreeka jumalatele joon alla, aga mis jumalad on ülejäänud? Märgi iga jumala järele tema ,,haldusala" 1) Poseidon KREEKA JUMAL veekogude jumal 2) Apollo valgus, päike 3) Mars sõjajumal 4) Hephaistos K J tuli, vulkaanid 5) Artemis K J jaht ja loodus 6) Ares K J sõjajumal 7) Hermes K J kaubandus, jumalate käskjalg 8) Vulcanus tuli, vulkaanid 9) Diana jaht, loodus 10) Apollon K J valgus ja päike 11) Jupiter peajumal 12) Venus ilu, armastus 13) Minerva tarkus, mõistus 14) Juno taevakuninganna, peajumala abikaasa 15) Athena K J tarkuse- ja mõistusejumalanna 16) Hera K J taevakuninganna 17) Aphrodite K J ilu ja armastus 18) Neptunus veekogud 19) Mercurius kaubandus, käskjalg 20) Zeus K J - peajumal
liikumiskiirus jab reeglina vahemikku mõnest mm, kuni mõne cm-ni aastas. Kurrutused- laamade kokkupõrgetel toimuvad kivimite kurrutused , kuna kivimeid mõjutavad suured jõud. Kivimite teke- laamade liikumise tagajärjel pääseb magma pinnale, mille jahtumisel tekivadki kivimid Ookeaniliste laamade eemaldumine- (ookeanide keskahelikud) magma pääseb tekkivast lõhest pinnale, jahtub ning tekkib uus maakoor. Kuna magma tungib pinnale tekivad vulkaanid ja vulkaanilised saared. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- Ookeaniline laam on raskem ja vajub mandrilise laama alla vahevöösse, kus see sulab või toimub kivimite moondumine kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu. Tekkinud magma tungib pragudest pinnale ning tekivad vulkaanid. Ookeanilise laama sukeldumisel tekib süvik, kivimite pinge tõttu tekkivad maavärinad. Samuti tekivad laamade põrkumisel kurdmäestikud. N: Andide mäestik kokkupõrkel kurrutatakse mandrilaama serva mäestik
pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kihtvulkaanid on laia levikuga, ehkki enamasti on nad seostatavad subduktsioonivööndi vulkanismiga. Reeglina kujutavad inimesed vulkaani just kihtvulkaanina. See on ka päris loomulik, sest kihtvulkaanide ümber elab sageli palju inimesi. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad reljeefis hästi esile. Vulkaanid erinevad üksteisest suuruse ja kuju poolest. Kõige suuremad vulkaanid on kilpvulkaanid ja kõige väiksemad slakikoonused. Kihtvulkaanid jäävad suuruselt nende vahele. Üks tähtsamaid vulkaani kuju iseloomustav parameeter on nõlva kaldenurk. Kihtvulkaan on reeglina järsunõlvalisem, sest väljapaisatav materjal on mitmesuguse koostisega ja märksa vähem voolavam. Enamiku kihtvulkaanide ehitus on keerukam ning seetõttu nimetatakse neid sageli ka
Tehnigeensed – inimeste põhjustatud. Kolle – koht maa sees, kust seismilised lained saavad alguse. Epitsenter – koht maa peal otse kolde kohal. Richteri skaala – logaritmiline skaala võimsuse hindamiseks, pole maksimumi ja miinimumi, mõõdetakse seismograafidega, amplituud kasvab magnituudi suurenemisel ühe ühiku võrra kümne kordselt. Mercalli skaala – põhineb purustuste hindamisel, 1-12 palliline skaala, hinnatakse visuaalselt. 11. Vulkaanid, kiht- ja kilpvulkaanide võrdlus, vulkaanide esinemispiirkonnad lähtuvalt laamtektoonikast ning näiteid maailmast, vulkaanidega kaasnevad nähtused. ===== Vulkaan – koht, kus magma pääseb maakoore lõhede kaudu maapinnale. Kilpvulkaanid – vedelam, magma aluselisem, voolab kaugemale, väljub lõõrist rahulikult (Islandil, Hawaiil, Uus-Meremaal). Kihtvulkaanid – magma viskoossem e. paksem, happelisem, ei voola enne tardumist
Tehnigeensed inimeste põhjustatud. Kolle koht maa sees, kust seismilised lained saavad alguse. Epitsenter koht maa peal otse kolde kohal. Richteri skaala logaritmiline skaala võimsuse hindamiseks, pole maksimumi ja miinimumi, mõõdetakse seismograafidega, amplituud kasvab magnituudi suurenemisel ühe ühiku võrra kümne kordselt. Mercalli skaala põhineb purustuste hindamisel, 1-12 palliline skaala, hinnatakse visuaalselt. 11. Vulkaanid, kiht- ja kilpvulkaanide võrdlus, vulkaanide esinemispiirkonnad lähtuvalt laamtektoonikast ning näiteid maailmast, vulkaanidega kaasnevad nähtused. ===== Vulkaan koht, kus magma pääseb maakoore lõhede kaudu maapinnale. Kilpvulkaanid vedelam, magma aluselisem, voolab kaugemale, väljub lõõrist rahulikult (Islandil, Hawaiil, Uus-Meremaal). Kihtvulkaanid magma viskoossem e. paksem, happelisem, ei voola enne tardumist
heledamadest ja kergematest kividest. Need on peamiselt graniidid a teised olemuselt sarnased kivimid. Mandrilise maakoore paksus on 25-70 kilomeetrit. Oluliselt paksem on maakoor mäestike piires. 6. Ookeaniline maakoor (5lauset) Ookeaniline maakoor on õhem. See on vaid 5-10 kilomeetrit. See koosneb enamasti tumedamatest, raskematest ja tihedamatest kivimitest. Näiteks basalt ja teised selle sarnased kivimid. Võrreldes mandrilise maakoorega on ookeaniline tunduvalt noorem. 7. Vulkaanid (10 lauset) See kujutab endast suurt koonuse kujulist tulemäge. Selle pursete sageduste tunnistajateks olid juba vanad roomlased. Maal on üle tuhande tegevuseta vulkaani. Palju on vulkaane laamade kokkupõrke aladel. Seal, kus magma maapinnale voola tekivad vulkaanid. Vulkaani purskel võib lisaks laavale kraatrist välja paiskuda ka tuhapilvi ja kivimürakaid. Nende nimetus pärineb vahemeres paiknevast Vulcano saarest. Vulkaane nimetatakse ka aknaks, mille kaudu saab maapõue uurida
Elu on tekkinud umbes nelja miljardi aasta eest. Inimesed 200 000 aasta eest. Suutsime lõhkuda tasakaalu, mis vajalik eluks Maal. Planeet leekides meri. Tekkis päikese sünnist. Vulkaanid muudavad maastikku. Atmosfääris polnud hapnikku. Veeaurust tihe, süsinikdioksiid. Õige kaugus päikesest suutis säilidada vee vedela oleku. Niiskus kondentseerus ja langes ning pani aluse jõgedele. Rajasid sängi, jooksid mdalatele punktidele, mood. Ookean. Kividelt kaasa mineraale- mageveeookeanid soolasteks. Mineraalid ja metallid vanemad kui Maa. Primitiivsed eluvormid elutsevad kuumaveeallikates. Arhebakterid, sinivetikad- lõid atmosfääri
Itaalia asub Euroopa mandril ja Euraasia maailmajaos. Asub Vahemeres ja teda ümbritsevad Türreeni, Aadria- ja Joonia meri. Itaaliapiirneb loodes Prantsusmaaga, põhjas Šveitsi ja Austriaga ning kirdes Sloveeniaga. Loodus(pinnamood) Põhja-Itaalia on mägine, seal asuvad Alpid. Lõunas on orud, mis on väga sügavad. Madalaim koht on Vahemere ääres. Kõrgeim tipp on Mont Blanc mis on 4810 meetrit kõrge. Jõed, järved, mäed ja vulkaanid Pikimad jõed on Po (652km), Adige (410km) ja Tevere (405km) Suurimad järved on Garda järv (370 km²) ja Lago Maggiore (213 km²) Kõrgeim mägi on Mont Blanc (4808m) Kõrgeimad vulkaanid on Etna (3340m) ja Vesuuv (1281m) Looduskaitsealad Looduskaitsealadel leidub vähesel määral hunte, karusid, kaljukitsi ja hirvi. Rohkem on metssigu, rebaseid, arvukalt väikekiskjaid, närilisi, roomajaid ja linde.
KIHTVULKAAN – koonusekujuline vulkaan, mis moodustub tardunud laavast ja pursete ajal välja paiskunud tuha kihtidest. Tardunud tuha ja laavakihid vahelduvad üksteisega. Nt. Etna vulkaan – Euroopa aktiivseim. Sellised on näiteks piirkondades kus laamad vajuvad vahevöösse. KILPVULKAAN – lameda kupli kujuline vulkaan, mille moodustab ainult tardunud laava. (Üksteisega vahelduvad tardunud laavakihid), tuhakihte ei ole). Siia kuuluvad nt. ookeanide vulkaanid. Tuntuim Mauna Loa vulkaan Havail. VULKANISM - niisuguste protsside kompleks, mis seostub magma tekkimise ja liikumisega maakoores 4.1 Tekkimispõhjused ja levik Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoore lõhesid pidi tee maapinnale. Joon 3 Pool lehte 80% vulkaanidest paiknevad laamade kokkupõrkealadel , 15 % laamade eemaldumisvööndis ning ülejäänud mandrite ja ookeanide keskosades. St
MÄESTIKE TEKE Kuidas tekivad mäed? Nagu maavärinad ja vulkaanid, nii on ka mäestikud laamade võimsa liikumise tulemus. Laamad koosnevad tahketest kivimitest, mis kokku põrgates painduvad looka ja kurrutuvad, justkui oleks tegu sooja saviga. Seda mägede moodustumist nimetatakse orogeneesiks (mõiste tuleb kahest kreekakeelsest sõnast, mis tähistavad vastavalt mäge ja kasvamist). Mäestikke on kolme tüüpi. Kurdmäestikud Vulkaanilised mäestikud Pangasmäestikud Kurdmäestikud
1. Mis on happevihmad? Happesademed ehk happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam (pH < 5).Sademete normaalne pH on reeglina umbes 5,5. 1.1 Hapestumine Termin hapestumine iseloomustab kogu probleemistikku, hõlmates seega ka happelise depositsiooni põhjustatud muutusi mullale, veele, materjalidele ja tervisele. 2. Kuidas tekivad happevihmad? Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. 3. Happeliste oksiidide reageerimine õhus veeauruga.(tulemuseks on happed, mis põhjustavad happevihmasid.) SO2+H2O=H2SO3 SO3+H2O=H2SO4 2 NO2+H2O=HNO3+HNO2 4. Happevihmade tekke põhjused. 1) Inimtegevus-kütuste põlemine 2) Loodus-põlengud -äike -vulkaanid 5. Hap...
) loe laamtektoonikast Millise tähega toimub kaardil tähistatud piirkonnas: b-laamade põrkumine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja uue maakoore teke a-.laamade lahknemine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja kurdmäestike teke c-.laamade lahknemine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja uue maakoore teke d-.laamade põrkumine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja kurdmäestike teke. Selgita, miks esinevad Islandil vulkaanid, Eestis aga mitte. Vulkaane leidub laamade piirialadel eriti laamade lahknemisel. Island asub laamade lahknemiskohas ja kuuma täpi piirkonnas, Eesti asub aga keset laama. Viimastel aastatel on Euroopas toimunud mitmeid looduskatastroofe - Etna ja Hekla vulkaanipursked, maavärinad Kreekas, Türgis ja Jugoslaavias. Millega saab põhjendada nende looduskatastroofide esinemist? Laamade liikumine on olnud viimasel aastal aktiivsem?
Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Inimesed on läbi ajaloo olnud vulkaanidega tihedalt seotud, sest nende ümbruses levivad viljakad mullad. Vulkaanilisest kivimist obsidiaaniston valmistatud lõikeriistu. Tänapäevalgi on vulkaanid ja nende uurimine olulised, sest nendega on seotud paljud maavarad, näiteks sulfiidsedmaagid ja väävel, ning nende vahetus ümbruses elab palju inimesi, keda tuleb ohu korral evakueerida. Selle ohu hindamine ongi paljude vulkanoloogide tööks. Fuji Vulkaani kõrgus on 3776 meetrit, see on Honsh ja Jaapani kõrgeim tipp.Fuji asub Kesk- Jaapanis Yamanashi ja Shizuoka prefektuuri piiril Suruga lahest ja selle põhjasopis
sulavad osaliselt üles ja tekkinud magmast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida e vulkaanilin saarkaar.Kui ookeaniline laam``upub``vahevööse vastu mandri serva siis tekib mandri äärelevulakkaniline mäestik.N:Tänapäeval on neid näha Vaikset ookeani ümbritseva ``tulerõngana``.3.4.Kilpvulkaan:magma sisaldus35%/52%,magma voolab rahulikult maapinnale,valgub pikkade laavavooludena laiali ja ``ehitab``lameda vulkaanikoonuse.Kõik ookeanilised vulkaanid on kilpvulkaanid.N:Mauna Loa.Kihtvulkaanid:magma sisaldus52- 65%,laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse.Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid.N:Etna.5.Kehalaine:kerapinnalaadsete frontidena nagu helilaine õhus.Eristatakse kiiremaid P-laineid e pikilaineid mis levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvateja välja venivate impulssidena.S-laineid e ristilaineid.Pinnalaine:Piki maapinda epitsentrist eemale nagu
Maakoore tihedus 2,7 (kergem) 3,0 (raskem) Kivimikihid Settekivimid, graniit, basalt Settekivimid, basalt 2. Teab geoloogiliste protsesside ( vulkanism, maavärinad, mäestike teke, süvikute teke, kivimite teke, maakoore teke ja hävimine) tekkemehhanisme, levikut ja omavahelisi seoseid) Vulkaanid Vulkaan – koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb: laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas)
Laamad liiguvad, sest Maa sisemuses sulab vahevöö osaliselt üles ja tekib magma, see liigub ringjalt ülespoole, jahtub ja vajub jälle Maa sisemuse suunas. 4. Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) ja too näiteid konkreetsetes piirkondadest laamade erinevatel servaaladel: a) ookeaniliste laamade lahknemine e spreeding- vulkaanid, maavärinad, riftilõhed e. riftiorg, ookeanide keskmäestiku teke (keskahelik), uue ookeanilise maakoore teke, vulkaaniliste saarte teke nt: Põhja-Ameerika laam ja Aafrika laam b) ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- maavärinad, vulkaanid, kurdmäestike teke, süviku teke, ookeanilise maakoore hävimine, kivimite moondumine nt: Indo- Austraalia laam ja Euraasia laam
KAHE OOKEANILISE LAAMA PÕRKUMINE Kivimitevahelised pinged põhjustavad maavärinaid. Lõhede pinnale tungiv magma tekitab vulkaane ning vulkaanilisi saari. Maakiire hävimine(üks ookeaniline maakoor sukeldub vahevöösse. Süvikute teke OOKEANILISE JA MANDRILISE LAAMA PÕRKUMINE Raske ookeaniline maakoor langeb vahevöösse, kergem mandrilin maakoor jääb peale. Ookeaniline maakoor hävib. Suure rõhu tõttu toimub kivimite moone. Kivimite sulamisest tekkinud magma tuleb pinnale ning tekivad vulkaanid. Ookeanilie laama sukeldumisel tekib süvik ning kivimitevahelised pinged tekitavad maavärinad. Laamade põrkumine põhjustab kivimite kurrutamist ning kurdmäestike teket. MANDRILISTE LAAMADE PÕRKUMINE Üks laam liigub teise peale(mandrilise maakoore topeldumine) Tekivad kurdmäestikud ning maavärinad. Vulkaane ei esine maakoore paksuse tõttu. OOKEANILISTE LAAMADE ERALDUMINE Kahe laama eraldumisel tekib lõhe, kust magma voolab pinnale ja jahtub. Tekib uus maakoor
18.Mis on vulkaanilised pommid? V: Vulkaani kraatrist väljapaisanud suured kamakad. 19.Missugused on ja kuidas tekivad kilpvulkaanid? V:Kilpvulkaanid on lamedad, selle põhjuseks on vedelam laava, mis voolab kraatrist kaugele. 20.Missugused on ja kuidas tekkivad kiht- ehk kuhikvulkaanid? V:Kihtvulkaanid on koonuse kujulised, moodustub tardunud laava ja tuhakihtidest. Välja voolanud laava on paks ja ei jõua kraatrist kaugele. 21.Kuidas tegutsevad aktiivsed vulkaanid? V:Purskavad aegajalt. 22.Kuidas tegutsevad passiivsed vulkaanid? V:Pole tegutsenud sajandeid. 23.Millised vulkaane nimetatakse kustunuteks? V:Pole inimkonna ajaloo vältel tegutsenud. 24.Mis on geiser? Miks ta tekib? V:Kuumaveeallikas. 25.Miks elatakse vulkaanide jalamil? V:Sest seal on viljakas muld. 26.Selgita kuidas on tekkinud settekivimimid?Too näide. V:Veekogude põhjas setete kuhjumise tõttu. Põlevkivi, fossiilid. 27.Selgita kuidas on tekkinud moondekivimid?Too näide.
basaltsest magmast. See voolab magmast. Laavavoolud onn lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. suhteliselt rahulikult maapinnale, Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn valgub pikkade laavavooludena laiali laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse , Kõik ookeanide vulkaanid on mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured kilpvulkaanid (tuntuim Mauna Loa) gaasipilved ning purustatud kivimitükkide , tuha, ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid Kustunud vulkaan on hetkel mittetegutsev vulkaan, mille aktiviseerumist tulevikus ei peeta tõenäoliseks.
kivimid. Vahevöösse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt üles ja tekkinud magmast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida vulkaaniline saarkaar. Nii ookeanides kui mandritel võib leida vulkaane, mis tähistavad süvavahevööst pärid kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale nn kuumi täppi, mis paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad ajutise purskerahu seisundis olevad, või aktiivsed pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast. See on hästi liikuv magma, mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid
Moho ehk Mohorovicici eraldus pind. 16. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimeid 3 rühma. Tardkivimid : graniit, kvartsporfüür Settekivimid: argilliit, liivakivi ; Moondekivimid: kiltad, vuolukivi. 17. Joonistasin paberile ja fail on teise paberi peal. 18. Vulkaane ja maavärinaid esineb kõige sagedamini Vaikse ookeani vööndis ja Vahemere seismilises vööndis. Aktiivset vulkaanilist tegevust on täheldatud laamade servaaladel. Vulkaanid võivad olla kas kiht- või kilpvulkaanid. Kilpvulkaanid tekivad räni ning gaaside vaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast. Kõik ookeanide vulkaanid on kihtvulkaanid. Vulkaan tekib, kui omavahel põrkuvad kaks ookeanilise maakoorega laamaosa või ookeaniline ja mandriline laam. Maavärinate mõõtmisel kasutatakse Richteri ja Mercalli skaalat. Richteri skaala puhul mõõdetakse seismogrammidelt spetsiifiliste lainete poolt tekitatud võnketugevust. Täpsem on Richteri skaala
(3-4) näidet) ning laamade servaaladele tekkivaid geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, kivimite teke ja moone, murrangud 1) Ookeaniliste laamade lahknemine ehk spreeding- maakoor rebeneb, magma tungib üles, tekivad ookeani keskmäestikud, esineb maavärinaid ja vulkaanipurskeid. 2) Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- ookeaniline maakoor vajub mandrilise alla, tekivad süvikud, kurdmäestikud, esinevad vulkaanid ja maavärinad. 3) Kahe mandrilise laama põrkumine- kivimid lükatakse üles, tekivad mäestikud, esineb maavärinaid, vulkaanipurskeid esineb väga harva. 4) Kahe ookeanilise laama põrkumine- Üks sukeldub teise alla, tekivad süvikud, veealused vulkaanid, vulkaanilised saared. 7. Oskad seletada mandrite triivi, kontinentaalse rifti ja kuuma täpi teket. Mandrilised alad teevad läbi ulatuslikke horisontaalsuunalisi triive, triivide suunad ei ole päris juhuslikud
1986. aastal kanti Hiiglaste tee UNESCO maailmapärandi loendisse. Põhja-Atlandi ookeani tekkimise algusaegadel, kui eraldunud mandrite vahele tekkinud Põhja-Atlandi ookean juba olemas oli, vormiti selle servi ikka ja uuesti ümber. Gröönimaa läänekallas eraldus Kanadast ca 80 miljonit aastat tagasi, kuid kagukallas oli kindlalt kinnitatud vastasasuva Briti saarte loodekalda külge. Umbes 20 miljonit aastat hiljem hakkasid ka need rannikud eralduma ja suuremad vulkaanid paiknesid seal, kus praegu on saared Skye, Rhum, Mull jaa Arran, sotimaal Ardnamurchen Point'is ja samuti lõuna pool Iirimaal Slieve Gulluion'is, Carlingford'is ja Mourne'is. Need vulkaanid võisid oma hiilgeajal pakkuda suurepärast vaatepilti, kuid tähtsaimaks märgiks sellest sündmusest on basaldiväljad. Basalt tekib eriti tulisest ja vedelast laavast, mis voolab mäest alla kiirusega üle 48 km tunnis. Vedel laava on võimeline suhteliselt kergesti
17.Mida esindab laamade põrkumise piirkonnas? Vulkaane, süvikuid, saarkaarestike, kurrutisi 18.Mida kujutavad endast ,,kuumad täpid"? Nendes kohtades leiavad vahevöös aset tõusvad magmavoolud. Maakoor on õhuke. 19.Kus esineb vulkaane? Laamade kokkupõrke aladel, Vahemerevöödel, laamade lahknemisaladel 20.Iseloomusta kilpvulkaane. Too näiteid. Tekivad väikse viskoosusega basaltsest magmast Magma on aeglaselt liikuv ja voolab aeglaselt maapinnal. Kõik ookeanide vulkaanid. 21.Iseloomusta kihtvulkaane. Too näiteid. Tekivad graniitsest magmast. Vulkaanid kasvavad kõrgusesse. Sageli hiidkraatrid. Asuvad mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkonnas. 22.Nimeta vulkaanilise tegevusega kaasnevaid negatiivseid nähtusi. Mürgised gaasid, mudavoolud, nõlvadel oleva pinnase liikumine ja varingud. 23.Nimeta vulkaanilise tegevusega kaasnevaid positiivseid nähtusi. Viljakas pinnas, tekib juurde maavarasi, kuumaveeallikate kasutamine. 24.Maavärina mõiste.
Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogu. Süsteemid: staatiline-muutumatu; dünaamiline-arenev;avatud-aine ja energa, vabalt liikuda; suletud- arenev. Maa energiasüsteem koosneb energiapilansist. Kiirgusbilanss-aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Talvel on väiksem nullist, suvepäevadel suurem nullist. Otsekiirgus-mis otse tuleb. Hajuskiirgus- on hajunud kiirgus. Kogukiirgus-otse+hajuskiirgus. Peegeldunud kiirgus-tagasipeegeldunud(jää, lumi, vesi). Neeldunud kiirgus- neeldunud kiirgus. Energiaallikad- päikeseenerga-99,9%(eksogerne), maa sisesoojus(endogerne), grafitatsioonienergia. Päikeseenergia-valgus ja soojus. Organism-keeniline energa. Patarei-keeniline energia. Tuul-kineetiline. Pingutatud vibu-potensiaalne. Tule leek- soojus/valgusenergia. LITOSFÄÄR - maa siseehitus. Settekivimid- purdkivimid (liiva, savi) orgaanilised( lubja, põlev) keemilised ( kips). Setted->settekivimid->moondekivim(marmor)...
graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või magmast. See voolab suhteliselt rahulikult puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, maapinnale, valgub pikkade laavavooludena moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus Tuntuim neist on Mauna Loa. vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega
muudavad mäed teede rajamised veidi raskemaks, kuid samas on ilus sõita sellisel maastikul ja seda imetleda. Etioopia on maavarade suhtes üpris rikas. Seal leidub raua-, mangaani-, nikli- ja vasemaaki, kulda, plaatinat, keedu- ja kaalisoola, väävlit, pruunsütt, ehituskivi jne. Etioopia painkeb Aafrika laama idapoolsel ääreosal. Ida poolt lahkneb Aafrika laam Araabia laamast. Selle tulemusena tekivad maavärinad, vulkanism ja tekib ka uus ookeaniline maakoor. Inimtegevusele mõjuvad vulkaanid positiivselt turistide sissetuleku tõttu, muidu mõjuvad vulkaanid ja maavärinad hävitavalt. Vulkaane on seal palju, kuid üks neist on näiteks Erta Ale. 4 Kliima Etioopia asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, seega on kliima kuum ja aastaajati niiske. Kuid Etioopia kliimal on mitmesugused variatsioonid. Väga palju sõltub kliima mitmesugusest maastikust
1816. aasta suvel esines USAs lumetorme ning suvele omased ilmad Euroopas puudusid täielikult (Anvelt, 2006). Eesti ilma mõjutab vulkaaniline saaste kuni kahe aasta jooksul peale purset. Kuna enamus vulkaane paikneb ekvaatori lähistel siis hajuvad gaasid pooluste suunas. Vulkaanilised gaasid jõuavad kõrgemale kui 10 kilomeetrit. See muudab õhu läbipaisvust kehvemaks ja vähendab päikesekiirguse intensiivsust (Ohvril, 2005) Vulkaanid eraldavad õhku 130-230 miljonit tonni CO2 aastas (Garlach, 1999, 1991), inimtegevuse tagajärjel paisatakse õhku 30 biljonit tonni süsinikühendeid aastas (Marland, 2006) 5 3.2 Elavhõbe On arvatud, et elavhõbeda ühendid jäävad looduses muutumatuks, kuid on eksitud, paljud mikroorganismid muudavad elavhõbeda ühendid veelgi mürgisemaks. Nii jõuavad need
loomastiku moodustavadki linnud. Merelinde ja nende mune on inimesed traditsiooniliselt toiduks tarvitatud. Kokku on loetud 300 erinevat linnu liiki, kellest 73 pesitsevad saarel regulaarselt. Levnud paiksed linnud on mere-, vee ja karklinnud. Röövlindudest on tuntuim Islandi jahikull. Varem müüdi teda Euroopa eri paikadesse, kuid nüüd on ta täielikult looduskaitse all. Ka suur merikotkas ja hahk on looduskaitse all, kuigi hahki sulgi kogutakse rõivatööstuse jaoks. 5.3 VULKAANID JA GEISRID Island on tekkinud vulkaanipursete tagajärjel kahe mandrilava vahel 14-16 miljonit aastat tagasi ja asetseb mandrivahelises liitekohas. Liitekoha vulkaanid tegutsevad endiselt aktiivselt. Kõige ohtlikum vulkaan on Laki, umbes 25 km pikkune lõhe, millest siit-sealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja laavat. Viimane suur vulkaanipurse toimus Islandil 2004. Aasta sügisel Vatnajökulli jääliustikul.
Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõhet, lõõri, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale (kustunud, suikuvad, aktiivsed); enamasti esinevad kahe laama kokkupuutepiirkonnas, kuid ka kuuma täpi ja rifti piirkonnas samuti (Havai, Ida-Aafrika); Kilpvulkaanid tekivad basaltsest magmast, mis voolab rahulikult maapinnale ka pealõõrist hargnevaid lõhesid mööda, ehitades slakikoonuseid; kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid (Mauna Loa); Kihtvulkaanid suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast graniitsest magmast, mis tardub pimsina sageli vulkaani lõõris, mis hiljem tekitab plahvatusi ja moodustuvad tuffi kihid; mandritel ja vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. Vulkaanipurskega kaasnevad lõõmpilvede rullumised, mudavoolud (lumi ja vulkaaniline materjal) Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked;
.......laamade nihkumine küljetsi, millega kaasnevad väga tugevad maavärinad; .......ookeanilise laama põrkumine mandrilise laamaga, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja kurdmäestike teke, maakoore hävimine ja tugevad maavärinad; ....... ookeaniliste laamade põrkumine, millega kaasnevad maavärinad, vulkaaniliste saarkaarestike teke ja maakoore hävimine. · Selgita, miks esinevad Islandil vulkaanid, Eestis aga mitte. · Viimastel aastatel on Euroopas toimunud mitmeid looduskatastroofe - Etna ja Hekla vulkaanipursked, maavärinad Kreekas, Türgis ja Jugoslaavias. Millega saab põhjendada nende looduskatastroofide esinemist? · Miks laamade kokkupõrkel ookeaniline maakoor vajub alla, sukeldub vahevöösse ja hävib? · Otsustage, kas väide on tõene või väär ning vastavalt sellele esitage üks argument selle väite toetuseks või ümberlükkamiseks
· Globaalne soojenemine on atmosfääriõhu koostise muutumisest tingitud üldine temperatuuri tõus maapinal. · Praegu on Maa keskmine temperatuur tõusnud saja aasta jooksul vähemalt 0,6 kraadi. Kasvuhoonegaasid · Fossiilkütuste põletamisel · Orgaanilise aine kõdunemisel · Looduslikest protsessidest (vulkaanid) Tulemuseks on KASVUHOONEEFEKT Kasvuhooneefekti mõjutajad · CO2- Süsihappegaas, üle 60 % · CH4- Metaan, üle 20 ja · N2O, O3 · Veeaur Kliimamuutuste tagajärjed · Lõuna-Euroopas on veelgi suuremad mageveevarude probleemid · Üleujutuste risk suureneb · Mulle kvaliteet halveneb · Ökosüsteemid muutuvad, osa liike ja elupaiku hävib · Suureneb metsatulekahjude oht · Kalanduse potentsiaal väheneb · Suurenevad kinnisvarakahjustused 1. Kõrbestumine on protsess, mille käigus väheneb ala taimedega katvus, langeb mulla toitainesisaldus 2. Veekogude kuivamine 3. Bioloogilise mitmekesisus...
Autor: Tarvo Nõmm Ilmumisaasta: 2009 Kirjastus: Petrone print Aeg: 20. saj. Lõpp 21. Saj. Algus Koht: Island Peategelane: muusika õpetaja Tarvo Nõmm Tegevusliin: Vabatahtlikkult, töö reis Probleemid looduskeskkonnaga: lumetormid takistasid autoga sõitmist Probleemid kohalikega suhtlemisel: koolis õpetades rääkisid lapsed islandi keeles Hinnatavad iseloomuomadused: uutele kogemustele avatud olemine Geograafia tunnis õppitu kohtamine: liustikud, laamade liikumisest tekkinud vulkaanid Mulle meeldis lugeda Islandi jõulu kommetest ja sellest ,et neil on nii palju erinevaid jõuluvanasid Mind hämmastas see kui rahulikult suhtusid Islandlased ise vulkaanipurskesse. Huvitav oli lugeda eri viisidest kuidas Islandlased kasutasid vulkaanilist soojust enda hüvanguks ära. Geiser islandil Islandil on suured lambakarjad
Hiiglaste tee On looduslik hiigelsuurte mõõtmetega astmestik,mis viib merre. Asub Põhja-Iirimaal 1986.aastal kanti Hiiglaste tee UNESCO maailmapärandi loendisse Kaart Kuidas tekkis? Gröönimaa läänekallas eraldus Kanadast ca 80 miljonit aastat tagasi,kuid kagukallas oli kindlalt kinnitatud vastasasuva Briti saarte loodekalda külge. Umbes 20 miljonit hiljem hakkasid ka need rannikud eralduma ja suuremad vulkaanid paiknesid seal,kus praegu on saared Skye,Ruhm,Mull jaa Arran jpt. Eripära Iirimaa Legend Ainus Iirimaa kivine vaatamisväärsus Pildid Kasutatud kirjandus http://www.annaabi.ee/Hiiglaste+tee-m70.html http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel841 https://www.google.ee/search?hl=et&authuser=0&q http://www.bbc.co.uk/naturescalendar/summer/hone
nim, globaalseteks keskkonnaprobleemideks. 5. Mis on jätkusuutlik areng? oluline on tegutseda nii, et säiliks tasakaal looduse ja inimtegevuse vahel ning ei kahjustuks meie ega tulevaste põlvede elukeskkond. Sellist tasakaalustatud tegevust nim, jätkusuutlikuks. 6. Mida uurib loodusgeograafia? Too näiteid. mis kirjeldab ja selgitab eluta ja eluslooduse olemust, looduses toimuvaid protsesse ja nähtusi ning loodusnähtuste omavahelisi seoseid. Nt tornaado, vulkaanid, maavärinad 7. Mida uurib inimgeograafia? Too näiteid.- inimesi ja inimtegevuse eripära erinevates regioonides. Nt rahvastiku, majanduse ja veonduse küsimustega. 8. Selgita, mis on GIS ja milleks seda kasutatakse? kus esitatakse infot e kohateavet geograafilistest nähtustest arvuti abil. Kasutatakse erinevate piirkondade täpsel kirjeldamisel ja arendamisel. 9. Milliseid regioone eristatakse loodusgeograafias? iga loodusvööndit iseloomustub
kontinentaalse rifti, mille rebendorge laiendavad veel maapinna erosiooni- ja nõlvade langatusprotsessid. Rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. 7. Kirjelda vulkaani ehitust! Kilpvulkaan - kesklõõr, magmakolle, külgmine väljavool, laavavool Kihtvulkaan pealõõr, harulõõrid, lõõr, kraater, laavavoolude ja tuffi kihid 8. Kuidas saab seisundi järgi vulkaane jagada? Kustunud, suikuvad ning aktiivselt vulkaanid 9. Kuidas magma mõjutab oma omaduste kaudu vulkaanide kuju ja purskeprotsesse? Vulkaanide kuju , ehitus ja purskeprotsessid on seotud neid toitva magma iseloomuga. 10. Kuuidas saab jaotada vulkaane ehituse järgi? Kilpvulkaanid ja kihtvulkaanid 11. Millised nähtused kaasnevad vulkaanipursetega? Vulkaanidest eralduva''suitsu'' põhiline koostisosa veeaur aga ka mürgised gaasid. Vulkaanilised mudavoolud- tekivad vulkaani tipus sulava lume ja liustike vete
kontinentaalse rifti, mille rebendorge laiendavad veel maapinna erosiooni- ja nõlvade langatusprotsessid. Rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. 7. Kirjelda vulkaani ehitust! Kilpvulkaan - kesklõõr, magmakolle, külgmine väljavool, laavavool Kihtvulkaan pealõõr, harulõõrid, lõõr, kraater, laavavoolude ja tuffi kihid 8. Kuidas saab seisundi järgi vulkaane jagada? Kustunud, suikuvad ning aktiivselt vulkaanid 9. Kuidas magma mõjutab oma omaduste kaudu vulkaanide kuju ja purskeprotsesse? Vulkaanide kuju , ehitus ja purskeprotsessid on seotud neid toitva magma iseloomuga. 10. Kuuidas saab jaotada vulkaane ehituse järgi? Kilpvulkaanid ja kihtvulkaanid 11. Millised nähtused kaasnevad vulkaanipursetega? Vulkaanidest eralduva''suitsu'' põhiline koostisosa veeaur aga ka mürgised gaasid. Vulkaanilised mudavoolud- tekivad vulkaani tipus sulava lume ja liustike vete
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
